<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-604/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0604</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:331">EU:C:2022:331</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>19</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>19</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Richard de la Touri ettepanek – Kohtuasi C‑604/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">ROI Land Investments</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Jean Richard de la Tour</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220428">28. aprillil 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑604/20</P><P>ROI Land Investments Ltd.</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>FD</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1215/2012</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 17 ja 21</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 593/2008</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldatav õigus</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 6</KEYWORD><KEYWORD>Tööandja ja töötaja vahel sõlmitud individuaalne tööleping</KEYWORD><KEYWORD>Selle töötaja ja kolmanda äriühingu vahel sõlmitud tagatisleping, mis tagab nende kohustuste täitmise, mis sellel tööandjal selle töötaja suhtes on</KEYWORD><KEYWORD>Sellel tagatislepingul põhinev nõue</KEYWORD><KEYWORD>Nõue töölepingu puhul</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>tööandja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></KEYWORD><KEYWORD>Riigisiseste kohtualluvuseeskirjade kohaldamise tingimused</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Bundesarbeitsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 6 lõiget 1, artikli 17 lõiget 1 ning artikli 21 lõike 1 punkti b alapunkti i ja lõiget 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080617">17. juuni 2008. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Rooma I<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="177" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 177, lk 6</REF.DOC.OJ>. Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Rooma I määrus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></NOTE> artikli 6 lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See taotlus on esitatud vaidluse raames, mille pooled on Saksamaal elav ja töötav FD ning äriühing ROI Land Investments Ltd (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>ROI Land Investments<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), asukoht Kanada, ning mis puudutab selle äriühingu keeldumist rahuldada nende kahe osalise vahel sõlmitud tagatislepingu alusel FD töölepingu üleminekul tütarettevõtjale, R Swiss AG‑le (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>R Swiss<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) FD töötasunõudeid selle pankrotis ettevõtja suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Et niisuguseid asjaolusid ei ole varem käsitletud – võrreldes asjaoludega, mis on olnud aluseks Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb kohtualluvust piiriülestes töölepinguid puudutavates vaidlustes, – tekkisid eelotsusetaotluse esitanud kohtul töötajaid ja tarbijaid kaitsvaid kohtualluvuseeskirju arvestades küsimused, kuidas tõlgendada mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>tööandja<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> individuaalse töölepingu puhul ja mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>kutseala<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> tarbijalepingu puhul, kusjuures nendest mõistetest ühe tõttu võib asi alluda Saksamaa kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Esitan allpool seega põhjused, mille tõttu leian peamiselt, et:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>äriühing, kes on sõlminud töötajaga otsese huvi tõttu selle vastu, et töötaja töölepingut samasse kontserni kuuluva teise äriühinguga täidetakse nõuetekohaselt, lepingu, mis on selle töölepingu lahutamatu osa ning millega ta tagab eelkõige töötasu maksmise sellele töötajale, on samuti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>tööandja<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> määruse nr 1215/2012 II peatüki 5. jao tähenduses;</P></ITEM><ITEM><P>riigisiseses õiguses sätestatud kohtualluvuseeskirjad ei ole kohaldatavad, kui selle määruse artikli 21 lõike 2 kohaldamise tingimused on täidetud, ning</P></ITEM><ITEM><P>juhul kui vaidlus ei kuulu selle jao kohaldamisalasse, ei ole niisuguses olukorras töötaja nagu käsitletaval juhul tarbija Rooma I määruse ja määruse nr 1215/2012 tähenduses.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1215/2012</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Viitan käesolevas ettepanekus määruse nr 1215/2012 põhjendustele 14, 15 ja 18.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 17 lõikes 1, mis asub määruse II peatüki 4. jaos <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Kohtualluvus tarbijalepingute puhul<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 […] kohaldamist, kui tegemist on:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>[…] lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 18, mis paikneb samuti selles jaos, on lõikes 1 ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, olenemata teise poole alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 II peatüki 5. jagu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Kohtualluvus töölepingute puhul<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> sisaldab muu hulgas selle määruse artikleid 20 ja 21. Artikli 20 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Töölepinguid puudutavates asjades määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 […] kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 21 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="021.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi kas:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>teises liikmesriigis:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>selle paiga kohtutesse, kus või kust kohast töötaja tavaliselt töötab, või selle paiga kohtutesse, kus ta viimati töötas, või</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="021.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tööandja vastu, kelle alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, võib hagi esitada liikmesriigi kohtusse vastavalt lõike 1 punktile b.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rooma I määrus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Viitan käesolevas ettepanekus Rooma I määruse põhjendusele 7.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Rooma I määruses on artikkel 6 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Tarbijalepingud<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, mille lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>kutseala esindaja<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>ning et leping jääb nende tegevuste raamesse.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>ROI Land Investments on kinnisvaraäriühing asukohaga Kanadas. FD, kelle elukoht on Saksamaal, tegutses alates 2015. aasta septembrikuust teenuse osutamise lepingu (<HT TYPE="ITALIC">service agreement</HT>) alusel ROI Land Investmentsi investorsuhete juhina (<HT TYPE="ITALIC">Deputy Vice President Investors Relations</HT>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kuna poolte arvates oli nende lepinguline suhe ebakindel, otsustasid nad selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>üle kanda<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> asutatavale Šveitsi äriühingule, mis kavatseti luua müügitegevuseks Euroopas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Eelotsusetaotluse sõnastuse kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>viidi töösuhe<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> – nagu tuvastas Landesarbeitsgericht (liidumaa kõrgeim töökohus, Saksamaa), ilma et ROI Land Investments oleks sellele vastu vaielnud – R Swissi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>üle<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>maksustamise optimeerimisega<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> seotud põhjustel, ilma et oleks muutunud FD tegevus, milleks oli investorite otsimine oma kinnisvaraprojektideks Euroopa turul, sh Saksamaal.</P></NOTE> 2015. aasta novembrikuus sõlmitud kokkuleppe kohaselt lõpetasid nad teenuse osutamise lepingu (<HT TYPE="ITALIC">service agreement</HT>) tagasiulatuvalt. Kokkuleppele lisatud kirjas on märgitud, et FD allkirjastas selle tingimusel, et asutatava Šveitsi äriühingu puhul sõlmitakse samaväärne kokkulepe juhtimist puudutava lepingu sõlmimise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160115">15. jaanuaril 2016</DATE> võõrandati eelmisel päeval vastavalt Šveitsi õigusele asutatud R Swissi aktsiad ROI Land Investmentsi presidendile ja R Swissi tulevasele nõukogu esimehele. 2016. aasta aprillis andis tema need üle R D Canada Inc‑le, kes on ROI Land Investmentsi 100‑protsendiline tütarettevõtja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>FD sõlmis <DATE ISO="20160212">12. veebruaril 2016</DATE> R Swissiga oma direktori tegevuse kohta kirjaliku töölepingu, millega määrati kindlaks talle tööleasumisel makstav summa ja tema töötasu summa. Samal päeval allkirjastasid FD ja ROI Land Investments dokumendi pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Patron agreement<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, mis on osaliste valitud nimetuse kohaselt samaväärne väljend nagu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>tagatisleping<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>tagatisleping<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>) ning mille sisu on järgmine:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="001"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>§ 1</TI.ART><ALINEA>R<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Selle kohaselt, mida on tuvastanud eelotsusetaotluse esitanud kohus, on see ROI Land Investments.</P></NOTE> on asutanud tütarettevõtja R Swiss AG müügitegevuseks Euroopas. Direktor on selle ettevõtja tegevjuht. Kooskõlas sellega avaldab R järgmist:</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="002"><TI.ART>§ 2</TI.ART><ALINEA>R võtab täieliku vastutuse R Swiss AG‑ga sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest, mis puudutavad selle direktori koostööd R Swiss AG‑ga.