European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/817

17.11.2026

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2026/817,

10. september 2026,

millega kehtestatakse sooduskordade ajutise peatamise ja üldiste kaitsemeetmete vastuvõtmise menetluse normid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2026/1395, mis käsitleb üldise tariifisoodustuste kava kohaldamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 978/2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2026. aasta määrust (EL) 2026/1395 (mis käsitleb üldise tariifisoodustuste kava kohaldamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 978/2012 (1) („GSP määrus“), eriti selle artikli 15 lõiget 13, artikli 23 lõiget 16 ja artikli 26 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada GSP määruse artiklite 15, 16, 22, 23 ja 24 kohaste sooduskordade ajutise peatamise menetluste ning kõnealuse määruse VII peatüki I jao kohaste üldiste kaitsemeetmete võtmise menetluste läbipaistvus ja prognoositavus, on Euroopa Parlament ja nõukogu andnud komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada norme, eelkõige tähtaegade, poolte õiguste, konfidentsiaalsuse ja võetud meetmete läbivaatamise kohta ning artikli 26 lõike 4 puhul ka avalikustamise, kontrollimise ja kontrollkäikude kohta.

(2)

Võttes arvesse GSP määruse artiklit 44, on asjakohane, et komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu nõuetekohaselt GSP määruse rakendamise olulistest menetlusetappidest, nagu ajutise peatamise menetluse või kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamine, või kui ta otsustab sooduskorra ajutiselt peatada tõsiste ja süstemaatiliste puuduste korral, mis on seotud rahvusvahelise kohustusega võtta tagasi riigi enda kodanikud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SOODUSKORDADE AJUTISE PEATAMISE MENETLUSEGA SEOTUD NORMID

Artikkel 1

Teabe kontrollimine

1.   Komisjon otsib ja hindab kooskõlas GSP määruse asjakohaste sätetega kogu teavet, mida ta peab vajalikuks. Vajaduse korral võetakse arvesse ka GSP määruse artiklites 20, 21 ja 22 osutatud tõhustatud kaasamist. Komisjon hindab järelduste tegemisel kogu asjakohast teavet, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saadud teavet.

2.   Komisjon näeb ette piisava ajavahemiku, mille jooksul kolmandad isikud võivad kirjalikult esitada oma arvamused, saates asjakohase teabe komisjonile. Kõnealune ajavahemik täpsustatakse GSP määruse artikli 23 lõike 4 kohases ajutise peatamise menetluse algatamise teates. Komisjon võtab arvesse kõnealuste kolmandate isikute esitatud märkusi, kui need on piisavalt tõendatud.

3.   Kui komisjon leiab, et asjaomane soodustusi saav riik või muu kolmas isik, kes on andnud endast teada vastavalt lõikele 2, on esitanud eksitavat või valeteavet, ei võta ta seda teavet arvesse.

Artikkel 2

Koostatud toimik

1.   Komisjon koostab pärast sooduskorra ajutise peatamise menetluse algatamist toimiku. Koostatud toimik sisaldab dokumente, mis on olulised järelduste tegemiseks, sealhulgas soodustusi saava riigi esitatud teavet, vastavalt artikli 1 lõikele 2 endast teada andnud kolmandate isikute esitatud teavet ja muud komisjoni hangitud olulist teavet, sealhulgas kaebuses esitatud tõendeid.

2.   Soodustusi saaval riigil ja kolmandatel isikutel, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, on kirjaliku taotluse korral õigus koostatud toimikuga tutvuda. Neil on ligipääs kogu teabele, mida koostatud toimik sisaldab, välja arvatud liidu institutsioonide või liikmesriikide ametiasutuste koostatud sisedokumendid, võttes seejuures arvesse GSP määruse artiklis 47 sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusi.

3.   Koostatud toimiku sisu on kooskõlas konfidentsiaalsust käsitlevate sätetega vastavalt GSP määruse artiklile 47.

Artikkel 3

GSP+ raames soodustusi saavate riikide koostöökohustus

1.   Kui komisjon on algatanud kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) raames ettenähtud sooduskorra ajutise peatamise menetluse, peab asjaomane GSP+ raames soodustusi saav riik esitama kooskõlas GSP määruse artikliga 15 kogu vajaliku teabe, milles tõendatakse siduvatest kohustustest tulenevate kohustuste täitmist ajavahemiku jooksul, mis on esitatud komisjoni ajutise peatamise menetluse algatamise teates.

