<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-769/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016TJ0769</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:153">EU:T:2021:153</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20210324">24.3.2021</DATE> – Kohtuasi T‑769/16</HT></P><P><HT TYPE="SC">Picard <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu Otsus</HT> (esimene koda laiendatud koosseisus)</P><P><DATE ISO="20210324">24. märts 2021</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P><P>[<DATE ISO="20210416">16. aprilli 2021. aasta</DATE> määrusega parandatud tekst]</P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Lepingulised töötajad</KEYWORD><KEYWORD>Personalieeskirjade 2014. aasta reform</KEYWORD><KEYWORD>Teatavaid pensioniõiguste arvutamise meetodeid käsitlevad üleminekumeetmed</KEYWORD><KEYWORD>Korra muutus pärast lepingulise töötaja uue lepingu allkirjastamist</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>teenistuses olema<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑769/16,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Maxime Picard</HT>, elukoht Hettange-Grande (Prantsusmaa), esindajad: advokaadid M.‑A. Lucas ja M. Bertha,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: B. Mongin ja G. Gattinara,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P>mille ese on [<DATE ISO="20210416">16. aprilli 2021. aasta</DATE> määrusega parandatud kujul] ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada esiteks komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti pensionide osakonna ametniku <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> vastus ning teiseks vajaduse korral komisjoni personalihalduse peadirektoraadi E direktoraadi direktori <DATE ISO="20160725">25. juuli 2016. aasta</DATE> otsus jätta rahuldamata hageja <DATE ISO="20160401">1. aprilli 2016. aasta</DATE> kaebus otsuse peale või <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> vastusest tuleneva otsuse puudumise peale,</P></INTERVENERS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus),</P><P>koosseisus: koja president H. Kanninen, kohtunikud M. Jaeger, N. Półtorak, O. Porchia (ettekandja) ja M. Stancu,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Marescaux,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20200914">14. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Hageja Maxime Picard on Euroopa Komisjoni lepinguline töötaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Ajavahemikul 2004. aasta aprillist kuni 2008. aasta juunini töötas hageja turvatöötajana järjestikku kahes äriühingus: kõigepealt äriühingus Brinks kuni <DATE ISO="20060331">31. märtsini 2006</DATE> ja seejärel äriühingus Group 4 Securicor (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>G 4S<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) alates 1. aprillist 2006. Sel ajavahemikul oli ta nii Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) käsutuses, et täita turvalisusega seotud haldusülesandeid, kui ka koolitajana komisjoni käsutuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Pärast seda, kui hageja oli 2005. aastal edukalt läbinud Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) algatatud valikumenetluse EPSO/CAST/25/05, et koostada reservnimekiri I tegevusüksuse lepinguliste töötajate töölevõtmiseks, osales hageja 2007. aastal menetluses EPSO/CAST/27/07, mis võimaldas tööleasumist II tegevusüksuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Hageja kutsuti <DATE ISO="20080414">14. aprillil 2008</DATE> suulisele katsele, et täita II tegevusüksuse lepingulise töötaja ametikoht komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksuses 5. Ta sooritas selle katse edukalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20080610">10. juunil 2008</DATE> hageja tööle alates <DATE ISO="20080701">1. juulist 2008</DATE> lepingulise töötajana individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksusesse 5 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>2008. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>). Töölevõtmisel, mis toimus valikumenetluse EPSO/CAST/25/05 alusel, määrati hageja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 alusel I tegevusüksuse palgaastme 1 järku 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Komisjoni personalihalduse peadirektoraat leidis valikumenetluses EPSO/CAST/27/07, et ei ole tõendatud, et hageja puhul oli osalemiskutses ette nähtud kandideerimisavalduste esitamise tähtpäeval täidetud asjakohase kolme aasta pikkuse töökogemuse tingimus, sest tema tööülesanded äriühingute Brinks ja G 4S töötajana tõlkekeskuses olid ilmselt olnud I tegevusüksusse kuuluva turvatöötaja omad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>2008. aasta lepingut pikendati tähtajalise lepinguna kolmel korral ja <DATE ISO="20110503">3. mai 2011. aasta</DATE> otsusega tähtajatult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Hageja võttis <DATE ISO="20110615">15. juunil 2011</DATE> osa uuele palgaastmele üleviimise komitee koosolekust, mille algatas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksus 5, et teha ettepanek viia hageja üle II tegevusüksusse. Teda peeti sobivaks, kui komisjoni personalihalduse peadirektoraat seda kinnitab. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti personaliküsimuste eest vastutav üksus 7 esitas personalihalduse peadirektoraadile uuele palgaastmele määramise taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Personalihalduse peadirektoraadi <DATE ISO="20111209">9. detsembri 2011. aasta</DATE> e-kirjaga teatati hagejale, et uuele palgaastmele määramise taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et tema puhul ei ole konkursil EPSO/CAST/27/07 osalemise tähtpäeval, st <DATE ISO="20070427">27. aprillil 2007</DATE> täidetud sobivaks tunnistamise eeltingimus ehk vähemalt kolmeaastane asjakohane töökogemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Järgmisel aastal ehk 2012. aasta juunis edastas hageja individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksusele 7 tõendi töökogemuse kohta, mille oli <DATE ISO="20120601">1. juunil 2012</DATE> koostanud tõlkekeskus. See tõend hõlmas ajavahemikku aprillist 2004 kuni juulini 2007, mil hageja töötas äriühingutes Brinks ja G 4S (vt eespool punkt 2). Tõendi eesmärk oli näidata, et hageja täitis tegelikult II tegevusüksuse, mitte I tegevusüksuse alla kuuluvaid ülesandeid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksus 7 palus 2012. aasta juuni lõpus sama tõendi alusel personali peadirektoraadil vaadata mitteametlikult uuesti läbi 2011. aastal rahuldamata jäetud uuele palgaastmele määramise taotlus (vt eespool punktid 8 ja 9).