<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-13/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0013</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:811">EU:C:2021:811</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20211006">6.10.2021</DATE> – Kohtuasi C‑13/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Top System</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20211006">6. oktoober 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused</KEYWORD><KEYWORD>Arvutiprogrammide õiguskaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 91/250/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 5</KEYWORD><KEYWORD>Erandid piiratud toimingutest</KEYWORD><KEYWORD>Toimingud, mis on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks parandada selle vead</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 6</KEYWORD><KEYWORD>Dekompileerimine</KEYWORD><KEYWORD>Tingimused</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑13/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel cour d’appel de Bruxelles’i (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia) <DATE ISO="20191220">20. detsembri 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20200114">14. jaanuaril 2020</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Top System SA</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">État belge,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president E. Regan, kohtunikud M. Ilešič (ettekandja), E. Juhász, C. Lycourgos ja I. Jarukaitis,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Top System SA, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocats</HT> É. Wery ja M. Cock,</P></ITEM><ITEM><P>État belge, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> M. Le Borne,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: É. Gippini Fournier ja J. Samnadda,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20210310">10. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu <DATE ISO="19910514">14. mai 1991. aasta</DATE> direktiivi arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="122" PAGE.FIRST="42" DATE.PUB="1991">EÜT 1991, L 122, lk 42</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 114) artikli 5 lõike 1 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Top System SA ja État belge’i (Belgia riik) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kas föderaalse avaliku teenistuse personalivaliku bürool Selor (Belgia) on õigus dekompileerida Top System SA väljatöötatud arvutiprogrammi, mis on osa rakendusest, mille kasutamiseks on sellel personalivaliku bürool litsents.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 91/250 seitsmeteistkümnendas kuni kahekümne kolmandas põhjenduses oli märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>autori ainuõigusel takistada tema töö loata reprodutseerimist peavad olema arvutiprogrammide puhul piiratud erandid, mis võimaldaksid kõnealuse programmi õiguslikult omandanud isikul teostada selle kasutamiseks tehniliselt vajalikku reprodutseerimist; see tähendab, et õiguspäraselt omandatud programmi koopia kasutamiseks vajalikku laadimist ja käivitamist ning programmi vigade parandamist ei või lepinguga keelata; konkreetsete lepingusätete puudumise korral, kaasa arvatud juhul, kui müüdud on programmi koopia, võib kõnealuse koopia õiguspäraselt omandanud isik teostada muid koopia või programmi kasutamiseks vajalikke toiminguid vastavalt programmi kavandatud otstarbele;</P></CONSID><CONSID><P>kui isikul on õigus kasutada arvutiprogrammi, ei tohiks teda takistada teostamast toiminguid, mis on vajalikud selleks, et jälgida, uurida või katsetada programmi toimimist tingimusel, et sellised toimingud ei piira programmi autoriõigust;</P></CONSID><CONSID><P>arvutiprogrammi koodi kuju loata reprodutseerimise, tõlkimise, kohandamise või muutmise puhul on tegemist autori ainuõiguste rikkumisega;</P></CONSID><CONSID><P>vaatamata sellele võib tekkida olukord, mille puhul on koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 punktide a ja b tähenduses vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks;</P></CONSID><CONSID><P>seepärast tuleb võtta arvesse, et reprodutseerimine ja tõlkimine programmi koopia kasutamise õigust omava isiku poolt või tema nimel on õiguspärane ja kooskõlas õiglase tavaga ainult neil piiritletud juhtudel ja seega ei ole selleks vaja õiguste omaniku luba;</P></CONSID><CONSID><P>sellise erandi eesmärk on võimaldada ühendada kõik arvutisüsteemi komponendid, sealhulgas need, mille on valmistanud eri tootjad, et nad saaksid koos funktsioneerida;</P></CONSID><CONSID><P>sellist erandit autori ainuõigustest ei või kasutada viisil, mis kahjustaks õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus programmi tavapärase kasutamisega<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 1 oli nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Vastavalt käesoleva direktiivi sätetele kaitsevad liikmesriigid arvutiprogramme autoriõigusega kui kirjandusteoseid [<DATE ISO="18860909">9. septembril 1886</DATE> Bernis alla kirjutatud] kirjandus- ja kunstiteoste kaitse […] konventsiooni [(<DATE ISO="19710724">24. juuli 1971. aasta</DATE> Pariisi akt) <DATE ISO="19790928">28. septembril 1979</DATE> muudetud redaktsioonis] tähenduses. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab termin <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>arvutiprogrammid<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> nende väljatöötamisele eelnevaid materjale.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi kohast kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes. Arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole kaitstud autoriõigusega käesoleva direktiivi alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Arvutiprogramm on kaitstud, kui see on algupärane selles mõttes, et tegemist on autori enda intellektuaalse loominguga. Kaitse kohaldamise otsuse tegemisel ei kohaldata muid kriteeriume.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Piiratud toimingud<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Arvestades artiklite 5 ja 6 sätteid, hõlmavad õiguste omaniku ainuõigused artikli 2 tähenduses õigust teostada või keelata järgmisi toiminguid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>arvutiprogrammi osaline või täielik ajutine või alaline reprodutseerimine mis tahes vahendite abil ja mis tahes vormis. Kui selline reprodutseerimine on vajalik arvutiprogrammi laadimiseks, kuvamiseks, käivitamiseks, edastamiseks või salvestamiseks, on nendeks toiminguteks vaja õiguste omaniku luba;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>arvutiprogrammide tõlkimine, kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine ja nende toimingute tulemuste reprodutseerimine, ilma et see piiraks programmi muutva isiku õigusi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>algupärase arvutiprogrammi või selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas laenutamine. Programmi koopia esmamüük [Euroopa Liidus] õiguse valdaja poolt või tema nõusolekul ammendab kõnealuse koopia levitamisõiguse [liidus], välja arvatud õiguse kontrollida programmi või selle koopia edasist laenutamist<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artiklis 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Erandid piiratud toimingutest<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Konkreetsete lepingutingimuste puudumisel ei ole artikli 4 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguste omaniku luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt tema otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Arvutiprogrammi kasutamise õigust omavat isikut ei tohi lepinguga takistada tagavarakoopiat tegemast, kui see on vajalik kõnealuse programmi kasutamiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguste omaniku loata jälgida, uurida ja katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 91/250 artikkel 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Dekompileerimine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Õiguste omaniku luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>neid toiminguid teostab litsentsi omanik või mõni muu isik, kellel on õigus kasutada programmi koopiat, või seda teeb nende nimel vastavat luba omav isik;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>koostalitusvõime saavutamiseks vajalik teave ei olnud punktis a nimetatud isikutele varem vabalt kättesaadav</TXT><P>ja</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>selliste toimingute puhul piirdutakse selliste algupärase programmi osadega, mis on koostalitusvõime saavutamiseks vajalikud.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kasutada muul otstarbel, kui sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitusvõime saavutamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>anda teistele, kui see ei ole vajalik sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitusvõime saavutamiseks</TXT><P>ega</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kasutada oma väljundilt märkimisväärselt sarnase arvutiprogrammi väljatöötamiseks, tootmiseks või turustamiseks ega muudeks autoriõigusi rikkuvateks toiminguteks.