EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2024
COM(2024) 482 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 4. oktoobri 2022. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12275/22 INIT; ST 12275/22 INIT ADD 1) Madalmaade taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD
1.Reformide ja investeeringute kirjeldus
A.KOMPONENT 1. ROHEPÖÖRDE EDENDAMINE
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on edendada ja kiirendada rohepööret Madalmaades ning tegeleda probleemidega, mis tulenevad Madalmaade Natura 2000 aladel ja nende ümbruses tekkivast liigsest lämmastiku sadestumise tasemest. Komponent koosneb viiest reformist ja kuuest investeeringust, mille eesmärk on edendada rohepööret. Neist kaks investeeringut on mõeldud lämmastikuprobleemide lahendamiseks.
Rohepöörde eesmärke toetab keskkonnasäästlikumaks muutmise maksureformide pakett, mille eesmärk on muuta säästvad energiaallikad fossiilkütustega võrreldes rahaliselt atraktiivsemaks ning motiveerida kodanikke ja ettevõtjaid oma energiatarbimist piirama. Näiteks eeldatakse, et ulatusliku energiaseaduse reformiga ajakohastatakse, ajakohastatakse ja integreeritakse gaasi- ja elektrisüsteemide õigusraamistikku, et toetada elektrivõrgu üleminekut vähese CO2 heitega energiasüsteemile. Neid reforme täiendavad investeerimisprogrammid taastuvate energiaallikate (st avamere tuuleenergia) ja kandjate (st saastevaba vesinik) kasutuselevõtuks ning investeeringud selliste säästvate liikuvuslahenduste arendamisse nagu heitevabad siseveelaevad ja vesiniku jõuseadmetega käitatavad õhusõidukid.
Lämmastikuprobleeme käsitletakse terviklikus looduse taastamise kavas, milles keskendutakse lämmastiku sadestumise vähendamisele tundlikes elupaikades Natura 2000 aladel. Lämmastikuga seotud probleeme käsitletakse täiendavalt Natura 2000 alade lähedal asuvate seakasvatusettevõtete tegevuse lõpetamise toetuskavas.
Komponent aitab saavutada Madalmaade energia- ja kliimaeesmärke, sealhulgas riiklikku energia- ja kliimakava. Komponendiga toetatakse ka riigipõhiste soovituste täitmist, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas taastuvenergiale, energiatõhususele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegiatele (2019. aasta riigi erisoovitus nr 3), keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele (riigipõhine soovitus nr 3 2020. aastal) ning vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, eelkõige edendades täiendavaid investeeringuid võrgutaristusse ja lihtsustades veelgi loamenetlusi, parandades energiatõhusust, eelkõige hoonetes, ning kiirendades investeerimist kestlikku transporti ja kestlikku põllumajandusse (2022. aastal esitatud riigipõhine soovitus nr 4).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
1.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C1.1 (R1). Energia maksustamise reform
Reformi eesmärk on motiveerida ettevõtjaid ja kodumajapidamisi piirama oma energiatarbimist ja minema üle kliimasõbralikumatele energiaallikatele. Reform hõlmab tariifide muutmist, mis muudavad maagaasi kasutamise kallimaks ja elektri kasutamist odavamaks, ning energia maksustamise struktuurilisi kohandusi, mille eesmärk on vähendada energiatarbimist.
Tariifide kohandamise reform seisneb järgmiste muudatuste tegemises:
a)suurendatakse esimese sagedusriba (eerste schijf) gaasi kasutamise tariifi ja vähendatakse esimese sagedusriba elektri kasutamise tariifi;
b)vähendatakse elektri kasutamise teise ja kolmanda vahemiku (tweede en derde schijf) tariife;
c)energiatariifide struktuur peab olema vähem kahanev, suurendades määrasid nii suurimates gaasi- kui ka elektritarbimise vahemikes; ning
d)elektritarbijate energiamaksu vähendamise aastane kindlasummaline summa on vähemalt 493,27 eurot elektriühenduse kohta.