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Selles tagatislepingus ei ole kohtualluvusklauslit ega klauslit, millega valitaks kohaldatav õigus. Tavapärane koht, kus FD R Swissi huvides tööd tegi, oli Stuttgart (Saksamaa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>R Swiss ütles FD töölepingu <DATE ISO="20160711">11. juulil 2016</DATE> üles. Arbeitsgericht Stuttgart (Stuttgardi töökohus, Saksamaa), kelle poole FD pöördus, tuvastas <DATE ISO="20161102">2. novembri 2016. aasta</DATE> otsusega, et lepingu ülesütlemine on kehtetu. Ta kohustas ka R Swissi maksma FD‑le – nagu lepingus kokku lepitud – <FT TYPE="NUMBER">255000</FT> USA dollarit (USD) (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">230000</FT> eurot), mida oli hagejal õigus saada tööle asumisel, ja <FT TYPE="NUMBER">212500</FT> USA dollarit (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">192000</FT> eurot) töötasuna ajavahemiku eest 2016. aasta aprillist<?PAGE NO="5"?> kuni augustini. R Swiss oma maksekohustust FD ees ei täitnud. 2017. aasta märtsi alguses alustati R Swissi varade suhtes Šveitsi õiguse alusel pankrotimenetlust. 2017. aasta mais lõpetati menetlus pankrotivara puudumise tõttu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Ei ole täpsustatud, kas FD puhul on täidetud tingimused selleks, et tema suhtes kohaldataks tagatissüsteemi, mis on Saksamaal kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081022">22. oktoobri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="283" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 283, lk 36</REF.DOC.OJ>) kohaselt.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>FD esitas siis Arbeitsgericht Stuttgartile (Stuttgardi töökohus) – keda ta pidas vähemalt määruses nr 1215/2012 tarbijalepingute alal sätestatud kohtualluvuseeskirjade alusel pädevaks – ROI Land Investmentsi suhtes tagatislepingu alusel nõude, et rahuldataks kõik tema töötasunõuded R Swissi vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Arbeitsgericht Stuttgarti (Stuttgardi töökohus) otsuse, milles leiti, et rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate eeskirjade kohaselt ei allu asi talle, muutis ära Landesarbeitsgericht (liidumaa kõrgeim töökohus), kes lähtus sellest, et FD on tarbija.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Bundesarbeitsgerichtile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) esitatud kassatsioonkaebuse raames tõstatab ROI Land Investments küsimuse, kas FD nõue allub vastavalt määrusele nr 1215/2012 rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate eeskirjade kohaselt Saksamaa kohtutele kas siis töölepingute alal või tarbijalepingute alal ette nähtud erieeskirjade alusel ning viimasel juhul küsimuse, kas FDd tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>tarbijaks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> Rooma I määruse tähenduses, et teha kindlaks, kas tagatislepingu suhtes kohaldatakse Saksa materiaalõigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selles küsimuses kõigepealt, et see tagatisleping on ühepoolselt siduv leping, mida võib Saksa õiguse kohaselt võrrelda käenduse või garantiiga, ning olenemata kohaldatavast õigusest on selge, et ROI Land Investmentsi vastutus R Swissi kohustuste täitmise eest ei ole piiratud viimase maksejõuetusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Seejärel märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ROI Land Investments ei ole selle tagatise tõttu siiski samasuguses õiguslikus olukorras nagu tööandjast R Swiss ning et õigus anda FD‑le tema tegevuseks juhiseid oli R Swissi tegevdirektoril.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Lõpuks rõhutab see kohus vaidluse eripära, st et ilma tagatislepinguta ei oleks FD ja R Swissi vahel sõlmitud mingit töölepingut ning et töökohustused, mida FD täitis varem emaettevõtjas ROI Land Investments, ei muutunud seoses tema üleminekuga selle äriühingu tütarettevõtjale R Swiss, mis loodi müügitegevuseks Euroopas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib ka, et selgitataks suhet määruse nr 1215/2012 sätete ja riigisisese õiguse vahel seepärast, et selle määruse artikli 6 lõikes 1 on tehtud reservatsioon, nimelt on märgitud, et kui selle määruse artikli 21 lõikest 2 ei tulene teisiti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Lisaks soovib Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) määruse nr 1215/2012 tarbijalepingute alal kohaldatava artikli 17 lõike 1 tõlgenduse kohta teada saada, kas tagatislepingu võib kvalifitseerida lepinguks, mille kassatsioonkaebuse esitaja sõlmis töötamiseks töötajana. Täpsemalt tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>kutseala<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> hõlmab ainult ettevõtlust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>1.</NO.P><TXT>Kas [määruse nr 1215/2012] artikli 6 lõiget 1 koostoimes artikli 21 lõikega 2 ja lõike 1 punkti b alapunktiga i tuleb tõlgendada nii, et töötaja võib esitada hagi juriidilise isiku vastu, kes ei ole tema tööandja ja kelle alaline asukoht määruse nr 1215/2012 artikli 63 lõike 1 tähenduses ei ole ühegi liikmesriigi territooriumil, kuid kes tagatislepingu alusel töötaja ees kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate nõuete eest otseselt vastutab, selle paiga kohtusse, kus või kust kohast töötaja kolmanda isikuga sõlmitud töölepingu alusel tavaliselt töötab, või selle paiga kohtusse, kus ta viimati töötas, kui ilma tagatislepinguta ei oleks töölepingut kolmanda isikuga sõlmitud?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas määruse nr 1215/2012 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et reservatsioon seoses artikli 21 lõikega 2 ei luba kohaldada liikmesriigi riigisisese õiguse kohast kohtualluvuse eeskirja, mis võimaldab töötajal esitada hagi juriidilise isiku kui tööandja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>õigusjärglase<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> vastu, kes esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel töötaja ees kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate nõuete eest otseselt vastutab, oma tavalise töökoha asukohajärgsesse kohtusse, kui sellist kohtualluvust määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 2 kohaselt koostoimes lõike 1 punkti b alapunktiga i ei esine?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav ja vastus teisele küsimusele on jaatav:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>kutseala<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> hõlmab töötamist töölepingul põhineva töösuhte raames?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas jaatava vastuse korral tuleb määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 tõlgendada nii, et tagatisleping, mille alusel juriidiline isik otseselt vastutab kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate töötaja nõuete eest, kujutab endast lepingut, mille töötaja on sõlminud oma kutsetegevuse eesmärgil?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Juhul kui eespool esitatud küsimustele antud vastustest nähtub, et rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjade kohaselt allub asi eelotsusetaotluse esitanud kohtule:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas [Rooma I määruse] artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>kutseala<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> hõlmab töötamist töölepingul põhineva töösuhte raames?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas jaatava vastuse korral tuleb Rooma I määruse artikli 6 lõiget 1 tõlgendada nii, et tagatisleping, mille alusel juriidiline isik otseselt vastutab kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate töötaja nõuete eest, kujutab endast lepingut, mille töötaja on sõlminud oma kutsetegevuse eesmärgil?<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kirjalikke seisukohti esitasid Euroopa Kohtule FD ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Bundesarbeitsgericht (kõrgeim töökohus) on esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse sellise hagi menetlemise raames, mille FD on esitanud äriühingu ROI Land Investments vastu, kelle asukoht ei ole liikmesriigi territooriumil. Saksamaa kohtute alluvust ei reguleeri riigisisene õigus, kui on täidetud üks määruse nr 1215/2012 artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimus. Kuna FD<?PAGE NO="7"?> on esitanud oma nõude lepingu alusel, mis tagab tema töötasunõuete maksmise ja on sõlmitud töösuhte raames, ning kuna madalama astme kohus, kelle poole pöörduti, asus seisukohale, et asi ei allu talle, leides, et FD on tarbija, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused keskendatud põhjendatult selles artiklis 6 viidatud määruse artikli 18 lõike 1 ja artikli 21 lõike 2 kohaldamisalale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Nii soovib see kohus käesolevas kohtuasjas peamiselt teada, kas asi võib alluda Saksamaa kohtutele määruse nr 1215/2012 II peatüki 5. jaos sätestatud kaitsenormide kohaselt, mis käsitlevad individuaalseid töölepinguid, või selle peatüki 4. jaos sätestatud kaitsenormide järgi, mis käsitlevad tarbijalepinguid. Juhuks, kui selle jao mõni säte peaks olema kohaldatav, küsib see kohus, missugune on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ulatus Rooma I määruse raames, et teha kindlaks, kas selle tagatislepingu suhtes kohaldatakse Saksa materiaalõigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Need küsimused, mis puudutavad kahte määrust, millest üks käsitleb kohtualluvust ja teine lepingulisi võlasuhteid, õigustavad seda, et esitaksin mitu üldreeglit, millest mõnele on viidatud Euroopa Kohtu praktikas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Esiteks kuna määrusega nr 1215/2012 tunnistati kehtetuks ja asendati määrus (EÜ) nr 44/2001<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).</P></NOTE>, kehtib Euroopa Kohtu tõlgendus selle viimase määruse sätete kohta ka määruse nr 1215/2012 suhtes, kui nende kahe liidu õigusakti sätteid võib pidada samaväärseteks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20161116">16. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmidt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:881">EU:C:2016:881</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning tarbijalepingu puhul <DATE ISO="20191003">3. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruchová</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:825">EU:C:2019:825</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seda põhimõtet on meenutatud määruse nr 1215/2012 põhjenduses 34 määruste puhul, millega on asendatud <DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 299, lk 32</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud <DATE ISO="19781009">9. oktoobri 1978. aasta</DATE> konventsiooniga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1978">EÜT 1978, L 304, lk 1</REF.DOC.OJ>), <DATE ISO="19821025">25. oktoobri 1982. aasta</DATE> konventsiooniga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="388" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1982">EÜT 1982, L 388, lk 1</REF.DOC.OJ>) ning <DATE ISO="19890526">26. mai 1989. aasta</DATE> konventsiooniga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="285" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1989">EÜT 1989, L 285, lk 1</REF.DOC.OJ>), edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>1968. aasta Brüsseli konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Samuti on kohtualluvuseeskirjadega töölepingu alal, mille allikaks ei ole küll 1968. aasta Brüsseli konventsiooni algse redaktsiooni sätted,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt neid sätteid käsitleva kohtupraktika ja nende õigusloome arengu üksikasjaliku kirjelduse kohta Gaudemet-Tallon, H. ja Ancel, M.-E., <HT TYPE="ITALIC">Compétence et exécution des jugements en Europe – Règlements 44/2001 et 1215/2012, Conventions de Bruxelles (1968) et de Lugano (1998 et 2007)</HT>, L.G.D.J., Pariis, 2018 (6. kd), lk 457 jj, ning Grušić, U., <HT TYPE="ITALIC">The European Private International Law of Employment</HT>, Cambridge University Press, Cambridge, 2015, lk 58–62.</P></NOTE> kuid mis lisati 1989. aastal ning mis võeti siis üle<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt kokkulangevus 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 5 lõike 1, määruse nr 44/2001 artikli 19 ja määruse nr 1215/2012 artikli 21 vahel. Nende õigusnormide panoraamne ülevaade on kättesaadav järgmisel veebiaadressil: http://www.lynxlex.com/sites/default/files/files/Tableau%20panoramique%20de%20Bruxelles%20%C3%A0%20Lugano.pdf.</P></NOTE> ja mida täiendati nii, et nendest sai 1968. aasta Brüsseli konventsiooni asendanud määruste eraldi jagu. Rahvusvaheliseks muudeti kohtualluvuseeskirjad nii tarbijalepingute kui ka töölepingute alal siiski määrusega nr 1215/2012. See eelotsusetaotlus asetub niisiis raamistikku, millega laiendati selle määruse artikli 18 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 1 punktis b sätestatud kohtualluvuseeskirjade kohaldamist kolmandas riigis elavale või asuvale kostjale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Näiteks võib töötaja selle määruse artikli 21 lõike 1 punkti b alusel esitada oma tööandja vastu hagi liikmesriigis selle paiga kohtutesse, kus töötaja tavaliselt töötab, või teatavate tingimuste täidetuse korral selle paiga kohtutesse, kus on töötaja tööle võtnud ettevõtte asukoht.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Lisaks tõlgendatakse Luganos <DATE ISO="20071030">30. oktoobril 2007</DATE> allkirjastatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>See konventsioon kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20081127">27. novembri 2008. aasta</DATE> otsusega 2009/430/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="147" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 147, lk 1</REF.DOC.OJ>), edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>Lugano II konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</P></NOTE> sätteid, mis on sisuliselt identsed määruse nr 1215/2012, määruse nr 44/2001 ja 1968. aasta Brüsseli konventsiooni sätetega, kooskõlas nende viimaste sätetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20210930">30. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Commerzbank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑296/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:784">EU:C:2021:784</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lõpuks, nagu on täpsustatud Rooma I määruse põhjenduses 7, peaksid selle määruse sisuline reguleerimisala ja sätted olema määrusega nr 44/2001 kooskõlas ning kuna see määrus tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 1215/2012, laieneb see kooskõlalisus ka nimetatud viimati nimetatud määrusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt <DATE ISO="20170914">14. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nogueira jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/16 ja C‑169/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:688">EU:C:2017:688</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerr</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑25/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:376">EU:C:2019:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb liidu õiguses määratlemata terminite tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda nende tavakeele tähendusest, võttes arvesse terminite kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osa nad moodustavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20210422">22. aprilli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austrian Airlines</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑826/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:318">EU:C:2021:318</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Liidu õigusakti eri keeleversioonide lahknevuse korral tuleb asjaomast sätet tõlgendada, lähtudes selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, millesse see säte kuulub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20201210">10. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus Personal Exchange International (C‑774/19, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Personal Exchange International<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1015">EU:C:2020:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kolmandaks kujutavad käsitletaval juhul kohaldatavad kohtualluvuseeskirjad, mis nüüd on sätestatud määruse nr 1215/2012 II peatüki 4. ja 5. jaos, endast erandeid selle määruse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud üldisest kohtualluvuseeskirjast, mille kohaselt allub asi kostja elukohaliikmesriigi kohtutele. Neid tuleb seega tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei tohi minna kaugemale määruses otseselt ette nähtud juhtudest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt konkreetemalt tarbijalepingute kohta <DATE ISO="19930119">19. jaanuari 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Shearson Lehman Hutton</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑89/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:15">EU:C:1993:15</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning kohtuotsus Personal Exchange International (punkt 24). Töölepingute kohta vt <DATE ISO="20080522">22. mai 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glaxosmithkline ja Laboratoires Glaxosmithkline</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑462/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:299">EU:C:2008:299</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> ilma et see piiraks mitmesuguste seadusandja kindlaks määratud kohustuslike eesmärkide taotlemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt näiteks <DATE ISO="20160121">21. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SOVAG</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑521/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:41">EU:C:2016:41</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>See märgitud, hakkan üksikasjalikult analüüsima määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõike 1 ja artikli 21 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamise tingimusi eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsuse küsimuste järjekorras, lähtudes põhikohtuasja konkreetsetest asjaoludest.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtualluvus individuaalsete töölepingute puhul</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 1 punkti b alapunkti i ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et töötaja võib esitada hagi viimase paiga kohtusse, kust ta tavaliselt töötas, kui ta esitab selle isiku vastu, kelle elu‑ või asukoht ei ole liikmesriigi territooriumil ja kellega teda ei seo tööleping, kuid kes vastutab tagatislepingu kohaselt, millest töölepingu sõlmimine sõltus, otseselt nende kohustuste täitmise eest, mis tööandjal selle töötaja ees on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 1 punkt b on õigusnorm, millele on viidatud selle määruse artikli 21 lõikes 2, mis on vastavalt selle määruse artikli 6 lõikele 1 kohaldatav siis, kui tööandja ei ela või ei asu liikmesriigi territooriumil. Tegemist on seega sama määruse II peatüki 5. jao sättega, milles on määratud kindlaks kohtualluvuseeskirjad juhuks, kui kohtud peavad lahendama vaidlusi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>töölepingute puhul<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> olukorras, kus töötaja esitab hagi <HT TYPE="ITALIC">tööandja</HT> vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> määruse nr 1215/2012 tähenduses ei ole Euroopa Kohus veel määratlenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt ka sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>rahvusvahelist eraõigust käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast tulenevate eri kriteeriumide hiljutist meeldetuletust kohtujurist Pikamäe ettepanekust kohtuasjas AFMB jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑610/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1010">EU:C:2019:1010</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Tema kohtupraktikas on kindlaks määratud ainult töötaja ja tööandja suhte omadused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et määruse nr 1215/2012 artiklis 20 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>tööleping<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> tuleb tõlgendada autonoomselt, et tagada selle määrusega kehtestatud kohtualluvuseeskirjade ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20210225">25. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Markt24</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:134">EU:C:2021:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leiab, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>tööleping<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> eeldab alluvussuhte olemasolu töötaja ja tööandja vahel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Alluvussuhte puudumise korral võib suhted poolte vahel kvalifitseerida teenuste osutamise lepinguks, mis kuulub määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 1 punkti b teise taande kohaldamisalasse. Vt selle kohta <DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus Holterman Ferho Exploitatie jt (C‑47/14, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Holterman Ferho Exploitatie jt<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:574">ECLI:EU:C:2015:574</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See säte on kohaldatav siiski ainult kostja suhtes, kes elab või asub liikmesriigi territooriumil.