<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202404240-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0424-24-202606263-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="9/10/2026 15:30:00" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="XZ1WABOsNrEKtypPYf1W49oBcgm07a9f275ukPeo8OYrVJK484RMuk59uYYb7rkqbSd5MZWylFmckSPh5bqYrRXNs8ccVXZ6IY3UlQSAKqzDrQjlOmVc/WDvGD0OE8FMQh+LjyI7paqiFGT5xiha5bUXQLzn6Hdq40HjOf2kkws=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="itr" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="f6bab831-6a98-4f93-b60d-72f78409f12d" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0424" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="itr" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 08-07-26 12:42:12" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-07-23T16:55:08Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="95b03fd32c104ec78ac52248af417bdb" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0424" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 16.7.2026 – Liidetud kohtuasjad C‑424/24 ja C‑425/24</div>
      <div id="rId21" style="default">FIGC ja CONI</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      16. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Distsiplinaarkaristused spordi valdkonnas – Teatud kutsetegevusega tegelemise ajutine keeld, mille rahvuslik spordiliit on määranud profijalgpalliklubi kahele juhile – Rikkumine, mis seisneb ebaõigete finants- ja raamatupidamisaruannete esitamises või heakskiitmises – Siseturg – ELTL artiklid 45 ja 56 – Töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piiramine – Põhjendatus – Üldist huvi teeniv õiguspärane eesmärk – Spordivõistluste õiguspärasus – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Karistuste kindlaksmääramine – Läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate, proportsionaalsete ja kontrollitavate kriteeriumide olemasolu – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Tõhus kohtulik kaitse – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Tõhusa kohtuliku kontrolli olemasolu – Riigisisesed õigusaktid, mis võimaldavad kohtul, kellel on pädevus teha kõnealuste karistuste õiguspärasuse kõrvalkontrolli, mõista isikutele, kellele on karistus määratud, välja hüvitis, kuid mitte tühistada ega peatada neid karistusi
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Liidetud kohtuasjades C‑424/24 ja C‑425/24,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) 6. juuni 2024. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 17. juunil 2024, menetlustes
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      ZD (C‑424/24),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      MI (C‑425/24)
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      Federazione Italiana Giuoco Calcio (FIGC),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      Comitato Olimpico Nazionale Italiano (CONI),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      Procura federale presso la Federazione Italiana Giuoco Calcio (FIGC) (C‑424/24),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      Collegio di garanzia dello sport presso il Comitato Olimpico Nazionale Italiano (CONI) (C‑424/24),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      Corte federale d’appello presso la Federazione Italiana Giuoco Calcio (FIGC) (C‑424/24),
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-14" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (viies koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      koosseisus: koja president M. L. Arastey Sahún, kohtunikud J. Passer (ettekandja), D. Gratsias, B. Smulders ja N. Fenger,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      kohtujurist: D. Spielmann,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik E. Sartori,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 17. septembri 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ZD, esindajad: avvocati V. Angiolini, G. Gomitoni ja S. Invernizzi,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MI, esindaja: avvocato N. Paolantonio,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Federazione Italiana Giuoco Calcio (FIGC), esindaja: avvocato G. Viglione,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Comitato Olimpico Nazionale Italiano (CONI), esindajad: avvocati A. Angeletti, S. Fidanzia ja A. Gigliola,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia valitsus, esindaja: S. Fiorentino, keda abistasid avvocati dello Stato M. Cherubini ja L. D’Ascia,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Portugali valitsus, esindajad: C. Alves ja P. Barros da Costa,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: S. Baches Opi, G. Conte ja F. Ronkes Agerbeek,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-1">
      olles 18. detsembri 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-29" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlused käsitlevad ELL artikli 6 ja artikli 19, ELTL artiklite 45, 49, 56, 101 ja 102 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklite 47–49 tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlused on esitatud kahes kohtuvaidluses, millest esimese pooled on ühelt poolt ZD ja teiselt poolt Federazione Italiana Giuoco Calcio (Itaalia jalgpalliliit) (FIGC), Comitato Olimpico Nazionale Italiano (Itaalia riiklik olümpiakomitee) (CONI), Procura federale presso la Federazione Italiana Giuoco Calcio (jalgpalliliidu prokuratuur FIGC juures, edaspidi „jalgpalliliidu prokuratuur“), Collegio di garanzia dello sport presso il Comitato Olimpico Nazionale Italiano (CONI spordi õiguskaitsenõukogu, edaspidi „spordi õiguskaitsenõukogu“) ja Corte federale d’appello presso la Federazione Italiana Giuoco Calcio (jalgpalliliidu apellatsioonikohus FIGC juures, edaspidi „jalgpalliliidu apellatsioonikohus“) ning teise pooled on ühelt poolt MI ja teiselt poolt FIGC ja CONI ning mis puudutavad otsuseid, millega jalgpalliliidu apellatsioonikohus määras ZD‑le ja MI‑le karistuse, mis seisnes ajutises keelus tegeleda kutsetegevusega FIGCs.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhiseadus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia Vabariigi põhiseaduse (Costituzione della Repubblica Italiana, edaspidi „põhiseadus“) artikli 18 esimeses lõigus on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-2">
      „Kodanikel on õigus vabalt ja ilma luba taotlemata ühineda eesmärkidel, mis ei ole üksikisikutele karistusseadusega keelatud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhiseaduse artikli 24 esimeses lõigus on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-2">
      „Igaühel on õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja õigustatud huvide kaitseks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhiseaduse artikli 103 esimeses lõigus on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-2">
      „Consiglio di Statol [(Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu)] ja muudel halduskohtutel on pädevus kaitsta õiguspäraseid huve suhetes ametiasutustega ning seaduses määratletud konkreetsetes valdkondades ka kaitsta subjektiivseid õigusi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhiseaduse artikkel 113 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-2">
      „Alati on lubatud õiguste ja õiguspäraste huvide kohtulik kaitse üld- või halduskohtutes ametiasutuste aktide vastu. Sellist kohtulikku kaitset ei saa välistada ega piirata konkreetsete õiguskaitsevahendite või kindlaksmääratud aktide kategooriatega. Seadusega määratakse kindlaks kohtud, kes võivad ametiasutuste akte tühistada seaduses endas ette nähtud juhtudel ja tagajärgedega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Halduskohtumenetluse seadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Halduskohtumenetluse seadustiku (codice del processo amministrativo) artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-3">
      „Halduskohus tagab põhiseaduse ja Euroopa õiguse põhimõtete kohase täieliku ja tõhusa kaitse.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seadustiku artikli 30 lõikes 6 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-3">
      „Halduskohtul on ainupädevus menetleda kõiki sellise kahju hüvitamise nõudeid, mis tulenevad õiguspäraste huvide või tema ainupädevusse kuuluvates valdkondades subjektiivsete õiguste rikkumisest.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seadustiku artikli 133 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-3">
      „Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on halduskohtu ainupädevuses:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-3">
      z) vaidlused, mille ese on [CONI] või spordialaliitude aktid, mis ei kuulu spordivaidlusi lahendavate organite pädevusse, välja arvatud vaidlused, mis on seotud äriühingute, ühenduste ja sportlaste vaheliste varaliste suhetega.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-52" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seadus nr 280/2003</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">19. augusti 2003. aasta dekreetseaduse nr 220 kiireloomuliste sätete kohta spordiõiguse valdkonnas (decreto-legge n. 220 – Disposizioni urgenti in materia di giustizia sportiva; GURI nr 192, 20.8.2003, lk 4), mis koos muudatustega muudeti seaduseks 17. oktoobri 2003. aasta seadusega nr 280 (legge n. 280) (GURI nr 243, 18.10.2003, lk 4) (edaspidi „seadus nr 280/2003“), artiklid 1–3 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-3">
      „Artikkel 1 – Üldpõhimõtted
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-3">
      1. Vabariik tunnustab ja soodustab riigi spordikorralduse autonoomiat kui Rahvusvahelise Olümpiakomitee rahvusvahelise spordiõiguse väljendust.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-3">
      2. Spordikorralduse ja Vabariigi õiguse vahelisi suhteid reguleeritakse autonoomia põhimõttel, välja arvatud juhul, kui spordikorraldusega seotud subjektiivsed olukorrad on Vabariigi õiguskorra seisukohast asjakohased.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-58" title="page-3">
      Artikkel 2 – Spordikorralduse autonoomia
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-3">
      1. Artiklis 1 sätestatud põhimõtete kohaselt kuulub spordikorraldusse järgmiste küsimuste regulatsioon:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-60" title="page-4">
      a) riigi spordikorraldust ja selle harusid käsitlevate määruste, korraldusnormide ja põhikirjade järgimine ja kohaldamine, et tagada sporditegevuse nõuetekohane toimumine;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-61" title="page-4">
      b) distsiplinaarvaldkonda kuuluv tegevus ning vastavate spordialaste distsiplinaarkaristuste määramine ja kohaldamine.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-62" title="page-4">
