Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid kahe kuu jooksul alates dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Côtes du Roussillon Villages“

PDO-FR-A0999-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 20.4.2018

1.   Muutmise suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

2.1.   Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunkti 2 alapunkti a on lisatud kuupäev „ 6. september 2016 “. Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, mil pädev riiklik asutus kiitis heaks geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata geograafilises tootmispiirkonnas kindlaks kasvatusalad, mis sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.2.   Täiendava geograafilise tähise „Les Aspres“ lisamine

On lisatud täiendav geograafiline tähis „Les Aspres“. See tähis on KPNist „Côtes du Roussillon“ üle viidud KPNi „Côtes du Roussillon Villages“ alla, et rühmitada kõik täiendavad päritolunimetused KPNi „Côtes du Roussillon Villages“ alla.

Täiendatud on tootespetsifikaadi ja koonddokumendi eri punkte.

Tootespetsifikaadi I peatüki II punkti „Geograafilised tähised ja täiendavad märked“ on täiendatud tähisega „Les Aspres“. Koonddokumendi osa „Lisatingimused – märgistamine“ täiendatakse tähise märkega.

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punktis „Geograafiline piirkond ja eri toimingutega hõlmatud alad“ Päritolunimetuse geograafilist piirkonda on laiendatud, et lisada kommuunid, mille territooriumil täiendavat päritolunimetust „Les Aspres“ toodetakse. Asjaomaste kommuunide loetelu on lisatud alapunkti 1 alapunkti a „Geograafiline piirkond“.

See puudutab Pyrénées-Orientales’i piirkonna järgmisi kommuune: Bages osaliselt, Banyuls-dels-Aspres osaliselt, Brouilla osaliselt, Elne osaliselt, Fourques, Llupia osaliselt, Montauriol osaliselt, Ortaffa osaliselt, Passa, Ponteilla osaliselt, Saint-Jean-Lasseille, Sainte-Colombe-de-la-Commanderie osaliselt, Terrats, Thuir osaliselt, Tordères osaliselt, Tresserre osaliselt, Trouillas, Villemolaque osaliselt, Vivès osaliselt.

Tootespetsifikaadi osa „Seos geograafilise piirkonnaga“ on üksikasjalikult esitatud koonddokumendis. Selles täpsustatakse päritolunimetuse geograafilise piirkonna ja täiendavate geograafiliste tähiste eripära.

Täiendav geograafiline tähis „Les Aspres“ on KPNist „Côtes du Roussillon“ üle viidud KPNi „Côtes du Roussillon Villages“ alla, et rühmitada kõik täiendavad geograafilised tähised KPNi „Côtes du Roussillon Villages“ alla.

Geograafilise tähise „Les Aspres“ üleminek päritolunimetusest „Côtes du Roussillon“ päritolunimetusesse „Côtes du Roussillon Villages“ ei muuda seost geograafilise piirkonnaga, sest üleviidavad maatükid on hoolikalt valitud nii, et need vastaksid päritolunimetuse „Côtes du Roussillon Villages“ määratlemise kriteeriumidele.

Koonddokumendi punkti „Määratletud geograafiline piirkond“ muudetakse vastavalt.

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti „Geograafiline piirkond ja eri toimingutega hõlmatud alad“ on lisatud alapunkti 1 alapunkt d, et täpsustada tähisemärkega „Les Aspres“ veinide tootmise konkreetset ala.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunkti 3, mis käsitleb vahetus läheduses asuvat piirkonda, on muudetud, et lisada täiendav tähis „Les Aspres“ pärast selle tähise üleviimist KPNist „Côtes du Roussillon“ KPNi „Côtes du Roussillon Villages“ alla.

On selgitatud muude täiendavate geograafiliste tähiste kasutamise nõudeid: kõigi täiendavate märgetega (välja arvatud „Les Aspres“) veini valmistamiseks on määratletud ainult üks piirkond. See uus piirkond hõlmab kõiki tootespetsifikaadi eelmises redaktsioonis sätestatud veinivalmistamise piirkondi. Märgistusel kasutatavate täiendavate märgete nõuded on sätestatud tootespetsifikaadis ja neid ei lisata koonddokumenti, mida selle muudatusega seoses ei muudeta.

KPNi „Côtes du Roussillon Villages“ tootespetsifikaadi I peatüki IV punktis on välja jäetud sõna „valmistamine“. See sõna jäetakse välja ka koonddokumendi punktist 2.6. Väljajätmine on puhtalt vormiline muudatus. Veini valmistamine hõlmab viinamarjade pressimise ja veini laagerdamise etappi, mida mõlemat on mainitud ning mis on mõlemad määratletud.

Tootespetsifikaadi I peatüki X punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“ on täiendatud täiendavat tähist „Les Aspres“ käsitleva teabega.

X punkti alapunktis 2 „Teave toodete kvaliteedi ja omaduste kohta“ ja alapunktis 3 „Põhjuslik vastasmõju“ on tehtud täpsustusi toodete eriomaduste kirjeldamiseks seoses täiendava geograafilise tähise „Les Aspres“ kasvatusalaga:

alapunkt 2: „Veinid täiendava geograafilise tähisega „Les Aspres“ sobivad säilimiseks ja peavad laagerduma vähemalt 12 kuud. Need on tugevad ja külluslikud ning aroomiga, milles on ülekaalus küpsete marjade ja vürtside noodid.“;

alapunkt 3: „Tähist „Les Aspres“ kandvate veinide tarvis kasvatatakse viinamarju muldadel, mille sügavus ja tekstuur tagavad piisava veevarustuse, et leevendada kliimapõudade mõju. Vähemalt kolme viinamarjasordi segu annab veine, milles on hästi tasakaalus intensiivne tekstuur, värskus ja täidlus ning mis sobivad eriti hästi pikaajaliseks säilitamiseks “.

2.3.   Vahetus läheduses asuva piirkonna laiendamine

Seoses tähise „Les Aspres“ üleviimisega on muudetud tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunkti 3, mis käsitleb vahetus läheduses asuvat piirkonda. Veinide laagerdamine võib toimuda laiemas piirkonnas, kui toimub viinamarjade töötlemine. Vahetus läheduses asuv piirkond hõlmab Pyrénées-Orientales’i piirkonna kõiki departemange ning naaberdepartemange, milleks on Gard, Hérault ja Aude, kooskõlas Languedoc-Roussilloni piirkonna tavadega.

