European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/2992

27.5.2025

Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4

(C/2025/2992)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Kamptal“

PDO-AT-A0209-AM02 – 14.3.2025

1.   Toote nimetus

„Kamptal“

2.   Geograafilise tähise tüüp:

☒

kaitstud päritolunimetus (KPN)

☐

kaitstud geograafiline tähis (KGT)

☐

geograafiline tähis (GT)

3.   Valdkond

☐

põllumajandustooted

☒

veinid

☐

piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Austria

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Bundesministerium für Land-, Forstwirtschaft, Regionen und Wasserwirtschaft (Põllumajandus-, metsandus-, regionaal- ja veemajandusministeerium)

6.   Heakskiidetud standardmuudatus(te)e kirjeldus

1.   Muudatused võimalike veinisortide osas

Kaitstud päritolunimetus „Kamptal“ on seni piirdunud sortidega „Grüner Veltliner“ ja „Rheinriesling“. Spetsifikaadi muutmise tulemusena on kättesaadavaks tehtud ka sordid „Chardonnay“, „Weißburgunder“ ja „Gruburgunder“.

Ümbernimetamine ei muuda kaitstud päritolunimetusega „Kamptal“ hõlmatud veini nime ega kategooriat. Seos piirkonnaga jääb, sest sordid „Chardonnay“, „Weißburgunder“ ja „Gruburgunder“ on kaitstud päritolunimetusega „Kamptal“ hõlmatud piirkonnas juba pikka aega olnud. Samuti ei ole kaitstud päritolunimetusega „Kamptal“ hõlmatud veini turustamist piiratud. Tootespetsifikaadi muudatus on seega standardmuudatus.

Kuna koonddokument sisaldab kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“ tootmiseks võimalikke sorte, tuleks seda muuta.

2.   Organoleptiliste omaduste kirjeldus

Tootespetsifikaadi muutmise tulemusena on kaitstud päritolunimetuse „Kamptal“ organoleptilised omadused täpsemalt määratletud. Neid eristatakse ja määratletakse selgelt Gebietswein’i (piirkondlik vein), Ortswein’i (kohalik vein) ja Riedenwein’i (teatava istanduse vein) puhul.

Ümbernimetamine ei muuda kaitstud päritolunimetusega „Kamptal“ hõlmatud veini nime ega kategooriat. Samuti säilitatakse seos piirkonnaga, kuna põhilisi organoleptilisi omadusi ei muudeta, vaid üksnes täpsustatakse. Samuti ei ole kaitstud päritolunimetusega „Kamptal“ hõlmatud veini turustamist piiratud. Tootespetsifikaadi muudatus on seega standardmuudatus.

Kuna koonddokument sisaldab kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“ organoleptilisi omadusi, tuleks seda muuta.

3.   Mahepõllumajanduslike viinamarjade kasutamine

Muudetud tootespetsifikaadis on täpsustatud, et alates 2025. aasta saagikoristusest kasutatakse veini valmistamiseks sertifitseeritud mahepõllumajanduslikust tootmisest või sertifikaadi „Nachhaltig Austria“ (jätkusuutlik Austria) saanud viinamarju. Erandid on kehtestatud väikestele viinamarjakasvatajatele ja veinitootjatele. Need lisasätted kaitstud päritolunimetuse „Kamptal“ tootmisel kasutatavate viinamarjade kohta ei muuda kaitstud päritolunimetuse „Kamptal“ nimetust ega kategooriat. Mahepõllumajanduslik tootmismeetod säilitab ja tugevdab sidet piirkonnaga. Seega on muudatusettepanek standardmuudatus. Sertifitseeritud mahepõllumajandusliku tootmise või sertifikaadi „Nachhaltig Austria“ kasutamine tuleks samuti lisada koonddokumendi jaotisesse „Veinide kirjeldus“.

4.   Täiendavad märgistamiseeskirjad

Tootespetsifikaadi muudatusega reguleeritakse märgistusel esitatud andmete kirjasuuruse üksikasju (sort, kaitstud päritolunimetus, traditsioonilised nimetused jne). See ei mõjuta ühtegi määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 3 sätestatud tingimust, seega on tegemist standardmuudatusega. Koonddokumenti lisatavad nõuded tuleks lisada punkti 9 „Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)“.

5.   Villimist ja tootmist käsitlevate sätete selgitamine

Tootmine: Austria veiniseaduse kohaselt võib kaitstud päritolunimetusega veine üldjuhul toota väljaspool kasvatuspiirkonda. Seetõttu kasutab Austria üldiselt määruse (EL) 2019/33 artiklis 5 sätestatud erandit. Kaitstud päritolunimetusega toote „Kamptal“ tootespetsifikaadis on samuti täpsustatud, et tootmisest väljaspool viinamarjakasvatuspiirkonda tuleb teatada Kamptali piirkondlikule veinikomiteele.