      2. Lõikes 1 nimetatud küsimustes on klubid, ühendused, liikmed ja seotud isikud kohustatud pöörduma [CONI] ja spordialaliitude põhikirjade ja reeglistike kohaselt spordivaidlusi lahendavate organite poole […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-4">
      Artikkel 3 – Kohtualluvuse reeglid ja üleminekusätted
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-65" title="page-4">
      1. Pärast seda, kui spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud, ja ilma et see piiraks üldkohtute pädevust lahendada klubide, ühenduste ja sportlaste vahelisi varasuhete vaidlusi, reguleerib mis tahes muud vaidlust, mille ese on [CONI] või spordialaliitude tegevus ja mille menetlemine ei ole artikli 2 kohaselt spordivaidlusi lahendavate organite ainupädevuses, halduskohtumenetluse seadustik, ilma et see piiraks igal juhul [CONI] ja spordialaliitude põhikirjas ja reeglistikes sisalduvate võimalike vahekohtuklauslite sätete kohaldamist artikli 2 lõike 2 tähenduses […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-66" title="page-4">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">FIGC spordiõiguse seadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Akt, mille alusel määrati põhikohtuasjas kõne all olevad karistused, on FIGC spordiõiguse koodeks (codice di giustizia sportiva della FIGC).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt selle koodeksi artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse seda muu hulgas „juhtidele“, kes tegelevad kutsetegevusega spordi valdkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud koodeksi artiklis 4 „Üldsätete kohustuslikkus“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-71" title="page-4">
      „1. Artiklis 2 osutatud isikud on kohustatud järgima FIGC põhikirja, koodeksit, sisekorra reegleid ja muid jalgpalliliidu norme ning järgima lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtteid kõigis spordiga seotud suhetes.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-72" title="page-4">
      2. Lõikes 1 sätestatud kohustuste rikkumise korral kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punktides a, b, c ja g ning artikli 9 lõike 1 punktides a, b, c, d, f, g ja h sätestatud karistusi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-73" title="page-4">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Koodeksi artikli 4 lõikes 2 nimetatud karistuste hulka kuulub artikli 9 lõike 1 punktis f viidatud „tähtajaline diskvalifitseerimine FIGCs koos võimalusega taotleda diskvalifitseerimise laiendamist [Euroopa Jalgpalliliidule (UEFA)]“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">FIGC spordiõiguse koodeksi artikli 31 „Majandus- ja juhtimisalased rikkumised“ lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-76" title="page-5">
      „Haldusrikkumiseks loetakse spordivaidlusi lahendavate organite, Commissione di Vigilanza sulle Società di Calcio Professionistiche [(professionaalsete jalgpalliklubide järelevalvekomisjon)], jalgpalliliidu teiste järelevalveorganite ning UEFA ja FIGC litsentse väljastama pädevate asutuste nõutud dokumentide esitamata jätmist, kas või osalist sisulist või kontseptuaalset muutmist või võltsimist, valeandmete või osaliste andmete esitamist või andmete esitamisest kõrvalehoidmist. Haldusrikkumine on ka käitumine, mille eesmärk on ühel või teisel viisil hoida kõrvale jalgpalliliidu juhtimist ja majandusküsimusi käsitlevate sätete kohaldamisest, ning jalgpalliliidu pädevate organite vastavate otsuste täitmata jätmine. Ilma et see piiraks litsentside väljastamise valdkonnas UEFA reeglistikuga kehtestatud rangemate karistuste või muude erinormide kohaldamist, samuti niisuguste rangemate karistuste kohaldamist, mille võib määrata käesolevas artiklis kirjeldatud muude tegude eest, karistatakse käesolevas lõikes kirjeldatud teod toime pannud ühingut rahatrahviga koos hoiatusega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ZD on Itaalias asuva professionaalse jalgpalliklubi Juventus Football Club SpA (edaspidi „Juventus“) endine president ja MI on selle jalgpalliklubi endine juhatuse liige. Vaidlust ei ole selles, et nad olid seega „juhatajad“, kes tegelesid kutsetegevusega spordi valdkonnas FIGC spordiõiguse koodeksi artikli 2 lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">FIGC on eraõiguslik ühing, mille asukoht on Itaalia. Tema eesmärk on edendada ja reguleerida professionaalset ja amatöörjalgpalli selles liikmesriigis. Ta on Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ja UEFA liige.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">CONI on omakorda avalik-õiguslik isik, kelle asukoht on Itaalias. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul vastutab CONI erinevate Itaalia spordiühingute tegevuse koordineerimise eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jalgpalliliidu prokuratuur, kes on FIGC distsiplinaarpädevusega organ, pöördus 1. aprillil 2022 Tribunale federale nazionale presso la Federazione Italiana Giuoco Calcio, sezione disciplinare (üleriigiline jalgpalliliidu kohus FIGC juures, distsiplinaarkolleegium, Itaalia) (edaspidi „jalgpalliliidu kohus“) poole asjaga mitme Itaalia professionaalse jalgpalliklubi, sealhulgas Juventuse, ja nende mitme juhi vastu, süüdistades eelkõige viimati nimetatuid FIGC spordiõiguse koodeksi artiklites 4 ja 31 sätestatud lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtete rikkumises. Täpsemalt heitis see organ ZD‑le ja MI‑le sisuliselt ette, et nad osalesid üle 60 miljoni euro suuruse fiktiivse kapitalikasumi süsteemi loomises, tehes – või kiites heaks – Juventuse 2020. ja 2021. aasta finants- ja raamatupidamisaruannetes deklaratsioone, milles on ebaõigesti esitatud hulk mängijate üleminekuid iseseisvate tehingutena, kuigi tegelikult oli tegemist vahetustehingutega, eesmärgiga vältida nende suhtes kohaldatava rahvusvahelise raamatupidamisstandardi kohaldamist ning lõpuks deklareerida tulud ja vara, mis on suuremad kui selles süsteemis osalevate klubide tegelikud tulud ja vara.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jalgpalliliidu kohus, kes on muu hulgas distsiplinaarkaristuste määramiseks pädev FIGC organ, mõistis 22. aprilli 2022. aasta otsusega õigeks kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle vastu menetlus oli suunatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jalgpalliliidu prokuratuur esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse jalgpalliliidu apellatsioonikohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jalgpalliliidu apellatsioonikohus jättis 27. mai 2022. aasta otsusega jalgpalliliidu kohtu otsuse muutmata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jalgpalliliidu prokuratuur sai 24. novembril 2022 procura della Repubblica presso il Tribunale di Torinolt (vabariigi prokurör Torino esimese astme kohtu juures, Itaalia) koopia dokumentidest, mis sisaldusid selle kriminaalmenetluse toimikus, mille prokuratuur oli paralleelselt algatanud tegude suhtes, mida puudutas käesoleva kohtuotsuse punktis 19 nimetatud kaebus. Pärast nende dokumentide saamist leidis jalgpalliliidu prokuratuur, et need annavad alust teistmisavalduse esitamiseks jalgpalliliidu apellatsioonikohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jalgpalliliidu apellatsioonikohus tegi 2023. aasta jaanuaris otsuse, millega rahuldas teistmisavalduse. Selle otsusega määras ta ZD‑le ja MI‑le distsiplinaarkaristuse, mis seisnes keelus tegeleda kutsetegevusega FIGCs 24 kuu jooksul, ning esitas taotluse laiendada seda keeldu UEFA‑le ja FIFA‑le. Seda keeldu, mis hõlmab praktikas igasugust kutsetegevust FIGC pädevusse kuuluvas valdkonnas, nimelt profi- või harrastusjalgpallis Itaalias, laiendas FIFA distsiplinaarkomisjon hiljem üle kogu maailma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ZD ja MI vaidlustasid selle otsuse spordi õiguskaitsenõukogus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Spordi õiguskaitsenõukogu jättis 8. mai 2023. aasta otsusega ZD ja MI kaebuse rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">25. mail 2023 tehti käesoleva kohtuotsuse punktis 23 nimetatud kriminaalmenetluses kriminaalmenetluse lõpetamise määrus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel esitasid ZD ja MI neid puudutavas osas jalgpalliliidu apellatsioonikohtu ja spordi õiguskaitsenõukogu järjestikku tehtud otsuste peale kaebuse Tribunale amministrativo regionale per il Laziole (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlustes märgib see kohus esiteks, et ZD ja MI paluvad kumbki oma kaebuses esimese võimalusena peatada ja tühistada jalgpalliliidu apellatsioonikohtu määratud distsiplinaarkaristus ning alles teise võimalusena mõista välja hüvitis kahju eest, mis on neile selle distsiplinaarkaristusega tekitatud. Siiski on ta vastavalt kohaldatavatele Itaalia õigusnormidele, nagu neid on tõlgendanud Corte costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus), kohustatud jätma need kaks kaebust „pädevuse puudumise tõttu vastuvõetamatutena“ läbi vaatamata osas, milles nendega nõutakse distsiplinaarkaristuse peatamist ja tühistamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt leidis Corte costituzionale (konstitutsioonikohus) 7. veebruari 2011. aasta ja 17. aprilli 2019. aasta kohtuotsustes sisuliselt, et seaduse nr 280/2003 artikleid 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et need annavad „spordivaidlusi lahendavatele organitele“ (edaspidi „spordikohtuorganid“), mille hulgas on ka jalgpalliliidu kohus, jalgpalliliidu apellatsioonikohus ja spordi õiguskaitsenõukogu, ainupädevuse vaadata läbi nõudeid peatada ja tühistada distsiplinaarkaristusi, mis on määratud juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes on erinevate Itaalia spordiühingute liikmed või nendega seotud. Riigisisestel halduskohtutel on omakorda halduskohtumenetluse seadustiku artikli 133 lõike 1 punkti z alusel ainupädevus lahendada vaidlusi, mille ese on CONI ja Itaalia spordiühingute aktid, mis ei kuulu spordikohtuorganite ainupädevusse, ja mille hulka kuuluvad kaebused, millega isikud, kellele on määratud distsiplinaarkaristused, paluvad neil pärast seda, kui „spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud“, kontrollida täiendavalt nende otsuste õiguspärasust, et saada kohtulikku kaitset, mis võib seisneda üksnes neile isikutele tekitatud kahju rahalises hüvitamises.