</P></NOTE> ning töösuhte peamine tunnus on see, et isik teeb kindla aja jooksul teise isiku jaoks ja tema juhtimisel tööd, mille eest on tal õigus saada tasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosworth ja Hurley</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑603/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:310">EU:C:2019:310</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20210225">25. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Markt24</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:134">EU:C:2021:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Alluvussuhte olemasolu kohta on Euroopa Kohus täpsustanud, et seda tuleb hinnata igal konkreetsel juhul, lähtudes kõikidest andmetest ja asjaoludest, mis pooltevahelisi suhteid iseloomustavad, et teha kindlaks, kas formaalseid ja lepingulisi suhteid kõrvale jättes õigustab tegelik olukord seda, et pool, kelle vastu töötaja on hagi esitanud, kvalifitseeritakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>tööandjaks<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosworth ja Hurley</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑603/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:310">EU:C:2019:310</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika). Vt ka analoogia alusel <DATE ISO="20111215">15. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus Voogsgeerd (C‑384/10, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Voogsgeerd<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:842">EU:C:2011:842</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Nende nõuete eesmärk on seega tavaliselt piiritleda ettevõtlus ja töötaja staatus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt kohtuotsus Holterman Ferho Exploitatie jt (punkt 41). Vt lisaks mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> meenutust ELTL artikli 45 tähenduses kohtujurist Trstenjaki ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Voogsgeerd</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:564">EU:C:2011:564</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtuotsus Holterman Ferho Exploitatie jt (punkt 41).</P></NOTE> Neid ei kehtestatud, et määrata kindlaks mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>tööandja<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> piirid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt võrdluseks kohtuotsus Voogsgeerd (punkt 65), milles Euroopa Kohus leidis <DATE ISO="19800619">19. juunil 1980. aastal</DATE> Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="266" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1980">EÜT 1980, L 266, lk 1</REF.DOC.OJ>; <REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="169" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2005">ELT 2005, C 169, lk 10</REF.DOC.OJ>) kohta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>ametlikult tööandjana märgitud ettevõtjast erineva ettevõtja – kellel on esimese ettevõtjaga seosed – tegevuskohta võib kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>tegevuskohaks<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, kui objektiivsete asjaolude põhjal võib järeldada, et tegelik olukord erineb lepingu sõnastusest ilmnevast olukorrast, ja seda ka siis, kui töötaja juhtimise õigust ei ole ametlikult sellele teisele ettevõtjale üle antud<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on ka otsustanud, et töölepingutel on teatavad erisused, sest nendega luuakse kestev suhe, mis asetab töötaja ettevõtja või tööandja äritegevuse teatavasse korraldusse, ja need paigutuvad tegevuse asukohta, mis määrab kindlaks siduvate õigusnormide ja kollektiivlepingute sätete kohaldamise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt kohtuotsus Holterman Ferho Exploitatie jt (punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul selge, et FD ja ROI Land Investments ei olnud hetkel, kui nõue kohtule esitati, formaalselt seotud töölepinguga ning nende vahel ei olnud mingit alluvussuhet; ta leiab isegi, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>kui ka ROI Land Investmentsil oli võimalus avaldada R Swissi juhtimisele mõju, ei muuda see midagi<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Mulle näib, et selle kohtu selgituste põhjal, mis puudutavad FD tegelikku olukorda ROI Land Investmentsi suhtes, ei ole siiski välistatud, et seda emaettevõtjat võib pidada tööandjaks määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja konkreetsed asjaolud näitavad taas, kui eripärane on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>tööandja<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> äriühingute kontsernis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt niisuguse püsiva seose otsimise kohta, mis asetaks töötaja selle äriühingu äritegevuse teatava korralduse raamesse, kohtuotsus Holterman Ferho Exploitatie jt (punkt 45). Vt ka näitena kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosworth ja Hurley</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑603/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:65">EU:C:2019:65</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja et on oht asuda tavapäraste kriteeriumide põhjal seisukohale, et igas olukorras tuleb tuvastada üks ja ainus suhe töötaja ja tööandja vahel, kusjuures tööandja on isik, kelle huvides töötaja oma tööülesandeid täidab, kellel on juhtimispädevus ja kes maksab töötajale töötasu või teeb muu vastusoorituse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleb arvesse võtta lepinguliste suhete kattumist või töölepingu peamiste elementide jaotust, mis võib esineda äriühingute kontsernis, ning kokkulepped, mida niisugune organisatsioon võib soodustada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta kohtujurist Jacobsi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pugliese</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑437/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:511">EU:C:2002:511</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosworth ja Hurley</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑603/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:65">EU:C:2019:65</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul põhineb FD nõue ROI Land Investmentsi vastu selle äriühingu kohustusel täita FD tööandja R Swissi kohustusi, ilma milleta ei oleks FD samal päeval uut lepingut R Swissiga sõlminudki.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 16 ja 24 ning 4. joonealune märkus.</P></NOTE> See kohustus võeti ilma nimetatud tööandja pankroti tingimuseta. Lisaks oli FD selle töösuhte raames kohustatud tegema konkreetselt sama tööd, mida ta tegi varem ROI Land Investmentsi huvides. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on juhtinud ka tähelepanu majanduslikule seosele lepingulise tööandja ja selle kolmanda isiku vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 14 ja 15.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleneb sellest, et õigused, millele FG tugineb ROI Land Investmentsi vastu nõuet esitades, tulenevad FD ja R Swissi vahel sõlmitud individuaalsest töölepingust. Et ROI Land Investmentsi samaaegne ja tingimusteta kohustus puudutab töösuhte ühte peamist elementi, nimelt FD töötasu, <HT TYPE="ITALIC">on</HT> see <HT TYPE="ITALIC">individuaalse töölepingu lahutamatu osa</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Selles mõttes on tagatud ühtlus Rooma I määrusega, mille artikkel 8 määrab kindlaks töölepingu suhtes kohaldatava õiguse. Vt analoogia alusel seadusandja kindlaks määratud kriteeriumide kohaldamise tingimuste kohta kohtuotsus Voogsgeerd (punktid 44–51).</P></NOTE> ROI Land Investments ei ole ainult tagaja, vaid teda võib määruse nr 1215/2012 artikli 20 alusel koostoimes artikliga 21 kvalifitseerida tööandjaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>On vaja veel siiski analüüsida, mis võimaldaks põhikohtuasjas tuvastada töösuhte teise peamise omaduse olemasolu, nimelt töötaja kohustuse teha tööandjale tööd, mille eest ta saab töötasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 43.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Tuginedes sellele asjaolule, et töösuhtest tekkinud kohustused on rangelt vastastikused, võib piisata seisukohavõtust, et kõnesoleva tagatislepinguga, mis on töölepingu lahutamatu osa, asetatakse kõnealune kolmas isik faktilise tööandja olukorda. Teiste sõnadega, tagades nii töötajale töötasu maksmise, tegutseb see kolmas isik isikuna, kelle huvides tööd tehakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>See lahendus, mis tuleneb ainult formaalsest seosest poolte kohustuste vahel töösuhte raames, ei tundu selle ulatust arvestades mulle aga täiesti piisav. Minu arvates tuleb arvesse võtta ka konteksti, milles need kohustused võeti.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule seega ettepaneku lähtuda sellest, et tagatisleping, mis on sõlmitud töölepingu suhtes kolmanda isikuga tööandja ja selle kolmanda isiku vastastikuse majandusliku sõltuvuse raames,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 50 ja 52.</P></NOTE> väljendab selle kolmanda isiku huvi selle lepingu täitmise vastu. Niisuguse kriteeriumi valis Euroopa Kohus juba <DATE ISO="20030410">10. aprilli 2003. aasta</DATE> kohtuotsuses Pugliese<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>C‑437/00, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pugliese<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:219">EU:C:2003:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus, oli töösuhe – nagu ka käsitletaval juhul – ümber kujundatud äriühingute kontsernis ja kooseksisteerivate kohustuste kontekstis. Vaidluse ese oli reisi‑ ja majutuskulude tasumine töötajale, mida oli pärast töölepingu allkirjastamist kohustunud tegema esimene tööandja,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt kohtuotsus Pugliese (punktid 6 ja 10).</P></NOTE> kelle alluvuses see töötaja enam ei töötanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Töötaja oli sõlminud teineteise järel kaks töölepingut kahe tööandjaga. Esimene tööandja oli teise lepingu sõlmimisest täiesti teadlik ning oli nõustunud esimese lepingu peatamisega (selle kohtuotsuse punkt 13) selle töötaja üleviimise tõttu ametikohale teises äriühingus, milles sellel tööandjal oli 21‑protsendiline osalus (selle kohtuotsuse punkt 5).