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Personalihalduse peadirektoraat kahtles samas, et ta saaks muuta oma seisukohta, sest tõlkekeskuse tõend esitati viis aastat pärast faktiliste asjaolude asetleidmist, seda ei väljastanud hageja tööandjad (äriühingud Brinks ja G 4S), vaid hoopis nende klient, tõlkekeskus; samuti näis see olevat vastuolus varasema tõendiga, mille väljastas G 4S aastal 2008. Selle mitteametliku seisukoha tõttu ei esitanud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksus 7 ametlikku taotlust määrata hageja uuele palgaastmele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksus 7 saatis 2014. aastal personalihalduse peadirektoraadile taotluse võtta hageja tööle II tegevusüksuse ametikohale, tuginedes uuele, äriühingu Brinks enda <DATE ISO="20140331">31. märtsil 2014</DATE> väljastatud tõendile, mis kinnitas 2012. aastal tõlkekeskuse antud teavet, täpsustamata siiski, mis laadi ülesandeid hageja, kes oli tööle võetud turvatöötajana, täitis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Võttes arvesse seda uut asjaolu ja seda, et see tõend ei olnud väga üksikasjalik, võttis personalihalduse peadirektoraat ühendust äriühinguga Brinks, et saada kinnitust tõendi sisu kohta. See tõi viimaks kaasa selle, et <DATE ISO="20140425">25. aprillil 2014</DATE> kinnitas äriühingu Brinks personalijuht nii äriühingu Brinks <DATE ISO="20140331">31. märtsi 2014. aasta</DATE> tõendi kui ka tõlkekeskuse <DATE ISO="20120601">1. juuni 2012. aasta</DATE> tõendi sisu, tuues välja asjaolud, mis tõendasid, et hageja oli tegelikult täitnud II tegevusüksuse alla kuuluvaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>asjakohaseid<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> ülesandeid kogu tema selle äriühinguga sõlmitud lepingu kestuse ajal, st 1. aprillist 2004 kuni <DATE ISO="20060331">31. märtsini 2006</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Arvestades seda tõendit ja seda, et hageja esitas uue kandideerimistaotluse – mida ta võis teha, kuivõrd tema nimi oli kantud menetluse EPSO/CAST/27/07 lõppemisel koostatud andmebaasi, mille kehtivust pikendati 2016. aasta detsembrini –, tegi personalihalduse peadirektoraat <DATE ISO="20140516">16. mail 2014</DATE> hagejale ettepaneku sõlmida muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a alusel lepingulise töötajana uus leping, millele hageja kirjutas alla samal päeval (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/><DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>). See tähtajatu leping hakkas kehtima <DATE ISO="20140601">1. juunil 2014</DATE> ja hageja määrati II tegevusüksuse palgaastme 5 järku 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Hageja esitas 20. augustil 2014 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artikli 90 lõike 2 alusel <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingu peale kaebuse. Ta väitis sisuliselt, et <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping, millega ta määrati II tegevusüksusse, oleks pidanud jõustuma <DATE ISO="20080701">1. juulist 2008</DATE>, mil ta võeti algul I tegevusüksusse tööle lepingulise töötajana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Personalihalduse peadirektoraadi direktoraadi B direktor kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus jättis <DATE ISO="20141210">10. detsembri 2014. aasta</DATE> otsusega, mis tehti hagejale teatavaks <DATE ISO="20141211">11. detsembril 2014</DATE>, selle kaebuse esimese võimalusena hilinemisega esitamisest tingitud vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Hageja ei ole liidu kohtule <DATE ISO="20141210">10. detsembri 2014. aasta</DATE> otsuse peale hagi esitanud, seega on see muutunud lõplikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Vahepeal oli personalieeskirju ja teenistustingimusi muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131022">22. oktoobri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="287" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 287, lk 15</REF.DOC.OJ>), mis jõustus <DATE ISO="20131101">1. novembril 2013</DATE> ja mida kohaldatakse käesolevas kohtuasjas asjakohaste sätete puhul alates <DATE ISO="20140101">1. jaanuarist 2014</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>2014. aasta reform<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Pärast 2014. aasta reformi on personalieeskirjade artikli 77 teises lõigus, mida kohaldatakse ka lepinguliste töötajate suhtes muude teenistujate teenistustingimuste artikli 109 lõike 1 alusel, sätestatud uus pensioniõiguste omandamise aastakoefitsient 1,8%, mis on ebasoodsam kui varasem 1,9protsendiline koefitsient. Lisaks algab personalieeskirjade artikli 77 viiendas lõigus kehtestatud pensioniiga 66aastaselt, mis varem oli seevastu 63 aastat.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Siiski nähti ette üleminekukord. Personalieeskirjade XIII lisa <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Liidu ametnike suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> artikli 21 teises lõigus on kõigepealt sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[p]erioodil alates <DATE ISO="20040501">1. maist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20131231">31. detsembrini 2013</DATE> teenistusse asunud<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ametnikud jätkavad olenemata personalieeskirjade artikli 77 jõustumisest pensioniõiguste omandamist 1,9protsendilise aastakoefitsiendiga. Lisaks nähtub personalieeskirjade XIII lisa artikli 22 lõike 1 teises lõigus toodud tabelist, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>ametnikel, kes on <DATE ISO="20140501">1. mail 2014</DATE> […] 35-aastased […] ja kes asusid teenistusse enne <DATE ISO="20140101">1. jaanuari 2014</DATE>, on õigus jääda vanaduspensionile […] vanuses […] 64 aastat ja 8 kuud<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>personalieeskirjade XIII lisa artiklid 21 ja 22<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>üleminekusätted pensioniõiguste omandamise aastakoefitsiendi ja pensionile jäämise vanuse kohta<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). Viimaks on muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõikes 1 ette nähtud, et kui välja arvata personalieeskirjade XIII lisa artikli 22 lõige 4, siis üleminekusätteid pensioniõiguste omandamise aastakoefitsiendi ja pensionile jäämise vanuse kohta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>kohaldatakse <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> teenistuses olevate muude teenistujate suhtes analoogia põhjal<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hageja, kes kahtles, kuidas 2014. aasta reform võib tema olukorda pärast <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingule allakirjutamist mõjutada, palus <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> e‑kirjas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti üksuse 4 pensionide osakonna ametnikult (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>pensionide osakonna ametnik<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) selgitusi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/><DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> e-kiri<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Samal päeval saadetud e-kirjas kinnitas pensionide osakonna ametnik hagejale, et tema pensioniõigused on lepingu muutmise tõttu muutunud ning et seega on tema puhul tõusnud nii tavapärane pensioniiga kui ka pensioniõiguste omandamise aastakoefitsient, mis on alates <DATE ISO="20140601">1. juunist 2014</DATE> vastavalt 66 eluaastat ja 1,8% (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/><DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> vastus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20160404">4. aprillil 2016</DATE> personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> otsuse peale kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Personalihalduse peadirektoraadi direktoraadi E direktor kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus jättis <DATE ISO="20160725">25. juuli 2016. aasta</DATE> otsusega, mis tehti hagejale teatavaks <DATE ISO="20160726">26. juulil 2016</DATE>, selle kaebuse esimese võimalusena vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna see ei ole huve kahjustav akt, ja teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/><DATE ISO="20160725">25. juuli 2016. aasta</DATE> rahuldamata jätmise otsus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20161107">7. novembril 2016</DATE> Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega kõnesoleva hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20170206">6. veebruaril 2017</DATE> Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite. Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20170424">24. aprillil 2017</DATE> komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta oma seisukoha, milles ta palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi või vähemalt liita see kohtuasja sisulise läbivaatamisega;</P></ITEM><ITEM><P>rahuldada tema hagiavalduse nõuded.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Pärast poolte ärakuulamist otsustas Üldkohtu kolmanda koja president <DATE ISO="20171012">12. oktoobri 2017. aasta</DATE> otsusega menetluse kodukorra artikli 69 punkti d alusel peatada, kuni on jõustunud kohtuasjas T‑128/17: Torné <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon tehtav vastavas kohtuastmes menetlust lõpetav otsus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Pärast <DATE ISO="20181214">14. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torné <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑128/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:969">EU:T:2018:969</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kuulutamist – ja kuna selle peale apellatsioonkaebust ei esitatud – esitasid pooled ette nähtud tähtaja jooksul oma seisukoha selle kohtuotsuse mõju kohta käesolevale kohtuasjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 130 lõikele 7 liitis Üldkohus (kolmas koda) <DATE ISO="20190513">13. mai 2019. aasta</DATE> kohtumäärusega komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohtuasja sisulise läbivaatamisega ja jättis kohtukulude üle otsustamise edaspidiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtunik tegi <DATE ISO="20190516">16. mai 2019. aasta</DATE> kirjas pooltele ettepaneku uurida, kas on võimalik lahendada vaidlust kompromissiga. Kokkulepet nende võimaluste hindamiseks pooled ei saavutanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20190627">27. juunil 2019</DATE> kostja vastuse. Repliik ja vasturepliik esitati vastavalt <DATE ISO="20191015">15. oktoobril</DATE> ja <DATE ISO="20191126">26. novembril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Et Üldkohtu kodade koosseisu muudeti kodukorra artikli 27 lõike 5 alusel, määras Üldkohtu president kohtuasja teisele ettekandja-kohtunikule, kes määrati esimesse kotta selle uues koosseisus; seetõttu määrati käesolev kohtuasi esimesele kojale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Menetlusdokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20191218">18. detsembril 2019</DATE>, taotles hageja kohtuistungi korraldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Üldkohus (esimene koda) esitas <DATE ISO="20200428">28. aprillil 2020</DATE> kodukorra artikli 89 lõikes 3 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele kirjalikud küsimused. Pooled vastasid neile ette nähtud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Üldkohus küsis samal päeval kodukorra artikli 89 lõikes 3 ette nähtud menetlust korraldava meetme raames pooltelt, kas nad soovivad vaatamata COVID‑19ga seotud tervishoiukriisile olla ära kuulatud kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Komisjon ja hageja vastasid vastavalt <DATE ISO="20200430">30. aprillil</DATE> ja <DATE ISO="20200729">29. juulil 2020</DATE>, et nad soovivad olla ära kuulatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Esimese koja ettepanekul otsustas Üldkohus <DATE ISO="20200603">3. juunil 2020</DATE> kodukorra artikli 28 alusel suunata kohtuasja laiendatud kohtukoosseisule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20200914">14. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada otsus, millega määratakse ennetavalt kindlaks tema pensioniõiguste teatud aspektid, või selle personalieeskirjadega nõutud otsuse tegemata jätmine, mis tuleneb <DATE ISO="20160104">4. jaanuaril 2016</DATE> hagejale adresseeritud teatest, mille saatis pensionide osakonna ametnik, märkides vastuseks hageja sama päeva taotlusele, et tema pensioniõiguste arvutamise kord muutus pärast seda, kui ta võeti uuesti teenistusse II tegevusüksusse alates <DATE ISO="20140601">1. juunist 2014</DATE>, et tema pensioniiga muutus nii, et see saabub 66aastaselt, ning et alates <DATE ISO="20140601">1. juunist 2014</DATE> on tema pensioniõiguste aastakoefitsient 1,8%;</P></ITEM><ITEM><P>tühistada vajaduse korral komisjoni personalihalduse peadirektoraadi direktoraadi E direktori <DATE ISO="20160725">25. juuli 2016. aasta</DATE> otsus osas, milles sellega jäetakse huve kahjustava akti puudumise tõttu vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata hageja <DATE ISO="20160401">1. aprilli 2016. aasta</DATE> kaebus otsuse peale või <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> vastusest tuleneva otsuse puudumise peale;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Komisjon esitab oma vastuvõetamatuse vastuväite raames asja läbivaatamist takistava asjaolu, mille kohaselt puudub huve kahjustav akt personalieeskirjade artikli 91 tähenduses. Komisjon kordab ja arendab kostja vastuses oma argumente hagi vastuvõetavuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Hageja vaidleb esiteks vastu komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväitele ja teiseks väidab, et kostja vastuses sisalduvaid komisjoni argumente hagi vastuvõetavuse kohta ei pea arvesse võtma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meeles pidada, et liidu kohtul on õigus iga kohtuasja asjaolusid arvestades hinnata, kas hagi võib korrakohase õigusemõistmise kaalutlustel sisulistel põhjustel rahuldamata jätta, ilma et enne tehtaks otsus kostja esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta (<DATE ISO="20020226">26. veebruari 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Boehringer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑23/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:118">EU:C:2002:118</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170113">13. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deza <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kemikaaliamet</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑189/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:4">EU:T:2017:4</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuasja asjaoludel leiab Üldkohus, et menetlusökonoomia huvides tuleb kõigepealt analüüsida hageja esitatud väiteid, ilma et enne tehtaks otsus komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta ja sellest tulenevalt ka sellega seotud asja läbivaatamist takistava asjaolu kohta, millele hageja vastu vaidleb, sest hagi on igal juhul ja allpool esitatud põhjustel põhjendamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Hageja palub oma hagis esiteks tühistada <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> vastus ja teiseks vajaduse korral <DATE ISO="20160725">25. juuli 2016. aasta</DATE> rahuldamata jätmise otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Hagi põhjenduseks esitab hageja üheainsa väite, mille kohaselt rikuti personalieeskirjade – mida kohaldatakse lepingulistele töötajatele muude teenistujate teenistustingimuste artikli 109 alusel – artikli 77 teist ja viiendat lõiku ning personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22 sellega, et <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> vastusest nähtub, et personalieeskirjade sätete kohaldamiseks arvesse võetav teenistusse asumise kuupäev on <DATE ISO="20140601">1. juuni 2014</DATE>, mil hakkas kehtima hageja <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping, samas kui tegemist oleks pidanud olema 1. juuliga 2008, mil ta kõigepealt võeti komisjoni teenistusse I tegevusüksuse lepingulise töötajana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>See väide jaguneb kaheks osaks, millest mõlema järgi on rikutud õigusnormi: esimene põhineb sellel, et personalieeskirjade XIII lisa artiklites 21 ja 22 silmas peetud teenistusse asumise kuupäev peab olema esimese töölevõtmise kuupäev, teine väide tugineb sellele, et <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping – mille ese ja tagajärg on hageja uuele palgaastmele määramine ilma tööülesannete sisulise muutumiseta – ei kujuta endast katkestust tema karjääri järjepidevuses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Täpsemalt märgib hageja esimese väiteosa põhjenduseks kõigepealt, et <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> vastuses välistati, et tema suhtes saaks kohaldada personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22 üksnes seetõttu, et ta võeti <DATE ISO="20140601">1. juunil 2014</DATE> II tegevusüksusse teenistusse uue lepingu alusel, mis – nagu täpsustati <DATE ISO="20160725">25. juuli 2016. aasta</DATE> rahuldamata jätmise otsuses – lõpetas varasema lepingu ja kujutas endast uut töölevõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Hageja väidab, et isegi kui <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping tähendas uut töölevõtmist <DATE ISO="20140601">1. juunil 2014</DATE>, on personalieeskirjade XIII lisa artiklites 21 ja 22 ette nähtud teenistusse asumise kuupäevaks ilmselgelt ametnike – ja analoogia alusel ka muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate – esialgne töölevõtmise kuupäev ja mitte kuupäev, mil ametnik võib pärast avaliku konkursi läbimist asuda tööle kõrgemal palgaastmel või kõrgemas tegevusüksuses võrreldes ametikohaga, millele ta oli esialgu võetud, või analoogia alusel kuupäev, mil lepinguline töötaja asus pärast üldise valikumenetluse läbimist tööle kõrgemasse tegevusüksusse kuuluvale töökohale vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 87 lõikele 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Võttes põhimõtteliselt arvesse seda, et lepinguliste töötajate puhul tuleb muude teenistujate teenistustingimuste puhul iga staatuse või lepingu liigi muutmist pidada järjepidevuse katkemiseks teenistusstaažis – mille tõttu hakatakse kohaldama uue lepingu alguskuupäeval kehtivaid personalieeskirjade sätteid –, on hageja seega seisukohal, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ning personalihalduse peadirektoraat rikkusid õigusnormi ning jätsid tähelepanuta personalieeskirjade XIII lisa artiklites 21 ja 22 sisalduva teenistusse asumise mõiste. Hageja viitab selle järelduse põhjendamiseks veel esiteks <DATE ISO="20111214">14. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>De Luca <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑563/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:746">EU:T:2011:746</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning teiseks nii <DATE ISO="20150916">16. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EMA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Drakeford</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑231/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:639">EU:T:2015:639</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) kui ka <DATE ISO="20140205">5. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Drakeford <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMA</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑29/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:10">EU:F:2014:10</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Repliigis täpsustab hageja, et personalieeskirjade XIII lisa artiklid 21 ja 22 olid tema suhtes kohaldatavad muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 alusel, mistõttu on nende sätete kohaldamise eritingimus täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Esiteks väidab ta, et komisjoni argument – mille kohaselt selleks, et personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22 saaks hageja suhtes kohaldada, pidi ta mitte ainult olema teenistuses <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE>, vaid ka jääma teenistusse samas staatuses pärast seda kuupäeva – kujutab endast ühest küljest faktide poolest puudulikku argumentatsiooni, sest ta oli <DATE ISO="20140101">1. jaanuaril 2014</DATE> endiselt I tegevusüksuse lepinguline töötaja, ning teisest küljest õiguslikult puudulikku argumentatsiooni, sest sisuliselt lisab komisjon muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 teksti tingimuse, et isik peab jääma teenistusse samas staatuses ka pärast seda kuupäeva. Sama kehtib ka komisjoni argumendi kohta, mis tugineb määruse nr 1023/2013 põhjenduses 29 kasutatud väljendile <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>enne kõnealuste[sse] personaliseeskirjade[sse] [määrusega nr 1023/2013 tehtud] muudatuste jõustumist<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Teiseks väidab hageja, et komisjon tõlgendab vääralt tema <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> e-kirja nii, nagu see põhineks üksnes <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingul, ning eiras tema argumente, mille kohaselt oli ta <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> teenistuses muude teenistujate teenistustingimuste artikli 1 lõike 1 tähenduses tema <DATE ISO="20080610">10. juuni 2008. aasta</DATE> lepingu, mitte <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingu alusel. Ta arvab samuti, et <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepinguga ei asunud ta uuesti teenistusse, samuti ei katkenud tema teenistussuhe, millest tuleneb, et personalieeskirjade XIII lisa artiklid 21 ja 22 ei ole tema suhtes enam kohaldatavad. Väita – nagu teeb seda komisjon –, et personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 algul kohaldamiseks ei nõuta mitte üksnes olemist teenistuses või ametis enne uute eeskirjade jõustumist, vaid ka seda, et jäädaks teenistusse või ametisse pärast seda kuupäeva, kujutab endast õigusnormide rikkumist; samuti on õigusnormide rikkumiseks see, kui väita, et kohaldatavust tuleb hinnata asjaomase isiku teenistussuhtest või lepingust lähtudes, kui tema olukord muutub. Ühtlasi on õiguslikult väär seisukoht, et igasugune staatuse või lepingu muutmine lõpetab teenistuses või ametis olemise või sellega kaasneb teenistus- või töösuhte katkemine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kolmandaks ilmneb hageja sõnul <DATE ISO="20181214">14. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torné <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑128/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:969">EU:T:2018:969</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidest 90–93, et vajadus ühitada omandatud õiguste säilitamise ja eelarvekulude kontrolli eesmärk eeldab asumist seisukohale, et kriteerium, mille alusel saab hinnata mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>enne [reformi jõustumist] teenistusse asunud ametnikud<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, on osalemine liidu pensioniskeemis ja sellesse sissemaksete tegemine enne seda kuupäeva; samuti nähtub sellest kohtuotsusest, et väljendid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>enne reformi jõustumist<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>perioodil alates <DATE ISO="20040501">1. maist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20131231">31. detsembrini 2013</DATE> teenistusse asu[mine]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> on võrdväärsed ning et – ehkki üleminekusätete kohaldamine eeldab, et asjasse puutuv isik on pärast <DATE ISO="20131231">31. detsembrit 2013</DATE> jätkuvalt teenistuses – seejärel sõlmitud uus leping uue tööandjaga ei ole takistuseks, sest sellega ei katkestata pensioniskeemis osalemise ja sellesse sissemaksete tegemise järjepidevust. Hageja leiab, et kuna tema osalus liidu pensioniskeemis ja sellesse sissemaksete tegemine ei katkenud, kui tema <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping järgnes <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> lepingule, oli ta seega alates <DATE ISO="20140601">1. juunist 2014</DATE> jätkuvalt teenistuses muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 tähenduses ja teenistuses personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Neljandaks väidab hageja, et uut liiki lepingu sõlmimisega ei lõpe personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamine, vaid see võimaldab teenistujate karjääri arengut – vastasel korral ei saaks see toimuda ilma, et see kahjustaks nende pensioniõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Teist väiteosa põhjendades leiab hageja esiteks, et kuigi <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingu sõlmimise tagajärjel asus ta teenistusse selgelt kõrgemasse tegevusüksusesse kui see, millesse ta esialgu – pärast üldise valikumenetluse läbimist – võeti, kuulus see leping üksnes muude teenistujate teenistustingimustes ette nähtud lepinguliste töötajate suhtes kohaldatavate teenistustingimuste alla ega toonud kaasa sellist katkestust tema karjääris, mis oleks seisnenud tema tööülesannete sisulises muutuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab hageja kõigepealt, et tema tööülesannete laad ega tase ei ole pärast selle lepingu sõlmimist muutunud. Seejärel märgib ta, et ehkki I tegevusüksusse kuuluva lepingulise töötaja ametikoha nimetus erines selle II tegevusüksusse kuuluva lepingulise töötaja ametikoha nimetusest, millele ta asus uue lepingu sõlmimisega, on nende kahe ametikoha üldine eesmärk ja tema konkreetsed kohustused mõlema ametikoha kirjelduses kindlaks määratud rangelt identses sõnastuses. Nagu nähtub lisaks <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> kirjast, sisaldas <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping määramist palgaastme 5 järku 1, mis viitab sellele, et osaliselt võeti arvesse töökogemust, mida ta oli saanud komisjoni I tegevusüksuses, ja et see kogemus vastas II tegevusüksuse tasemele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Teiseks väidab hageja sisuliselt, et <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping ei mõjutanud tema osalust liidu pensioniskeemis ega sellesse tehtavaid sissemakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Komisjon vaidleb vastu hageja argumentidele, mida viimane esitas oma väite esimese ja teise osa põhjendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Kuna üheainsa väite kaks osa on omavahel tihedalt seotud, tuleb neid analüüsida koos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Käesolevas vaidluses on sisuliselt tekkinud küsimus, kas see, kui niisugune lepinguline töötaja nagu hageja kirjutab pärast 2014. aasta reformi jõustumist alla uuele lepingule, kujutab endast sellist muutust teenistussuhtes liidu administratsiooniga, mis välistab võimaluse, et selle teenistuja suhtes saaks kohaldada üleminekusätteid pensioniõiguste omandamise aastakoefitsiendi ja pensionile jäämise vanuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb tõlgendada muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõiget 1 ja seega täpsustada, millised on selle artikli alusel määrava tähtsusega tingimused, et kohaldada lepingulistele töötajatele personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõige 1 ja personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamise tingimused muude teenistujate suhtes, kes kuuluvad muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisalasse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Esiteks – nagu on märgitud eespool punktis 21 – kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste lisa (mida on muudetud määrusega nr 1023/2013) artikli 1 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>[personalieeskirjade XIII lisa] artiklit 21, artiklit 22, välja arvatud selle lõiget 4, […] <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> teenistuses olevate muude teenistujate suhtes analoogia põhjal<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et personalieeskirjade XIII lisa artiklites 21 ja 22 on vastavalt ette nähtud, et alates <DATE ISO="20040501">1. maist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20131231">31. detsembrini 2013</DATE> teenistusse asunud ametnikul on õigus saada pensioni 1,9protsendilise aastakoefitsiendi kohaselt, ning et kui <DATE ISO="20140501">1. mail 2014</DATE> on ametnik 35aastane ja ta asus teenistusse enne <DATE ISO="20140101">1. jaanuari 2014</DATE>, on tal õigus jääda vanaduspensionile 64 aasta ja 8 kuu vanuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Nagu on täpsustatud määruse nr 1023/2013 põhjenduses 29, nägi liidu seadusandja eelkõige personalieeskirjade XIII lisa artiklites 21 ja 22 ning muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõikes 1 ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>[u]ute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks sätestada üleminekukord, mis austaks enne kõnealuste personalieeskirjade muudatuste jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Üleminekusätetena tuleb neid sätteid väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tõlgendada kitsalt, võttes arvesse nende erandlikku iseloomu (vt <DATE ISO="20100902">2. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kirin Amgen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑66/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:484">EU:C:2010:484</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20130117">17. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑360/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:17">EU:C:2013:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika) ja nende mõju eelarvele (vt selle kohta <DATE ISO="20050630">30. juuni 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Olesen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑190/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:264">EU:T:2005:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), minemata samas vastuollu liidu seadusandja taotletavate eesmärkidega ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega kehtestatud süsteemiga (vt <DATE ISO="20181214">14. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torné <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑128/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:969">EU:T:2018:969</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Kolmandaks nähtub muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 sõnastusest, et liidu seadusandja nägi ette, et personalieeskirjade XIII lisa kohaldatakse analoogia alusel muude teenistujate teenistustingimustega hõlmatud teenistujate suhtes, mistõttu viimati nimetatud lisa artiklid 21 ja 22 on nende teenistujate suhtes kohaldatavad niivõrd, kuivõrd on võimalik tuvastada analoogia nende teenistujate ja ametnike vahel, võttes arvesse igale personalikategooriale omaseid tunnuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Selleks tuleb kõigepealt meenutada, mil moel erineb teenistujate kategooria ametnike omast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb esiteks märkida, et liidu poolt tööle võetud iga erineva isikurühma staatuse määratlus – olgu siis tegemist kas ametnike kui selliste või muude teenistujate teenistustingimustega hõlmatud erinevatesse kategooriatesse kuuluvate teenistujate töölevõtmisega – vastab liidu administratsiooni õiguspärastele vajadustele ja tema poolt täitmisele kuuluvate alaliste või ajutiste ülesannete olemusele (vt <DATE ISO="20061019">19. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>De Smedt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑59/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2006:105">EU:F:2006:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Eeskätt on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>lepinguline töötaja<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> selline töötaja, keda ei ole nimetatud ametikohale, mis on lisatud eelarve asjaomast institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelusse, ja kes on võetud tööle täis- või osaajalise tööajaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Peale selle nähtub nõukogu <DATE ISO="20040322">22. märtsi 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 124, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130), põhjendusest 36, millega loodi lepinguliste töötajate kategooria, et need töötajad peavad üldjuhul töötama ametnike või ajutiste<?PAGE NO="10"?> töötajate järelevalve all. Lisaks tuleb märkida, et sama põhjenduse kohaselt määratleti selliste lepinguliste töötajate õigused ja kohustused analoogselt ajutiste teenistujate õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses sotsiaalkindlustuse, toetuste ja töötingimustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Seevastu ametnikud, kes personalieeskirjade artikli 1a kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>[on kõik] isiku[d], kes on vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele mõne liidu institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku [kirjaliku] otsusega nimetatud selle institutsiooni koosseisulisele ametikohale<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, on ainsad isikud, kes võivad pidevalt täita avaliku teenistuse tegevusega seotud ülesandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Teiseks tuleb rõhutada, et – nagu seda on kohtupraktikas täpsustatud –erinevus ametnike ja muude teenistujate vahel ei seisne üksnes ülesannete laadis, mida nad peavad täitma, vaid samuti eelkõige asjaolus, et kui ametniku ja administratsiooni vahelisele õigussuhtele kohaldatakse personalieeskirju, mistõttu võib seadusandja ametnike õigusi ja kohustusi igal ajal muuta (vt selle kohta <DATE ISO="20200908">8. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon ja nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Carreras Sequeros jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑119/19 P ja C‑126/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:676">EU:C:2020:676</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0143">143</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika), siis muude teenistujate teenistustingimustega reguleeritud teenistujate olukorda iseloomustab töösuhte lepinguline laad (vt <DATE ISO="20061019">19. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>De Smedt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑59/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2006:105">EU:F:2006:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Nagu komisjon kohtuistungil õigesti märkis, tuleb selle alusel teha järeldus, et kui ametnik asub ja jääb liidu administratsiooni teenistusse ametisse nimetamise akti alusel, mis jääb kogu tema karjääri ajal muutumatuks, asub lepinguline töötaja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a kohaselt lepingu alusel tööle ja jääb tööle lepingu kehtivuse ajaks. Seega on ta kehtiva lepingu alusel seotud liidu administratsiooniga ja võib oma ülesandeid täita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõiget 1 tõlgendada nii, et selles on täpsustatud, et personalieeskirjade XIII lisa artiklites 21 ja 22 ametnike jaoks ette nähtud üleminekusätete kohaldamiseks muude teenistujate suhtes peavad viimased <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>olema teenistuses <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, st nad peavad sel kuupäeval olema teenistusse võetud lepinguga muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on pooled eri meelt eelkõige selles, mida tuleb mõista väljendi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/><DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> teenistuses olevad<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> all muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et selleks, et personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22 saaks kohaldada muude teenistujate suhtes, ei pea teenistuja mitte ainult olema teenistuses teatud kuupäeval, st <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE>, vaid ta peab olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>ikka veel teenistuses/aktiivses teenistuses<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, st et ta peab olema teenistuses nii <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> kui ka jääma teenistusse pärast seda kuupäeva. Seega leiab komisjon, et lepingu mis tahes muutmine toob kaasa töösuhte katkemise liidu administratsiooniga, mistõttu ei saa muu teenistuja suhtes kohaldada personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Hageja väidab seevastu sisuliselt, et selleks, et personalieeskirjade XIII lisa artiklid 21 ja 22 oleksid kohaldatavad muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisalasse kuuluvale teenistujale, piisab sellest, kui ta on lepingu alusel teenistuses <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE>, sõltumata mis tahes muutusest järgmises lepingus. Seega heidab ta komisjonile ette, et see lisas muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõikes 1 ette nähtud tingimusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/><DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> teenistuses olevad [teenistujad]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> täiendava tingimuse, nimelt tingimuse jääda pärast seda kuupäeva teenistusse katkematult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleb märkida, et vastupidi hageja väidetule ei lisa komisjon tingimust, vaid piirdub sellega, et tõlgendab muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõikes 1 sisalduvat mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>analoogia põhjal<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, mille eelduseks on, et teenistujad oleksid ametnikega sarnases olukorras. Niisuguse olukorra olemasolu saab kindlaks teha üksnes juhul, kui teenistuja ei ole kirjutanud alla uuele lepingule – mis viitab sellele, et liidu administratsiooniga on alanud uus töösuhe. Tuleb tõdeda, et<?PAGE NO="11"?