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nendest kohtuotsustest nähtub, tugineb Corte costituzionale (konstitutsioonikohus) seaduse nr 280/2003 ja haldusmenetluse seadustiku mitmesuguste asjasse puutuvate sätete tõlgendamisel tõdemusele, et need sätted põhinevad „mõistlikul kaalumisel“, mille on Itaalia seadusandja selle seaduse artiklis 1 läbi viinud ühelt poolt põhiseaduse artiklites 24, 103 ja 113 sätestatud tõhusa ja täieliku kohtuliku kaitse põhimõtte ning teiselt poolt vajaduse vahel tagada põhiseaduse artiklitega 2 ja 18 kaitstud spordikorralduse autonoomia. Asjaomaste isikute kohtulik kaitse on seega tõhusalt tagatud „spordivaidluste lahendamise menetluse“ abil, mis kujutab endast „ühinguvaidluste lahendamise menetluse“ erilist väljendust seoses selliste õiguslike olukordadega nagu need, mis tulenevad distsiplinaarkaristuste määramisest ja mis on asjakohased „valdkondliku õiguskorra“ jaoks, milleks on „spordikorraldus“, kuid mitte „üldise õiguskorra“ jaoks. Samal ajal tagavad nende isikute „subjektiivse õigusliku olukorra“ tõhusa kohtuliku kaitse seoses „üldise õiguskorraga“ jätkuvalt riigisisesed halduskohtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks leiab eelotsusetaotlused esitanud kohus, et tal on vaja paluda Euroopa Kohtult selgitust liidu õiguse tõlgendamise kohta, et ta saaks teha otsuse nii ZD ja MI esitatud kaebuste vastuvõetavuse kui ka nende kaebuste põhjendatuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks ja viimaseks märgib ta sisuliselt, et ta kahtleb seaduse nr 280/2003 kooskõlas liidu õigusega kolmel põhjusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on tal kõigepealt tekkinud küsimus, kas see seadus ei ole vastuolus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja harta artikliga 47. Nimelt kohustab see seadus isikuid, kellele rahvuslikud spordialaliidud on määranud distsiplinaarkaristuse, mis võib avaldada tõsist mõju, nagu põhikohtuasjades kõne all olevad kutsealal tegutsemise keelud, pöörduma spordikohtuorganite poole, et saavutada karistuste tühistamine. Seeläbi võtab see neilt igasuguse võimaluse pöörduda selleks liidu õiguse tähenduses kohtute poole, kes pakuvad nõutavaid sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi ning kellel on kõik vajalikud volitused, et tagada eraõiguslike isikute tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas ajutiselt. Põhimõttelisemalt võib ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku kahjustada see, kuidas Corte costituzionale (konstitutsioonikohus) on kaalunud ühelt poolt põhiseaduses sätestatud kohtuliku kaitse nõuet ja teiselt poolt spordikorralduse autonoomia põhimõtet. Sellise kaalumise võimalikud tagajärjed on nimelt see, et eraõiguslikelt isikutelt võetakse ära üks osa õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on neile tagatud liidu õigusega, ning see, et liikmesriigi pädevalt kohtult võetakse osa pädevusest, mis on vajalik selle õiguse järgimise tagamiseks. Kuigi selline kaalumine on mõeldav puhtalt spordiküsimuste puhul, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, ei ole see tingimata nii, kui tegemist on distsiplinaarkaristustega, mis on määratud seoses spordiga kaasneva majandustegevusega ja mis sellisena kuuluvad liidu õiguse kohaldamisalasse, kusjuures liidu õigus on esimuslik riigisisese õiguse ja selle tõlgenduse suhtes, mille liikmesriigi kohtud – isegi konstitutsioonikohtud – võivad anda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas on lubatav määrata selliseid distsiplinaarkaristusi, nagu on kõne all põhikohtuasjades, kui tegemist on rikkumisega, mis seisneb FIGC spordiõiguse koodeksi artiklites 4 ja 31 nimetatud „lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtete“ rikkumises. Ta kahtleb nimelt, kas selline rikkumine, mida tuleb tema hinnangul pidada „kriminaalõiguslikuks“ Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tähenduses, vastab nõuetele, mis tulenevad süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõttest, mis on sätestatud harta artiklis 49.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selliseid distsiplinaarkaristusi ning laiemalt pädevuse olemasolu ja teostamist nende määramiseks isikutele, kes kuuluvad sellise rahvusliku spordialaliidu nagu FIGC pädevusse, ei tuleks vaadelda ELTL artiklitega 45, 49 ja 56 tagatud liikumisvabaduste ning ELTL artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsinormide seisukohast. Nimelt võivad UEFA ja FIFA selle alaliidu taotluse alusel neid distsiplinaarkaristusi laiendada üle Euroopa ja kogu maailma. Lisaks on neil selge mõju nende juhtide kutsetegevusele, kellele karistused määrati, ja sellest tulenevalt ka nende juhitavate ettevõtjate majandustegevusele, nagu käesolevas asjas Juventus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) kohtuasjas C‑424/24 menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-100" title="page-9">
      „1. Kas liidu õigust ning konkreetselt ELL artikleid 6 ja 19 tuleb [harta] artiklist 47 ja [Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“)] artiklist 6 lähtudes ning seoses tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi selline riigisisene õigusnorm nagu [seaduse nr 280/2003] artikkel 2 niisugusena, nagu on tõlgendatud Itaalia kohtupraktikas, välistab siis, kui riigisisese spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud, kohtuliku kaitse, millega kaasneks liikmesriigi kohtu (käsitletaval juhul halduskohtu) pädevus tühistada spordialane distsiplinaarkaristus ja selle tulevased tagajärjed ning peatada esialgse õiguskaitse korras karistuse toime, piirates seega liikmesriigi kohtu pädevust nii, et ta saab määrata ainult kahju suurusele vastava hüvitise, kui ilmneb, et distsiplinaarpädevust on konkreetsel juhul kasutatud õigusvastaselt?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-101" title="page-9">
      2. Kas liidu õigust ning konkreetselt ELL artikleid 6 ja 19 tuleb [harta] artiklitest 47, 48 ja 49 ning EIÕK artiklitest 6 ja 7 lähtudes tõlgendada nii, et seaduslikkuse põhimõtte, täpse kindlaksmääramise põhimõtte ja süüteo koosseisu tunnuste õiguslikult piisava täpsuse põhimõtte ning õiglase kohtuliku arutamise põhimõtte järgimise tagamise huvides välistavad need selle, et selline riigisisene õigusnorm nagu [seaduse nr 280/2003] artikkel 2 niisugusena, nagu on tõlgendatud Itaalia kohtupraktikas, lubab riigisiseses õiguses kehtestatud ja Itaalia kohtupraktikas tõlgendatud spordikorralduse autonoomia põhimõtte kohaselt [spordikohtuorganitel] määrata spordiklubi juhile distsiplinaarkaristuse, millega keelatakse tal kutsetegevusega tegelemine tulenevalt [FIGC reegli (FIGC spordiõiguse koodeksi artikli 4 lõike 1)] rikkumisest, kusjuures selles on üldiselt ja ebamääraselt sätestatud, et kõik liikmed ja juhid on kohustatud lisaks põhikirjale ja muudele jalgpalliliidu normidele järgima lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtteid?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-102" title="page-9">
      3. Kas liidu õigust ning konkreetselt ELTL artikleid 45, 49, 56, 101 ja 102 ning [harta] artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui niisugune riigisisene õigusnorm nagu [seaduse nr 280/2003] artikkel 2 võimaldab spordiorganitel määrata rahvusvahelise tasandi spordiühingu kõrgele juhile distsiplinaarkaristuse, mille tulemusena on tal keelatud tegeleda kutsetegevusega 24 kuu jooksul riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Identsetel asjaoludel otsustas Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) kohtuasjas C‑425/24 samuti menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-104" title="page-10">
      „1. Kas liidu õigust ning konkreetselt ELL artikleid 6 ja 19 tuleb [harta] artiklist 47 ja [EIÕK] artiklist 6 lähtudes tõlgendada nii, et täieliku ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte järgimise tagamise huvides välistavad need sellise riigisisese õigusnormi nagu [seaduse nr 280/2003] artikkel 2 – niisugusena, nagu seda on tõlgendatud Itaalia kohtupraktikas –, milles on siis, kui riigisisese spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud, liikmesriigi kohtu (käsitletaval juhul halduskohtu) pädevust spordi valdkonnas määratud distsiplinaarkaristuste osas piiratud ainult kahju suurusele vastava hüvitise määramisega ning välistatud pädevus tühistada need karistused ja peatada esialgse õiguskaitse korras nende toime?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-105" title="page-10">
      2. Kas liidu õigust ning konkreetselt ELL [artikleid]6 ja 19 tuleb [harta] artiklitest 47, 48 ja 49 ning [EIÕK] artiklitest 6 ja 7 lähtudes tõlgendada nii, et seaduslikkuse põhimõtte, täpse kindlaksmääramise põhimõtte ja süüteo koosseisu tunnuste õiguslikult piisava täpsuse põhimõtte ning õiglase kohtuliku arutamise põhimõtte järgimise tagamise huvides välistavad need selle, et selline riigisisene õigusnorm nagu [seaduse nr 280/2003] artikkel 2 niisugusena, nagu on tõlgendatud Itaalia kohtupraktikas, lubab [spordikohtuorganitel] määrata spordiklubi juhile distsiplinaarkaristuse, millega keelatakse tal kutsetegevusega tegelemine tulenevalt [FIGC reegli (FIGC spordiõiguse koodeksi artikli 4 lõike 1)] rikkumisest, kusjuures selles on üldiselt ja ebamääraselt sätestatud, et kõik liikmed ja spordi valdkonna juhid on kohustatud lisaks põhikirjale ja muudele jalgpalliliidu normidele järgima lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtteid?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-106" title="page-10">
      3. Kas liidu õigust ning konkreetselt ELTL artikleid 45, 49, 56, 101 ja 102 ning [harta] artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui niisugune riigisisene õigusnorm nagu [seaduse nr 280/2003] artikkel 2 võimaldab spordiorganitel määrata spordiühingu juhile distsiplinaarkaristuse, mille tulemusena on tal keelatud tegeleda kutsetegevusega 24 kuu jooksul riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus kummaski liidetud kohtuasjas Euroopa Kohtule esitab, soovib ta saavutada seda, et tal oleks võimalik otsustada, kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud õiguskaitsevahendid, mis tagavad eraõiguslikele isikutele kohtuliku kaitse karistuste eest, mida rahvuslik spordialaliit võib neile määrata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise ja kolmanda küsimusega, mille see kohus kummaski liidetud kohtuasjas Euroopa Kohtule esitab, soovib ta saavutada seda, et tal oleks võimalik otsustada, kas kõnealused riigisisesed õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas niivõrd, kuivõrd need võimaldavad sellisel alaliidul kõigepealt üldse selliseid karistusi määrata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades iga küsimuse eset, tuleb esimesena koos vastata teisele ja kolmandale küsimusele ning seejärel kummaski kohtuasjas esitatud esimesele küsimusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine ja kolmas küsimus kohtuasjades C‑424/24 ja C‑425/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevates liidetud kohtuasjades esitatud teise ja kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu õigust ning konkreetsemalt ELL artiklit 6 ja artikli 19 lõike 1 teist lõiku, ELTL artikleid 45, 49, 56, 101 ja 102 ning harta artiklit 47 koostoimes harta artiklitega 48 ja 49 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendanud pädevad riigisisesed kohtud –, mis võimaldavad rahvuslikul spordialaliidul, võttes arvesse õiguslikku autonoomiat, mis on talle riigisisese õigusega antud, määrata spordi valdkonna juhtidele karistuse, mis seisneb