<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-66/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0066</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:242">EU:C:2020:242</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200326">26.3.2020</DATE> – Kohtuasi C‑66/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Kreissparkasse Saarlouis</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu Otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20200326">26. märts 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/48/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakrediidi lepingud</KEYWORD><KEYWORD>Taganemisõigus</KEYWORD><KEYWORD>Selle õiguse teostamise tähtaeg</KEYWORD><KEYWORD>Nõuded lepingus sisalduvale kohustuslikule teabele</KEYWORD><KEYWORD>Teave, mis seisneb üksnes järjestikustes viidetes liikmesriigi õigusnormidele</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑66/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Saarbrückeni (Saarbrückeni esimese astme kohus, Saksamaa) <DATE ISO="20190117">17. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190129">29. jaanuaril 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">JC</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Kreissparkasse Saarlouis,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Safjan (ettekandja), kohtunikud L. Bay Larsen ja N. Jääskinen,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>JC, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> T. Röske,</P></ITEM><ITEM><P>Kreissparkasse Saarlouis, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> G. Rohleder,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, M. Hellmann, E. Lankenau ja A. Berg,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja S. Šindelková,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Goddin ja B.‑R. Killmann,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="133" PAGE.FIRST="66" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 133, lk 66</REF.DOC.OJ>, parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="207" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 207, lk 14</REF.DOC.OJ>, <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 199, lk 40</REF.DOC.OJ>, <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="234" PAGE.FIRST="46" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 234, lk 46</REF.DOC.OJ> ja <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="036" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 36, lk 15</REF.DOC.OJ>), artikli 10 lõike 2 punkti p tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on tarbija JC ja Kreissparkasse Saarlouis ning mis puudutab seda, et JC kasutas õigust taganeda poolte vahel sõlmitud krediidilepingust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 põhjendustes 8–10, 14 ja 31 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>(8)</NO.P><TXT>Tarbijate usalduse võitmiseks on tähtis, et turg tagaks küllaldase tarbijakaitse. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(9)</NO.P><TXT>Täielikku ühtlustamist on vaja selleks, et tagada kõikidele ühenduse tarbijatele nende huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ning luua tõeline siseturg. Seetõttu ei tohiks liikmesriikidel lubada säilitada või kehtestada muid siseriiklikke norme peale käesolevas direktiivis sätestatute. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(10)</NO.P><TXT>[…] Käesolev direktiiv ei tohiks […] piirata liikmesriikidel käesoleva direktiivi sätteid kohaldamast kooskõlas ühenduse õigusaktidega valdkondades, mis ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse. Seega saaks liikmesriik säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusaktid, mis on vastavuses käesoleva direktiivi sätetega või selle teatavate sätetega, mis käsitlevad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäävaid krediidilepinguid, näiteks krediidilepinguid, mille summa on väiksem kui 200 eurot või suurem kui <FT TYPE="NUMBER">75000</FT> eurot. Lisaks saaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi sätteid kohaldada ka seotud krediidile, mis ei ühti käesolevas direktiivis antud seotud krediidilepingu määratlusega. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta krediidilepingud, mille alusel antakse krediiti kinnisvara tagatisel. Seda liiki krediit on väga spetsiifilise iseloomuga. Samuti tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast jätta välja krediidilepingud, mille eesmärk on rahastada maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise omandiõiguse omandamist või säilitamist. Samas ei tuleks krediidilepinguid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta üksnes selle tõttu, et nende eesmärgiks on olemasoleva ehitise renoveerimine või selle väärtuse suurendamine.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(31)</NO.P><TXT>Selleks et tarbija oleks teadlik oma krediidilepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest, peaks kogu vajalik teave olema lepingus esitatud selgel ja arusaadaval viisil.