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Pugliese leidis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>vaidlus puudutab individuaalset töölepingut<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus Pugliese (punkt 15). Kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pugliese</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑437/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:511">EU:C:2002:511</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) esitatud ettepaneku punktis 44 on kohtujurist Jacobs analüüsinud järgmist küsimust: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>[k]as vaidlus puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>töölepingu valdkonda?<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> Punktis 45 ja sellele järgnevates punktides leidis ta, et seost töötaja ja kostja vahel ei tohiks eristada töölepingust 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 5 punkti 1 tähenduses, hoolimata töötaja kostja huvides töötamise kohustuse peatamisest ning asjaolust, et vaidluse ese on muu lepingu täitmine kui algne tööleping. Ta asus eelkõige seisukohale, et asjaomased kohustused kujutavad endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>tervikut, mis on oma laadilt tööleping ja on selleks ka jäänud<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, märkides, et selle lepingu säilitatud tagajärjed, näiteks kindlustusmaksete tasumine ja staaži tunnustamine on tööandja tüüpilised kohustused töötaja ees.</P></NOTE> Olles täpsustanud, et tuleb selgitada välja, mil määral on olemas seos nende kahe töölepingu vahel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt kohtuotsus Pugliese (punkt 21).</P></NOTE> otsustas ta, et kahe eri tööandjaga seotud töötaja võib esitada esimese tööandja vastu hagi selle paiga kohtule, kus ta töötab teise tööandja huvides, kui esimene tööandja on ise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/><HT TYPE="ITALIC">teise lepingu sõlmimise hetkel huvitatud tööst, mida töötaja teeb teisele tööandjale</HT> paigas, mille on kindlaks määranud teine<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Selle kohtuotsuse punkt 23. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus määras selle kriteeriumi kindlaks, et oleks täidetud töötaja sobiva kaitse eesmärk, millest lähtutakse, kui valitakse tihe seos vaidlustuse ja kohtu vahel, kes peab selle kohta seisukoha võtma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt kohtuotsus Pugliese (punktid 17 ja 18). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20180621">21. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petronas Lubricants Italy</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑1/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:478">EU:C:2018:478</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Euroopa Kohus otsustas ka, et niisugune kriteerium on õiguskindluse, prognoositavuse ja korrakohase õigusemõistmise nõuete seisukohast rahuldav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt kohtuotsus Pugliese (punkt 16).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Mulle näib, et seda kriteeriumi, et töötaja suhtes kohustuse võtnud pool on huvitatud tööst, mida töötaja teeb, saab kohaldada laialt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt selle kohta kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosworth ja Hurley</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑603/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:65">EU:C:2019:65</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning see ei ole piiratud juhtumitega, mil on sõlmitud mitu <HT TYPE="ITALIC">töölepingut</HT>. Olen arvamusel, et selle kohaldamist saab laiendada juhtumile, mil tagatisleping on – nagu käsitletaval juhul – töölepingu lahutamatu osa.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 52.</P></NOTE> Niisugune tõlgendus tundub mulle vastav põhimõtetele, mis määrati kindlaks kohtuotsuses Pugliese ja mida on kinnitatud taas määruses nr 1215/2012.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt selle määruse põhjendused 15, 16, 18 ja 21. Vt analoogia alusel <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Feniks</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:805">EU:C:2018:805</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Võttes siiski arvesse asjaolu, et igal ettevõtjal kontsernis on teatav üldine ja kaudne huvi selle vastu, et kontserni iga töötaja teeb oma tööd hästi, teen ettepaneku määrata kindlaks selle kriteeriumi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>huvi töö vastu, mida töötaja teeb<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, teatav piir, mille põhjal määratletakse mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>tööandja<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>. Minu arvates peab see kolmanda isiku huvi olema <HT TYPE="ITALIC">otsene</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul märgin, et ROI Land Investmentsil oli eelotsusetaotluse kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>otsene huvi nende kohustuste täitmise vastu, mida hageja äriühingu R Swiss suhtes täitis<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seega võiks Euroopa Kohus nagu kohtuotsuses Pugliese kindlaks määrata selle huvi hindamise mõne üldkriteeriumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selles otsuses täpsustas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>huvi olemasolu [töö vastu, mida töötaja teeb]“ ei tohi kontrollida kitsalt, lähtudes formaalsetest ja välistavatest kriteeriumidest, vaid seda tuleb hinnata üldiselt, võttes arvesse käsitletava juhtumi kõiki asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Kohtuotsus Pugliese (punkt 24).</P></NOTE> Euroopa Kohus loetles mitteammendavalt erinevad tegurid, millest tuleb hindamisel lähtuda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Kohtuotsus Pugliese (punkt 24).</P></NOTE> ja mis tunduvad mulle ülekantavad kolmanda isiku huvile suhte vastu lepingupartnerist tööandjaga. Need põhilised tegurid on järgmised:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>asjaolu, et nende kahe äriühingu vahel, kes töötajaga lepingu sõlmivad, valitseb orgaaniline või majanduslik seos;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 14 ja 15.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>asjaolu, et varem kolmanda isikuga sõlmitud lepingu tühistamise või lõppemisel korral kavatseti sõlmida uus tööleping;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt käsitletaval juhul selle ettepaneku punkt 14.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>asjaolu, et uue lepingu sõlmimist arvestades tühistati varasem leping;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 14.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>asjaolu, et lepingulise tööandja ja kolmanda isiku vahel eksisteerib leping, mis näeb ette raamistiku töötajaga sõlmitavate lepingute samaaegseks eksisteerimiseks;</P></ITEM><ITEM><P>asjaolu, et kolmas isik säilitab kaudselt juhtimispädevuse töötaja üle;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Mida eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatu kohaselt käsitletaval juhul ei ole. Vt käesoleva ettepaneku punkt 47 koostoimes punktiga 49.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>asjaolu, et kolmas isik saab otsustada, kui kaua töötaja lepingulise tööandja juures töötab.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Mulle näivad asjakohased veel muudki tegurid, mis tulevad mõttesse eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatu tulemusena:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>asjaolu, et kolmas isik on lepinguliselt vastutav lepingulise tööandja kohustuste täitmise eest, eriti töötaja nõudmisel, ilma igasuguste piiranguteta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt käsitletaval juhul käesoleva ettepaneku punktid 16 ja 24.</P></NOTE>;</P></ITEM><ITEM><P>asjaolu, et seda laadi kohustused, mida töötaja täitis varasema lepingu kestel kolmanda isiku juhtimisel, lähevad pärast uue lepingu sõlmimist ilma muutusteta edasi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt käsitletaval juhul selle ettepaneku punkt 24.</P></NOTE>;</P></ITEM><?PAGE NO="13"?><ITEM><P>asjaolu, et see töötaja on hoolimata varasema lepingu tühistamisest endiselt kohustatud tegema tööd sellele kolmandale isikule<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt käesoleva ettepaneku 4. joonealuses märkuses meenutatud kaalutlused.</P></NOTE>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lisan kõigi nende kriteeriumide kohta, et minu arvates ei ole mingit põhjust neid piirata juriidiliste isikutega. Ka füüsilised isikud võivad olla lepingulised tööandjad või asjast huvitatud tööandjad kontserni või üksikettevõtjate võrgu raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Järelikult peab eelotsusetaotluse esitanud kohus nendest või teistest asjakohasematest kriteeriumidest lähtudes hindama, kas põhikohtuasja asjaolud võimaldavad tuvastada <HT TYPE="ITALIC">kolmanda isiku otsese huvi</HT> töötaja <HT TYPE="ITALIC">hea töö vastu</HT> samasse kontserni kuuluva teise isikuga sõlmitud töölepingu raames – huvi, millest võib järeldada, et selle kolmanda isiku võib kvalifitseerida tööandjaks määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Teen seega Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele eelotsuse küsimusele, et füüsilist või juriidilist isikut, kelle elu‑ või asukoht võib, kuid ei pruugi olla liikmesriigi territooriumil ning kellega töötaja ei ole sõlminud mitte oma töölepingut, vaid lepingu, mis on töölepingu lahutamatu osa ja mille kohaselt vastutab see isik selle eest, et täidetakse tööandja kohustused töötaja ees, kui tal on otsene huvi selle lepingu nõuetekohase täitmise vastu, võib pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>tööandjaks<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 1 punkti b alapunkti i ja lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teatavates kohtualluvuseeskirjades ette nähtud erandlik kohtualluvus, kui kostja elu‑ või asukoht ei ole liikmesriigis</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Teise eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et vaidlus ei kuulu määruse nr 1215/2012 II peatüki 5. jao kohaldamisalasse, tuleb selle määruse artikli 6 lõiget 1 tõlgendada nii, et tingimus, et kui selle määruse artikli 21 lõikest 2 ei tulene teisiti, välistab riigisiseste kohtualluvuseeskirjade kohaldamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Selles küsimuses märgin, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole esitanud sama küsimust selle määruse II peatüki 4. jaos sätestatud kohtualluvuseeskirjade kohaldamise kohta – eeskirjad, mida käsitlevad kolmas ja neljas eelotsuse küsimus, ehkki probleem on sama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus peaks esimesele eelotsuse küsimusele vastama eitavalt sel põhjusel, et niisugust töölepingu suhtes kolmandat isikut nagu põhikohtuasjas ei saa pidada tööandjaks, ei kuulu vaidlus seega määruse nr 1215/2012 