Artikkel 133

1. Ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifimäärade muutmisse, tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmimisse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetmetesse, näiteks nendesse, mis on vajalikud dumpingu või subsiidiumide puhul.

2. Komisjon teeb nõukogule ettepanekuid ühise kaubanduspoliitika rakendamise kohta.

3. Kui ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavate lepingute üle on vaja pidada läbirääkimisi, annab komisjon soovitusi nõukogule, kes volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi. Nõukogu ja komisjoni ülesandeks on tagada, et lepingud oleksid kooskõlas ühendusesisese poliitika ja ühendusesiseste eeskirjadega.

Komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel abistama komisjoni, ning niisuguste direktiivide raames, mida nõukogu peab vajalikuks komisjonile adresseerida. Komisjon esitab komiteele korrapäraselt aruandeid nende läbirääkimiste edenemise kohta.

Kohaldatakse artikli 300 asjakohaseid sätteid.

4. Käesoleva artikliga talle antud volituste kasutamisel teeb nõukogu otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.

5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse ka läbirääkimistele ja lepingute sõlmimisele teenuskaubanduse ja intellektuaalomandi kaubanduslike aspektide valdkonnas niivõrd, kuivõrd nimetatud lõiked neid lepinguid ei hõlma ja ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist.

Erandina lõikest 4 teeb nõukogu otsuse ühehäälselt, pidades läbirääkimisi ja sõlmides lepinguid esimeses lõigus osutatud valdkonnas, kui selline leping sisaldab sätteid, mille puhul ühendusesiseste eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus või kui see on seotud valdkonnaga, kus ühendus ei ole veel kasutanud talle käesoleva lepinguga antud volitusi võtta vastu ühendusesiseseid eeskirju.

Horisontaalsete kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste ja nende sõlmimise suhtes teeb nõukogu otsuse ühehäälselt niivõrd, kuivõrd see puudutab ka eelmist lõiku või lõike 6 teist lõiku.

Käesolev lõige ei mõjuta liikmesriikide õigust jõus hoida ja sõlmida lepinguid kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kuivõrd need vastavad ühenduse õigusele ja muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele.

6. Nõukogu ei või sõlmida lepingut, mis sisaldab ühendusesiseseid volitusi ületavaid sätteid, viies eelkõige liikmesriikide õigusnormide ühtlustamisele valdkondades, mille puhul käesolev leping sellise ühtlustamise välistab.

Selles suhtes jäävad kultuuri- ja audiovisuaalteenuste, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kaubandust käsitlevad lepingud erandina lõike 5 esimesest lõigust ühenduse ja tema liikmesriikide jagatud pädevusse. Järelikult nõuab selliste lepingute üle läbirääkimiste pidamine lisaks artikli 300 vastavate sätete kohaselt tehtud ühenduse otsusele ka liikmesriikide ühist nõusolekut. Lepingud, mille üle on niiviisi läbirääkimisi peetud, sõlmivad ühendus ja liikmesriigid ühiselt.

Rahvusvaheliste transpordilepingute üle läbirääkimiste pidamist ja nende sõlmimist reguleerivad endiselt V jaotise ja artikli 300 sätted.

7. Ilma et see piiraks lõike 6 esimese lõigu kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt laiendada lõigete 1–4 kohaldamist rahvusvahelistele läbirääkimistele ja lepingutele intellektuaalomandi valdkonnas niivõrd, kuivõrd lõige 5 neid ei hõlma.

--------------------------------------------------