2.   Kui asjaomane GSP+ raames soodustusi saav riik ei tee koostööd, ei piira see tema õigust pääseda juurde koostatud toimikule.

3.   Kui asjaomane GSP+ raames soodustusi saav riik keeldub koostööst või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab oluliselt menetlust, võib komisjon nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Artikkel 4

Üldine ärakuulamine

1.   Asjaomasel soodustusi saaval riigil ja kolmandatel isikutel, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, on õigus saada komisjoni poolt ära kuulatud.

2.   Nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on selgitatud nende suulise ärakuulamise põhjused. Selline taotlus peab komisjonini jõudma kuu aja jooksul pärast ajutise peatamise menetluse algatamist.

Artikkel 5

Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumine

1.   Asjaomane soodustusi saav riik ja kolmandad isikud, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavate tõenditega teavet, võivad samuti taotleda kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb koostatud toimikule juurdepääsemise taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja ärakuulamistaotlustega.

2.   Kolmandad isikud, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, võivad taotleda kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist, et kontrollida, kas komisjon on nende tähelepanekuid arvesse võtnud. Kirjalik taotlus tuleb esitada kümne päeva jooksul pärast seisukohtade teatavakstegemise ajavahemiku möödumist.

3.   Kui asjaomasel soodustusi saaval riigil või kolmandal isikul, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, on suuline ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametnikuga, osalevad sellel ka komisjoni asjaomaste talituste esindajad.

Artikkel 6

Teabe avalikustamine GSP määruse artikli 15 kohase menetluse raames

1.   Komisjon avaldab asjaomasele GSP+ raames soodustusi saavale riigile olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseb komisjon teha otsuse vastavalt GSP määruse artikli 15 lõigetele 8 ja 9.

2.   Avalikustamine toimub kirjalikult, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset kooskõlas GSP määruse artikliga 47. See sisaldab komisjoni järeldusi ja esialgset kavatsust, kas lõpetada ajutise peatamise menetlus või peatada ajutiselt sooduskord.

3.   Avalikustamine toimub niipea kui võimalik, tavapäraselt mitte hiljem kui 45 päeva enne, kui komisjon teeb lõpliku otsuse lõppmeetmeid käsitleva ettepaneku kohta. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid fakte või kaalutlusi kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

4.   Avalikustamine ei piira ühegi hilisema otsuse tegemist. Kui hilisem otsus põhineb teistsugustel faktidel ja kaalutlustel, avalikustatakse need võimalikult kiiresti.

5.   Pärast teabe avalikustamist tehtavaid esildisi võetakse arvesse ainult juhul, kui need on esitatud tähtaja jooksul, mille komisjon määrab küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt iga juhtumi puhul eraldi ja mille pikkus on vähemalt 14 päeva pärast avalikustamist.

Artikkel 7

Läbivaatamine

1.   Kui asjaomasele soodustusi saavale riigile võimaldatav sooduskord on ajutiselt kas täielikult või osaliselt peatatud, võib soodustusi saav riik esitada kirjaliku taotluse sooduskorra taastamiseks, kui ta leiab, et ajutise peatamise põhjused enam ei kehti.

2.   Komisjon võib soodustuste ajutise peatamise vajaduse alati läbi vaadata, kui ta leiab, et peatamise tingimused ei ole enam täidetud või on muutunud, ning võib vastavalt kohandada peatamismeetmete ulatust kooskõlas GSP määruse artikliga 24.

3.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse sooduskorra ajutise peatamise läbivaatamise suhtes mutatis mutandis.

