<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑68/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0068</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:379">EU:C:2017:379</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170517">17.5.2017</DATE> – KOHTUASI C 68/15</P><P>X</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20170517">17. mai 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Asutamisvabadus</KEYWORD><KEYWORD>Ema- ja tütarettevõtjate direktiiv</KEYWORD><KEYWORD>Maksuõigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Äriühingute kasumi maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Dividendi maksmine</KEYWORD><KEYWORD>Kinnipeetav maks</KEYWORD><KEYWORD>Topeltmaksustamine</KEYWORD><KEYWORD><HT TYPE="ITALIC">Fairness tax</HT></KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑68/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Grondwettelijk Hof’i (konstitutsioonikohus, Belgia) <DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150213">13. veebruaril 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">X</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Ministerraad,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud E. Regan, J.‑C. Bonichot, A. Arabadjiev ja C. G. Fernlund (ettekandja),</P><P>kohtujurist: J. Kokott,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20160622">22. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>X, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> T. Engelen, <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> L. Ketels ja <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> P. Renier,</P></ITEM><ITEM><P>Belgia valitsus, esindajad: J.‑C. Halleux, D. Delvaux, M. Jacobs ja C. Pochet,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, J.‑S. Pilczer ja S. Ghiandoni,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: W. Roels ja C. Soulay,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada ELTL artiklit 49 ning nõukogu <DATE ISO="20111130">30. novembri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="345" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 345, lk 8</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>ema- ja tütarettevõtjate direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 5.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud vaidluse raames, mille pooled on X ja Ministerraad (ministrite nõukogu, Belgia) ning mille ese on nõue tunnistada kehtetuks siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse äriühingu tulumaksust ja mitteresidendi tulumaksust eraldiseisev maks <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, mida peavad tasuma residendist ja mitteresidendist äriühingud, kui nad maksavad dividendi, mis tulenevalt riigi maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamisest ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulus.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi põhjenduse 3 kohaselt on direktiivi eesmärk vabastada dividendid ja muud kasumijaotised, mida tütarettevõtjad maksavad oma emaettevõtjatele, maksude kinnipidamisest, ning kaotada ära sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi põhjendustes 7 ja 9 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>(7)</NO.P><TXT>Olukorras, kus emaettevõtja saab oma seose tõttu tütarettevõtjaga jaotatud kasumit, peab emaettevõtja liikmesriik kas hoiduma sellise kasumi maksustamisest või lubama sellist kasumit maksustades emaettevõtjal tasumisele kuuluvast maksusummast maha arvata selle osa tütarettevõtja poolt makstud äriühingu tulumaksust, mis seondub nimetatud kasumiga.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(9)</NO.P><TXT>Kasumijaotiste maksmist ja nende saamist emaettevõtja püsiva tegevuskoha poolt tuleks kohelda samamoodi kui tütarettevõtja ja tema emaettevõtja vahelisi suhteid. […]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 4 lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui emaettevõtja või selle püsiv tegevuskoht saab tulenevalt emaettevõtja seotusest oma tütarettevõtjaga jaotatud kasumit, siis emaettevõtja liikmesriik ja tema püsiva tegevuskoha liikmesriik, välja arvatud juhul, kui tütarettevõte likvideeritakse, kas:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ei maksusta sellist kasumit või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>maksustab sellist kasumit, lubades samal ajal emaettevõtjal ja püsival tegevuskohal tasumisele kuuluvast maksusummast selle maksusumma piires maha arvata selle äriühingu tulumaksu osa, mis on seotud kõnealuse kasumiga ning mida on maksnud tütarettevõtja ja mis tahes madalama astme tütarettevõtja tingimusel, et äriühing ja tema madalama astme tütarettevõtja vastavad igal astmel artiklis 2 toodud määratlusele ning artiklis 3 sätestatud nõuetele.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Igale liikmesriigile jääb võimalus mitte lubada emaettevõtja maksustatavast kasumist maha arvata osalusega seotud kulutusi ega tütarettevõtja kasumi jaotamisest tulenevaid kahjumeid.</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>Kui sellisel juhul on osalusega seotud juhtimiskulud määratletud kindla suurusega määrana, ei tohi kindlaksmääratud summa ületada 5% tütarettevõtja jaotatavast kasumist.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artiklis 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Kasum, mida tütarettevõtja oma emaettevõtjale jaotab, vabastatakse kinnipeetavast maksust.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>1992. aasta tulumaksuseadustikku (Wetboek van de inkomstenbelastingen 1992) muudeti <DATE ISO="20130730">30. juuli 2013. aasta</DATE> seadusega mitmesuguste sätete kehtestamise kohta (wet houdende diverse bepaligen) (<HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20130801">1.8.2013</DATE>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>WIB 92<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>). <DATE ISO="20130730">30. juuli 2013. aasta</DATE> seaduse 15. peatükk sisaldab 2. jagu, mille 1. alajagu on <HT TYPE="ITALIC">Fairness Tax</HT>. See alajagu koosneb artiklitest 43–51, millega muudetakse WIB 92 artikleid 198, 207, 218, 219 <HT TYPE="ITALIC">ter</HT>, 233, 246, 275 ja 463 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>WIB 92 artikli 198 § 1 punktis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Ettevõtlusega seotud kuludena ei käsitata:</P><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>1°</NO.P><TXT>äriühingu tulumaksu, sealhulgas artiklite 219 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> – 219 <HT TYPE="ITALIC">quater</HT> alusel tasumisele kuuluvad eraldiseisvad maksud, äriühingu tulumaksust