Energia maksustamise struktuurilisi kohandusi käsitlev reform:
a)kaotada metallurgiliste ja mineraloogiliste protsesside maksuvabastuse ja tagasimaksete kava (maagaas ja elekter);
b)piirata elektritootmises maagaasi tarbimise maksuvabastust maagaasiga, mida kasutatakse võrku tarnitava elektrienergia tootmiseks; ning
c)kaotada kasvuhooneaianduse vähendatud määr.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
Reform C1.1 (R2). Tööstuse CO2 maksu kehtestamine ja karmistamine
Reformi eesmärk on vähendada tööstuse CO2 heidet tööstuse CO2 maksu abil. See maks toimib hinna alammäärana, kehtestades miinimumhinna CO2 heite tonnile: kui hind Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) langeb sellest miinimumhinnast madalamale, kohaldatakse HKSi hinna ja madalaima hinna vahe maksuna.
Tööstuse CO2 maksuga seotud reform hõlmab järgmisi elemente:
a)tööstusele CO2 maksu kehtestamine; ning
b)maksu karmistamine eesmärgiga veelgi vähendada tööstuse CO2 heidet.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform C1.1 (R3). Lennureisijatasu (ATT) suurendamine
Reformi eesmärk on paremini kajastada reisijate õhutranspordi sotsiaalseid kulusid ja hoida ära lühilende. Reformiga tõstetakse lennureisijatasu, mille tulemuseks on Madalmaades asuvast lennujaamast väljuvate reisijate lennupiletite kohene hinnatõus.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform C1.1 (R4). Autode maksustamise reform
Reformi eesmärk on vähendada fossiilkütustel töötavate autode läbitud kilomeetrite arvu.
Reform hõlmab järgmisi elemente:
a)kaotada järk-järgult mootorsõidukite ja mootorrataste ostumaks (Belasting van Personenauto’s en Motorrijwielen, BPM), mida kohaldatakse käibemaksuseaduse (Wet op de omzetbelasting 1968) artiklis 7 määratletud fossiilkütusel töötavate ettevõtjate kaubikute suhtes; ning
b)kehtiva omandimaksu baasi muutmine sõiduki massilt läbitud kilomeetrite arvule.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform C1.1 (R5). Energiaseadus
Selle reformi eesmärk on ajakohastada, ajakohastada ja integreerida gaasi- ja elektrisüsteemide õigusraamistikku. Eelkõige seisneb reform energiaseaduse jõustumises, millega integreeritakse kehtiv gaasiseadus ja kehtiv elektriseadus ühte õigusraamistikku ning mis sisaldab järgmisi elemente:
a)parandada gaasi- ja elektriandmete kogumise, säilitamise ja vahetamise süsteemi;
b)vaadata läbi õiguslik alus provintsi või keskvalitsuse sekkumiseks energiataristuprojektidesse, et optimeerida lubade andmist ja riiklikku huvi pakkuvate projektide (Energieprojecten van Nationale Belang) rakendamist riikliku koordineerimiskava (Rijkscoördinatieregeling, RCR) kaudu.