II PEATÜKK

ÜLDISTE KAITSEMEETMETE VASTUVÕTMISE MENETLUSEGA SEOTUD NORMID

Artikkel 8

Uurimise algatamine taotluse korral

1.   GSP määruse artikli 28 lõike 2 kohane kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise taotlus tuleb esitada kirjalikult nii konfidentsiaalses kui ka mittekonfidentsiaalses vormis. Taotlus sisaldab selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet järgmistes küsimustes:

a)

kaebuse esitanud liidu tootjate isik ning nende samasuguse toote või otseselt konkureeriva toote liidu toodangu mahu ja väärtuse kirjeldus. Kui kirjalik taotlus tehakse liidu tootjate nimel, tuleb kaebuses esitada need tootjad, kelle nimel taotlus on esitatud. Taotluses tuleb nimetada ka teised teadaolevad liidu tootjad (või samasuguse või otseselt konkureeriva toote liidu tootjate ühendused), kes kaebuses ei osale, ning kirjeldada nende liidu tootmise mahtu ja väärtust;

b)

samasuguse või otseselt konkureeriva toote täielik kirjeldus, asjaomase soodustusi saava riigi nimi, iga teadaoleva eksportija või välistootja isik ning kõnealust toodet teadaolevalt liitu importivate isikute loetelu;

c)

teave asjaomasest soodustusi saavast riigist pärineva samasuguse või otseselt konkureeriva toote impordi mahu ja hinna suuruse ja suundumuste kohta. Siin tuleb eristada GSP määruse raames soodustatud importi, muud soodustatud importi ja ilma soodustuseta toimuvat importi;

d)

teave kaebuse esitanud liidu tootjate olukorra kohta GSP määruse artiklis 27 loetletud tegurite põhjal;

e)

teave selle kohta, millist mõju on punktis c kirjeldatud import avaldanud kaebuse esitanud liidu tootjatele, võttes arvesse ka liidu tootjate olukorda mõjutavaid muid lisategureid.

2.   Taotlus ja seda täiendavad dokumendid tuleb esitada komisjonile elektroonilisel kujul.

Taotlus loetakse esitatuks esimesel tööpäeval pärast kättesaamistõendi väljaandmist komisjoni poolt.

Komisjon saadab liikmesriikidele pärast taotluse kättesaamist selle koopia.

3.   Ametiasutused ei avalda uurimise algatamise taotlust enne, kui otsus uurimise algatamise kohta on tehtud. Pärast nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamist ja enne uurimise algatamist teavitatakse asjaomase ekspordiriigi valitsust.

4.   Kaebuse võib enne uurimise algatamist tagasi võtta, misjuhul ei loeta seda esitatuks.

Artikkel 9

Uurimise ex officio algatamine

Komisjon võib uurimise algatada ilma taotluseta, kui tal on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et GSP määruse artikli 26 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmete kehtestamise tingimused on täidetud.

Artikkel 10

Teave uurimise algatamise kohta

1.    Euroopa Liidu Teatajas avaldatav algatamisteade sisaldab järgmist:

a)

saadud teabe kokkuvõte ja nõue, et igasugune asjaomane teave tuleb edastada komisjonile;

b)

ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teavet esitada, et neid seisukohti ja teavet uurimise käigus arvesse võetaks;

c)

uurimisperiood, mis hõlmab reeglina vähemalt uurimismenetluse algatamisele vahetult eelnevat kolme aastat. Teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta ei võeta üldjuhul arvesse;

d)

ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist komisjoni poolt;

e)

ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist.

2.   Komisjon teatab talle teadaolevatele asjaomastele eksportijatele, importijatele ning eksportijaid või importijaid esindavatele ühendustele, samuti asjaomase soodustusi saava riigi esindajatele ja kaebuse esitanud liidu tootjatele menetluse algatamisest ning, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset, esitab teadaolevatele eksportijatele ning ekspordiriigi ametiasutustele kirjaliku taotluse täieliku teksti ning teeb selle teistele asjaomastele huvitatud isikutele nende taotlusel kättesaadavaks. Kui asjaomaste eksportijate arv on eriti suur, võib kirjaliku taotluse täieliku teksti esitada üksnes ekspordiriigi ametiasutustele või asjaomasele kaubandusettevõtete ühendusele.

Artikkel 11

Uurimine

1.   Komisjon hangib teavet, mida ta uurimise läbiviimiseks vajalikuks peab.

2.   Huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha, saates komisjonile asjakohase teabe. Neid seisukohti võidakse arvestada juhul, kui need on piisavalt tõendatud. Komisjon võib saadud teavet asjaomase soodustusi saava riigi ja iga huvitatud isiku abiga kontrollida.

3.   Isikutele, kes on saanud uurimises kasutatava küsimustiku, antakse vastamiseks aega vähemalt 30 päeva. 30päevast tähtaega võib pikendada, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise tähtaegu, tingimusel et asjaosaline näitab ära pikendamist põhjendavad erilised asjaolud.

