European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2026/5421

16.10.2026

NÕUKOGU SOOVITUS,

9. oktoober 2026,

millega kiidetakse heaks Tšehhi riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava aastateks 2027–2030 ning selgitatakse riikide vabastusklausliga 2027. ja 2028. aastal lubatud paindlikkust

(C/2026/5421)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 121,

võttes arvesse määrust (EL) 2024/1263, eriti selle artikleid 17 ja 26,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

ÜLDISED KAALUTLUSED

(1)

ELi majanduse juhtimise raamistiku (1) eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas on kohandamisperioodi lõpuks valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude (2) maksimaalsete kasvumääradega, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik kavatseb järgida liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude keskpika perioodi maksimaalsed kasvumäärad ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

SEOTUD PROTSESSID, SEALHULGAS VAREM SOOVITATUD NETOKULUDE KAVA JA SELLE HINDAMINE

(5)

21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu vastu soovituse, millega kiidetakse heaks Tšehhi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (3). 8. juulil 2025, lähtudes Tšehhi taotlusest aktiveerida riikide vabastusklausel, et võimaldada suuremaid kaitsekulutusi, võttis nõukogu vastu soovituse (4), millega lubatakse Tšehhil kalduda ajavahemikul 2025–2028 kõrvale nõukogu soovituses C/2025/666 soovitatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest.

(6)

3. juunil 2026 hindas komisjon 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketis, kas Tšehhi järgib netokulude maksimaalseid kasvumäärasid (5). Komisjoni arvutuste kohaselt oli 2025. aastal netokulude kumulatiivne kasvumäär, st kasvumäär 2024. ja 2025. aasta peale kokku, väiksem kui nõukogu poolt 21. jaanuaril 2025 soovitatud maksimaalne netokulude kasv. 2026. aastal ületas prognoositud netokulude kumulatiivne kasv 2024., 2025. ja 2026. aasta peale kokku soovitatud maksimumi 0,1 % võrra SKPst. Prognoositud kõrvalekalle jääb siiski praeguste kaitsekulutuste prognooside kohaselt riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkuse piiresse (vt ka tabel 3). Seepärast leiti, et Tšehhi oli 2025. aastal netokulude kasvu ülemmäära soovitusega vastavuses ja peaks prognoosi kohaselt olema vastavuses ka 2026. aastal (6).

(7)

8. juulil 2025 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Tšehhile riigipõhised soovitused (7). Pärast käesolevas soovituses hinnatud muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist esitas nõukogu 10. juulil 2026 Tšehhile uued riigipõhised soovitused (8).

MÄRKUSED TŠEHHI RIIKLIKU KESKPIKA PERIOODI EELARVE- JA STRUKTUURIKAVA KOHTA

(8)

Määruse (EL) 2024/1263 artikli 15 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik juhul, kui liikmesriigis on nimetatud ametisse uus valitsus, esitada muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Pärast 2025. aasta 3. ja 4. oktoobril Tšehhis toimunud üldvalimisi moodustati 15. detsembril 2025 uus valitsus. Tšehhi esitas 22. juunil 2026 nõukogule ja komisjonile oma muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (edaspidi „kava“). Kavas käsitletakse 2027.–2030. aastat.

2026. aasta juuni kava esitamisele eelnenud protsess

(9)

Enne kava esitamist palus Tšehhi tehnilist teavet (9), mille komisjon esitas määruse (EL) 2024/1263 artikli 15 lõike 4 kohaselt 28. mail 2026 ja mis avaldati 22. juunil 2026 (10). Tehniline teave näitab 2030. aasta struktuurset esmast eelarvepositsiooni, mis on vajalik tagamaks, et valitsemissektori eelarvepuudujääk püsib keskpikas perspektiivis alla 3 % SKPst ja valitsemissektori võlg jääb keskpikas perspektiivis alla 60 % SKPst ka juhul, kui pärast nelja-aastast kohandamisperioodi ei võeta täiendavaid eelarvemeetmeid. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Tehniline teave koostati ja edastati liikmesriigile kahe stsenaariumi alusel: stsenaarium, mille puhul on eelarvepositsiooni võrdlustrajektoor vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 9 lõikele 3 kooskõlas eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega (11), ja stsenaarium, mille puhul turvavaru arvesse ei võeta.

(10)

Tšehhit käsitlevas tehnilises teabes märgitakse, et komisjoni eelduste põhjal peaks kehtivate eelarve-eeskirjade järgimiseks nelja-aastase kohandamisperioodi jooksul olema struktuurne esmane eelarvepositsioon kohandamisperioodi lõpus (2030) vähemalt 0,5 % SKPst (stsenaarium ilma eelarvepuudujäägi turvavaruta), nagu on näidatud tabelis 1. Teadmiseks, võttes arvesse ka eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeedet, peaks struktuurne esmane eelarvepositsioon olema kohandamisperioodi (2030) lõpus vähemalt 0,5 % SKPst. Tšehhilt, kellel on õigus saada tehnilist teavet, eelarvepuudujäägi turvavaru järgimist siiski ei nõuta.

