<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-04-202604C116202402290-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0229-24-202506583-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="19/06/2026 11:27:39" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="Yh5xqFUD2ikD2ukyxrJfHKcL3PEw/zixtV9krwcOrEBzmtD0bUk5heEq1OVh6a/bghRBuiUhWKqCTg1mKS+mjoEhitV7iaqHxZ0tuVQZY2pv3T/d1QN5e6oLKc6rye8A66cK42Em3UrsozLEUmBm/BBPYPI/ask1YETkFPxMGTk=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="0ebf2c84-e3ca-4713-b5b3-b4172b1b7787" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0229" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 11-06-25 14:58:03" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2025-07-15T17:24:59Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="1ada6e52b0c74b969c4a08d54bb0ef0d" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0229" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑229/24</div>
      <div id="rId21" style="default">Brännelius</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      JULIANE KOKOTT
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 10. juulil 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑229/24 [Brännelius] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      TK,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      OP
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      Riksåklagaren
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-9" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-10" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Finantsteenuste ühtne turg – Määrus (EL) nr 596/2014 – Turukuritarvitus – Artikli 7 lõike 1 punkt a – Mõiste „siseteave“ – Avalikustamata teave – Artikkel 17 – Siseteabe avalikustamine emitendi poolt – Avaliku sektori hankija otsus riigihankelepingut mitte sõlmida – Pakkujate teavitamine elektronkirjaga – Pakkujaks oleva ettevõtja aktsiate varasem müümine – Siseteabe alusel kauplemine – Siseteave – Teabe avalikustamine
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Högsta domstolenil (Rootsi kõrgeim kohus) tuleb lahendada kaebused, mille on esitanud kaks isikut, kelle esimese astme kohus ja apellatsioonikohus mõistsid süüdi selle eest, et nad müüsid Rootsi börsil finantsinstrumente, mille kohta oli neil süüdistuse kohaselt siseteavet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siseteave puudutas avaliku sektori hankijaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse otsust mitte sõlmida riigihankelepingut börsil noteeritud äriühinguga. Veidi enne seda, kui nimetatud äriühing avaldas selle kohta pressiteate, said kaks ülalnimetatud isikut sellest teada selle avaliku sektori hankija elektronkirjast ning müüsid börsikahju vältimiseks oma aktsiad. Põhikohtuasjas puudutab vaidlus küsimust, kas teavet, mida need kaks isikut oma huvides kasutasid, saab käsitada siseteabena, võttes arvesse, et aktsiate müümise ajal oli riigihankelepingu sõlmimata jätmise otsus piiratud isikute ringile juba teatavaks tehtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohus esitanud Euroopa Kohtule kaks küsimust, et viimane tõlgendaks määruse (EL) nr 596/2014 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">2</a>
</span>) artikli 7 lõike 1 punktis a sisalduvat mõistet „siseteave“ ja eelkõige kriteeriumi, mille kohaselt ei tohi see teave olla avalikustatud. Euroopa Kohus on varem võtnud seisukoha mitme selle mõiste elemendi kohta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">3</a>
</span>). Siiski ei ole ta seda veel teinud seoses tingimusega, mille kohaselt saab siseteabena käsitada teavet, mis on avalikustamata – selle tingimuse ulatus on elava vaidluse esemeks õiguskirjanduses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">4</a>
</span>). Küsimus on eelkõige selles, millisele isikute ringile peab see teave olema avaldatud või mil määral ja millistel tingimustel peab see olema kättesaadav selleks, et tegemist ei oleks enam siseteabega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus nr 596/2014</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 596/2014 põhjendused 14, 23, 24 ja 28 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-20" title="page-4">
      „(14) Mõistlikud investorid tuginevad oma investeerimisotsuste tegemisel neile teadaolevale teabele, st eelnevalt kättesaadavale teabele. Seetõttu tuleks küsimust, kas mõistlik investor võtab investeerimisotsuse tegemisel tõenäoliselt arvesse mingit teavet, käsitleda eelnevalt kättesaadava teabe seisukohast. Sealjuures tuleb arvesse võtta teabe eeldatavat mõju, pidades silmas asjaomase emitendi kogu tegevust, teabeallika usaldusväärsust ja muid turgu iseloomustavaid muutujaid, mis võivad teatavatel asjaoludel mõjutada finantsinstrumente […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-21" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-22" title="page-4">
      (23) Siseteabe alusel kauplemise olulisim omadus on siseteabe abil omandatud ebaõiglane eelis kolmandate isikute ees, kes ei ole sellest teabest teadlikud, ning seega finantsturgude terviklikkuse ja investorite usalduse kahjustamine. Seetõttu tuleks kohaldada siseteabe alusel kauplemise keeldu juhul, kui siseteavet omav isik kasutab ebaõiglaselt ära sellisest teabest saadava eelise, tehes selle teabe alusel turul tehinguid, et oma või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt omandada või võõrandada või püüda omandada või võõrandada sellise teabega seotud finantsinstrumente või tühistada või muuta või püüda tühistada või muuta tehingukorraldust sellise teabega seotud finantsinstrumentide omandamiseks või võõrandamiseks. […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-23" title="page-4">
      (24) Kui siseteavet valdav juriidiline või füüsiline isik omandab või võõrandab või püüab omandada või võõrandada otse või kaudselt oma või kolmanda isiku arvel sellise teabega seotud finantsinstrumente, siis peaks kehtima eeldus, et see isik on seda teavet kasutanud. See eeldus ei piira õigust kaitsele. Küsimust, kas isik on rikkunud siseteabe alusel kauplemise keeldu või teinud katse siseteabe alusel kaubelda, tuleks analüüsida, pidades silmas käesoleva määruse eesmärki, mis seisneb finantsturu terviklikkuse kaitsmises ja investorite kindlustunde suurendamises, mis omakorda põhineb investoritele võrdse olukorra tagamisel ja nende kaitsmisel siseteabe kuritarvitamise eest.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-24" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-25" title="page-5">
      (28) Üldsusele kättesaadavatel andmetel põhinevaid uuringuid ja hinnanguid ei tohiks iseenesest käsitada siseteabena ning pelgalt fakti, et tehing tehti uuringutele ja hinnangutele tuginedes, ei tohiks seepärast pidada siseteabe kasutamiseks. Samas võib selline teave olla siseteave, kui turg eeldab selle korrapärast avaldamist ja levitamist ja see mõjutab finantsinstrumentide hinna kujunemist või kui teave hõlmab tunnustatud turukommentaatori või -asutuse seisukohti, mis võivad mõjutada teabega seonduvate finantsinstrumentide hindu. Seepärast peavad turuosalised selleks, et teha kindlaks, kas nad kauplevad siseteabe alusel, hindama, kui suurel määral on teave mitteavalik ja milline oleks mõju finantsinstrumentidele, kui nad teeksid teabe põhjal tehinguid enne teabe avalikustamist või levitamist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle määruse artikli 7 „Siseteave“ lõigetes 1 ja 4 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-5">
      „1. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab siseteave järgmist liiki teavet:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-28" title="page-5">
      a) täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-5">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-5">
      4. Lõike 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju finantsinstrumentide, nende tuletisinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate enampakkumistoodete hinnale, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-5">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud määruse artiklis 8 „Siseteabe alusel kauplemine“ on eelkõige sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-5">