Sõna „valmistamine“ on vahetus läheduses asuva piirkonna määratlusest on välja jäetud (tootespetsifikaadi I peatüki IV punkt). Väljajätmine on puhtalt vormiline muudatus.

Koonddokumendi punkti „Lisatingimused“ muudetakse vastavalt.

2.4.   Viinamarjasortide osakaalu käsitlevad nõuded

1.

Tootespetsifikaadi V punktis „Viinamarjasordid“ on tabelit, milles kirjeldatakse iga täiendava tähise puhul kasutatavaid sorte, ja tabelit, milles on kindlaks määratud eri sortide kasutamise osakaalu nõuded, täiendatud ühe reaga, mis käsitleb tähist „Les Aspres“.

2.

Väikeste kasvatusaladega viinamarjade pakkujate puhul on lisatud viinamarjasortide osakaalu käsitlevate nõuete erand. Viinamarjasortide osakaalu käsitlevad nõuded ei ole nimelt kohandatud nende väikeste struktuuridega, mis koosnevad mõnest maatükist ega valmista oma toodangust veini. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.5.   Viinapuude lõikamise nõuded

1.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI punktis „Viinamarjaistanduse pidamine“ on tehtud üks täpsustus nõuetes, mis käsitlevad täiendava tähise „Les Aspres“ jaoks mõeldud viinapuude lõikamist: selle tähise puhul ei tohi sorti ’Syrah N’ lõigata üheõlalise Guyot’ meetodil, et piirata viljumist sügavatel muldadel. See säte kantakse koonddokumendi punkti „Veinivalmistustavad“.

2.

Nõuet tootespetsifikaadi I peatüki VI punkti alapunkti 1 alapunktis b, mis puudutab Royat’ nöörpuu vormis peetavate viinapuudega maatükkide noorendamist, on leevendatud: ülemmäära, milleks on 10 % olemasolevatest puudest, võib ületada. Erandeid võib teha kooskõlas tootespetsifikaadis sätestatud tingimustega. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.6.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI punkti „Üleminekumeetmed“ on täiendatud järgmise sättega: „2015. aasta saagist kooskõlas KPNi „Côtes du Roussillon“ käsitlevate sätetega valmistatud veine, millel on täiendav tähis „Les Aspres“, võib turustada KPNiga „Côtes du Roussillon villages“, millel on täiendav tähis „Les Aspres“.

See säte võimaldab taotleda ja turustada veine, mis on algselt toodetud päritolunimetuse „Côtes du Roussillon Les Aspres“ maatükkidel, mis läksid üle päritolunimetuse „Côtes du Roussillon Villages Les Aspres“ alla, et tagada üleminek päritolunimetuste „Côtes du Roussillon Les Aspres“ ja „Côtes du Roussillon Villages Les Aspres“ vahel, ilma tootmise ja turustamise katkestuseta ettevõtjate jaoks, sest on järgitud päritolunimetuse „Côtes du Roussillon Villages Les Aspres“ tootmistingimusi.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Tootespetsifikaadi I peatüki XI punkti „Üleminekumeetmed“ on täiendatud järgmise sättega: „Selliste maatükkide puhul, mis ei kuulu täiendava tähise „Les Aspres“ piiritletud kasvatusala hulka, võib jätkata selle nimetuse kasutamist kuni väljajuurimiseni ja hiljemalt 2030. aastani.“

Tegemist on 35 maatüki või maatüki osaga (s.o 13,64 hektariga), mis ei vasta päritolunimetuse „Côtes du Roussillon Villages Les Aspres“ maatükkide piiritlemise kriteeriumidele, kuid mis olid 2011.–2015. aasta saagikoristuste ajal varem määratud tähisega „Côtes du Roussillon Les Aspres“ veinide tootmiseks. Selleks et üleminek ilma tootmist katkestamata oleks asjaomastel ettevõtjatel võimalik, on tehtud ettepanek jätkata nendel maatükkidel tähisega „Côtes du Roussillon Villages Les Aspres“ veinide tootmist kuni 2030. aasta saagikoristuseni.

Asjaomaste maatükkide loetelu on järgmine:

maatüki piiritlemine – KPN „Côtes du Roussillon Villages Les Aspres“

Üleminekumeetmed

KOMMUUN	KOHANIMI	JAGU	NUMBER	VIINAMARJASORT	PINDALA hektarites
BANYULS-DELS-ASPRES	FUMASSOTTES	A	961	’SYRAH’	1,0640
CAMELAS	BELLEVISTE	B	104	’GRENACHE N’	0,5850
CAMELAS	POLITG	B	756	’CARIGNAN N’	0,2196
CANOHES	LAS CLOTTES	AT	18	’GRENACHE N’	0,2000
CASTELNOU	LE RIGAL	A	645	’MOURVEDRE’	0,0953
CASTELNOU	LE RIGAL	A	680	’CARIGNAN N’	0,0700
CASTELNOU	LE RIGAL	A	828	’GRENACHE N’	0,1005
FOURQUES	LAS COUMES	A	443	’SYRAH’	0,1900
FOURQUES	RIBE DE MATTE	A	671	’CARIGNAN N’	0,1700
FOURQUES	CUGULLADE	A	718	’CARIGNAN N’	0,5300
FOURQUES	OULIBEDE FOUSQUE	B	329	’SYRAH’	1,0000
MONTAURIOL	LA GARRIGUETTE	A	162	’GRENACHE N’	1,0000
MONTAURIOL	LAS PLANES	B	636	’SYRAH’	0,4502
PASSA	MAS D’ EN LLAURO	A	523	’CARIGNAN N’	0,2700
PASSA	MAS D’ EN LLAURO	A	535	’SYRAH’	1,0000
PASSA	MAS D’ EN LLAURO	A	535	’CARIGNAN N’	0,2500
PASSA	MAS D’ EN LLAURO	A	535	’GRENACHE N’	0,3000
PASSA	SERRE ST LUC	B	221	’GRENACHE N’	0,1700
PASSA	SERRES ST LUC	B	221	’GRENACHE N’	0,3000
PASSA	MAS D’ EN BADIE	B	400	’CARIGNAN N’	0,5000
SAINTE-COLOMBE-DE-LA-COMMANDERIE	LE VIDRE	A	126	’CARIGNAN N’	0,3120
SAINTE-COLOMBE-DE-LA-COMMANDERIE	LE VIDRE	A	126	’SYRAH’	0,3510
SAINTE-COLOMBE-DE-LA-COMMANDERIE	POUX ROUDOUN	B	77	’MOURVEDRE’	0,1420
SAINTE-COLOMBE-DE-LA-COMMANDERIE	POUX ROUDOUN	B	78	’MOURVEDRE’	0,0660
TERRATS	LO BENTANA	A	508	’CARIGNAN N’	0,2850
TERRATS	LOS COUMAILS	B	22	’MOURVEDRE’	0,1130
TERRATS	LAS PLANES	B	320	’MOURVEDRE’	0,2815
TERRATS	LAS PLANES	B	320	’MOURVEDRE’	0,4735
TERRATS	CANTERRANE	B	717	’GRENACHE N’	0,4370
TERRATS	CANTERRANE	B	723	’MOURVEDRE’	0,3300
THUIR	L’ADOU	B	21	’MOURVEDRE’	0,7515
TROUILLAS	PLAS D’AMONT	A	59	’MOURVEDRE’	1,0800
TROUILLAS	ETANG BAS	B	1 169	’GRENACHE N’	0,2800
TROUILLAS	LA CREOUETTE	B	1 002	’CARIGNAN N’	0,2715
TROUILLAS	LA CREOUETTE	B	1 004	’CARIGNAN N’	0,0055
KOKKU				13,6441

