<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-270/17 PPU</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0270</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:628">EU:C:2017:628</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170810">10.8.2017</DATE> – KOHTUASI C 270/17 PPU</P><P>TUPIKAS</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20170810">10. august 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Eelotsuse kiirmenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa vahistamismäärus</KEYWORD><KEYWORD>Raamotsus 2002/584/JSK</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriikidevaheline üleandmiskord</KEYWORD><KEYWORD>Täitmise tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Täitmata jätmise vabatahtlikud alused</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 4a lõige 1, mis lisati raamotsusega 2009/299/JSK</KEYWORD><KEYWORD>Vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramiseks tehtud vahistamismäärus</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Asjaomane isik, kes oli isiklikult ilmunud kohtulikule arutelule esimeses kohtuastmes</KEYWORD><KEYWORD>Apellatsioonimenetlus, milles vaadati asi uuesti sisuliselt läbi</KEYWORD><KEYWORD>Vahistamismäärus, milles ei ole teavet, mis võimaldaks kontrollida, kas süüdimõistetud isiku kaitseõigused olid apellatsioonimenetluses tagatud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑270/17 PPU,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) <DATE ISO="20170518">18. mai 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse samal päeval, järgmise isiku suhtes tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisega seotud menetluses:</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><P><HT TYPE="BOLD">Tadas Tupikas,</HT></P></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça, kohtunikud M. Berger, A. Borg Barthet, E. Levits ja F. Biltgen (ettekandja),</P><P>kohtujurist: M. Bobek,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20170711">11. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>T. Tupikas, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> B. Kuppens,</P></ITEM><ITEM><P>Openbaar Ministerie, esindajad: K. van der Schaft ja U. E. A. Weitzel,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. Noort ja M. Bulterman,</P></ITEM><ITEM><P>Iirimaa, esindaja: J. Quaney, keda abistas C. Noctor, <HT TYPE="ITALIC">BL</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Leedu valitsus, esindaja: K. Dieninis,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: R. Troosters ja S. Grünheid,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 190, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="081" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 81, lk 24</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>raamotsus 2002/584<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), artikli 4a lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud sellise Euroopa vahistamismääruse täitmisel Madalmaades, mille Klaipėdos apygardos teismas (Klaipėda maakonnakohus, Leedu) tegi T. Tupikase suhtes, et pöörata Leedus täitmisele vabadusekaotuslik karistus.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Rahvusvaheline õigus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>EIÕK</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950. aastal</DATE> allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artikkel 6 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Õigus õiglasele kohtumenetlusele<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid istungi võib ajakirjanikele ja üldsusele täielikult või osaliselt kinniseks kuulutada demokraatliku ühiskonna kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, alaealise huvides või poolte eraelu kaitseks või kohtu määratud ulatuses erijuhtudel, kui avalikkus kahjustaks õigusemõistmist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>saada viivitamata talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja alustest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kaitsta end ise või enda valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui see on õigusemõistmise huvides vajalik ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>küsitleda ise või lasta küsitleda tema vastu ütlusi andma kutsutud tunnistajaid, lasta omalt poolt kohale kutsuda tunnistajaid ja neid küsitleda tema vastu ütlusi andvate tunnistajatega võrdsetel tingimustel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Liidu õigus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Harta</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artiklid 47 ja 48 asuvad VI jaotises <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Õigusemõistmine<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Harta artikkel 47 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</ALINEA><ALINEA>Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Selgitustes põhiõiguste harta kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 17</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>harta selgitused<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) on harta artikli 47 teise lõigu kohta täpsustatud, et see säte vastab EIÕK artikli 6 lõikele 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Harta selgitustes on artikli 47 kohta lisatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>[l]iidu õiguses ei piirdu õigus asja õiglasele kohtulikule arutamisele vaidlustega tsiviilõiguste ja -kohustuste üle. See on üks tagajärg, mis tuleneb asjaolust, et liit on õigusriigi põhimõttel põhinev ühendus, nagu väidab kohus [<DATE ISO="19860423">23. aprilli 1986. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Les Verts <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Parlament</NAME.CASE>, (<NO.CASE>294/83</NO.CASE>; <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:166">EU:C:1986:166</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)]. Kõigis teistes aspektides, välja arvatud reguleerimisala, kohaldatakse [EIÕKga] pakutavaid tagatisi sarnaselt ka liidu suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Harta artikkel 48 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="048.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Iga süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="048.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Iga süüdistatava õigus kaitsele on tagatud.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Harta selgitused täpsustavad sellega seoses järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Artikkel 48 vastab EIÕK artikli 6 lõigetele 2 ja 3 […]</P><P>[…]</P><P>Kooskõlas artikli 52 lõikega 3 on nimetatud õigusel sama tähendus ja ulatus, kui on EIÕKga tagatud õigusel.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Harta artikli 51 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral […]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Harta artikkel 52 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="052.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="052.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad [EIÕKga] tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="052.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi võetakse asjakohaselt arvesse liidu ja liikmesriikide kohtutes.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Raamotsused 2002/584 ja 2009/299</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 põhjendused 1, 5, 6, 8, 10 ja 12 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>(1)</NO.P><TXT>Vastavalt <DATE ISO="19991015">15.