mahaarvamisele kuuluvad avansilised maksed ja kapitalitulult tulu väljamaksja poolt vastuolus artikliga 261 saaja eest tasutud maksu, välja arvatud artikli 219 alusel tasumisele kuuluv eraldiseisev maks<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Seadustiku artikli 207 teine lõik näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Ühtegi neist mahaarvamistest või maksustamisperioodi kahjumiga tasaarvestamistest ei tohi teha tulu selle osaga, mis pärineb artiklis 79 osutatud ebatavalistest või tasuta soodustustest, ega artiklis 53 punktis 24 osutatud maksu- või mis tahes muud liiki soodustustega ega kulude või mis tahes liiki soodustuste suhtes kehtestatud spetsiaalse eraldiseisva maksu baasiga, mis ei ole põhjendatud artikli 219 alusel, ega kasumiosaga, mis on seotud artikli 198 § 1 punktides 9 ja 12 osutatud kuludega, ega kasumiosaga, mis on saadud artikli 194<HT TYPE="ITALIC">quater</HT> § 2 neljanda lõigu järgimata jätmise tõttu ja artikli 194<HT TYPE="ITALIC">quater</HT> § 4 kohaldamisest, ega artiklis 217 punktis 3 osutatud kapitalituluga ega artiklis 219<HT TYPE="ITALIC">ter</HT> osutatud dividendiga.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nimetatud seadustiku artikli 218 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Artiklite 215–217 kohaselt arvutatud maksu ja artiklis 219 <HT TYPE="ITALIC">ter</HT> ette nähtud eraldiseisvat maksu võidakse suurendada vastavalt artiklites 157–168 füüsilise isiku tulumaksu kohta ettenähtule, kui avansilisi makseid ei ole tehtud või kui need ei ole piisavad.</ALINEA><ALINEA>Erandina artiklitest 160 ja 165 ei ole suurendamise piiramine 90 protsendile ning arvutamise aluse suurendamine 106 protsendile täies ulatuses riigile laekuvast maksust siiski kohaldatavad.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Seadustiku artikkel 219 <HT TYPE="ITALIC">ter</HT> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="219.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>§ 1.</NO.PARAG><ALINEA>Maksustamisperioodil, mil maksti dividendi artikli 18 lõike 1 punktide 1–2 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> alusel, kehtestatakse eraldiseisev maks, mis arvutatakse järgmistes lõigetes ette nähtud sätete kohaselt.</ALINEA><ALINEA>See eraldiseisev maks on sõltumatu ning olenevalt olukorrast täiendav muudele maksudele, mis kuuluvad tasumisele käesoleva seadustiku muude sätete alusel või olenevalt olukorrast erinormide rakendamise raames.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="219.002"><NO.PARAG>§ 2.</NO.PARAG><ALINEA>Eraldiseisva maksuga maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks arvutatakse positiivne vahe maksustamisperioodil välja makstud brutodividendi ja selle lõpliku maksustatava tulu vahel, millele kohaldatakse tegelikult artiklites 215 ja 216 kehtestatud äriühingu tulumaksu määra.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="219.003"><NO.PARAG>§ 3.</NO.PARAG><ALINEA>Selliselt saadud summat vähendatakse väljamakstud dividendi võrra, mis pärineb varem, kuid mitte hiljem kui maksustamisaastal 2014 maksustatud reservidest. Sellise vähenduse kohaldamiseks võetakse juba maksustatud reservi arvesse enne viimaseid reservikandeid.</ALINEA><ALINEA>Maksustamisaastal 2014 ei tohi samal maksustamisaastal väljamakstud dividendi mingil juhul arvesse võtta kui sama maksustamisaasta maksustatud reserve.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="219.004"><NO.PARAG>§ 4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Saadud jääk piiratakse seejärel protsendi alusel, mis väljendab suhet:</P><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ühest küljest lugejas: sellel maksustamisperioodil edasikantud kahjumi ja riskikapitali osas tehtavate tegelike mahaarvamiste ja</P></ITEM><ITEM><P>teisest küljest nimetajas: maksustamisperioodi maksustatava tulu vahel, välja arvatud maksuvabad väärtuse langused, eraldised ja lisaväärtused.</P></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="219.005"><NO.PARAG>§ 5.</NO.PARAG><ALINEA>Eelmiste lõigete alusel kindlaks määratud väärtust ei saa mingil muul viisil piirata või vähendada.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="219.006"><NO.PARAG>§ 6.</NO.PARAG><ALINEA>Eraldiseisev maks on 5% selliselt arvutatud summast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="219.007"><NO.PARAG>§ 7.</NO.PARAG><ALINEA>Seda maksu ei kohaldata äriühingutele, kes äriseadustiku artikli 15 alusel loetakse väikesteks äriühinguteks maksustamisaastal, mis on seotud maksustamisperioodiga, mille käigus dividend välja maksti.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>WIB 92 artikli 233 kolmandas lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Lisaks on artiklis 219<HT TYPE="ITALIC">ter</HT> ette nähtud eeskirjade kohaselt kehtestatud eraldiseisev maks. Selle meetme kohaldamisel käsitatakse Belgia tegevuskohtade puhul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>makstud dividendina<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> seda osa äriühingu välja makstud brutodividendist, mis vastab Belgias asuva tegevuskoha arvestusliku tulemi positiivsele osale äriühingu arvestuslikust kogutulemist.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Seadustiku artikli 246 esimese lõigu punkt 3 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>ilma et see piiraks artikli 218 kohaldamist, arvutatakse artikli 233 kolmandas lõigus ette nähtud eraldiseisev maks 5% määra alusel<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Seadustiku artikli 463 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> § 1 punktis 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Täiendava kriisimaksuna kehtestatakse riigieelarvesse laekuv 3% lisamaks:</P><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>1°</NO.P><TXT>äriühingute tulumaksu, artikli 220 punktides 2 ja 3 osutatud äriühingu tulumaksu ning artikli 227 punktides 2 ja 3 osutatud maksukohustuslaste suhtes, välja arvatud välisriigid ja nende poliitilised allüksused ja kohalikud omavalitsusüksused, mitteresidendi tulumaksu suhtes, sealhulgas artiklites 219 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT>, 219 <HT TYPE="ITALIC">ter</HT> ja artikli 246 esimese lõigu punktides 2 ja 3 osutatud eraldiseisvad maksud; täiendavad kriisimaksud arvutatakse nende tulumaksude alusel, mis on kindlaks määratud:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>enne kui arvatakse maha artiklites 218, 226 ja 246 esimese lõigu punktis 1 ja teises lõigus osutatud avansilised maksed, kinnipeetav maks, kindlaksmääratud osa välisriigis makstavast maksust ning maksu ümberarvutused, millele on osutatud artiklites 277–296;</P></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><P>enne esimeses taandes osutatud avansiliste maksete tegemata jätmise või ebapiisavuse tõttu suurendamist<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Sama seadustiku artikli 275<HT TYPE="SUP">7</HT> neljas lõik on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Kuningas võib ministrite nõukogus vastu võetud määrusega suurendada kolmandas lõigus ette nähtud protsendimäära käesolevas artiklis osutatud tööandjate puhul, keda käsitatakse äriseadustiku artikli 15 alusel väikeste äriühingutena või kes on füüsilised isikud, kes vastavad <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> artikli 15 kriteeriumidele. Kuningas esitab seadusandlikele kodadele kohe, kui need on kokku tulnud, või vastasel juhul kohe pärast nende järgmise istungjärgu algust käesoleva lõigu alusel antud määruste kinnitamise seaduseelnõu.