Tabel 1. Komisjoni poolt Tšehhile esitatud tehniline teave

Kohandamisperioodi viimane aasta

2030

Struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumväärtus (% SKPst), stsenaarium ilma eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmeta

0,5

Üksnes teabe eesmärgil: struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumväärtus (% SKPst), stsenaarium koos eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega

0,5

Allikas: komisjoni arvutused.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Tšehhi ja komisjon 2026. aasta mais ja juunis tehnilist dialoogi. Tehniline dialoog keskendus Tšehhi kavandatud netokulude maksimaalsele kasvumäärale ja selle aluseks olevatele eeldustele (eelkõige potentsiaalse SKP kasvu prognooside, SKP reaalkasvu ja nominaalse (kaudse) intressimäära kohta), samuti selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimisele, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.

(12)

Tšehhi kavas esitatud teabe kohaselt algatas Tšehhi 6. mail 2026 kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 konsulteerimisprotsessi kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Tšehhi kavas esitatud teabe kohaselt valmistati kava läbivaatamine ette koostöös asjaomaste ministeeriumide ja muude avaliku halduse asutustega, sealhulgas Tšehhi eelarvenõukoguga. Lisaks toimus 6. mail 2026 kava projekti üle ümarlauaarutelu tööandjate, ametiühingute, ekspertide ja muude sidusrühmade esindajatega.

KAVA KOKKUVÕTE JA KOMISJONI HINNANG KAVALE

(13)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon 2026. aasta juuni kava järgmiselt.

Kontekst: makromajanduslik ja eelarveolukord ning väljavaated

(14)

Tšehhi reaalne SKP kasvas 2025. aastal 2,6 %, mis oli tingitud nii sise- kui ka välisnõudlusest. Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks majandus 2026. aastal kasvama 1,8 %, mis kajastab energiahinnašoki mõju ja netoekspordi negatiivset mõju. Prognooside kohaselt kasvab reaalne SKP 2027. aastal kodumajapidamiste ja valitsemissektori tugeva tarbimise, investeeringute ja netoekspordi suurenemise toel 2,4 %. Prognoosiperioodil (st 2026–2027) peaks potentsiaalne SKP kasv Tšehhis veidi vähenema, olles 2025. aastal 1,6 % ja 2027. aastal 1,5 %, mis on tingitud töötava elanikkonna kasvu aeglustumisest. Töötuse määr oli 2025. aastal 2,8 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2026. aastal 3,1 % ja 2027. aastal 3,2 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt langema 3,5 %-lt 2025. aastal 2,7 %-le 2026. aastal ja jõudma 2027. aastaks 3,1 % tasemele.

(15)

Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis oli Tšehhi valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 2,1 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks puudujääk jõudma 2026. aastal 2,8 %-le SKPst ning seejärel kasvama 2027. aastal veelgi 2,9 %-le SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoos koostati 4. mai 2026 seisuga, st enne 2027. aasta eelarveprojekti esitamist riigi parlamendile 2026. aasta septembris. Valitsemissektori võlg oli 2025. aasta lõpus 44,3 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 2026. aasta lõpus 45,8 %-le ja 2027. aasta lõpus 47,2 %-le. Komisjoni eelarveprognoosides ei võeta vastavalt väljakujunenud tavale keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui neid toetavad usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

2026. aasta juuni kavas esitatud netokulude maksimaalsed kasvumäärad ja peamised makromajanduslikud eeldused

(16)

Kava hõlmab ajavahemikku 2027–2030 ja sellega nähakse ette eelarvekohandus, mis jaotub nelja aasta peale.

(17)

Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.

(18)

Kavas on võetud kohustus järgida allpool tabelis 2 esitatud netokulude maksimaalset kasvumäära, mis vastab aastatel 2027–2030 netokulude keskmisele aastakasvule 3,2 %. Tehniline teave (eeldades lineaarset kohandamist) on kooskõlas netokulude keskmise kasvuga 3,2 % kohandamisperioodil (2027–2030). Kavas ette nähtud netokulude kava kohaselt peaks kohandamisperioodi lõpuks (2030) saavutatama struktuurne esmane eelarvepositsioon 0,3 % SKPst. See on madalam kui 2030. aasta struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumtase 0,5 % SKPst, mille komisjon esitas tehnilises teabes. Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv väheneb 2030. aastal 1,2 %-le (2025. aasta 1,6 %-lt). Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär langeb 2027. aastal 3,3 %-le (3,5 %-lt 2025. aastal) ning seejärel 2030. aastaks 2,4 %-le.

Tabel 2. Netokulude maksimaalne kasv ja peamised eeldused Tšehhi kavas (*1)

 

2026

2027

2028

2029

2030

Kava kehtivusaja (2027–2030) keskmine

Netokulude kasv (aastane, %)

6,4

5,4

2,7

2,4

2,2

3,2

Netokulude kasv (kumulatiivne, alates baasaastast 2025 (*2), %)

6,4

12,1

15,2

17,9

20,5

ei ole kohaldatav

Potentsiaalse SKP kasv (%)

1,6

1,5

1,5

1,2

1,2

1,3

Inflatsioon (SKP deflaatori kasv) (%)

2,9

3,3

2,8

2,6

2,4

2,8

Allikas: Tšehhi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (juuni 2026) ning komisjoni arvutused.

