1992R2075 — ET — 01.01.2007 — 014.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, p.70) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 349 |
105 |
31.12.1994 |
||
|
L 73 |
13 |
1.4.1995 |
||
|
L 59 |
3 |
8.3.1996 |
||
|
L 333 |
4 |
21.12.1996 |
||
|
L 351 |
11 |
23.12.1997 |
||
|
L 210 |
23 |
28.7.1998 |
||
|
L 83 |
10 |
27.3.1999 |
||
|
L 154 |
2 |
27.6.2000 |
||
|
L 84 |
4 |
28.3.2002 |
||
|
L 122 |
1 |
16.5.2003 |
||
|
L 345 |
17 |
31.12.2003 |
||
|
L 271 |
1 |
15.10.2005 |
||
|
L 270 |
1 |
21.10.2003 |
||
Muudetud:
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
||
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
||
|
L 157 |
203 |
21.6.2005 |
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2075/92,
30. juuni 1992,
toortubakaturu ühise korralduse kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:põllumajandussaaduste ühisturu toimimise ja arenguga peab kaasnema ühise põllumajanduspoliitika kujundamine, et hõlmata eelkõige turgude ühine korraldus, mille vorm võib olla tooteti erinev;
ühise põllumajanduspoliitika ülesandeks on asutamislepingu artikli 39 eesmärkide saavutamine, eriti toortubaka sektori turgude tasakaalustamine ja põllumajandusega tegelevale elanikkonnale rahuldava elatustaseme tagamine; kõnealused eemärgid võib saavutada varusid nõuetega kohandades, mis tugineb eriti kvaliteedipoliitikale;
tubakaturu praegune olukord, kus pakkumine ei vasta nõudlusele, nõuab seni turgu reguleerinud ühenduse korra olulist uuendamist nii, et traditsioonilised tootjad jätkaksid tubaka kasvatamist; kõnealune uuendamine nõuab turukorraldusmehhanismide lihtsustamist, tootmise piiramist kooskõlas turu- ja eelarvenõuetega ning tugevamaid kontrollivahendeid, et tagada korraldusmehhanismidega ühise turukorralduse eesmärkide täielik saavutamine;
tubakasordid saab liigitada viljelustehnika ja tootmiskulude põhjal rühmadesse, võttes arvesse rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid kirjeldusi;
konkurents tubakaturgudel nõuab tavapäraste tubakatootjate toetamist; selline toetamine peaks põhinema lisatasusüsteemil, mis võimaldab tubaka müüki ühenduses;
lisatasusüsteemi saab tõhusalt hallata kasvatajate ja esmatöötleja vahel sõlmitud külvieelsete lepingute abil, mis tagavad kasvatajatele kindlad turustusvõimalused ja töötlejatele regulaarsed tarned; kui töötleja maksab tootjale lisatasu suuruse summa lepinguga hõlmatud ja kvaliteedinõuetele vastava tubaka tarnimise ajal, toetatakse sellega kasvatajaid ja hõlbustatakse lisatasusüsteemi haldamist;
ühenduse tubakatootmise piiramiseks ja tootmise tõkestamiseks selliste sortide puhul, mida ei ole lihtne müüa, tuleks ühenduses sätestada tagatiskünnise üldine ülemmäär ja jagada see igal aastal vastavate sordirühmade eritagatiskünnisteks;
tagamaks tagatiskünniste järgimist, tuleb piiratud ajaks kehtestada töötlemiskvootide süsteem; üleminekuperioodil peavad liikmesriigid määrama tagatiskünniste piires asjaomastele ettevõtetele töötlemiskvoodid, kohaldades sel eesmärgil sätestatud ühenduse eeskirju, et tagada õiglane kvootide kehtestamine varem töödeldud koguste põhjal, võtmata arvesse ebaharilikke tootmistulemusi; tuleb võtta vajalikud meetmed, et võimaldada edaspidi tootjatele kvoote määrata rahuldavatel tingimustel; liikmesriikidel, kelle käsutuses on tootjatele varasema töötlemise põhjal kvootide määramiseks vajalik teave, tuleks lubada kvoote määrata;