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse krediidilepingute suhtes.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>krediidilepingud, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt kinnisvarale seatakse, või mis on tagatud kinnisvaraga seotud õigusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise omandiõiguse omandamine või säilitamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>krediidilepingud, mille krediidi kogusumma on väiksem kui 200 eurot või suurem kui <FT TYPE="NUMBER">75000</FT> eurot;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 10 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Krediidilepingus sisalduv kohustuslik teave<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> lõike 2 punktis p on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Krediidilepingus täpsustatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmine:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>p)</NO.P><TXT>taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbija artikli 14 lõike 3 punkti b kohase kohustuse kohta maksta kasutatud põhiosa ja intress ning kogunevast intressist päeva kohta<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 14 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Taganemisõigus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Tarbija võib krediidilepingust taganeda neljateistkümne kalendripäeva jooksul põhjust esitamata.</P><P>Kõnealuse taganemisõiguse tähtaeg algab:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>krediidilepingu sõlmimise päeval või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>päeval, mil tarbija sai kätte artikli 10 kohased lepingutingimused ja teabe, juhul kui see päev on hilisem kui käesoleva lõigu punktis a osutatud kuupäev.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 22 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Ühtlustamine ja käesoleva direktiivi sätete imperatiivsus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kuna käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada või vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksamaa õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Põhikohtuasjale kohaldatavas redaktsioonis oli Saksamaa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>BGB<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) §‑is 492 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="492.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijakrediidilepingud tuleb sõlmida kirjalikult, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud rangem vorm. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="492.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Leping peab sisaldama tarbijakrediidilepingu puhul kohustuslikku teavet kooskõlas Saksa tsiviilseadustiku rakendusseaduse [Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuch, edaspidi „EGBGB] põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artikli 247 §-dega 6–13.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>BGB § 495 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="495.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijalaenulepingu korral on laenusaajal vastavalt §-le 355 lepingust taganemise õigus.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="495.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Paragrahve 355–359a kohaldatakse tingimusel, et:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>Taganemisjuhendi asemel on esitatud EGBGB artikli 247 § 6 lõikes 2 nimetatud kohustuslik teave;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>taganemistähtaeg ei hakka lisaks kulgema</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>enne lepingu sõlmimist ega</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>enne seda, kui laenusaaja on kätte saanud kogu BGB § 492 lõike 2 kohaselt kohustusliku teabe; ja</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>laenusaaja […] hüvitab laenuandjale ka kulud, mis laenuandjal on tekkinud avalik-õiguslike asutuste juures ja mida ta ei saa tagasi nõuda.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>BGB § 503 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>§ 497 lõiget 2 ja lõike 3 esimest, teist, neljandat ja viiendat lauset ning §-e 499, 500 ja 502 ei kohaldata lepingute suhtes, mille raames laenu andmine sõltub selle tagamisest kinnispandiga ja see toimub tingimustel, mis on tavalised kinnispandiga tagatud lepingute puhul ja nende ajutiseks rahastamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>EGBGB artikli 247 § 6 lõikes 1 oli loetletud teave, mis peab sisalduma tarbijakrediidilepingus. Täiendav kohustuslik teave, mida leping peab sisaldama, oli sätestatud EGBGB artikli 247 § 6 lõike 2 esimeses ja teises lauses, artikli 247 §-s 7, artikli 247 § 8 lõikes 2 (kõrvallepingud), artikli 247 § 12 lõike 1 teise lause punktis 2 (tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingud ja tasulised finantseerimisteenused) ning artikli 247 § 13 lõikes 1 (krediidivahendaja osalemine).