<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-28/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0028</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:226">EU:C:2021:226</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20210323">23.3.2021</DATE> – Kohtuasi C‑28/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Airhelp</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20210323">23. märts 2021</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: rootsi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Lennutransport</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 261/2004</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 5 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Ühiseeskirjad reisijatele lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta</KEYWORD><KEYWORD>Hüvitamiskohustusest vabastamine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Seaduslikus raamistikus korraldatud pilootide streik</KEYWORD><KEYWORD>Lennuettevõtja tegevust mõjutavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>ettevõttesisesed<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>ettevõttevälised<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> tegurid</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 16, 17 ja 28</KEYWORD><KEYWORD>Lennuettevõtja ettevõtlusvabaduse, omandiõiguse ja läbirääkimisõiguse riive puudumine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑28/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Attunda tingsrätti (Attunda esimese astme kohus, Rootsi) <DATE ISO="20200116">16. jaanuari 2020. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20200121">21. jaanuaril 2020</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Airhelp Ltd</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Scandinavian Airlines System Denmark – Norway – Sweden,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident R. Silva de Lapuerta, kodade presidendid J.-C. Bonichot, A. Arabadjiev, A. Prechal, L. Bay Larsen, A. Kumin ja N. Wahl, kohtunikud T. von Danwitz, C. Toader, M. Safjan, D. Šváby (ettekandja), I. Jarukaitis, N. Jääskinen ja J. Passer,</P><P>kohtujurist: P. Pikamäe,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20201216">16. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Airhelp Ltd, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokater</HT> M. Bexelius, E. Arbrandt ja S. Nilsson,</P></ITEM><ITEM><P>Scandinavian Airlines System Denmark – Norway – Sweden, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokater</HT> F. Sjövall ja J. Fermbäck,</P></ITEM><ITEM><P>Taani valitsus, esindajad: J. Nymann-Lindegren, M. Jespersen ja M. S. Wolff,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: U. Kühne, M. Hellmann ja J. Möller,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: L. Aguilera Ruiz,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: E. de Moustier ja A. Ferrand,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: K. Simonsson, N. Yerrell ja E. Ljung Rasmussen,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20210316">16. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 46, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10; parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="155" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 155, lk 35</REF.DOC.OJ>), artikli 5 lõiget 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Airhelp Ltd ja lennuettevõtja Scandinavian Airlines System Denmark – Norway – Sweden (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>SAS<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimane keeldus maksmast S-ile – kes on oma õigused loovutanud Airhelpile – hüvitist tema lennu tühistamise eest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 põhjendustes 1, 14 ja 15 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>(1)</NO.P><TXT>Õhutranspordi valdkonnas [liidu] võetava meetme eesmärk on muu hulgas tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Peale selle tuleks täielikult võtta arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>[Montrealis <DATE ISO="19990528">28. mail 1999</DATE> sõlmitud ja Euroopa Ühenduse nimel nõukogu <DATE ISO="20010405">5. aprilli 2001. aasta</DATE> otsusega 2001/539/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="194" PAGE.FIRST="38" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 194, lk 38</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/05, lk 491) heaks kiidetud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise] konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvariskide, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tegutsev lennuettevõtja</HT> – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>l)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tühistamine</HT> – asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse artiklis 5 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Tühistamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lennu