esmatöötlejad ei tohi sõlmida külvieelseid lepinguid koguste kohta, mis ületavad määratud kvoote; lisatasu maksmine tuleb piirata kvoodile vastava summaga;
lisatasu ja tootmispiirangute süsteemide rakendamine tuleks esialgu sätestada aastani 1997, et neid saaks omandatud kogemuste põhjal uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral järgmise ajavahemiku jaoks kohandada;
tootmise suunamise meetmed võivad aidata tasakaalustada tubakaturgu ja parandada toodangu kvaliteeti; eriabi võimaldab tootjate rühmadel aidata kaasa tootmise korraldamise ja suunamise parandamisele; lisatasust mahaarvatavate summadega finantseeritav uurimisprogramm võimaldab viia tubakatootmist paremini kooskõlla ühenduse tervisekaitsenõuetega; pidades silmas sortide “Mavra”, “Tsebelia”, “Forchheimer Havanna IIc” ning “Geudertheimeri” hübriidide tähtsust ühenduse teatavate piirkondade majanduses, on kõnealuste sortide kasvatajatele vaja ümberkorraldusprogrammi;
ühtse turu loomine eeldab ühtset kaubandussüsteemi välispiiridel;
koguselistest piirangutest ühenduse välispiiril võidakse loobuda; selleks et ühenduse turg ei jääks mis tahes häirete puhul kaitseta, peaks ühendus olema erandlike asjaolude tekkimise korral siiski võimeline võtma viivitamata kõik vajalikud meetmed;
ettenägematud turuasjaolud võivad tekitada vajaduse erandlike turutoetusmeetmete järele, mille võtab vastu komisjon;
teatava abi andmine kahjustaks ühtse turu rajamist; liikmesriikide antud abi hindamist ja ühisturuga kokkusobimatu abi keelustamist reguleerivaid asutamislepingu sätteid tuleks kohaldada tubakasektori suhtes;
vastavalt nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrusele (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ( 4 ) peaks ühendus kandma finantsvastutust käesoleva määruse kohaselt liikmesriikide poolt tehtud kulutuste eest;
kogemused on näidanud, et kontrollide rangemaks muutmine on tubakasektoris oluline; asjakohastel juhtudel võiks tubakaturu erinõuete arvessevõtmiseks anda teatavad kontrollivolitused sõltumatule järelevalveasutusele;
tubakaturu ühise korralduse puhul tuleb samaaegselt ja asjakohaselt arvesse võtta asutamislepingu artiklites 39 ja 110 sätestatud eesmärke;
üleminek nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrusega (EMÜ) nr 727/70 toortubakaturu ühise korralduse kohta ( 5 ) sisse seatud korralt käesoleva määrusega ettenähtud korrale peab toimuma võimalikult headel tingimustel; selle tagamiseks võivad olla vajalikud üleminekumeetmed; uut korda ei tuleks enne 1993. aasta saagikoristust täielikult kohaldada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Toortubakaturu ühine korraldus hõlmab koondnomenklatuuri rubriiki 2401 kuuluvat toor- või töötlemata tubakat ja tubakajäätmeid.
▼M12 —————
I JAOTIS
Lisatasusüsteem
Artikkel 3
1. Alates 1999. aasta saagikoristusest kohaldatakse tubaka suhtes lisatasukava, mille puhul on lisatasu summad kehtestatud iga rühma kõikide tubakasortide kohta.
2. Austrias, Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal kasvatatud suitsus kuivatatud, õhu käes kuivatatud heleda ja õhu käes kuivatatud tumeda tubaka puhul makstakse siiski täiendav summa. Kõnealune summa võrdub 65 protsendiga nende tubakate 1998. aasta saagi suhtes kohaldatava lisatasu ja 1992. aasta saagi suhtes kohaldatava lisatasu erinevusest.