> kohtupraktika kohaselt vastab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>leping<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> juriidilisele instrumendile, mis annab teenistuja ja liidu administratsiooni vahelisele töösuhtele konkreetse vormi. Täpsemalt asus Üldkohus seisukohale, et kõnealune töösuhe võib jääda muutumatuks isegi pärast, kui kirjutatakse alla uuele lepingule, mis formaalselt on esialgsest lepingust eraldiseisev, tingimusel et uus leping ei sisalda sisulist muudatust teenistuja tööülesannetes, eeskätt ei muuda tegevusüksust, millega seataks kahtluse alla teenistuja ja liidu administratsiooni vahelise töösuhte funktsionaalne järjepidevus (vt selle kohta <DATE ISO="20150916">16. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EMA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Drakeford</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑231/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:639">EU:T:2015:639</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Seega tuleneb kõigist eeltoodud kaalutlustest, et personalieeskirjade XIII lisa artiklid 21 ja 22 on üleminekusätted, mis kuuluvad muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 alusel analoogia alusel kohaldamisele <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> teenistuses olevate muude teenistujate suhtes, kes jäävad teenistusse pärast seda kuupäeva sellise lepingu alusel, nagu see on määratletud eespool punktis 81, kuni hinnatakse nende staatust pensioniõiguste arvutamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>See tõlgendus võimaldab esiteks – kooskõlas funktsionaalse lähenemisviisiga – teha kindlaks, milline on muude teenistujate teenistustingimuste raames sõlmitud uue lepingu allkirjastamise õiguslik tähendus, ning teiseks säilitada töötajate omandatud õigused ja õiguspärased ootused vastavalt määruse nr 1023/2013 põhjendusele 29.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Neid selgitusi arvestades tuleb analüüsida, kas uue lepingu allkirjastamine pärast 2014. aasta reformi jõustumist välistab personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamise hageja olukorrale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Hageja olukord</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas tuleb esiteks meeles pidada, et hageja võeti lepingulise töötajana tööle esimest korda 2008. aastal tähtajalise töölepingu alusel, mida pikendati kolmel korral, ja seejärel oli ta alates <DATE ISO="20110503">3. maist 2011</DATE> tööl tähtajatult. See leping kehtis kuni <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingu jõustumiseni, st <DATE ISO="20140601">1. juunini 2014</DATE>. Niisiis töötas hageja <DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> lepingu alusel, mis oli alla kirjutatud 2008. aastal, st esialgse teenistuslepingu alusel. Sel kuupäeval täitis ta teenistujana I tegevusüksusse kuuluvaid füüsilise töö tegemise või haldusabi andmisega seotud ülesandeid ametnike või ajutiste teenistujate järelevalve all, nagu see on ette nähtud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et <DATE ISO="20140516">16. mail 2014</DATE> kirjutas hageja alla sellele, mille puhul ta ise möönab, et see on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>kahtlemata uus leping<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>. Tegemist on eeskätt – ja seda kinnitab ka hageja – lepingulise töötajana sõlmitud tähtajatu teenistuslepinguga, millega ta määrati muude teenistujate teenistustingimuste artikli 87 lõike 4 alusel II tegevusüksuse palgaastme 5 järku 1. Eelkõige ilmneb selle uue lepingu artiklist 2, et hageja võeti tööle abistavate, sekretäride tööga seotud või muude taoliste ülesannete täitmiseks, nagu on ette nähtud teenistustingimuste artikli 80 lõikes 2. Ta läbis ka kuuekuulise katseaja, mida kinnitati katseaja aruandes. Seega, nagu on täpsustatud eespool punktis 81, tekitas tegevusüksuse muutmine kahtluse hageja ja liidu administratsiooni vahelise töösuhte funktsionaalse järjepidevuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Lisaks ei tõenda ükski hageja poolt teise väiteosa raames esitatud argument, et käesoleval juhul oleks tema täidetavate ülesannete puhul esinenud sisuline järjepidevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Esiteks, nagu on märgitud eespool punktis 86, ei ole vaidlust selles, et <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingu sõlmimise tagajärjel asus ta teenistusse kõrgemasse tegevusüksusesse kui see, millesse ta esialgu võeti. Teiseks, nagu hageja möönab, erines I tegevusüksusse kuuluva lepingulise töötaja ametikoha nimetus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>haldusassistent (ekspertide kulud)<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> II tegevusüksusse kuuluva lepingulise töötaja ametikoha nimetusest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>haldur (ekspertide kulud)<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Lisaks, nagu märkis komisjon, määrati hageja <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepinguga teisele ametikohale, millel oli teistsugune number. Kolmandaks ei tõenda asjaolu, et nende kahe<?PAGE NO="12"?> ametikoha kutseprofiilis nimetatud tööülesannete ja vastutusalade kirjeldus oli sõnastatud identselt, et hageja täitis lepingulise töötajana sisuliselt samu ülesandeid, kuuludes esmalt I tegevusüksusse ja seejärel II tegevusüksusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Viimaks väidab hageja, et tema määramine II tegevusüksuse palgaastme 5 järku 1, mis oli kirjas <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingus, viitab sellele, et osaliselt võeti arvesse töökogemust, mida ta oli saanud komisjoni I tegevusüksuses; tema sõnul tõendab see, et see kogemus vastas II tegevusüksuse tasemele. Tuleb siiski märkida, et isegi kui eeldada, et palgaastme ja -järgu määramine <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingus viitab sellele, et osaliselt võeti arvesse hageja töökogemust I tegevusüksuses, ei tähenda see, et <HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT> tunnustataks, et hageja tööülesanded I tegevusüksusse kuuluva lepingulise töötajana oleksid – erineva lepinguna vormistatult – kuulunud tegelikult II tegevusüksusse. Kui tehakse uue lepingu sõlmimise ettepanek, võtab institutsioon töökogemust arvesse üksnes palgaastme ja -järgu määramiseks <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> mõjuga. Lisaks tuleb tõdeda, et tõik, et on võimalik, et osa hageja töökogemusest, mille ta omandas I tegevusüksuses töötades ja mis tegelikult kuulus II tegevusüksuse alla, võetakse arvesse, ei tõenda, et ta täitis alates <DATE ISO="20080701">1. juulist 2008</DATE> kuni lepingu allkirjastamiseni <DATE ISO="20140516">16. mail 2014</DATE> – ja seega ilma katkestuseta – üksnes II tegevusüksuse alla kuuluvaid ülesandeid. Hageja ei esita ühtegi tõendit, mis seda järjepidevust kinnitaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Niisiis tõi uus leping, millega hageja asus teenistusse uues tegevusüksuses, kaasa selle – nagu on täpsustatud eespool punktis 