ajutises keelus tegeleda selle alaliidu pädevusse kuuluva kutsetegevusega ebaõigete finants- ja raamatupidamisaruannete tõttu, mis on esitatud vastuolus lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtetega, mida spordi valdkonna juhid peavad järgima õigusnormide alusel, mida alaliit on pädev kohaldama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades liidu õigusnorme, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, ning kirjalikke ja suulisi seisukohti, mille esitasid Euroopa Kohtule põhikohtuasja pooled, huvitatud valitsused ja Euroopa Komisjon, tuleb esiteks meenutada, et nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, on liikmesriigi kohus kohustatud eelotsusetaotluses endas selgitama põhikohtuasja vaidluse faktilist ja õiguslikku raamistikku ning esitama vajalikud selgitused põhjuste kohta, mille alusel ta on välja valinud liidu õiguse sätted, mida ta palub tõlgendada, ja samuti seose kohta, mille ta on tuvastanud nende sätete ja tema menetluses olevas kohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel (16. oktoobri 2025. aasta kohtuotsus Anesar-CV jt, C‑718/23–C‑721/23 ja C‑60/24, EU:C:2025:797, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need kumulatiivsed nõuded eelotsusetaotluse sisule on sõnaselgelt sätestatud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94, millest eelotsusetaotluse esitanud kohus peab ELTL artiklis 267 sätestatud koostöö raames eeldatavalt teadlik olema ja mida ta on kohustatud täpselt järgima. Neid nõudeid on lisaks meenutatud Euroopa Liidu Kohtu soovituste liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (ELT 2019, C 380, lk 1) punktides 13, 15 ja 16, mis nüüd sisalduvad Euroopa Liidu Kohtu soovituste liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (ELT C, C/2024/6008) punktides 13, 15 ja 16.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need kumulatiivsed nõuded kehtivad eriti valdkondades, mida iseloomustavad keerulised faktilised ja õiguslikud olukorrad, nagu konkurentsivaldkond (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punkt 63).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotlustes piisavalt selgitanud, miks ta palub Euroopa Kohtul tõlgendada ELTL artikleid 49, 101 ja 102, ega seost, mille ta on tuvastanud ühelt poolt asutamisvabaduse, kartellikokkulepete keelu ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu, mis on sätestatud vastavalt nendes kolmes artiklis, ning teiselt poolt põhikohtuasjade ja nendes kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel, mille kohta ta on küsimused esitanud. Täpsemalt ei võimalda need otsused mõista, miks põhikohtuasja kaebajateks olevatele juhtidele määratud karistused võivad mõjutada ühelt poolt jalgpalliklubide – kus need juhid tegutsesid või võiksid tegeleda kutsetegevusega – võimalust asuda tegutsema mõnes teises liikmesriigis kui Itaalia Vabariik ja teiselt poolt nende klubide võimalust omavahel konkureerida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei esita eelotsusetaotluse esitanud kohus piisava selguse ja täpsusega põhjuseid, miks ta leiab, et seaduse nr 280/2003 artikli 2 kooskõla ELL artikliga 6, tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklitest 47–49, tuleb analüüsida. Lisaks ei selgita eelotsusetaotluse esitanud kohus seost, mille ta soovib nende liidu õigusnormide ja põhikohtuasjades kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel luua.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende kahe aspekti osas ei vasta tema eelotsusetaotlused seega kodukorra artikli 94 punkti c nõuetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult on käesolevates liidetud kohtuasjades esitatud teine ja kolmas küsimus vastuvõetamatud osas, milles need puudutavad ELTL artiklite 49, 101 ja 102 ning ELL artikli 6 tõlgendamist lähtuvalt harta artiklitest 47–49.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei ole töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste osutamise vabadust ja kapitali vaba liikumist käsitlevad EL toimimise lepingu sätted kohaldatavad olukorras, mille kõik asjaolud on üheainsa liikmesriigi sisesed, välja arvatud teatud erijuhtudel, kui eelotsusetaotluses on välja toodud konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad tuvastada, et taotletav tõlgendus on vaidluse lahendamiseks vajalik seose tõttu selle vaidluse eseme või asjaolude ning ELTL artikli 45, 49, 56 või 63 vahel, nagu on nõutud kodukorra artiklis 94 (4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei puuduta põhikohtuasjad olukordi, mille kõik asjaolud on selle kohtupraktika tähenduses üheainsa liikmesriigi sisesed ja millel seetõttu puudub piiriülene laad, vastupidi sellele, mida väidavad eelkõige põhikohtuasja vastustajad, Itaalia valitsus ja komisjon. Nimelt nähtub eelotsusetaotlustes esitatud selgitustest, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 14 ja 24, selgelt, et kutsetegevusega tegelemise ajutise keeluga, mis määrati põhikohtuasja kaebajatest juhtidele pädeva rahvusliku spordialaliidu ehk FIGC pädevusse kuuluvas valdkonnas, kaasnesid sellele alaliidule kuuluvate volituste alusel taotlused laiendada keeldu ka UEFA‑le ja FIFA‑le. Sellest tuleneb, et arvestades juba nende karistuste sisu ja laadi, võisid need mõjutada juhtide liikumisvabaduse teostamist, olgu siis töötajatena, kelle suhtes kohaldatakse ELTL artiklit 45, või teenuseosutajatena, kelle suhtes kohaldatakse ELTL artiklit 56. Lisaks nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevatest toimikutest, et FIFA rahuldas hiljem laiendamistaotluse, mille nimetatud alaliit talle esitas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult on käesolevates liidetud kohtuasjades esitatud teine ja kolmas küsimus vastuvõetavad osas, milles need puudutavad ELTL artiklite 45 ja 56 tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks ja viimaseks, arvestades ühelt poolt teiste ja kolmandate küsimuste ning teiselt poolt esimeste küsimuste eset, nagu neid on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktides 39 ja 40, tuleb tõdeda, et ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik, milles on sätestatud, et „liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades“, on asjakohane üksnes esimestele küsimustele vastamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et tuleb asuda seisukohale, et teiste ja kolmandate küsimustega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada üksnes seda, kas ELTL artikleid 45 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendanud pädevad riigisisesed kohtud –, mis võimaldavad rahvuslikul spordialaliidul, võttes arvesse õiguslikku autonoomiat, mis on talle riigisisese õigusega antud, määrata spordi valdkonna juhtidele karistuse, mis seisneb ajutises keelus tegeleda selle alaliidu pädevusse kuuluva kutsetegevusega ebaõigete finants- ja raamatupidamisaruannete tõttu, mis on esitatud vastuolus lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtetega, mida spordi valdkonna juhid peavad järgima õigusnormide alusel, mida alaliit on pädev kohaldama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikumise põhivabaduste kohaldatavus spordiühingute suhtes</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades käesolevates liidetud kohtuasjades esitatud teise ja kolmanda küsimuse sisu ning nende riigisiseste õigusnormide eset, millele küsimustes on viidatud, väärib esimesena meeldetuletamist, et EL toimimise lepingus sätestatud liikumise põhivabaduste järgimine ei ole kohustuslik mitte ainult liikmesriigi ametiasutustele, vaid ka juhul, kui avaliku õiguse reguleerimisalast väljapoole jääv organ, ühendus või muu juriidiline isik on õiguslikult autonoomne või tal on pädevus, mis võimaldab tal kehtestada eraõiguslikele isikutele tingimusi, mis kahjustavad nende vabaduste teostamist (vt selle kohta 3. oktoobri 2000. aasta kohtuotsus Ferlini, C‑411/98, EU:C:2000:530, punkt 50, ning 13. juuni 2019. aasta kohtuotsus TopFit ja Biffi, C‑22/18, EU:C:2019:497, punkt 39). Isikute vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel satuks ohtu, kui riikide loodud tõkete kõrvaldamise muudaksid olematuks takistused, mis tulenevad õigusliku autonoomia või sellise pädevuse teostamisest (vt selle kohta 15. detsembri 1995. aasta kohtuotsus Bosman, C‑415/93, EU:C:1995:463, punkt 83, ning 13. juuni 2019. aasta kohtuotsus TopFit ja Biffi, C‑22/18, EU:C:2019:497, punkt 38).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt on ELTL artiklite 45 ja 56 järgimine eraõiguse reguleerimisalasse kuuluvatele rahvuslikele või rahvusvahelistele spordialaliitudele kohustuslik juhul, kui nad võtavad vastu reegleid elukutseliste või poolprofessionaalsete mängijate palgatöö või teenuste osutamise reguleerimiseks ning laiemalt reegleid, mis ei reguleeri küll formaalselt seda tööd või teenuste osutamist, kuid mõjutavad seda otseselt (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punkt 77). Samuti on nende sätete järgimine nendele ühingutele kohustuslik siis, kui nad võtavad vastu reegleid, mis käsitlevad palgatööd või teenuste osutamist selliste isikute kategooriate puhul, kes ei ole mängijad, kuid kes tegelevad spordiga seotud majandustegevusega, nagu käesoleval juhul sellised juhid nagu põhikohtuasja kaebajad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Küsimus, kas rahvuslikud spordialaliidud, kellel on vastavalt pädevus põhikohtuasjas kõne all olevaid reegleid vastu võtta ja kohaldada, kuuluvad riigisisese avaliku õiguse reguleerimisalasse, nagu näib olevat CONI puhul, või riigisisese eraõiguse reguleerimisalasse, nagu näib olevat FIGC puhul, ei mõjuta seega ei ELTL artiklite 45 ja 56 tõlgendamist, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus taotleb, ega seda, kuidas nimetatud kohus peab neid artikleid lähtuvalt sellest tõlgendusest põhikohtuasjades kohaldama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti ei mõjuta seda tõlgendust ega kohaldamist asjaolu, et nende alaliitude õiguslikku autonoomiat on tunnustatud selle liikmesriigi riigisiseses õiguses, kus nad asuvad, nagu see on käesoleval juhul. Nimelt, olenemata sellest, milline on selle õigusega sellisele tunnustamisele omistatud õiguslik väärtus, ei saa tunnustamisel mingil juhul olla õiguslikku ega praktilist tagajärge, mis seisneb selles, et need alaliidud jäetakse EL toimimise lepingus ette nähtud liikumisvabaduste järgimise nõude alt välja, võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 55 meenutatud kohtupraktika mõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, nii sellise tunnustamise kui ka selle puudumise korral ei või niisugused rahvuslikud spordialaliidud, kellel on küll õiguslik autonoomia, mis võimaldab neil vastu võtta ja kohaldada teatud reegleid, nagu reeglid, mis käsitlevad võistluste korraldamist nende spordialal, võistluste tõrgeteta toimumist ja sportlaste osalemist võistlustel, reegleid, milles on ette nähtud kohustusliku vahekohtumenetluse kasutamine, või ka reegleid, mille eesmärk on kollektiivselt korraldada nende pädevusse kuuluvate isikute palgatööd ja teenuste osutamist, seda tehes piirata nende õiguste ja vabaduste teostamist, mis on liidu õigusega eraõiguslikele isikutele antud (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punkt 95).