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="20130730">30. juuli 2013. aasta</DATE> seaduse mitmesuguste sätete kehtestamise kohta artiklis 51 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Artiklid 43–49 jõustuvad 2014. maksustamisaastal.</ALINEA><ALINEA>Käesolevas alajaos osutatud meetmete kohaldamist ei mõjuta pärast <DATE ISO="20130628">28. juunit 2013</DATE> aruandeaasta lõpukuupäevaga seoses tehtud muudatused.</ALINEA><ALINEA>Artikkel 50 on kohaldatav alates <DATE ISO="20140101">1. jaanuarist 2014</DATE> makstud või antud tasude suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>X esitas Grondwettelijk Hof’ile (konstitutsioonikohus, Belgia) kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT> on äriühingu tulumaksust ja mitteresidendi tulumaksust eraldiseisev maks, mille kord on ette nähtud <DATE ISO="20130730">30. juuli 2013. aasta</DATE> seaduse mitmesuguste sätete kehtestamise kohta artiklites 43–51. Maks on kohaldatav, kui samal maksustamisperioodil makstakse dividendi ning kui riigi maksustamissüsteemis ette nähtud mitmesuguste mahaarvamiste kohaldamise tulemusel vähendatakse maksustatavat tulu täies ulatuses või osaliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Kaebuses, milles X palus artiklid 43–51 kehtetuks tunnistada, väitis ta esiteks, et <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT> kujutab endast asutamisvabaduse piirangut, mis ei võimalda mitteresidendist äriühingul vabalt valida, mis õiguslikus vormis ta kavatseb Belgias oma majandustegevusega tegeleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Nimelt kohaldatakse Belgias tütarettevõtja kaudu majandustegevusega tegelevale mitteresidendist äriühingule <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’i kaudselt vaid siis, kui tütarettevõtja maksab talle oma kasumist dividendi, olenemata pealegi sellest, kas see mitteresidendist äriühing ise dividendi maksab või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Kui aga mitteresidendist äriühing tegeleb Belgias majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, kohaldatakse talle <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’i, kui ta maksab ise dividendi, olenemata sellest, kas püsiva tegevuskoha kasum on talle üle kantud või kas see kasum on kantud reservi või Belgias uuesti investeeritud või mitte. Selle äriühingu maksustatav väärtus võib seega hõlmata ka kasumit, mille ta on saanud väljaspool Belgiat, ainuüksi seetõttu, et tal on Belgias püsiv tegevuskoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Lisaks kujutab <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT> endast ka diskrimineerimist riikkondsuse alusel Belgias püsiva tegevuskoha kaudu majandustegevusega tegeleva mitteresidendist äriühingu ja residendist äriühingu vahel, kuna mitteresidendist äriühingule võidakse seda maksu kohaldada isegi juhul, kui Belgia püsiva tegevuskoha kogu kasum kanti reservi või investeeriti uuesti Belgias, samas kui see ei oleks nii juhul, kui residendist äriühing kogu oma kasumi reservi kannaks või Belgias uuesti investeeriks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Ministrite nõukogu on seisukohal, et väidetav erinev kohtlemine on tingitud püsiva tegevuskoha omadusest, kuna erinevalt tütarettevõtjast ei saa püsiv tegevuskoht ise dividendi välja maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Seoses väidetava erineva kohtlemisega Belgias püsiva tegevuskoha kaudu majandustegevusega tegeleva mitteresidendist äriühingu ja residendist äriühingu vahel märgib ministrite nõukogu, et võimalike diskrimineerimiste vältimiseks näevad asjaomased õigusnormid mitteresidendist äriühingu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’iga maksustatava väärtuse kindlakstegemiseks ette fiktiivse dividendi arvutamise. Need õigusnormid ei kehtesta seega mingit erinevat kohtlemist, vaid on asjaoludega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Teiseks tuleb X‑i sõnul <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’i pidada kinnipeetavaks maksuks, kuna see peetakse kinni emaettevõtjale tütarettevõtja poolt jaotatavalt kasumilt, mistõttu on see maks vastuolus ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikliga 5, mille kohaselt vabastatakse kasum, mida tütarettevõtja oma emaettevõtjale jaotab, kinnipeetavast maksust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Ministrite nõukogu on arvamusel, et <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT> ei ole varjatud kinnipeetav maks, vaid eraldiseisev maks, mis arvutatakse makstud dividendi alusel, mis ei kajastu tütarettevõtja maksustatavas tulus, sest selle dividendi puhul on tehtud mahaarvamisi riskikapitali ja/või varasema kahjumi osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Kolmandaks leiab X, et <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’i kohaldamise tagajärjel, võidakse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat kasumit maksustada ulatuses, mis ületab selle direktiivi artikli 4 lõikes 3 ette nähtud 5% ülempiiri.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Nimelt on kasum 95% ulatuses maksust vabastatud, vaid juhul, kui saadud kasumit jaotatakse kohe samal aastal. Kui kasumit jaotatakse järgnevatel aastatel, maksustatakse seda <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’iga 5% ületavas osas, kuna proportsionaalsuse tegur võtab arvesse ainult asjaomasel aastal teenitud kasumit ja selle suhtes kohaldatud riskikapitali osas tehtud mahaarvamisi ja/või sellel aastal edasikantud kahjumi mahaarvamisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Ministrite nõukogu on seisukohal, et see, kas kasumit jaotada või mitte, on emaettevõtja strateegiline valik. <HT TYPE="ITALIC">Fairness tax</HT> on igal maksustamisaastal sama äriühingu jaoks erinev sõltuvalt makstud dividendist, riskikapitali osas tehtavatest mahaarvamistest ning maksustatava tulu suurusest ning seega ei maksustata järelikult dividendi ulatuses, mis ületab 5% piirmäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Grondwettelijk Hof (konstitutsioonikohus, Belgia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>1.