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

2.7.   Veinide ringlusse laskmise kuupäev

– Tootespetsifikaadi I peatüki IX punkti alapunkti 5 „Töötlemine, veini valmistamine ja laagerdumine, pakendamine ja ladustamine“ on muudetud järgmiselt:

—

Tarbija jaoks turule viimise kuupäeva on täpsustatud: saagikoristusele järgneva aasta 15. veebruar kõikide veinide puhul, välja arvatud need, mis kannavad täiendavat tähist „Les Aspres“ või „Tautavel“, mida võib turustada alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist. Need kuupäevad määratakse kindlaks iga täiendava geograafilise tähise puhul ette nähtud laagerdumisperioodide põhjal. Need sätted lisatakse ka koonddokumendi punkti „Veinivalmistuse eritavad“.

—

Volitatud laopidajate vahel ringlusse laskmise kuupäev, milleks oli saagikoristusele järgneva aasta 1. veebruar, tuuakse varasemale kuupäevale, st saagikoristusaasta 15. detsembrile. Veinide tootjate ja turustajate vahel ringlusse laskmise kuupäeva on muudetud varasemaks, et teha võimalikuks veini valmistamine ja laagerdamine veinidega kaupleja tasandil enne tarbija jaoks turuleviimist. See muudatus tehakse koonddokumendi punktis „Konkreetsed veinivalmistustavad“.

2.8.   Aruandluse ja arvestuse pidamise kohustus

Need kohustused on sätestatud tootespetsifikaadi II peatükis. Selles peatükis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumenti. Need sätted on lisatud kontrollikavasse ja neid on muudetud, et viia need kooskõlla päritolunimetuse kontrollimise viisidega. Seega ei mõjuta need koonddokumendis esitatud teavet.

– Maatüki kasutamise deklaratsioon: täpsustatud on tingimusi, mille kohaselt on korraldatud maatükkide kasutamise järjepidevus ajas. Deklaratsiooni lisatakse andmed surnud või puuduvate viinapuude protsendi, niisutusseadmete võimaliku olemasolu ja võimalike üleminekumeetmete kohta.

– Loobumisdeklaratsioon, mis tuleb esitada: sõnad „nii kiiresti kui võimalik“ asendatakse sõnaga „viivitamatult“.

– Taotluse deklaratsioon: deklaratsiooni esitamise lõpptähtpäev on edasi lükatud saagikoristusele järgneva aasta 31. maini. Deklareerida tuleb iga taotletava täiendava geograafilise tähise nimetus.

– Pakendamata veiniga tehtavate tehingute deklareerimine: sõnad „kontrollikavas kindlaks määratud“ jäetakse välja.

– Pakendamisdeklaratsioon: süstemaatiline deklareerimine kaheksa päeva enne pakendamist asendatakse igakuise kokkuvõttega või ettevõtjate puhul, kes teevad enam kui 12 pakendamist aastas, kvartalikokkuvõttega.

– Veini üldisema nimetuse all turustamise deklaratsioon: deklaratsiooni esitamise tähtaega on lühendatud 15 päevalt kaheksale päevale.

– Geograafilisest nimetusest loobumise deklaratsioon: deklaratsiooni esitamise tähtaega on lühendatud 15 päevalt kaheksale päevale.

– Üleminekusätete register on välja jäetud.

– Keldriplaani võib asendada loeteluga, milles on märgitud konteinerite arv, nimetus ja maht.

f.	Peamised kontrollitavad punktid: tootespetsifikaadi III peatükis esitatud tabelit on lihtsustatud. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Peamiste kontrollitavate punktide loetelu on kohandatud, et muuta see tõhusamaks.

Mis puudutab struktuurilisi nõudeid, siis

—	kaitse- ja haldusasutus (ODG) soovib karmistada viinamarjasortide kontrolli ja aega, mil noori viinapuid võib tootmiseks kasutada. Lõikamismeetod on oluline punkt, mis on paigutatud struktuurilistesse meetmetesse, mitte enam tootmistsüklit käsitlevatesse meetmetesse.

Mis puudutab tootmistsüklit käsitlevaid nõudeid, siis

—	veinivalmistamise tavad ja töötlemismeetodid on jäetud peamistest kontrollitavatest punkidest välja, sest need on punktid, mida kontrollitakse toote valmistamise kogu tsükli jooksul ja üldregulatsiooni raames.

Mis puudutab toote esitlusviisi, siis

—

märgistuse kontrollimine, mis oli algselt ette nähtud, kuulub üldregulatsiooni kohaldamisalasse ega puuduta tootespetsifikaadi erikontrolli. Seetõttu on see punkt peamiste kontrollitavate punktide hulgast välja jäetud. Need punktid sisalduvad kontrollikavas ega mõjuta seega koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus(ed)

Côtes du Roussillon Villages

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Toodete analüütilised omadused

Kontrollitud päritolunimetust „Côtes du Roussillon Villages“ kasutatakse üksnes vaiksete kuivade punaste veinide puhul.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12,5 mahuprotsenti.

Turustamisvalmi villimata või villitud veini õunhappesisaldus on kuni 0,4 g/l.