tühistamise korral:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>neid on teavitatud tühistamisest kahe nädala ja seitsme päeva vahel enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse artikli 7 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Õigus hüvitisele<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> lõikes 1 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rootsi õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Töötajate otsustamisse kaasamise seaduse (1976:580) (lagen (1976:580) om medbestämmande i arbetslivet) §-s 45 on muu hulgas sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Kui tööandjate organisatsioon, tööandja või töötajate organisatsioon kaalub kollektiivse survetegevuse alustamist või selle pikendamist, teatab ta sellest kirjalikult vastaspoolele ja Medlingsinstitutile [(Rootsi riiklik lepitaja)] vähemalt seitse tööpäeva ette. Tööpäevaks loetakse kõiki päevi, välja arvatud laupäev, pühapäev, riigipühad, jaanilaupäev, jõululaupäev ja vana-aastaõhtu. Tähtaega arvestatakse alates samast kellaajast, mil algab kollektiivne survetegevus.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>S. oli reserveerinud koha siselennule Malmöst Stockholmi (Rootsi). See lend, mida SAS pidi teostama <DATE ISO="20190429">29. aprillil 2019</DATE>, tühistati samal päeval SASi pilootide streigi tõttu Taanis, Rootsis ja Norras (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>kõnealune streik<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et 2018. aasta suvel otsustasid SASi piloote esindavad töötajate organisatsioonid Taanis, Rootsis ja Norras (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>pilootide ametiühingud<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) üles öelda SASiga sõlmitud kollektiivlepingu, mis muidu pidi hõlmama ajavahemikku 2017–2020. Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algasid 2019. aasta märtsis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Kuna pilootide ametiühingud leidsid, et läbirääkimised olid ebaõnnestunud või vähemalt ei olnud need piisavalt edenenud, kutsusid nad oma liikmeid streigile. Kõnealune streik algas <DATE ISO="20190426">26. aprillil 2019</DATE> ja jätkus kuni <DATE ISO="20190502">2. maini 2019</DATE>. Streik kestis niisiis seitse päeva ja SAS pidi seetõttu tühistama enam kui 4000 lendu. Streik mõjutas ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">380000</FT> reisijat, sealhulgas S-i, kes loovutas Airhelpile oma võimaliku õiguse saada SASilt hüvitist tema lennu tühistamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT><DATE ISO="20190502">2. mail 2019</DATE> sõlmiti uus kolmeaastane kollektiivleping, mis on seega kohaldatav kuni 2022. aastani.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Airhelp esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Attunda tingsrättile (Attunda esimese astme kohus, Rootsi) nõude mõista SASilt tema kasuks välja määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c, koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga a, ette nähtud 250 euro suurune hüvitis, millele lisandub viivis alates <DATE ISO="20190910">10. septembrist 2019</DATE> kuni summa tasumiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>SAS leiab, et ta ei ole kohustatud nõutud hüvitist maksma, kuna kõnealuse streigi puhul oli tegemist erakorralise asjaoluga, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, arvestades pilootide ametiühingute ülikõrgeid palgatõusu nõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Ta väidab, et kõnealune streik on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kuna see ei ole omane tema tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt. Nelja ametiühingu otsus korraldada samal ajal streik ei kuulu SASi tavapärase tegevuse ehk lennutransporditeenuse osutamise piiridesse. Lisaks sellele on Rootsi tööturul streike harva ning kõnealune streik, mis puudutas põhimõtteliselt kõiki SASi piloote, oli üks suuremaid streike lennunduse ajaloos. Seetõttu ei saanud SAS oma tegevust ettenähtud lendude tagamiseks ümber korraldada. Pealegi ei saanud SAS kohustada töötajaid tööle naasma, kuna kõnealune streik oli seaduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Lisaks sellele ei ole põhikohtuasjale üle kantav Euroopa Kohtu <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses Krüsemann jt (C‑195/17, C‑197/17–C‑203/17, C‑226/17, C‑228/17, C‑254/17, C‑274/17, C‑275/17, C‑278/17–C‑286/17 ja C‑290/17–C‑292/17; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krüsemann<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></NAME.CASE>; <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:258">EU:C:2018:258</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) toodud<?PAGE NO="5"?