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Vastavalt […] kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni sätetele ei või käesoleva artikli sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks seda kohaldada nii, et see kahjustaks põhjendamatult õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 9 lõikes 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>[…] Kõik lepingutingimused, mis on vastuolus artikliga 6 või artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditega, on õigustühised<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiiv 91/250 tunnistati kehtetuks ja kodifitseeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="111" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 111, lk 16</REF.DOC.OJ>). Põhikohtuasja asjaoludele kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> siiski direktiivi 91/250.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT><DATE ISO="19940630">30. juuni 1994. aasta</DATE> seadus, millega võeti Belgia õigusesse üle <DATE ISO="19910514">14. mai 1991. aasta</DATE> Euroopa direktiiv arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (<HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="19940727">27.7.1994</DATE>, lk 19315) ja mida on muudetud <DATE ISO="20070515">15. mai 2007. aasta</DATE> seadusega intellektuaalomandi õiguste rikkumise ja piraatluse vastase võitluse kohta (<HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20070718">18.7.2007</DATE>, lk 38734) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>LPO<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>), nägi artiklis 5 ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kui artiklitest 6 ja 7 ei tulene teisiti, kuuluvad varaliste õiguste hulka:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>arvutiprogrammi osaline või täielik ajutine või alaline reprodutseerimine mis tahes vahendite abil ja mis tahes vormis. Kui selline reprodutseerimine on vajalik arvutiprogrammi laadimiseks, kuvamiseks, käivitamiseks, edastamiseks või salvestamiseks, on nendeks toiminguteks vaja õiguse omaja luba;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>arvutiprogrammide tõlkimine, kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine ja nende toimingute tulemuste reprodutseerimine, ilma et see piiraks programmi muutva isiku õigusi.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>LPO artiklis 6 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Konkreetsete lepingutingimuste puudumisel ei ole artikli 5 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguse omaja luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt selle otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguse omaja loata jälgida, uurida ja katsetada asjaomase programmi toimimist, et teha kindlaks programmi funktsioonide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>LPO artiklis 7 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Õiguse omaja luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 5 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>reprodutseerimise ja tõlkimise toiminguid teostab litsentsi omanik või mõni muu isik, kellel on õigus kasutada programmi koopiat, või seda teeb nende nimel vastavat luba omav isik;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>koostalitusvõime saavutamiseks vajalik teave ei olnud talle varem hõlpsalt ja kiiresti kättesaadav;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>reprodutseerimise ja tõlkimise toimingute puhul piirdutakse selliste algupärase programmi osadega, mis on koostalitusvõime saavutamiseks vajalikud.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="6"?><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Eelmise lõike sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kasutada muul otstarbel, kui sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitusvõime saavutamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>anda teistele, kui see ei ole vajalik sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitusvõime saavutamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kasutada oma väljundilt märkimisväärselt sarnase arvutiprogrammi väljatöötamiseks, tootmiseks või turustamiseks ega muuks autoriõigust rikkuvaks toiminguks.