Turustamisvalmi villimata või villitud veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 3 grammi liitri kohta.

Turustamisvalmi villimata või villitud veini partiide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti või üle selle, on fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 4 grammi liitri kohta.

Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus, vääveldioksiidi üldsisaldus, üldalkoholisisaldus ja minimaalne tegelik alkoholisisaldus vastavad ELi eeskirjadele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Veinide organoleptilised omadused

Veinid on vaiksed kuivad punased veinid. Neil on intensiivne punane värvus, punaste või mustade marjade elegantne lõhn ning need tekitavad kohe suus sooja tunde oma tasakaalustatud tanniinide ja kaua püsiva maitsega, milles on tunda punaseid marju ja vürtse.

Veinid täiendava geograafilise tähisega „Caramany“, millel on mustade marjade ja vürtside aroom, on paindlikud ja värsked gurmeeveinid, eelkõige tänu sordi ’Carignan N’ kohustuslikule süsihappelisele matseratsioonile valmistamise ajal.

Veinidele täiendava geograafilise tähisega „Latour-de-France“ on iseloomulikud looduslikud ja vürtsikad nüansid. Need tasakaalustatud jõulised ja tugevamaitselised veinid säilivad hästi.

Veinid täiendava geograafilise tähisega „Les Aspres“ sobivad säilitamiseks ja peavad laagerduma vähemalt 12 kuud. Need on tugevad ja külluslikud ning aroomiga, milles on ülekaalus küpsete marjade ja vürtside noodid.

Veinid täiendava geograafilise tähisega „Lesquerde“ on mineraalsed ja värsked ning punaste puuviljade ja pipra nüanssidega. Sort ’Syrah N’ on kombineeritud sordiga ’Carignan N’, mille tanniine on vähem tunda tänu süsihappelisele matseratsioonile valmistamise ajal.

Veinid täiendava geograafilise tähisega „Tautavel“ on komplekssed, püsivad ning neid iseloomustavad küpsete puuviljade, gariigi ja vürtside nüansid. Nende tugevad tanniinid võimaldavad neid laagerdada 12 kuud pärast saagikoristust.

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistustavade puhul tuleb järgida kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

Veine päritolunimetusega „Côtes du Roussillon Villages“, millele järgneb või mitte täiendav geograafiline tähis „Latour-de-France“, laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 31. jaanuarini.

Veinide puhul päritolunimetusega „Côtes du Roussillon Villages“, millele järgnevad või mitte täiendavad geograafilised tähised „Caramany“ ja „Lesquerde“, tehakse sort ’Carignaon N’ veiniks nii, et kasutatakse süsihappelist matseratsiooni, ja veine laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 31. jaanuarini.

Veine päritolunimetusega „Côtes du Roussillon Villages“, millele järgnevad või mitte täiendavad geograafilised tähised „Les Aspres“ ja „Tautavel“, laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. septembrini.

Kõiki veinid KPNiga „Côtes du Roussillon Villages“ viiakse tarbija jaoks turule alates saagikoristusele järgneva aasta 15. veebruarist, välja arvatud veinid, millel on täiendavad geograafilised tähised „Les Aspres“ ja „Tautavel“, mis viiakse tarbija jaoks turule alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Veinid KPNiga „Côtes du Roussillon Villages“, millele võib järgneda või mitte täiendav geograafiline tähis, võivad liikuda volitatud laopidajate vahel kõige varem saagikoristusaasta 15. detsembril.

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2,5 meetrit. Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 ruutmeetrit. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus sama rea viinapuude vahekaugusega.

Ruudukujuliselt või vahelduvalt istutatud viinapuude puhul on iga viinapuu maksimaalne kasvuala 3 ruutmeetrit. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus sama rea viinapuude vahekaugusega.

Viinapuude ridade vahekaugus ja samas reas olevate viinapuude vahekaugus võib olla kuni 1,7 meetrit.

Eeldusel, et järgitakse minimaalset istutustihedust, võib olemasolevasse ühtsesse plokki istutatud viinapuude ridadevaheline kaugus olla üle 2,5 meetri.

Viinapuud lõigatakse lühikeseks, jäetakse kuni seitse võrset tüve kohta. Igal võrsel võib olla kuni kaks punga.

Royat’ nöörpuu vormiga viinamarjaistanduse ala noorendamine ei tohi ületada 10 % olemasolevatest taimedest aastas.

Viinamarjasorti ’Syrah N’ võib lõigata üheõlalise Guyot’ vormi meetodil, jättes igale viinapuule kuni kaheksa punga, seejuures pikale võrsele kuni kuus punga ja ühe kõrvalvõrse kuni kahe pungaga. Käesolevat sätet ei kohaldata täiendava geograafilise tähise „Les Aspres“ suhtes.

Kastmine võib olla lubatud.

b.   Maksimaalne saagikus

54 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ning veini valmistamine ja laagerdamine toimub geograafilises tootmispiirkonnas, mille riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (Institut national de l’origine et de la qualité) kiitis heaks alalise komitee 10. juuli 2014. aasta koosolekul pädevalt riiklikult komiteelt saadud volituse alusel ning mis hõlmab Pyrénées-Orientales’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumi ametliku geograafilise koodi 1. jaanuari 2023. aasta redaktsiooni kohaselt:

Ansignan, Bages osaliselt, Baho, Baixas, Banyuls-dels-Aspres osaliselt, Bélesta, Brouilla osaliselt, Calce, Caramany, Cases-de-Pène, Cassagnes, Corneilla-la-Rivière, Elne osaliselt, Espira-de-l’Agly, Estagel, Fourques, Lansac, Latour-de-France, Lesquerde, Llupia osaliselt, Maury, Millas (ainult Têtist põhjas asuv territoorium), Montalba-le-Château, Montauriol osaliselt, Montner, Opoul-Périllos, Ortaffa osaliselt, Passa, Perpignan (ainult Têtist põhjas asuv territoorium), Peyrestortes, Pézilla-la-Rivière, Planèzes, Ponteilla osaliselt, Rasiguères, Rivesaltes, Saint-Arnac, Saint-Estève, Saint-Jean-Lasseille, Sainte-Colombe-de-la-Commanderie osaliselt, Saint-Paul-de-Fenouillet, Salses-le-Chateau, Tautavel, Terrats, Thuir osaliselt, Tordères osaliselt, Tresserre osaliselt, Trouillas, Villemolaque osaliselt, Villeneuve-la-Rivière, Vingrau, Vivès.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Carignan N’ (tume)

’Grenache N’ (tume)

’Lledoner pelut N’ (tume)

’Mourvèdre N’ (tume) – ’Monastrell N’

’Syrah N’ (tume) – ’Shiraz’

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Pyrénées-Orientales’i departemangus on geograafiline piirkond looduslikult piiritletud tõketega, mille moodustavad:

—	põhjas piirab Corbières’i mäemassiiv, halduspiir Aude’i departemanguga;

—	lõunas Techi jõgi ja Püreneede jalam;

—	läänes Fenouillèdes’i massiivi ja Canigou massiivi harjad

—	ning idas Salanque’i alad ümber tiikide, Salses-le-Château ja Canet-en-Roussilloni alad ning Vahemeri.