3. Lisatasu eesmärk on täiendada nende tootjate sissetulekuid, kelle tooted vastavad turunõuetele, ja hõlbustada ühenduses toodetud tubaka müüki.
Artikkel 4
1. Nõukogu määrab asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras iga tubakasaagi puhul kindlaks lisatasu summa ja täiendavad summad, võttes eriti arvesse eri tubakasortide seniseid ja prognoositavaid müügivõimalusi tavalistel konkurentsitingimustel ühenduse ja maailma turgudel.
2. Lisatasu summa määratakse kindlaks:
a) kilogrammi lehttubaka kohta, mis ei ole läbinud esmast töötlemist ja turustamiseks ettevalmistamist;
b) iga toortubakarühma kohta.
Artikkel 4a
1. Lisatasu koosneb püsikomponendist, muutuvkomponendist ja eriabist.
2. Lisatasu muutuvkomponent on 30–45 % lisatasu kogusummast. See kehtestatakse järk-järgult kuni 2001. aasta saagikoristuseni. Seda võib kõnealuses ulatuses kohandada vastavalt sordirühmale ja liikmesriigile.
3. Lisatasu püsikomponent makstakse kas tootjarühmale selle liikmetele jaotamiseks või tootjarühma mittekuuluvatele üksiktootjatele.
4. Lisatasu muutuvkomponent makstakse tootjarühmadele ja on ette nähtud jaotamiseks liikmetele proportsionaalselt nende saagi eest esmatöötleja poolt makstud ostuhinnale.
5. Eriabi, mis võib olla kuni 2 % lisatasu kogusummast, makstakse tootjarühmadele.
Artikkel 5
Lisatasu maksmine toimub eelkõige järgmistel tingimustel:
a) tubakas peab olema pärit asjaomasele sordile määratud tootmispiirkonnast;
b) kvaliteedinõuded peavad olema täidetud;
c) tootja peab tarnima lehttubaka esmatöötleja ettevõttesse külvieelse lepingu alusel.
Artikkel 6
1. Külvieelsed lepingud sõlmitakse tubaka esmatöötlejate ja tootjarühmade või tootjarühma mittekuuluvate üksiktootjate vahel.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
— tootja – üksiktootja, kes ei kuulu tootjarühma, või üksiktootja, kes kuulub tootjarühma, või tootjarühm, kes kõik tarnivad oma toortubaka saagi külvieelse lepingu alusel esmatöötlejale,
— esmatöötleja – tunnustatud füüsiline või juriidiline isik, kes teostab toortubaka esmast töötlemist ühes või mitmes oma nimel ja omal kulul peetavas tubaka esmatöötlusettevõttes, mis on selleks nõuetekohaselt varustatud,
— esmane töötlemine – tootja tarnitud toortubaka töötlemine stabiilseks ladustatavaks tooteks, mis on pakitud ühtlasteks pallideks ja vastab lõppkasutaja (valmistaja) kvaliteedinõuetele.
3. Külvieelne leping sisaldab:
— esmatöötleja kohustust maksta tootjale ostuhinda vastavalt kvaliteediklassile,
— tootja kohustust tarnida esmatöötlejale lepingus kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastavat toortubakat.
4. Kui on esitatud tõend tubaka tarnimise kohta ja lõike 3 esimeses taandes osutatud hinna maksmise kohta, maksab liikmesriigi pädev asutus:
— lisatasu püsikomponendi tootjarühmale või tootjarühma mittekuuluvale üksiktootjale,
— lisatasu muutuvkomponendi ja eriabi tootjarühmale.
Üleminekuajal ja sellise ajavahemiku eest, mis ei ületa kahte saagikoristust, võib lisatasu maksta esmatöötleja vahendusel.