(*1)  Kavas on esitatud kaks makromajanduslike eelduste kogumit, mis põhinevad Tšehhi Vabariigi makromajanduslikul prognoosil (aprill 2026) ja komisjoni 2026. aasta kevadprognoosil (mai 2026). Hindamisel on kasutatud kava tabeleid 3.4 ja 3.5.

(*2)  Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse baasaasta 2025 suhtes, mis on viimane aasta, mille kohta riiklik statistikaamet ja Eurostat on avaldanud eelarve täitmise andmed.

(19)

Kavas hinnatakse netokulude kasvumääraks 2026. aastal 6,4 %. See kasvumäär on oluline tabelis 2 esitatud aastate 2027–2030 kumulatiivsete kasvumäärade kindlaksmääramiseks, kuna baasaasta on 2025, mis on viimane aasta, mille kohta riiklik statistikaamet ja Eurostat on avaldanud eelarve täitmise andmed. Võrreldes nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitusega tähendaks kavas prognoositud netokulude kasv 2026. aastal komisjoni arvutuste põhjal 2026. aasta lõpuks, enne riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkuse arvessevõtmist kumulatiivset kõrvalekallet 0,1 % SKPst (vt tabel 3). Pärast riikide vabastusklauslist tuleneva paindlikkuse arvessevõtmist oleks prognoositud kumulatiivne kõrvalekalle -0,2 % SKPst (st pärast paindlikkuse arvessevõtmist 2026. aastal soovitatud kulukavast väiksem). See on sama, mis komisjoni 2026. aasta kevadises Euroopa poolaasta paketis esitatud hinnangus (vt põhjendus 6).

Tabel 3. Netokulude kasv, iga-aastased ja kumulatiivsed kõrvalekalded 2025. ja 2026. aastal (prognoositud) võrreldes nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitusega

 

 

2025

2026

Soovituslikud maksimaalsed netokulud, aastased

Muutus (%)

4,5

2,5

Nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitus.

 

 

 

 

 

 

 

KOM

MTP

Netokulud, aastased

Muutus (%)

4,9

6,4

6,4

Aastane kõrvalekalle (*3)

% SKPst

0,2

1,5

1,5

Kumulatiivne kõrvalekalle (*3)

% SKPst

-1,4

0,1

0,1

Kumulatiivne kõrvalekalle (*3) pärast riikide vabastusklausli paindlikkusmeedet

% SKPst

-1,7

-0,2

-0,2

Komisjoni talitused on 2026. aasta kõrvalekallete arvutamisel eeldanud netokulude kasvu, mis on prognoositud komisjoni 2026. aasta kevadprognoosis (COM) ja Tšehhi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas (juuni 2026) (MTP).

(*3)  Positiivne (negatiivne) väärtus näitab, et netokulud on soovitatud maksimaalsest kasvumäärast suuremad (väiksemad).

Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori eelarvepositsioonile

(20)

Kava netokulude maksimaalsete kasvumäärade ja eelduste kohaselt väheneks valitsemissektori eelarvepuudujääk järk-järgult 2,8 %-lt SKPst 2026. aastal 1,2 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2030), nagu on näidatud tabelis 4. Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2030) kontrollväärtust 3 % SKPst. Lisaks ei ületaks valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2040. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 sätestatud puudujääginõudega.

Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori võlale

(21)

Kui kavas ette nähtud netokulude maksimaalsed kasvumäärad ja nende aluseks olevad eeldused realiseeruvad, suureneb valitsemissektori võlg kava kohaselt 45,8 %-lt SKPst 2026. aastal 46,6 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2030), nagu on näidatud tabelis 4. Keskpikas perspektiivis, st kuni 2040. aastani, peaks võla suhe kava kohaselt kuni 2032. aastani üldjoontes stabiliseeruma ja seejärel tõusma 52,9 %ni SKPst 2040. aastal. Seega jääks valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude maksimaalsed kasvumäärad kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega.

Tabel 4. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Tšehhi kavas

 

2025

2026

2027

2028

2029

2030

2040

Valitsemissektori võlg (% SKPst)

44,3

45,8

46,9

46,6

46,8

46,6

52,9

Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst)

-2,1

-2,8

-2,8

-2,0

-1,6

-1,2

-3,0

Allikas: Tšehhi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (juuni 2026).

Kava makromajanduslikud eeldused

(22)

Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 28. mail 2026 Tšehhile edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas erinevaid eeldusi kuue muutuja puhul, milleks on SKP deflaatori kasv, SKP reaalkasv, nominaalne (kaudne) intressimäär, eelarvekordaja, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus ning ühekordsed meetmed. Allpool on loetletud ja hinnatud eelduste erinevusi, millel on kõige suurem mõju keskmisele netokulude maksimaalsele kasvule.