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piirangu esinemine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab teisena EL toimimise lepingus ette nähtud liikumise põhivabaduste võimalikku riivet, siis tuleneb väljakujunenud praktikast ühelt poolt, et ELTL artikliga 45, millel on vahetu õigusmõju, on vastuolus iga meede – ükskõik, kas see rajaneb kodakondsusel või seda kohaldatakse kodakondsusest sõltumata –, mis võib asetada liidu kodanikud ebasoodsamasse olukorda, kui nad soovivad tegeleda majandustegevusega muu liikmesriigi territooriumil kui päritoluliikmesriik, takistades neil või pärssides nende soovi päritoluliikmesriigist lahkuda (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 136 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punkt 86).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt on ELTL artikliga 56, milles on teenuste osutamise vabadus ette nähtud nii teenuseosutajatele kui ka teenusesaajatele, vastuolus mis tahes meetmed – isegi kui neid kohaldatakse vahet tegemata –, mis võivad takistada selle vabaduse teostamist, keelates teenuseosutajate tegevuse muudes liikmesriikides kui see, kus nad asuvad, häirides seda tegevust või muutes selle vähem atraktiivseks (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 247 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul on põhikohtuasjas kõne all olevad meetmed – nagu nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste sõnastusest ja selle kohtu selgitustest, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 51 – kaks karistust, mis seisnevad keelus tegeleda 24 kuu jooksul kutsetegevusega, mis kuulub selle rahvusliku spordialaliidu pädevusse, kelle eesmärk on edendada ja reguleerida profi- ja harrastusjalgpalli, ning millele on lisatud laiendamistaotlused FIFA‑le ja UEFA‑le ning mis määrati jalgpalliklubi kahele juhile, kes rikkusid lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtteid, mida nad on kohustatud järgima õigusnormide alusel, mida alaliit on pädev kohaldama, kuna nad esitasid või kiitsid heaks ebaõigeid finants- ja raamatupidamisaruandeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et kuna selliste juriidiliste isikute nagu põhikohtuasjas vastustajateks olevate rahvuslike spordialaliitude õiguslik autonoomia võimaldab neil juriidilistel isikutel vastu võtta teatud hulga reegleid, eelkõige selliseid, mille eesmärk on kollektiivselt korraldada nende pädevusse kuuluvate isikute palgatööd ja teenuste osutamist ning mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 59, võivad need juriidilised isikud samuti vastu võtta lisasätteid, mille eesmärk on tagada nende reeglite tõhusus, ja täpsemalt sätteid, milles on ette nähtud karistuste määramine reeglite rikkumise korral. Järelikult ei saa selliste sätete vastuvõtmist iseenesest pidada ELTL artiklitega 45 ja 56 vastuolus olevaks (vt analoogia alusel 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punktid 145 ja 146 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu konkreetsel juhul eraõiguslikule isikule karistuse määramine nende sätete alusel võib olenevalt nii selle karistuse õiguslikust kui ka praktilisest laadist ja ulatusest piirata selle eraõigusliku isiku liikumise põhivabadust, olgu siis tegemist ELTL artiklis 45 sätestatud töötajate vaba liikumise või ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabadusega. Nii on see täpsemalt sellise karistuse puhul, nagu põhikohtuasjas kõne all olevad teatud kutsetegevusega tegelemise ajutised keelud, mille UEFA ja FIFA võivad muuta kohaldatavaks kõigi liikmesriikide tasandil, võttes arvesse nendele spordiliitudele esitatud taotlust laiendada neid keelde üle Euroopa ja kogu maailma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellisel karistusel ei ole mitte ainult potentsiaalne tagajärg, vaid juba eesmärk keelata isikul, kellele karistus on määratud, tegeleda asjaomase kutsetegevusega ja seega oma majandustegevusega mitte ainult oma päritoluliikmesriigis, vaid ka teistes riikides, sealhulgas kõigis teistes liikmesriikides.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub käesoleval juhul, et põhikohtuasjas kõne all olevad karistused võivad takistada töötajate vaba liikumist või nende juhtide teenuste osutamise vabadust, kellele need karistused on määratud, sõltuvalt õiguslikust regulatsioonist, mille alusel juhid võivad tegeleda kutsetegevusega teistes liikmesriikides kui Itaalia Vabariik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võimalik põhjendatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda ja viimasena tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et meetmed, mis ei ole riiklikku päritolu, võivad olla lubatud isegi siis, kui need piiravad EL toimimise lepingus sätestatud liikumise põhivabadust, kui on tõendatud esiteks, et nende võtmine taotleb üldist huvi teenivat õiguspärast eesmärki, mis on selle aluslepinguga kooskõlas ja seega muud laadi kui puhtalt majanduslik, ning teiseks, et need järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe selle saavutamiseks vajalikust kaugemale. Mis puudutab täpsemalt selliste meetmete sobivuse tingimust, siis tuleb meenutada, et neid saab pidada konkreetse eesmärgi saavutamiseks sobivaks üksnes juhul, kui need vastavad tõepoolest huvile saavutada see eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 251, ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punkt 95).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi nagu riikliku päritoluga meetmete puhul, peab nende mitteriikliku päritoluga meetmete võtja tõendama, et need kaks kumulatiivset tingimust on täidetud (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 252, ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punkt 96).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul peab seega eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas põhikohtuasjas käsitletavad karistused vastavad nendele kumulatiivsetele tingimustele, võttes arvesse argumente ja tõendeid, mille pooled on esitanud. Neid argumente ja asjaolusid arvestades on Euroopa Kohtul siiski võimalik anda talle järgmised juhised.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esiteks EL toimimise lepinguga kooskõlas oleva ühe või mitme üldist huvi teeniva õiguspärase eesmärgi olemasolu, siis tuleb märkida, et selle hindamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta selle alaliidu vastutusalasse kuuluva spordiala eripära, kelle reeglid või tegevus on kõne all (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punktid 105 ja 106), ning alaliidu taotletavaid eesmärke, nagu need tulenevad tema põhikirjast või olenevalt olukorrast talle avaliku võimu poolt antud eriülesannetest (vt selle kohta 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punktid 99 ja 100).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et põhikohtuasjades kõne all olevad karistused määrati põhikohtuasja kaebajatest juhtidele põhjusel, et nad rikkusid lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtteid, mida nad peavad järgima jalgpalli valdkonnas kutsetegevusega tegelevate juhtidena, kuna nad osalesid fiktiivse kapitali kasvutulu süsteemi loomises ning täpsemalt esitasid – või kiitsid heaks – finants- ja raamatupidamisdeklaratsioone, milles oli ebaõigesti esitatud hulk mängijate üleminekuid iseseisvate tehingutena, kuigi tegelikult oli tegemist vahetustehingutega, eesmärgiga vältida nende suhtes kehtiva rahvusvahelise raamatupidamisstandardi kohaldamist ning lõpuks deklareerida tulud ja vara, mis on suuremad kui nende juhitud klubi tegelikud tulud ja vara.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 67 ja 68 sisuliselt märkis, tuleb sellega seoses möönda, et reegleid, mille eesmärk on distsiplinaarkaristuste abil tagada jalgpalliklubide suhtes kohaldatavate finants- ja raamatupidamisstandardite tegelik järgimine ning nende klubide juhtide esitatud või heaks kiidetud finants- ja raamatupidamisaruannete õigsus ja ausus, võib pidada sellisteks, millega taotletakse üldist huvi teenivat õiguspärast eesmärki, mis seisneb selliste spordivõistluste nagu jalgpallivõistluste õiguspärasuse tagamises (vt selle kohta 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punktid 100 ja 101, ning 30. aprilli 2026. aasta kohtuotsus CD Tondela jt, C‑133/24, EU:C:2026:361, punkt 96).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid spordivõistlusi iseloomustab nimelt muu hulgas asjaolu, et kuigi neil võivad osaleda üksnes võistkonnad, kes on saavutanud teatud sporditulemused, ja kuigi nende läbiviimine põhineb võistkondade vastamisi minekul ja järkjärgulisel väljalangemisel ehk lähtub seega spordialastest saavutustest, põhinevad võistluste laitmatu toimimine, kestvus ja edu ka teatud spordialase ja rahalise tasakaalu säilitamisel ning selles osalevate profijalgpalliklubide vahel teatud võrdsete võimaluste säilitamisel, võttes arvesse neid klubisid ühendavat vastastikust seost (30. aprilli 2026. aasta kohtuotsus CD Tondela jt, C‑133/24, EU:C:2026:361, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See rahaline tasakaal ja seega lõppkokkuvõttes spordialane tasakaal ning spordivõistluste õiguspärasus, millele see kaasa aitab, võiksid aga moonduda või lausa hävida, kui jalgpalli valdkonnas kutsetegevusega tegelevatel juhtidel oleks lubatud karistamatult tegeleda sellise raamatupidamisalase ja finantskäitumisega, nagu on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktides 19 ja 71. Nii on see seda enam juhul, kui – nagu käesolevas asjas – selline finants- ja raamatupidamiskäitumine puudutab mängijate ülemineku tehinguid ehk seega tehinguid, millel on otsene mõju võistkondade koosseisule, mis kujutab endast ühte peamist parameetrit nende võistluste puhul, mille käigus profijalgpalliklubid kohtuvad (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 61, ning 30. aprilli 2026. aasta kohtuotsus CD Tondela jt, C‑133/24, EU:C:2026:361, punkt 33).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab teiseks proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, siis tuleb märkida, et selliste sätete vastuvõtmine, mis võimaldavad määrata niisuguseid karistusi, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on iseenesest sobiv vahend, et tagada käesoleva kohtuotsuse punktis 72 nimetatud eesmärgi saavutamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kehtib eriti selliste sätete vastuvõtmise kohta, mis võimaldavad määrata niisuguseid karistusi nagu FIGCs kutsealal tegutsemise tähtajaline keeld, mille võib määrata sellistele juhtidele nagu põhikohtuasja kaebajad ja mis on CONI reeglistikus täpsemalt kvalifitseeritud „FIGCs tähtajaliseks diskvalifitseerimiseks koos võimalusega taotleda diskvalifitseerimise laiendamist [UEFA‑le], kui tegemist on sellise tegevusega, millele on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 71 ja 74 ning mis selle reeglistiku kohaselt on kvalifitseeritav „majandus- ja juhtimisalaseks haldusrikkumiseks“, nagu nähtub selle kohtuotsuse punktidest 12–15.