Peamisest jõest Têtist ühel ja teisel pool mäemassiivide jalamil paikneb geograafiline piirkond ümber vahevesikondade:

vasakul kaldal läbib geograafilist piirkonda Agly jõgi, mis väga käänuliselt voolates uuristab Fenouillèdes’i mäemassiivi järske mäekitsusi. Seejärel suubub see jõgi Estageli vesistusse, kus sellesse suubub – sageli kuivana – selle kaks lisajõge: Maury jõgi, mis läbib samanimelise kontrollitud päritolunimetuse geograafilist piirkonda, ja kirde-edelasuunaline Verdouble, mis tuleb Tautavelist. Seejärel voolab see taas kaootiliselt Corbières’ide lubjakivisel jalamil, enne kui suundub Rivesaltais’ terrassidele ja merre.

Paremal kaldal ulatub geograafiline piirkond Réart’i ja selle lisajõgede (Canterrane, Galserane jt) valglatele, mis on melassis kujundanud peamiselt rohkem või vähem erodeerunud küngaste ja uuristatud kuristikega maastiku, mille reljeef muutub ida pool lamedamaks.

Geograafiline kompleks, mis koosneb kohati järsu kaldega mäenõlvadest, küngastest, kuristikest, orgudest ja laugetest terrassidest, on peaaegu eranditult mõeldud viinamarjakasvatuseks, loob maapiirkonna viinamarjakasvatusmaastiku, milles laikudena asetsevad külad ja veinimõisad, mis on veel pääsenud linnastumisest.

Territoorium hõlmab 51 kommuuni või kommuuniosa, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse geograafilise piirkonna.

Lähedal asuvate Püreneede tekkimise tulemusena on esindatud kõik geoloogilised ajastud, luues äärmiselt mitmekesiseid muldi piiratud alal. Need on moodustised, mis on tekkinud aluspõhjakivimite kohapealsel lagunemisel või järve ja meresetete ühest kohast teise liikumisel ja ladestumisel. Viinamarjaistandused võtavad siin enda alla peamiselt suuri mullaalasid, mis on tekkinud pruunist vms kiltkivist, mustast kiltkivist, savi-lubjakivist, gneissist, graniidi murenemisel ning kivisest ja kruusasest merglist. Selline mitmekesisus võimaldab seega igas geograafilises üksuses tooteid sellele kohandada.

Päritolunimetusega viinamarjade tootmiseks spetsiaalselt piiritletud maatükkidel on aga muld, mille ühised omadused on niisugused, et need on orgaaniliste ainete vaesed, kuivad, kivised ja hästi kuivenevad.

Kliima on vahemereline, suved on kuumad ja talved pehmed. Päikesepaistet on aastas üle 2 500 tunni, aastane sademete hulk jääb vahemikku 450–650 milliliitrit, kusjuures vihmad on sageli äikesevihmad, mis toovad kaasa märkimisväärseid kaotusi veevoolu tõttu. Keskmine temperatuur on erinev: mere ääres 15 °C, aga kui liikuda lääne poole, siis 13°C kõrguse tõttu, mis muudab kliima jahedamaks.

Roussilloni kliimat mõjutab aga enim sage ja tugev loodetuul tramontana, mis puhub ühel päeval kolmest ning on talvel Püreneede tippudelt tulles tugev ja krõbekülm. See põhjustab okste murdumist kevadel, süvendab põuda suvel, kuid puhastab õhku ja tänu sellele on võimalik viinapuid töödelda minimaalselt. Meretuul, mis puhub harvemini, toob niiskust ja sademeid.

Selles väga vahemerelises piirkonnas on viinamarjaistandused igal pool gariigi ja makja vahel, metsiku iluga künklikul maastikul, mis kohati on mineraaline.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Roussillonis, mille nimi tuleneb juba alates 6. sajandist eKr jõudsalt arenenud Ibeeria-Liguuria linna Ruscino nimest, algas viinamarjakasvatus foiniiklaste saabumisega sellele kaljusele rannikule umbes 600 aastat eKr. Nad õpetasid kohalikele elanikele viinapuude lõikamise ja veini valmistamise kunsti ning selles soojas ja tuulises kliimas valmistati juba väga varakult suure alkoholisisaldusega veine, mis sobisid transportimiseks.

Gallia Narbonensise provintsis, kuhu Roussillon kuulus Rooma ülemvõimu ajal, kasvasid viinapuud mäenõlvadel kõrvuti oliivipuudega, jättes laugjamad maad kariloomadele ja põllukultuuridele.

Viinamarjakasvatus oli seega selle piirkonna põllumajanduses seega alati esindatud. Viinamarjaistandused, mida läänegoodid tugevdasid, kannatasid barbarite hävitustöö all ja ärkasid taas elule 9. sajandil tänu benediktiini kloostrite tegevusele. 10. sajandil mainisid paljud hartad viinamarjaistandusi, mis ulatuvad Fenouillèdes’ini, mis on selle geograafilise piirkonna läänepoolseim osa.

Kõigepealt tõid piirkonnale tuntust naturaalsed magusad veinid.

Raudtee saabudes laienes viinapuude all olev ala kõige enam ja eriti arenes kuivade valgete kvaliteetveinide valmistamine.

Seega kui 1952. aasta jaanuaris tunnustati päritolunimetust vin délimité de qualité supérieure „Corbières du Roussillon“ Têti jõest põhjas toodetud veinide puhul, tunnustati umbes 40 kommuuni osas, kus asusid „parimad viinamarjakasvatusalad“ (J. FANET „Les vins du Roussillon“ („Roussilloni veinid“), 1980) ka päritolunimetust vin délimité de qualité supérieure „Corbières supérieures du Roussillon“.