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat artiklit ei tohi kohaldata viisil, mis kahjustaks põhjendamatult õiguse omaja õigustatud huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Top System on Belgia õiguse alusel asutatud äriühing, kes tegeleb arvutiprogrammide väljatöötamisega ja osutab infotehnoloogiateenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Selor on ametiasutus, mille ülesanne on Belgia eri haldusasutuste teenistuste tulevaste töötajate ja teenistujate väljavalimine ja suunamine. Pärast seda, kui Selor ühendati föderaalse avalik-õigusliku strateegia ja nõustamise teenistusega, asus Belgia riik põhikohtuasjas kostjana tema asemele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Top System teeb alates 1990. aastast koostööd Seloriga, kellele ta osutab infotehnoloogia arendamise ja hooldamise teenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Selor on oma ülesannete täitmiseks võtnud järk-järgult kasutusele infotehnoloogiavahendid, mis võimaldavad kandideerimisavalduste esitamist veebis ja nende töötlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Selori tellimusel on Top System arendanud välja mitu rakendust, mis sisaldavad esiteks tema loodud Top System Frameworki raamtarkvara (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>TSF<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) funktsioone ja teiseks funktsioone, mis vastavad Selori erivajadustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Seloril on Top Systemi arendatud rakenduste kasutuslitsents.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Selor ja Top System sõlmisid <DATE ISO="20080206">6. veebruaril 2008</DATE> lepingu, mille ese oli uue arenduskeskkonna installimine ja konfiguratsioon ning Selori rakenduste lähtekoodide integreerimine ja siirdamine sellesse uude keskkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Selor ja Top System pidasid 2008. aasta juunist oktoobrini e-kirjavahetust teatavate probleemide teemal, mis puudutavad TSFi programmi rakenduste toimimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Kuna Top System ei jõudnud Seloriga nende probleemide lahendamiseks kokkuleppele, esitas ta <DATE ISO="20090706">6. juulil 2009</DATE> Selori ja Belgia riigi vastu tribunal de commerce de Bruxelles’ile (Brüsseli kaubanduskohus, Belgia) hagi, paludes eelkõige tuvastada, et Selor on dekompileerinud TSFi, rikkudes Top Systemi ainuõigusi sellele arvutiprogrammile. Top System palus samuti mõista Selorilt ja Belgia riigilt tema kasuks välja hüvitise programmi dekompileerimise ja lähtekoodide kopeerimise eest, millele lisandub intress alates hinnangulisest selle dekompileerimise asetleidmise kuupäevast ehk hiljemalt <DATE ISO="20081218">18. detsembrist 2008</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kohtuasi anti <DATE ISO="20091126">26. novembril 2009</DATE> üle tribunal de première instance de Bruxelles’ile (Brüsseli esimese astme kohus, Belgia), kes jättis <DATE ISO="20130319">19. märtsi 2013. aasta</DATE> otsusega Top Systemi hagi põhiosas rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Top System esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule cour d’appel de Bruxelles’ile (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Top System väidab selles kohtus, et Selor dekompileeris TSFi õigusvastaselt. Tema sõnul võib LPO artiklite 6 ja 7 kohaselt dekompileerimise läbi viia üksnes autori või tema õigusjärglase loa alusel või ka koostalitlusvõime saavutamise eesmärgil. See ei ole aga lubatud selliste vigade parandamiseks, mis mõjutavad asjaomase programmi toimimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Selor tunnistab, et ta dekompleeris TSFist ühe osa, et lülitada välja tõrkeid põhjustav funktsioon. Siiski väidab ta muu hulgas seda, et vastavalt LPO artikli 6 lõikele 1 oli tal dekompileerimiseks õigus, et parandada teatavad TSFi väljatöötamisel tehtud vead, mis muutsid selle kasutusotstarbele vastava kasutusviisi võimatuks. Lisaks tugineb Selor oma õigusele LPO artikli 6 lõike 3 alusel jälgida, uurida ja katsetada asjaomase programmi toimimist, et teha kindlaks TSFi asjaomaste funktsioonide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, et oleks võimalik vältida nendest vigadest tulenevaid tõrkeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates peab ta selleks, et teha kindlaks, kas Seloril oli LPO artikli 6 lõike 1 alusel õigus sellist dekompileerimist läbi viia, kontrollima, kas arvutiprogrammi täielik või osaline dekompileerimine kuulub LPO artikli 5 punktidega a ja b hõlmatud toimingute hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 91/250] artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isikul programmi või selle osa dekompileerida, juhul kui dekompileerimine on vajalik selleks, et parandada programmi toimimist mõjutavaid vigu, kaasa arvatud juhul, kui parandus seisneb sellise funktsiooni välja lülitamises, mis takistab selle rakenduse toimimist, mille osa asjaomane programm on?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus on jaatav, siis kas täidetud peavad olema direktiivi artiklis 6 ette nähtud või muud tingimused?