> lahendus, mille kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>etteteatamata streik<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Nimelt ei olnud kõnealuse streigi põhjuseks mõni SASi võetud meede ning see ei olnud käsitatav ka SASi töötajate spontaanse reaktsioonina mõnele SASi tavapäraste juhtimisvõtete hulka kuuluvale meetmele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Lõpuks, kuna Rootsi õiguse kohaselt tuleb streigiteade esitada vaid üks nädal enne selle algust, ei oleks SAS saanud ühelgi juhul vältida määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis i, koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga a, ette nähtud hüvitise maksmise kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Airhelp omakorda ei nõustu, et kõnealune streik kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> nimetatud määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses. Kollektiivlepingute sõlmimine on nimelt osa lennuettevõtja tavapärasest majandustegevusest ning sellega seoses võib tekkida töötülisid. Selle lepingu läbirääkimiste käigus on aga pooltel võimalik kasutada kollektiivse tegutsemise vorme nagu streik ja töösulg. Igal juhul, võttes arvesse SASi pilootide palgakasvu eelmistel aastatel, pidi nimetatud äriühing seda töötüli ette nägema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> hõlmab asjaomase määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses sellist streiki, mille töötajate organisatsioonid on pärast etteteatamist välja kuulutanud ja mis toimub seaduslikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Attunda tingsrätt (Attunda esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>1.</NO.P><TXT>Kas streik, mille on korraldanud lennuettevõtja piloodid, kes on lennuettevõtja töötajad ja keda on vältimatult vaja lennu teostamiseks, kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kui streiki ei korraldatud mitte seoses lennuettevõtja määratud ja teatavaks tehtud meetmega, vaid selle kuulutasid pärast etteteatamist välja ja algatasid seaduslikult töötajate organisatsioonid kollektiivse survetegevusena, mille eesmärk oli ajendada lennuettevõtjat tõstma palka, andma soodustusi või muutma töötingimusi, et täita asjaomaste organisatsioonide nõuded?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab see, kas töötajate organisatsioonide nõuded on õiglased, ja eelkõige asjaolu, et nõutav palgatõus on märkimisväärselt suurem kui palgatõus, mida antakse üldiselt asjaomastel riiklikel tööturgudel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab asjaolu, et lennuettevõtja võtab streigi vältimiseks vastu töövaidluste lahendamise eest vastutava riikliku asutuse lepitusettepaneku, kuid töötajate organisatsioonid seda ei tee?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Oma kolme küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegutseva lennuettevõtja töötajate ametiühingu üleskutsel ja liikmesriigi õigusnormides ette nähtud tingimusi – eelkõige nendes sätetes ette nähtud etteteatamistähtaega – järgides alustatud streik, mille eesmärk on saavutada selle lennuettevõtja töötajate nõuete täitmine ja milles osalevad üks või mitu töötajate kategooriat, kelle kohalolu on lennu teostamiseks vajalik, kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et lennu tühistamise korral on määruse nr 261/2004 artiklis 5 nähtud ette, et asjaomastel reisijatel on õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artikli 7 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui neid on tühistamisest enne teavitatud selle artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii ette nähtud tähtaegade jooksul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 koostoimes selle määruse põhjendustega 14 ja 15 on tegutsev lennuettevõtja siiski vabastatud sellest hüvitise maksmise kohustusest, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Lisaks peab tegutsev lennuettevõtja ka niisuguste asjaolude ilmnemisel tõendama, et ta on kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamiseni. Siiski ei saa tegutsevalt lennuettevõtjalt nõuda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi (vt selle kohta <DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéros Portugueses</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähistab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt, kusjuures need kaks tingimust on kumulatiivsed ja neid tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata (vt selle kohta <DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wallentin-Hermann</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑549/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:771">EU:C:2008:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Lans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Krüsemann, punktid 32 ja 34, ning <DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéros Portugueses</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Ent võttes arvesse esiteks selle määruse põhjenduses 1 sõnastatud eesmärki tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, ja teiseks asjaolu, et määruse artikli 5 lõikes 3 tehakse erand põhimõttest, et reisijatel on õigus saada lennu tühistamise korral hüvitist, tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> selle