II peatüki 5. jao kohaldamisalasse. Järelikult tuleks eespool esitatud põhjustel kohaldada riigisiseseid kohtualluvuseeskirju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Esiteks on need kohtualluvuseeskirjad vastavalt selle määruse artikli 6 lõike 1 sõnastusele, tõlgendatuna koostoimes selle põhjendusega 14, põhimõtteliselt kohaldatavad kostjate suhtes, kelle elu‑ või asukoht ei ole liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole mõeldav, et liidu kohtualluvuseeskirjadel võiks olla väljaspool nende kohaldamisala blokeeriv toime riigisisestele õigusnormidele. Lisaks tooks ükskõik missugune teistsugune analüüs kaasa selle, et riigisisesed kohtualluvuseeskirjad muudetakse kõikidel juhtudel kohaldamatuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Seega võib eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele vastata nii, et juhul, kui määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõige 2 ei ole kohaldatav, tuleb selle määruse artikli 6 lõiget 1 tõlgendada nii, et riigisisesed kohtualluvuseeskirjad on kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Teen siiski Euroopa Kohtule ettepaneku pöörata tähelepanu vastupidisele tõlgendusele, mille võib niisugusest üldiselt sõnastatud vastusest tuletada. Niisugust valvsust näib õigustavat eelotsusetaotluse esitanud kohtu viide Saksamaa õigusteooria kommentaaridele, millest tuleneb küsimus, kuidas suhestub määruse nr 1215/2012 artikli 6 lõige 1 vaidlusi tarbija‑ ja töölepingute alal käsitlevate jagude sätetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt selle kohta ka Gaudemet-Tallon, H. ja Ancel, M.-E., <HT TYPE="ITALIC">Compétence et exécution des jugements en Europe – Règlements 44/2001 et 1215/2012, Conventions de Bruxelles (1968) et de Lugano (1998 et 2007)</HT>, L.G.D.J., Pariis, 2018 (6. kd), lk 464 ja 167. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1 ja artikli 21 lõikest 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>ei tulene teisiti<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Tegemist on sama terminiga, mida on kasutatud määruse nr 1215/2012 artiklis 4.</P></NOTE> Need artiklid paiknevad aga kummaski asjaomases jaos, st vastavalt pärast selle määruse artikli 17 lõiget 1 ja artikli 20 lõiget 1, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, <HT TYPE="ITALIC">ilma et see piiraks</HT> [määruse nr 1215/2012] artikli 6 […] kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtujuristi kursiiv. Vt ka sama sõnastuse erinevus saksa‑, inglis‑ ja poolakeelses versioonis.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>1968. aasta Brüsseli konventsioonis ja määruses nr 44/2001 oli kasutatud samu termineid: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>sous réserve de<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> (kooskõlas) mõlema õigusakti artiklis 4 ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>sans préjudice de<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> (ilma et see mõjutaks) vastavalt selle konventsiooni artiklis 13 ning selle määruse artiklites 15 ja 18. Kohtualluvuseeskirjad, mis näevad ette <HT TYPE="ITALIC">erandliku</HT> kohtualluvuse, seejärel selles määruses sätestatud normid, mis käsitlevad kohtualluvuse kokkulepet, pidid riigisisese õiguse kohaldamise välistama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Märgin siiski, et nii määruses nr 44/2001 kui ka määruses nr 1215/2012 on nendes artiklites samad terminid hispaaniakeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>sin perjuicio<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>), taanikeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>jf. dog<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>), itaalikeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>salva/fatto salvo<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>), hollandikeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>onverminderd<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>), portugalikeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>sem prejuízo<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>) ja rootsikeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>om inte annat<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Tekib seega küsimus, kas <HT TYPE="ITALIC">nõrgemat poolt kaitsvate</HT> kohtualluvuseeskirjade lisamisel määrusesse nr 1215/2012 peab olema sama ulatus. On mitu võimalikku lähenemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 5 sõnastusest, mille kohaselt <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, <HT TYPE="ITALIC">hagi esitada</HT> teise liikmesriigi kohtusse <HT TYPE="ITALIC">üksnes</HT> II peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras, ning mis erineb sama määruse kolmandates riikides elavate või asuvate kostjate suhtes kohaldatava artikli 6 lõike 1 sõnastusest, võib järeldada, et riigisiseseid kohtualluvuseeskirju võib kohaldada edasi <HT TYPE="ITALIC">lisaks</HT> määruses nr 1215/2012 sätestatud eeskirjadele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt selle kohta Garcimartín Álferez, F. J. ja Sánchez Fernández, S., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>El nuevo reglamento Bruselas I: qué ha cambiado en el ámbito de la competencia judicial<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revista Española de Derecho Europeo</HT>, Marcial Pons Ediciones Jurídicas y Sociales, Madrid, nr 48, 2013, lk 3–6, ning Pohl, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>Die Neufassung der EuGVVO – im Spannungsfeld zwischen Vertrauen und Kontrolle<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>, <HT TYPE="ITALIC">Praxis des Internationalen Privat- und Verfahrensrechts</HT> (IPRax), Verlag Ernst und Werner Gieseking GmbH, Köln, vol. 2, 2013, lk 109–111).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Argumendina võib kasutada ka seda, et selle määruse artikli 21 lõikes 2 on sätestatud, et tööandja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>vastu, kelle alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> hagi esitada liikmesriigi kohtusse vastavalt lõike 1 punktile b<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Töötajal on seega lihtsalt võimalus valida sellel määrusel põhineva kohtualluvuse ja riigisisesest õigusest tuleneva kohtualluvuse vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt Nord, N. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>Refonte du règlement <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>Bruxelles I<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> et protection du travailleur<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>, <HT TYPE="ITALIC">La Semaine Juridique Social</HT>, LexisNexis, Pariis, nr 52, 2014, lk 3, punkt 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Lähtudes määruse nr 1215/2012 põhjenduse 14 teisest lausest, mis käsitleb kohtualluvuseeskirju, mida tuleks selle määruse eesmärkidest olenevalt eelistada,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>[…] Tarbijate ja töötajate kaitse tagamiseks, liikmesriikide kohtute pädevuse kindlustamiseks olukordades, kus neil on erandlik kohtualluvus, ning poolte autonoomia austamiseks tuleks […] käesoleva määruse teatavaid kohtualluvuse eeskirju kohaldada kostja alalisest elukohast olenemata.<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/></P></QUOT.S></NOTE> võib siiski ka väita, et selle määruse II peatüki 4. ja 5. jaos sätestatud kohtualluvuseeskirjad välistavad vahet tegemata riigisiseste õigusnormide kohaldamise, ehkki need võivad olla hagejale soodsamad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt selle kohta Nord, N., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>Refonte du règlement <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>Bruxelles I<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> et protection du travailleur<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>, <HT TYPE="ITALIC">La Semaine Juridique Social</HT>, LexisNexis, Pariis, nr 52, 2014, lk 3 ja 4, punkt 20. Eeskirjade kohta töölepingu valdkonnas vt Cuniberti, G., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>La réforme du Règlement Bruxelles I<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>, <HT TYPE="ITALIC">Droit et procédures – EJT</HT>, Dalloz, Pariis, nr 2, 2013, punkt 37.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kaldun nõustuma selle analüüsiga, mis rajaneb määruse nr 1215/2012 ühtlusel, selle kokkulangevusel varasemate sätete ja nende eesmärkidega, mis võimaldavad seega kõrvaldada keeleversioonide lahknevustest tulenevad kahtlused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kõigepealt meenutan, et riigisisese õiguse välistamist, mis varem oli ette nähtud erandlikku kohtualluvust sätestavate kohtualluvuseeskirjade puhul,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt selle kohta P. Jenard’i aruanne, mis puudutab <DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="059" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1979">EÜT 1979, C 59, lk 1</REF.DOC.OJ>), eriti lk 21. Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>Jenard’i aruanne<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>.</P></NOTE> on määruse nr 1215/2012 artikli 6 üldsätete raames, mis käsitlevad juhtumit, mil kostja elu‑ või asukoht ei ole liikmesriigis, laiendatud konkreetselt tarbijate ja töötajate huvides, säilitades samas riigisiseste kohtualluvuseeskirjade kohaldamise põhimõtte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt selle sätte tekkeloo kohta eelkõige Gaudemet-Tallon, H. ja Ancel, M.‑É., <HT TYPE="ITALIC">Compétence et exécution des jugements en Europe – Règlements 44/2001 et 1215/2012, Conventions de Bruxelles (1968) et de Lugano (1998 et 2007)</HT>, L.G.D.J., Pariis, 2018 (6. kd), lk 137.</P></NOTE> Minu meelest on seega tegemist selle põhimõtte eranditega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Seejärel märgin, et määruse nr 1215/2012 jagudes, mis käsitlevad tarbijaid ja töötajaid, keda on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>nõrgemaks pooleks<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Selle määruse põhjendus 18.</P></NOTE> on säilitatud võimalus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>See termin on pärit M. P. Jenard’i aruandest, viidatud eespool, lk 33.