<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑528/13</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62013CC0528</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2112">EU:C:2014:2112</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST MENGOZZI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑528/13</P><P>LÉGER</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Paolo Mengozzi</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20140717">17. juulil 2014</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑528/13</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Geoffrey Léger</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ministre des affaires sociales, de la santé et des Droits des femmes</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">ja</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Établissement français du sang</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal administratif de Strasbourg (Prantsusmaa))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Rahvatervis</KEYWORD><KEYWORD>Vereloovutus</KEYWORD><KEYWORD>Doonorite sobivuse kriteeriumid</KEYWORD><KEYWORD>Alalise või ajutise loovutuskeelu kriteeriumid</KEYWORD><KEYWORD>Alaline loovutuskeeld meeste suhtes, kel on olnud seksuaalvahekord teise mehega</KEYWORD><KEYWORD>Seksuaalse orientatsiooni alusel diskrimineerimise keelu põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsus</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Prantsuse õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus Euroopa Kohtus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik analüüs</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Prantsuse valitsuse seisukoha kokkulepe</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Hinnang</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 tõlgendus</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 kohaldatakse vaid juhtudel, kui esineb oht nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas meeste puhul on asjaolu, et neil on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhe teise mehega, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>seksuaalkäitumine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/> direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 mõttes?</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiiviga 2004/33 liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum ja neile antud võimalus säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Asutamislepingu sätete kui riigi pädevuse teostamise piiride järgimine</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ministri määrus sisaldab kaudset diskrimineerimist kahel kombineeritud alusel lähtuvalt soost ja seksuaalsest sättumusest</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas erinev kohtlemine on õigustatud ja proportsionaalne?</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas eelotsusetaotluses on tõusetunud delikaatne küsimus sellest, kas liidu õigusega on kooskõlas siseriiklikud õigusnormid, millega on ette nähtud alatine vereloovutuskeeld meeste puhul, kel on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhted teise mehega.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Liidu õigusraamistiku võib kokku võtta järgmiselt.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>EÜ artikli 152 lõike 4 punktil a (nüüd ELTL artikli 168 lõike 4 punkt a) põhineva Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030127">27. jaanuari 2003. aasta</DATE> direktiivi, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="033" PAGE.FIRST="30" DATE.PUB="2003">EÜT L 33, lk 30</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/07, lk 346.</P></NOTE>, väljatöötamise aluseks oli liidu seadusandja konstateering olukorras, kus inimpäritoluga täisvere, plasma või vererakkude <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>kvaliteeti ja ohutust, niivõrd kui need on mõeldud vereülekandeks ning on töötlemata, ei reguleerita ühegi siduva ühenduse õigusaktiga<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Direktiivi 2002/98 põhjendus 3.</P></NOTE>. Seega on liidu seadusandja astunud samme, et ühenduse sätted tagaksid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>sihtotstarbest olenemata vere ja selle komponentide kvaliteedi ja ohutuse võrreldavuse kõigis liikmesriikides kogu vereülekandeketi jooksul<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>, kehtestades kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded, mis teenivad elanike veenmise eesmärki<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Direktiivi 2002/98 põhjendus 3.</P></NOTE>. Niisiis on direktiivi 2002/98 eesmärk sätestada inimvere ja verekomponentide kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et tagada inimeste tervise kaitstuse kõrge tase<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Direktiivi 2002/98 artikkel 1.</P></NOTE>. Direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, ettevalmistamise, säilitamise ja jaotamisega saaksid tegeleda ainult selleks määratud või akrediteeritud asutused ning et nende suhtes rakendatakse inspekteerimisi ja kontrollimeetmeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Direktiivi 2002/98/EÜ artiklid 5 ja 8.</P></NOTE>. Samuti on selles käsitletud vere järgitavuse, vereloovutuse tasuta toimumise ja vabatahtlikkuse ning iga annetuse kohustusliku kontrollimise põhimõtteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vastavalt direktiivi 2002/98 artiklid 14, 20 ja 21 ning IV lisa.</P></NOTE>.</TXT></NP><?PAGE NO="3"?><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Seevastu nõudeid, mis käsitlevad vere- ja vereplasmadoonorite sobivust, see tähendab eeskätt alatise ja ajutise loovutuskeelu kriteeriumeid, ei kehtestatud mitte direktiiviga 2002/98, vaid komisjoni <DATE ISO="20040322">22. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiviga 2004/33/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="091" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="2004">ELT L 91, lk 25</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>, millega rakendatakse direktiivi 2002/98 seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas, direktiivi 2002/98 artikli 28 nimetatud komiteemenetluse alusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Direktiivi 2002/98 artikkel 29.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Seega reguleerib neid nõudeid direktiiv 2004/33. Selle III lisa näeb ette täisvere ja verekomponentide doonorite kõlblikkuse kriteeriumid. III lisa punkt 2 käsitleb nende doonorite suhtes kehtivaid loovutuskeelu kriteeriumeid.</TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>III lisa punkt 2.1 loetleb tabelis allogeensete vereannetuste doonoritele alatise loovutuskeelu määramise kriteeriumid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>See tähendab annetusi, mis on mõeldud teisele isikule, mitte doonorile endale, – käesolevas kohtuasjas käsitlen vaid seda juhtumit (vt direktiivi 2004/33, I lisa punkt 2).</P></NOTE>. Selle alla kuuluvat seksuaalkäitumist on tabelis kirjeldatud järgmises sõnastuses: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Isikud, kelle seksuaalkäitumine seab nad kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>III lisa punktis 2.2 on ära toodud allogeensete vereannetuste doonoritele ajutise loovutuskeelu määramise kriteeriumid ning lisa punktis 2.2.2 on konkreetsemalt loovutuskeelu kriteeriumina välja toodud kokkupuude ohuga saada vereülekande teel edasikanduvat nakkust. Tabeliosa, milles on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>[i]sikud, kelle [seksuaal]käitumine või [kutse]tegevus seab nad ohtu saada verega levida võivat [tõsist] nakkushaigust<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>, näeb ette järgmise keelujuhtumi: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Loovutuskeeld pärast riskikäitumise lõpetamist ajavahemikuks, mis määratakse vastavalt kõnealusele haigusele ja asjakohaste analüüside kättesaadavusele<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Ministre de la santé et des sports (tervishoiu- ja spordiminister) andis <DATE ISO="20090112">12. jaanuaril 2009</DATE> määruse, millega kehtestatakse doonorite valiku kriteeriumid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><HT TYPE="ITALIC">Journal officiel de la République Française</HT>, <HT TYPE="ITALIC">JORF</HT>, <DATE ISO="20090118">18.1.2009</DATE>, lk 1067.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>ministri määrus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Ministri määruse artikkel 1 nimetab tingimused, mille korral võib vereloovutamine toimuda. Artikli 1 lõike V punkt 1, mis käsitleb doonori kliinilisi andmeid, näeb ette, et doonorite valimiseks vastava väljaõppe saanud isik peab andma hinnangu vereloovutuse võimalikkusele, arvestades vastunäidustusi ja nende kestvust, varasemat esinemist ja arengut, tuginedes täiendavatele küsimustele enne vereloovutust täidetavas küsimustikus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Küsimustikuga saab tutvuda aadressil: http://www.dondusang.net/content/medias/media1832_giCQxWpZDhBErjG.pdf?finalFileName=Questionnaire_pr%E9-don_pour_la_m%E9tropole.pdf.