5. Liikmesriik võib juhul, kui selle ametiasutused seda võimaldavad, kohaldada nende tootjarühmade suhtes, mis soovivad menetluses osaleda, lõikes 1 osutatud külvieelsete lepingute puhul pakkumismenetlust teatava sordirühma suhtes, kui külvieelne leping on sõlmitud enne tubaka tarnimise algust.
Artikkel 7
Käesoleva jaotise kohaldamise eeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.
Need hõlmavad:
— iga sordi tootmispiirkondade piiritlemist,
— tarnitud tubaka kvaliteedinõudeid,
— külvieelse lepingu muid üksikasju ja selle sõlmimise tähtpäeva,
— nõuet ettemakset taotlevate tootjate esitatava tagatise kohta ning tagatise esitamise ja vabastamise tingimusi,
— lisatasu muutuvkomponendi kindlaksmääramist,
— tootjarühmadega sõlmitud külvieelsete lepingute lisatasu eritingimusi,
— meetmeid, mis võetakse juhul, kui tootja või esmatöötleja ei täida oma kohustusi,
— külvieelsete lepingute enampakkumissüsteemi, sealhulgas esmaostja õigust maksta mis tahes pakkumisele vastavat hinda.
II JAOTIS
Tootmispiirangute süsteem
Artikkel 8
Ühenduse jaoks määratakse tagatiskünnise üldine ülemmäär, mis on 402 953 tonni toorlehttubakat saagi kohta.
Selle koguse ulatuses kehtestab nõukogu asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras iga sordirühma jaoks eraldi tagatiskünnised kolmeks järjestikuseks saagikoristuseks.
Artikkel 9
1. Tagatiskünniste järgimise tagamiseks kehtestatakse tootmiskvoodid.
2. Nõukogu jaotab asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras iga sordirühma puhul saadaolevad kogused tootjaliikmesriikide vahel kolmeks järjestikuseks saagikoristuseks.
3. Lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud koguste põhjal ja ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, määravad liikmesriigid üksiktootjatele, kes ei ole tootjarühma liikmed, ja tootjarühmadele tootmiskvoodid proportsionaalselt asjaomase sordirühma keskmise kogusega, mida iga üksiktootja on viimasele saagikoristusele eelnenud kolme aasta jooksul töötlemiseks tarninud.
4. ►M8 Enne külvieelsete lepingute sõlmimise lõppkuupäeva võib lubada liikmesriikidel kanda osa oma tagatiskünnise määrast üle teistesse sordirühmadesse. ◄
Kui kolmandast lõigust ei tulene teisiti, võib ühe sordirühma tagatiskünnise koguse vähendamise korral ühe tonni võrra suurendada teise sordirühma kogust kõige rohkem ühe tonni võrra.
Tagatiskünnise määrade ülekandmine ühest sordirühmast teise ei tohi põhjustada lisakulu EAGGFle.
Ülekandmiseks lubatud kogused määratakse kindlaks artiklis 23 sätestatud korras.
5. Tootjaliikmesriigid võivad moodustada riiklikud kvoodireservid, mille toimimiseeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.
Artikkel 10
1. Lisatasu ei või maksta tootja kvooti ületava koguse eest.
2. Olenemata lõikest 1 võib tootja tarnida ülemäärast toodangut kuni 10 % ulatuses iga sordirühma kvoodist ja kvooti ületava koguse eest on õigus saada lisatasu järgmise saagikoristuse arvel, tingimusel et tootja vähendab oma toodangut kõnealuseks saagikoristuseks, nii et kahe saagikoristuse kvootide summat ei ületataks.
3. Liikmesriikidel peavad olema täpsed andmed iga üksiktootja toodangu kohta, et vajaduse korral oleks võimalik neile tootmiskvoote määrata.
4. Tootmiskvoote võib üksiktootjate vahel üle kanda samas liikmesriigis.
Artikkel 11
Käesoleva jaotise kohaldamise eeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.