81 –, et lõppesid kõik 2008. aasta lepingust tulenevad tagajärjed, mille alusel ta oli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/><DATE ISO="20131231">31. detsembril 2013</DATE> teenistuses<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 kohaselt, ja seega katkes töösuhe liidu administratsiooniga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb rõhutada, et uue lepingu sõlmimise tulemusel teenistusse asumine ei mõjuta õigusi, mille hageja oli 2008. aasta lepingu kehtivusajal – kuni <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingu jõustumiseni – omandanud seoses pensioniõiguste omandamise aastakoefitsiendiga. Nimelt nähtub personalieeskirjade VIII lisa artiklitest 2 ja 3, mida kohaldatakse teenistujatele muude teenistujate teenistustingimuste artikli 109 alusel, et sellise lepingulise töötaja nagu hageja pension sõltub selliste pensioniõiguste omandamise erinevate aastamäärade liitmisest, mida hageja on iga tööstaaži jooksul kogunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Et praegusel juhul jõustus <DATE ISO="20140516">16. mail 2014</DATE> alla kirjutatud leping <DATE ISO="20140601">1. juunil 2014</DATE>, kohaldati hageja suhtes kuni selle kuupäevani enne reformi kehtinud pensioniskeemi, samas kui <DATE ISO="20140101">1. jaanuarist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20140601">1. juunini 2014</DATE> kohaldati talle sama skeemi üleminekusätete alusel. Seega saab hageja pensioniõiguste arvutamisel kohaldada tema suhtes 1,9protsendilist aastakoefitsienti tööstaaži puhul, mis täitus 2008. aasta lepingu järgi; see koefitsient kujutab endast hageja omandatud õigust, kuid alates <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> lepingu kehtima hakkamisest kohaldatakse tema suhtes 1,8% aastakoefitsienti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Kõigest eeltoodust tuleneb, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ja personalihalduse peadirektoraat asusid õigusnormi rikkumata seisukohale, et <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping, millega hageja asus teenistusse kõrgemas tegevusüksuses, tähendas uut teenistusse asumist muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõike 1 kohaselt, mille tõttu ei saa hageja suhtes kohaldada üleminekusätteid pensioniõiguste omandamise aastakoefitsiendi ja pensionile jäämise vanuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka muud hageja esitatud argumendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Esiteks tuleb argumendi puhul, mis tugineb väidetavale analoogiale <DATE ISO="20111214">14. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>De Luca <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑563/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:746">EU:T:2011:746</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), sarnaselt komisjoniga rõhutada, et selles kohtuotsuses on käsitletud sellise töölevõtmise valdkonna sätte nagu personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 – mis käsitleb selliste ametnike palgajärku määramist, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu ja tööle võetud ajavahemikus <DATE ISO="20040501">1. mai 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20060430">30. aprill 2006</DATE> – kohaldamist teenistuses oleva ametniku suhtes, kes nimetati avaliku konkursi läbinud kandidaadina teisele ametikohale ja kelle suhtes ei ole personalieeskirjades ette nähtud erisätete kohaldamist. Tuleb aga<?PAGE NO="13"?> tõdeda, et nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasja ei saa pidada analoogseks käesoleva kohtuasjaga, milles käsitletakse pensioniõiguste valdkonda kuuluvate üleminekusätete kohaldamist lepingulise töötaja suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Teiseks tuleb argumendi puhul, mis põhineb väidetaval analoogial <DATE ISO="20150916">16. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EMA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Drakeford</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑231/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:639">EU:T:2015:639</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140205">5. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Drakeford <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMA</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑29/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:10">EU:F:2014:10</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), täpsustada, et – nagu nähtub eespool punktist 81 –see argument jääb praegusel juhul edutuks, sest <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> leping on uus leping, mis annab hagejale õiguse asuda teenistusse uute ülesannete täitmiseks, ning seega tähendab see tema ja liidu administratsiooni vahelise töösuhte katkemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb hageja argumendi kohta – et uus leping ei takista personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamist, sest see ei too kaasa katkestust liidu pensioniskeemis osalemises ja sellesse sissemaksete tegemises – märkida, et personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamine teenistujate suhtes ei saa sõltuda sellest, et osalus liidu pensioniskeemis on väidetavalt olnud katkematu, vaid sõltub töösuhte funktsionaalsest järjepidevusest (vt eespool punkt 81).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Neljandaks ja viimaseks olgu hageja argumendi puhul, millega ta soovis sisuliselt väita, et uut liiki lepingu sõlmimisega ei lõpe personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamine, vaid see võimaldab teenistujate karjääri arengut – vastasel korral ei saaks see toimuda ilma, et kahjustataks nende pensioniõigusi –, meelde tuletatud, et uue lepingu sõlmimine ei tähenda juba omandatud pensioniõiguste kaotamist. Peale selle tuleb täpsustada, et pensioniskeemis osalemise tingimused on oma olemuselt ja tingimusel, et austataks juba omandatud õigusi, sellised, mis võivad tulevikus liidu seadusandja tahtel muutuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Eelnevat arvestades tuleb hagi üksainus väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja seega tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõuetele hageja kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Maxime Picardilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Kanninen</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Jaeger</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Półtorak</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Porchia</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Stancu</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20210324">24. märtsil 2021</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE><?PAGE NO="15"?><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Vaidluse taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>1</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus ja poolte nõuded</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik käsitlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 1 lõige 1 ja personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamise tingimused muude teenistujate suhtes, kes kuuluvad muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisalasse</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Hageja olukord</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kohtukulud</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC></JUDGMENT>