</NO.P><TXT>Kas ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>peavad mõnes teises liikmesriigis asuvad äriühingud, kellel on Belgias püsiv tegevuskoht, maksma maksu, kui nad otsustavad jaotada kasumit, mis ei kajastu äriühingu lõplikus maksustatavas tulemis, olenemata sellest, kas Belgias asuv püsiv tegevuskoht on emaettevõtjale kasumit üle kandnud või mitte, samal ajal kui mõnes teises liikmesriigis asuvad äriühingud, kellel on Belgias tütarettevõtja, ei pea sellist maksu maksma, kui nad otsustavad jaotada kasumit, mis ei kajastu äriühingu lõplikus maksustatavas tulemis, olenemata sellest, kas tütarettevõtja on dividendi välja maksnud või mitte;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>peavad mõnes teises liikmesriigis asuvad äriühingud, kellel on Belgias püsiv tegevuskoht, maksma kogu Belgias saadud kasumi reservkapitali kandmise korral maksu, kui nad otsustavad jaotada kasumit, mis ei kajastu äriühingu lõplikus maksustatavas tulemis, samal ajal kui Belgia äriühingud, kes kogu kasumi reservkapitali kannavad, ei pea sellist maksu maksma?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et kinnipeetava maksuga on tegemist juhul, kui liikmesriigi õigusnormis on ette nähtud, et kui tütarettevõtja jaotab emaettevõtjale kasumit, tuleb maksta maksu, kuna samal maksustamisperioodil makstakse dividendi ning vähendatakse maksustatavat tulemit täies ulatuses või osaliselt riskikapitali osas<?PAGE NO="7"?> tehtavate mahaarvamiste ja/või edasikantud maksukahju võrra, samal ajal kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt ei maksustata kasumit, kui see jääks tütarettevõtjale ning seda ei jaotataks emaettevõtjale?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega maksustatakse väljamakstud dividend, kui nende normide tagajärjel peab äriühing maksma maksu dividendi sellelt osalt, mis ületab direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud künnist, kui ta maksab saadud dividendi välja mõnel hilisemal aastal kui see aasta, mil ta selle dividendi ise sai, samas kui see ei oleks nii, kui see äriühing maksaks dividendi uuesti välja selle saamise aastal?<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuste analüüs</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus väljendab oma küsimustes kahtlust, kas liidu õigusega on kooskõlas liikmesriigi niisugused maksuõigusnormid nagu vaatluse all põhikohtuasjas ja mis on kohaldatavad olukorras, kus äriühingu – olenemata sellest, kas tegemist on residendist äriühinguga, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, või mitteresidendist äriühinguga, kes tegeleb selles liikmesriigis püsiva tegevuskoha kaudu – jaotatava kasumi summa on kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu suurem kui selle äriühingu lõplik maksustatav tulem selles liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et nende maksuõigusnormide eesmärk on maksustada tulu, mis kuulub asjaomase liikmesriigi maksustamispädevusse ja mida sellise kasutamise tulemusel jaotati ilma, et seda oleks selles liikmesriigis residendist äriühingute puhul maksustatud äriühingu tulumaksuga või mitteresidendist äriühingute puhul mitteresidendi tulumaksuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Samuti nähtub toimikust, et põhikohtuasjas arutlusel olevad maksuõigusnormid näevad ette äriühingu tulumaksust ja mitteresidendi tulumaksust eraldiseisva maksu, mille määr on 5,15%. Selle maksuga maksustatava väärtuse moodustab positiivne vahe maksustamisperioodil välja makstud brutodividendi ja selle lõpliku maksustatava tulemi vahel, millele kohaldatakse tegelikult äriühingu tulumaksu tavapärases määras. Selliselt kindlaksmääratud summat vähendatakse väljamakstud dividendi võrra, mis pärineb varem, kuid mitte hiljem kui maksustamisaastal 2014 maksustatud reservidest. Saadud jääk piiratakse seejärel koefitsiendiga, mis kujutab endast murdarvu ja väljendab suhet ühelt poolt lugejas sellel maksustamisperioodil riskikapitali ja/või edasikantud kahjumi osas tehtavate mahaarvamiste ning teiselt poolt nimetajas maksustamisperioodi maksustatava tulu vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Mitteresidendist äriühingute maksustatava väärtuse arvutamiseks näevad need maksuõigusnormid ette <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>fiktiivse dividendi<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> arvutamise. Sellisel juhul koosneb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>makstav dividend<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> mitteresidendist äriühingu makstava dividendi osast, mis vastab Belgias asuva püsiva tegevuskoha arvestusliku tulemi positiivsele osale äriühingu arvestuslikust kogutulemist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selleks et analüüsida küsimust, nagu see on esitatud, tuleb kõigepealt meenutada, et äriühingu asukoht on oluline selle määratlemisel, millise liikmesriigi õiguskorrale ta allub, nagu seda tehakse füüsiliste isikute puhul kodakondsuse alusel (vt muu hulgas kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860128">28.1.1986</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>270/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:37">EU:C:1986:37</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20001214">14.12.2000</DATE>, <NAME.CASE>AMID</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑141/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:696">EU:C:2000:696</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et liikmesriigi niisuguste maksuõigusnormide kohaldamine, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, ühelt poolt mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja suhtes ja teiselt poolt sellise äriühingu residendist püsiva tegevuskoha suhtes puudutab vastavalt residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu maksustamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole aga vaidlust selles, et kõnealustes Belgia maksuõigusnormides koheldakse ühtemoodi residendist äriühinguid, sealhulgas mitteresidendist äriühingute residendist tütarettevõtjaid, ning mitteresidendist äriühinguid, kuna kõiki neid äriühinguid maksustatakse <HT TYPE="ITALIC">fairness tax’iga</HT>, kui nad maksavad dividendi käesoleva kohtuotsuse punktides 31 ja 32 kirjeldatud asjaoludel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimust mõista