</DATE> ja <DATE ISO="19991016">16. oktoobril 1999</DATE> Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu otsusele ning eelkõige selle punktile 35 tuleks kaotada liikmesriikidevaheline formaalne väljaandmismenetlus nende isikute suhtes, kes hoiavad kõrvale karistuse kandmise eest pärast lõplikku süüdimõistmist, ning väljaandmismenetlust tuleks kiirendada nende isikute suhtes, keda kahtlustatakse süüteo toimepanemises.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>[…] Lisaks sellele võimaldab süüdimõistetute kriminaalkaristuste täitmiseks või kahtlustatavatele süüdistuse esitamiseks uue lihtsustatud üleandmissüsteemi sisseviimine kõrvaldada keerukuse ja võimalikud viivitused, mis on omased praegusele väljaandmiskorrale. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>Käesolevas raamotsuses sätestatud Euroopa vahistamismäärus on esimene kindel meede kriminaalõiguse valdkonnas, millega kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet, mida Euroopa Ülemkogu nimetas õigusalase koostöö nurgakiviks.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta tehtud otsuseid tuleb piisavalt kontrollida, mis tähendab, et selle liikmesriigi õigusasutus, kus tagaotsitav on vahistatud, peab tegema otsuse tema üleandmise kohta.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(10)</NO.P><TXT>Euroopa vahistamismääruse toimimine põhineb suurel liikmesriikidevahelisel usaldusel. Selle kohaldamise võib peatada ainult siis, kui üks liikmesriik on raskelt ja jätkuvalt rikkunud [EL] artikli 6 lõikes 1 [nüüd, pärast muutmist ELL artikkel 2] sätestatud põhimõtteid ja kui rikkumise on [EL] artikli 7 lõike 1 [nüüd, pärast muutmist ELL artikli 7 lõige 2] alusel kindlaks teinud nõukogu ja sellel on artikli 7 lõikes 2 sätestatud tagajärjed.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse [EL] artiklis 6 ja mis on kajastatud […] hartas, eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tõlgendata keeluna ära öelda isiku üleandmisest, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, kui on objektiivselt alust arvata, et nimetatud vahistamismäärus on tehtud isiku kohtu alla andmiseks<?PAGE NO="5"?> või karistamiseks kõnealuse isiku soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjusel.</TXT></NP></CONSID><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Selle raamotsuse artikkel 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa vahistamismäärus on liikmesriigi väljaantud kohtuotsus, et teine liikmesriik võtaks tagaotsitava vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud [EL] artiklis 6.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Nimetatud raamotsuse artiklites 3, 4 ja 4a on ette nähtud Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud ja vabatahtlikud alused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Raamotsus 2009/299 täpsustab, millistel põhjustel võib Euroopa vahistamismäärust täitev õigusasutus selle määruse täitmisest keelduda, kui asjaomane isik ei ole ilmunud oma asja kohtulikule arutamisele. Raamotsuse põhjendused 1, 2, 4–8, 14 ja 15 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>(1)</NO.P><TXT>Süüdistatava õigus ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule on hõlmatud [EIÕK] artiklis 6 sätestatud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele Euroopa Inimõiguste Kohtu tõlgenduses. [See] kohus on samuti märkinud, et süüdistatava õigus ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule ei ole absoluutne ning et teatud tingimustel võib süüdistatav omal vabal tahtel sõnaselgelt või vaikimisi, kuid ühemõtteliselt, nimetatud õigusest loobuda.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Erinevates raamotsustes, millega rakendatakse lõplike kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet, ei käsitleta ühtselt küsimust, mis puudutab otsuseid, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud. Kõnealune ühtsuse puudumine võib muuta praktilise rakendamise keeruliseks ning takistada õigusalast koostööd.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Seetõttu on vaja sätestada selged ja ühtsed põhjused selliste otsuste mittetunnustamiseks, mis tehti pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud. Raamotsuse eemärk on viimistleda nimetatud ühtsete põhjuste määratlust, mis võimaldaksid täidesaatval asutusel otsust täita, vaatamata sellele, et isik kohtulikul arutelul ei viibinud, austades täielikult isiku õigust kaitsele. Käesolev raamotsus ei ole mõeldud selliste vormide ja meetodite, sealhulgas menetlusnõuete reguleerimiseks, mida kasutatakse käesolevas raamotsuses sätestatud tulemuste saavutamiseks; need kuuluvad liikmesriikide õigusaktide reguleerimisalasse.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Nimetatud muudatustest tulenevalt tuleb muuta kehtivaid raamotsuseid, millega rakendatakse lõplike kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Uued sätted peaksid olema ka kõnealuse valdkonna tulevaste õigusaktide õiguslikuks aluseks.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>Teisi raamotsuseid muutva käesoleva raamotsuse sätetega nähakse ette, millistel tingimustel ei tohi keelduda sellise otsuse tunnustamisest ja täitmisest, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud. Täidetud ei pea olema kõik tingimused; kui üks tingimustest<?PAGE NO="6"?> on täidetud, kinnitab vahistamismääruse või otsuse teinud asutus, täites Euroopa vahistamismääruse või teiste raamotsuste kohase tunnistuse vastava osa, et nõuded on või saavad täidetud, mis peaks olema piisav otsuse täitmiseks vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(7)</NO.P><TXT>Sellise otsuse tunnustamisest ja täitmisest, mis tehti pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud, ei tohi keelduda, kui isikule esitati kohtukutse isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, või kui ta sai tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kava kohaselt kõnealune kohtulik arutelu, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik. Sellega seoses on enesestmõistetav, et isik peaks saama sellise teabe <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>õigeaegselt<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, mis tähendab piisavalt vara, et tal oleks võimalik osaleda kohtulikul arutelul ning reaalselt kasutada oma õigust kaitsele.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Süüdistatava õigus õiglasele kohtulikule arutamisele tagatakse [EIÕKga], nii nagu seda tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohus. Nimetatud õigus hõlmab asjaomase isiku õigust ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule. Selleks et asjaomane isik saaks kõnealust õigust kasutada, peab ta olema teadlik kavandatud kohtulikust arutelust. Käesoleva raamotsuse kohaselt peab iga liikmesriik tagama isiku teadlikkuse kohtulikust arutelust vastavalt oma siseriiklikule õigusele, kusjuures eeldades, et see peab toimuma kooskõlas nimetatud konventsiooni nõuetega. Kui kaalutakse teabe edastamise viisi piisavust selleks, et tagada isiku teadlikkus kohtulikust arutelust, võiks vajaduse korral Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kohaselt pöörata eelkõige tähelepanu ka sellele, kui kohusetundlikult on asjaomane isik toiminud, et saada talle edastatud teave kätte.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Käesolevas raamotsuses piirdutakse mittetunnustamise põhjuste määratluste viimistlemisega aktides, millega rakendatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Seetõttu piirdub näiteks asja uuesti läbivaatamise taotlemise õigust käsitlevate sätete kohaldamisala kõnealuste mittetunnustamise põhjuste määratlemisega. Nende sätete eesmärk ei ole liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine. Käesolev raamotsus ei piira selliste tulevaste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusaktid kriminaalõiguse valdkonnas.