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>EGBGB artikli 247 §-s 9 oli sätestatud, et erandina lõigetest 3–8, 12 ja 13 peab BGB §-s 503 nimetatud lepingute puhul selle artikli 247 § 3 lõike 1 punktides 1–7, 10 ja 13 ning § 3 lõikes 4 ja §-s 8 nimetatud teave tingimata sisalduma lepingueelses teabes ja tarbijakrediidilepingus. See säte nägi ette, et leping peab sisaldama ka artikli 247 § 6 lõikes 2 ette nähtud teavet taganemisõiguse kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Tarbija JC sõlmis 2012. aastal krediidiasutuses Kreissparkasse Saarlouis kinnispandiga tagatud krediidilepingu summas <FT TYPE="NUMBER">100000</FT> eurot kuni <DATE ISO="20211130">30. novembrini 2021</DATE> fikseeritud aastamääraga 3,61% (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>kõnealune leping<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Lepingu punkt 14 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Taganemisõigust käsitlev teave<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Taganemisõigus</ALINEA><ALINEA>Laenusaaja võib laenulepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks kirja, faksi, e‑posti teel). Tähtaeg algab lepingu sõlmimise päeval, kuid alles pärast seda, kui laenusaaja on saanud [BGB] § 492 lõike 2 kohaselt kogu kohustusliku teabe (näiteks teave laenu liigi, laenu netosumma, lepingu kestuse kohta). […]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>JC teatas <DATE ISO="20160130">30. jaanuari 2016. aasta</DATE> kirjas Kreissparkasse Saarlouisile, et ta taganeb selle lepinguga seotud lepingulisest kohustusest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>JC esitas seejärel Landgericht Saarbrückenile (Saarbrückeni esimese astme kohus, Saksamaa) hagi, milles palus esiteks tuvastada, et Kreissparkasse Saarlouisi nõue kõnealuse lepingu alusel ei ületa <DATE ISO="20180430">30. aprilliks 2018</DATE> arvutatud <FT TYPE="DECIMAL">66537,57</FT> eurot; teiseks, et Kreissparkasse Saarlouis on selle summa vastuvõtmisega viivituses; ja kolmandaks, et Kreissparkasse Saarlouis on kohustatud hüvitama JC-le kogu tagasitäitmisest keeldumisest tekkinud kahju. Teise võimalusena palus JC tuvastada, et alates taganemisavalduse kättesaamisest ei tulenenud Kreissparkasse Saarlouisile laenulepingust enam õigust lepingujärgsele intressile ega laenu tagasimaksetele kõnealuse lepingu tingimuste kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Kreissparkasse Saarlouis palus jätta JC hagi rahuldamata põhjusel, et ta teavitas viimast nõuetekohaselt tema taganemisõigusest ning et selle õiguse kasutamise tähtaeg oli juba möödunud selleks hetkeks, kui JC soovis sellele tugineda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiivi 2008/48 artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt ei kohaldata seda direktiivi krediidilepingute suhtes, mis on tagatud kinnispandiga. Ta märgib, et Saksa seadusandja on siiski kasutanud selle direktiivi põhjenduses 10 nimetatud võimalust kohaldada direktiiviga ette nähtud korda valdkondades, mis ei kuulu selle kohaldamisalasse, näiteks siinses asjas sellistele lepingutele kohaldatav kord. Neil asjaoludel leiab ta, et nimetatud direktiivi sätete tõlgendamine on põhikohtuasja lahendamiseks vajalik ja et Euroopa Kohus on pädev käesolevas kohtuasjas sellist tõlgendust andma, viidates sellega seoses <DATE ISO="19970717">17. juuli 1997. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giloy</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑130/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:372">EU:C:1997:372</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Mis puudutab kohtuasja sisu, siis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas seoses kohustusliku teabega, mis tuleb krediidisaajale esitada, kõnealuses lepingus esitatud viide BGB § 492 lõikele 2 vastab direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punktis p ette nähtud nõudele, mille kohaselt peab krediidilepingus olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>selgelt ja kokkuvõtlikult<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> märgitud taganemisõiguse olemasolu või puudumine ning selle õiguse kasutamise kord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Täpsemalt tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et BGB nimetatud säte viitab ka teisele riigisisesele sättele, nimelt EGBGB artikli 247 §-dele 6–13, kusjuures viimati nimetatud artikkel viitab omakorda teistele BGB sätetele. Neil asjaoludel on tarbija kohustatud selleks, et tuvastada kogu kohustuslik teave, mille edastamisega määratakse kindlaks hetk, kui lepingust taganemise tähtaeg kulgema hakkab, kasutama erinevates õigusaktides sisalduvaid riigisiseseid sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Lisaks peab tarbija EGBGB artikli 247 § 9 kohaselt kindlaks tegema, kas