</P></NOTE>. Need küsimused esitatakse, kui see on asjakohane, enne vereloovutust läbiviidaval intervjuul, mis on süstemaatiline. Kõnesoleva sätte kohaselt ei lubata isikut vereloovutusele, kui tal esineb mõni ministri määruse II lisas nimetatud vastunäidustus. Määrus näeb ette, et sanitaarasutused võivad vereloovutuse vastunäidustuste loetelu muuta, sinna uusi elemente lisada või sealt näidustusi kustutada, arvestades epidemioloogilisi eriolukordi ja verevalvsuse andmeid.</TXT></NP><?PAGE NO="4"?><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Ministri määruse II lisas on ära toodud vastunäidustuste tabel. Konkreetsemalt on tabelis B loetletud vastunäidustused, kui esineb oht retsipiendile. Tabeli B see osa, mis puudutab viirusnakkuse edasikandumisega seotud ohtusid, on järgmine:</TXT><P><TBL NO.SEQ="0001" COLS="4"><CORPUS><ROW><CELL ROWSPAN="8" COL="1">Viirusnakkuse edasikandumine</CELL><CELL ROWSPAN="8" COL="2">Verd loovutada sooviva isiku kokkupuude ohuga saada seksuaalsel teel edasikanduv nakkus</CELL><CELL COL="3">Seksuaalvahekord või –korrad juhusliku partneriga ilma kaitsevahendeid kasutamata</CELL><CELL COL="4">VN:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0013"><P>VN =vastunäidustused.</P></NOTE> neli kuud viimasest kaitsevahenditeta seksuaalvahekorrast</CELL></ROW><ROW><CELL COL="3">Seksuaalpartnerite paljusus: rohkem kui üks partner viimase nelja kuu jooksul</CELL><CELL COL="4">VN – neli kuud seksuaalpartnerite paljususe lõppemisest</CELL></ROW><ROW><CELL COL="3">Mehed, kel on olnud seksuaalvahekord teise mehega</CELL><CELL COL="4">VN – alatine</CELL></ROW><ROW><CELL COL="3">Seksuaalvahekord ilma kaitsevahendeid kasutamata – uue partneriga vähem kui 2 viimase kuu jooksul</CELL><CELL COL="4">VN – neli kuud viimasest kaitsevahenditeta seksuaalvahekorrast</CELL></ROW><ROW><CELL COL="3">Partner, kellel on viimase nelja kuu jooksul olnud seksuaalvahekord rohkem kui ühe isikuga</CELL><CELL COL="4">VN – neli kuud</CELL></ROW><ROW><CELL COL="3">Partner, kes on süstinud drooge või uimastavaid aineid – ilma teadaoleva HIV*<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0014"><P>HIV: inimese immuunpuudulikkuse viirus.</P></NOTE> ja hepatiit B-positiivsete näitajateta</CELL><CELL COL="4">VN – neli kuud viimasest seksuaalvahekorrast</CELL></ROW><ROW><CELL COL="3">Partner, kellel on positiivne verenäitaja kas HIV, HTLV, hepatiit C või hepatiit B (HBsAG +) osas</CELL><CELL COL="4">VN – neli kuud viimasest seksuaalvahekorrast [...]</CELL></ROW><ROW><CELL COL="3">Partner, kellel on hiljuti esinenud STLI või kellel ravi kestab</CELL><CELL COL="4">VN – neli kuud partneri tervenemisest</CELL></ROW></CORPUS></TBL></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Établissement français du sang' (Prantsusmaa Verekeskus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>EFS<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>) arst keeldus <DATE ISO="20090429">29. aprillil 2009</DATE> lubamast Geoffroy Léger'il verd loovutada põhjusel, et viimati nimetatu kinnitas end olevat homoseksuaal.</TXT></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>EFS arst tugines keeldumisotsuses ministri määrusele, mis käsitleb vereloovutuse alatise vastunäidustusena asjaolu, et doonoriks olla soovija on olnud seksuaalvahekorras teise mehega.</TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>G. Léger esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse nõudega selle otsuse tühistamiseks. Ta väidab eeskätt seda, et ministri määrus rikub eespool nimetatud alatise vastunäidustuse kehtestamisega direktiivi 2004/33, konkreetsemalt selle II lisa punkti B<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Direktiivi 2004/33 II lisa B‑osa käsitleb teavet, mille doonorid peavad esitama vereteenistusasutusele iga vereannetuse korral.</P></NOTE> ning III lisa punkti 2.1. Ministri määrusega on rikutud ka <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas allakirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>) artikleid 3, 8 ja 14 ning võrdsuse põhimõtet.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kuna Tribunal administratif de Strasbourg'il tekkis liidu õiguse tõlgendamisel raskusi, otsustas ta menetluse peatada ning esitada <DATE ISO="20131008">8. oktoobril 2013</DATE> Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud eelotsusetaotluses ELTL artikli 267 alusel järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kas direktiivi [2004/33] III lisa arvestades kujutab asjaolu, et mees on olnud seksuaalvahekorras teise mehega, iseenesest seksuaalkäitumist, mis seab isiku kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda, ning õigustab sellise seksuaalkäitumisega isikute puhul alalise loovutuskeelu ette nägemist, või kujutab see […] endast vastavalt iga üksiku juhtumi konkreetsetele asjaoludele lihtsalt seksuaalkäitumist, mis seab isiku kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda, ning õigustab ajutise loovutuskeelu ette nägemist teatavaks ajavahemikuks pärast riskikäitumise lõpetamist[?]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitasid kirjalikud seisukohad üksnes Prantsuse valitsus ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse valitsuse seisukoha kokkulepe</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus leiab, et direktiiviga 2004/33 ei ole vastuolus see, kui liikmesriik asub seisukohale, et meeste puhul kujutab teise mehega seksuaalvahekorras olemine (HSH)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Akronüüm HSH on prantsuskeelne vaste ingliskeelsest väljendist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>men having sex with men<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/> (MSM), mille epidemioloogid võeti 1990. aastatel kasutusele, tähistamaks mehi, kellel on seksuaalsuhted teise mehega ja seda sõltumatult võimalikest seksuaalsuhetest naistega ja bi- või homoseksuaalsest identiteedist isiklikus või sotsiaalses plaanis (allikas: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Guide de terminologie de l’ONUSIDA<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>, ümbertöötatud trükk, oktoober 2011, lk 19).</P></NOTE> endast seksuaalkäitumist, mis seab isiku kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda, mis õigustab alatist loovutuskeeldu.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Esiteks on seksuaalkäitumine, mis seisneb meeste puhul selles, et neil on seksuaalsuhted teise mehega, juba iseenesest laadilt selline, et õigustada alatist loovutuskeeldu. Direktiiv 2002/98, mis käsitleb laiemalt ühise tervishoiupoliitika rakendamist ja kehtestab kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded – eesmärgid, mis on direktiivis läbiva tähendusega –, nähes ette vereohutusalase kooskõlastatud lähenemise, mille lähtekohaks on rida erinevaid vereülekande teel nakatumise juhtumeid. Direktiiv 2002/98 võeti vastu EÜ artikli 52 lõike 4 punkti a alusel. Peamise eesmärgina lisaks vajadusele kaitsta retsipienti rõhutab direktiiv asjaolu, et vereloovutused peavad pärinema isikutelt, kelle tervislik seisund on selline, et vereloovutusel ei ole kahjulikke tagajärgi ning et nakkushaiguste ülekandumise oht on viidud miinimumini<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Direktiivi 2002/98 põhjendus 24.</P></NOTE>. Täpsemalt, doonorite valik on üks kolmest sellise ohu vähendamise vahendist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Lisaks sellele iga vereloovutuse kontrollimine ja viirusvastane ravi.</P></NOTE>.</TXT></NP><?PAGE NO="6"?><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kuigi direktiiv 2004/33 näeb ette, et isikute suhtes, kelle seksuaalkäitumine seab nad kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda, peab kehtima alatine loovutuskeeld, ei ole seda mõistet direktiivis siiski määratletud. Pealegi on sedasama ohtu mõeldud ka direktiivi III lisa punktis 2.2.2., mis näeb ette ajutise loovutuskeeldu kriteeriumid. Lisaks on erinevusi ka teistes keeleversioonides. Niisugusel juhul tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt tugineda direktiivi ülesehitusele ja eesmärgile, milleks Prantsuse valitsuse sõnul on ohtude minimeerimine ja kõrgete ohutus- ja kvaliteedinõuete kehtestamine. Seda arvestades õigustab mööduv oht ajutist loovutuskeeldu, samas kui kõrgem oht, mis võib olla rangema meetme põhjenduseks, õigustab alatist keeldu. Kuna liidu tegevus selles valdkonnas on täiendava funktsiooniga liikmesriikide tegevusele ja liikmesriikide vastutust arvestav<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Prantsuse valitsus viitab siinjuures ELTL artikli 168 lõikele 7.