Kava erineb komisjoni varasematest suunistest SKP deflaatori kasvu osas kahes aspektis. Esiteks sisaldab kava 2027. aasta puhul SKP deflaatori kasvu, mis on 0,2 protsendipunkti võrra suurem kui komisjoni esitatud tehnilises teabes, mis põhines 2026. aasta kevadprognoosil, sest eeldatakse suuremat sisenõudluse deflaatori kasvu. Leitakse, et see eeldus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud; komisjon ei ole teadlik avaldatud või ajakohastatud andmetest, mis õigustaksid 2027. aasta SKP deflaatori hinnangu märkimisväärset ülespoole korrigeerimist võrreldes tehnilises teabes esitatuga. Lisaks osutavad viimased makromajanduslikud suundumused (st energiakandjate hindade oodatust kiirem langus 2026. aastal) kaupade impordihindade vähem märgatavale langusele 2027. aastal, mis vähendaks 2027. aasta SKP deflaatori prognoose. Teiseks eeldatakse, et alates 2028. aastast läheneb SKP deflaatori kasv kiiremini ja langeb madalamale (2,0 %), kui on eeldatud võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühises raamistikus (2,3 %). Seda tehnilises teabe omast tagasihoidlikumat näitajat on kavas selgitatud eeldusega, et tarbijahindade inflatsioon läheneb järk-järgult 2032. aastaks Tšehhi keskpanga 2 % eesmärgile ning ka SKP deflaatori kasv läheneb 2032. aastal sellele väärtusele ja jääb seejärel ülejäänud prognoosiperioodil stabiilseks 2032. aasta väärtuste juures. Kokkuvõttes on SKP deflaatori keskmine kasv kogu prognoosiperioodi (2027–2040) jooksul kavas väiksem kui komisjoni eelduste kohaselt (vastavalt 2,2 % ja 2,6 %). Keskpika perioodi kava koostamisel peetakse kogu prognoosiperioodi (2027–2040) SKP deflaatori keskmise kasvu eeldust mõistlikuks ja nõuetekohaselt põhjendatuks.

—

Kavas eeldatakse, et nominaalne (kaudne) intressimäär on prognoosiperioodil komisjoni eeldatust keskmiselt 0,2 protsendipunkti madalam. Keskpika perioodi kava kontekstis võimaldab madalam intress suuremat netokulude keskmist kasvu kohandamisperioodil. See nominaalse (kaudse) intressimäära kõrvalekalle tuleneb sellest, et kohandamisperioodil on turuintressimäärade eeldused lühikeses ja pikas perspektiivis vastavalt 0,6 ja 0,8 protsendipunkti madalamad, mis on komisjoni eeldustega võrreldes soodsam. See on seletatav üksikasjalikumate andmete kasutamisega ja teistsuguse prognoosimeetodiga, mis põhineb ootusel, et intressimäärad stabiliseeruvad kooskõlas keskpanga baasintressimääraga. See lähenemisviis ei ole kooskõlas võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühise raamistikuga.

Ülejäänud erinevused eeldustes ei avalda märkimisväärset mõju keskmisele netokulude kasvule võrreldes Euroopa Komisjoni eeldustega. Kokkuvõttes kompenseerivad tagasihoidlikumad eeldused üldiselt selliste eelduste erinevuste mõju, mis ei ole kooskõlas võla jätkusuutlikkuse analüüsi raamistikuga. Üldiselt on kõik eelduste erinevused kokku kooskõlas keskmise netokulude maksimaalse kasvuga, mis võrdub tehnilise teabe kohaselt tuletatud netokulude keskmise maksimaalse kasvuga. Euroopa Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude maksimaalsete kasvumäärade järgimise hindamistel.

Kava eelarvestrateegia

(23)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused peamiselt nii kulude piiramise kui ka kaalutlusõigusel põhineva tulude suurendamise teel. Kava kohaselt peaks positiivne mõju avaliku sektori tuludele tulenema maksukogumise tõhususe suurendamisest ja varimajanduse piiramisest. Avaliku halduse digitaliseerimine ja tõhustamine peaks avaliku sektori kulutuste kasvu vähendama. Majanduskasvu suurendamine suuremate investeeringute, innovatsiooni ja taristu ajakohastamise kaudu peaks toetama eelarve nominaalset konsolideerimist. Üks kõige olulisemaid kavandatavaid meetmeid on tulevane EET 2.0 süsteem, st müügi ajakohastatud elektrooniline registreerimine, mis peaks vähendama maksudest kõrvalehoidumist.

(24)

Võetavate poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves. Samal ajal on kavas esitatud ohud soovitusliku eelarvestrateegia rakendamisele, mis tulenevad kohanduste edasilükkamisest perioodi lõppu, valimistsüklist ja teabe puudumisest kavandatud eelarvestrateegia kohta kava hilisematel aastatel (nagu on hinnatud eespool).