      „1. Käesoleva määruse kohaldamisel on siseteabe alusel kauplemisega tegemist siis, kui siseteavet valdav isik kasutab seda teavet selleks, et otse või kaudselt omandada või võõrandada oma või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente. […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-5">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-5">
      4. Käesolevat artiklit kohaldatakse isiku suhtes, kes omab siseteavet, kuna see isik:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-36" title="page-5">
      a) on emitendi […] haldusorgani, juhatuse või järelevalveorgani liige;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-37" title="page-5">
      b) omab osalust emitendi […] kapitalis;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-6">
      c) omab juurdepääsu teabele töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise kaudu […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-6">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-6">
      Käesolevat artiklit kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on saanud siseteavet muus kui esimeses lõigus nimetatud olukorras, kui isik teab või peab teadma, et tegemist on siseteabega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-6">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama määruse artikli 14 „Siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise keeld“ punktide a ja c kohaselt ei ole lubatud „kaubelda ega teha katset kaubelda siseteabe alusel“ ega „avaldada õigusvastaselt siseteavet“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama määruse artikli 17 „Siseteabe avalikustamine“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-6">
      „Emitent teavitab avalikkust temaga otseselt seotud siseteabest võimalikult kiiresti.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-6">
      Emitent tagab, et siseteave avalikustatakse sellisel viisil, mis võimaldab avalikkusel sellele kiire juurdepääsu ning seda täielikult, täpselt ja õigeaegselt hinnata, ning kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu [15. detsembri 2004. aasta] direktiivi 2004/109/EÜ [läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT 2004, L 390, lk 38)] artiklis 21 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis. Emitent ei tohi avalikustamisel siseteavet siduda oma tegevuse reklaamimisega. Emitent avaldab kogu siseteabe, mis tuleb avalikkusele kättesaadavaks teha, oma veebisaidil ja säilitab seda seal vähemalt viis aastat.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-6">
      Käesolevat artiklit kohaldatakse emitentide suhtes, kes on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist teatava liikmesriigi reguleeritud turul […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama määruse artikli 30 „Halduskaristused ja muud haldusmeetmed“ lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-48" title="page-6">
      „Ilma et see piiraks kriminaalkaristusi ja pädevate asutuste järelevalvepädevust artikli 23 alusel, annavad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega pädevatele asutustele õiguse kohaldada asjakohaseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid vähemalt järgmiste rikkumiste korral:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-6">
      a) artiklite 14 ja 15 […] rikkumine […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rakendusmäärus (EL) 2016/1055</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rakendusmääruse (EL) 2016/1055 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">5</a>
</span>) artikli 2 „Siseteabe avalikustamise viisid“ lõikes 1 on eelkõige sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-52" title="page-7">
      „Emitendid ja lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalised peavad siseteabe avalikustamisel kasutama tehnilisi vahendeid, millega on tagatud alljärgnev:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-53" title="page-7">
      a) Siseteavet levitatakse
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-54" title="page-7">
      i) mittediskrimineerivalt võimalikult laiale avalikkusele;
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-55" title="page-7">
      ii) tasuta;
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-56" title="page-7">
      iii) kogu liidus samal ajal.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-7">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rootsi õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">TF</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">5. aprilli 1949. aasta ajakirjandusvabaduse seaduse (1949:105) (tryckfrihetsförordningen (1949:105)) (edaspidi „TF“) 2. peatüki §‑s 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-61" title="page-7">
      „Sõnavabaduse, vaba ja pluralistliku teabe levitamise ning loomevabaduse edendamiseks on igaühel õigus tutvuda avalike dokumentidega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">TF‑i 2. peatüki § 2 kohaselt võib avalike dokumentidega tutvumise õigust piirata üksnes juhul, kui see on vajalik teatavate seal loetletud avalike huvide kaitseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">TF‑i 2. peatüki §‑s 4 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-7">
      „Dokument on avalik, kui seda säilitab ametiasutus ning kui see loetakse § 9 või 10 kohaselt dokumendiks, mille on saanud või koostanud ametiasutus.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">TF‑i 2. peatüki § 10 kohaselt loetakse dokument ametiasutuse koostatud dokumendiks, kui see on adressaadile kättesaadavaks tehtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avalike dokumentide avalikustamise ja konfidentsiaalsuse seadus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriigi ametiasutuste poolt avalike dokumentide avalikustamise menetlust ning nende dokumentidega tutvumise õiguse piiranguid käsitlevad üksikasjalikumad sätted sisalduvad avalike dokumentide avalikustamise ja konfidentsiaalsuse seaduses (2009:400) (offentlighets‑ och sekretesslagen (2009:400)) (edaspidi „avalikustamise ja konfidentsiaalsuse seadus“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle seaduse 2. peatüki §‑s 3 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-69" title="page-8">
      „Avalike dokumentidega tutvumise õigust puudutavaid [TF‑i] sätteid kohaldatakse asjakohastel juhtudel ka õiguslikult kohalike või piirkondlike omavalitsusüksuste otsustava mõju all olevate aktsiaseltside, täisühingute, tulundusühistute ja sihtasutuste dokumentide suhtes. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse kõnealused äriühingud, ühistud ja sihtasutused ametiasutusteks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse seaduse 6. peatüki §-s 4 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-71" title="page-8">