Villimine: piiranguid ei ole kehtestatud. Kui villimine toimub väljaspool tootmispiirkonda, tuleb sellest teatada piirkondlikule veinikomiteele.

Need teatamisnõuded ei piira kaitstud päritolunimetusega toote „Kamptal“ turustamist ning on seega standardmuudatus. Teatamisnõuded tuleks lisada koonddokumendi punkti 9 „Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)“ alla.

6.   Sätted väiksemate geograafiliste üksuste kasutamise kohta märgisel

Tootespetsifikaadi muudatus võimaldab kasutada väiksemaid geograafilisi üksusi kui kaitstud päritolunimetuse „Kamptal“ aluseks olev piirkond. Seega kasutatakse kaitstud päritolunimetusega toote „Kamptal“ puhul määruse (EL) 2019/33 artiklis 55 sätestatud võimalusi. See ei mõjuta ühtegi määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 3 sätestatud tingimust; muudatus on seega standardmuudatus. Geograafiliste üksuste nimetused on loetletud tootespetsifikaadis ja need tuleks lisada koonddokumendi punkti 9 „Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)“ alla.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Kamptal

2.   Geograafilise tähise tüüp

– Kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

Kamptal

Kaitstud päritolunimetusega vein „Kamptal“ on valmistatud kvaliteetveini viinamarjasortidest „Grüner Veltliner“, „Riesling“, „Chardonnay“, „Weißburgunder“ või „Grauburgunder“. Vein võib olla valmistatud ühest sordist või nende sortide segust. Lubatud on kupaaž, mis ei sea ohtu päritolunime kasutamist.

Veinil on järgmised organoleptilised omadused:

a)

Gebietswein : Neil veinidel on järgmised omadused: iseloomult kerged kuni mõõdukad, väärishallitus (Botrytis) ei domineeri, puudub aimatav puidunüanss, tasakaalustatud, aastakäigule omane tihedus.

b)

Ortswein : (koos kohaliku viinamarjakasvatusüksuse nimega). Neil veinidel on järgmised omadused: mõõdukalt intensiivsed, väärishallitus (Botrytis) ei domineeri, asukohale iseloomulik küpsus, puudub aimatav puidunüanss, tasakaalustatud, aastakäigule omane tihedus.

c)

Riedenwein: (koos Ried’i (üksik viinamarjaistandus) nimega Neil veinidel on järgmised omadused: mõõdukad kuni jõulised, mõjutatud vastava viinamarjaistanduse pinnase ja kliima eripärast, mõõdukalt vürtsikas aroom, väärishallitus (Botrytis) ei domineeri, puidunüanss puudub või esineb kergelt kuni mõõdukalt, tasakaalustatud, aastakäigule omane tihedus.

Alates 2025. aasta saagikoristusest kasutatakse veini valmistamiseks sertifitseeritud mahepõllumajanduslikust tootmisest või sertifikaadile „Nachhaltig Austria“ kuuluvaid viinamarju.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 12,5

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 11,5

—

Minimaalne üldhappesus: 4,0 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 18

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 250

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritavad

Päritolunimetusega veini „Kamptal“ puhul on lubatud kõik määrustes (EL) 2019/934 ja (EL) 2019/935 kaitstud päritolunimetusega veini puhul sätestatud veinivalmistustavad, välja arvatud töötlemine kaaliumsorbaadi ja dimetüüldikarbonaadiga. Veinide hapetustamine on võimalik vastavalt määrustes (EL) 2019/934 ja (EL) 2019/935 sätestatud nõuetele. Võimaliku hapestamise üle otsustab põllumajandus-, metsandus-, regionaal- ja veemajandusminister vastavalt sellele, millised olid kasvuperioodil valitsenud ilmastikutingimused. Võimaliku hapestamise tingimused põhinevad määruste (EL) 2019/934 ja (EL) 2019/935 nõuetel.

Viinamarjamahla virde minimaalne looduslik suhkrusisaldus peab olema vähemalt 15 ° Klosterneuburger Mostwaage järgi (= 9,5 mahuprotsenti).

Naturaalset alkoholisisaldust võib suurendada sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja osalise kontsentratsiooni lisamisega kuni 2 mahuprotsenti (või 2,5 mahuprotsenti halbade ilmastikutingimuste korral) ning föderaalse põllumajandus-, metsandus-, regionaal- ja veemajandusministri heakskiidul.

Kääritamata suhkru sisaldus grammides liitri kohta ei tohi ületada tiitritavate hapete sisaldust grammides liitri kohta.