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Mittetunnustamise põhjused on vabatahtlikud. Siiski juhinduvad liikmesriigid kõnealuste põhjuste siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel eelkõige õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, võttes arvesse käesoleva raamotsuse üldist eesmärki, milleks on edendada isikute menetlusõigusi ning hõlbustada kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd […]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Raamotsuse 2009/299 artikkel 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Eesmärgid ja reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva raamotsuse eesmärgid on edendada nende isikute menetlusõigusi, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ning samal ajal hõlbustada kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ja eelkõige parandada liikmesriikidevahelist kohtuotsuste vastastikust tunnustamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 6, sealhulgas selliste isikute õigust kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ning õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva raamotsusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad selliste kohtuotsuste ühes liikmesriigis (täidesaatev liikmesriik) tunnustamise ja/või täitmise kohta, mille teine liikmesriik (otsuse teinud liikmesriik) tegi pärast menetlust, kus asjaomane isik kohal ei viibinud […]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikkel 4a <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Otsused, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> lisati raamotsuse 2009/299 artikliga 2. Selle artikli lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib samuti keelduda täitmast Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, kui isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, välja arvatud kui Euroopa vahistamismääruses märgitakse, et kooskõlas vahistamismääruse teinud liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides määratletud täiendavate menetlusnõuetega:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ja õigeaegselt</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>esitati asjakohasele isikule kohtukutse isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, või sai asjaomane isik tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik,</TXT><P>ning</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>teavitati asjaomast isikut sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule,</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>või</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>on asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks asjaomase isiku või riigi poolt määratud õigusnõustajale, kes teda kohtulikul arutelul ka kaitses,</TXT><P>või</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>teatas asjaomane isik selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta seda otsust,</TXT><P>või</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>ei taotlenud asjaomane isik asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>või</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ei toimetatud asjaomasele isikule otsust isiklikult kätte, kuid</TXT><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>see toimetatakse talle isiklikult kätte viivitamatult pärast üleandmist ning teda teavitatakse selgesõnaliselt tema õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine,</TXT><P>ning</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>teda teavitatakse ajavahemikust, mille jooksul peab ta taotlema asja uuesti läbivaatamist või kaebama otsuse edasi, nagu on esitatud asjaomases Euroopa vahistamismääruses.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Euroopa vahistamismäärus sisaldab järgmist teavet, mis on esitatud vastavalt lisas toodud vormile:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tagaotsitava isikuandmed ja kodakondsus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vahistamismääruse teinud õigusasutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning elektronposti aadress;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>tõendid täidetava kohtuotsuse, vahistamismääruse või mis tahes muu sama mõjuga täidetava kohtuotsuse kohta, mis kuulub artiklite 1 ja 2 rakendusalasse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>süüteo olemus ja õiguslik kvalifikatsioon, eelkõige seoses artikliga 2;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>süüteo toimepaneku tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg, koht ja tagaotsitava isiku kuriteos osalemise laad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>lõpliku kohtuotsuse olemasolu korral määratud karistus või kuriteo eest ette nähtud karistusmäär vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse alusel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>võimaluse korral muud süüteo tagajärjed.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Selle raamotsuse artikkel 15 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Üleandmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="015.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismäärust täitev õigusasutus teeb käesolevas raamotsuses määratletud aja jooksul ja tingimustel otsuse, kas isik tuleb üle anda.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui vahistamismäärust täitev õigusasutus leiab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi edastatud teabest ei piisa üleandmisotsuse tegemiseks, küsib ta vajalikku lisateavet, eelkõige seoses artiklitega 3–5 ja artikliga 8, mis tuleb kiiresti saata ning võib selle saamiseks kehtestada tähtaja, võttes arvesse vajadust järgida artiklis 17 kehtestatud tähtaegu.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismääruse teinud õigusasutus võib alati edastada täitvale õigusasutusele mis tahes vajalikku lisateavet.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Nimetatud raamotsuse artikli 17 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="017.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa vahistamismäärust menetletakse ja see täidetakse viivitamatult.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Juhul kui tagaotsitav nõustub üleandmisega, tuleks lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta teha kümne päeva jooksul pärast nõusoleku andmist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Muudel juhtudel tuleks lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta teha 60 päeva jooksul pärast tagaotsitava vahistamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui erijuhtudel ei ole Euroopa vahistamismäärust võimalik täita lõikes 2 või 3 kehtestatud tähtaja jooksul, teavitab vahistamismäärust täitev õigusasutus sellest viivitamata vahistamismääruse teinud õigusasutusele ja esitab viivituse põhjused. Sel juhul võib seda tähtaega veel 30 päeva võrra pikendada.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Sama raamotsuse lisas on toodud Euroopa vahistamismääruse ühtne vorm.