      „Isiku taotlusel edastab ametiasutus enda säilitatavas avalikus dokumendis sisalduva teabe, kui kõnealune teave ei ole konfidentsiaalne ning selle edastamine ei saa kahjustada ametiasutuse nõuetekohast toimimist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama seaduse 19. peatüki § 3 teises lõigus on sätestatud, et riigihankemenetlustega seoses ei või eelkõige pakkumuse esitamist ja vastavat pakkumust puudutavat teavet edastada kellelegi teisele peale pakkuja või pakkumuse esitanud isiku enne kõigi pakkumuste esitamise või pakkumustega seotud teabe avalikustamist, riigihankelepingu sõlmimise otsuse tegemist või riigihankemenetluse lõpetamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama seaduse 31. peatüki § 16 kohaselt kohaldatakse konfidentsiaalsust reguleerivaid õigusnorme ametiasutusega ärisuhtes oleva eraõigusliku isiku ärilist või tegevusega seotud olukorda puudutava teabe suhtes, kui erilistel põhjustel võib eeldada, et teabe avaldamine põhjustaks sellele eraõiguslikule isikule kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Riigihangete seadus (2016:1145)</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Riigihangete seaduse (2016:1145) (lagen (2016:1145) om offentlig upphandling) 12. peatüki § 12 esimese lõigu esimese lause kohaselt teeb avaliku sektori hankija taotlejatele ja pakkujatele kirjalikult esimesel võimalusel teatavaks riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimist puudutava otsuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle seaduse 19. peatüki § 7 esimese lõigu kohaselt avaldab riigihankelepingu või raamlepingu sõlminud avaliku sektori hankija hiljemalt 30. päeval pärast lepingu või raamlepingu sõlmimist riigihankemenetluse tulemust kajastava teate.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väärtpaberiturul turukuritarvituste korral kohaldatavate karistuste seadus (2016:1307)</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väärtpaberiturul turukuritarvituste korral kohaldatavate karistuste seadusega (2016:1307) (lag (2016:1307) om straff för marknadsmissbruk på värdepappersmarknaden) on Rootsi õigusesse üle võetud direktiiv 2014/57/EL (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">6</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle seaduse 2. peatüki § 1 lõike 1 esimese lõigu punkti 1 kohaselt karistatakse siseteabe väärkasutamise eest isikut, kes valdab siseteavet ja kes kasutab seda, omandades või võõrandades väärtpaberiturul enda või kolmanda isiku nimel finantsinstrumente, mida see teave puudutab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Umeå kommunföretag AB (edaspidi „munitsipaalettevõtja“), mis on Rootsi õiguse alusel asutatud aktsiaselts, mille üle teostab seadusest tulenevat juhtimisfunktsiooni Umeå kommun (Umeå kohalik omavalitsus, Rootsi), kuulutas 2018. aasta kevadel välja riigihankemenetluse elektribusside ja laadimisjaamade ostmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pakkumuse esitas kaks Rootsi äriühingut, kellest üks oli Rootsi õiguse alusel asutatud aktsiaselts Hybricon Bus Systems AB (edaspidi „Hybricon“). Asjaomases riigihankemenetluses osalemise vastu näitasid huvi üles veel kolm äriühingut, ent nemad ei saanud luba pakkumuse esitamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Munitsipaalettevõtja 14. mai 2018. aasta otsusega otsustati sõlmida riigihankeleping mitte Hybriconi, vaid teise pakkumuse esitanud ettevõtjaga. Samal päeval kell 14.34 saadetud elektronkirjaga teavitas munitsipaalettevõtja viit huvitatud äriühingut riigihankemenetluse tulemusest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">7</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hybriconis sai selle elektronkirja tegevjuht, kes vastutas muu hulgas kõnealuse riigihankemenetlusega seotud suhtluse eest munitsipaalettevõtjaga. Pisut hiljem saatis see isik sõnumi põhikohtuasja hagejale OP‑le, soovitades, et OP müüks oma Hybriconi aktsiad. OP edastas omakorda sama teabe põhikohtuasja hagejale TK‑le, kellel oli samuti selle äriühingu aktsiaid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">TK tegi 14. mail 2018 kell 14.37 Rootsi börsil 73 000 Hybriconi aktsiat puudutava müügikorralduse. Paar minutit hiljem ehk kell 14.40 müüs 31 000 kõnealuse äriühingu aktsiat ka OP.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal päeval kell 15.22 avaldati Hybriconi pressiteade, milles ta teatas, et ei võitnud kõnealust riigihankemenetlust. Selle teabe avaldamine põhjustas börsil Hybriconi aktsiahinna suure languse. Müües aga neile kuuluvad selle äriühingu aktsiad, vähendasid OP ja TK neile tekkivat kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende tehingute tõttu esitati OP‑le ja TK‑le kriminaalsüüdistus siseteabe alusel kauplemises, mis on keelatud vastavalt väärtpaberiturul turukuritarvituste korral kohaldatavate karistuste seadusele (2016:1307) ning tingsrätt (esimese astme kohus, Rootsi) karistas neid siseteabe väärkasutamise eest vabadusekaotusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, ning üldkasuliku tööga. OP‑lt ja TK‑lt konfiskeeriti süüteoga saadud tuluna vastavalt 51 508 Rootsi krooni (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">8</a>
</span>) (SEK) ja 146 536 krooni (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">9</a>
</span>). Tingsrätt (esimese astme kohus) leidis, et teave selle kohta, et Hybricon ei võitnud hankemenetlust, oli siseteave, võttes arvesse selle täpsust küsimuses, mis puudutas otseselt seda äriühingut ning sai mõjutada aktsiate hinda. Esimese astme kohus leidis, et enne Hybriconi pressiteate avaldamist ei saanud seda teavet käsitleda avalikustatud teabena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hovrätt (apellatsioonikohus, Rootsi) jõudis kohtuasja apellatsiooni korras läbi vaadates samasugusele järeldusele nagu tingsrätt (esimeses astme kohus) ning muutis üksnes viimati nimetatud kohtu mõistetud karistust, määrates OP‑le ja TK‑le karistuseks vabadusekaotuse, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, ning üldkasuliku töö asemel 150 päevamäära suuruse rahalise karistuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OP ja TK on apellatsiooniastmes tehtud hovrätti (apellatsioonikohus) otsuse vaidlustanud Högsta domstolenis (Rootsi kõrgeim kohus). Nad taotlevad endi õigeks mõistmist, leides, et teave, mille kohaselt Hybriconiga riigihankelepingut ei sõlmitud, ei olnud enam siseteave, kuna riigihankelepingu sõlmimise otsuse tegija ehk siinsel juhul munitsipaalettevõtja oli selle otsuse saatnud asjasse puutuvatele adressaatidele. Sellest tulenevalt muutus see otsus avalikuks dokumendiks, millele ei laiene konfidentsiaalsust reguleerivad õigusnormid eelkõige seetõttu, et Rootsi õiguse kohaselt oli see taotluse alusel kättesaadav igale huvitatud isikule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Riksåklagaren (riigiprokurör, Rootsi) palus hovrätti (apellatsioonikohus) otsus muutmata jätta. Ta on seisukohal, et isegi kui riigihankelepingu sõlmimise otsus muutus avalikuks dokumendiks alates hetkest, mil see edastati asjasse puutuvatele adressaatidele, võis see sellegipoolest kuuluda liikmesriigi õiguses sätestatud konfidentsiaalset teavet reguleerivate õigusnormide kohaldamisalasse. Seega jäi see siseteabeks, kuni Hybricon avaldas oma pressiteate.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus) andis hagejatele loa kassatsioonkaebuse esitamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohtu hinnangul ei saa määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punktist a järeldada, et avalikustamata teabena tuleb käsitada mis tahes teavet, mida ei ole avalikustatud selle määruse artiklis 17 nimetatud viisil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avalduste kohaselt võib siseteabe avalikustada muul kui artiklis 17 osutatud viisil, sealhulgas kolmandate isikute võetud meetmete tagajärjel. Pealegi ei ole Euroopa Kohus veel andnud suuniseid nõuete kohta, mis peaksid olema täidetud selleks, et teatavat teavet ei käsitataks enam siseteabena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leides, et selles kontekstis sõltub tema otsus määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 17 tõlgendusest, otsustas Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused, mis registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 26. märtsil 2024:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-94" title="page-11">
      „1. Kas selleks, et teave loetaks avalikustatuks [määruse nr 596/2014] artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses, on nõutav, et avalikustamine oleks toimunud nimetatud määruse artiklis 17 ette nähtud viisil?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-95" title="page-11">
      2. Kui avalikustamine võib toimuda muul viisil, siis milliseid asjaolusid tuleb arvesse võtta, et otsustada, kas pidada teavet avalikustatuks [kõnealuse määruse] artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtus toimunud menetluses esitasid kirjalikud seisukohad OP, TK, Kreeka, Poola ja Norra valitsus ning Euroopa Komisjon. Euroopa Kohus küsis vastavalt kodukorra artikli 101 lõikele 1 eelotsusetaotluse esitanud kohtult mõningaid selgitusi (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">10</a>