Kavas esitatud reformi- ja investeerimiskavatsused, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete

(25)

Kavas kirjeldatakse reformide ja investeeringutega seotud poliitilisi kavatsusi, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, nagu on esitatud eelkõige 2025. aasta riigipõhistes soovitustes ja kooskõlas teatise „ELi konkurentsivõime kompass“ (12) prioriteetidega. Kava hõlmab reforme ja investeeringuid, millest enamikku toetatakse rahaliselt kas taaste- ja vastupidavusrahastust või ühtekuuluvusfondi vahenditest. Kava reformid ja investeeringud põhinevad olemasoleval valitsuse strateegiadokumendil („Majandusstrateegia „Tšehhi Vabariik: tulevikuriik 2.0““). Nagu eespool märgitud, võttis nõukogu pärast 2026. aasta juuni kava esitamist vastu 2026. aasta riigipõhised soovitused (13), mida ei olnud seetõttu veel võimalik kavas kajastada.

(26)

Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, on kavas ette nähtud meetmed, millest mõnda toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Rohepöörde probleemidega seotud meetmed sisalduvad Tšehhi riiklikus energia- ja kliimakavas. Kõige olulisemad meetmed hõlmavad jaotusvõrkude ajakohastamist, mis keskendub uute allikate ühendamise suutlikkuse suurendamisele ja suure võimsusega akude paigaldamisele, toetava taristu, sealhulgas energiaandmekeskuse kasutuselevõtule, eritsoonide kehtestamisele energia salvestamise ja võrgutaristu jaoks, tööstuse ja küttesektori ajakohastamisele programmi „HEAT“ kaudu ning vesinikuturu ja vesinikutaristu loomiseks ja arendamiseks vajaliku tervikliku õigusraamistiku loomisele Tšehhis (LEX HYDROGEN). Hoonete süsinikuheite vähendamise valdkonnas võetakse kavandatavate hoonete jaoks kasutusele uus energiastandard ja uus energiatõhususe andmebaas, mis võimaldab veebipõhist seiret. Energiatõhususe valdkonnas muudetakse hoonete põhjalikuks renoveerimiseks ette nähtud uut eluasemete energiasäästu programmi ja uut eluasemete energiasäästu miinimumprogrammi, et suurendada nende finantsilist jätkusuutlikkust ja finantsvõimendust ning keskenduda väikese sissetulekuga inimestele. Muud asjakohased meetmed hõlmavad raudteeliinide elektrifitseerimist, sõidukite asendamist heitetõhusamatega ning heiteta sõidukite omandamise ja kasutamise toetamist. Need meetmed on seotud riigipõhiste soovitustega taastuvenergia, energiataristu ja -võrkude, energiatõhususe ja säästva transpordi poliitikavaldkonnas. Digipöördega seotud probleemide puhul hõlmavad kõige olulisemad meetmed suure läbilaskevõimega digivõrkude arendamist, digitaalsete avalike teenuste jätkuvat kasutuselevõttu ja ettevõtete digitaliseerimise toetamist. Need meetmed on seotud 2025. aasta riigipõhiste soovitustega avaliku halduse, rahastamisele juurdepääsu ja majanduskasvu rahastamise poliitikavaldkonnas.

(27)

Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba ühise prioriteediga on kavas ette nähtud meetmeid, millest osa toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning Euroopa Sotsiaalfond+-ist. Mis puudutab aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga seotud probleeme, siis kõige olulisemad meetmed hõlmavad programme, millega toetatakse teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ettevõtetes, keskendudes elutähtsatele ja kujunemisjärgus strateegilistele tehnoloogiatele, eelkõige tehisintellektile, ning innovatsioonile väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete äritavades. Muude programmide eesmärk on aidata arendada olemasolevate idufirmade potentsiaali, et tugevdada uuenduslikku koostööd Tšehhi idufirmade ja maailma juhtivate idufirmade ökosüsteemide vahel. Valitsus muudab ka teadusasutuste hindamist ja hõlbustab nende koostööd. Need meetmed on seotud 2025. aasta riigipõhiste soovitustega teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikavaldkonnas.

Sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse probleemide puhul hõlmavad kõige olulisemad meetmed pensionide piisavuse suurendamist, sotsiaaltoetuste süsteemi parameetrite lihtsustamist ja muutmist ning lapsevanemate (eelkõige naiste) ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööturul osalemise suurendamist sotsiaalmajanduse toetamise kaudu. Muud asjakohased meetmed hõlmavad ehitusseaduse kavandatud muudatust, mille eesmärk on kiirendada eluasemete ehitamist, üürituru reformi ja sotsiaaleluruumide ehitamise taaselustamist. Need meetmed puudutavad 2025. aasta riigipõhiseid soovitusi sellistes poliitikavaldkondades nagu aktiivne tööturupoliitika, stiimulid töötamiseks ja tööturul osalemiseks, mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused ning eluase.