nii, et sellega palutakse selgitada, kas asutamisvabadust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi maksuõigusnormid, nagu on vaatluse all põhikohtusjas ja mille kohaselt maksustatakse nii mitteresidendist äriühingut, kes tegeleb selles liikmesriigis majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, kui ka residendist äriühingut, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, sellise maksuga nagu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, kui need äriühingud maksavad dividendi, mis siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulemis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Asutamisvabadus, mis on ELTL artikliga 49 tagatud kõigile Euroopa Liidu kodanikele, hõlmab nende õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid samadel tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestab selle liikmesriigi õigus, kus niisugune asutamine toimub. Asutamisvabadus hõlmab ELTL artikli 54 kohaselt niisuguste äriühingute, mis on asutatud vastavalt mõne liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, õigust tegutseda vastavas liikmesriigis tütarettevõtja, filiaali või esinduse kaudu (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140717">17.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Nordea Bank Danmark</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑48/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2087">EU:C:2014:2087</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Mis puudutab kohtlemist vastuvõtvas liikmesriigis, siis nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et kuna ELTL artikli 49 esimese lõigu teises lauses on ettevõtjatele sõnaselgelt antud võimalus vabalt valida sobiv õiguslik vorm mõnes teises liikmesriigis tegutsemiseks, siis ei tohi seda valikuvabadust piirata diskrimineerivate maksusätetega (kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090604">4.6.2009</DATE>, <NAME.CASE>KBC Bank ja Beleggen, Risicokapitaal, Beheer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑439/07 ja C‑499/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:339">EU:C:2009:339</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seoses maksusätetega nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et iga liikmesriigi ülesanne on kehtestada kooskõlas liidu õigusega oma maksustamissüsteem, mille alusel maksustatakse kasumit, tingimusel et see kasum kuulub asjassepuutuva liikmesriigi maksustamispädevusse. Sellest tuleneb, et vastuvõttev liikmesriik võib vabalt kindlaks määrata maksukohustuse tekkimise aluse, maksubaasi ja maksumäära, mida kohaldatakse selles liikmesriigis tegutsevate äriühingute erinevate ettevõtlusvormide suhtes, tingimusel et mitteresidendist äriühinguid ei kohelda sarnaste siseriiklike üksustega võrreldes diskrimineerivalt (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20061212">12.12.2006</DATE>, <NAME.CASE>Test Claimants in the FII Group Litigation</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑446/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:774">EU:C:2006:774</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080626">26.6.2008</DATE>, <NAME.CASE>Burda</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑284/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:365">EU:C:2008:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Diskrimineerimine võib tuleneda vaid erinevate reeglite kohaldamisest sarnastes olukordades või sama reegli kohaldamisest erinevates olukordades (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19950214">14.2.1995</DATE>, <NAME.CASE>Schumacker</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:31">EU:C:1995:31</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111201">1.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑253/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:795">EU:C:2011:795</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kõnealusel juhul on kindel, et mitteresidendist äriühingut, kes tegeleb Belgias majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, ning residendist äriühingut, sealhulgas mitteresidendist äriühingu tütarettevõtja, maksustatakse põhimõtteliselt ühtemoodi, sest neid maksustatakse <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’iga, kui nad maksavad dividendi, mis siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulemis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kuid see ei pruugi nii olla, kuivõrd Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et erinevalt residendist äriühingust, kelle puhul maksustatakse äriühingu tulumaksuga tema ülemaailmne tulu, maksustatakse mitteresidendist äriühingu puhul, kes tegeleb Belgias majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, selles liikmesriigis tulumaksuga vaid kasumit, mida saab tema püsiv tegevuskoht, ning kõnealused<?PAGE NO="9"?> õigusnormid kujutavad endast seega asutamisvabaduse piirangut, kui <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’i maksubaasi kindlakstegemise viisi tulemusel koheldakse mitteresidendist äriühingut ebasoodsamalt kui residendist äriühingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Belgia valitsus väidab, et nähes mitteresidendist äriühingu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’i maksubaasi kindlaksmääramiseks ette fiktiivse dividendi arvutamise, on põhikohtuasjas arutlusel olevates maksuõigusnormides seda maksustatava väärtuse arvutamise viisi erinevust arvesse võetud ning järelikult on nende õigusnormide eesmärk võimalikke diskrimineerimisi vältida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>X ja Euroopa Komisjon on seevastu seisukohal, see arvutusviis võib kaasa tuua mitteresidendist äriühingute suurema maksustamise. Selles küsimuses väidab X ühelt poolt, et teatud olukordades on selle arvutusviisi tulemuseks see, et mitteresidendist äriühingu puhul maksustatakse muud kasumit kui Belgia püsiva tegevuskoha teenitud kasum. Komisjon märgib teiselt poolt, et residendist äriühingut, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, maksustatakse <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>’iga ainult juhul, kui ta tegelikult dividendi maksab, samas kui mitteresidendist äriühingut, kes tegeleb asjaomases liikmesriigis majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, maksustatakse selle maksuga, kui ta dividendi maksab, isegi kui püsiva tegevuskoha kasum ei kuulu mitteresidendist äriühingu makstava dividendi hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kes ainsana on pädev tõlgendama siseriiklikku õigust, on põhikohtuasjas kõiki vaatluse all olevaid maksuõigusnormide aspekte ja siseriiklikku maksustamissüsteemi tervikuna arvesse võttes ülesanne hinnata, kas maksubaasi arvutamise meetodi tulemus on igas olukorras selline, et Belgias püsiva tegevuskoha kaudu majandustegevusega tegeleva mitteresidendist äriühingu maksustamine ei ole residendist äriühingu omast vähem soodne (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150917">17.