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Madalmaade õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Raamotsus 2002/584 võeti Madalmaade õigusesse üle <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> üleandmisseadusega (Overleveringswet; <HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 2004; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>OLW<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>OLW artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Üleandmine ei ole lubatud, kui Euroopa vahistamismääruse eesmärk on kohtuotsuse täitmine, kuigi süüdistatav ei ilmunud isiklikult kohtuistungile, mille tulemusel otsus tehti, välja arvatud kui Euroopa vahistamismääruses märgitakse, et kooskõlas vahistamismääruse teinud liikmesriigi menetlusnõuetega:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>esitati kohtukutse süüdistatavale õigel ajal ja isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtuistung, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, või sai see isik tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus kõnealune kohtuistung toimub, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtuistungist teadlik, ning teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtuistungile; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>süüdistatavat informeeriti kohtuistungist ja ta andis vabalt valitud või riigi poolt määratud advokaadile volitused enda kaitsmiseks ja see advokaat kaitses teda kohtulikul arutelul, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>pärast seda, kui otsus toimetati süüdistatavale kätte ja teda informeeriti sõnaselgelt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine, süüdistatav:</TXT><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>1°</NO.P><TXT>teatas sõnaselgelt, et ta ei vaidlusta otsust, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2°</NO.P><TXT>ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi määratud tähtaja jooksul või</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>süüdistatavale ei toimetatud otsust isiklikult kätte, kuid:</TXT><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>1°</NO.P><TXT>ta saab selle isiklikult viivitamatult kätte pärast tema üleandmist ja teda informeeritakse sõnaselgelt tema õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2°</NO.P><TXT>teda teavitatakse ajavahemikust, mille jooksul peab ta taotlema asja uuesti läbivaatamist või kaebama otsuse edasi, nagu on esitatud asjaomases Euroopa vahistamismääruses.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>OLW lisa 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>Euroopa vahistamismääruse vorm […]<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> vastab raamotsuse 2002/584 lisale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest selgub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) sai <DATE ISO="20170222">22. veebruaril 2017</DATE> selle kohtu juures asuvalt kuninga prokurörilt (officier van justitie bij de Rechtbank) taotluse seoses Klaipėdos apygardos teismase (Klaipėda maakonnakohus, Leedu) <DATE ISO="20170214">14. veebruaril 2017</DATE> tehtud Euroopa vahistamismääruse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>vaidlusalune Euroopa vahistamismäärus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>) täitmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Selles Euroopa vahistamismääruses nõuti Leedu kodaniku T. Tupikase – kellel puudub Madalmaades kindel elukoht – vahistamist ja üleandmist, et täita Leedus ühe aasta ja nelja kuu pikkune vangistus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Kõnealuses Euroopa vahistamismääruses on sellega seoses märgitud, et Klaipėdos miesto apylinkės teismas (Klaipėda esimese astme kohus, Leedu) tegi 26. augustil 2016 otsuse, millega mõistis T. Tupikasele selle karistuse kahe teo eest, mis on Leedu õiguse alusel karistatavad süüteod. Lisaks on kõnealuses Euroopa vahistamismääruses täpsustatud, et T. Tupikas kaebas selle kohtuotsuse edasi ja<?PAGE NO="10"?> Klaipėdos apygardos teismas (Klaipėda maakonnakohus) jättis oma <DATE ISO="20161208">8. detsembri 2016. aasta</DATE> otsusega selle kaebuse rahuldamata ning seega ei muudetud apellatsiooniastmes T. Tupikasele esimeses kohtuastmes mõistetud karistust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole selles, et T. Tupikas ilmus esimese kohtuastme arutelule isiklikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Samas ei sisalda Euroopa vahistamismäärus teavet apellatsioonimenetluse kohta ega muu hulgas selle kohta, kas asjaomane isik Klaipėdos apygardos teismases (Klaipėda maakonnakohus) isiklikult kohtulikule arutelule ilmus ning kui see nii ei olnud, siis kas apellatsioonimenetluse puhul on täidetud raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 punktides a–d nimetatud tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib küsimus, kas niisugusel juhtumil nagu käesolevas kohtuasjas kohaldatakse nimetatud raamotsust ainult esimeses kohtuastmes toimunud menetluse või ka apellatsioonimenetluse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Esimesel juhul leiab see kohus, et ta ei saa vaidlusaluse Euroopa vahistamismääruse täitmisest keelduda, kuna asjaomane isik ilmus esimeses kohtuastmes isiklikult kohtulikule arutelule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seevastu teisel juhul oleks vaja enne T. Tupikase suhtes üleandmisotsuse tegemist paluda vahistamismääruse teinud õigusasutuselt apellatsioonimenetluse kohta täiendavat teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) leiab, et on mitu asjaolu, mille tõttu tuleks raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõiget 1 tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ka apellatsioonimenetluse suhtes, kui asi vaadatakse selles menetluses uuesti sisuliselt läbi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus põhjendab oma seisukohta selle raamotsuse artikli 4a lõike 1 punktide c ja d sõnastusega, mis viitab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>asja uuesti läbivaatamis[ele] või otsus[e] edasi kae[bamisele] […], mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleneb sellest sõnastusest, et see säte viitab olukorrale, milles kohus teeb asjas sisulise otsuse selles mõttes, et võtab seisukoha asjaomase isiku süü kohta talle etteheidetava teo toimepanemisel ning vastaval juhul mõistab talle selle süüteo eest karistuse. Samas ei ole see nii juhul, kui selles menetluses käsitletakse vaid õigusküsimusi, nagu see on kassatsioonimenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõige 1 ei piira selle sätte ulatust esimeses kohtuastmes toimunud menetlusega: nimetatud lõike punktid c ja d viitavad sõnaselgelt nii <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>uuesti läbivaatamisele<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> kui ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>otsuse edasikaebamisele<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Pealegi toetab eeltoodud tõlgendust tema sõnul raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 eesmärk, mis – nagu Euroopa Kohus leidis <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 43 ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <NAME.CASE>Dworzecki</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:346">EU:C:2016:346</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 37 – on võimaldada vahistamismäärust täitval õigusasutusel anda üleandmisluba hoolimata sellest, et tagaotsitav puudus kohtulikult arutelult, tagades samal ajal täielikult tema kaitseõigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Nimelt on kaitseõigused osa õigusest õiglasele kohtumenetlusele EIÕK artikli 6 ja harta artikli 47 tähenduses, mistõttu juhul, kui liikmesriik näeb apellatsioonimenetluse ette, on tal kohustus tagada, et asjaomasel isikul oleksid selle menetluse jooksul nimetatud sätetes ette nähtud põhitagatised. Kuigi asjaomasel isikul on võimalus oma kaitseõigustest