</span>), mille viimane esitas. 3. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil kuulati ära OP, TK, Kreeka ja Norra valitsus ning komisjon ja nad vastasid Euroopa Kohtu esitatud kirjalikele ja suulistele küsimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimused on omavahel seotud, kuivõrd eelkõige puudutavad need seda, kuidas tõlgendada informatsiooni avalikustamise kriteeriumi määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese eelotsuse küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas selleks, et teabe saaks lugeda avalikustatuks määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses, peab see olema avalikustatud selle määruse artikli 17 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb analüüsida, millises vahekorras on määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkt a ja artikli 17 lõige 1 ning eelkõige milline on kummaski neis kasutatud avalikustamise mõiste ulatus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">11</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks paneb määruse nr 596/2014 artikli 17 lõige 1 kõigile emitentidele kohustuse „teavitada avalikkust“ esimesel võimalusel temaga otseselt seotud siseteabest, et „avalikkusel“ oleks võimalik sellega kiiresti ja täielikult tutvuda ning seda täpselt ja õigeaegselt hinnata. Selleks on selles sättes koosmõjus rakendusmääruse 2016/1055 artikli 2 lõikega 1 kindlaks määratud sellise avalikustamise viisid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on tingimus, et teave on „avalikustamata“, teine tingimus määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a nimetatud neljast, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et käsitada seda teavet „siseteabena“. Selleks peab kõnealune teave samuti olema „täpset laadi“, „otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga“ ning avaldama „avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale“. Sellise siseteabe puhul saab kõne alla tulla „siseteabe alusel kauplemine“ selle määruse artikli 8 tähenduses, mis on keelatud vastavalt nimetatud määruse artikli 14 punktile a ning mille eest on võimalik määrata halduskaristus vastavalt selle määruse artikli 30 lõike 1 punktile a, või ka kriminaalkaristus vastavalt liikmesriigi sätetele, millega on võetud üle direktiiv 2014/57.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu kõik pooled nõustuvad, ei viita avalikustamise mõiste liikmesriigi õigusele. Tegemist on seega liidu õiguse autonoomse mõistega, mida tuleb tõlgendada kõigis liikmesriikides ühetaoliselt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">12</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artikli 7 lõike 1 punktis a ei ole sõnaselgelt viidatud määruse nr 596/2014 artikli 17 lõikele 1 ega täpsustatud, mil viisil võib teave olla „avalikustatud“ selleks, et see ei oleks enam siseteave. See näitab iseenesest, et määruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud eriline viis, kuidas finantsinstrumentide emitent siseteabe avalikustab, ei ole ainus võimalus asjaomase teabe avalikustamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ka üksnes asjaolu, et ülalnimetatud sätted puudutavad vastavalt teabe avalikustamist ning iga emitendi kohustust siseteabest „avalikkust teavitada“ ja selle teavitamise viisi, ei ole piisav asumaks seisukohale, et neid sätted tuleb tõlgendada ühtmoodi. Vastupidi, kui määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt on asjaolu, et teave ei ole avalik, selle teabe siseteabena kvalifitseerimise alus, siis selle määruse artikli 17 lõige 1 eeldab, et avalikustamisele kuuluv teave juba on „siseteave“. Sellest järeldub, et neis sätetes ei ole avalikustamise mõistel tingimata sama tähendus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda hinnangut kinnitab ka määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 17 grammatiline, eelkõige lingvistiline, kontekstist lähtuv ja teleoloogiline tõlgendus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, kuigi mõnes keeleversioonis on neis sätetes selles osas teatavaid sarnasusi (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">13</a>
</span>), ei ole see siiski nii paljude teiste keeleversioonide, sh rootsikeelse versiooni puhul. Viimaste sõnastuses on selgemalt eristatud ühelt poolt teavet, mis ei ole (veel) avalik määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses ning teiselt poolt emitendi poolset siseteabe (konkreetset) avalikustamise toimingut, mida nõuab selle määruse artikkel 17 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">14</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigusnormi ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus ei saa olla sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist teiste keeleversioonide ees. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu õigusnorme tuleb nimelt tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades kõigis liidu keeltes koostatud versioone. Kui liidu õigusakti erinevates keeleversioonides on erinevusi, tuleb sätte tõlgendamisel lähtuda selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa säte on (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">15</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena on määruse nr 596/2014 põhjendustest 23 ja 24 nähtuvalt kõnealuse määruse eesmärk finantsturu terviklikkuse kaitsmine ja investorite kindlustunde suurendamine, mis omakorda põhineb investoritele võrdse olukorra tagamisel ja nende kaitsmisel „siseteabe“ kuritarvitamise eest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">16</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks on määruses nr 596/2014 ette nähtud põhiliselt kaks teineteist täiendavat instrumenti. Esiteks, vastavalt selle määruse karistamist käsitlevale osale – mis väljendub teises peatükis „Siseteave, siseteabe alusel kauplemine, siseteabe õigusvastane avaldamine ja turuga manipuleerimine“, kus paikneb artikli 7 lõike 1 punkt a – on teatavad „turukuritarvitustena“ käsitatavad õigusvastased tegevused karistatavad haldus- või kriminaalkaristusega. Teiseks on selle määruse ennetamist käsitlevas osas – mis väljendub kolmandas peatükis „Avalikustamisnõuded“ – sätestatud eelkõige väärtpaberi emitendil lasuvad avalikustamise ja teavitamise kohustused, sealhulgas artikli 17 lõikes 1 sätestatud kohustus tagada „siseteabe“ „kiire ja [täielik]“ kättesaadavus „avalikkusele“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 596/2014 artikli 17 lõikest 1 tulenev emitendi kohustus selline teave avalikustada ei kuulu seega karistamist käsitlevasse osasse, vaid selle eesmärk on üksnes ennetamine. Selleks on nimetatud sättes koos rakendusmääruse 2016/1055 artikli 2 lõikes 1 sisalduvate ettekirjutustega hoolikalt reguleeritud, mil viisil peavad emitendid teabe avalikustama, et asjaomane teave muutuks „võimalikult laiale avalikkusele“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">17</a>
</span>) lihtsasti kättesaadavaks, eelkõige kuna enne sellist avalikustamist on tegemist siseteabega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu karistamist käsitleva osa eesmärk on määruse nr 596/2014 põhjenduse 23 kohaselt karistada selle eest, kui „siseteabe abil [on] omandatud ebaõiglane eelis kolmandate isikute ees, kes ei ole sellest teabest teadlikud, ning seega on aset leidnud finantsturgude terviklikkuse ja investorite usalduse kahjustamine“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">18</a>