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Alates 2025. aasta saagikoristusest kasutatakse veini valmistamiseks sertifitseeritud mahepõllumajanduslikust tootmisest või sertifikaadile „Nachhaltig Austria“ kuuluvaid viinamarju. See ei kehti veinitootjate suhtes, kes märgivad saagideklaratsioonil tootmismahuks vähem kui 5 000 liitrit veini „Kamptal DAC“ selle aasta kohta, mille kohta saagideklaratsioon on koostatud. Kui viinamarjad ostetakse veini tootmiseks viinamarjatootjalt, kelle saagideklaratsioonil on kogutoodang kuni 6 000 kg või vähem, ei pea need viinamarjad pärinema mahepõllumajanduslikust tootmisest või olema hõlmatud „Nachhaltig Austria“ sertifikaadiga sel aastal, mille kohta deklaratsioon koostatakse. Sellegipoolest võib veinitootja hankida sellistelt viinamarjatootjatelt kuni 15 % kõigist veini „Kamptal DAC“ tootmiseks kasutatavatest viinamarjadest konkreetsel aastal.

5.2.   Maksimaalne saagikus

Kaitstud päritolunimetusega vein „Kamptal“

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta.

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Päritolunimetusega „Kamptal“ on hõlmatud omavalitsusüksused Etsdorf-Haitzendorf, Hadersdorf-Kammern, Langenlois, Lengenfeld, Schönberg am Kamp ja Straß im Straßertale Alam-Austria liidumaal.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Chardonnay - Morillon

Grauer Burgunder - Grauburgunder, Pinor Gris, Ruländer

Grüner Veltliner

Weißer Burgunder - Weißburgunder, Pinot Blanc, Klevner

Weißer Riesling - Riesling, Rheinriesling

8.   Seos(t)e kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega vein „Kamptal“

Kamptali pinnas on tekkinud 270 miljoni aasta eest Permi ajastul. Piirkonna kihistud koosnevad lössi-, kruusa- ja aluskivimi murenemisel tekkinud muldadest, milles leidub ka vulkaanilise tekkega osakesi.

Ühelt poolt mõjub Kamptali kliimale Pannoonia tasandiku palavus ja teisalt Waldvierteli piirkonnast lähtuvad jahedad õhuvoolud. Sademete hulk on 550–600 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on üle 9 °C. Oruhäiludes esineb hilist külma mai keskpaigani. Veinil on järgmised iseloomulikud omadused:

Grüner Veltliner: puuviljane, peen vürtsikus

Riesling: aromaatne, elegantne, mineraalne

Reserva veinid on nüansirohked ja sordile iseloomuliku aroomiga. Mõnikord on neis veinides tunda ka kergeid hallitusseenest Botrytis ja puidust tingitud varjundeid. Järskudel astangutel, kus lössikihid ei saa ladestuda, kasvavad viinamarjad sordist „Riesling“, millest saab toota jõulist, mineraalset ja pikaealist veini. Laiemad savi- ja lössiastangud on ideaalsed, et toota sordi 'Grüner Veltliner' viinamarjadest jõulist ja puuviljast veini. Pannoonia kliimast tingitud päevane palavus ja öine jahedus tagavad veinide peene aroomitäiuse ja elava happesuse.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

Riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Austria veiniseaduse alusel võib ringlusse lasta üksnes riikliku kontrollinumbriga varustatud kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“. Riikliku kontrollinumbri saamiseks tuleb iga ringlusse lastava päritolunimetusega veini „Kamptal“ proovi analüüsida (süstemaatiline kontroll) (vt tootespetsifikaat).

Organoleptilise hindamise käigus kontrollib veine ametlik degusteerimiskomisjon. Kõnealune komisjon koosneb kuuest degusteerijast ja degusteerimiskomisjoni esimehest. Degusteerijatele antakse kontrollimiseks anonüümsed proovid. Veiniproovi käsitlev blankett sisaldab ainult hindamiseks vajalikku teavet, näiteks traditsioonilise nimetuse ja aastakäigu üksikasju. Degusteerijad otsustavad oma kogemuste ja ette antud võrdlusveinide alusel, kas neile esitatud veinid on Kamptali päritolu jaoks tüüpilised ja kas need võib ringlusse lasta (st need on puudusteta).

Müüginimetusega „Kamptal DAC“ veini riikliku kontrollinumbri väljastamise menetluse raames peab komisjoni degusteerimine toimuma viinamarjakasvatusametis. Veini „Kamptal DAC“ nõudeid peab kinnitama vähemalt neli degusteerijat. Tulemusega „3: 3“ otsuste puhul ei ole korduskinnitust vaja.