sätte tähenduses tõlgendada kitsalt (<DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Krüsemann, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Just selles kontekstis tuleb hinnata, kas tegutseva lennuettevõtja töötajate ametiühingu üleskutsel ja liikmesriigi õigusnormides ette nähtud tingimusi – eelkõige nendes sätetes ette nähtud etteteatamistähtaega järgides alustatud streik, mille eesmärk on saavutada selle lennuettevõtja töötajate nõuete täitmine ja milles osalevad üks või mitu töötajate kategooriat, kelle kohalolu on lennu teostamiseks vajalik, võib kujutada endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud käesoleva kohtuotsuse punktis 23 viidatud kohtupraktikas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Esimesena tuleb kindlaks teha, kas eelmises punktis nimetatud tunnustega streik võib oma laadilt või päritolult olla sündmus, mis ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et kollektiivse tegutsemise õigus, kaasa arvatud streigiõigus, on Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) artiklis 28 ette nähtud põhiõigus, kuna see õigus on kaitstud vastavalt liidu õigusele ning riigisisestele õigusaktidele ja tavadele (vt selle kohta <DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑438/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:772">EU:C:2007:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kuigi streik kätkeb endas konfliktset hetke töötajate ja tööandja vahelistes suhetes, eesmärgiga halvata tööandja tegevust, on streik siiski üks tööturu osapoolte läbirääkimiste võimalikest väljendustest ning seetõttu tuleb seda käsitada asjaomase tööandja tavapärasele tegevusele omase sündmusena, sõltumata asjaomase tööturu eripärast või selle põhiõiguse rakendamisel kohaldatavatest liikmesriigi õigusnormidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellest tõlgendusest tuleb lähtuda ka siis, kui tööandja on, nagu käesoleval juhul, tegutsev lennuettevõtja. Euroopa Kohus on nimelt <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse Krüsemann punktides 40–42 otsustanud, et tegutsevatel lennuettevõtjatel võib oma tegevuse käigus tekkida iga päev lahkarvamusi või isegi konflikte oma töötajatega või osaga nendest. Sarnaselt selle kohtuotsuse<?PAGE NO="7"?> aluseks olnud kohtuasjas käsitletud restruktureerimis- ja reorganiseerimismeetmetega ja nendega kaasneda võivate sotsiaalsete konfliktidega, kuuluvad tegutseva lennuettevõtja töötajate töö- ja palgatingimusi käsitlevad meetmed nimetatud lennuettevõtja tavapärase tegevuse hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Streik, mille ainus eesmärk on saada lennuettevõtjalt pilootide palgatõusu, tööaja muutmist ja suuremat tööaja prognoositavust, kujutab seega endast sündmust, mis on omane selle ettevõtja tavapärasele tegevusele, eriti kui niisugune streik on korraldatud seaduslikus raamistikus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Teisena tuleb hinnata, kas streiki, millel on käesoleva kohtuotsuse punktis 25 nimetatud tunnused, tuleb pidada sündmuseks, mis jääb asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt täielikult välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et kuna streik kujutab endast töötajatele harta artikliga 28 tagatud õigust, siis tuleb asjaolu, et nad sellele tuginevad ja sellest tulenevalt vastavasisulise liikumise käivitavad, pidada iga tööandja jaoks prognoositavaks, eelkõige juhul, kui streigile eelneb etteteatamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba järeldanud, et streik, millele eelneb kohaldatavates riigisisestes õigusnormides ette nähtud etteteatamine ja mille puhul on välja kuulutatud, et see võib laieneda sektoritele, mis mõjutavad sellise ettevõtja tegevust, keda see streik algul ei puudutanud, ei kujuta endast ebatavalist ja ettenägematut sündmust (<DATE ISO="19910507">7. mai 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Organisationen Danske Slagterier</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑338/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:192">EU:C:1991:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Põhikohtuasja puhul näib, et kõnealune streik oli prognoositav, kuna eelotsusetaotlusest ilmneb, et pilootide ametiühingud olid alates 2018. aasta suvest üles öelnud kollektiivlepingu, mis pidi hõlmama ajavahemikku 2017–2020, mistõttu ei saanud SASile olla teadmata, et piloodid kavatsesid esitada nõudeid. Lisaks ei nähtu Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et põhikohtuasjas kõne all olev streik oleks alanud seaduses ette nähtud etteteatamiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teiseks, kuna streigi asetleidmine kujutab endast tööandja jaoks prognoositavat sündmust, on tal põhimõtteliselt vahendeid, et selleks valmistuda ja vajaduse korral leevendada selle tagajärgi, mistõttu tal säilib teataval määral kontroll sündmuste üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Nimelt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 