c)ajakohastada põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate õigusraamistikku;
d)reguleerida elektritarbijate võimalusi saada energiaturul aktiivseteks osalisteks, võimaldades i) sõlmida lepinguid mitme operaatoriga ühel ühendusel, ii) müüa omatoodetud elektrit kas agregeerimise teel või mitte ning iii) lõpptarbijate tegeliku nõudluse paindlikkuse rahaks muutmist agregeerimise teel; ning
e)parandada lõpptarbijate kaitset.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
Investeering C1.1 I1. Avamere tuuleenergia
Selle investeeringu eesmärk on suurendada tuuleenergia tootmise võimsust Põhjameres. Selle asemel, et katta avamere tuuleparkide ehituskulud ise, on investeeringu eesmärk vähendada avamere tuuleenergia lisavõimsuse kasutuselevõtuga seotud negatiivseid välismõjusid.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)laevanduse ohutuse suurendamine avamere tuuleparkide lähedal i) viie uue elektrilaadimispunkti hankimisega merel elektrilaevade jaoks ja viie uue laadimispunkti hankimisega elektrilaevade (sealhulgas hübriidlaevade) kai ääres ning ii) kolme hädaolukorras reageerimise pukseerimislaeva hankimisega;
b)Põhjamere ökosüsteemi tugevdamine ja kaitse, mida avamere tuuleparkide kasutuselevõtmine võib negatiivselt mõjutada, i) linnu- ja mereimetajate liikide kaitseks võetavad looduse suurendamise meetmed, ii) looduse taastamise katsemeetmed Natura 2000 aladel ja neist väljaspool, iii) uurimisprojektid võimalike meetmete kohta Põhjamere ökosüsteemi tugevdamiseks ja liikide kaitsmiseks, iv) Madalmaade valitsuse avamere tuuleenergia ökoloogiline programm (Wozep) ja v) Põhjamere ökoloogilise seire digitaliseerimine, sealhulgas ökoloogiliste andurite paigaldamine; ning
c)avamere elektriühenduse piisav integreerimine maismaal asuvatesse lossimiskohtadesse, sealhulgas i) nelja piirkonna investeerimiskava, mille eesmärk on piirata tuuleenergia lossimiskohtade kohalikku negatiivset mõju asjaomastel aladel, ning ii) ökoloogiliste impulsside pakett Waddenzee piirkonna jaoks ja põllumajandusmaa sooldumise kompenseerimine.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige peavad kolme uue hädaolukorras reageerimise pukseerimislaeva pakkumiskutse(d) ja allkirjastatud leping(ud) sisaldama järgmisi siduvaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mida rakendusasutus kontrollib:
a)Tuleb tagada, et taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavad laevad kasutavad üksnes rohelist metanooli, mis vastab taastuvenergia direktiivile (EL) 2018/2001 (RED II) ning sellega seotud rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele.
b)Keskkonnahoidliku metanooli tootmiseks kasutatav keskkonnahoidlik vesinik peab vastama nõudele vähendada olelusringi jooksul vesiniku puhul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % (mille tulemuseks on 3 t CO2eq/tH2).
c)Rohelise metanooliga saavutatakse vähemalt 70 % heite vähenemine vastavalt taastuvenergia direktiivile (EL) 2018/2001 (edaspidi „II taastuvenergia direktiiv“) ning sellega seotud rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele.
d)Vähemalt 90 % laevade energiatarbimisest nende kasutusaja jooksul peab olema elektriline ning ülejäänud energiatarbimine peab olema kas i) pärit rohelisest metanoolist (mis vastab punktis c sätestatud rohelise metanooli tingimustele), mis on toodetud vee ja taastuvenergia elektrolüüsi teel toodetud keskkonnahoidliku vesiniku abil (mis vastab eespool punktis b sätestatud keskkonnahoidliku vesiniku tingimustele), ja CO2, mis pärineb: 1) CO2 kogumisest otse atmosfäärist, 2) tööstustegevuse jääk-CO2, 3) ringlussevõetamatutest jäätmetest, välja arvatud põletamisprotsessid, ja/või 4) niidetud rohu (või muude biolagunevate jäätmete) kääritamisest, kui niidetud rohi ei ole piisavalt kättesaadav; kõik rohelise metanooli tootmiseks kasutatavad „muud biolagunevad jäätmed“ peavad vastama II taastuvenergia direktiivi IX lisa A osas loetletud lähteainete kategooriate jääkidele ja/või jäätmetele ning nendest saadud; või ii) põhinevad sektori parimal võimalikul tehnoloogial. Valik alapunktide i ja ii vahel sõltub võimalikult madala keskkonnamõju saavutamisest sektoris.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C1.1 I2. Roheline vesinikuenergia
Selle investeeringu eesmärk on kiirendada ja laiendada keskkonnahoidliku vesiniku ökosüsteemi arengut Madalmaades.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)vähemalt kahe näidisrajatise ehitamine uuendusliku keskkonnahoidliku vesinikutehnoloogia jaoks, et näidata suuremahulise elektrolüüsi ja keskkonnahoidliku vesiniku kasutuselevõtu teostatavust;
b)vähemalt kolm teadusprojekti, mis keskenduvad keskkonnahoidliku vesiniku tootmisele, ladustamisele, transpordile või kasutamisele; ning