loobuda, ei või kohus – nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on juba leidnud – asjaomase isiku süü küsimust uuesti läbi vaadates teha taas otsust tema süü kohta ilma tõendeid otseselt hindamata, mille on isiklikult esitanud süüdistatav, kes soovib tõendada, et ta ei pannud toime tegu, mis väidetavalt on kriminaalkorras karistatav tegu. Niisuguses olukorras ei piisa ainuüksi asjaolust, et asjaomane isik sai oma kaitseõigusi kasutada esimeses kohtuastmes, et võiks järeldada, et EIÕK artiklis 6 ja harta artiklis 47 sätestatud nõudeid on järgitud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et mõni liikmesriik sellist tõlgendust ei toeta. Nii võib ka väita, et kui on tõendatud, et isiku kaitseõigused olid esimese astme kohtumenetluses täielikult tagatud, siis vastastikuse usalduse põhimõttest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi ametiasutused ei ole ka teistes võimalikes menetlustes liidu õiguses tunnustatud põhiõigusi eiranud. Samas ei ole Euroopa Kohus selle kohta veel seisukohta võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>Kas apellatsioonimenetlus,</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>milles asi vaadati sisuliselt läbi ning</P></ITEM><ITEM><P>milles asjaomane isik mõisteti (uuesti) süüdi ja/või jäeti esimeses kohtuastmes kuulutatud süüdimõistev kohtuotsus muutmata,</P></ITEM><ITEM><P>samas kui Euroopa vahistamismääruse eesmärk on see süüdimõistev kohtuotsus täitmisele pöörata,</P></ITEM></LIST><P>kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>kohtulikku arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, raamotsuse [2002/584] artikli 4a lõike 1 tähenduses?<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kiirmenetlus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub lahendada käesolev eelotsusetaotlus Euroopa Kohtu kodukorra artikli 107 alusel kiirmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nimetatud kohus põhjendab oma taotlust asjaoluga, et T. Tupikas viibib praegu Madalmaades vahi all, oodates otsust tema suhtes Leedu Vabariigi pädeva asutuse poolt tehtud Euroopa vahistamismääruse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab veel, et ta ei saa selles küsimuses otsust teha enne, kui Euroopa Kohus on teinud otsuse käesoleva eelotsusetaotluse kohta. Euroopa Kohtu kiire vastus esitatud küsimusele mõjutab seega otseselt ja otsustavalt selle väljaandmisvahistuse kestust Madalmaades, mida kohaldatakse T. Tupikase suhtes tehtud Euroopa vahistamismääruse võimalikuks täitmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb märkida esiteks, et käesolev eelotsusetaotlus puudutab raamotsuse 2002/584 tõlgendamist, mis kuulub ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega reguleeritud valdkonda, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Eelotsusetaotluse saab seega lahendada kiirmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Mis teiseks puutub kiireloomulisusse, siis Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb arvesse võtta asjaolu, et põhikohtuasjas kõnesolevalt isikult on praegu võetud vabadus ja tema kinnipidamine sõltub põhikohtuasja vaidluse lahendusest (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Kovalkovas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑477/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:861">EU:C:2016:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks tuleb asjaomase isiku olukorda hinnata selle eelotsusetaotluse analüüsimise kuupäeva seisuga, milles palutakse see taotlus lahendada kiirmenetluses (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Dworzecki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑108/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:346">EU:C:2016:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on ühelt poolt selge, et nimetatud kuupäeval oli T. Tupikaselt võetud vabadus. Teiselt poolt sõltub tema kinnipidamine põhikohtuasja lahendusest, sest kinnipidamisotsus on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tema suhtes tehtud vaidlusaluse Euroopa vahistamismääruse täitmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Euroopa Kohtu viies koda <DATE ISO="20170608">8. juunil 2017</DATE> ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist rahuldada eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse lahendada eelotsusetaotlus kiirmenetluses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuse analüüs</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse eesmärk on sisuliselt kindlaks teha mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ulatus raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 tähenduses juhul, kui Euroopa vahistamismääruse teinud liikmesriigis on tehtud mitu kohtuotsust, millest vähemalt ühe puhul ei viibinud asjaomane isik kohtulikul arutelul. Täpsemalt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas sellisel juhul tuleb seda apellatsioonimenetlust pidada nimetatud sätte kohaldamise seisukohast otsustavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt põhineb raamotsus 2002/584 vastastikuse usalduse põhimõttel, mis õigusalase koostöö <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>nurgakivina<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, nagu selgub nimetatud raamotsuse põhjendusest 6, omakorda rajaneb liikmesriikide vastastikusel usaldusel, et aidata saavutada eesmärki kujundada Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Kovalkovas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑477/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:861">EU:C:2016:861</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Sel eesmärgil on raamotsuse artikli 1 lõikes 2 sätestatud, et liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt selle raamotsuse sätetele. Välja arvatud juhul, kui esineb erandlikke asjaolusid, võivad õigusasutused keelduda sellise määruse täitmisest vaid raamotsuses 2002/584 ette nähtud, ammendavalt loetletud juhtudel, ning Euroopa vahistamismääruse täitmisele võib seada tingimusi üksnes nimetatud raamotsuses ammendavalt ette nähtud tingimustel. Järelikult kui Euroopa vahistamismääruse täitmine kujutab endast põhimõtet, siis on täitmisest keeldumine erand, mida tuleb tõlgendada kitsalt (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170629">29.6.2017</DATE>, <NAME.CASE>Popławski</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑579/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:503">EU:C:2017:503</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Nii on selles raamotsuses sõnaselgelt ühelt poolt sätestatud vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud (artikkel 3) ja vabatahtlikud (artiklid 4 ja 4a) alused ning teiselt poolt vahistamismääruse teinud liikmesriigis teatavatel juhtudel antavad tagatised (artikkel 5).