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas selliste sätete vastuvõtmine, mis võimaldavad määrata niisuguseid karistusi, millele on osutatud käesoleva kohtuotsuse kahes eelmises punktis, vastab tõepoolest huvile saavutada selle kohtuotsuse punktis 72 nimetatud eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt. Selleks peab ta konkreetselt kontrollima, kas erinevad karistused, mida võib sellise „majandus- ja juhtimisalase haldusrikkumise“ korral määrata, kujutavad endast ühtset ja täielikku vahendite süsteemi, mis mitte ainult ei võimalda teha lõppu eri kategooriate tegevustele, mis võivad endast kujutada seda rikkumist, nagu dokumentide esitamata jätmine, dokumentide osaline esitamine, puudulike või eksitavate dokumentide esitamine või ka võltsitud dokumentide esitamine, vaid võimaldab ka vältida sellise käitumise kordumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks kontrollima, kas nende karistuste kindlaksmääramine on igal konkreetsel juhul piiritletud läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumidega (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 257, ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punkt 111).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks peavad need kriteeriumid tagama, et arvesse saaks võtta kõiki konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjakohaseid asjaolusid, eelkõige tuvastatud rikkumise laadi, kestust ja raskust. Seega peab organil, kelle ülesanne on neid kriteeriume juhtumipõhiselt kohaldada ja karistusi kindlaks määrata, olema teatud kaalutlusruum, mille kasutamise üle peab liikmesriigi kohus saama teostada tõhusat kohtulikku kontrolli samade kriteeriumide ja juhtumi kõigi asjakohaste asjaolude põhjal (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 151, ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus FIFA, C‑650/22, EU:C:2024:824, punktid 106 ja 111 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eespool toodud kaalutlusi silmas pidades tuleb kummaski käesolevas liidetud kohtuasjas esitatud teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et ELTL artikleid 45 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendanud pädevad riigisisesed kohtud –, mis võimaldavad rahvuslikul spordialaliidul, võttes arvesse õiguslikku autonoomiat, mis on talle riigisisese õigusega antud, määrata spordi valdkonna juhtidele karistuse, mis seisneb ajutises keelus tegeleda selle alaliidu pädevusse kuuluva kutsetegevusega ebaõigete finants- ja raamatupidamisaruannete tõttu, mis on esitatud vastuolus lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtetega, mida spordi valdkonna juhid peavad järgima õigusnormide alusel, mida alaliit on pädev kohaldama, tingimusel et:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">selliste sätete vastuvõtmisega, mis võimaldavad samal alaliidul niisugust karistust määrata, taotletakse ühte või mitut EL toimimise lepinguga kooskõlas olevat üldist huvi teenivat õiguspärast eesmärki, mis ei ole puhtalt majanduslikku laadi, ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">need sätted järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et need on sobivad, et tagada selle eesmärgi või nende eesmärkide saavutamine ühtselt ja süstemaatiliselt, ning et nendes ette nähtud karistuste juhtumipõhine kindlaksmääramine on piiritletud läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumidega, mis võimaldavad arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid ja mille üle saab teostada tõhusat kohtulikku kontrolli.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene küsimus kohtuasjades C‑424/24 ja C‑425/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kummaski käesolevas liidetud kohtuasjas esitatud esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu õigust ning konkreetsemalt ELL artiklit 6 ja ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendanud pädevad riigisisesed kohtud –, mis piiravad selle liikmesriigi kohtu pädevust, kes peab kontrollima rahvusliku spordialaliidu määratud karistust „pärast seda, kui riigisisese spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud“, pädevusega, mis seisneb hüvitise väljamõistmises, kui ta leiab, et see karistus on õigusvastane, ning jätavad selle kohtu pädevusest välja võimaluse esiteks kohaldada esialgset õiguskaitset kuni sisulise otsuse tegemiseni ning teiseks tühistada karistus ja lõpetada selle tagajärjed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatuseks tuleb tõdeda, et käesoleva kohtuotsuse punktides 47–49 esitatud põhjustega analoogsetel põhjustel on need küsimused vastuvõetamatud osas, milles need puudutavad ELL artiklit 6. Järelikult tuleb neile vastata üksnes lähtuvalt ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust koostoimes harta artikliga 47, kusjuures väärib meeldetuletamist, et viimati nimetatud artiklit tuleb artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta (vt selle kohta 20. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Repubblika, C‑896/19, EU:C:2021:311, punktid 44 ja 45, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punkt 70).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks on esmalt vaja täpsustada, milline ulatus on kohustusel, mis lasub liikmesriikidel tulenevalt ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust koostoimes harta artikliga 47 ja mille kohaselt peavad nad üldiselt tagama eraõiguslikele isikutele tõhusa kohtuliku kaitse juhul, kui nende kohtusüsteemi kuuluv organ peab oma pädevuse piires kontrollima liidu õiguse alusel ja „kohtuna“ spordiühingute poolt eraõiguslikele isikutele määratud karistusi. Seejärel tuleb täpsustada kriteeriume, mis võimaldavad kindlaks teha, milline liikmesriigi kohus on pädev seda kontrolli teostama, eelkõige konkreetselt siis, kui – nagu käesoleval juhul – liikmesriigi kohus peab seda kontrolli teostama „pärast seda, kui riigisisese spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Spordiühingute poolt eraõiguslikele isikutele määratud karistuste kohtuliku kontrolli ulatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik kohustab liikmesriike ette nägema liidu õigusega hõlmatud valdkondades õigussubjektide tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse. Liidu õigusest õigussubjektidele tulenevate õiguste ja vabaduste tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte, millele see säte viitab, on liidu õiguse üldpõhimõte, mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, mis on sätestatud eelkõige harta artiklis 47 ja millest tuleneb, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi on rikutud, on viimati nimetatud artiklis ette nähtud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Randstad Italia, C‑497/20, EU:C:2021:1037, punktid 56 ja 57 ning seal viidatud kohtupraktika, ja 16. oktoobri 2025. aasta kohtuotsus PROFIL-COPY 2002, C‑510/24, EU:C:2025:795, punkt 38).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktikast tuleneb esiteks, et artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt koostoimes nimetatud artikliga 47 peab eraõiguslikel isikutel, kes väidavad vaidluses, mis puudutab liidu territooriumil majandustegevusega tegelemist, et akt, meede või tegevus on kahjustanud neile liidu õigusega antud õigusi või vabadusi, olema õiguskaitsevahend, mis võimaldab neil kas põhi- või kõrvalnõudega vaidlustada selle akti, meetme või tegevuse liidu õiguse seisukohast ning saavutada liikmesriigi kohtu poolt selle akti, meetme või tegevuse tõhus kohtulik kontroll liidu õiguse seisukohast (vt selle kohta 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punktid 75, 76 ja 82 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktides 55 ja 56 meenutatud kohtupraktikat, peab eraõiguslikel isikutel seega olema selline õiguskaitsevahend eelkõige juhul, kui nad väidavad liidu territooriumil majandustegevusega tegelemist puudutavas vaidluses, et neile spordiühingu poolt määratud karistus rikkus ühte või mitut neile liidu õigusega antud liikumise põhivabadust, nagu käesoleval juhul ELTL artiklis 45 sätestatud töötajate vaba liikumine ja ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabadus (vt selle kohta 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punktid 71 ja 108).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tähendab tõhusa kohtuliku kontrolli nõue, mis on lahutamatu osa tõhusast kohtulikust kaitsest, mille liikmesriigid on vastavalt ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule kohustatud eraõiguslikele isikutele liidu õigusega hõlmatud valdkondades tagama, kõigepealt seda, et üldjuhul peab liikmesriigi kohtul, kus eraõiguslikud isikud võivad spordiühingu määratud karistuse vaidlustada, olema pädevus analüüsida kõiki tema menetluses oleva vaidluse lahendamisel asjakohaseid õigus- ja faktiküsimusi, vajaduse korral pärast seda, kui ta on taotlenud Euroopa Kohtult eelotsust kõigis küsimustes, mis puudutavad liidu õiguse tõlgendamist või liidu õigusakti kehtivust ELTL artiklis 267 sätestatud tingimustel (vt selle kohta 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punktid 75, 77 ja 83 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt peab pädeval liikmesriigi kohtul olema võimalik liidu õiguse seisukohast kontrollida ühelt poolt sellise isiku suhtes niisuguse karistuse määramise õiguslike ja faktiliste põhjuste põhjendatust (vt selle kohta 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punktid 86 ja 101) ja teiselt poolt seda karistust kui sellist, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 79. Viimati nimetatud kontroll võib omakorda – sõltuvalt sellest, milliseid nõudeid pädev liikmesriigi kohus peab käsitlema – puudutada karistuse määramise tingimusi, põhjendusi ja kindlaksmääramist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel tuleb märkida, et pädev liikmesriigi kohus ei saa piirduda liidu õiguse rikkumise tuvastamisega, vaid tal peab üldjuhul olema võimalik rakendada oma pädevuse piires ja vastavalt kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele kõiki õiguslikke tagajärgi, mis peavad sellise tuvastamisega kaasnema, et mitte lasta rikkumisel edasi kesta (vt selle kohta 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punktid 102 ja 103).