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Miljoen jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑10/14, C‑14/14 ja C‑17/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:608">EU:C:2015:608</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Selle hindamisel tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul arvesse võtta asjaolu, et põhikohtuasjas vaatluse all olevate õigusnormide eesmärk on maksustada Belgia maksustamispädevusse kuuluvat kasumit, mida jaotatakse ilma, et see liikmesriik oleks selle suhtes maksustamispädevust kasutanud siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu. Olukorras, kus mitteresidendist äriühingu maksubaasi arvutamise meetodi tulemusel maksustatakse ka äriühingu sellist kasumit, mis ei kuulu selle liikmesriigi maksustamispädevuse alla, koheldakse mitteresidendist äriühingut seega residendist äriühingust vähem soodsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kui hindamise tulemusel selline kohtlemine ilmneb, tuleb asuda seisukohale, et sellised maksuõigusnormid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, kujutavad endast asutamisvabaduse piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Selline piirang on lubatud vaid juhul, kui tegemist on olukordadega, mis ei ole objektiivselt sarnased või kui see on põhjendatud ülekaaluka üldise huvi tõttu (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140717">17.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Nordea Bank Danmark</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑48/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2087">EU:C:2014:2087</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et piiriülese olukorra ja siseriikliku olukorra sarnasust tuleb hinnata asjaomaste siseriiklike maksuõigusnormide eesmärgist lähtudes (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121108">8.11.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑342/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:688">EU:C:2012:688</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160602">2.6.2016</DATE>, <NAME.CASE>Pensioenfonds Metaal en Techniek</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑252/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:402">EU:C:2016:402</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kuid vastuvõtva liikmesriigi maksuõigusnormide seisukohast, mille eesmärk on vältida, et selles riigis teenitud kasumit ei jaotataks siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ilma, et maksukohustuslast nendega seoses maksustataks, on selles liikmesriigis püsiva tegevuskoha kaudu majandustegevusega tegeleva mitteresidendist maksukohustuslase ja residendist maksukohustuslase olukorrad sarnased. Nimelt on mõlemal juhul maksuõigusnormide eesmärk võimaldada sellel liikmesriigil kasutada oma maksustamispädevust tema<?PAGE NO="10"?> maksustamispädevusse kuuluva kasumi suhtes (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20061114">14.11.2006</DATE>, <NAME.CASE>Kerckhaert ja Morres</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑513/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:713">EU:C:2006:713</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140903">3.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>komisjon vs. Hispaania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑127/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2130">EU:C:2014:2130</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormide seisukohast on Belgias püsiva tegevuskoha kaudu majandustegevusega tegeleva mitteresidendist äriühingu ja residendist äriühingu, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja olukord seega sarnane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Piirangu põhjendamisel võib seega arvesse võtta üksnes üldisest huvist tulenevaid ülekaalukaid põhjuseid. Veel peab piirang niisugusel juhul olema ka sellega taotletava eesmärgi elluviimise tagamiseks sobiv ega või minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140717">17.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Nordea Bank Danmark</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑48/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2087">EU:C:2014:2087</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Belgia valitsus väidab, et selle vabaduse võimalik piirang on põhjendatud kahe ülekaaluka üldise huviga, nimelt eesmärk tagada liikmesriikide maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus ning eesmärk võidelda kuritarvituste vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et kuigi need kaks eesmärki kujutavad endast ülekaalukat üldist huvi, mis võivad põhjendada aluslepingus tagatud liikumisvabaduste piirangut (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120705">5.7.2012</DATE>, <NAME.CASE>SIAT</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑318/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:415">EU:C:2012:415</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika), ei ole põhikohtuasjas vaatluse all olevate õigusnormidega võimalik nende saavutamist tagada, mistõttu ei saa nende eesmärkidega sellises olukorras, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, asutamisvabaduse võimalikku piirangut põhjendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Kuna esiteks on põhikohtuasjas arutlusel olevate maksuõigusnormide eesmärk maksustada Belgia maksupädevusse kuuluvat kasumit, mida on jaotatud ilma, et see liikmesriik oleks seda maksustanud, ei ole nende eesmärk kuidagi maksustamispädevuse jaotus Belgia Kuningriigi ja mõne muu liikmesriigi vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kuna teiseks on nende õigusnormide eesmärk piirata siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud maksusoodustuste kasutamise mõju, siis ei ole nende eesmärk iseenesest vältida kuritarvitusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Lisaks ei saa võimalikku piirangut põhjendada ka asjaoluga, et teatud olukordades võivad need õigusnormid kaasa tuua selle, et Belgias püsiva tegevuskoha kaudu majandustegevusega tegelevat mitteresidendist äriühingut maksustatakse soodsamalt kui residendist äriühingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Nimelt ei saa see, et siseriiklikud maksuõigusnormid seavad mitteresidendist äriühingud ebasoodsamasse olukorda, kompenseerida sellega, et