</P></NOTE> kohaldada teatavaid üldsätteid, sh selle määruse artiklit 6. Järeldan nende õigusnormide kombinatsioonist, et selle määruse artikkel 6 käsitleb ükskõik missuguse kolmandas riigis elava või asuva kostja üldjuhtumit ning et viide selles sättes sama määruse artikli 21 lõikele 2 määrab kindlaks eeskirjad, mida kohaldatakse erijuhtumil, mil töötaja esitab hagi tööandja vastu. Seega on seadusandja otsustanud, et riigisiseseid eeskirju kohaldatakse, kui kostja on töötaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Järelikult ei saa kalduda kõrvale põhimõttest, mille on valinud Euroopa Kohus ning mille kohaselt juhul, kui kohaldatakse määruse nr 1215/2012 II peatüki 5. jaos sätestatud kohtualluvuseeskirju, peab neil olema esimus riigisiseste kohtualluvuseeskirjade suhtes isegi juhul, kui viimased oleksid töötajale soodsamad, sest need ei ole mitte ainult konkreetsed, vaid on ka ammendavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20080522">22. mai 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glaxosmithkline ja Laboratoires Glaxosmithkline</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑462/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:299">EU:C:2008:299</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20210225">25. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Markt24</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:134">EU:C:2021:134</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Selles olukorras olen arvamusel, et on täidetud tsiviilkoostöö alal kohaldatavate määruste eesmärk ühtlustada kollisiooninormid kohtualluvuse kohta ning kohtualluvuseeskirjade prognoositavuse ja pädevate kohtute piiritlemise nõue asjaomaseid nõrgemaid pooli kaitsvates tingimustes, sest oletatavalt on need kohtualluvuseeskirjad kohaldatavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt selle kohta ka Nord, N., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>Refonte du règlement <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>Bruxelles I<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> et protection du travailleur<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>, <HT TYPE="ITALIC">La Semaine Juridique Social</HT>, LexisNexis, Pariis, nr 52, 2014, lk 3 ja 4, punkt 20, ning Cuniberti, G., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>La réforme du Règlement Bruxelles I<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>, <HT TYPE="ITALIC">Droit et procédures – EJT</HT>, Dalloz, Pariis, nr 2, 2013, punkt 37. Vt ka Temming, F. ja Glatz, P., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>Vorlagen an den EuGH, Arbeitsrecht, Haftung aus Arbeitsvertrag/Rechtsnachfolger<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>, <HT TYPE="ITALIC">Zeitschrift für europäisches Sozial- und Arbeitsrecht</HT> (ZESAR), Erich Schmidt Verlag, Berliin, nr 5/6, 2021, lk 230, eriti lk 232.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Kõikide nende kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele eelotsuse küsimusele, et määruse nr 1215/2012 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et riigisiseste kohtualluvuseeskirjade kohaldamine on välistatud, kui on täidetud selle määruse artikli 21 lõike 2 kohaldamise tingimused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtualluvus tarbijalepingute puhul</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kolmanda ja neljanda eelotsuse küsimusega tunneb eelotsusetaotluse esitanud kohus huvi, kas niisuguses olukorras töötaja – nagu käsitletaval juhul on hageja – võib tugineda kohtualluvuse kindlaksmääramisel tarbijaid kaitsvatele õigusnormidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kolmas küsimus puudutab määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1. Neljas eelotsuse küsimus käsitleb Rooma I määruse artikli 6 lõiget 1. Nende ühine ese on lepingud, mille on sõlminud füüsiline isik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleb<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 26 ja 74. joonealune märkus.</P></NOTE> teha kindlaks, kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>kutseala<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/> nende õigusnormide tähenduses ei hõlma mitte ainult ettevõtlust, vaid ka töötamist töötajana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Et Rooma I määruse esemeline kohaldamisala ja sätted peavad olema kooskõlas eelkõige kohtualluvust käsitlevate määrustega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 35.</P></NOTE> analüüsin kolmandat ja neljandat eelotsuse küsimust koos ning kõigepealt nende esimest ja siis teist osa. Mis puudutab määrust nr 1215/2012, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma kolmanda eelotsuse küsimuse esitanud juhuks, kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse eitavalt. Kuna ma teen ettepaneku vastata sellele jaatavalt, on järgnev analüüs esitatud teise võimalusena.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> määruse nr 1215/2012 ja Rooma I määruse tähenduses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Oma kolmanda ja neljanda eelotsuse küsimuse esimese osaga küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt, kas määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 ja Rooma I määruse artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> hõlmab töötamist töösuhte raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Meenutan, et tegemist on tarbijat kaitsvate kohtualluvuseeskirjade kohaldamise ühe tingimusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Primera Air Scandinavia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑215/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:235">EU:C:2020:235</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning kohtuotsus Personal Exchange International (punkt 27).</P></NOTE> Mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/> on raske tõlgendada seetõttu, et määruse nr 1215/2012 artikli 17 eri keeleversioonid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Määruse nr 44/2001 artikkel 15 oli sõnastatud samamoodi. Vt selle kohta kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Personal Exchange International, eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused, mida tekitas sloveenikeelne versioon (selle kohtuotsuse punkt 21).</P></NOTE> ei lange kokku ei selles määruses ega Rooma I määruse artikli 6 eri keeleversioonidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Prantsuskeelses versioonis ja osas teistes keeleversioonides on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> määratletud määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõike 1 esimeses lauses nii, et see on isik, kes on sõlminud lepingu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>oma <HT TYPE="ITALIC">majandustegevusest või</HT> <HT TYPE="ITALIC">kutsealast</HT> sõltumatul eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>, samas kui sama lõike punktis c on teine<?PAGE NO="17"?> lepinguosaline see, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>kes tegeleb <HT TYPE="ITALIC">äri- või kutsetegevusega</HT><QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Kohtujuristi kursiiv. Sama dihhotoomia eksisteerib hispaania‑ ja itaaliakeelses versioonis.</P></NOTE> Seevastu saksakeelses versioonis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Nendes kahes sättes esineb väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>berufliche oder gewerbliche Tätigkeit<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu täpsustuste kohaselt on selle väljendi tõlgendamise raskus tingitud termini <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>gewerblich<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> lisamisest terminile <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>beruflich<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>, mis on väga laia tähendusega. Sellest võib järeldada, et silmas peetakse ainult ettevõtlust või tegutsemist vaba elukutse esindajana.</P></NOTE> ja osas teistes keeleversioonides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt näiteks poolakeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0100" ID="QS0100"/>zawodową lub gospodarczą<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>) või portugalikeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0101" ID="QS0101"/>atividade comercial ou profissional<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>). Taanikeelses versioonis on kasutatud ainult ühte terminit (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0102" ID="QS0102"/>erhvervsmæssige virksomhed<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>), kuid samuti ühtlaselt kaks korda.</P></NOTE> on tarbija ja tema lepingupartneri tegevuse kohta kasutatud sama sõnastust. Teistest keeleversioonidest võib leida teistsuguseid väljendeid, ilma et tarbija ja kostja tegevuse määratlemisel oleks kasutatud samu termineid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt näiteks ingliskeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0103" ID="QS0103"/>trade or professioon<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>/<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0104" ID="QS0104"/>commercial or professional activities<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>), hollandikeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0105" ID="QS0105"/>bedrijfs of beroepsmatig<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>/<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0106" ID="QS0106"/>commerciële of beroepsactiviteiten<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>) või rootsikeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0107" ID="QS0107"/>affärsverksamhet eller yrkesverksamhet<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/>/<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0108" ID="QS0108"/>kommersiell verksamhet eller yrkesverksamhet<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Lisaks ei vasta terminid, mida on kasutatud Rooma I määruse artikli 6 lõikes 1 tarbija ja kutseala esindaja suhte määratlemiseks, mitte alati määruse nr 1215/2012 artiklis 17 kasutatud terminitele. Näiteks on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0109" ID="QS0109"/>professionnel<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/> (kutseala esindaja) prantsuskeelses versioonis määratletud väljendi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0110" ID="QS0110"/>activité professionnelle<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> (tegevus- või kutseala) abil, mitte väljendiga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0111" ID="QS0111"/>activité commerciale et professionnelle<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/> (äri- või kutsetegevus) nagu selle määruse artikli 17 lõike 1 punktis c.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Selles olukorras tundub mulle, et kõnesolevate sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0112" ID="QS0112"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/> määratlusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Märgin, et keeleversioonides, mida ma analüüsisin, tähistab termin <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0113" ID="QS0113"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> isikut, kes ainult kasutab kaupa või teenust. Seega on tarbija vastupidises olukorras töötajale, kes toodab kaupu või osutab teenuseid oma tööandja huvides. Vt selle kohta kohtuotsus Personal Exchange International (punkt 38).