“</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isikul on õigus programmi täielikult või osaliselt dekompileerida, et parandada programmi toimimist mõjutavaid vigu, sealhulgas juhul, kui parandamine seisneb sellise funktsiooni väljalülitamises, mis takistab asjaomast programmi kätkeva rakenduse nõuetekohast toimimist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Direktiivi 91/250 artikli 4 punkt a, milles on sätestatud, et arvutiprogrammi loojal on autori ainuõigused, annab arvutiprogrammi autoriõiguse omajale ainuõiguse teostada või lubada arvutiprogrammi osalist või täielikku ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes vahendite abil ja mis tahes vormis, arvestades artiklites 5 ja 6 sätestatud erandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Arvestades samu erandeid, on direktiivi 91/250 artikli 4 punktis b antud õiguste omajale arvutiprogrammi tõlkimise, kohandamise, korrastamise ja muul viisil muutmise ning toimingute tulemuste reprodutseerimise ainuõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Direktiivi 91/250 artikli 5 lõikes 1 on siiski sätestatud, et kui selle direktiivi artikli 4 punktides a ja b loetletud toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt selle otstarbele kasutada, sealhulgas vigade parandamiseks, ei ole nende puhul autoriõiguse omaja luba vaja, välja arvatud juhul, kui see on nõutav konkreetsete lepingutingimuste kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Direktiivi 91/250 artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Dekompileerimine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> on sätestatud, et õiguse omaja luba ei nõuta ka siis, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet selle kohta, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et dekompileerimist kui sellist ei ole nimetatud direktiivi 91/250 artikli 4 punktides a ja b loetletud toimingute hulgas, millele viidatakse selle direktiivi artikli 5 lõikes 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Samas tuleb kontrollida, kas hoolimata sellest asjaolust võivad arvutiprogrammi dekompileerimiseks vajalikud toimingud kuuluda selle direktiivi artikli 4 punkti a ja/või punkti b kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, nagu tõi välja ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 39, et arvutiprogramm on esialgu koostatud loetavas programmeerimiskeeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>lähtekoodina<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, enne kui sellele antakse käskude <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kompileerimise<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> spetsiaalse programmi abil arvuti jaoks kasutatav vorm, see tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>objektkoodi<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> vorm. Toimingut, mis seisneb lähtekoodi muutmises objektkoodiks, nimetatakse omakorda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kompileerimiseks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb tuletada meelde, et arvutiprogrammi lähtekood ja objektkood kui selle programmi avaldumisvormid on direktiivi 91/250 artikli 1 lõike 2 alusel arvutiprogrammide autoriõiguse kaitse ese (vt selle kohta <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bezpečnostní softwarová asociace</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑393/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:816">EU:C:2010:816</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Dekompileerimise<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> eesmärk aga on taastada programmi lähtekood selle objektkoodi põhjal. Dekompileerimisel kasutatakse dekompilaatori programmi. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 41 rõhutas, ei võimalda dekompileerimine siiski taastada asjaomase arvutiprogrammi algset lähtekoodi, vaid selle tulemus on programmi kolmas versioon, mida nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kvaasi-lähtekoodiks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, mida saab omakorda uuesti kompileerida toimivaks objektkoodiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Dekompileerimine kujutab seega endast programmikoodi vormi muutmise toimingut, mis seisneb vähemalt osalises ja ajutises selle koodi reprodutseerimises ja selle vormi tõlkimises.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Järelikult tuleb tõdeda, et arvutiprogrammi dekompileerimine eeldab toimingute tegemist, see tähendab programmikoodi reprodutseerimist ja selle koodi vormi tõlkimist, mis kuuluvad tõepoolest autori ainuõiguste alla, nagu need on kindlaks määratud direktiivi 91/250 artikli 4 punktides a ja b.