</span>). Teisisõnu seisneb see ebaõiglane eelis selles, et siseteabe valdajal on investeerimisotsuste tegemise seisukohast asjasse puutuv teave, mida teised isikud, eelkõige potentsiaalsed investorid ei tea või ei saa teada (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">19</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldan sellest, et määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a ja artiklis 17 silmas peetavate isikute ring ei ole tingimata sama. Nimelt kui teisena osutatud sättes peetakse koosmõjus rakendusmääruse 2016/1055 artikli 2 lõikega 1 silmas (kindlasti) siseteabeks oleva teabe avaldamist võimalikult laiale avalikkusele, siis esimese sätte eesmärk on teha kindlaks, kas tegemist on siseteabega, et hinnata selle määruse artikli 8 lõike 1 ja artikli 14 punkti a mõistes „siseteabe alusel kauplemises“ ehk investorite usaldust kahjustavas õigusrikkumises süüdistatava isiku vastutust, sh kriminaalvastutust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana leian, et võttes arvesse määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a karistuslikku eesmärki, tuleb avalikustamist, mille korral lakkab asjaomane teave olemast siseteave, tõlgendada kitsalt, võttes arvesse selle määruse ja eelkõige selle karistamist käsitleva osa eesmärke.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siinkohal meenutan, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklite 48–50 tähenduses tuleb [kriminaal]karistusena mõista nii formaalses mõttes kriminaalkaristust – nagu seda on käesoleval juhul määratud karistus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">20</a>
</span>) – kui ka repressiivset laadi halduskaristust, mille maksimaalne raskus ületab teatava piiri. Määruse nr 596/2014 artikli 14 punktis a osutatud siseteabe alusel kauplemise keeldu rikkunud füüsilisele või juriidilisele isikule määratava halduskaristuse ülemmäär ning nõue, et see peab vastama „vähemalt kolmekordsele õigusrikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahjumi summale“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">21</a>
</span>), on piisavad, et käsitada selliseid karistusi kriminaalkaristustena (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">22</a>
</span>). Nende eesmärk ei ole üksnes kahju hüvitamine, vaid ka teatava käitumise eest karistamine (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">23</a>
</span>). Seega kuulub kohaldamisele ka harta artikli 49 lõike 1 esimeses lauses sõnastatud süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt peavad süüteod ja nende eest kohaldatavad karistused olema seaduses selgelt määratletud, et õigussubjekt saaks asjaomase sätte sõnastusest ja vajaduse korral kohtute poolt sellele antud tõlgenduse abil aru, milline tegevus või tegevusetus toob kaasa kriminaalvastutuse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">24</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tuleb arvesse võtta, et määruse nr 596/2014 põhjenduste 23 ja 24 kohaselt ei ole avalikkus, keda kaitseb selle määruse karistamist käsitlev osa, seesama avalikkus, kellele on suunatud määruse ennetamist käsitlev osa. Nimelt kui ennetamist käsitlev osa on suunatud avalikkusele, et teavitada (juba sellisena kvalifitseeritud) siseteabe olemasolust, siis karistamist käsitleva osa eesmärk on karistamine siseteabe alusel kauplemise eest, mis kahjustab investorite usaldust (vt käesoleva ettepaneku punktid 49 ja 52).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkreetselt investorite usalduse kaitse eesmärki toetab määruse nr 596/2014 artikli 7 lõige 4, kus on täpsustatud teabe siseteabena kvalifitseerimise neljandat kriteeriumi ehk kriteeriumi, mille kohaselt avaldaks teave „tõenäoliselt mõju finantsinstrumentide hinnale“. See on nimelt tõenäoline vaid siis, kui „mõistlik investor võtaks [sellist teavet] arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">25</a>
</span>). Kõnealuse määruse põhjenduses 14 on sellega seoses muu hulgas täpsustatud, et „[m]õistlikud investorid tuginevad oma investeerimisotsuste tegemisel neile teadaolevale teabele, st eelnevalt kättesaadavale teabele“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">26</a>
</span>). Pealegi tuleb selle sama põhjenduse kohaselt sellise investeerimisotsuse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta „teabe eeldatavat mõju, pidades silmas asjaomase emitendi kogu tegevust, teabeallika usaldusväärsust ja muid turgu iseloomustavaid muutujaid, mis võivad teatavatel asjaoludel mõjutada finantsinstrumente“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kuna teabe siseteabena kvalifitseerimine sõltub sellest, kas nimetatud teabe alusel on võimalik teha hüpoteetiline mõistlik investeerimisotsus, saab järeldada, et avalikkuseks, keda määruse nr 596/2014 karistamist käsitleva osaga kaitstakse, on mõistlikud investorid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a eesmärk on seega võidelda sellega, et mõistlikel investoritel on ebavõrdsed võimalused teabe saamiseks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">27</a>
</span>). Seevastu ei ole eesmärk kaitsta ebamõistlikke investoreid ehk neid, kes ei käitu ega hangi teavet samavõrd hoolsalt, nagu seda teeb mõistlik investor, võttes arvesse käesoleva ettepaneku punktis 56 mainitud kriteeriume.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ei ole minu arvates põhjendatud seada vastutust, sh kriminaalvastutust „siseteabe alusel kauplemise“ eest sõltuvusse asjaomase teabe avalikustamise laiast mõistest määruse nr 596/2014 artikli 17 lõike 1 tähenduses. Viimati nimetatud sättes, mida tuleb vaadelda koosmõjus rakendusmääruse 2016/1055 artikli 2 lõikega 1, peetakse – erinevalt selle määruse artikli 7 lõike 1 punktist a, kus on pealegi kasutatud avalikustamise vastandmõistet („avalikustamata“) – silmas võimalikult laia avalikkust. Lisaks on nimetatud määruse artikli 17 lõike 1 seisukohast ükskõik, kas selle laia avalikkuse liikmed vastavad mingisugustele kvalitatiivsetele tunnustele või on piisavalt hoolsad selleks, et neil tegelikult oleks võimalik selle teabega tutvuda. Minu arvates ei oleks sellisele laia avalikkuse mõistele tuginev laiendav lähenemisviis kooskõlas ei vajadusega tõlgendada kitsalt artikli 7 lõike 1 punktis a kasutatud „avalikustamata“ teabe mõistet ega ka süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtte (vt käesoleva ettepaneku punkt 54) kohaselt nõutava õiguskindlusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses tuleb teavet käsitada avalikustatud teabena, kui see on teada või kättesaadav nõutava hoolsusega tegutsevale mõistlikule investorile, isegi kui avalikustamist laiemale avalikkusele sama määruse artikli 17 tähenduses ei ole veel toimunud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leian seega, et esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a kasutatud „avalikustamata“ teabe mõiste puhul ei peeta silmas üksnes teabe avalikustamist selle määruse artikli 17 tähenduses, vaid selline avalikustamine võib toimuda ka muul viisil (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">28</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgnevalt vastan teisele küsimusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Juhul kui teave võib olla avalikustatud ka muul kui määruse artikli 596/2014 artiklis 17 sätestatud viisil, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, milliseid asjaolusid arvesse võttes tuleb hinnata, kas asjaomast teavet saab käsitada avalikustatud teabena määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leian, et sellele küsimusele tuleb vastata kahes osas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb kindlaks teha, mil määral peab teave sellest huvitatud isikute seisukohast vaadatuna olema avalikustatud või kättesaadavaks tehtud selleks, et seda teavet saaks käsitada avalikustatud teabena määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkt a tähenduses (vt punkt 2).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb põhikohtuasja aluseks olevaid asjaolusid arvesse võttes täpsustada, millistel tingimustel saab järeldada, et käesolevas asjas on selline avalikustamine või kättesaadavaks tegemine aset leidnud (vt punkt 3).