Päritolunimetuste vin délimité de qualité supérieure koondamisega 1977. aastal nimetuse „Côtes du Roussillon“ alla tunnustati veinide „Corbières supérieures du Roussillon“ ajaloolise sektori konkreetselt geograafilist piirkonda kontrollitud päritolunimetusena „Côtes du Roussillon Villages“.

Tookord said kaks kommuuni, mis olid väga tuntud oma veinide poolest, mida turustasid mainekad ettevõtjad, kasutada täiendavaid geograafilisi tähiseid „Caramany“ ja „Latour-de-France“, mille võib lisada kontrollitud päritolunimetuse „Côtes du Roussillon Villages“ nimele.

Pärast üldist arutelu tootmise organiseerimise üle püramiidina, mis rajaneb kindlaks tehtud pedoklimaatiliste üksuste ärakasutamisel, määrati kindlaks veel teisedki täiendavad geograafilised tähised:

—	1995. aastal „Lesquerde“, mida iseloomustavad asukohad, kus on kõrgete alade graniitmullad;

—	1997. aastal „Tautavel“ Verdouble’i orus, mida iseloomustavad asukohad, kus on savi-lubjakivimullad;

—	2017. aastal „Les Aspres“ kivisel ja kruusasel merglil.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Roussillonis on tähistega „Côtes du Roussillon“, „Côtes du Roussillon Villages“ ja täiendava geograafilise tähisega „Côtes du Roussillon Villages“ veine tootvad viinamarjaistandused kujunenud iidse viinamarjakasvatuse ühendusest oskusteabega, mis on inimkogukonnal, kes soovib eraldi geograafilistes üksustes väärtustada veinide kordumatut identiteeti.

Veinid päritolunimetusega „Côtes du Roussillon Villages“, mis valmistatakse piiritletud kasvatusalas hoolikalt valitud maatükkidelt saadud viinamarjadest, mille sordid valitakse olenevalt nende sobivusest kasvatuskohale, on mitmesugused, nendes väljendub kohalike looduslike ja inimtegurite koosmõju, milles avaldub toodetavate veinide rikkalikkus ja ainulaadsus.

Soodsad looduslikud tingimused, mahe ja kuiv vahemereline kliima, rohke päikesepaiste, vähene sademete hulk ja tramontana puhastav mõju viinamarjade sanitaarsele seisundile aitavad kõik saada optimaalse küpsusastmega kvaliteetseid viinamarju.

Traditsioonilised sordid ’Grenache N’, ’Mourvèdre N’ ja ’Carignan N’ on märkimisväärselt kohandatud toitainevaeste muldade ning kuiva ja tuulise kliimaga, eelkõige lühikeseks lõikamise läbi – tava, mis on päritud iidsetelt ruudukujulistelt toestamata istandustelt ning võimaldab neil panna vastu tuulele ja põuale. Sort ’Syrah N’, mis on tavaliselt toestatud, sest on tuuletundlik, on istutatud sügavamasse ja jahedamasse mulda.

Nende päritolunimetusega „Côtes du Roussillon Villages“ veinide tootmiseks valitud maa-ala iseloomustavate eri tegurite kooslus annab punaseid veine, millele on omased intensiivne värvus, rikkalik aroomibukett, milles on ühendatud punaste või mustade marjade ja vürtside noodid, ning nende tanniinisus.

Kontrollitud päritolunimetusega „Côtes du Roussillon Villages“ hõlmatud geograafilises piirkonnas avaldub looduskeskkondade ja nendest keskkondadest saadud toodete mitmekesisus konkreetselt viies täiendavas geograafilises tähises maatükkidel, mis on iga tähise tarvis viinamarjade korjamiseks täpselt piiritletud:

„Caramany“, kus on gneissimullad, mille jahedus aitab kaasa sordi ’Syrah N’ aroomide peensuse väljendumisele ning kus süsihappeline matseratsioon toob välja sordi ’Carignan N’ aroomipotentsiaali ja võimaldab saavutada paindlikkuse veinide tekstuuris;

„Latour-de-France“, mille geograafiline üksus asub Agly suudmes, kusjuures maatükid paiknevad täpselt kindlaks määratud kommuunides ja kohtades, kus on soojad mullad, mis võimaldavad sordil ’Grenache N’ väljendada oma vahemerelist loomust; sort ’Carignan N’ sobib hästi väga päikesepaistelistele nõlvadele ning sort ’Syrah N’, mis on istutatud jahedamasse mulda, lisab kuumadele veinidele vürtsise noodi ja annab suurepärase säilitamispotentsiaali;

„Les Aspres“, kus on mullad, mille sügavus ja tekstuur tagavad piisava veevarustuse, mis leevendab põuase kliima mõjusid. Vähemalt kolme viinamarjasordi segu annab veine, milles on hästi tasakaalus intensiivne tekstuur, värskus ja täidlus ning mis sobivad eriti hästi pikaajaliseks säilitamiseks;

„Lesquerde“, kus on toitainevaesed graniitmullad kõrgetel aladel, kus sordid ’Syrah N’ ja ’Grenache N’ küpsevad aeglaselt ja väljendavad nende happeliste muldade mineraalsust; sort ’Carignan N’, mille puhul kasutatakse veinivalmistamisel süsihappelist matseratsiooni, muudab veini väga elavaks ja see elavus avaldub, kui vein on noor;

„Tautavel“ samanimelise oru südames, kus on savi-lubjakivimullad, milles toitainevaestele kivistele ja kehvadele mäenõlvadele istutatud sort ’Grenache N’ väljendab soojust ja jõudu tasakaalus, mis on saavutatud mitme kuu pikkuse laagerdamisega, sageli puuvaadis, samas kui sordid ’Syrah N’ ja ’Mourvèdre N’ leiavad sellest orust jaheduse, mis on nende olemuse täielikuks avaldumiseks vajalik. Sort ’Carignan N’ leiab siin oma potentsiaali avaldumiseks eriti soodsad pedoklimaatilised tingimused.

Selles sageli mägises piirkonnas paiknevad viinapuud vahemerelisel maastikul, mis koosneb gariigist, tihti väga kivisest makjast, millel on rikkalik kultuuri- ja ajaloopärand.