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seda tõlgendust toetab direktiivi 91/250 artikli 6 lõike 1 sõnastus, milles on selle pealkirja kohaselt dekompileerimisele viidates sõnaselgelt peetud silmas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>koodi reprodutseerimist<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>selle vormi tõlkimist [selle direktiivi] artikli 4 punktide a ja b tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Sellest järeldub, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>dekompileerimine<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> selle direktiivi tähenduses kuulub tõepoolest viimati nimetatud sättes ette nähtud arvutiprogrammi autori ainuõiguste alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 kohaselt võib arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik teha kõiki selle direktiivi artikli 4 punktides a ja b loetletud toimingud, kaasa arvatud neid, mis seisnevad koodi reprodutseerimises ja selle vormi tõlkimises, ilma et ta oleks enne saanud õiguste omajalt loa, kui see on vajalik programmi kasutamiseks, kaasa arvatud selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb seega, et direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et programmi õiguspärasel omandajal on õigus dekompileerida programmi, et parandada selle toimimist mõjutavad vead.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla direktiivi 91/250 artikkel 6, mida vastupidi Top Systemi väidetele ei saa tõlgendada nii, et arvutiprogrammi dekompileerimise võimalus on lubatud vaid siis, kui seda tehakse koostalitlusvõime saavutamise eesmärgil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Nagu nähtub direktiivi 91/250 artikli 6 sõnastusest, kehtestab see säte erandi arvutiprogrammi autoriõiguste omaja ainuõigustest, lubades koodi reprodutseerimist või selle vormi tõlkimist ilma autoriõiguse omaja eelneva loata, kui need toimingud on vajalikud, et tagada programmi ja muu sõltumatult loodud programmi koostalitusvõime saavutamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et selle direktiivi põhjendustes kakskümmend ja kakskümmend üks on märgitud, et teatavatel asjaoludel võib arvutiprogrammi koodi reprodutseerimine või selle vormi tõlkimine osutuda vältimatuks, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks, ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>ainult neil piiritletud juhtudel<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> on nende toimingute tegemine õiguspärane ja kooskõlas õiglase tavaga, ja seega ei ole selleks vaja õiguse omaja luba.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Direktiivi 91/250 artikli 6 lõike 1 punktidest b ja c koostoimes selle põhjendustega üheksateist ja kakskümmend tuleneb, et liidu seadusandja soovis seega piirata selles sättes ette nähtud koostalitlusvõime erandi ulatust olukordadega, kus sõltumatult loodud programmi ja muude programmide koostalitusvõimet ei saa saavutada muul viisil kui asjaomase programmi dekompileerimise teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Niisugust tõlgendust toetavad direktiivi 91/250 artikli 6 lõiked 2 ja 3, mis muu hulgas keelavad sellise dekompileerimise teel saadud teabe kasutamise muul otstarbel kui koostalitlusvõime saavutamiseks või kui seda kasutatakse sarnaste programmide väljatöötamiseks, ning mis välistab veel üldiselt sellise dekompileerimise võimaluse viisil, mis kahjustaks põhjendamatult õiguse omaja õigustatud huve või oleks vastuolus programmi tavapärase kasutamisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Seevastu ei saa ei direktiivi 91/250 artikli 6 sõnastusest koostoimes selle põhjendustega üheksateist ja kakskümmend ega selle artikli ülesehitusest järeldada, et liidu seadusandja kavatsus oli välistada mis tahes võimaluse arvutiprogrammi koodi reprodutseerida ja selle koodi vormi tõlkida, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud, et saada teavet selle kohta, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et kui direktiivi 91/250 artikkel 6 käsitleb toiminguid, mis on vajalikud sõltumatult loodud programmide koostalitlusvõime tagamiseks, siis direktiivi artikli 5 lõike 1 eesmärk on võimaldada programmi õiguspärasel omandajal seda programmi vastavalt selle otstarbele kasutada. Neil kahel sättel on seega erinev eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Teiseks, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 59 sisuliselt märkis, kinnitavad seda analüüsi direktiivi 91/250 ettevalmistavad materjalid, millest nähtub, et Euroopa Komisjoni algsesse ettepanekusse lisati selle direktiivi praegune artikkel 6, et reguleerida konkreetselt sõltumatute autorite loodud programmide koostalitusvõime küsimust, ilma et see mõjutaks sätteid, mille eesmärk on võimaldada programmi