III JAOTIS
Tootmise ümberkorraldamise meetmed
▼M12 —————
Artikkel 13
1. Asutatakse ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (edaspidi fond), mille rahastamiseks arvatakse maha:
— 2 % 2002. saagiaasta lisatasust ja
— 3 % 2003. ja 2004. saagiaasta lisatasudest.
— 3 % 2005. aasta saagi lisatoetusest.
2. Fond rahastab järgmistes valdkondades võetud meetmeid:
a) üldsuse teadlikkuse tõstmist tubaka mis tahes viisil tarbimise kahjulikest mõjudest, eelkõige teavitamise ja koolituse abil; tubaka tarbimise suundumuste kindlaksmääramiseks andmete kogumist ja suitsetamise epidemioloogiliste uuringute läbiviimist kogu ühenduses ning nikotiinist sõltuvusse sattumise vältimist käsitlevaid uurimusi;
b) tubakakasvatajate muudele põllukultuuride kasvatamisele üleminekut või uusi töökohti loovat majandustegevust soodustavad erimeetmed ning sellekohaseid võimalusi käsitlevad uuringud.
▼M12 —————
Artikkel 14a
Artikli 13 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 23 osutatud korras.
IV JAOTIS
Kaubandus kolmandate riikidega
Artikkel 15
Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete puhul ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid.
Artikkel 16
1. Käesoleva määrusega reguleeritud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja ja selle rakendamise erieeskirju; käesoleva määruse kohaldamisest lähtuv tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.
2. Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele võetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:
a) kehtestada ühtegi maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;
b) kohaldada ühtegi koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.
Artikkel 16a
1. Kui import või eksport põhjustab või võib põhjustada artiklis 1 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 39 sätestatud eesmärke, võib kauplemisel kolmandate riikidega kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.
Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul ja vastavalt asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud hääletuskorrale vastu käesoleva lõike rakendamise üldeeskirjad ja määratleb, millisel juhul ja millises ulatuses võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid.
2. Lõikes 1 mainitud olukorra puhul võtab komisjon liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel vajalikud meetmed; meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid tuleb viivitamata kohaldada. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta otsuse selle kohta vastu kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolt võetud meetmed esitada nõukogule kolme tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need tühistada.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikli 228 lõikega 2 sõlmitud lepingutest.
V JAOTIS
Kontrollimeetmed
Artikkel 17
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada toortubakat käsitlevate ühenduse sätete järgimine.
2. Käesoleva jaotise rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.
VI JAOTIS
Üld- ja üleminekusätted
Artikkel 18
Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 nimetatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 92, 93 ja 94.
▼M12 —————
Artikkel 20
Ettenägematute asjaolude puhul võib artiklis 23 sätestatud korras võtta erandlikke turutoetusmeetmeid. Kõnealuste meetmete ulatus ja kestus on rangelt piiratud turu toetamise vajalikkusega.
Artikkel 21
Liikmesriigid ja komisjon saadavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe. Sellise teabe saatmise ja levitamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.
Artikkel 22
Käesolevaga moodustatakse tubakaturu korralduskomitee (edaspidi “komitee”), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille esimeheks on komisjoni esindaja.
Artikkel 23
1. Komisjoni abistab tubakaturu korralduskomitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 6 ) artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 24
Komitee võib käsitleda muid küsimusi, mille on tõstatanud komitee esimees omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral.
▼M12 —————
Artikkel 28
Määrus (EMÜ) 727/70 tunnistatakse alates 1993. aasta saagikoristusest kehtetuks.
Artikkel 29
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1993. aasta saagikoristusest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
▼M12 —————
( 1 ) EÜT C 295, 14.11.1991, lk 10.
( 2 ) EÜT C 94, 13.4.1992.
( 3 ) EÜT C 98, 21.4.1992, lk 18.
( 4 ) EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2048/88 (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 1).
( 5 ) EÜT L 94, 28.4.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 860/92 (EÜT L 91, 7.4.1992, lk 1).
( 6 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.