Mis puudutab tervishoiu ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupidavusega seotud probleeme, siis kõige olulisemad meetmed hõlmavad kavasid avaliku halduse suutlikkuse ja tõhususe suurendamiseks ning avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks, tervishoiusektori vastupanuvõime, tõhususe, digitaliseerituse ja personali piisavuse suurendamiseks ning pikaajalise hoolduse täiendavaks arendamiseks. Valitsus peab esmatähtsaks ka ebaseadusliku ja deklareerimata töö piiramist. Need meetmed on seotud 2025. aasta riigipõhiste soovitustega avaliku halduse, avaliku halduse ja avalike teenuste digitaliseerimise ning eelarveraamistiku ja eelarvejuhtimise poliitikavaldkonnas.

Järgmise põlvkonna poliitikavaldkondade seisukohast on kõige olulisemad meetmed koolieelse hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, õpetajakutse kvaliteedi ja koolide juhtimise parandamine ning keskhariduse parem vastavus tööturu vajadustele. Kolmanda taseme hariduse puhul on kõige olulisemad meetmed üliõpilaste edukuse määra suurendamine, strateegiliselt oluliste õppekavade väljatöötamine ning ülikoolide parem sidumine teadus- ja innovatsioonisektoriga. Need meetmed puudutavad 2025. aasta riigipõhiseid soovitusi hariduse, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste poliitikavaldkondades.

(28)

Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga sisaldab kava meetmeid, millest mõnda toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Kõige olulisemad meetmed hõlmavad energiaseaduse muutmist, mille eesmärk on kiirendada järk-järgult kasutuselt kõrvaldatavate söeküttel töötavate elektrijaamade asendusallikate ehitamist. Toetusprogrammiga „Strateegilised investeeringud kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks“ toetatakse muu hulgas kahte suuremahulist projekti, mis käsitlevad akude tootmist ning majanduse süsinikuheite vähendamiseks ja energiajulgeoleku tugevdamiseks kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamist. Need meetmed puudutavad 2025. aasta riigipõhiseid soovitusi taastuvenergia, energiataristu ja -võrkude poliitikavaldkonnas. Valitsus jätkab ka Dukovany tuumaelektrijaama kavandatud laiendamist.

(29)

Seoses ühise kaitsevõime prioriteediga sisaldab kava jõustatud kaitsevaldkonna rahastamise seadust ja muudetud eelarve-eeskirjade seadust, mille kohaselt peab valitsus eraldama kaitsekulutusteks vähemalt 2 % SKPst ja mis võimaldab valitsusel suurendada 2026.–2033. aastal kaitsekulutusi üle 2 % SKPst, isegi üle heakskiidetud eelarvekulude raamistiku. Tšehhi taotles ka riikide vabastusklausli aktiveerimist, mis võimaldab paindlikkust kaitsekulutuste suurendamiseks 1,5 % SKPst aastatel 2025–2028. Need meetmed on seotud 2025. aasta riigipõhiste soovitustega eelarveraamistiku ja eelarve juhtimise poliitikavaldkonnas.

(30)

Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavaga. Kavas sisalduvaid meetmeid rahastatakse valdavalt ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Kavas (ja selle lisas) on ka loetelu ühtekuuluvuspoliitika fondidest ning taaste- ja vastupidavuskavaga seotud reformidest ja investeeringutest.

(31)

Kavas on antud ülevaade Tšehhi avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses liidu ühiste prioriteetidega. Mis puudutab õiglase rohe- ja digipöörde ühist prioriteeti, sealhulgas kooskõla Euroopa kliimamäärusega, hõlmavad investeerimisvajadused energiasektori ümberkujundamist, taastuvate energiaallikate kasutuse arendamist, hoonete energiatarbimise ja heite vähendamist ja 5G-mobiilsidevõrgu taristu arendamist. Sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime tagamiseks kavatseb Tšehhi laiendada digitaalsete avalike teenuste pakkumist, investeerida uuenduslikesse idufirmadesse ja kasvavatesse ettevõtetesse ning suurendada tervishoiu tõhusust. Energiajulgeoleku suurendamiseks kavatseb Tšehhi investeerida puhta energia allikatesse.

Komisjoni hinnangu kokkuvõte

(32)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Tšehhi 2026. aasta juuni kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

NÕUKOGU ÜLDINE JÄRELDUS TŠEHHI MUUDETUD KAVA JA RIIKIDE VABASTUSKLAUSLIGA VÕIMALDATUD PAINDLIKKUSE KOHTA

(33)

Nõukogu tervitab Tšehhi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(34)

Nõukogu võtab teadmiseks kavale antud komisjoni hinnangu. Nõukogu palub siiski komisjonil esitada oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(35)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarvepuudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu tervitab asjaolu, et enne kava esitamist kaasati asjaomased sidusrühmad riigi tasandil ning et kava on esitatud riigi parlamendile.

(36)

Nõukogu eeldab, et Tšehhi on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(37)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(38)

Nõukogu jääb ootama Tšehhi iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames.

(39)

Käesoleva soovitusega asendatakse 21. jaanuari 2025. aasta soovitus 2027. ja 2028. aasta kohta. Selle soovituse I lisas esitatud netokulude maksimaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad 2026. aastaks on nõuete täitmise hindamisel asjakohased kuni 2026. aastani (kaasa arvatud). Komisjon hindab 2026. aasta nõuete täitmist oma 2026. aasta sügisese järelevalvepaketi raames ja eelarve täitmise andmete põhjal 2027. aasta kevadel.