</P></NOTE>, on ohule hinnangu andmine liikmesriikide pädevuses ja seda riigi epidemioloogilist olukorda arvestades.</TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Selles punktis mainib Prantsuse valitsus statistilist teavet, et HSH elanikkonnarühma puhul on HIV-viirusekandjate protsent<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Mõeldud on üldist levikut, mis traditsiooniliselt tähendab HIV-viirusekandjate protsenti teatud ajahetkel teatud kindlas popolatsioonis (allikas: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Guide de terminologie de l’ONUSIDA<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>, lk 23).</P></NOTE> 65 korda suurem kui ülejäänud elanikkonna puhul. Mis puudutab HIV‑viirusesse nakatumise avastamisjuhtumeid aastal 2008<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Mõeldud on seda, kui suur hulk uusi HIV-viirusega nakatanuid esineb teatud ajavahemiku vältel teatud populatsioonis (allikas: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Guide de terminologie de l’ONUSIDA<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>, lk 16).</P></NOTE>, siis 6940‑st uuest avastatud nakatumisjuhtumist 3320 puhul on tegemist HSH kategooria esindajaga. Seega, kui arvestada peiteperioodi, mille jooksul ei ole HIV‑1 ja HIV‑2 viirust võimalik analüüside kaudu tuvastada – vastavalt 12 ja 22 päeva –, on olukord veredoonorluse puhul iseäranis problemaatiline. Pealegi on Euroopa Nõukogu <DATE ISO="20130327">27. märtsi 2013. aasta</DATE> resolutsioonis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Resolutsioon CM/Res(2013)3, mille Euroopa Nõukogu ministrite nõukogu võttis vastu <DATE ISO="20130327">27. märtsil 2013</DATE> ja mis käsitleb veredoonorite seksuaalkäitumist, mis võib mõjutada vereülekande ohutust.</P></NOTE> kinnitanud, et HSH elanikkonnarühmas esineb kõrgendatud oht kokkupuutumiseks tõsiste viirusnakkustega, mis võivad verega edasi kanduda, seega kõrgendatud oht nendesse nakatumiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Teiseks väidab Prantsuse valitsus, et seda infot arvestades ei ole võimalik piirduda ainuüksi ajutise loovutuskeeluga. Niisiis on Euroopa Nõukogu toetanud mõtet, et ajutist vastunäidustust saab kohaldada üksnes juhul, kui on tõendatud, et mainitud käitumise puhul ei esine kõrgendatud ohtu. Euroopa Nõukogu, olles uurinud HSH elanikkonnarühmalt võetud loovutuste ohutust vereülekannete jaoks, on järeldanud, et HIV‑viiruse edasikandumise oht on kasvanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Prantsuse valitsus tugineb siinkohal eespool viidatud resolutsioonile CM/Res(2013)3.</P></NOTE>. Prantsuse valitsus leiab, et HSH <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>käitumine<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> hõlmab kõrgendatud ohtu, mis ei ole ajutine, nagu kinnitavad eespool mainitud statistilised andmed. Ta lisab, et HIV‑viirusega nakatumise jääkrisk – see tähendab nakatunud vereloovutuste suhe vereloovutuste koguarvu – on üks potentsiaalselt nakatunud vereloovutus <FT TYPE="NUMBER">2900000</FT> kohta ning et pooled HIV‑viirusega nakatunud vereloovutused pärinevad HSH elanikkonnarühmalt, kus vaatamata alatisele vastunäidustusele esineb kasvav tendents vere loovutamiseks. Prantsuse valitsus on seisukohal, et üleminekuga alatiselt loovutuskeelult ajutisele antaks valesignaal HSH elanikkonnarühmale, kes praegu on vereülekannete toimumise kanalitest vaatamata kõigele pigem kõrvale jäänud, ning tekitataks oht, et vere loovutamisest saab ühtaegu täiendav vahend HIV‑viiruse sõeluuringuteks, ning vähendataks HIV‑ennetust puudutava avaliku diskursuse mahtu.</TXT></NP><?PAGE NO="7"?><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus väidab veel seda, et kui tunnistada HSH rühma alatine loovutuskeeld direktiiviga 2004/33 vastuolus olevaks, võtaks see kogu kasuliku mõju selle direktiivi III lisa punktilt 2.1. Kui ka esineb muid kõrge nakatumisohuga seksuaalkäitumise liike<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Nagu seksuaalvahekord juhusliku partneriga või uue partneriga lühema aja kui viimase kahe kuu jooksul ja ilma kaitsevahendeid kasutamata, seksuaalsuhted rohkem kui ühe partneriga viimase nelja kuu jooksul või seksuaalvahekord partneriga, kellel endal on olnud viimase nelja kuu jooksul rohkem kui üks partner.</P></NOTE>, on nende kõigi puhul verega edasi kanduvatesse tõsistesse nakkushaigustesse nakatumise oht väiksem kui HSH elanikkonnarühma puhul, nagu tõendab eespool toodud statistika. Nii et kui selline oht ei vasta III lisa punktis 2.1 viidatud juhtumile, tekib Prantsuse valitsusel küsimus, mis võiks üldse sellele vastata. Prantsuse valitsus järeldab, et HSH elanikkonnarühma suhtes saab kehtida vaid alatine loovutuskeeld.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kolmandaks, isegi kui direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 tuleks tõlgendada nii, et HSH elanikkonnarühma suhtes peab kehtima ajutine loovutuskeeld, võib liikmesriik alati kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid ja asuda seisukohale, et sellise tasemega nakatumisoht õigustab alatise loovutuskeelu kohaldamist. Prantsuse valitsus viitab ELTL artikli 6 punktile a ja artikli 168 lõike 4 punktile a. Viimati nimetatu näeb ette, et liikmesriikidel on õigus selliseid meetmed säilitada või kehtestada, mis on ära toodud mitte üksnes direktiivi 2002/98 põhjenduses 22, vaid ka artikli 4 lõikes 2, kus on öeldud, et direktiiv ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, kui need on kooskõlas asutamislepinguga. Kuna inimeste elu ja tervise kaitsmine on väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt liidu poolt kaitstavate hüvede ja huvide hulgas esimesel kohal ning liikmesriikidel on vabadus valida kaitstuse tase ja selle saavutamise viis, siis ei saa miski takistada liikmesriiki asumast seisukohale, et HSH elanikkonnarühma suhtes peab kehtima alatine vereloovutuse keeld selle kõrgendatud ohu tõttu, mida see elanikkonna rühm doonoritele kujutab, mille kinnituseks on Prantsuse valitsuse esitatud epidemioloogilised andmed. Niisiis, selline rangem kaitsemeede nagu seda on alaline loovutuskeeld, on taotletava õiguspärase eesmärgi suhtes proportsionaalne.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb kindlaks teha, kas asjaolu, et mehel on olnud seksuaalvahekord teise mehega, kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>seksuaalkäitumist<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>, mis seab nad kõrgendatud ohtu nakatuga tõsistesse nakkushaigustesse direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kui see ei peaks nii olema, tuleb järgmisena uurida, kas liikmesriik võib rahvatervise valdkonnas tavapäraselt kasutatava kaalutlusõiguse teostamisel võtta rangemaid kaitsemeetmeid, st meetmeid, millega on ette nähtud HSH elanikkonnarühma alatine vereloovutuskeeld.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 tõlgendus</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 kohaldatakse vaid juhtudel, kui esineb oht nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Selle, kuidas tuleks direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 tõlgendada, muudab väga vaieldavaks asjaolu, et – nagu Prantsuse valitsus rõhutab – üks selle lisa punktis 2.2.2. nimetatud ajutise loovutuskeelu aluseid on sõnastatud samamoodi, kuna mainib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[i]sikuid, kelle [seksuaal]käitumine või [kutse]tegevus <HT TYPE="ITALIC">seab nad ohtu</HT> saada verega levida võivat [tõsist] nakkushaigust<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Ilmselgelt ei ole seadusandja soovinud kehtestada seda, et ühesuguses sõnastuses määratletud käitumise suhtes saaks kehtida ühtaegu alatine ja ajutine loovutuskeeld. Nii Prantsuse valitsus kui Euroopa Komisjon viitvad siinkohal erinevustele direktiivi 2004/33 III lisa erinevate keeleversioonide vahel.</TXT></NP><?PAGE NO="8"?><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Nendest erinevatest keeleversioonidest nähtub, et ajutine loovutuskeeld kehtib üksnes n-ö tavalise ohu esinemisel, võrreldes kõrgendatud ohuga, mille korral kehtib alatine keeld<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt näiteks itaalia-, kreeka-, inglis- ja portugalikeelne tekst.</P></NOTE>, või et III lisa mainib mõlemal juhul kõrgendatud ohtu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt näiteks hispaania- ja saksakeelne tekst.