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Mis konkreetsemalt puutub olukorda, kus Euroopa vahistamismäärus puudutab tagaseljaotsusega mõistetud karistuse täitmist, siis nägi raamotsuse 2002/584 artikli 5 punkt 1 selle esialgses redaktsioonis ette reegli, mille kohaselt võis vahistamismäärust täitev liikmesriik isiku üleandmise suhtes sellisel juhul kohaldada tingimust, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis peab sellele isikule olema tagatud asja uus läbivaatamine tema kohalviibimisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>See säte tunnistati kehtetuks raamotsusega 2009/299 ja asendati raamotsuses 2002/584 uue artikliga 4a, mis piirab vahistamismääruse täitmisest keeldumise võimalust, loetledes täpselt ja ühtselt tingimused, mille puhul ei tohi keelduda sellise otsuse tunnustamisest ja täitmisest, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130226">26.2.2013</DATE>, <NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Nii tuleneb juba raamotsuses 2002/584 artikli 4a lõike 1 sõnastusest, et vahistamismäärust täitev õigusasutus võib keelduda täitmast Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, kui isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, välja arvatud juhud, kui Euroopa vahistamismääruses märgitakse, et selle sätte punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on juhul, kui on kindlaks tehtud, et üks raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 punktides a, b, c või d sätestatud tingimustest on täidetud, kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitma vaatamata sellele, et asjaomane isik puudus kohtulikult arutelult, mille tulemusel otsus tehti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Selles osas näevad nimetatud raamotsuse artikli 4a lõike 1 punktid a ja b peamiselt ette, et kui tagaselja süüdi mõistetud isik oli õigeaegselt teadlik kavandatud kohtulikust arutelust ja kui teda oli teavitatud sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule, või kui asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli andnud volituse enda kaitsmiseks õigusnõustajale, on vahistamismäärust täitval õigusasutusel kohustus see isik üle anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Lisaks näevad sama raamotsuse artikli 4a lõike 1 punktid c ja d ette juhud, mil vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitma, kuigi asjaomasel isikul on õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist, kui nimetatud vahistamismääruses on märgitud, et asjaomane isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist või et teda teavitatakse sõnaselgelt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Nii on Euroopa Kohus juba leidnud, et raamotsuse 2002/584 artikli 4a eesmärk on tagada kaitse kõrge tase ja võimaldada vahistamismäärust täitval õigusasutusel asjaomane isik üle anda hoolimata sellest, et ta puudus kohtulikult arutelult, mis viis tema süüdimõistmiseni, tagades samal ajal täielikult tema kaitseõigused (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Dworzecki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑108/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:346">EU:C:2016:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Teisisõnu ei saa vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtted, millel see raamotsus põhineb, mingil moel piirata asjaomasele isikule tagatud põhiõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Nimelt on oluline meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu teisese õiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel tagada põhiõigused (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170216">16.2.2017</DATE>, <NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mille lahutamatu osa on ka kaitseõiguste tagamine, mis tulenevad õigusest õiglasele kohtumenetlusele, mis on ette nähtud harta artiklites 47 ja 48 ning EIÕK artiklis 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Ka raamotsuse 2002/584 artikli 1 lõige 3 näeb ette, et see otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>ei […] mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud [EL] artiklis 6<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Raamotsuse 2009/299 artikli 1 lõige 1 täpsustab sellega seoses, et raamotsuse eesmärgid on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>edendada nende isikute menetlusõigusi, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ning samal ajal […] parandada liikmesriikidevahelist kohtuotsuste vastastikust tunnustamist<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Mis puutub selle raamotsuse artikli 1 lõikesse 2, mis võtab üle raamotsuse 2002/584 artikli 1 lõike 3 sõnastuse, siis see viitab sõnaselgelt vajadusele tagada nende isikute õigus kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ja rõhutab liikmesriikide õigusasutuste kohustust põhiõigused tagada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Järelikult tuleb raamotsust 2002/584 tõlgendada nii, et see tagaks kooskõla nõuetega tagada asjaomaste isikute põhiõigused, pärssimata sealjuures liidu seadusandja poolt ette nähtud Euroopa vahistamismäärusel põhineva liikmesriikide õigusalase koostöö süsteemi tõhusust, mille põhielement on Euroopa vahistamismäärus, nagu liidu seadusandja on selle ette näinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Just nendest kaalutlustest lähtudes tuleb käesoleva kohtuotsuse punktis 48 kirjeldatud olukorras tõlgendada raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 tähenduses mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada esiteks, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleneb nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttega seonduvatest nõuetest, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgenduse andmisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Dworzecki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑108/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:346">EU:C:2016:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et raamotsuses 2002/584 ja eelkõige selle artikli 4a lõikes 1 on mitu sõnaselget viidet liikmesriikide õigusele, ei puuduta siiski ükski neist viidetest mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Neil tingimustel tuleb asuda seisukohale, et seda eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuses toodud väljendit tuleb käsitada liidu õiguse autonoomse väljendina ja tõlgendada kogu liidu territooriumil ühetaoliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Seda tõlgendust toetab ka raamotsuse 2009/299 tekkelugu. Nagu selle raamotsuse põhjendustest 2 ja 4 tuleneb, pidas liidu seadusandja ühtse regulatsiooni puudumisel küsimustes, mis puudutavad sellise kohtuliku arutelu tulemusel tehtud otsuseid, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud, ja mis võivad muu hulgas takistada õigusalast koostööd, vajalikuks näha ette selged ja ühtsed põhjused selliste otsuste mittetunnustamiseks, mis on tehtud sellise kohtuliku arutelu tulemusel, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud; samas ei reguleerinud ta liikmesriikide õiguse reguleerimisalasse kuuluvaid vorme ja meetodeid, sealhulgas menetlusnõudeid, mida kasutatakse nimetatud raamotsuses sätestatud tulemuste saavutamiseks (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Dworzecki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑108/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:346">EU:C:2016:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Teiseks tuleb tõdeda, et raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 sõnastusest üksi ei piisa seal toodud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> täpsemaks piiritlemiseks. Nimelt pole seda mõistet seal määratletud ega täpsustatud ja selle artikli pealkiri piirdub vaid viitega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>[o]tsus[tele], mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud.<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Neil tingimustel tuleb kõnealuse mõiste ulatus kindlaks määrata selle mõiste asetamisega konteksti. Selleks tuleb kolmandaks arvesse võtta nimetatud raamotsuse muid sätteid, mille hulka kuulub ka artikli 4a lõige 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Siinkohal on oluline kolmandaks märkida, et kuigi raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punktis c on kasutatud väljendeid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/> täidetav kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>mis tahes muu sama mõjuga täidetav kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ning kuigi selline täidetavus on otsustav alates hetkest, mil võidakse teha Euroopa vahistamismäärus, on see asjaolu raamotsuse artikli 4a lõike 1 kontekstis vähem oluline. Seevastu tuleb artikli 4a lõike 1 tõlgendamisel arvesse võtta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>kohtuotsuse<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>lõplikkust<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, nagu selgub ühtselt teistest nimetatud raamotsuse sätetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Nii viitavad raamotsuse 2002/584 artikli 3 punkt 2 ja artikli 8 punkt f mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, millega on mõistetud karistus. Nimetatud raamotsuse artikli 2 lõikes 1 viidatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>otsustele karistamise kohta<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, raamotsuse artikli 4 punktis 3 on kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> ja punktis 5 väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>tagaotsitava suhtes on […] tehtud lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Sarnane sõnastus on ka raamotsuste 2002/584 ja 2009/299 mitmes põhjenduses. Nii esineb raamotsuse 2002/584 põhjenduses 1 väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>lõplik süüdimõistmine<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, raamotsuse 2009/299 põhjendustes 2 ja 5 on aga kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>lõplikud kohtuotsused<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Järelikult tuleb raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõikes 1 kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> mõista nii, et see viitab menetlusele, mille tulemusel tehti kohtuotsus, millega mõisteti lõplikult süüdi isik, kelle üleandmist Euroopa vahistamismääruse täitmise raames nõutakse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>otsus<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> selline tõlgendus on lisaks kooskõlas ka mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>kohtulik arutelu, mis viis süüdimõistmiseni<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, mida Euroopa Kohus kasutas <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <NAME.CASE>Dworzecki</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:346">EU:C:2016:346</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 37, kui ta tõlgendas raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Kui lõpliku süüdimõistmise otsuse võib teatavatel juhtudel ajada segamini kriminaalasjas tehtud täidetava otsusega, siis see aspekt on endiselt reguleeritud erinevate siseriiklike õigusnormidega, eriti juhul, kui järjestikku on tehtud mitu otsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Kui vahistamismääruse teinud liikmesriik, nagu põhikohtuasjas, on kehtestanud kahe kohtuastme süsteemi ning kriminaalkohtumenetluses on mitu kohtuastet ja selle tulemusel võidakse teha järjestikuseid otsuseid, siis on oluline neljandaks kindlaks teha, millist nendest tuleb pidada selliseks, millega isik käesoleva kohtuotsuse punkti 74 tähenduses lõplikult süüdi mõistetakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Nagu nähtub Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ühelt poolt, viitab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>süüdimõistev kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> EIÕK tähenduses samal ajal süüditunnistamisele, mis järgneb kuriteo õiguslikule tuvastamisele, ja karistuse või muu vabadust piirava meetme määramisele (vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20131021">21.10.2013</DATE>, Del Río Prada <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania, CE:ECHR:2013:1021JUD004275009, punkt 123 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Teiselt poolt on Euroopa Inimõiguste Kohus mitmel korral leidnud, et kui on ette nähtud apellatsioonimenetlus, siis tuleb selles järgida EIÕK artiklis 6 antud tagatisi, eriti juhul, kui esimeses kohtuastmes tehtud otsuse suhtes võib taotleda täieulatuslikku kohtulikku kontrolli ja teise astme kohtul on pädevus asi uuesti läbi vaadata, hinnates süüdistuse põhjendatust nii faktiliselt kui ka õiguslikult, ning teha esitatud tõendite põhjal asjaomase isiku süü või süütuse kohta otsus (vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused, <DATE ISO="19880526">26.5.1988</DATE>, Ekbatani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi, CE:ECHR:1988:0526JUD001056383, punktid 24 ja 32; <DATE ISO="20001026">26.10.2000</DATE>, Kudła <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola, CE:ECHR:1988:0526JUD001056383, punkt 122; <DATE ISO="20061018">18.10.2006</DATE> Hermi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia, CE:ECHR:2006:1018JUD001811402, punktid 64 ja 65; <DATE ISO="20130425">25.4.2013</DATE>, Zahirović <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Horvaatia, CE:ECHR:2013:0425JUD005859011, punkt 56, ning <DATE ISO="20170214">14.2.2017</DATE>, Hokkeling <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad, CE:ECHR:2017:0214JUD003074912, punktid 56 ja 58).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb veel, et kui on ette nähtud kaks kohtuastet, siis ei saa asjaolust, et asjaomane isik sai oma kaitseõigusi kasutada esimeses kohtuastmes, järeldada, et kui teises kohtuastmes toimus arutelu ilma tema kohalviibimiseta, olid EIÕK artiklis 6 ette nähtud õigused talle tagatud (vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> otsus Hokkeling <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad, CE:ECHR:2017:0214JUD003074912, punktid 57, 58 ja 61).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Järelikult tuleb olukorras, kus menetlus on toimunud mitmes kohtuastmes, milles on tehtud üksteisele järgnevad otsused, millest vähemalt üks on tehtud tagaselja, mõista raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>kohtuliku aruteluna, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> menetlust, milles tegi kohus asjaomase isiku süü ja talle karistuse või muu vabadust piirava meetme määramise kohta lõpliku otsuse pärast süüstavate ja süüst vabastavate tõendite faktilist ja õiguslikku uurimist ning olles sealhulgas vajaduse korral arvesse võtnud selle isiku isiklikku olukorda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Selline tõlgendus on täielikult kooskõlas nõudega tagada kaitseõigused, mis just ongi raamotsuse 2002/584 artikli 4a eesmärk, nagu selgub käesoleva kohtuotsuse punktidest 58 ja 59.