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige juhul, kui tegemist on EL toimimise lepingus ette nähtud ühe või mitme liikumise põhivabaduse rikkumisega, peab sellel kohtul olema võimalik puudutatud isiku taotlusel mitte ainult tuvastada see rikkumine ja mõista välja hüvitis kahju eest, mis rikkumisega on isikule tekitatud, vaid vajaduse korral ka teha lõpp tegevusele, mis kujutab endast nimetatud rikkumist, või kui tegemist on aktiga, siis see akt tühistada (vt selle kohta 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punkt 104 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See on nii eriti juhul, kui meede, mis liidu õigust sel viisil rikub, on selline karistus nagu eraõiguslikule isikule määratud keeld tegeleda kutsetegevusega. Nimelt on sellisel juhul selle karistuse kehtestanud akti tühistamine ulatuses, mis on vajalik karistuse kaotamiseks õiguskorrast ja selle tagajärgede lõpetamiseks, vajalik selleks, et tagada puudutatud isiku tõhus kohtulik kaitse, võimaldades tal taastada oma vabaduste kasutamise ja kutsetegevusega tegelemise võimalus, millest ta tühistamata jätmise korral ilma jääks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks peab pädeval liikmesriigi kohtul olema võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset kuni sisulise otsuse tegemiseni. Sellise võimaluse puudumise korral ei oleks nimelt võimalik tagada selle otsuse täielikku toimet (vt selle kohta 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punktid 105 ja 106 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastab tõele, et olukorras, kus sagedusala ümberkonfigureerimine pidi toimuma enne liidu teisese õigusakti kohaselt kindlaks määratud kuupäeva ja kus see, et teatud raadiosageduste kasutamise õiguste andmist puudutavad aktid, mille liikmesriigi pädevad asutused olid vastu võtnud selle ümberfigureerimise võimaldamiseks, tühistati, võis kahjustada mitte ainult liidu seadusandja taotletavaid üldist huvi teenivaid eesmärke, vaid ka heausksete kolmandate isikute õigusi, otsustas Euroopa Kohus, et liidu õigusega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis piiravad esiteks ettevõtjate poolt selliste aktide peale esitatud kaebuste tagajärgi rahalise hüvitise väljamõistmisega ja teiseks nende esialgse õiguskaitse meetmete ulatust, mida võib kuni selliste kaebuste läbivaatamiseni kohaldada, esialgse summa maksmisega (11. septembri 2025. aasta kohtuotsus Cairo Network jt, C‑764/23–C‑766/23, EU:C:2025:691, punktid 73–86).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende isikute olukord, kellele spordiühing on määranud karistuse, mis rikub neile liidu õigusega antud liikumisvabadusi, ei kujuta endast siiski sellist olukorda. Teistsuguse järelduseni ei saa viia Itaalia valitsuse poolt kohtuistungil esitatud argument, mille kohaselt põhikohtuasja kaebajatele määratud karistuste võimalik tühistamine võib kaasa tuua nende karistuste tühistamise, mis seisnevad üleriigiliste jalgpalli meistrivõistluste raames karistuspunktides ja mis määrati jalgpalliklubile, kus kaebajad töötasid, ning tekitada seega pikaajalise ebakindluse klubide lõpliku järjestuse suhtes nendel meistrivõistlustel. Sellega seoses piisab, kui märkida, et käesolevates liidetud kohtuasjades esitatud küsimused puudutavad üksnes kaebajate olukorda, mitte aga selle jalgpalliklubi olukorda, kus nad tegutsesid, ega ka sellele klubile määratud võimalike karistuste õiguspärasust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle riigisisese kohtu kindlakstegemine, kellel on pädevus kontrollida spordiühingute poolt eraõiguslikele isikutele määratud karistusi</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena väärib meeldetuletamist, et kuigi liikmesriigi kohtukorraldus, eeskätt liikmesriigi kohtute asutamine, koosseis, pädevus ja toimimine, kuulub liikmesriigi pädevusse, peab liikmesriik selle pädevuse teostamisel siiski järgima kohustusi, mis tal on tulenevalt liidu õigusest ja just nimelt ELL artiklist 19 (5. juuni 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu), C‑204/21, EU:C:2023:442, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 44).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 84, näevad liikmesriigid ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt ette liidu õigusega hõlmatud valdkondades õigussubjektide tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse. Seega on liikmesriikide ülesanne näha ette õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, mis tagab tõhusa kohtuliku kontrolli nendes valdkondades (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 34).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik on kohaldatav kõigi riigisiseste organite suhtes, kes liidu õiguse tähenduses „kohtuna“ võivad lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamisega ja kuuluvad seega liidu õigusega hõlmatud valdkonda (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 36).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid seega tagama, et kõik organid, kelle ülesanne liidu õiguse tähenduses „kohtuna“ on liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamise küsimuste lahendamine ja kes seega on liidu õigusega hõlmatud valdkondades liikmesriigi õiguskaitsevahendite süsteemi osa, vastavad kõigile nõuetele, mis on omased tõhusale kohtulikule kaitsele (vt selle kohta 22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus RS (konstitutsioonikohtu otsuste toime), C‑430/21, EU:C:2022:99, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 47).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende nõuete hulgas on esiteks ka kohtute sõltumatuse nõue, mis kuulub olemuslikult õigusemõistmise ülesande juurde ning on oluline osa õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele ja põhiõigusest õiglasele kohtulikule arutamisele – õigused, mis on ülimalt tähtsad, et tagada kõikide liidu õigusest õigussubjektidele tulenevate õiguste ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi väärtuse kaitse (15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord), C‑791/19, EU:C:2021:596, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 49).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sõltumatuse nõudel on kaks aspekti. Esimene, väline aspekt nõuab, et asjaomane organ täidaks oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta oleks seega kaitstud välise sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 121, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 50).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine, seesmine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ning selle kohaselt peab organ hoidma võrdset distantsi menetlusosaliste ja huvidega, mis viimastel on menetluse eseme vastu. See aspekt nõuab objektiivseks jäämist ning muu huvi puudumist kohtuasja lahendi vastu peale üksnes õigusnormi kohaldamise (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 122, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 51).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende sõltumatuse ja erapooletuse tagatiste vältimatu eeldus on muu hulgas organi koosseisu puudutavate selliste õigusnormide olemasolu, mis võimaldavad kummutada õigussubjektide mis tahes põhjendatud kahtluse selles suhtes, kas organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust, ja selles suhtes, kas ta on vastanduvate huvide suhtes neutraalne (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 123, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 52).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on oluline, et kohtunikud oleksid kaitstud välise sekkumise või surve eest, mis võib ohustada nende sõltumatust. Normid, mis reguleerivad kohtunike staatust ja ametiülesannete täitmist, peavad eelkõige võimaldama välistada igasuguse otsese mõju juhiste kujul, aga ka kaudsema mõju vormid, mis võivad asjaomaste kohtunike otsuseid suunata, ning välistama seega nende sõltumatuse või erapooletuse kuvandi puudumise, mis võiks nõrgendada usaldust, mida kohtud peavad demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis õigussubjektidele sisendama (15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord), C‑791/19, EU:C:2021:596, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 53).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi sõltumatuse „väline“ aspekt on peamiselt mõeldud kaitsma kohtute sõltumatust seadusandlikust ja täidesaatvast võimust vastavalt võimude lahususe põhimõttele, mis iseloomustab õigusriigi toimimist, tuleb seda aspekti siiski mõista nii, et see puudutab ka kohtunike kaitset muudest välistest allikatest – nagu käesoleval juhul spordiühingud, kelle spordikohtuorganid võivad olla sunnitud kontrollima teatud akte või tegevusi – tuleneda võiva otsese või kaudsema sekkumise, surve või mõju eest näiteks seoses nende ametisse nimetamise või neile lahendada antud kohtuasjade menetlemisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, arvestades lahutamatuid seoseid kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse tagatiste ning õiguse vahel pöörduda seaduse alusel moodustatud kohtusse, nõuab ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ka seaduse alusel moodustatud kohtu olemasolu. See väljend, milles kajastub eeskätt õigusriigi põhimõte, ei puuduta mitte ainult asjaomase kohtu kui sellise olemasolu õiguslikku alust, vaid lisaks iga kohtuasja lahendava kohtukoosseisu moodustamist (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on väljendi „moodustatud seaduse alusel“ eesmärk vältida kohtusüsteemi korralduse jäämist täitevvõimu otsustuspädevusse ning tagada kõnealuse valdkonna reguleerimine seadusega. Lisaks ei saa kodifitseeritud õigusega riikides jätta kohtusüsteemi korraldust ka kohtute otsustuspädevusse, kuid seejuures ei ole siiski välistatud neile teatud pädevuse andmine selle valdkonna riigisiseste õigusnormide tõlgendamiseks (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda enam ei saa kohtusüsteemi korraldust jätta kutseorganisatsioonide, sealhulgas eraõiguslike organisatsioonide otsustuspädevusse, kuigi Euroopa Kohus on juba korduvalt otsustanud, et sellised kutseorganisatsioonid võivad olla „kohtud“ liidu õiguse tähenduses, tingimusel et nad vastavad asjakohases kohtupraktikas kehtestatud nõuetele (vt selle kohta 6. oktoobri 1981. aasta kohtuotsus Broekmeulen, 246/80, EU:C:1981:218, punktid 3, 4, 9 ja 17, ning 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Minister Sprawiedliwości, C‑55/20, EU:C:2022:6, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks et niisuguseid kutseorganisatsioone või nende juurde asutatud teatud organeid saaks pidada kohtuteks, on seega eelkõige vaja, et nende olemasolu, koosseis ja korraldus oleksid enne seadusega kindlaks määratud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks viitab mõiste „seaduse alusel moodustatud kohus“ sellise organi olemasolule, kellele on iseloomulik õigusemõistmise ülesande täitmine, mis seisneb õigusnormide alusel ja reguleeritud menetluses tema pädevusse kuuluva mis tahes küsimuse lahendamises. Seega peab niisugune organ – lisaks sellele, et tema liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud – vastama ka muudele tingimustele, täpsemalt tingimusele, mis puudutab selles organis järgitava menetlusega pakutavaid tagatisi (vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende tagatiste hulka kuulub võistlevuse põhimõte, mis on lahutamatu osa õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale kohtulikule kaitsele. See põhimõte tähendab eeskätt seda, et pooled peavad saama kohtus võistlevalt vaielda kõigi asja lahendamise seisukohalt otsustava tähtsusega faktiliste ja õiguslike asjaolude üle (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks peab asjasse puutuval organil ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt olema võimalik teostada tõhusat kohtulikku kontrolli aktide, meetmete või tegevuse üle, mille analüüsimine kuulub tema pädevusse, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 87–92.