</P></NOTE> Euroopa Kohus meenutas hiljuti määruse nr 1215/2012 kohta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0114" ID="QS0114"/>[…] ainult need lepingud, <HT TYPE="ITALIC">mis on sõlmitud väljaspool igasugust majandus- ja kutsetegevust ja vastavaid eesmärke ja nendest sõltumatult</HT> <HT TYPE="ITALIC">ning mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi</HT>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> kuuluvad nimetatud määruses seoses tarbija kui nõrgemaks peetava poole kaitsmisega ette nähtud erinormide kohaldamisalasse<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P><DATE ISO="20191003">3. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruchová</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:825">EU:C:2019:825</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt samade kriteeriumide meenutuseks, osaliselt üldises sõnastuses, mis puudutab määruse nr 44/2001 artikleid 15–17, kohtuotsus Personal Exchange International (punktid 29–31 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Seega ei ole Euroopa Kohus oma väljakujunenud praktikas, mis põhineb algul 1968. aasta Brüsseli konventsioonis sätestatud tarbijat kaitsvate õigusnormide arengulool, teinud selget vahet olenevalt sellest, kas kutsetegevus on ettevõtlus või mitte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt P. Schlosseri aruanne, mis käsitleb konventsiooni Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta konventsiooniga kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning protokolliga, mis käsitleb konventsiooni tõlgendamist Euroopa Kohtus (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="059" PAGE.FIRST="71" DATE.PUB="1979">EÜT 1979, C 59, lk 71</REF.DOC.OJ>) (eriti lk 118, punkt 153) ning <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Česká spořitelna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:165">EU:C:2013:165</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>FD väidab, et Saksamaa kohus on pädev sel põhjusel, et tagatisleping, mis on tema nõude aluseks, sõlmiti eesmärgil, mida võib pidada eesmärgiks, mis ei ole tema kutsetegevusega seotud. Töö töötajana kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0115" ID="QS0115"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> alla, sest töötajad kasutavad oma töötasu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0116" ID="QS0116"/>omaenese vajaduste rahuldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Niisuguse loogika kohaselt tuleks sisse arvata aga ka teised kutseala esindajad, kes ei ole töötajad, näiteks käsitöölised, töösturid, põllumajandusettevõtjad või sõltumatud kaubamüüjad, kes kasutavad oma tulu oma igapäevaeluks samamoodi nagu töötajad oma töötasu. Lisaks, kui tarbija tarbib kaupu või teenuseid ja kasutab selleks oma töötasu, ei saa seda pidada tarbimise esemeks määruse nr 1215/2012 II peatüki 4. jao tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Võib ka esitada ühe määruse süsteemi puudutava argumendi. Nimelt on liidu seadusandja tarbijate ja töötajate puhul ette näinud erinevad kohtualluvused. Tarbijate puhul ette nähtud kohtualluvuseeskirjade kohaldamisala laiendav tõlgendamine niisuguses olukorras<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt võrdluseks kohtuotsus Personal Exchange International, mis käsitleb pokkerimängulepingut, mille sõlmis internetis isik, kes saab korrapäraselt suuri tulusid.</P></NOTE> viiks selleni, et eiraksime seadusandja otsust määrata töötajate puhul kindlaks konkreetsed eeskirjad, mis ei võimalda neil pöörduda oma elukoha kohtusse nagu tarbijaid, eelistamaks seda, et kohus, kelle poole pöördutakse, asub töökoha lähedal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Viimaseks lisan samamoodi nagu komisjon, et niisugust tõlgendust ei õigusta asjaolu, et puudub õigusnorm, mida kohaldataks olukorra suhtes, mida ei ole määruses nr 1215/2012 silmas peetud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Selles küsimuses on eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutanud, et kehtiva õiguse hetkeseisus ei oleks määruse nr 1215/2012 põhjendustes 14 ja 18 sõnastatud nõrgema poole kaitse eesmärk täidetud, kui nõustutakse sellega, et äriühingute kontsernis töötajale tuuakse põhjuseks tema töösuhe, miks ei saa tema suhtes kohaldada tarbijate suhtes kohaldatavaid kohtualluvuseeskirju, või vastupidi, niisuguse töösuhte puudumine, et õigustada seda, miks ei ole kohaldatavad samuti selles määruses töötajate huvides sätestatud eeskirjad.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule seega ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmanda ja neljanda eelotsuse küsimuse esimesele osale, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0117" ID="QS0117"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/> määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõike 1 ja Rooma I määruse artikli 6 lõike 1 tähenduses hõlmab töötamist töötajana töösuhte raames.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Niisuguse lepingu kvalifikatsioon, mis tagab töötajale tööandja kohustuste täitmise</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Oma kolmanda ja neljanda eelotsuse küsimuse teise osaga küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt Euroopa Kohtult, kas määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 ja Rooma I määruse artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõistesse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0118" ID="QS0118"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/> kuulub ka tagatisleping, mille kohaselt on kolmas isik otseselt vastutav töötaja ees nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad tema tööandjaga sõlmitud töölepingust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>See küsimus on esitatud ainult juhuks, kui mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0119" ID="QS0119"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/> ei hõlma töötaja tegevust, mis võib õigustada seda, et asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjade kohaselt eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Kuna ma välistasin eespool niisuguse võimaluse, teen seega Euroopa Kohtule teise võimalusena ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et töötaja suhtes võetud kohustus – ehkki ühepoolne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20090514">14. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ilsinger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑180/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:303">EU:C:2009:303</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> –, mille eesmärk on tagada tema tööandja kohustuste täitmine, mitte rahuldada eravajadusi, on töölepinguga otseselt seotud. Seega ei ole see sõlmitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0120" ID="QS0120"/>väljaspool igasugust majandus- ja kutsetegevust ja vastavaid eesmärke ja nendest sõltumatult<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 96.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Kuna käsitletaval juhul tuleb tagatislepingu sõlmimise asjaolude ja selle sisu tõttu asuda seisukohale, et see on töölepingu lahutamatu osa,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 52.</P></NOTE> tuleks sellest järeldada, et see sõltub FD kutsetegevusest. Euroopa Kohtu otsuse, mis puudutab töölepingute väljajätmist direktiivi 93/13/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).</P></NOTE> kohaldamisalast, võib üle kanda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Vt <DATE ISO="20190321">21. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pouvin ja Dijoux</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑590/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:232">EU:C:2019:232</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Seega teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teise võimalusena eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmanda ja neljanda eelotsuse küsimuse teisele osale, et tagatisleping, mis on töölepingu lahutamatu osa ja mille kohaselt on isik vastutav selle eest, et täidetakse tööandja kohustusi töötaja ees, kuulub mõistesse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0121" ID="QS0121"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/> määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõike 1 ja Rooma I määruse artikli 6 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kõigi eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesarbeitsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Esimese võimalusena:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 21 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et füüsilist või juriidilist isikut, kelle elu‑ või asukoht võib, kuid ei pruugi olla liikmesriigi territooriumil ning kellega töötaja ei ole sõlminud mitte oma töölepingut, vaid lepingu, mis on töölepingu lahutamatu osa ja mille kohaselt vastutab see isik selle eest, et täidetakse tööandja kohustused töötaja ees, võib pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0122" ID="QS0122"/>tööandjaks<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>, kui tal on otsene huvi selle lepingu nõuetekohase täitmise vastu. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab selle otsese huvi olemasolu hindama kõikehõlmavalt, võttes arvesse käsitletava juhtumi kõiki asjaolusid.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et riigisiseste kohtualluvuseeskirjade kohaldamine on välistatud, kui on täidetud selle määruse artikli 21 lõike 2 kohaldamise tingimused.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et vaidlus ei kuulu määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 2 kohaldamisalasse:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080617">17. juuni 2008. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0123" ID="QS0123"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/> hõlmab töötamist töötajana töösuhte raames.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 ja määruse nr 593/2008 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tagatisleping, mis on töölepingu lahutamatu osa ja mille kohaselt on isik vastutav selle eest, et täidetakse tööandja kohustusi töötaja ees, kuulub mõistesse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0124" ID="QS0124"/>majandustegevus või kutseala<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>