</P></NOTE>; või ühtlasi, nagu prantsuskeelses versioonis, on lisas mõlemal juhul viidatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>oht<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>, ilma rohkemate täpsustusteta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Samamoodi on ebaselge ka direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.2.2 sõnastus. Kui prantsuskeelne versioon räägib seksuaalkäitumisest või kutsetegevusest, siis hispaania- ja itaaliakeelsetes versioonides on piirdutud seksuaalkäitumise või –tegevusega, samas kui portugalikeelne tekst räägib üksnes käitumisest ja tegevusest, täpsustamata nende laadi – kui piirduda siinkohal üksnes nende direktiivi 2004/33 keeleversioonidega.</P></NOTE>. Vajadus tõlgendada liidu õigust ühetaoliselt välistab selle, et mõne sätte sõnastust vaadeldaks kahtluste esinemisel eraldiseisvana, vaid, vastupidi, nõuab, et selle tõlgendamisel tuleb arvestada ka teisi liidu ametlike keelte versioone – kuid nagu nägime, ei ole selline võrdlemine toonud rohkemat selgust – ning selle õigusakti ülesehitust ja eesmärke, mille osaks see säte on<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt arvuka kohtupraktika hulgast kohtuotsused Haasová (C‑22/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:692">EU:C:2013:692</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika) ja Drozdovs (C‑277/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:685">EU:C:2013:685</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Teisiti öelduna, ainuüksi see asjaolu, et direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 prantsuskeelses tekstis on nimetatud üksnes isikuid, kelle seksuaalkäitumine seab nad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>tavatasemel<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, ei ole iseenesest piisav faktor järeldamaks, et liikmesriigi õiguses kehtiv alatine loovutuskeeld on direktiiviga kooskõlas.</TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Direktiiv 2004/33, mis täpsustab direktiivi 2002/98 tehnilisi nõudeid, järgib sellega sama eesmärki. Nagu Prantsuse valitsus on märkinud, on seadusandja seadnud direktiivi 2002/98 prioriteediks vereülekandeketi kvaliteedi ja ohutuse tõstmise.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kõnesolev direktiiv võeti vastu olukorras, kus liikmesriigid olid kogenud puudujääke vereülekandeketi üle toimuva järelevalve ja ohutuse tagamise korralduses. Selle tulemusena jõudis küsimus riigiüleste ametivõimudeni nii Euroopa Nõukogu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Viitan näiteks Euroopa Nõukogu ministrite komitee <DATE ISO="19951012">12. oktoobri 1995. aasta</DATE> soovitusele nr R(95)14 doonorite ja retsipientide tervise kaitse kohta seoses vereülekandega.</P></NOTE> kui liidu tasandil. Esimeseks selle valdkonna siduvaks õigusaktiks kujunes direktiiv 2002/98, mille õiguslik alus on EÜ artikli 152 lõike 4 punkt a ning mis nägi ette kohustuse võtta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>meetmed, millega kehtestatakse [...] verele [...] kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt direktiivi 2002/98 põhjendus 3. Institutsioonide rakendatavate mittesiduvate meetmete kohta vt direktiivi põhjendused 6‑9.</P></NOTE>. Kvaliteedi ja ohutuse tagamist mainitakse kõikjal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt direktiivi 2002/98 põhjendused 1, 3 ja 5 ning artikkel 1.</P></NOTE>. Eesmärk on vältida haiguste edasikandumist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Direktiivi 2002/98 põhjendused 1 ja 2.</P></NOTE>, tagades et vereloovutused oleksid saadud isikutelt, kelle tervislik seisund ei tekita vereannetusest tulenevaid kahjulikke mõjusid ning kelle puhul nakkushaiguste edasikandumise oht on minimaalne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Direktiivi 2002/98 põhjendus 24.</P></NOTE>, mille eesmärk on elanikkonna usalduse tugevdamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Direktiivi 2002/98 põhjendused 3 ja 6.</P></NOTE>. Samad probleemiasetused nähtuvad ka direktiivi 2004/33 tekstist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt eeskätt direktiivi 2004/33 põhjendused 2 ja 4 ning artiklid 4 ja 6.</P></NOTE>, mille sõnaselge eesmärk on tagada inimeste tervisekaitse kõrge tase<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Direktiivi 2004/33 põhjendus 1.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Seega on ilmselge, et direktiivi 2004/33 lisade tõlgendamisel tuleb arvestada mainitud eesmärki. Samuti olen seisukohal, et direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 tuleb tõlgendada – nagu Prantsuse valitsus oma kirjalikes seisukohtades märgib – nii, et nende isikute suhtes, kelle seksuaalkäitumine seab nad <HT TYPE="ITALIC">kõrgendatud</HT> ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda, kehtib alaline vereloovutuse keeld. Niisugune tõlgendus ei näi olevat sobiv mitte üksnes selleks, et liidu seadusandja ette nähtud eristus ühelt poolt ajutise loovutuskeelu põhjuste ja teiselt poolt alatise loovutuskeelu põhjuste vahel säilitaks asjakohasuse, vaid see seostub ka mõttega – mida direktiiv samuti kajastab – viia igasugune nakatumisoht miinimumini. Niisiis toob kõrgendatud oht kaasa alatise loovutuskeelu, samas kui väiksema ja piiratuma ohu korral on loovutuskeeld ajutine.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas meeste puhul on asjaolu, et neil on olnud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Küsimustiku sõnastus.</P></NOTE> või on jätkuvalt seksuaalsuhe teise mehega, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>seksuaalkäitumine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1 mõttes?</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kui eeltoodut arvestades näib, et piir ajutise ja alatise loovutuskeelu vahel on saanud selgemaks, tuleb veel määratleda see, mis võib olla <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>seksuaalkäitumine<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>, millega kaasneb kõrgendatud nakatumisoht.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Selles küsimuses ei sisalda Euroopa Kohtule esitatud materjalid teavet direktiivi 2004/33 ettevalmistavate tööde kohta, kust võiks nähtuda, mida on seadusandja mõelnud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>seksuaalkäitumise<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/> all, ning direktiivis ei ole ära toodud selle mõiste määratlust. Selgust ei ole toonud ka Euroopa Nõukogu dokumendid, kuna ministrite komitee on piirdunud seksuaalse riskikäitumise määratlemisega: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>seksuaalkäitumine, mis seab asjassepuutuvad isikud ohtu või kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt eespool viidatud resolutsiooni CM/Res(2013)3 lisa I.</P></NOTE>. Seega tuleb lähtuda mõiste üldisest tähendusest.</TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Kitsalt grammatilisest vaatepunktist määratleb käitumine viisi, kuidas isik käitub, tema toimimisviisi; mõeldud on isiku kõiki reaktsioone, st reageerimisviisi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Mõiste määratlus, mis on toodud <HT TYPE="ITALIC">Le petit larousse illustré</HT>'s, 2011. aasta väljaanne, Larousse, Paris.</P></NOTE>. Käitumise mõiste hõlmab <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> subjektiivset hinnangut ning seksuaalkäitumine on seega määratletav asjassepuutuva isiku seksuaalharjumuste ja –toimingute, teisisõnu nende konkreetsete asjaolude kaudu, mis iseloomustavad kõnesolevat seksuaalsuhet või –suhteid.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Seega tekib küsimus: kas HSH rühma alatine loovutuskeeluga on silmas peetud konkreetset seksuaalset sättumust või pigem tegelikku käitumist otseselt võetuna?</TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Ministri määruses kohaselt on välistamise kriteeriumiks meeste puhul asjaolu, et neil on olnud või on jätkuvalt suhe, mis väljendub seksuaalvahekorras teise mehega, ilma et tähtsust omaksid suhte või suhete asjaolud, sagedus või konkreetne tegevus. Mõistagi ei ole see kriteerium sõnaselgelt ja otseselt seksuaalse sättumuse alusel sõnastatud, kuna HSH isikutekategooria ei ole ametlikult määratletud seksuaalsest orientatsioonist sõltuvalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt akronüümi HSH määratlust käesoleva ettepaneku joonealuses märkuses 15, ning eespool viidatud resolutsiooni CN/Res(2013)3 põhjenduses 3.</P></NOTE>. Sellegipoolest seostub see vaieldamatult eeldusega, et HSH suhtega kaasneb vältimatult ja süstemaatiliselt kõrgendatud nakatumisoht. Ning praktikas tähendab see seda, et põhiosas, kui mitte eranditult<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Komisjoni poolt kirjalikes seisukohtades esitatud hüpotees, et üks osa meessoost homo- ja biseksuaalide elanikkonnarühmast hoidub seksuaalsuhetest täielikult ja seega on nende doonoriksolek lubatav, näib mulle piisavalt marginaalne selleks, et seda käesolevas arutluskäigus arvestada.</P></NOTE>, kehtib kogu meessoost homo- ja biseksuaalide elanikkonnarühmale seetõttu alatine vereloovutuse keeld sel ainsal põhjusel, et neil meestel on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhe teise mehega.</TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Minu arvates on viidatud siseriiklik kriteerium sõnastatud ühtaegu liiga laialt ja liiga üldiselt, samas kui liidu seadusandja kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>seksuaalkäitumine<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> eeldab, et määratleda tuleb selline spetsiifiline käitumine või hoiak, mis seab kandidaadi kõrgendatud nakatumisohtu. Pealegi on komisjon juba varem rõhutanud, et direktiivis 2004/33 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>seksuaalkäitumine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/> ei tuleks mõista <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>seksuaalse orientatsiooni<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> sünonüümina<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="20110817">17. augusti 2011. aasta</DATE> vastus parlamendi küsimusele, millele oli lisatud kirjaliku vastuse nõue, <DATE ISO="20110701">1. juulist 2011</DATE> (E‑006484/2011).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>See, et direktiivi 2004/33 III lisa punkt 2.1 nõuab, et nende isikute suhtes, kelle puhul on tuvastatud selline konkreetne ja konkreetsete asjaoludega iseloomustatav käitumine, mis on seadnud või seab nad kõrgendatud ohtu, peab kehtima alatine vere loovutamise keeld, ning asjaolu, et tegemist ei ole nii üldise loovutuskeeluga nagu see, mis on ette nähtud ministri määrusega, ei võta – vastupidi Prantsuse<?PAGE NO="10"?> valitsuse väidetele – direktiivi 2004/33 III lisa punktilt 2.1 selle kasulikku mõju. Tõsi, sellegipoolest kohustab see täpsustama alatise loovutuskeelu kriteeriumeid. Võibki juba mõelda seksuaalteenuste osutajatele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Sellele juhtumile viitas Euroopa Liidu Nõukogu <DATE ISO="19980629">29. juuni 1998. aasta</DATE> soovituses, mis käsitleb vere- ja vereplasmadoonorite sobivust ja vereloovutuste analüüsi Euroopa Ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="203" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1998">EÜT L 203, lk 14</REF.DOC.OJ>; vt täpsemalt selle soovituse II lisa punkti C alapunkt 1) ning eespool viidatud Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsiooni CM/Res(2013)3 põhjenduses 3.</P></NOTE>, kelle puhul, ma leian, on kõnesoleva lisa punktis 2.1 ette nähtud alatise loovutuskeelu tingimused täidetud.</TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Eeltoodust järeldub, et direktiivi 2004/33 III lisa punkti 2.1tuleb tõlgendada nii, et meeste puhul ainuüksi see asjaolu, et neil on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhted teise mehega, ei saa eraldivõetuna olla käsitatav seksuaalkäitumisena, mis seab kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2004/33 liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum ja neile antud võimalus säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Asutamislepingu sätete kui riigi pädevuse teostamise piiride järgimine</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nagu ma juba rõhutasin, on direktiivi 2002/98, mille tehnilised nõuded kehtestab direktiiv 2004/33, vastuvõtmise õiguslik alus EÜ artikli 152 lõike 4 punkt a, mis nägi ette tingimused, mille korral võis nõukogu aidata kaasa teatavate eesmärkide saavutamisele, konkreetsemalt võtta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>meetmeid, millega kehtestatakse [...] verele ja veresaadustele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded [...]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/>. Selle artikli punkt a täpsustab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>need meetmed ei takista ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast karmimaid kaitsemeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Praegu ELTL artikli 168 lõike 4 punkt a.</P></NOTE>. EÜ artikli 152 lõige 5 kinnitas, et ühenduse meetmed rahvatervise valdkonnas võtavad täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust, eeskätt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>[l]õike 4 punktis a osutatud meetmed ei mõjuta [....] ja vere annetamist [...] käsitlevaid siseriiklikke sätteid<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Sama ideed kannab praegu ELTL artikli 168 lõige 7.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kuigi eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et ühenduse eilsed ja liidu tänased meetmed saavad esineda üksnes täiendava, julgustava või koordineeriva, kuid kindlasti mitte ühtlustamisfunktsiooniga meetme kujul, ei ole Euroopa Kohus neid sätteid kunagi tõlgendanud nii, et liidu õigusega kokkusobimise kontroll siseriiklike meetmete kohta ei kehtiks.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on sotsiaalpoliitika valdkonnas väljendanud seisukohta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>on muidugi selge, et liidu õigus ei kahanda liikmesriikide pädevust oma sotsiaalkindlustussüsteemide korraldamisel ning et liidu tasandil ühtlustamise puudumisel määratakse sotsiaalkindlustushüvitiste andmise tingimused kindlaks iga liikmesriigi õigusaktidega. [...] Samuti tuleb märkida, et EÜ artikli 152 lõike 5 kohaselt võtavad liidu tervishoiumeetmed täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks muutmisel. [...] Selle pädevuse teostamisel peavad liikmesriigid siiski järgima liidu õigust, eelkõige teenuste osutamise vabadust käsitlevaid sätteid. [...] Seega otsustas Euroopa Kohus, et EÜ artikli 152 lõige 5 ei välista võimalust, et liikmesriikidelt võidakse muude asutamislepingu sätete [...] alusel nõuda oma sotsiaalkindlustussüsteemide mõningast kohandamist, <HT TYPE="ITALIC">ilma et seda saaks pidada nende suveräänse pädevuse piiramiseks sel alal</HT><QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (C‑255/09, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:695">EU:C:2011:695</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 47–49 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtujuristi kursiiv. Euroopa Kohus on selles kohtuasjas kasutanud kohtujuristi mõttekäiku, kus on öeldud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>Portugali Vabariik [ei saanud] tulemuslikult tugineda ka oma riigi territooriumil tervishoiusüsteemi ja arstiabi korraldamise alasele enda pädevusele, et vabaneda kohustustest, mis tulenevad liidu esmasest õigusest [...]<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/> (vt kohtujuristi arvamus: Trstenjak (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:246">EU:C:2011:246</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), punkt 64).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">41.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mutatis mutandis</HT>, Euroopa Kohus peaks ühtlasi võtma seisukoha, et see, kui EÜ artikli 152 lõikes 5 osutatud liikmesriikide muude pädevuste teostamisel tuleb järgida asutamislepingu sätteid, ei piira nende suveräänset pädevust sel alal. Seda järeldust ei kummuta ka viidatud artiklis toodud täpsustus veredoonorluse kohta.</TXT></NP><?PAGE NO="11"?><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Arvestades et kõnesoleva siseriikliku õigusakti eesmärk on tagada doonorluse vabatahtlikkus ja tasuta toimumine, ning sellega ette nähtud kaitsemeetmed on rangemad, võrreldes direktiivi 2002/98<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Niisuguseid rangemaid meetmeid lubab direktiivi 2002/98 artikli 4 lõike 2 teine lõik.</P></NOTE> ettekirjutustega, ei ole Euroopa Kohus kaldunud kõrvale nende kontrollimisest põhjendusega, et siseriiklikud õigusnormid kuuluvad EÜ artikli 152 lõike 5 kohaldamisalasse. Vastupidi, ta on kontrollinud nende kokkusobimist muude sätetega asutamislepingus, antud juhul kaupade vaba liikumist käsitlevate normidega. Veelgi enam, Euroopa Kohus on järeldanud, et EÜ artiklit 28 koosmõjus EÜ artikliga 30 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette, et teisest liikmesriigist pärineva vere või verekomponentide import on lubatav vaid tingimusel – mida kohaldatakse ka kodumaistele toodetele –, et doonoriveri, mis on nende toodete aluseks, on loovutatud ilma doonorile selle eest tasu maksmata ning isegi ilma nende kulude hüvitamiseta, mis doonoril on seoses vere loovutamisega tekkinud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtuotsus Humanplasma (C‑421/09, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 46).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Märgin veel, et asjaolu, et asutamislepingu järgimine kujutab endast loomulikku piirangut riigi pädevuse teostamisele, kinnitab direktiivi 2002/98 artikli 4 lõike 2 esimene lõik, mis sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>[k]äesolev direktiiv ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast oma territooriumil rangemaid kaitsemeetmeid, <HT TYPE="ITALIC">kui need on kooskõlas asutamislepinguga</HT><QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> ning seda järeldust ei ole vaidlustanud ei Prantsuse valitsus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kirjalike seisukohtade punkt 90.