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleb tõdeda, et tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte, mis on nüüd sätestatud harta artiklis 47 ja mida tuleb ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 82, ei puuduta õigust sellele, et asja arutab kaks kohtuastet, vaid üksnes õigust pöörduda kohtusse (28. juuli 2011. aasta kohtuotsus Samba Diouf, C‑69/10, EU:C:2011:524, punkt 69; 17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Sánchez Morcillo ja Abril García, C‑169/14, EU:C:2014:2099, punkt 36, ning 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Scuola europea di Varese, C‑431/22, EU:C:2023:1021, punkt 93).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kuigi liidu õigus ei takista liikmesriikidel luua kaheastmelist kohut, mis parandaks eraõiguslike isikute tõhusat kohtulikku kaitset kas üldiselt või konkreetses valdkonnas, ei kohusta see neid ka seda tegema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 111 meenutatud kohtupraktikat, tuleb kolmanda ja viimasena märkida, et sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, peab üksnes juhul, kui ilmneb, et ükski organ, kes osaleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustes viidatud erinevatel „riigisisese spordivaidluste lahendamise süsteemi astmetel“, ei vasta ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust tulenevatele kumulatiivsetele nõuetele, mida on meenutatud selle kohtuotsuse punktides 98–110, sellel kohtul olema liidu õiguse kohaselt võimalik teostada selle kohtuotsuse punktides 87–92 täpsustatud tähenduses tõhusat kohtulikku kontrolli karistuste üle, mida spordiühingud võivad eraõiguslikele isikutele määrata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, kui ilmneb, et vähemalt spordikohtuorgan, kes teeb otsuse viimase astmena, vastab nendele kumulatiivsetele nõuetele, st kui teda võib seega kvalifitseerida „kohtuks“, mis pakub nõutavaid sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi; kui tema olemasolu, koosseis ja korraldus on enne seadusega kindlaks määratud; kui ta tõepoolest täidab õigusemõistmise ülesannet; kui tema järgitav menetlus selles kohtus pakub vajalikke tagatisi, eelkõige seoses kaitseõiguste tagamise ja võistlevuse põhimõtte järgimisega, ning kui ta on võimeline teostama tõhusat kohtulikku kontrolli, taotledes vajaduse korral Euroopa Kohtult ELTL artikli 267 alusel eelotsust, on juba olemas õiguskaitsevahend, mis tagab eraõiguslikele isikutele tõhusa kohtuliku kaitse vastavalt ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 101 sisuliselt märkis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne allpool esitatud juhiseid arvestades kindlaks teha, kas vähemalt spordikohtuorgan, kes teeb otsuse viimase astmena, vastab tõepoolest nendele kumulatiivsetele nõuetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esiteks sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, siis tuleb tõdeda, et kuigi põhikohtuasja pooled ja mõned huvitatud valitsused käsitlesid neid Euroopa Kohtus pikalt, mainis eelotsusetaotluse esitanud kohus neid oma eelotsusetaotlustes vaid kõrvalistena ja põgusalt. Järelikult ei ole see kohus esitanud Euroopa Kohtule piisavalt teavet, et võimaldada Euroopa Kohtul talle selle kohta juhiseid anda. Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas need nõuded on täidetud või mitte, arvestades Euroopa Kohtu praktikat, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 99–104.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab teiseks nõuet, et kõnealused organid peavad olema seaduse alusel moodustatud, siis tuleb ühelt poolt tõdeda, et seda ei saa pidada täidetuks ainuüksi seeläbi, et põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides on sätestatud, et puudutatud isikud on „kohustatud pöörduma [CONI] ja spordialaliitude põhikirjade ja reeglistike kohaselt [spordikohtuorganite] poole“. Nimelt ei võimalda selline üldine ja kõikehõlmav viide asjaomaste rahvuslike spordialaliitude põhikirjadele ja reeglistikele asuda seisukohale, et lisaks üksnes asjaomaste organite olemasolu õiguslikule alusele on nende koosseis, korraldus, kohtulik roll ja nende järgitavas menetluses pakutavad tagatised ette nähtud seaduses, mistõttu neid ei jäeta täidesaatva võimu, kohtuvõimu või eriti mitte rahvuslike spordialaliitude endi otsustuspädevusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas need erinevad elemendid on ette nähtud muus seaduses kui see, mille kohta ta on küsimused esitanud. Sellega seoses tuleb täpsustada, et kuigi rahvusliku spordialaliidu reeglistik ei kujuta endast iseenesest sellist seadust, võttes arvesse selle päritolu ja laadi, ei välista see siiski tingimata, et seda võib teatud olukordades, näiteks asjakohastel tingimustel seadusega heakskiitmise korral, pidada seaduseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt, kui käesoleva kohtuotsuse kahes eelmises punktis nimetatud nõue on täidetud, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas kõnealused organid täidavad tõeliselt kohtulikku ülesannet, vastandina näiteks distsiplinaarfunktsioonile. Kui see on nii, siis peab ta lisaks kindlaks tegema, kas seda ülesannet täidetakse menetluses, mis pakub kõiki käesoleva kohtuotsuse punktides 108 ja 109 loetletud tagatisi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kolmandaks kohtulikku kontrolli, mida sellised organid võivad teostada selliste karistuste korral, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis peab ka siin – kuna Euroopa Kohtu käsutuses olevates toimikutes puuduvad vastavad materjalid ja eelotsusetaotlustes puuduvad selle kohta andmed – üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas see vastab käesoleva kohtuotsuse punktides 87–92 meenutatud nõuetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eespool toodud kaalutlusi silmas pidades tuleb kummaski käesolevas liidetud kohtuasjas esitatud esimesele küsimusele vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendanud pädevad riigisisesed kohtud –, mis piiravad selle liikmesriigi kohtu pädevust, kes peab kontrollima rahvusliku spordialaliidu määratud karistust „pärast seda, kui riigisisese spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud“, pädevusega, mis seisneb hüvitise väljamõistmises, kui ta leiab, et see karistus on õigusvastane, ning jätavad selle kohtu pädevusest välja võimaluse esiteks kohaldada esialgset õiguskaitset kuni sisulise otsuse tegemiseni ja teiseks tühistada karistus ja lõpetada selle tagajärjed, tingimusel et vähemalt „riigisisene spordivaidluste lahendamise“ organ, kes teeb otsuse viimase astmena,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">on liidu õiguse tähenduses „kohus“, mis pakub nõutavaid sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">on eelnevalt moodustatud seaduse alusel selle olemasolu, koosseisu ja korralduse osas;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">täidab õigusemõistmise ülesannet;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">järgib menetlust, mis pakub nõutavaid tagatisi, eelkõige neid, mis puudutavad kaitseõiguste tagamist ja võistlevuse põhimõtte järgimist, ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">saab enne teostada tõhusat kohtulikku kontrolli sama karistuse üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-209" title="page-28">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikleid 45 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendanud pädevad riigisisesed kohtud –, mis võimaldavad rahvuslikul spordialaliidul, võttes arvesse õiguslikku autonoomiat, mis on talle riigisisese õigusega antud, määrata spordi valdkonna juhtidele karistuse, mis seisneb ajutises keelus tegeleda selle alaliidu pädevusse kuuluva kutsetegevusega ebaõigete finants- ja raamatupidamisaruannete tõttu, mis on esitatud vastuolus lojaalsuse, korrektsuse ja aususe põhimõtetega, mida need spordi valdkonna juhid peavad järgima õigusnormide alusel, mida alaliit on pädev kohaldama, tingimusel et:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">selliste sätete vastuvõtmisega, mis võimaldavad samal alaliidul niisugust karistust määrata, taotletakse ühte või mitut EL toimimise lepinguga kooskõlas olevat üldist huvi teenivat õiguspärast eesmärki, mis ei ole puhtalt majanduslikku laadi, ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">need sätted järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et need on sobivad, et tagada selle eesmärgi või nende eesmärkide saavutamine ühtselt ja süstemaatiliselt, ning et nendes ette nähtud karistuste juhtumipõhine kindlaksmääramine on piiritletud läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumidega, mis võimaldavad arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid ja mille üle saab teostada tõhusat kohtulikku kontrolli.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendanud pädevad riigisisesed kohtud –, mis piiravad selle liikmesriigi kohtu pädevust, kes peab kontrollima rahvusliku spordialaliidu määratud karistust „pärast seda, kui riigisisese spordivaidluste lahendamise süsteemi kõik astmed on ammendatud“, pädevusega, mis seisneb hüvitise väljamõistmises, kui ta leiab, et see karistus on õigusvastane, ning jätavad selle kohtu pädevusest välja võimaluse esiteks kohaldada esialgset õiguskaitset kuni sisulise otsuse tegemiseni ja teiseks tühistada karistus ja lõpetada selle tagajärjed, tingimusel et vähemalt „riigisisene spordivaidluste lahendamise“ organ, kes teeb otsuse viimase astmena,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">on liidu õiguse tähenduses „kohus“, mis pakub nõutavaid sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">on eelnevalt moodustatud seaduse alusel selle olemasolu, koosseisu ja korralduse osas;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">täidab õigusemõistmise ülesannet;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">järgib menetlust, mis pakub nõutavaid tagatisi, eelkõige neid, mis puudutavad kaitseõiguste tagamist ja võistlevuse põhimõtte järgimist, ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">saab enne teostada tõhusat kohtulikku kontrolli sama karistuse üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-219" title="page-29">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: itaalia.</p>
</body>
</html>