c)inimkapitali tegevuskava väljatöötamine koos meetmetega, mille eesmärk on suurendada oskuste pakkumist keskkonnahoidliku vesiniku valdkonnas, luues vähemalt viis piirkondlikku õpikogukonda, kursusematerjale ja -üritusi või -keskusi, et hõlbustada ettevõtete ja haridus- või teadusasutuste vahelist teabevahetust.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige toetatakse selle investeeringu raames võetavate meetmetega üksnes vesiniku tootmist, salvestamist, transporti ja kasutamist, mis põhineb taastuvaid energiaallikaid kasutaval elektrolüüsil kooskõlas taastuvenergia direktiiviga (EL) 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) või võrguelektril (viimane nõuab põhjendust selle kohta, kuidas saavutada suurem taastuvenergia tootmisvõimsus riiklikul tasandil), või vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad nõudele vähendada vesiniku puhul olelusringi jooksul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % (mille tulemusena on kasvuhoonegaaside heide olelusringi jooksul väiksem kui 3 t CO2e/tH2) ja 70 % vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul fossiilkütuse võrdlusväärtus 94 g CO2e/MJ analoogselt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud lähenemisviisiga.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam, jäetakse välja1.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering C1.1 I3. Energiasüsteemi ümberkujundamine siseveeteedel, heitevabade teenuste projekt (ZES)
Selle investeeringu eesmärk on võtta kasutusele täielikult elektriline ja heitevaba siseveetransport. Investeeringust rahastatakse 150 kWh koguvõimsusega moodulenergiakonteinereid (MEC), 14 laadimiskohta laevadele ja täielikult elektrilisi siseveelaevu kogumahutavusega 6161 TEUd (kakskümmend jalga ekvivalentühikut). MECid on vahetatavad energiamahutid, mida laaditakse taastuvelektriga ning mis sobivad paigaldamiseks uutele ja olemasolevatele siseveelaevadele. Kaptenid peavad suutma vahetada MECid kõigis 14 laadimiskohas. Need laadimiskohad peavad olema varustatud avatud juurdepääsuga võrguga, mida saab kasutada elektrivõrgu stabiliseerimiseks või kohaliku ja ajutise elektrinõudluse pakkumiseks.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige peavad siseveelaevad olema heitevabad laevad ja MECid laaditakse taastuvelektriga vastavalt taastuvenergia direktiivile (EL) 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv).
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C1.1 I4. Muutuv lennundus
Selle investeeringu eesmärk on muuta Madalmaade lennundussektor kestlikuks, et saavutada 2050. aastaks täielikult kliimaneutraalne Madalmaade lennundus, kõrvaldades kitsaskohad, mis on seotud vesiniku kui energiakandjana õhusõidukites kasutamise tehnoloogia laiendamisega.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
1 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
a)Vesinikul töötava turboventilaatori (H2-turbofan ombouw) lõplik üksikasjalik projekt, mis on ette nähtud ühele vedela vesiniku kasutamiseks sobivate põletuskambritega kambris 100 olevale mootorile;
b)vesinikkütuseelemendiga elektrilise „Hydrogen Aircraft Powertrain and Storage System“ lõplik üksikasjalik projekt, mis tagab vesinikkütuseelemendiga elektrilise tõukejõusüsteemi paigaldamiseks CS-23 sertifitseeritavale õhusõidukile; ning
c)jätkusuutliku lennunduse mõttekoja („Flying Vision“) loomine, kus on esindatud Madalmaade lennunduse uurimisinstituudid, lennuettevõtjad ja lennujaamad ning rahvusvaheliste õhusõidukite originaalseadmete tootjad.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige piirduvad selle investeeringu raames võetavad meetmed projekteerimisetapiga ega toeta vesinikul töötava turboventilaatori H2-turbofaani (H2-turbofan ombouw) ja kütuseelemendi „Hydrogen Aircraft Powertrain and Storage System“ tegelikku katsetamist ja kasutamist näidisõhusõidukites.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C1.2 I1. Looduse programm
See investeering on osa Madalmaade struktuursest lähenemisviisist lämmastikule ja selle eesmärk on vähendada Madalmaades lämmastikuheite negatiivset mõju, eriti liikidele ja elupaikadele, ning taastada haavatavat loodust. Investeering aitab saavutada liikide ja elupaikade soodsaid või paremaid kaitsestaatuse tingimusi vastavalt direktiivile 2009/147 loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ja direktiivile 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv), rakendades Natura 2000 aladel või nende ümbruses järgmisi meetmeid:
a)looduse kvaliteedi parandamine;
b)hüdroloogilised meetmed;
c)looduskaitsealade säilitamine ja optimeerimine;
d)üleminekutsoonid, sealhulgas piirkondadevahelised ühendused; ning
e)muud meetmed, nagu puhkealade koostamine või invasiivsete võõrliikide tõrje.