Rannikualale ja tasandikule omase kasvava linnastumise eest kaitstud külade asukoht on võimaldanud säilitada viinamarjaistandused, mida peavad paljud üksikkeldrid ja ajakohastatud ühistukeldritesse koondunud viinamarjakasvatajad.

See koostoime on aidanud kaasa veinide „Côtes du Roussillon Villages“ maine arengule ja eri tähiste edendamisele.

Tootjate põlvkondade jooksul omandatud oskusteabe ning nende käsutuses oleva rangelt piiritletud maa-ala pedoklimaatiline mitmekesisus loob veinide „Côtes du Roussillon“ perekonna identiteedi – perekond, milles on olnud võimalik eristada ainult punaste veinide puhul kontrollitud päritolunimetust „Côtes du Roussillon Villages“, mida täiendab või mitte täiendava geograafilise tähise nimetus.

Selline mitmekesisus näitab tootjate ajaloolist seotust oma maastikuga ja nende dünaamilisust siin valmistatavate toodete edendamisel.

9.   Muud olulised tingimused

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Vastavalt tootespetsifikaadile võib KPNile „Côtes du Roussillon Villages“ lisada täiendavaid geograafilisi tähiseid „Caramany“, „Latour-de-France“, „Les Aspres“, „Lesquerde“ ja „Tautavel“.

Kõik vabatahtlikud märked kantakse etiketile tähemärkidega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui tähemärgid, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.

Täiendava geograafilise tähise nimetus võib veinide märgistamisel ja reklaamimisel olla esitatud üksnes tähtedega, mis ei ole suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui tähed, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale „Grand Vin du Roussillon“.

Selle suurema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus ja laius ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide kõrgusest ja laiusest.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse kontrollitud päritolunimetusega „Côtes du Roussillon Villages“ veinide valmistamise erandit, hõlmab ametliku geograafilise koodi 1. jaanuari 2023. aasta redaktsiooni kohaselt Pyrénées-Orientales’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumi, mille hulgas ei ole IV punkti alapunkti 1 alapunktis a loetletud kommuuniosi, mille territoorium kuulub geograafilisse piirkonda:

Alenya, Amélie-les-Bains-Palalda, Arboussols, Argelès-sur-Mer, Bages, Banyuls-dels-Aspres, Bompas, Bouleternère, Le Boulou, Brouilla, Cabestany, Caixas, Camélas, Canet-en-Roussillon, Canohès, Castelnou, Caudiès-de-Fenouillèdes, Céret, Claira, Les Cluses, Collioure, Corbère, Corbère-les-Cabanes, Corneilla-del-Vercol, Elne, Espira-de-Conflent, Estoher, Feilluns, Finestret, Fosse, Ille-sur-Têt, Joch, Laroque-des-Albères, Latour-Bas-Elne, Llauro, Llupia, Marquixanes, Maureillas-las-Illas, Millas, Montauriol, Montescot, Montesquieu-des-Albères, Néfiach, Oms, Ortaffa, Palau-del-Vidre, Perpignan, Pézilla-de-Conflent, Pia, Pollestres, Ponteilla, Prats-de-Sournia, Prugnanes, Reynès, Rigarda, Rodès, Saint-André, Saint-Cyprien, Sainte-Colombe-de-la-Commanderie, Sainte-Marie-la-Mer Saint-Féliu-d’Amont, Saint-Féliu-d’Avall, Saint-Génis-des-Fontaines, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-Pla-de-Corts, Saint-Laurent-de-la-Salanque, Saint-Martin-de-Fenouillet, Saint-Michel-de-Llotes, Saint-Nazaire, Saleilles, Le Soler, Sorède, Sournia, Taillet, Tarerach, Théza, Thuir, Tordères, Torreilles, Toulouges, Tresserre, Trévillach, Trilla, Villelongue-de-la-Salanque, Villelongue-dels-Monts, Villemolaque, Villeneuve-de-la-Raho, Vinça, Vivès, Le Vivier.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse veini laagerdamisega seotud erandit, hõlmab ametliku geograafilise koodi 1. jaanuari 2023. aasta redaktsiooni kohaselt eespool loetletud kommuunide territooriumi, mis moodustab päritolunimetusega veini valmistamise vahetus lähenduses asuva piirkonna, ja järgmiste kommuunide territooriumi:

Aude’i departemang: Aigues-Vives, Ajac, Albas, Alet-les-Bains, Alzonne, Antugnac, Aragon, Argeliers, Argens-Minervois, Armissan, Arquettes-en-Val, Azille, Badens, Bages, Bagnoles, Barbaira, Bizanet, Bize-Minervois, Blomac, Bouilhonnac, Bouriège, Boutenac, Cabrespine, Campagne-sur-Aude, Camplong-d’Aude, Canet, Capendu, Cascastel-des-Corbières, Cassaignes, Castelnau-d’Aude, Castelreng, Caunes-Minervois, Caunettes-en-Val, Caves, Cépie, Comigne, Conilhac-Corbières, Conques-sur-Orbiel, Couiza, Cournanel, Coustaussa, Coustouge, Cruscades, Cucugnan, Davejean, Dernacueillette, La Digne-d’Amont, La Digne-d’Aval, Douzens, Duilhac-sous-Peyrepertuse, Durban-Corbières, Embres-et-Castelmaure, Escales, Espéraza, Fabrezan, Felines-Termenès, Ferrals-les-Corbières, Festes-et-Saint-André, Feuilla, Fitou, Fleury, Floure, Fontcouverte, Fontiès-d’Aude, Fontjoncouse, Fournes-Cabardès, Fraisse-Cabardès, Fraissé-des-Corbières, Gaja-et-Villedieu, Gardie, Ginestas, Gruissan, Homps, Les Ilhes, Jonquières, Labastide-en-Val, Ladern-sur-Lauquet, Lagrasse, Laroque-de-Fa, Lastours, Laure-Minervois, Leucate, Lézignan-Corbières, Limousis Limoux, Loupia, Luc-sur-Aude, Luc-sur-Orbieu, Magrie, Mailhac, Maisons, Malras, Malves-en-Minervois, Marseillette, Mayronnes, Mirepeisset, Montazels, Montbrun-des-Corbières, Montgaillard, Montirat, Montolieu, Montredon-des-Corbières, Montséret, Monze, Moussoulens, Moux, Narbonne, Névian, Ornaisons, Padern, Palairac, La Palme, Paraza, Pauligne, Paziols, Pennautier, Pépieux, Peyriac-de-Mer, Peyriac-Minervois, Peyrolles, Pezens, Pieusse, Pomas, Portel-des-Corbières, Port-la-Nouvelle, Pouzols-Minervois, Puichéric, Quintillan, La Redorte, Ribaute, Rieux-en-Val, Rieux-Minervois, Roquecourbe-Minervois, Roquefort-des-Corbières, Roquetaillade-et-Conilhac, Rouffiac-d’Aude, Roubia, Rouffiac-des-Corbières, Rustiques, Saint-André-de-Roquelongue, Saint-Couat-d’Aude, Saint-Couat-du-Razès, Sainte-Eulalie, Sainte-Valière, Saint-Frichoux, Saint-Hilaire, Saint-Jean-de-Barrou, Saint-Laurent-de-la-Cabrerisse, Saint-Nazaire-d’Aude, Saint-Pierre-des-Champs, Saint-Polycarpe, Sallèles-Cabardès, Salles-d’Aude, Salsigne, La Serpent, Serres, Serviès-en-Val, Sigean, Talairan, Taurize, Termes, Thézan-des-Corbières, Tournissan, Tourouzelle, Tourreilles, Trassanel, Trausse, Trèbes, Treilles, Tuchan, Val-de-Dagne, Val-du-Faby (Fa delegeeritud kommuuni territooriumile vastav osa), Ventenac-Cabardès, Ventenac-en-Minervois, Vignevieille, Villalier, Villanière, Villardonnel, Villar-en-Val, Villar-Saint-Anselme, Villarzel-Cabardès, Villebazy, Villedubert, Villegailhenc, Villegly, Villelongue-d’Aude, Villemoustaussou, Villeneuve-les-Corbières, Villeneuve-Minervois, Villerouge-Termenès, Villesèque-des-Corbières, Villetritouls, Vinassan;