õiguspärasel omandajal programmi tavapäraselt kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kolmandaks kahjustaks direktiivi 91/250 artikli 6 Top Systemi pakutud viisil tõlgendamine programmi õiguspärasele omandajale direktiivi 91/250 artikli 5 lõikega 1 sõnaselgelt antud võimaluse soovitavat toimet, milleks on parandada vead, mis takistavad programmi kasutamist vastavalt selle otstarbele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 79 nimelt rõhutas, tähendab arvutiprogrammi toimimist mõjutavate vigade parandamine enamikul juhtudel ja eelkõige siis, kui tehtavaks korrektsiooniks on sellise funktsiooni väljalülitamine, mis mõjutab programmi kätkeva rakenduse nõuetekohast toimimist, selle programmi lähtekoodi või selle puudumisel selle programmi kvaasikoodi kasutamise võimalust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isikul on õigus programmi täielikult või osaliselt dekompileerida programmi toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, sealhulgas juhul, kui parandamine seisneb sellise funktsiooni väljalülitamises, mis takistab asjaomast programmi kätkeva rakenduse nõuetekohast toimimist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik, kes soovib arvutiprogrammi dekompileerida selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, peab vastama selle direktiivi artiklis 6 ette nähtud nõuetele või muudele nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, erinevad direktiivi 91/250 artiklis 6 ette nähtud erandi kohaldamisala ja eesmärgid direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaldamisalast ja eesmärkidest. Järelikult ei ole artiklis 6 kehtestatud nõuded iseenesest kohaldatavad selle direktiivi artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Siiski tuleb tõdeda, et arvestades direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 sõnastust, ülesehitust ja eesmärki, kehtivad selliste toimingute sooritamise suhtes, mis koos moodustavad arvutiprogrammi dekompileerimise, kui see toimub kooskõlas asjaomase sättega, teatavad nõuded.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Esiteks peavad need toimingud selle sätte sõnastuse kohaselt olema vajalikud selleks, et programmi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda kasutada vastavalt selle otstarbele ja muu hulgas selleks, et parandada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>vead<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kuna puudub viide liikmesriikide õigusele ja ka direktiivis 91/250 ei ole määratletud, mida tuleb selle sätte tähenduses mõista <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>veana<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, siis tuleb seda tõlgendada vastavalt selle harilikule tähendusele tavakeeles, võttes samas arvesse vastava sõna kasutamise konteksti ja eesmärke, mida taotletakse õigusaktiga, mille osaks see mõiste on (<DATE ISO="20210603">3. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ungari <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑650/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:426">EU:C:2021:426</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Siinkohal on oluline märkida, et infotehnoloogia valdkonnas tähistab viga üldiselt arvutiprogrammiga seotud puudust, mis põhjustab selle tõrkeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Lisaks, vastavalt direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 eesmärgile, millele on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, peab selline puudus, mis kujutab endast viga selle sätte tähenduses, mõjutama võimalust kasutada asjaomast programmi vastavalt selle otstarbele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Teiseks nähtub direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 sõnastusest, et arvutiprogrammi dekompileerimine peab olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>vajalik<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, et programmi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt selle otstarbele kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et nagu on käesoleva kohtuotsuse punktis 52 tõdetud, tähendab arvutiprogrammi toimimist mõjutavate vigade parandamine enamikul juhtudel selle programmi koodi muutmist ja selle paranduse tegemine eeldab juurdepääsu lähtekoodile või vähemalt kvaasi-lähtekoodile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Kui lähtekood on asjaomase programmi omandajale seadusest tulenevalt või lepingu alusel kättesaadav, ei saa siiski asuda seisukohale, et programmi dekompileerimine on tema jaoks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>vajalik<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kolmandaks