(40)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 soovitama Tšehhile netokulude maksimaalset kasvumäära, mille suhtes on võetud kohustus 2026. aasta juuni kavas.

(41)

Seoses nõukogu 8. juuli 2025. aasta soovitusega selgitatakse käesolevas soovituses 2027. ja 2028. aastal kohaldatava, riikide vabastusklausliga ette nähtud paindlikkuse määra kaitsekulutuste (14) suurendamiseks. Selleks peaks 2027. ja 2028. aastal võimaldatav maksimaalne kogupaindlikkus piirduma paindlikkusega, mida ei ole kasutatud asendatava 21. jaanuari 2025. aasta soovituse alusel.

(42)

Kui liikmesriik on juba kasutanud kaitsekulutuste puhul riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkust, võib alates võrdlusaastast riikide vabastusklausliga hõlmatud ülejäänud aastatel paindlikkust võimaldada üksnes selle osa piires kaitsekulutuste suurenemisest protsendina SKPst, mis ületab juba kasutatud paindlikkust. Lisaks tuleks sellistel juhtudel vähendada maksimaalset olemasolevat paindlikkust 1,5 % SKPst varem kasutatud paindlikkuse võrra. Tšehhi puhul on kasutatud paindlikkuse mõõtmiseks asjakohane aasta 2026, st viimane aasta, mille suhtes kohaldatakse 21. jaanuari 2025. aasta soovitust. Komisjon on seisukohal, et enne riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkuse arvessevõtmist erinesid netokulud 2026. aastal kumulatiivselt 0,1 % SKPst nõukogu poolt 21. jaanuaril 2025 soovitatud maksimaalsest netokulude kavast (vt põhjendus 6). Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Tšehhi riiklikult rahastatavad kaitsekulutused suurenema 2021.–2026. aastal 0,3 protsendipunkti SKPst. Nende prognooside kohaselt jääb 2026. aastaks prognoositud kõrvalekalle seega riikide vabastusklausliga võimaldatava paindlikkuse piiresse. See tähendab, et 2026. aastal on paindlikkuse prognoositud kasutamine 0,1 % SKPst. Käesoleva soovituse seisukohast on aga oluline 2026. aastal tegelikult kasutatud paindlikkus, mille saab kindlaks määrata alles siis, kui eelarve täitmise andmed on kättesaadavad, s.o 2027. aasta kevadel. Komisjon arvutab olemasoleva maksimaalse paindlikkuse eelarve täitmise andmete põhjal ja avaldab selle 2027. aasta kevadel,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.

Tšehhi tagab, et netokulude kasv ei ületa käesoleva soovituse lisas kehtestatud maksimummäära.

2.

Kuni 2028. aastani on Tšehhil lubatud käesoleva soovituse punktis 1 sätestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda ja neid ületada, kui neid maksimaalseid kasvumäärasid ületavad netokulud ei ületa järgmisi väärtusi:

a)

kaitsekulutuste suurenemise (% SKPst alates 2021. aastast) ning kuni 2026. aastani 21. jaanuari 2025. aasta ja 8. juuli 2025. aasta soovituste alusel kasutatud paindlikkuse vahe; ning

b)

1,5 % SKP ning kuni 2026. aastani 21. jaanuari 2025. aasta ja 8. juuli 2025. aasta soovituste alusel kasutatud paindlikkuse vahe.

Komisjon arvutab 2026. aastani kasutatud paindlikkuse ja avaldab selle 2027. aasta kevadel 2026. aasta eelarve täitmise andmete põhjal.

3.

2028. aastale järgnevatel aastatel lubatakse Tšehhil määruse (EL) 2024/1263 artikli 17, 19 või 20 kohases nõukogu soovituses kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest endiselt kõrvale kalduda ja neid ületada, kuivõrd neid maksimaalseid kasvumäärasid ületavad netokulud on seotud kaitseotstarbelise varustuse tarneks enne 2028. aasta lõppu sõlmitud lepingutega ega ületa punktis 2 nimetatud üldist ülemmäära.

4.

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 22 lõikega 7 ei kirjendata käesoleva soovituse alusel lubatud kõrvalekaldeid nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest Tšehhi kontrollikontol deebetina.

5.

Selleks et tagada lisakulutuste korrektne kirjendamine, esitab Tšehhi andmed tegelike ja kavandatud kaitsekulutuste (COFOGi jagu 02) (sealhulgas kaitseinvesteeringute (COFOGi jagu 02 P.51)) kogusummade ning COFOG-02 alt välja jäävatest SAFE-laenudest rahastatavate kulutuste kohta:

a)

aastate T–4, T–3, T–2 ja T–1 (aasta T on jooksev aasta) kohta komisjonile (Eurostatile) nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (15) kohaselt esitatavas aruandluses;

b)

aastate 2021 kuni T (jooksev aasta) kohta määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõike 1 ja artikli 15 ning artikli 21 lõike 1 kohaselt esitatavates riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades ning iga-aastastes eduaruannetes.