teatavates olukordades koheldakse nendest õigusnormidest tulenevalt neid äriühinguid soodsamalt (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160602">2.6.2016</DATE>, <NAME.CASE>Pensioenfonds Metaal en Techniek</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑252/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:402">EU:C:2016:402</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et asutamisvabadust tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi maksuõigusnormid nagu vaatluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt maksustatakse nii mitteresidendist äriühingut, kes tegeleb selles liikmesriigis majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, kui ka residendist äriühingut, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, sellise maksuga nagu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, kui need äriühingud maksavad dividendi, mis siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulemis, tingimusel et selle maksu baasi kindlakstegemise viisi tulemusel ei kohelda mitteresidendist äriühingut tegelikult residendist äriühingust vähem soodsalt, ning selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Teises küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused liikmesriigi maksuõigusnormid nagu arutlusel põhikohtuasjas ja mis näevad ette sellise maksu nagu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, millega maksustatakse mitteresidendist äriühinguid, kes tegelevad selles liikmesriigis majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, ning residendist äriühinguid, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, kui nad maksavad dividendi, mis siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulemis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et selleks, et maksu saaks kvalifitseerida kinnipeetavaks maksuks ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikli 5 tähenduses, peavad olema täidetud kõik kolm kriteeriumi. Niisiis esiteks peab maksustamine toimuma liikmesriigis, kus dividendi välja makstakse ja maksukohustuse tekkimise alus on dividendi või muu väärtpaberitulu väljamaksmine, teiseks on maksubaasiks nendelt väärtpaberitelt teenitud tulu ja kolmandaks need väärtpaberid kuuluvad maksukohustuslasele (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100624">24.6.2010</DATE>, <NAME.CASE>P. Ferrero e C. ja General Beverage Europe</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑338/08 ja C‑339/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:364">EU:C:2010:364</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Nagu ka põhikohtuasja pooled märkisid, tuleb tõdeda, et niisugune maks, nagu on põhikohtuasjas arutlusel olev <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, vastab kahele esimesele tingimusele. Nimelt on esiteks selle maksu tasumise kohustuse alus dividendi väljamaksmine ning teiseks võetakse maksubaasi arvutamisel arvesse väljamakstud summat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Ent kuna niisuguse maksuga, nagu on <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, ei maksustata mitte väärtpaberite omanikku, vaid dividendi maksvat äriühingut, siis ei ole kolmas tingimus täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seda hinnangut ei sea kahtluse alla X‑i ja komisjon esitatud argumendid, mille kohaselt tuleb käesolevas asjas eelistada majanduslikel hinnangutel rajanevat lähenemisviisi. Siinkohal piisab, kui meenutada, et Euroopa Kohus on sellise lähenemisviisi juba tagasi lükanud <DATE ISO="20080626">26. juuni 2008. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Burda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑284/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:365">EU:C:2008:365</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Kuna kolmas tingimus, mis puudutab ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikli 5 tähenduses kinnipeetava maksu olemasolu, ei ole täidetud, siis ei ole selline maks, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, kinnipeetav maks selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb teisele küsimusele vastata, et ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi maksuõigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis näevad ette sellise maksu nagu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, millega maksustatakse mitteresidendist äriühinguid, kes tegelevad selles liikmesriigis majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, ning residendist äriühinguid, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, kui nad maksavad dividendi, mis siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulemis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a koosmõjus selle artikli lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on vastuolus niisugused siseriiklikud maksuõigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, kuna need õigusnormid toovad olukorras, kus emaettevõtja jaotab oma tütarettevõtjalt saadud kasumit pärast seda aastat, mil kasum saadi, endaga kaasa selle kasumi maksustamise ulatuses, mis ületab nimetatud sättes ette nähtud 5% ülempiiri.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi põhjendusest 3 nähtub, et direktiivi eesmärk on kaotada ära selliste kasumijaotiste topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel, mida tütarettevõtjad maksavad oma emaettevõtjatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Nimelt jäetakse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikli 4 lõikes 1 liikmesriikidele vabadus valida kahe süsteemi vahel, see tähendab vabastussüsteemi ja mahaarvamissüsteemi vahel (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20061212">12.12.2006</DATE>, <NAME.CASE>Test Claimants in the FII Group Litigation</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑446/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:774">EU:C:2006:774</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Direktiivi põhjenduste 7 ja 9 kohaselt täpsustatakse selles sättes, et olukorras, kus emaettevõtja või viimase püsiv tegevuskoht saab oma seose tõttu emaettevõtja ja tütarettevõtjaga jaotatud kasumit, välja arvatud juhul, kui tütarettevõte likvideeritakse, peab emaettevõtja liikmesriik ja tema püsiva tegevuskoha liikmesriik kas hoiduma sellise kasumi maksustamisest või lubama sellist kasumit maksustades emaettevõtjal või püsival tegevuskohal tasumisele kuuluvast maksusummast maha arvata selle osa tütarettevõtja poolt ja madalama astme tütarettevõtja poolt makstud äriühingu tulumaksust, mis seondub nimetatud kasumiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Ent artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et