</P></NOTE> ega Euroopa Komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="20090401">1. aprilli 2009. aasta</DATE> vastused parlamendi küsimusele nr E‑0910/2009 (kus on viidatud proportsionaalsuse põhimõttele) ja <DATE ISO="20110817">17. augusti 2011. aasta</DATE> vastused parlamendi küsimusele nr E‑006484/2011, kus on eeskätt viidatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>põhiõiguste harta<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT C 303, lk 1</REF.DOC.OJ>) artiklile 21.</P></NOTE>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Ministri määrus sisaldab kaudset diskrimineerimist kahel kombineeritud alusel lähtuvalt soost ja seksuaalsest sättumusest</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kuna liikmesriikide vabadus lõpeb seal, kus see läheb vastuollu nõudega järgida liidu esmast õigust, märgin selles osas üksnes seda, et ministri määrusega, mis kehtestab alatise loovutuskeelu meeste suhtes, kel on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhtes teise mehega, on loodud olukord, kus doonorite valik on ilmselgelt kaudselt diskrimineeriv<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Minu arvates võib sellises määratluses kahelda. Euroopa Kohus on vähemalt kahel korral järeldanud seksuaalsel sättumusel põhineva otsese diskrimineerimise olemasolu, seda kohtuotsustes Maruko (C‑267/06, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:179">EU:C:2008:179</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja Hay (C‑267/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:823">EU:C:2013:823</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Esimesel juhul oli sisuliselt tegemist siseriiklike õigusnormidega, mis näevad toitjakaotuspensioni maksmise ette üksnes leskedele, mis tähendab, et sellele oli õigus ainult abielus isikul, samas kui samast soost isikutel abiellumise võimalus puudus. Teisel juhul oli küsimus kollektiivlepingus, millega oli ette nähtud õigus puhkusele ja teatavale lisatasule abiellumise korral, ilma et oleks ette nähtud sellele vastavaid õigusi isikutele, kes on sõlminud tsiviilpartnerluse kokkuleppe, mis oli samast soost isikutele ainus partnerlussuhte vormistamise variant. Sellegipoolest puudutas ebasoodsam kohtlemine mõlemal juhul – erinevalt põhikohtuasjas käsitletavast loovuuskeelust – kogu homoseksuaalset elanikkonnarühma, nii mees- kui naissoost isikuid.</P></NOTE>, kuna tegemist on kombinatsiooniga erinevast kohtlemisest lähtuvalt isiku soost – kriteerium puudutab üksnes mehi – ja seksuaalsest sättumusest – kõnesolev kriteerium kehtib peaaegu eranditult homo- ja biseksuaalsete meeste suhtes.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kuigi soovituses R(95)14 tuletati meelde, et oluline on kehtestada niisuguse doonorite valiku kord, mille puhul ei esine diskrimineerimist, on eespool viidatud soovituses CM/Res(2013)3 nenditud, et HSH elanikkonnarühma, st ühe elanikkonna kategooria suhtes tervikuna kohaldatakse loovutuskeeldu, kuna kasutusel olevad statistilised andmed ei kajasta endiselt individuaalseid riske. Täpsemalt, statistikas vastandatakse HSH elanikkonnarühma regulaarselt heteroseksuaalsele osale elanikkonnast: nimelt on väljend HSH nii tava- kui teaduslikus tähenduses muutunud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>homoseksuaali<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/> või<?PAGE NO="12"?> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>biseksuaali<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/> sünonüümiks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Lisaks Prantsuse valitsuse esitatud andmetele vt ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>VIH/sida en France: donnéees de surveillance et études<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/> (HIV/AIDS Prantsusmaal: järelevalve- ja uuringute andmed), Bulletin épidémiologique hebdomadaire, <DATE ISO="20121201">1.12.2012</DATE>, nr 46‑47, lk 523 (allalaaditav aadressilt: www.invs.sante.fr) või Prantsuse rahvatervise järelevalve instituudi (InVS) tabeleid, mis kajastavad avastatud HIV-positiivsete juhtumite arvu, eristatuna nakatumisviisi ja isiku sünnikoha riigi alusel aastetel 2003–2011 (kättesaadav aadressil http//:www.invs.sante.fr/Dossiers-thematiques/Maladies‑infectieuses/VIH-sida-IST/Infection-a-VIH-et-sida/Donnees/Donnees-epidemiologiques-sur-l‑infection-a-VIH-et-les-IST).</P></NOTE>. Meessoost homo- ja biseksuaalsete kogukonna suhtes kehtib veredoonoriks olemise keeld ning seda alaliselt: seega seda elanikkonnarühma diskrimineeritakse. Niisiis, liidu eesmärk on võidelda isiku sool ja seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu, mida tõendavad nii varasem EÜ artikkel 13 kui ka ELTL artikkel 19 ja harta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 1</REF.DOC.OJ>. Märgin ühtlasi, et kohtujurist Jääskinen on kohtuasjas Römer (C‑147/08, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:425">EU:C:2010:425</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tehtud ettepanekus ning ühes oma analüüsis, millega ma täielikult nõustun, teinud Euroopa Kohtule ettepaneku käsitada seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeldu õiguse üldpõhimõttena (vt punktid 122 jj). Siiski on Euroopa Kohus tehtud otsuses C‑147/08, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:286">EU:C:2011:286</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) suutnud talle esitatud eelotsuse küsimustele vastata ilma selle kohta seisukohta võtmata. Võib-olla on nüüd sobiv hetk seisukoha esitamiseks, arvestades asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletav määrus võeti vastu jaanuaris 2009, st enne Lissaboni lepingu jõustumist ning seega enne, kui harta omandas siduva jõu.</P></NOTE> artikkel 21.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Mõistagi võib vastu väita, et igasugused valikumehhanismid on loomult diskrimineerivad. Sellegipoolest on oluline tagada, et sellised kohtlemiserinevused oleksid õigustatud ja proportsionaalsed.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Kas erinev kohtlemine on õigustatud ja proportsionaalne?</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>inimeste elu ja tervis on EÜ asutamislepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtuotsus Müller Fleisch (C‑562/08, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:93">EU:C:2010:93</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka kohtuotsus Humanplasma (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 32).</P></NOTE>. Ministri määrus, mis näeb ette HSH elanikkonnarühma suhtes ette täieliku ja alatise veredoonoriks olemise keelu, mis kujutab endast rangemat meedet direktiivi 2002/98 artikli 4 lõike 2 tähenduses, taotleb vaieldamatult õiguspärast eesmärki viia retsipientide nakatumisoht miinimumini ning aidata seeläbi kaasa üldisele eesmärgile, milleks on rahvatervise kaitse kõrge tase – eesmärk, mis nähtub nii ELTL artikli 168 lõikest 1 kui harta artiklist 35.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kuigi põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormidega taotletav eesmärk on õiguspärane, tuleb veel kontrollida, kas selle puhul on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet, st kas see on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik, arvestades seda, et juhul kui on võimalik valida paljude sobivate meetmete vahel, tuleb võtta neist kõige vähem piirav ning et meetmega kaasnevad piirangud ei või ülemäärased, võrrelduna saavutada soovitavate eesmärkidega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt kohtuotsus Müller Fleisch (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:93">EU:C:2010:93</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 43).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Esiteks aitab HSH elanikkonnarühma alatine vereloovutuskeeld reaalselt kaasa taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamisele.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab sellega kaasnevaid piiranguid, siis kaalul olevaid väärtusi arvestades tuleks neid pidada suhteliselt talutavateks, kuna eraelu valdkonda jäävatel põhjustel rakendatava keeluga seonduvat tõrjutust tuleb vaadelda kõrvuti sellest kõrgema tasandi huviga, milleks on retsipientide tervise kaitsmine. Lisaks võib seda näha nii, et see, kui niisugune omakasupüüdmatut suuremeelsust ja solidaarsust väljendav žest, nagu seda on vereloovutus, tagasi lükatakse, võib see kutsuda esile arusaamatuse nende isikute hulgas, kelle suhtes keeld kehtib, kuid sellegipoolest tuleb nentida, et<?PAGE NO="13"?