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mil määral peab teave olema investorite seisukohast vaadatuna avalikustatud või kättesaadavaks tehtud, et seda saaks käsitada avalikustatud teabena</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks, et teha kindlaks, mil määral peab teave huvitatud isikute seisukohast vaadatuna olema avalikustatud või kättesaadavaks tehtud, tuleb minu arvates jällegi arvesse võtta liidu seadusandja taotletud eesmärke ja asjasse puutuvate õigusnormide konteksti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena meenutan käesoleva ettepaneku punktis 50 ja järgnevates punktides esitatud kaalutlusi, mille kohaselt tuleb avalikustatud teabena määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses käsitada teavet, mida on võimalik teada või teada saada mõistlikul investoril. Küsimus, kas potentsiaalsel investoril on tegelikult võimalus kõnealuse teabega tutvuda, sõltub nimelt teda iseloomustavatest omadustest, mida on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktides 56–58. Investorid, kellel selliseid omadusi ei ole ja kes ei näita üles nõutaval tasemel hoolsust, ei vääri minu arvates kaitset, lähtudes eesmärgist, et teave oleks finantsturgudel investorite vahel õiglaste konkurentsitingimuste tagamiseks võrdselt kättesaadav (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">29</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena kinnitab seda hinnangut määruse nr 596/2014 põhjendus 28. Sellest ilmneb nimelt, et „[ü]ldsusele kättesaadavatel andmetel põhinevaid uuringuid ja hinnanguid“ ei tohiks iseenesest käsitada siseteabena. Ka „pelgalt fakti, et tehing tehti uuringutele ja hinnangutele tuginedes“, ei tohiks seepärast pidada siseteabe kasutamiseks. Seevastu „võib selline teave olla siseteave, kui turg eeldab selle korrapärast avaldamist ja levitamist ja see mõjutab finantsinstrumentide hinna kujunemist või kui teave hõlmab tunnustatud turukommentaatori või -asutuse seisukohti, mis võivad mõjutada teabega seonduvate finantsinstrumentide hindu“. Kõnealuses põhjenduses on leitud, et „turuosalised [peavad] hindama, kui suurel määral on teave mitteavalik ja milline oleks mõju finantsinstrumentidele, kui nad teeksid teabe põhjal tehinguid enne teabe avalikustamist või levitamist“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">30</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on liidu seadusandja leidnud esiteks, et teavet, mida on võimalik leida avalikest andmekogudest otsides, ei tohi põhimõtteliselt käsitada siseteabena, ning teiseks, et turuosaliste ülesanne on kogu nõutava hoolsusega hinnata selle teabe ulatust ning selle võimalikku mõju kaubeldavatele finantsinstrumentidele. Sellest järeldub, et pelgalt asjaolu, et teave on kättesaadav üksnes siis, kui huvitatud isik teeb selleks teatavaid pingutusi või päringuid, ei välista seda, et tegemist on avalikustatud teabega määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses. Vastupidi – see, kas teave on avalikustatud või mitte, sõltub minu arvates sellest, kas ja millistel tingimustel on mõistliku ja tavapäraselt hoolsa turuosalisena tegutseval huvitatud isikul tegelikult võimalik selle teabega tutvuda selleks, et teave ei oleks potentsiaalsete investorite jaoks kättesaadav ebavõrdsetel tingimustel, mida määrusega nr 596/2014 soovitakse vältida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda ja viimasena toetab mõtet, et määruse nr 596/2014 ja eelkõige selle karistamist käsitleva osa kohast kaitset vääriva investorina peetakse silmas mõistlikku ja tavapäraselt hoolsat investorit, mitte aga avalikkust laiemas tähenduses, kaudselt ka määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 4 isikuline kohaldamisala. Selles sättes eristatakse erinevaid siseteabe valdajaid ehk isikuid, kellel on siseteave ja kes saavad tegeleda siseteabe alusel kauplemisega selle artikli lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siseteavet valdavate ja seega siseteabe alusel (keelatud) kauplemisega tegeleda saavate isikute ringi, kuhu kuuluvad määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 4 esimese lõigu punktides a–d nimetatud isikud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">31</a>
</span>) ehk n-ö esmased siseteabe valdajad, on selle lõike 4 teise lõiguga laiendatud, lisades nende hulka ka mis tahes muu siseteavet valdava isiku, kes „teab või peab teadma, et tegemist on siseteabega“ ehk n‑ö teisese siseteabe valdaja (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">32</a>
</span>). Seega kui „esmastel“ siseteabe valdajatel on siseteave tingituna mingisugusest erilisest tegevusest või käitumisest, mille poolest nad eristuvad teistest investoritest, siis „teiseseid“ siseteabe valdajaid saab sellisena käsitada juhul, kui nad on teadlikud siseteabe olemasolust või kui nad ei ole sellest teadlikud neile ette heidetavast hooletusest tingituna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldan sellest, et see, mil määral peab teave olema avalikustatud või kättesaadavaks tehtud, et see oleks määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses avalikustatud, sõltub mõistliku ja tavapäraselt hoolsa investori vaatenurgast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Milliseid kriteeriume ja käesoleva asja asjaolusid võtta arvesse hinnangu andmisel sellele, kas teave oli avalikustatud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda, millistel tingimustel võimaldavad ülalmainitud kriteeriumid tuvastada, et väidetav siseteave on avalikustatud, tuleb hinnata lähtudes põhikohtuasja aluseks olevatest asjaoludest, mille hindamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses ja tema ülesanne. Siseteabe alusel kauplemise tuvastamisega kaasnevaid raskeid tagajärgi arvesse võttes peab neile kriteeriumidele vastavus minu arvates õiguskindluse ja süütuse presumptsiooni kaitse huvides olema nii huvitatud isikute kui asutuste ja kohtute poolt lihtsasti kontrollitav. Nagu ma käesoleva ettepaneku punktides 68–74 selgitasin, tuleb liidu õiguse kohaselt lähtuda mõistliku ja tavapäraselt hoolsa investori vaatenurgast. Seevastu küsimuse, kas kõnealused kriteeriumid on käesoleval juhul täidetud, käsitlemine on põhiliselt liikmesriigi asutuste ja kohtute pädevuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejuures leian vastupidi TK‑le ja OP‑le, et pelgalt sellest, et igal investoril on võimalik hankida teavet, mis loetakse teabevabadust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide, nagu TF‑i või avaldamise ja konfidentsiaalsuse seaduse kohaselt formaalselt „avalikuks“ teabeks põhjusel, et seda teavet säilitavad ametiasutused ja sellega on taotluse alusel võimalik tutvuda, ei piisa selleks, et käsitada sellist teavet avalikustatud teabena määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses. Nimelt sarnaselt määrusest (EÜ) nr 1049/2001 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">33</a>
</span>) tulenevale dokumentidega tutvumise õigusele eeldab ka selle õiguse teostamine esiteks vastavalt TF-i 6. peatüki §‑le 4 neile asutustele sõnaselge taotluse esitamist, teiseks võib selle taotluse puhul tekkida konflikt selliste eranditega nagu TF‑i 2. peatüki §‑s 2 ning avaldamise ja konfidentsiaalsuse seaduse 19. peatüki § 3 teises lõigus ja 31. peatüki §‑s 16 sisalduvatest konfidentsiaalsust puudutavatest õigusnormidest tulenevad piirangud ja kriteeriumid. Nende piirangute ja kriteeriumide puhul võib minu arvates tekkida konflikt nii selle määruse artikli 7 lõike 1 punktis a nimetatud avalikustamise mõistega kui ka selle määruse karistamist käsitleva osa eesmärgiga, milleks on investorite usalduse kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb arvesse võtta konkreetset konteksti, milles asjaomase teabe avaldamine võib toimuda ja milleks on siinsel juhul riigihankelepingu sõlmimise otsuse tegemine ja avalikustamine vastavalt riigihangete seadusele (2016:1145). Sellises olukorras moodustavad kõik riigihankemenetluses osalejad ning isikud, kes on näidanud või näitamas üles huvi selle menetluse tulemuse teadasaamise vastu, asjasse puutuva piiratud avalikkuse, mille osas võib eeldada, et need on mõistlikud ja nõutava hoolsusega tegutsevad potentsiaalsed investorid. Nimelt võivad iseäranis need osalejad või isikud teha investeeringuid