igale liikmesriigile jääb võimalus mitte lubada emaettevõtja maksustatavast kasumist maha arvata osalusega seotud kulutusi ega tütarettevõtja kasumi jaotamisest tulenevaid kahjumeid. Samuti ilmneb sellest sättest, et kui sellisel juhul on osalusega seotud juhtimiskulud määratletud kindla suurusega määrana, ei tohi kindlaksmääratud summa ületada 5% tütarettevõtja jaotatavast kasumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Seega on direktiivi artikli 4 eesmärk vältida, et tulu, mida mitteresidendist tütarettevõtja jaotab residendist emaettevõtjale, maksustatakse kõigepealt tütarettevõtja tasemel selle asukohaliikmesriigis ja seejärel emaettevõtja tasemel tema asukohaliikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb täpsustada esiteks, et eelotsusetaotlusest nähtub, et ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ülevõtmisel valis Belgia Kuningriik maksuvabastuse süsteemi. Kõnealune liikmesriik kasutas ka direktiivi artikli 4 lõikes 3 ette nähtud võimalust. Belgia emaettevõtjate mitteresidendist tütarettevõtjatelt saadud kasum on seega maksuvaba 95% ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Teiseks ei ole vaidlust selles, et olukorras, kus mitteresidendist tütarettevõtja poolt residendist emaettevõtjale jaotatud kasumit jaotab see emaettevõtja pärast seda aastat, mil kasum saadi, toob <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT> kaasa selle kasumi niisuguse maksustamise, mis ületab artikli 4 lõikes 3 ette nähtud 5% ülempiiri, ning seega on tulemuseks selle kasumi topeltmaksustamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Seega tekib küsimus, kas selline topeltmaksustamine on vastuolus ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Belgia ja Prantsuse valitsus on seisukohal, et emaettevõtja poolt oma aktsionäridele edasi jaotatud kasum ei kuulu ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse, kuna see säte on kohaldatav ainult juhul, kui emaettevõtja saab tütarettevõtja jaotatud kasumit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Selle tõlgendusega, mis ei tulene selle sätte sõnastusest, kontekstist ega eesmärkidest, ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Esiteks, nähes ette, et emaettevõtja liikmesriik ja püsiva tegevuskoha liikmesriik <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>ei maksusta sellist osa kasumist<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, keelab see säte liikmesriikidel nimelt maksustada emaettevõtjat või tema püsivat tegevuskohta seoses kasumiga, mida tütarettevõtja oma emaettevõtjale jaotab, tegemata vahet selle alusel, kas emaettevõtjat maksustatakse kasumi saamise või kasumi edasi jagamise alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Teiseks, nagu mainitud käesoleva kohtuotsuse punktides 70 ja 71, on ema- ja tütarettevõtjate direktiivi eesmärk kaotada ära sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel, mida tütarettevõtja maksab oma emaettevõtjale. Ent kui emaettevõtja liikmesriik maksustab seda kasumit, kui emaettevõtja kasumit edasi jagab, mille tulemusel maksustatakse seda kasumit ulatuses, mis ületab seega direktiivi artikli 4 lõikes 3 ette nähtud 5% ülempiiri, siis toob see kaasa selle äriühingu tasemel topeltmaksustamise, mis on direktiiviga keelatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist sisuliselt märkis oma ettepaneku punktis 54, ei muuda seda järeldust <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Test Claimants in the FII Group Litigation</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑446/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:774">EU:C:2006:774</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 105, kuna selles punktis võttis Euroopa Kohus seisukoha üksnes küsimuses, kas ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga on kooskõlas teatavad äriühingu tulumaksu avansilise makse arvutamise tingimused, kui residendist emaettevõtja maksis edasi mitteresidendist tütarettevõtjalt saadud dividendi, mitte seda, kas selle direktiiviga on kooskõlas sellisel juhul selle maksu kogumine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb kolmandale küsimusele vastata, et ema- ja tütarettevõtjate direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a koosmõjus selle artikli lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on vastuolus niisugused siseriiklikud maksuõigusnormid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, kuna need õigusnormid toovad olukorras, kus emaettevõtja jaotab oma tütarettevõtjalt saadud kasumit pärast seda aastat, mil kasum saadi, endaga kaasa selle kasumi maksustamise ulatuses, mis ületab nimetatud sättes ette nähtud 5% ülempiiri.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asutamisvabadust tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi maksuõigusnormid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt maksustatakse nii mitteresidendist äriühingut, kes tegeleb selles liikmesriigis majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, kui ka residendist äriühingut, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, sellise maksuga nagu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, kui need äriühingud maksavad dividendi, mis siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulemis, tingimusel et selle maksu baasi kindlakstegemise viisi tulemusel ei kohelda mitteresidendist äriühingut tegelikult residendist äriühingust vähem soodsalt, ning selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20111130">30. novembri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi maksuõigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis näevad ette sellise maksu nagu <HT TYPE="ITALIC">fairness tax</HT>, millega maksustatakse mitteresidendist äriühinguid, kes tegelevad selles liikmesriigis majandustegevusega püsiva tegevuskoha kaudu, ning residendist äriühinguid, sealhulgas mitteresidendist äriühingu residendist tütarettevõtja, kui nad maksavad dividendi, mis siseriiklikus maksustamissüsteemis ette nähtud teatavate maksusoodustuste kasutamise tõttu ei kajastu nende lõplikus maksustatavas tulemis.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2011/96 artikli 4 lõike 1 punkti a koosmõjus selle artikli lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on vastuolus niisugused siseriiklikud maksuõigusnormid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, kuna need õigusnormid toovad olukorras, kus emaettevõtja jaotab oma tütarettevõtjalt saadud kasumit pärast seda aastat, mil kasum saadi, endaga kaasa selle kasumi maksustamise ulatuses, mis ületab nimetatud sättes ette nähtud 5% ülempiiri.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>