4.   Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt teabe esitamist ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et neid nõudmisi täita.

5.   Komisjon võib nõuda, et liikmesriik teeks kõik vajalikud kontrollimised ja inspekteerimised, eriti importijate, hulgimüüjate ja liidu tootjate seas, ning teostaks uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad oma nõusoleku ja kui kõnealuse riigi valitsust on ametlikult informeeritud ning ta ei esita vastuväiteid. Liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et komisjoni nõudmisi täita. Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või liikmesriigi taotlusel liikmesriikide ametnikke nende ülesannete täitmisel abistada.

6.   Juhul kui huvitatud isikuid, tooteliike või tehinguid on palju, võib uurimine piirduda mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Isikute, tooteliikide või tehingute lõplik valik kõnealust väljavõttelist uuringut käsitlevate sätete alusel jääb komisjoni ülesandeks, kuigi eelistatav on, kui valim koostatakse asjaomaste isikutega konsulteerides ja nende nõusolekul, tingimusel et sellised isikud annavad endast teada ja teevad kättesaadavaks piisavalt teavet, mis võimaldab koostada tüüpilise valimi. Kui on otsustatud valikuuringu kasuks ja kui mõned või kõik valitud osalised ilmutavad soovimatust koostööd teha, mis võib tõenäoliselt uurimise tulemustele olulist mõju avaldada, võib valida uue valimi. Kui aga endiselt säilib olulisel määral soovimatus koostööd teha või kui uue valimi koostamiseks ei ole aega, kohaldatakse artikli 13 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 12

Kontrollkäigud

1.   Komisjon võib teha kontrollkäike, et kontrollida importijate, eksportijate, hulgimüüjate, vahendajate, tootjate, kaubandusettevõtete ühenduste, organisatsioonide ja teiste huvitatud isikute dokumentides sisalduvat teavet, mis on esitatud toodete kohta, mille suhtes võib vaja olla kehtestada kaitsemeetmed.

2.   Komisjon võib vajaduse korral teha uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad selleks nõusoleku annavad ja kui komisjon uurimisest kõnealuse riigi valitsuse esindajatele teatab ning need ei esita uurimise suhtes vastuväiteid. Niipea kui asjaomased ettevõtjad on nõusoleku andnud, peaks komisjon teatama ekspordiriigi ametiasutustele kontrollitavate äriühingute nimed ja aadressid ning kontrollkäiguks kokkulepitud kuupäevad.

3.   Kontrollitavatele ettevõtjatele antakse teada, millist teavet on kavas kontrollkäigu raames kontrollida ja millist teavet tuleb kõnealuse kontrollkäigu ajal esitada. Küsida võib täiendavat teavet.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 alusel toimuvate uurimiste ajal abistavad komisjoni ametnikud nendest liikmesriikidest, kes seda nõuavad.

Artikkel 13

Koostööst keeldumine

1.   Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet käesolevas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud eksitavat või valeteavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Huvitatud isikuid teavitatakse koostööst keeldumise tagajärgedest.

2.   Huvitatud poole esitatud informatsiooni tuleks siiski arvesse võtta ka siis, kui see ei ole igati täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete otsuste tegemisel, kui informatsioon esitatakse nõuetekohaselt õigel ajal ning on kontrollitav ning kui osapool on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt.

3.   Tõendite või teabe vastuvõtmata jätmise korral teatatakse selle põhjused viivitamata neid esitavale isikule ning antakse võimalus lisada kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavad selgitused. Kui selgitusi peetakse ebapiisavaks, siis selliste tõendite või informatsiooni tagasilükkamise põhjused avalikustatakse ning avaldatakse trükitud järeldustes.

4.   Kui otsused tuginevad lõike 1 sätetele, sealhulgas taotluses sisalduvale teabele, tuleb seda teavet võimalust mööda ning uurimise tähtaega arvesse võttes kontrollida muudest kättesaadavatest sõltumatutest allikatest, nagu avaldatud hinnaloendid, ametlik impordistatistika ja tollideklaratsioonid, või muudelt huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teabe alusel.

Selline teave võib vajaduse korral sisaldada asjaomaseid andmeid maailmaturu või muude tüüpiliste turgude kohta.