leping, mille ta on teenuseosutaja või müüjaga sõlminud, puudutab BGB § 503 tähenduses kinnisvaralaenu, kusjuures eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei suuda keskmine tarbija, kellel ei ole juriidilist haridust, seda küsimust lahendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Landgericht Saarbrücken (Saarbrückeni esimese astme kohus) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et kohustuslik teave <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>ajavahemiku<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>muude taganemisõiguse kasutamise tingimuste<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kohta hõlmab ka taganemistähtaja kulgema hakkamiseks vajalikke tingimusi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt:</TXT><P>Kas direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punktiga p on vastuolus selline tõlgendus, mille kohaselt on taganemisõigust käsitlev teave <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>selge<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>kokkuvõtlik<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, kui see ei sisalda kogu teavet, mis on vajalik taganemistähtaja kulgema hakkamiseks, vaid viitab riigisisesele õigusnormile, käesolevas asjas [BGB] <DATE ISO="20140612">12. juunini 2014</DATE> kehtinud redaktsiooni § 492 lõikele 2, mis omakorda viitab järgmisele riigisisesele õigusnormile, käesolevas asjas [EGBGB] <DATE ISO="20140612">12. juunini 2014</DATE> kehtinud<?PAGE NO="6"?> redaktsiooni artikli 247 §-dele [6]–13, millest tulenevalt peab tarbija läbi lugema hulga eri õigusaktides sisalduvaid õigusnorme, et saada selgust küsimuses, milline kohustuslik teave peab olema antud, et tema laenulepingust taganemise tähtaeg hakkaks kulgema?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Juhul kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt (ja viitamine riigisisestele õigusnormidele on põhimõtteliselt lubatav):</TXT><P>Kas direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punktiga p on vastuolus selline tõlgendus, mille kohaselt on taganemisõigust käsitlev teave <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>selge<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>kokkuvõtlik<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, kui viitamine riigisisesele õigusnormile (käesolevas asjas BGB […] kuni <DATE ISO="20140612">12. juunini 2014</DATE> kehtinud redaktsiooni § 492 lõikele 2 ja sellest tulenev viide EGBGB […] kuni <DATE ISO="20140612">12. juunini 2014</DATE> kehtinud redaktsiooni artikli 247 §-dele [6]–13) toob paratamatult kaasa olukorra, et tarbija peab lisaks õigusnormide lugemisele võtma ette õigusliku kvalifitseerimise – näiteks küsimuses, kas laen anti talle tingimustel, mis on tavapärased kinnispandiga tagatud lepingute ja nende vaherahastamise puhul, või kas on tegemist tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepinguga –, et saada selgust selles, milline kohustuslik teave peab olema antud, et tema laenulepingust taganemise tähtaeg hakkaks kulgema?<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus väidab oma kirjalikes seisukohtades, et Euroopa Kohus ei ole pädev esitatud küsimustele vastama, kuna direktiiv 2008/48 ei ole kohaldatav kinnispandiga tagatud krediidilepingutele, ning et Saksa seadusandja ei ole otsustanud, hoolimata liidu seadusandja poolt talle antud õigusest, kohaldada selle direktiiviga ette nähtud korda valdkondadele, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse, nagu põhikohtuasjas käsitletavad kinnispandiga tagatud krediidilepingud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus märgib samuti, et juba enne direktiivi 2008/48 vastuvõtmist nägi Saksa õigus ette selliseid lepinguid puudutavad õigusnormid. Kuna neid õigusnorme peeti selle direktiivi sätetele vastavaks, siis luges riigi seadusandja vajalikuks üksnes koguda kokku sätted, mis puudutavad tarbijakrediiti ja kinnispandiga tagatud krediiti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et direktiivi 2008/48 artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt ei kohaldata direktiivi krediidilepingute suhtes, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt kinnisvarale seatakse, või mis on tagatud kinnisvaraga seotud õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Liidu seadusandja on siiski täpsustanud, nagu nähtub selle direktiivi põhjendusest 10, et liikmesriik võib kehtima jätta või kehtestada riigisisesed õigusnormid, mis on vastavuses käesoleva direktiivi sätetega või selle teatavate sätetega, seoses teatavate sama direktiivi reguleerimisalast välja jäävate krediidilepingutega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub aga, et Saksa seadusandja otsustas seega kohaldada direktiiviga 2008/48 ette nähtud korda sellistele lepingutele, nagu on kõne all käesolevas asjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on korduvalt tunnistanud ennast pädevaks lahendama liidu õigusnorme puudutavaid eelotsusetaotlusi olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on küll väljaspool nende õigusnormide kohaldamisala ja kuuluvad seetõttu üksnes liikmesriikide pädevusse, kuid kus need liidu õigusnormid on siseriikliku õigusega muudetud kohaldatavaks seeläbi, et riigisisene õigus on viidanud nende sisule (vt eelkõige <DATE ISO="20120712">12. juuli 2012. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SC Volksbank România</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑602/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:443">EU:C:2012:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Euroopa Kohus rõhutas nimelt, et kui riigisisene õigusakt järgib liidu asjaomase akti kohaldamisalast väljapoole jäävate olukordade reguleerimisel liidu õiguses sätestatut, siis esineb selge liidu huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks selle akti sätteid või mõisteid ühetaoliselt (vt selle kohta <DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Solar Electric Martinique</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑303/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:773">EU:C:2017:773</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Lisaks eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (<DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UniCredit Leasing</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑242/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:558">EU:C:2019:558</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et tema ülesanne ei ole eelotsusetaotluse menetlemisel teha otsus riigisiseste õigusnormide tõlgendamise kohta ja otsustada, kas neile liikmesriigi kohtu poolt antud tõlgendus on õige, kuna niisugune tõlgendamine kuulub nimelt liikmesriikide kohtute ainupädevusse (<DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UniCredit Leasing</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑242/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:558">EU:C:2019:558</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb eelotsusetaotlus lugeda vastuvõetavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et teabe hulgas, mis selle sätte kohaselt tuleb krediidilepingus selgelt ja kokkuvõtlikult esitada, on selle direktiivi artikli 14 lõike 1 teises lõigus ette nähtud taganemistähtaja arvutamise kord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 10 lõike 2 punkti p kohaselt ei pea krediidilepingus olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud mitte ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>taganemisõiguse olemasolu või puudumine<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, vaid ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>muud taganemisõiguse kasutamise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Nagu nähtub direktiivi 2008/48 artikli 10 lõikest 2 koostoimes selle direktiivi põhjendusega 31, on nõue täpsustada selles sättes loetletud andmed paberil või mõnel muul püsival andmekandjal koostatud lepingus selgelt ja kokkuvõtlikult vajalik selleks, et tarbijal oleks võimalik teada oma õigusi ja kohustusi (<DATE ISO="20161109">9. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Home Credit Slovakia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑42/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:842">EU:C:2016:842</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>See nõue aitab kaasa direktiiviga 2008/48 taotletava eesmärgi saavutamisele, mis on näha tarbijakrediidi valdkonnas mitmes põhiküsimuses ette täielik ja imperatiivne ühtlustamine, mida on vaja selleks, et tagada kõikidele liidu tarbijatele nende huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ja aidata kaasa hästi toimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas (<DATE ISO="20161109">9. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Home Credit Slovakia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑42/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:842">EU:C:2016:842</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Arvestades taganemisõiguse olulisust tarbijakaitse seisukohast, on seda õigust puudutav teave tarbija jaoks ülimalt oluline. Selleks, et tarbijal niisugusest teabest täiel määral kasu oleks, peavad tarbijale olema eelnevalt teada taganemisõiguse teostamise tingimused, tähtaeg ja üksikasjalik kord (vt analoogia alusel <DATE ISO="20190123">23. jaanuari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Walbusch Walter Busch</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑430/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:47">EU:C:2019:47</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Lisaks nõrgestataks oluliselt direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõiguse tõhusust, kui taganemistähtaja arvutamise kord ei kuuluks selle õiguse kasutamise tingimuste hulka, mis peavad olema krediidilepingus kohustuslikus korras ära toodud vastavalt direktiivi artikli 10 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et teabe hulgas, mis selle sätte kohaselt tuleb krediidilepingus selgelt ja kokkuvõtlikult esitada, on selle direktiivi artikli 14 lõike 1 teises lõigus ette nähtud taganemistähtaja arvutamise kord.