sõltuvalt sellise menetluse tulemusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest arusaamast näivad lähtuvat ka asjasse puutuvad Rootsi õigusnormid, kuna seal on ette nähtud huvitatud turuosaliste kahekordne teavitamine. Vastavalt riigihangete seaduse (2016:1145) 12. peatüki § 12 esimese lõigu esimesele lausele teeb avaliku sektori hankija esiteks taotlejatele ja pakkujatele esimesel võimalusel kirjalikult teatavaks riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimise kohta tehtud otsuse. Teiseks tuleb vastavalt selle seaduse 19. peatüki § 7 esimesele lõigule avaldada sellise otsuse kohta teade, milles teatatakse riigihankemenetluse tulemusest, hiljemalt 30 päeva pärast lepingu või raamlepingu sõlmimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teabe piiratud avaldamine taotlejatele, pakkujatele ning vastaval juhul riigihankemenetluse vastu huvi üles näidanud teistele isikutele, nagu see on ette nähtud riigihangete seaduse (2016:1145) 12. peatüki § 12 esimese lõigu esimeses lauses, on minu arvates põhimõtteliselt ebapiisav selleks, et asjaomane teave oleks avalikustatud määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses. Nagu ilmneb selle seaduse 19. peatüki § 7 esimesest lõigust, näib Rootsi seadusandja ka ise leidvat, et on teisigi huvitatud isikuid, sealhulgas isikud, kes jälgivad riigihankemenetluse tulemusi kajastavaid teateid. Sellises olukorras võiks isikuid, kes saavad enne sellise teabe avaldamist vahetu teate riigihankelepingu sõlmimise otsuse kohta, käsitada selle määruse artikli 8 lõike 4 teise lõigu tähenduses „teiseste“ siseteabe valdajatena, kes võivad (püüda) tegeleda siseteabe alusel keelatud kauplemisega nimetatud määruse artikli 14 punkti a või c tähenduses. Seega isegi eeldusel, et samal ajal riigihankelepingu sõlmimise otsuse saatmisega viiele pakkumuse esitanud äriühingule edastati see ka 22 selle riigihankemenetluse vastu huvi üles näidanud isikule – mis ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtult ja pooltelt saadud teabe kohaselt tõendatud –, ei vasta see tingimata selle määruse artikli 7 lõike 1 punktis a sisalduvale avalikustamise mõistele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu riigihankemenetluse tulemuse avalikustamine riigihangete seaduse (2016:1145) 19. peatüki § 7 esimeses lõigus osutatud teates on minu arvates kõigi mõistlike ja tavapäraselt hoolsate potentsiaalsete investorite teavitamiseks üldjoontes piisav. Saab nimelt eeldada, et selline huvitatud investor jälgib pidevalt selliseid teateid, mis võivad mõjutada tema investeerimisotsuseid. Selline lähenemisviis on minu arvates kooskõlas harta artikliga 48 tagatud kaitseõiguste ja süütuse presumptsiooniga, võttes arvesse, et see võimaldab nii asutustel ja kohtutel kui ka huvitatud isikutel, kellele võidakse vastaval juhul esitada kriminaalsüüdistus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">34</a>
</span>), kindlaks teha, kas teabe avaldamiseks tehtud toimingud on olnud piisavad selleks, et see teave oleks nõuetekohaselt avalikustatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See hinnang ei mõjuta vastust küsimusele, kas ja mil määral vastab sellise teate avaldamine määruse nr 596/2014 artikli 17 lõike 1 kohaselt emitendi kohustuseks oleva avalikustamise tingimustele, eelkõige tingimusele, et teave tuleb avalikustada kiiresti ja täielikult, kuna seda küsimust ei ole käesoleval juhul vaja käsitleda. Samamoodi on see ka küsimusega, kas Hybriconi 14. mai 2018. aasta pressiteade, mis ilmus pärast väidetavat siseteabe alusel kauplemist, vastab neile tingimustele või kas see pressiteade tõi vähemalt kaasa selle, et avalikustatud teabe näol ei olnud enam tegemist siseteabega selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses. Samas avalikustamisest nimetatud määruse artikli 17 lõike 1 tähenduses piisab selleks, et sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis a sätestatud avalikustamise tingimus oleks täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul käesoleva asja asjaoludest lähtudes kontrollida, kas väidetava siseteabe alusel kauplemise ajal oli see teave mõistliku ja tavapäraselt hoolsa potentsiaalse investori seisukohast vaadatuna määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses nõutaval määral avalikustatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Högsta domstolenile (Rootsi kõrgeim kohus) järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-150" title="page-22">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, artikli 7 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-151" title="page-22">
      1) asumaks seisukohale, et teave on avalikustatud, ei pea teave olema tingimata avaldatud kooskõlas määruse artikliga 17;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-152" title="page-22">
      2) teave loetakse avalikustatuks, kui see on teada või kättesaadav mõistlikule ja tavapäraselt hoolsale investorile, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid ja selle teabe avaldamist käsitlevaid asjasse puutuvaid õigusnorme, näiteks riigihangete läbiviimisel kohaldatavaid õigusnorme. Asjaolusid, mille korral tuleb sedastada, et teave on konkreetsel juhul selliselt teada või kättesaadav, peavad hindama liikmesriigi asutused ja kohtud.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT 2014, L 173, lk 1, ja parandus ELT 2016, L 287, lk 320), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrusega (EL) 2024/2809, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/1129, (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 600/2014, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile (ELT L, 2024/2809).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">3</a>
</span>) Vt 23. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Spector Photo Group ja Van Raemdonck (C‑45/08, EU:C:2009:806); 7. juuli 2011. aasta kohtuotsus IMC Securities (C‑445/09, EU:C:2011:459); 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus Geltl (C‑19/11, EU:C:2012:397); 11. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Lafonta (C‑628/13, EU:C:2015:162) ning 15. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Autorité des marchés financiers (C‑302/20, EU:C:2022:190).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">4</a>
</span>) Vt eelkõige Hansen, J. L., „MAD in a Hurry: The Swift and Promising Adoption of the EU Market Abuse Directive“, European Business Law Review, 2004, lk 183 jj; Gilotta, S., „The Regulation of Outsider Trading in the EU and the US“, European Company and Financial Law Review, 2016, lk 631 jj; Klöhn, L., „Wann ist eine Information öffentlich bekannt i.S.v. Art. 7 MAR?“, Zeitschrift für das gesamte Handels-und Wirtschaftsrecht, 2016, lk 707 jj; Juan y Mateu, F., „La difusión pública de información privilegiada en los mercados de valores“, Revista de Derecho Mercantil, 2017, nr 304, lk 113 jj; Hössl‑Neumann, M., Informationsregulierung durch Insiderrecht, 2020, lk 53 jj; Hössl‑Neumann, M., ja Torggler, U., „Inside Information“, kogumikus Kalls, S., Oppitz, M., Torggler, U., ja Winner, M. (toim), EU Market Abuse Regulation, Elgar, Cheltenham, 2021, lk 55 jj, ning Veil, R., „Insider Dealing“, kogumikus Veil, R. (toim), European Capital Markets Law, Hart Publishing, Oxford, 3. trükk, 2022, § 14, lk 189 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">5</a>
</span>) Komisjoni 29. juuni 2016. aasta rakendusmäärus, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid siseteabe nõuetekohase avalikustamise ja siseteabe avalikustamisega viivitamise tehniliste vahendite kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014 (ELT 2016, L 173, lk 47).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">6</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (ELT 2014, L 173, lk 179).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">7</a>