lubab direktiivi 91/250 artikli 5 lõige 1 selle sõnastuse kohaselt parandada vigu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>konkreetsete lepingutingimuste puudumisel<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivi 91/250 põhjenduse seitseteist kohaselt ei või õiguspäraselt omandatud programmi koopia kasutamiseks vajalikku laadimist ja käivitamist ning programmi vigade parandamist lepinguga keelata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seega tuleb direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 koostoimes direktiivi põhjendusega kaheksateist mõista nii, et pooled ei saa lepingus täielikult välistada võimalust neid vigu parandada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Seevastu on selle sätte kohaselt õiguste omajal ja programmi omandajal vabadus korraldada lepinguliselt selle õiguse kasutamise viisi. Konkreetselt tähendab see seda, et lepingupartnerid võivad eelkõige kokku leppida, et õiguse omaja peab tagama asjaomase programmi vigade parandamist hõlmava hoolduse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Sellest järeldub samuti, et vastavate konkreetsete lepingutingimuste puudumisel on arvutiprogrammi õiguspärasel omandajal õigus ilma õiguse omaja eelneva nõusolekuta teha direktiivi 91/250 artikli 4 punktides a ja b loetletud toiminguid, sealhulgas seda programmi dekompileerida, kui see on vajalik programmi toimimist mõjutavate vigade parandamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Neljandaks ei saa arvutiprogrammi õiguspärane omandaja, kes dekompileerib programmi selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, vastava dekompileerimise tulemusi kasutada muul otstarbel kui nende vigade parandamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Nimelt on direktiivi 91/250 artikli 4 punktis b ette nähtud, et autoriõiguse omaja ainuõigused ei hõlma mitte üksnes õigust teostada või keelata toiminguid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>arvutiprogrammi tõlkimine, kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, vaid ka toimingut <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>nende toimingute tulemuste reprodutseerimine<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, see tähendab dekompileerimise puhul lähtekoodi või selle dekompileerimise tulemusel saadud kvaasi-lähtekoodi reprodutseerimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Seega on asjaomase koodi igasuguse reprodutseerimise tingimuseks direktiivi 91/250 artikli 4 punkti b kohaselt endiselt see, et programmi autoriõiguse omaja on andnud selleks loa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Lisaks on kõnealuse direktiivi artikli 4 punktis c keelatud arvutiprogrammi koopia avalik levitamine ilma autoriõiguse omaja loata, mis direktiivi 91/250 artikli 1 lõike 2 kohaselt kehtib ka lähtekoodi või dekompileerimise teel saadud kvaasi-lähtekoodi koopiate suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Kuigi on selge, et asjaomase direktiivi artiklis 5 on lubatud arvutiprogrammi õiguspärasel omandajal teha selliseid toiminguid ilma autoriõiguse omaja loata, on see nii vaid juhul, kui need on vajalikud selleks, et ta saaks arvutiprogrammi vastavalt selle otstarbele kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik, kes soovib arvutiprogrammi dekompileerida selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, ei pea vastama selle direktiivi artiklis 6 ette nähtud nõuetele. Siiski on kõnealusel omandajal õigus dekompileerida üksnes ulatuses, mis on vajalik vigade parandamiseks ja vastavalt olukorrale, järgides tingimusi, mis on autoriõiguse omajaga sõlmitud lepingus selle programmi kohta ette nähtud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19910514">14. mai 1991. aasta</DATE> direktiivi 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isikul on õigus programmi täielikult või osaliselt dekompileerida programmi toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, sealhulgas juhul, kui parandamine seisneb sellise funktsiooni väljalülitamises, mis takistab asjaomast programmi kätkeva rakenduse nõuetekohast toimimist.</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="13"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik, kes soovib arvutiprogrammi dekompileerida selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, ei pea vastama selle direktiivi artiklis 6 ette nähtud nõuetele. Siiski on kõnealusel omandajal õigus dekompileerida üksnes ulatuses, mis on vajalik vigade parandamiseks ja vastavalt olukorrale, järgides tingimusi, mis on autoriõiguse omajaga sõlmitud lepingus selle programmi kohta ette nähtud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>