> iseenesest ei ole vere loovutamine õigus ning see pole kunagi olnud universaalsena kõigile avatud, kuna doonorite hulgast tehakse valik ja vastavad kandidaadid peavad sobivaks tunnistamise jaoks vastama teatud hulgale tingimustele, ning et igal juhul jääb viimane sõna meditsiiniasutustele, kes ainsana oma otsuste eest vahetult vastutavad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsiooni CM/res(2008)5, mis käsitleb doonorite vastutust ning vere ja verekomponentide suhtes kohaldatavaid piiranguid, punkt 4.1, mille kohaselt on soovitatav kontrollida, et vereteenistused vastutaksid vere kvaliteedi eest täies ulatuses ning et nad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>vastutaksid isiku doonoriks lubamise või sellest keeldumise kohta tehtud lõpliku otsuse eest, mis põhineb ohtude analüüsil, mille aluseks on regulaarselt ajakohastatavad epidemioloogilised andmed ja arvestades retsipientide õigust tervise kaitsele ning kohustust saavutada eesmärk, milleks on vähendada nakkushaiguste ülekandumise ohtu. Need õigused ja kohustused on prioriteetsed võrreldes muude kaalutlustega, sh <HT TYPE="ITALIC">isiku sooviga verd loovutada</HT><QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kolmandaks on rahvatervise valdkonnas proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamise kontrollimisel nõutav, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>liikmesriik võib otsustada, millisel tasemel ta kavatseb rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase saavutatakse. Kuna see tase võib olla liikmesriigiti erinev, tuleb liikmesriikidele jätta teatav kaalutlusruum.<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Kohtuotsused Humanplasma (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 39) ja Venturini jt (C‑159/12–C‑161/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:791">EU:C:2013:791</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Järelikult asjaolu, et üks liikmesriik kehtestab teise liikmesriigi omadest vähem rangemad eeskirjad, ei tähenda seda, et teise liikmesriigi eeskirjad oleksid ebaproportsionaalsed<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Kohtuotsused Müller Fleisch (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:93">EU:C:2010:93</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika) ning Humanplasma (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 40).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt tähendab see seda, et asjaolu, et Hispaania, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik ei ole kehtestanud HSH elanikkonnarühma suhtes ei süstemaatilist ega alalist veredoonoriks olemise keeldu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Hispaania ja Itaalia on kehtestanud ainult ühe ajutise loovutuskeelu ja seda mitme partneri omamise või partneri vahetamise juhtudel sõltumata sellest, milline on asjassepuutuva suhte laad (lisaks lubavad õigusnormide muudatused, mis toimusid Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluse ajal, jätta tal kontrollimata, kas see, kui homoseksuaalidele nähakse ette alatine vereloovutuskeeld, on kooskõlas Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> sõlmitud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga: vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20021015">15. oktoobri 2002. aasta</DATE> otsus Tosto <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia, kohtuasi nr 49821/99); Slovakkia (nagu nähtub parlamendis <DATE ISO="20090217">17. veebruaril 2009</DATE> esitatud küsimusest nr E‑0910/09) ning viimati ka Soome ja Ühendkuningriik on kehtestanud nõude, et mehed, kes on märkinud, et neil on olnud seksuaalsuhted teise mehega, peavad olema seksuaalsuhetest hoidunud viimase 12 kuu jooksul.</P></NOTE>, ei tule võtta arvesse, kui on vaja jõuda selgusele, kas Prantsuse valitsusel oli õigus võtta vastu meede, mis kajastab võrdse kohtlemise põhimõtet vähemal määral, kuid millega saab saavutada sama eesmärgi. Seda toetab fakt, et ohtude tase ei ole kõikides liikmesriikides sama, kuna epidemioloogilised tingimused neis riikides, eeskätt HIV‑viirusega nakatumise osas on vägagi erinevad ning on teada, et Prantsusmaal on HSH elanikkonnarühma hulgas HIV‑viirusega nakatanute protsent iseäranis kõrge<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Kui aluseks võtta Prantsuse valitsuse esitatud andmed, mis kinnitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 851/2004 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="142" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT L 142, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/08, lk 8) loodud Haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse eriaruannet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/><HT TYPE="ITALIC">Thematic report: men who have sex with men (MSM) – Monitoring implemenation of the Dublin Declaration on Partnership to fight</HT> <HT TYPE="ITALIC">HIV/AIDS in Europe and Central Asia: 2012 progress</HT><QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> (vt eelkõige II lisa punktid 4 ja 5).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Siiski, et jõuda selgusele, ega ministri määrusega kehtestatud alatine loovutuskeeld ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima teatud hulka elemente, mille kontrollimise võimalus Euroopa Kohtul talle kohtuasja kohta esitatud materjalide mahtu arvestades puudub.</TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Niisiis tuleb esiteks võtta arvesse Prantsusmaa epidemioloogilist olukorda ning kontrollida, kas esitatud statistilised andmed on hiljutised<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Kohtuotsus Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Komisjon (C‑601/11 P, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:465">EU:C:2013:465</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 136).</P></NOTE>, adekvaatsed ja usaldusväärsed.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Teiseks tuleks kontrollida teatud hulka meditsiinitehnikaga seotud faktoreid.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus on oma argumentides peaaegu täies ulatuses keskendunud HIV‑ga nakatumise ohule, mis HSH elanikkonnarühma puhul esineb. Kui ka alatine loovutuskeeld on õigustatud tulenevalt ohust, mille toob retsipiendi jaoks kaasa n-ö vaikiv aken (peiteperiood), märgin, et Prantsuse valitsus on nentinud, et kõige pikem selline periood – mis puudutab HIV‑2 viirust – on hinnanguliselt<?PAGE NO="14"?> 22 päeva. Kui ma just ei eksi, siis vere säilitamise maksimaalne aeg on ligikaudu 45 päeva. HSH elanikkonnarühmalt pärineva doonorvere suhtes süstemaatiline karantiini kohaldamine selliseks ajavahemikuks – enne nendest analüüside võtmist – võiks objektiivselt olla lahendus, mis aitaks võimalikult paremini jõuda taotletava eesmärgini.</TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Eelotsustaotluse esitanud kohus peaks niisiis välja selgitama, kas selline karantiin on – kas kõigi või osade verekomponentide jaoks – majanduslikult mõeldav ja teaduslikult teostatav. Kohus peaks eeskätt kontrollima, ega see ei kahjusta vereülekandeketi nõuetekohast toimimist. Selleks võib ta toetuda näiteks Prantsuse rahvaesindaja Olivier Véran' poolt aastal 2013 sotsiaal- ja tervishoiuministrile veresektori kohta esitatud aruandes (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>Vérani aruanne<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/>) tehtud järeldustele, kust nähtub, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>eksperdid on ühisel arvamusel, et vereplasma suhtes süstemaatiliselt karantiini kohaldamine koos viroloogilise sõeluuringuga võimaldab nakkuste ülekandumise ohud neutraliseerida<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt selle aruande lk 35.</P></NOTE>. Retsipientide tervise kaitse seisukohast näib see lahendus optimaalne: ühelt poolt võimaldab see lahendada probleemid, mis seonduvad HSH elanikkonnarühma esindajatel tekkida võiva diskrimineerituse tundega – selline tunne võib neid mõjutada andma küsimustikus ebasiiraid vastuseid – ja teisest küljest toimida kõigi vereannetustega ühtemoodi, lastes enne viiruse kontrolltesti tegemist mööduda ajavahemikul, mille vältel ei ole viiruse avastamine võimalik, nii et seeläbi ollakse ohu nulltasemele tunduvalt lähemale jõutud. Lisan, et Prantsuse valitsuse seisukohtades, mis on esitatud ajaliselt hiljem kui see aruanne, ei ole sellele viidatud.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Lisaks on tõusetunud teatavaid kahtlusi alatise loovutuskeelu ühtse laadi osas. Kui lähtuda ministri määruses ette nähtud alatisest vastunäidustusest, loetuna koostoimes eespool viidatud küsimustikuga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 9.