Lisaks rakendavad provintsid metsastamismeetmeid, et kompenseerida metsakadu kindlaksmääratud aladel.
Investeeringu raames töötatakse iga 12 provintsi jaoks välja rakenduskavad. Provintside haldusasutused saavad looduse taastamiseks vajalikud rahalised vahendid. Investeering aitab kaasa liikide ja elupaikade soodsa või parema kaitsestaatuse saavutamisele linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi alusel. 12 rakenduskava hindab ja võtab vastu põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium. Meetmetega parandatakse 101 924 hektarit loodust Natura 2000 aladel ja nende ümbruses.
Maakorraldusorganisatsioonid rakendavad meetmeid looduse kvaliteedi parandamiseks Natura 2000 aladel ja nende ümbruses. Madalmaade Ettevõtlusamet (Rijksdienst voor Ondernemend Nederland, RvO) eraldab põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeeriumi nimel vähemalt 49 410 000 eurot maakorraldusorganisatsioonidele nende meetmete rakendamiseks.
Riiklike ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraat (Rijkswaterstaat) rakendab jõgede looduse ja teeäärse majandamise parandamiseks kolme liiki meetmeid:
a)veemajanduse säästvamaks muutmine;
b)hüdroloogiliste ja muude planeerimismeetmete võtmine; ning
c)infrastruktuuri äärealade ümberkujundamine või kvaliteedi parandamine.
Põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium eraldab nende meetmete rakendamiseks riiklike ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadile (Rijkswaterstaat) vähemalt 29 610 000 eurot.
Põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium eraldab vähemalt 18 800 000 eurot, et toetada tegevusi, mis on peamiselt seotud teadmiste arendamisega looduse taastamise (sealhulgas looduse taastamise ja majandamise teadmusvõrgustiku, OBN) kohta, teabevahetuse ja sidusrühmade haldamisega ning olemasoleva looduse seire kohandamisega, et võimaldada hinnata kõnealuse investeeringu raames võetavaid meetmeid, mille tulemusena:
a)loodusseiresüsteemi esimene parandatud versioon toimib;
b)avaldatakse vähemalt kolm aruannet looduskvaliteedi parandamise kohta lämmastikutundlikes elupaikades; ning
c)töötatakse välja kommunikatsioonistrateegia.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige viiakse läbi keskkonnamõju hindamine kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL (keskkonnamõju hindamise direktiiv). Kui keskkonnamõju hindamine on ellu viidud, rakendatakse keskkonna kaitsmiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine kooskõlas direktiividega 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, ning selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C1.2 I2. Abikava seakasvatusettevõtete rehabiliteerimiseks
Selle investeeringu eesmärk on vähendada lühikeses perspektiivis ammoniaagi heitkoguseid ja lõhnahäiringuid piirkondades, kus seakasvatusettevõtete kontsentratsioon on suur, samuti lämmastiku sadestumist Natura 2000 aladel. Toetusi antakse selleks, et toetada seakasvatajaid vabatahtlikult oma seakasvatusettevõtete tegevuse püsival ja pöördumatul lõpetamisel, mis hõlmab järgmisi meetmeid:
a)sigade tõuaretuse õiguste alaline loovutamine; ning
b)toetuse saajate kohustus lammutada oma tootmisvõimsus, sealhulgas tallid, sõnnikukeldrid, sõnnikuhoidlad ja silohoidlad.