5.   Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast informatsiooni seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele osapoolele vähem soodne kui koostöö puhul.

Artikkel 14

Koostatud toimik

1.   Kui komisjon on algatanud uurimise vastavalt GSP määruse artikli 28 lõikele 2, koostab ta toimiku. Koostatud toimik sisaldab liikmesriikide, soodustusi saava riigi, huvitatud isikute edastatud ning komisjoni hangitud asjakohast teavet, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse GSP määruse artiklis 47 sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusi.

2.   Asjaomasel soodustusi saaval riigil ja huvitatud isikutel, kes on endast teada andnud vastavalt artikli 11 lõikele 2, on kirjaliku taotluse korral õigus koostatud toimikuga tutvuda. Neil on ligipääs kogu teabele, mis sisaldub koostatud toimikus, välja arvatud ELi institutsioonide või liikmesriikide ametiasutuste koostatud sisedokumendid, ning võttes seejuures arvesse GSP määruse artiklis 47 sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusi. Nad võivad nimetatud teabe kohta esitada oma tähelepanekuid, mida võetakse arvesse, kui need on piisavalt põhjendatud.

3.   Koostatud toimiku sisu on kooskõlas konfidentsiaalsust käsitlevate sätetega vastavalt GSP määruse artiklile 47.

Artikkel 15

Üldine ärakuulamine

1.   Asjaomasel soodustusi saaval riigil ja huvitatud isikutel, kes on endast teada andnud vastavalt artikli 11 lõikele 2, on õigus saada komisjoni poolt ära kuulatud.

2.   Nad peavad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises ettenähtud aja jooksul esitama kirjaliku taotluse, milles nad näitavad, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliseks ärakuulamiseks erilised põhjused.

Artikkel 16

Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumine

1.   Soodustusi saaval riigil ja huvitatud isikutel, kes on endast teada andnud vastavalt artikli 11 lõikele 2, on õigus taotleda ka ärakuulamise eest vastutava ametniku kaasamist. Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb koostatud toimikule juurdepääsemise taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja ärakuulamistaotlustega.

2.   Kui toimub suuline ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametnikuga, osalevad sellel ka komisjoni asjaomaste talituste esindajad.

Artikkel 17

Avalikustamine

1.   Komisjon avalikustab nende oluliste faktide ja kaalutluste üksikasjad, mille põhjal ta oma otsused teeb.

2.   Avalikustamine toimub kirjalikult. Selles esitatakse komisjoni järeldused ja antakse teada, kas on kavas taaskehtestada tavapärased ühise tollitariifistiku tollimaksud või mitte.

3.   Avalikustamine toimub konfidentsiaalse teabe kaitse nõuete kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik, tavaliselt mitte hiljem kui 45 päeva, enne kui komisjon teeb lõpliku otsuse lõppmeetmeid käsitleva ettepaneku kohta, ning igal juhul sobival ajal selleks, et isikud saaksid esitada oma märkused ja et komisjon saaks neid märkusi arvesse võtta. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid fakte või kaalutlusi kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

4.   Avalikustamine ei piira võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

5.   Pärast info avalikustamist tehtavaid esildisi võetakse arvesse ainult juhul, kui need on esitatud tähtaja jooksul, mille komisjon määrab küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt iga juhtumi puhul eraldi ja mille pikkus on vähemalt 14 päeva.

Artikkel 18

Läbivaatamine

1.   Kui tavapärased ühise tollitariifistiku tollimaksud on taaskehtestatud, võib iga huvitatud isik esitada kirjaliku taotluse tariifsete soodustuste taastamiseks, esitades esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et tavapäraste tollimaksumäärade taaskehtestamise põhjused enam ei kehti. Liidu tootjad võivad esitada kirjaliku taotluse tavapäraste tollimaksude taaskehtestamise perioodi pikendamiseks, esitades esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et tavapäraste tollimaksude taaskehtestamise põhjused on jätkuvalt kehtivad.

2.   Komisjon võib tavapäraste ühise tollitariifistiku tollimaksude taaskehtestamise vajaduse igal ajal läbi vaadata, kui ta leiab, et selline läbivaatamine on õigustatud.

3.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kaitsemeetmete läbivaatamise suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 10. september 2026

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L, 2026/1395, 22.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/1395/oj.


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2026/817/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)