</span>) Põhikohtuasja hagejate kirjalikest seisukohtadest ilmneb, et lisaks neile viiele äriühingule saadeti riigihankelepingu sõlmimise otsus veel 22 elektronposti aadressile, mis kuulusid isikutele, kes olid avaldanud, et soovivad riigihankemenetluse kulgu jälgida, ent mitte selles menetluses osaleda. See, kes need isikud tegelikult olid ja milline oli nende roll selles menetluses, on siiski jätkuvalt teadmata. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud selgituste kohaselt ei ole nimelt tuvastatud, et asjaomane teave tegelikult nimetatud isikutele teatavaks tehti. Pealegi kohtuistungil ei saanud ükski pool kinnitada riigihankelepingu sõlmimise otsuse samaaegset saatmist neile 22 adressaadile.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">8</a>
</span>) Ligikaudu 4720 eurot.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">9</a>
</span>) Ligikaudu 13 425 eurot.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">10</a>
</span>) Need selgitused puudutasid esiteks OP ja TK osutatud võimalust, et avaliku sektori hankija edastas riigihankelepingu sõlmimise otsuse selle hankemenetluse vastu oma huvi üles näidanud isikute elektronposti aadressidele; teiseks seda, kes need isikud tegelikult olid ja mis põhjustel oli neil huvi selle hankemenetluse vastu, ning kolmandaks seda, kui suurt avalikkuse tähelepanu põhjustas Hybriconi pressiteade, aga ka seda, kas avaliku sektori hankija avaldas pärast hankemenetlust pressiteate, ning kui, siis millal (vt ka käesoleva ettepaneku 7. joonealune märkus).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">11</a>
</span>) Selles küsimuses on õiguskirjanduses avaldatud väga vastakaid arvamusi, vt käesoleva ettepaneku 4. joonealune märkus: Hansen, lk 194 ja 195; Gilotta, lk 634 jj; Klöhn, lk 714–719; Juan y Mateu, lk 117 jj; Hössl‑Neumann, lk 53–58; Hössl‑Neumann ja Torggler, lk 62–65, ning Veil, lk 201.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">12</a>
</span>) Vt eelkõige 15. novembri 2022. aasta kohtuotsus Senatsverwaltung für Inneres und Sport (C‑646/20, EU:C:2022:879, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika), kus on märgitud, et „nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttega seotud nõuetest [tuleneb], et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgenduse andmisel ei tule arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">13</a>
</span>) Vt prantsuskeelne versioon (rendue publique ja rend publiques) ja hispaaniakeelne versioon (no se haya hecho pública ja hará pública).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">14</a>
</span>) Nii on rootsikeelses versioonis kasutatud sõnastust Information […] som inte har offentliggjorts ja informera allmänheten. Samamoodi on see eelkõige saksakeelses versioonis (nicht öffentlich bekannte Informationen ja gibt der Öffentlichkeit […] unverzüglich bekannt), ingliskeelses versioonis (information […] which has not been made public ja inform the public), itaaliakeelses versioonis (che non è stata resa pubblica ja comunica al pubblico) ning portugalikeelses versioonis (não tenha sido tornada pública ja informa o público).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">15</a>
</span>) Vt 1. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Alo ja Osso (C‑443/14 ja C‑444/14, EU:C:2016:127, punkt 27) ja 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus EUIPO vs. Grau Ferrer (C‑597/14 P, EU:C:2016:579, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt selle kohta ka 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi (C‑561/19, EU:C:2021:799, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika, mille kohaselt „iga liidu õigusnormi [tuleb] käsitada selle kontekstis ja tõlgendada liidu õigust kui tervikut silmas pidades, arvestades õiguse eesmärke ja arengu taset kuupäeval, mil kõnealust normi tuleb kohaldada“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">16</a>
</span>) Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas Autorité des marchés financiers (C‑302/20, EU:C:2021:747, punkt 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">17</a>
</span>) Vt rakendusmääruse 2016/1055 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt i; vt ka Klöhn (käesoleva ettepaneku 4. joonealune märkus), lk 707.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">18</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">19</a>
</span>) Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas Autorité des marchés financiers (C‑302/20, EU:C:2021:747, punkt 1). Vt seoses määrusele nr 596/2014 eelnevalt kehtinud õigusnormidega 10. mai 2007. aasta kohtuotsus Georgakis (C‑391/04, EU:C:2007:272, punkt 38) ja 23. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Spector Photo Group ja Van Raemdonck (C‑45/08, EU:C:2009:806, punktid 47 ja 48).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">20</a>
</span>) Direktiivi 2014/57 artikli 1 lõike 1 tähenduses (vt käesoleva ettepaneku 7. joonealune märkus).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">21</a>
</span>) Vt määruse nr 596/2014 artikli 30 lõike 2 punktid h–j.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">22</a>
</span>) Vt eelkõige analoogia alusel 14. septembri 2023. aasta kohtuotsus Volkswagen Group Italia ja Volkswagen Aktiengesellschaft (C‑27/22, EU:C:2023:663, punkt 45 jj).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">23</a>
</span>) Vt selle kohta 22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid) (C‑439/19, EU:C:2021:504, punkt 89); 4. mai 2023. aasta kohtuotsus MV – 98 (C‑97/21, EU:C:2023:371, punkt 42) ja 14. septembri 2023. aasta kohtuotsus Volkswagen Group Italia ja Volkswagen Aktiengesellschaft (C‑27/22, EU:C:2023:663, punkt 49).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">24</a>
</span>) Vt selle kohta 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft (C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 162 ja seal viidatud kohtupraktika); 5. detsembri 2017. aasta kohtuotsus M.A.S. ja M.B. (C‑42/17, EU:C:2017:936, punkt 56) ja 9. septembri 2021. aasta kohtuotsus Ministère public (ekstraterritoriaalsed sanktsioonid) (C‑906/19, EU:C:2021:715, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">25</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv. Vt ka eelkõige ingliskeelset versiooni (information a reasonable investor would be likely to use as part of the basis of his or her investment decisions) ja saksakeelset versiooni (Informationen […], die ein verständiger Anleger wahrscheinlich als Teil der Grundlage seiner Anlageentscheidungen nutzen würde).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">26</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">27</a>
</span>) Vt selle kohta ka Hansen (käesoleva ettepaneku 4. joonealune märkus), lk 195.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">28</a>
</span>) Vt selle kohta ka ESMA, Questions and Answers on the Market Abuse Regulation, 17. trükk, ajakohastatud 15. novembril 2022, lk 21, A5.10.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">29</a>
</span>) Vt selle kohta ka Hansen (käesoleva ettepaneku 4. joonealune märkus), lk 195.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">30</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">31</a>
</span>) See tähendab iga isik, kes „on emitendi haldusorgani, juhatuse või järelevalveorgani liige“, kes „omab osalust emitendi kapitalis“, kes „omab juurdepääsu teabele töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise kaudu“ või kes „on seotud kuritegevusega“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">32</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv. „Esmaste“ ja „teiseste“ siseteabe valdajate eristamine on õiguskirjanduses saanud tavapäraseks; vt nt Hössl‑Neumann (käesoleva ettepaneku 4. joonealune märkus), lk 51, ja Veil (käesoleva ettepaneku 4. joonealune märkus), lk 215, punkt 78.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">33</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">34</a>
</span>) Vt selle kohta 23. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Spector Photo Group ja Van Raemdonck (C‑45/08, EU:C:2009:806, punkt 43 jj ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</body>
</html>