Seakasvatajad saavad hüvitist sigade tõuaretuse õiguste loovutamise ja tootmisvahendite väärtuse vähenemise eest. Vähendades Madalmaade seapopulatsiooni riiklikul tasandil vähemalt 6 % võrreldes 2019. aastaga, vähendab investeering loomasõnnikust tingitud lõhnahäiringut ja vähendab lämmastikuheidet Natura 2000 aladel. Hüvitist makstakse 275 seakasvatusettevõtte tegevuse lõpetamise eest, mis vähendab ammoniaagiheidet 2019. aastaga võrreldes hinnanguliselt ligikaudu 900 000 kg võrra.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
1.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1 |
C1.1 R1-1 Energia maksustamise reform |
Eesmärk |
Energiamaksu tariife kohandava seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2024 |
Selliste õigusaktide jõustumine, millega muudetakse energiamaksu tariife järgmiselt: a) Suurendatakse esimese sagedusriba gaasi kasutamise tariifi ja vähendatakse esimese sagedusriba elektri kasutamise tariifi. Esimese vahemiku gaasitariifi määra suurendatakse 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga reaalväärtuses vähemalt 2,5 senti/m³ ja see määr tõuseb 2026. aastal reaalväärtuses vähemalt 3,5 sendini/m³. Esimese vahemiku elektritariifi reaalväärtuses vähendatakse 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes vähemalt 2,5 senti/kWh ning 2026. aastal tõuseb see reaalväärtuses vähemalt 3,5 senti/kWh. b)Teises ja kolmandas vahemikus elektri kasutamise tariife vähendatakse 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga reaalväärtuses. c)Energiatariifide struktuur peab olema vähem kahanev, suurendades määrasid nii suurimates gaasi- kui ka elektritarbimise vahemikes; d)Elektritarbijate energiamaksu vähendamise aastane ühekordne summa on 2023. aastal vähemalt 493,27 eurot elektriühenduse kohta. |
|||
|
2 |
C1.1 R1-2 Energia maksustamise reform |
Eesmärk |
Energiamaksude struktuurilisi elemente kohandava seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2025 |
Järgmisi muudatusi sisaldava seaduse jõustumine: a)Metallurgiliste ja mineraalsete protsesside energiamaksu (maagaas ja elekter) maksuvabastuse ja -tagastuse kava tühistatakse. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
b)Piiratakse elektritootmises maagaasi tarbimise maksuvabastust maagaasiga, mida kasutatakse võrku tarnitava elektrienergia tootmiseks. c)Kasvuhoonegaaside energiamaksu vähendatud määr kaotatakse. |
||||||||||
|
3 |
C1.1 R2-1 Tööstuse CO2 maksu kehtestamine ja karmistamine |
Eesmärk |
Tööstuslikku CO2 maksu kehtestava seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2021 |
Jõustub seadus, millega kehtestatakse tööstusele riiklik CO2 maks. See maks toimib hinna alammäärana, kehtestades miinimumhinna CO2 heite tonnile: kui hind Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) langeb sellest miinimumhinnast madalamale, kohaldatakse HKSi hinna ja madalaima hinna vahe maksuna. |
|||
|
4 |
C1.1 R2-2 Tööstuse CO2 maksu kehtestamine ja karmistamine |
Eesmärk |
Tööstuslikku CO2 maksu karmistava seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2023 |
Jõustuvad õigusaktid, millega suurendatakse CO2 tööstusmaksu 30 eurolt tonni kohta 2021. aastal 50,10 eurole tonni kohta 2023. aastal ja seejärel järk-järgult 82,80 eurole tonni kohta 2026. aastal, ning jõustuvad õigusaktid, millega järk-järgult vähendatakse tööstusmaksust vabastatud CO2 heidet, mille tulemuseks on 2026. aastal eeldatavasti 2,4 miljonit tonni vähem CO2 heidet. |