Kui taotlus veini „Kamptal“ riikliku kontrollinumbri saamiseks esitatakse esimest korda, tuleb sellest kirjalikult teavitada Kamptali piirkondlikku veinikomiteed.

Kategooriasse Gebietswein kuuluvate veinide puhul ei tohi esikülje märgisel ega põhimärgisel märkida päritolukohast Kamptal väiksemaid päritolukohti.

Kategooriasse Ortswein kuuluvate veinide puhul ei tohi esikülje märgisel ega põhimärgisel märkida väiksemaid päritolukohti (v.a tootespetsifikaadis määratletud kohalikud viinamarjakasvatusüksused).

Kategooriasse Riedenwein kuuluvate veinide puhul esitatakse Ried’i nimi nii esikülje märgisel kui ka põhimärgisel.

Lubatud on märkida viinamarjasordid, kaubamärgid ja väljamõeldud nimetused ning kvaliteetveini nimetused, mis on ette nähtud veini päritolunimetuste määrusega (BGBl. II nr 111/2011) (muudetud kujul). Veini Gebietswein puhul tohivad tähemärgid olla maksimaalselt pool nimetuse „Kamptal“ suurusest. Veini Gebietswein puhul tohivad tähemärgid olla maksimaalselt pool kohaliku viinamarjakasvatusüksuse nimetuse suurusest. Veini Riedenwein puhul peab nimetus olema tähemärkidega, mis ei tohi olla suuremad kui pool Riedi nime suurusest.

Sordi nimi „Chardonnay“, „Weißburgunder“ ja „Grauburgunder“ võib olla märgitud ainult põhimärgisel.

Nimetus „DAC“ või „Districtus Austriae Controllatus“ peavad olema nii esikülje märgisel kui ka põhimärgisel viinamarjakasvatuspiirkonna Kamptal kõrval ja tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool nimetuse „Kamptal“ suurusest. Nimetus „Kamptal“ peab olema esikülje märgisel; lisanimetuse „DAC“ või „Districtus Austriae Controllatus“ võib välja jätta. Muu müüginimetuse kui „kvaliteetvein“ kasutamine ei ole lubatud.

Kaitstud päritolunimetuse „Niederösterreich“ ja kaitstud geograafilise tähise „Weinland“ märkimine ei ole lubatud.

Märkida tuleb aastakäik.

Kui kasutatakse mõistet „Reserve“, võib veinile taotleda kontrollinumbrit mitte varem kui 1. juulil teisel saagikoristusaastale järgneval aastal.

Veini päritolunimetuse määruse (BGBl. II nr 111/2011 muudetud redaktsioonis) § 1 lõike 1 punkti 6 alapunkti g kohast nimetust ei ole lubatud kasutada.

Kamptali viinamarjakasvatuspiirkonna geograafilisi üksusi, mis on viinamarjakasvatuspiirkonnast väiksemad, võib kasutada üksnes Kamptali veinide tähistamiseks.

Õigusraamistik

Riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Kõikide kaitstud päritolunimetusega veinide puhul on Austria veiniseaduses sätestatud, et nende tootmine peab toimuma selles viinamarjakasvatuspiirkonnas (KGT päritolupiirkond), kus asub kaitstud päritolunimetusega veinide tootmispiirkond, või sellega külgnevas viinamarjakasvatuspiirkonnas. Seetõttu kasutab Austria üldiselt määruse (EL) 2019/33 artiklis 5 sätestatud erandit. Kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“ tootmiseks on kehtestatud lisatingimused: Kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“ tootmine väljaspool päritolupiirkonda on võimalik, kui sellest teavitatakse Kamptali piirkonna komisjoni ja viimane selle heaks kiidab.

Õigusraamistik

Riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik

Villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Austria veiniseaduses ei ole sätestatud kaitstud päritolunimetusega veinide villimise üldeeskirju. Kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“ kvaliteedi ja iseloomulike omaduste tagamiseks on kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“ villimisele kehtestatud tingimus, et kaitstud päritolunimetusega vein „Kamptal“ tuleb villida kaitstud päritolunimetusega „Kamptal“ hõlmatud piirkonnas.

Kaitstud päritolunimetusega veini „Kamptal“ villimine väljaspool päritolupiirkonda on võimalik, kui sellest teavitatakse Kamptali piirkonna komisjoni ja viimane selle heaks kiidab.

Link tootespetsifikaadile

https://info.bml.gv.at/dam/jcr:9034ac7d-a3bf-4c58-9d3a-24acc5f18df9/Produktspezifikation_Kamptal.pdf


(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (AB1. L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2992/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)