Gardi departemang: Aspères, Aujargues, Brouzet-lès-Quissac, La Cadière-et-Cambo, Calvisson, Cannes-et-Clairan, Carnas, Combas, Conqueyrac, Corconne, Crespian, Fontanès, Gailhan, Junas, Langlade, Lecques, Liouc, Montmirat, Montpezat, Moulézan, Nages-et-Solorgues, Nîmes, Orthoux-Sérignac-Quilhan, Saint-Clément, Saint-Hippolyte-du-Fort, Saint-Mamert-du-Gard, Salinelles, Sardan, Sommières, Souvignargues, Vic-le-Fesq, Villevieille;

Pyrénées-Orientales’i departemang: Banyuls-sur-Mer, Cerbère, Port-Vendres.

Hérault’ departemang: Adissan, Agel, Aigne, Aigues-Vives, Alignan-du-Vent, Aniane, Arboras, Argelliers, Aspiran, Assas, Assignan, Aumelas, Autignac, Azillanet, Babeau-Bouldoux, Bassan, Beaufort, Beaulieu, Berlou, Béziers, Boisseron, Le Bosc, Boujan-sur-Libron, Brignac, Brissac, Cabrerolles, Cabrières, Campagne, Canet, Cassagnoles, Castelnau-le-Lez, Castries, La Caunette, Causse-de-la-Selle, Causses-et-Veyran, Caussiniojouls, Caux, Cazedarnes, Cazevieille, Cazouls-lès-Béziers, Cébazan, Cessenon-sur-Orb, Cesseras, Ceyras, Claret, Clermont-l’Hérault, Combaillaux, Corneilhan, Cournonsec, Cournonterral, Creissan, Cruzy, Entre-Vignes, Faugères, Félines-Minervois, Ferrières-Poussarou, Fontanès, Fontès, Fos, Fouzilhon, Fozières, Gabian, Garrigues, Gignac, Guzargues, Jonquières, Juvignac, Lacoste, Lagamas, Laurens, Lauret, Lauroux, Lavalette, Lavérune, Liausson, Lieuran-Cabrières, La Livinière, Lodève, Lunel, Lunel-Viel, Magalas, Margon, Les Matelles, Mauguio, Mérifons, Minerve, Montagnac, Montarnaud, Montbazin, Montblanc, Montesquieu, Montouliers, Montoulieu, Montpellier, Montpeyroux, Moulès-et-Baucels, Mourèze, Murles, Murviel-lès-Béziers, Murviel-lès-Montpellier, Nébian, Neffiès, Nézignan-l’Evêque, Nissan-lez-Enserune, Nizas, Octon, Olmet-et-Villecun, Olonzac, Oupia, Paulhan, Pégairolles-de-Buèges, Pégairolles-de-l’Escalette, Péret, Pézenas, Pierrerue, Pignan, Plaissan, Poujols, Poussan, Pouzolles, Prades-le-Lez, Prades-sur-Vernazobre, Le Puech, Puéchabon, Puisserguier, Quarante, Restinclières, Roquebrun, Roquessels, Roujan, Saint-André-de-Buèges, Saint-André-de-Sangonis, Saint-Aunès, Saint-Bauzille-de-la-Sylve, Saint-Bauzille-de-Montmel, Saint-Chinian, Saint-Clément-de-Rivière, Saint-Drézéry, Sainte-Croix-de-Quintillargues, Saint-Félix-de-Lodez, Saint-Gély-du-Fesc, Saint-Geniès-des-Mourgues, Saint-Georges-d’Orques, Saint-Guiraud, Saint-Jean-de-Buèges, Saint-Jean-de-Cuculles, Saint-Jean-de-Fos, Saint-Jean-de-la-Blaquière, Saint-Jean-de-Minervois, Saint-Mathieu-de-Tréviers, Saint -Nazaire-de-Ladarez, Saint-Pargoire, Saint-Pons-de-Mauchiens, Saint-Privat, Saint-Saturnin-de-Lucian, Saint-Sériès, Saint-Thibéry, Saint-Vincent-de-Barbeyrargues, Saturargues, Sauteyrargues, Sauvian, Sérignan, Servian, Siran, Soubès, Soumont, Sussargues, Le Triadou, Usclas-du-Bosc, Vacquières, Vailhan, Vailhauquès, Valflaunès, Valmascle, Vendémian, Vendres, Vieussan, Villeneuve-lès-Maguelone, Villeneuvette, Villespassans, Villeveyrac.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-cf71b94d-3d97-44c4-a6f1-89ed875b3c9c

---

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.