Käesolev soovitus on adresseeritud Tšehhile.

Luxembourg, 9. oktoober 2026

Nõukogu nimel

eesistuja

S. HARRIS


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj), koos nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1467/2024-04-30) ja nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiviga 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41 , ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/85/2024-04-30).

(2)  Netokulu, nagu on määratletud määruse (EL) 2024/1263 artiklis 2, nimelt valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud i) intressikulud, ii) kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, iii) liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, iv) riikide kulud liidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, v) töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning vi) ühekordsed ja muud ajutised meetmed.

(3)  Nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitus, millega kiidetakse heaks Tšehhi riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (ELT C, C/2025/666, 10.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/666/oj).

(4)  Nõukogu 8. juuli 2025. aasta soovitus, millega lubatakse Tšehhil määruse (EL) 2024/1263 kohaselt nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda (riikide vabastusklausli aktiveerimine) (ELT C, C/2025/3962, 20.8.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3962/oj).

(5)  Kuna Tšehhi suhtes kohaldatakse riikide vabastusklausli alusel paindlikkust, keskenduti nõuete täitmise hindamisel netokulude kasvu ja netokulude maksimaalsete kasvumäärade võrdlusele kumulatiivselt, nagu nõukogu soovitas.

(6)  COM(2026) 200 final ja komisjoni talituste töödokument SWD(2026) 200, „Eelarvestatistika tabelid, milles esitatakse liikmesriikide eelarvepoliitika hindamiseks vajalikud taustandmed“, 3.6.2026.

(7)  Nõukogu soovitus, mis käsitleb Tšehhi majandus-, sitsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitikat (ELT C, C/2025/3977, 20.8.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3977/oj).

(8)  Nõukogu soovitus, mis käsitleb Tšehhi majandus-, eelarve-, tööhõive- ja struktuuripoliitikat (ELT C, C/2026/3916, 1.9.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3916/oj).

(9)  Liikmesriikidele ning majandus- ja rahanduskomiteele edastatud eelnevad suunised sisaldavad tehnilist teavet i) ilma kohandamisperioodi pikendamiseta ja koos sellega (hõlmavad vastavalt 4 ja 7 aastat) ning ii) koos eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega ja ilma selleta. See hõlmab ka peamisi algtingimusi ja aluseks olevaid eeldusi, mida kasutatakse komisjoni keskpika perioodi valitsemissektori võla prognoosimise raamistikus. Tehniline teave arvutati komisjoni 2023. aasta võla jätkusuutlikkuse analüüsis (https://economy-finance.ec.europa.eu/publications/debt-sustainability-monitor-2023_en) kirjeldatud ja hiljem võla jätkusuutlikkuse töörühmas täpsustatud metoodika kohaselt. See põhineb Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosil ja keskpika perioodi pikendamisel kuni 2035. aastani, kusjuures pikaajaline SKP kasv ja vananemisega seotud kulud on kooskõlas komisjoni ja nõukogu 2024. aasta ühisaruandega rahvastiku vananemise kohta (https://economy-finance.ec.europa.eu/publications/2024-ageing-report-economic-and-budgetary-projections-eu-member-states-2022-2070_en).

(10)   https://economy-finance.ec.europa.eu/economic-surveillance-eu-member-states/country-pages-including-country-reports/czechia/fiscal-surveillance-czechia_en.

(11)  Määruse (EL) 2024/1263 artiklis 8 kehtestatud eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmes on sätestatud, et struktuurse esmase eelarvepositsiooni aastane paranemine peab olema 0,4 protsendipunkti SKPst (või kohandamisperioodi pikendamise korral 0,25 protsendipunkti SKPst), kuni struktuurne eelarvepuudujääk on väiksem kui 1,5 % SKPst.

(12)  Vt komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatis „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final).

(13)  Nõukogu soovitus, mis käsitleb Tšehhi majandus-, eelarve-, tööhõive- ja struktuuripoliitikat (ELT C, C/2026/3916, 1.9.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3916/oj).

(14)  Valitsemissektori kaitsekulutused vastavalt rahvusvahelisele valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile (COFOG).

(15)  Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/479/2014-09-01).


LISA

Netokulude maksimaalne kasvumäär (nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)

Tšehhi

Aastad

2027

2028

2029

2030

Kasvumäär (%)

Aastane

5,4

2,7

2,4

2,2

Kumulatiivne (*1)

12,1

15,2

17,9

20,5

(*1)  Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse võrdluses baasaastaga 2025. Kumulatiivseid kasvumäärasid kasutatakse kontrollikontol, et teha iga-aastast järelkontrolli nõuete täitmise üle. Märkus: nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitusega kehtestatud maksimaalsed iga-aastased ja kumulatiivsed netokulude kasvumäärad on 2025. aastal endiselt asjakohased ning komisjon hindab nende järgimist eelarve täitmise andmete põhjal.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/5421/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)