|||
|
5 |
C1.1 R3-1 Lennureisijatasu (ATT) suurendamine |
Eesmärk |
Madalmaade lennujaamast väljuvate lennureisijate lennureisijamaksu tõstmist käsitleva seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2023 |
Jõustub seadus, millega suurendatakse Madalmaade lennujaamast väljuvate reisijate lennureiside maksustamist. Maks on vähemalt kolm korda suurem kui 2022. aasta maks (7,94 eurot reisija kohta 2022. aastal). |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
6 |
C1.1 R4-1 Autode maksustamise reform |
Eesmärk |
Seaduse jõustumine, millega kaotatakse järk-järgult mootorsõidukite ja mootorrataste ostumaksust vabastamine kommertskaubikutele |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2025 |
Jõustus seadus, millega kaotatakse järk-järgult mootorsõidukite ja mootorrataste ostumaks („Belasting van Personenauto’s en Motorrijwielen“, BPM), mida kohaldatakse käibemaksuseaduse (Wet op de omzetbelasting 1968) artiklis 7 määratletud fossiilkütusel töötavate ettevõtjate kaubikute suhtes. |
|||
|
7 |
C1.1 R4-2 Autode maksustamise reform |
Eesmärk |
Seaduse avaldamine Riigi Teatajas, millega muudetakse kehtivat sõiduautode ja kaubikute maksu |
Avaldamine Riigi Teatajas |
2. kv |
2025 |
Riigi Teatajas avaldatakse seadus, millega muudetakse sõiduautode ja kaubikute maksubaasi auto või kaubiku kaalust läbitud kilomeetrite arvuni. Seadus võib sisaldada sätteid, mis jõustuvad hiljemalt 2030. aastal. Seadus sisaldab vastutuse ja pädevuse määramist asjaomastele rakendusasutustele, mis jõustub ja mida kohaldatakse avaldamisel. Seadusega kehtestatakse tasusüsteemi tüübi spetsifikatsioonid ja määratakse kindlaks, kuidas tariif peab olema struktureeritud ja kuidas määratakse kindlaks läbitud kilomeetrite arvu registreerimine. |
|||
|
8 |
C1.1 R4-3 Autode maksustamise reform |
Eesmärk |
Kiri parlamendile sõiduautode ja kaubikute maksubaasi muutmise seaduse rakendamise seisu kohta |
Parlamendile saadetud kiri |
2. kv |
2026 |
Parlamendile saadetavas kirjas kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida volitatud rakendusametid on võtnud seaduse rakendamiseks, millega muudetakse sõiduautode ja kaubikute maksubaasi auto või kaubiku kaalust läbitud kilomeetrite arvuni. Kirjas kirjeldatakse järgmisi rakendusetappe seoses a) maksustamissüsteemiga, b) tariifistruktuuriga ja c) läbitud kilomeetrite arvu registreerimisega, et tagada kasutuselevõtmine kooskõlas seadusega, millega muudetakse kehtivat sõiduautode ja kaubikute maksu. |
|||
|
9 |
C1.1 R5-1 |
Eesmärk |
Energiaseaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2025 |
Jõustub energiaseadus, millega integreeritakse kehtiv gaasiseadus ja kehtiv elektriseadus ühte õigusraamistikku ning mis sisaldab järgmisi elemente: |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Energiaseadus |
a)parandada gaasi- ja elektriandmete kogumise, säilitamise ja vahetamise süsteemi; b)vaadata läbi õiguslik alus provintsi või keskvalitsuse sekkumiseks energiataristuprojektidesse, et optimeerida lubade andmist ja riiklikku huvi pakkuvate projektide rakendamist – Energieprojecten van Nationale Belang (riikliku koordineerimiskava kaudu – Rijkscoördinatieregeling, RCR) c)ajakohastada põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate õigusraamistikku; d)reguleerida elektritarbijate võimalusi saada energiaturul aktiivseteks osalisteks, võimaldades a) sõlmida lepinguid mitme operaatoriga ühel ühendusel, b) müüa omatoodetud elektrit kas agregeerimise teel või mitte ning c) lõpptarbijate tegeliku nõudluse paindlikkuse rahaks muutmist agregeerimise teel; ning e)parandada lõpptarbijate kaitset. |