24, kuna mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses tuleb tõlgendada kitsalt, tuleb asuda seisukohale, et termini <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>erakorraline<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> valik annab tunnistust liidu seadusandja tahtest hõlmata mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> üksnes neid asjaolusid, mille üle tegutseval lennuettevõtjal ei ole mingit kontrolli. Ent nii nagu iga tööandja, ei saa tegutsev lennuettevõtja, kes seisab silmitsi oma töötajate streigiga, mille on põhjustanud töötingimuste ja palgaga seotud nõuded, väita, et tal ei ole selle liikumise üle mingit kontrolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Seega selleks, et tagada määruse nr 261/2004 artikli 7 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmise kohustuse soovitav toime, ei saa tegutseva lennuettevõtja töötajate streiki kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>erakorraliseks asjaoluks<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> selle määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses, kui see streik on seotud lennuettevõtja ja tema töötajate vahelisi töösuhteid puudutavate nõuetega, mida saab lahendada ettevõttesiseses sotsiaalses dialoogis. Palgaläbirääkimiste puhul on aga tegu just sellise olukorraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka see, et streikijate nõudmised võivad olla ebamõistlikud või ebaproportsionaalsed, ega see, et nad keelduvad lepitusettepanekust, sest igal juhul kuulub palgataseme kindlaksmääramine tööandja ja tema töötajate töösuhete hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, mis käsitleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, et sündmusi, mille päritolu on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>ettevõttesisene<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, tuleb eristada sündmustest, mille päritolu on tegutseva lennuettevõtja suhtes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>ettevõtteväline<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Niisuguste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>ettevõtteväliste<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> sündmuste tähenduses kuuluvad selle mõiste alla seega lennuki ja linnu kokkupõrge (vt selle kohta <DATE ISO="20170504">4. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pešková ja Peška</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑315/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:342">EU:C:2017:342</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), lennuki rehvi kahjustus, mille põhjustas lennurajal olnud võõrkeha (vt selle kohta <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Germanwings</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑501/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:288">EU:C:2019:288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), lennurajal olev kütus, mis põhjustas raja sulgemise (vt selle kohta <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Moens</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑159/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:535">EU:C:2019:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), parkiva lennuki kõrgustüüri ja ühe teise lennuettevõtja lennuki tiivaotsavoolundi kokkupõrge, mille põhjustas viimati nimetatud lennuki liigutamine (vt selle kohta <DATE ISO="20210114">14. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Airhelp</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑264/20</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:26">EU:C:2021:26</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), aga ka varjatud tootmisdefekt ja sabotaaž või terroriakt (vt selle kohta <DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wallentin-Hermann</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑549/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:771">EU:C:2008:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Lans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kõigi nende sündmuste ühine osa on see, et need on tingitud lennuettevõtja tegevusest ja ettevõttevälistest asjaoludest, mis praktikas võivad olla suhteliselt sagedased, kuid mille üle lennuettevõtjal ei ole kontrolli, sest need on tingitud looduslikust asjaolust või kolmanda isiku tegevusest – nagu muu lennuettevõtja või avaliku või erasektori osaleja, kes sekkub lennu- või lennujaama tegevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seega, märkides määruse nr 261/2004 põhjenduses 14, et erakorralised asjaolud võivad eelkõige esineda streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist, soovis liidu seadusandja viidata asjaomase lennuettevõtja tegevuse välistele streikidele. Siit järeldub, et eelkõige võib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>erakorralisteks asjaoludeks<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> selle määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses pidada streike, milles osalevad lennujuhid või lennujaama töötajad (vt selle kohta <DATE ISO="20121004">4. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finnair</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑22/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:604">EU:C:2012:604</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kuna niisugused streigid ei kuulu pealegi lennuettevõtja tegevuse hulka ja jäävad seega tema tegeliku kontrolli alt välja, kujutavad need endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>erakorralisi asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seevastu streik, mille käivitavad ja milles osalevad asjaomase lennutranspordiettevõtja enda töötajad, kujutab endast selle ettevõtja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>ettevõttesisest<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> sündmust, see kehtib ka streigi kohta, mis käivitati ametiühingute üleskutsel, kuna ametiühingud tegutsevad nimetatud ettevõtja töötajate huvides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kui aga niisuguse streigi aluseks on nõuded, mida võivad rahuldada üksnes ametiasutused ja mis seega väljuvad asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt, võib see kujutada endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> käesoleva kohtuotsuse punktis 23 viidatud kohtupraktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Neljandaks ei saa järeldus, et seaduslikus raamistikus korraldatud streik, mida on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 25, ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> alla määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mõjutada asjaomase lennuettevõtja põhiõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Streigi esinemist ja ohtu, et tuleb maksta määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist reisijatele, kelle lend on tühistatud, ei saa nimelt pidada harta artiklis 28 ette nähtud tööandja läbirääkimisõiguse põhisisu kahjustavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Selles osas piisab, kui tõdeda, et asjaolu, et lennuettevõtja seisab oma töötajate seaduslikus raamistikus korraldatud streigi tõttu silmitsi ohuga, et tal tuleb maksta niisugust hüvitist, ei kohusta teda ilma aruteluta nõustuma streikijate kõigi nõudmistega. Lennuettevõtja võib nimelt tugineda ettevõtte huvidele, et saavutada kõigi tööturu osapoolte jaoks rahuldav kompromiss. Seega ei saa järeldada, et lennuettevõtja jäetakse ilma liidu õigusega kaitstud läbirääkimisvabadusest ja ta on töövaidluses algusest peale kaotaja rollis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Mis puudutab SASi väidet, et on rikutud nii tema ettevõtlusvabadust kui ka tema omandiõigust, mis on tagatud vastavalt harta artiklitega 16 ja 17, siis tuleb märkida, et ettevõtlusvabadus ja omandiõigus ei ole absoluutsed eesõigused ning et niisuguses kontekstis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb need ühitada harta artikliga 38, mille eesmärk – sarnaselt ELTL artikliga 169 – on liidu poliitikas tagada tarbijate, sealhulgas lennureisijate kaitstuse kõrge tase (vt selle kohta <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McDonagh</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Tarbijate, sealhulgas ka lennureisijate kaitsmise eesmärgi olulisus võib aga õigustada isegi olulise mõjuga negatiivseid majanduslikke tagajärgi teatavate ettevõtjate jaoks (<DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McDonagh</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb asuda seisukohale, et asjaolu, et streiki, mis on korraldatud seaduslikus raamistikus ja millel on käesoleva kohtuotsuse punktis 25 mainitud tunnused, ei kvalifitseerita <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>erakorraliseks asjaoluks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, ei saa riivata tegutsevale lennuettevõtjale harta artiklitega 16, 17 ja 28 tagatud põhiõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegutseva lennuettevõtja töötajate ametiühingu üleskutsel ja liikmesriigi õigusnormides ette nähtud tingimusi – eelkõige nendes sätetes ette nähtud etteteatamistähtaega – järgides alustatud streik, mille eesmärk on saavutada selle lennuettevõtja töötajate nõuete täitmine ja milles osalevad üks või mitu töötajate kategooriat, kelle kohalolu on lennu teostamiseks vajalik, ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> alla selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegutseva lennuettevõtja töötajate ametiühingu üleskutsel ja liikmesriigi õigusnormides ette nähtud tingimusi – eelkõige nendes õigusnormides ette nähtud etteteatamistähtaega – järgides alustatud streik, mille eesmärk on saavutada selle lennuettevõtja töötajate nõuete täitmine ja milles osaleb üks töötajate kategooria, kelle kohalolu on lennu teostamiseks vajalik, ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> alla selle sätte tähenduses.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>