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Asjaomase isiku jaoks on määrav just see kohtuotsus, millega asi lahendatakse sisuliselt lõplikult selles mõttes, et selle peale ei saa üldises korras enam edasi kaevata, kuna see puudutab tema isiklikku olukorda seoses süüditunnistamisega ja vastavalt ka vabadusekaotusliku karistuse määramist, mis tal tuleb kanda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Seega just selles menetlusastmes peab asjaomane isik saama täiel määral tõhusalt kasutada oma kaitseõigusi, et oma seisukohti tõhusalt kaitsta ja mõjutada selliselt lõplikku otsust, mis võib talle kaasa tuua tema isikuvabaduse piiramise. Tulemus, milleni see menetlus viib, ei oma selles kontekstis tähtsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Neil tingimustel – isegi kui oletada, et kaitseõigusi esimeses astmes täiel määral ei järgitud – saab teises kohtuastmes selle vea parandada, kui selles antakse kõik õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavad tagatised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Teisisõnu, kui asjaomane isik ilmus asja sisulisele uuesti läbivaatamisele, kuid mitte esimese kohtuastme arutelule, siis raamotsuse 2002/584 artikli 4a sätteid ei kohaldata. Vahistamismäärust täitev õigusasutus peab aga nimetatud artiklis ette nähtud kontrolli teostama juhul, kui asjaomane isik viibis esimese kohtuastme arutelul, kuid puudus selle kohtuastme arutelult, kus asi uuesti sisuliselt läbi vaadati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> käesoleva kohtuotsuse punktides 81–84 antud tõlgendus tagab ka paremini kõnealuse raamotsuse eesmärgi, mis on hõlbustada ja kiirendada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd vastastikuse usalduse ja tunnustamise põhimõtte alusel, kuna see keskendub menetlusastmele, mis asja sisulise uuesti läbivaatamise tagajärjel on asjaomase isiku süüdimõistmise seisukohalt määrav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Seevastu juhul, kui raamotsuse 2002/584 artiklit 4a tuleks kohaldada ka sellisest lõplikust otsusest varasema otsuse suhtes, pikendaks selline tõlgendus üleandmismenetlust vältimatult või raskendaks seda märkimisväärselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Nagu tuleneb ka kohtujuristi ettepaneku punktist 57, kinnitab raamotsusele 2002/584 lisatud Euroopa vahistamismääruse ühtse vormi punkti d sõnastus, et teave, mille vahistamismääruse teinud õigusasutus peab esitama, puudutab vaid viimast menetlusastet, mille käigus asi sisuliselt läbi vaadati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Mis konkreetselt puutub sellisesse olukorda nagu põhikohtuasjas käsitletav, kus menetlus toimus kahes järjestikkuses astmes – esimese kohtuastme menetlus, millele järgnes apellatsioonimenetlus –, siis omab raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 kohaldamisel tähtsust vaid selle astme menetlus, mille tulemusel tehti apellatsioonikohtu otsus, kuna selles menetlusastmes tehti otsus, mida ei saa enam üldises korras edasi kaevata ning millega asi lahendati seega sisuliselt lõplikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Järelikult tuleb sellises kohtuasjas nagu põhikohtuasi sellisest apellatsioonimenetlusest lähtudes ühelt poolt vahistamismääruse teinud õigusasutusel esitada raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõikes 1 nimetatud teave ja teiselt poolt on vahistamismäärust täitval liikmesriigil õigus sellest lähtudes paluda raamotsuse artikli 15 lõike 2 alusel täiendavat teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha asjaomase isiku üleandmise suhtes otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Mis aga puutub vahistamismäärust täitva õigusasutuse kohustustesse, siis tuleb meenutada, et raamotsuste imperatiivne laad toob liikmesriikide asutustele ja eelkõige liikmesriikide kohtutele kaasa siseriikliku õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustuse (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050616">16.6.2005</DATE>, <NAME.CASE>Pupino</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑105/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:386">EU:C:2005:386</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170629">29.6.2017</DATE>, <NAME.CASE>Popławski</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑579/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:503">EU:C:2017:503</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 kohaldamisel peab vahistamismäärust täitev õigusasutus juhul, kui asjaomane isik ei viibinud kohtulikul arutelul, mille tulemusena tehti otsus, millega lahendati asi sisuliselt ja seega ka tema süüdimõistmise küsimuses lõplikult, kontrollima, kas käsitletava olukorra puhul pole tegemist ühega selle sätte punktides a–d kirjeldatud olukordadest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Selline kontroll tuleb läbi viia nii Euroopa vahistamismäärusest tulenevatest andmetest kui ka raamotsuse 2002/584 artikli 15 lõigete 2 ja 3 alusel saadud täiendavast teabest lähtudes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Kui ilmneb, et tema menetluses olevas asjas käsitletav olukord vastab ühele raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 punktides a–d kirjeldatud olukordadest, tuleb vahistamismäärust täitval õigusasutusel see määrus täita ja anda luba tagaotsitava üleandmiseks, nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 50 ja 55.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Kuna raamotsuse 2002/584 artikkel 4a näeb ette ühe Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikest alustest ja nimetatud artikli punkti 1 alapunktides a–d toodud juhud moodustavad nendest täitmata jätmise vabatahtlikest alustest erandi, on Euroopa Kohus juba leidnud, et kui vahistamismäärust täitev õigusasutus on kindlaks teinud, et need erandid Euroopa vahistamismääruses nimetatud isiku olukorda ei hõlma, võib ta võtta arvesse muid asjaolusid, mis võimaldavad tal kindlaks teha, et asjaomase isiku üleandmisega ei rikuta tema kaitseõigusi (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Dworzecki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑108/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:346">EU:C:2016:346</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Niisiis ei takista raamotsus 2002/584 Euroopa vahistamismäärust täitval õigusasutusel veendumast, et asjaomase isiku kaitseõigusi järgitakse, võttes nõuetekohaselt arvesse tema menetluses olevat asja iseloomustavad asjaolud, sealhulgas teabe, mis on tema enese valduses, kuivõrd see ei takista selle raamotsuse artiklis 17 ette nähtud tähtaegade järgimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et kui Euroopa vahistamismääruse teinud liikmesriik on ette näinud mitu kohtuastet, milles võidakse teha üksteisele järgnevad otsused, millest vähemalt üks on tehtud tagaselja, siis tuleb raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 tähenduses mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> tõlgendada nii, et see viitab vaid selle kohtuastme menetlusele, milles pärast asja faktilist ja õiguslikku uut sisulist läbivaatamist tehti asjaomase isiku süü ja talle mõistetava karistuse – mis võib olla vabadusekaotuslik – kohta lõplik otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Selline apellatsioonimenetlus nagu põhikohtuasjas käsitletav jääb põhimõtteliselt selle mõiste kohaldamisalasse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb siiski kindlaks teha, et sellel menetlusel on eespool kirjeldatud tunnused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Kui Euroopa vahistamismääruse teinud liikmesriik on ette näinud mitu kohtuastet, milles võidakse teha üksteisele järgnevad otsused, millest vähemalt üks on tehtud tagaselja, siis tuleb nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK) artikli 4a lõike 1 tähenduses mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> tõlgendada nii, et see viitab vaid selle kohtuastme menetlusele, milles pärast asja faktilist ja õiguslikku uut sisulist läbivaatamist tehti asjaomase isiku süü ja talle mõistetava karistuse – mis võib olla vabadusekaotuslik – kohta lõplik otsus.</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Selline apellatsioonimenetlus nagu põhikohtuasjas käsitletav jääb põhimõtteliselt selle mõiste kohaldamisalasse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb siiski kindlaks teha, et sellel menetlusel on eespool kirjeldatud tunnused.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT><?PAGE NO="18"?>