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui krediidileping viitab selle direktiivi artiklis 10 nimetatud teabe osas riigisisesele õigusnormile, mis omakorda viitab asjaomase liikmesriigi õiguse teistele õigusnormidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et põhikohtuasjas on kõnealuses lepingus täpsustatud, et taganemistähtaeg hakkab kulgema pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte enne, kui krediidisaaja on saanud kogu BGB § 492 lõikes 2 nimetatud kohustusliku teabe. Nimetatud säte omakorda viitab EGBGB artikli 247 §-dele 6–13, mis viitavad omakorda teistele BGB sätetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus nendib seega, et kohustuslikku teavet, millest tarbijale teatamine määrab kindlaks lepingust taganemise tähtaja alguse vastavalt direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punktile p ja artikli 14 lõike 1 teisele lõigule, kõnealuses lepingus sellisena ei sisaldu. Ta leiab, et seetõttu on tarbija selle väljaselgitamiseks kohustatud uurima mitut liikmesriigi sätet, mis sisalduvad erinevates õigusaktides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et nagu nähtub direktiivi 2008/48 artikli 14 lõike 1 teise lõigu punktist b, hakkab taganemistähtaeg kulgema alles siis, kui selle direktiivi artiklis 10 ette nähtud teave on tarbijale edastatud, kui see kuupäev on krediidilepingu sõlmimise kuupäevast hilisem. Nimetatud artiklis 10 on loetletud teave, mis tuleb krediidilepingutes esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kui aga tarbijalepingus on viidatud teatavatele liikmesriigi õigusnormidele, mis käsitlevad teavet, mille esitamine on direktiivi 2008/48 artikli 10 kohaselt nõutav, ei ole tarbijal lepingu alusel võimalik kindlaks määrata oma lepingulise kohustuse ulatust ega kontrollida, kas tema sõlmitud lepingus on ära toodud kõik nõutavad andmed, ega ammugi kontrollida, kas tema suhtes on hakanud kulgema taganemistähtaeg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Lisaks on vajalik, et tarbija teaks ja mõistaks hästi punkte, mida krediidileping peab vastavalt direktiivi 2008/48 artikli 10 lõikele 2 kohustuslikult sisaldama, et lepingut saaks nõuetekohaselt täita ja eelkõige selleks, et tarbija saaks kasutada oma õigusi, sealhulgas taganemisõigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohus on otsustanud, et kui tarbijakaitse valdkonna direktiiv sätestab müüjale või teenuse pakkujale kohustuse teavitada tarbijat talle pakutava lepingulise kohustuse sisust, mille teatud aspektid on sätestatud liikmesriigi imperatiivsetes õigus- või haldusnormides, siis peab selline müüja või teenuse pakkuja tarbijat nende normide sisust teavitama (vt selle kohta <DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Invitel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑472/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:242">EU:C:2012:242</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seega ei piisa, kui lepingu tüüptingimustes üksnes viidatakse õigus- või haldusaktile, milles on sätestatud poolte õigused ja kohustused (vt selle kohta <DATE ISO="20130321">21. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RWE Vertrieb</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑92/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:180">EU:C:2013:180</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sellises olukorras nagu põhikohtuasjas tuleb seega tõdeda, et kõnealuses lepingus sisalduv viide liikmesriigi õigusnormidele, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 41, ei vasta käesoleva kohtuotsuse punktides 43–47 nimetatud nõudele teha tarbijale selgelt ja kokkuvõtlikult teatavaks ajavahemik, mille jooksul võib taganemisõigust kasutada, ja muud selle õiguse kasutamise tingimused vastavalt direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punktile p.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui krediidileping viitab selle direktiivi artiklis 10 nimetatud teabe osas riigisisesele õigusnormile, mis omakorda viitab asjaomase liikmesriigi teistele õigusnormidele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Arvestades teisele küsimusele antud vastust, ei ole kolmandale küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et teabe hulgas, mis selle sätte kohaselt tuleb krediidilepingus selgelt ja kokkuvõtlikult esitada, on selle direktiivi artikli 14 lõike 1 teises lõigus ette nähtud taganemistähtaja arvutamise kord.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui krediidileping viitab selle direktiivi artiklis 10 nimetatud teabe osas riigisisesele õigusnormile, mis omakorda viitab asjaomase liikmesriigi õiguse teistele õigusnormidele.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>