</P></NOTE>, toob meeste puhul asjaolu, et neil on senises elus – kasvõi 10 aastat tagasi – olnud vähemalt üks seksuaalvahekord teise mehega, kaasa selle isiku alalise vereloovutuskeelu. Sellest tuleb järeldada, et riskikäitumise tegelik laad ei oma tähtsust, samas kui – arvestades, et kõik vereannetused läbivad HIV‑viiruse kontrolltesti – kõige kriitilisemaks perioodiks on tegelikult peiteperiood ning just sellega seondub retsipientide jaoks kõige suurem oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse nr R(95)14 artiklis 20 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>[l]oovutuskeeldu (vastavalt asjaoludele kas ajutine või alaline) peaks kohaldatama nende isikute suhtes, kes kuuluvad kategooriatesse, kelle puhul tulenevalt nende haigusloost või <HT TYPE="ITALIC">käesoleva aja</HT> tegevusest või käitumisest on võimalik oht, et nad kannavad edasi nakkushaigusi<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>. Niisiis taas, kui põhjenduste põhielement seostub peiteperioodiga, võib järeldada, et sobivam meede on selline ajutine loovutuskeeld, mille kohaldamisel võetakse arvesse viimase seksuaalvahekorra toimumisaega.</TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Sama mõttekäiku kasutades võib küsida, miks ei ole kehtestatud spetsiifilist vastunäidustust naistele, kelle partner kuulub HSH elanikkonnarühma. Isiku puhul, kelle partner on HIV‑positiivne, lähtutakse nelja kuu pikkusest ajutisest vastunäidustusest. Ühest küljest võib eeldada, et selline paar pöörab nakatumisohu vältimisele kõrgendatud tähelepanu, kuid teisest küljest võib asuda ka seisukohale, et niisugusel juhul on nakatumise oht reaalne, samas kui HSH elanikkonnarühma puhul – uurimata kõiki mõeldavaid tegevusi eraldi – on selle esinemine vähem kindel. Samuti tuleks kõrvuti vaadelda hüpoteetilisi juhtumeid, kus ühe puhul on tegemist mehega, kel on üks kord senise elu jooksul olnud või on aeg-ajalt homoseksuaalseid vahekordi, kus kasutatakse kaitsevahendeid – ja kelle suhtes kehtib alatine loovutuskeeld –, ning teise puhul heteroseksuaalset isikut, kel on regulaarsed seksuaalsuhted ilma kaitsevahendeid kasutamata, kuid kelle suhtes sellele vaatamata saab kehtida üksnes ajutine vastunäidustus: kas niisugusel juhul võib ainuüksi HSH elanikkonnarühma kuulumine olla õigustuseks alatisele loovutuskeelule?</TXT></NP><?PAGE NO="15"?><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kui tulla tagasi statistika juurde, siis märgin, et aastal 2011 avastati viirus 2400‑l HSH elanikkonnarühma kuuluval isikul. Samal aastal nakatus 3500 isikut heteroseksuaalse seksuaalvahekorra teel, ning 2400 nendest isikutest olid sündinud väljaspool Prantsusmaad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Allikas: Eespool viidatud Prantsuse rahvatervise järelevalve instituudi (InVS) tabeleid, mis kajastavad avastatud HIV-positiivsete juhtumite arvu, eristatuna nakatumisviisi ja isiku sünnikoha riigi alusel aastatel 2003–2011. Põhiosas on need isikud sündinud Sahara-taguses Aafrikas (77%) ning üle poole on naised (58%).</P></NOTE>. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks püüdma välja selgitada põhjused, miks ei kehti selle doonorikategooria suhtes ükski põhikohtuasjas käsitletavas ministri määruses ette nähtud vastunäidustus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>On selge, et HSH elanikkonnarühm on tunduvalt väiksearvulisem kui heteroseksuaalne osa elanikkonnast, nii on nakatumise määr selle elanikkonnarühma puhul proportsionaalselt kõrgem, ning mitte see pole küsimus, mida ma siinkohal soovin käsitleda. Kuid samuti on vaieldamatu,, et välisriigis – väljaspool Prantsusmaad – sündinud heteroseksuaalsed isikud on proportsionaalselt võetuna selline kategooria, kelle puhul on oht HIV nakatuda selgelt olemas, kuid sellegipoolest ei ole nende osas – kui tugineda ministri määrusele – spetsiaalseid ettevaatusmeetmeid ette nähtud.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Lõpuks – ja võib-olla ennekõike – tuleks küsimustik ümber sõnastada, nii et see võimaldaks välja selgitada riskikäitumise HSH elanikkonnarühmas, nagu seda on tehtud – ja tundub, et piisaval määral – ülejäänud doonorite hulka kuuluvate isikute jaoks mõeldud küsimustes. Täpsemalt suunatud küsimused – nagu viimasest seksuaalvahekorrast möödunud aeg, partnerite arv, seksuaalsuhete laad, milliseid kaitsevahendeid kasutati, ööklubide külastamine – ei ole mõeldud mitte seksuaalse sättumuse tuvastamiseks, vaid – vastupidi – andmaks hinnangut iga potentsiaalse doonori puhul esineva ohu tasemele, mis seondub konkreetselt selle isiku enda seksuaalkäitumisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Märgin selle kohta, et tegemist on eespool viidatud Vérani aruandes esitatud soovitusega: vt selle aruande lk 36.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eeltoodust järeldub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on veenduda selles, kas Prantsuse valitsus, olles kehtestanud alatise vereloovutuskeelu meeste suhtes, kel on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhted teise mehega, on kasutanud liikmesriikidele rahvatervise valdkonnas tavapäraselt kasutada olevat kaalutlusõigust viisil, mis on kooskõlas seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest tulenevate nõuetega, konkreetsemalt proportsionaalsuse põhimõttega. Kontrollides, ega alalist loovutuskeeldu kehtestav meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik retsipientide tervise kaitse kui õigustatud eesmärgi saavutamiseks, peab siseriiklik kohus eeskätt välja selgitama esiteks selle, kas hinnang Prantsusmaa epidemioloogilisele olukorrale sellisena, nagu seda Euroopa Kohtule kirjeldati, põhineb usaldusväärsetel, adekvaatsetel ja hiljutistel andmetel, ning teiseks, kas teaduslike teadmiste hetkeseisu arvestades on võimalik ilma vereülekandeketi suhtes ülemääraseid piiranguid kasutamata kehtestada meetmed, millega annetatud vere suhtes kohaldataks karantiini seniks, kuni peiteperiood möödub. Lisaks peab siseriiklik kohus välja selgitama need võimalikud põhjused, miks peaks hinnangu andmine individuaalselt võetud riskidele, tuginedes küsimustikule, mis võidakse ümber sõnastada, ja meditsiinitöötajate poolt läbi viidud individuaalsele intervjuule, mille eesmärk on välja selgitada, kas veredoonoriks olla sooviva isiku seksuaalkäitumine on käsitatav riskikäitumisena, olema käsitatav ebasobiva meetmena retsipientide piisava kaitse tagamise seisukohast, kui asi puudutab vereloovutusi, mis pärinevad meestelt, kel on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhtes teise mehega, samas kui ülejäänud elanikkonna puhul on see võimalik.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal administratif de Strasbourg'i esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT></NP><P>Komisjoni <DATE ISO="20040322">22. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/33, millega rakendatakse direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas, III lisa punkti 2.1 tuleb tõlgendada nii, et meeste puhul ainuüksi see asjaolu, et neil on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhted teise mehega, ei saa eraldivõetuna olla käsitatav seksuaalkäitumisena, mis seab kõrgendatud ohtu nakatuda tõsistesse nakkushaigustesse, mis võivad verega edasi kanduda.</P><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas Prantsuse valitsus, olles kehtestanud alatise vereloovutuskeelu meeste suhtes, kel on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhted teise mehega, on kasutanud liikmesriikidele rahvatervise valdkonnas tavapäraselt<?PAGE NO="16"?> kasutada olevat kaalutlusõigust viisil, mis on kooskõlas seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest tulenevate nõuetega, konkreetsemalt proportsionaalsuse põhimõttega.</P><P>Kontrollides, ega alatist loovutuskeeldu kehtestav meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik retsipientide tervise kaitse kui õigustatud eesmärgi saavutamiseks, peab siseriiklik kohus eeskätt välja selgitama esiteks selle, kas hinnang Prantsusmaa epidemioloogilisele olukorrale sellisena, nagu seda Euroopa Kohtule kirjeldati, põhineb usaldusväärsetel, adekvaatsetel ja hiljutistel andmetel, ning teiseks, kas teaduslike teadmiste hetkeseisu arvestades on võimalik ilma vereülekandeketi suhtes ülemääraseid piiranguid kasutamata kehtestada meetmed, millega annetatud vere suhtes kohaldataks karantiini seniks, kuni peiteperiood möödub. Lisaks peab siseriiklik kohus välja selgitama need võimalikud põhjused, miks peaks hinnangu andmine individuaalselt võetud riskidele, tuginedes küsimustikule, mis võidakse ümber sõnastada, ja meditsiinitöötajate poolt läbi viidud individuaalsele intervjuule, mille eesmärk on välja selgitada, kas veredoonoriks olla sooviva isiku seksuaalkäitumine on käsitatav riskikäitumisena, olema käsitatav ebasobiva meetmena retsipientide piisava kaitse tagamise seisukohast, kui asi puudutab vereloovutusi, mis pärinevad meestelt, kel on olnud või on jätkuvalt seksuaalsuhtes teise mehega, samas kui ülejäänud elanikkonna puhul on see võimalik.</P></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>