|||||||||
|
10 |
C1.1 I1-1 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Laevanduse ohutuse tagamine – allakirjutatud leping(ud) uute laadimispunktide ostmiseks merel ja kai ääres |
Allkirjastatud leping(id) viie uue laadimispunkti ostmiseks merel ja viie uue laadimispunkti ostmiseks kai ääres. |
2. kv |
2026 |
Merel elektrilaevadele (sealhulgas hübriidlaevadele) viie uue elektrilaadimispunkti ostmiseks sõlmitava(te) lepingu(te) allkirjastamine; ning lepingu(te) allkirjastamine elektrilaevade (sealhulgas hübriidlaevade) viie uue elektrilaadimispunkti ostmiseks kai ääres. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
11 |
C1.1 I1-2 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Laevanduse ohutuse tagamine – hädaolukordadele reageerimise puksiirlaevade ostmiseks korraldatava(te) pakkumis(te) avaldamine |
Avaldatud pakkumus(ed) kolme avariireageerimislaeva ostmiseks |
4. kv |
2025 |
Pakkumis(t)e avaldamine kolme uue hädaolukorras tegutsemise pukseerimislaeva ostmiseks, mida kasutatakse meretuuleparkides ja nende ümbruses laevanduse ohutuse tagamiseks. Tehniline kirjeldus sisaldab siduvaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mida rakendusasutus kontrollib, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, nagu on sätestatud investeeringu kirjelduses. |
|||
|
12 |
C1.1 I1-3 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Laevanduse ohutuse tagamine – allakirjutatud leping(ud) päästepuksilaevade ostmiseks |
Avaldatud pakkumus(ed) kolme avariireageerimislaeva ostmiseks |
2. kv |
2026 |
Lepingute sõlmimine kolme uue hädaolukorras tegutsemise pukseerimislaeva ostmiseks, mida kasutatakse meretuuleparkides ja nende ümbruses laevanduse ohutuse tagamiseks. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmise tagamiseks peavad leping(ud) sisaldama investeeringu kirjelduses sätestatud spetsifikatsioone. |
|||
|
13 |
C1.1 I1-4 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Looduskaitse ja liikide kaitse arendamine ja rakendamine |
Allkirjastatud lepingud või toetuslepingud looduse parendamise ja liikide kaitse arendamiseks ja rakendamiseks |
4. kv |
2025 |
Sõlmitud lepingud ja/või toetuslepingud looduse parandamise ja liikide kaitse meetmete väljatöötamiseks: a)vähemalt kuus liigikaitsekava või looduse parandamise kava; b)vähemalt neli järeluuringut liigikaitsekavade ja/või looduse parandamise kavade edasiseks parandamiseks ning lähteolukorra kaardistamiseks; c)vähemalt kolm katseprojekti liikide kaitse kavades ja/või looduse parandamise kavades ja/või järeluuringutes kindlaks määratud meetmete katsetamiseks. Sõlmitud lepingud ja/või toetuslepingud järgmiste looduse parandamise ja liikide kaitse meetmete rakendamiseks: a)vähemalt kaks linnukaitseala; b)vähemalt viis väikesemahulist liigikaitsemeedet; c)looduse taastamise või looduse parandamise meetmed vähemalt kolmes avamere tuulepargis. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
14 |
C1.1 I1-5 Avamere tuuleenergia |
Siht |
Põhjamere ökosüsteemi tugevdamine ja kaitse – projektid, mis aitavad kaasa looduse parandamisele ja/või taastamisele Natura 2000 aladel ja kaitsealadel ning nende ümbruses merestrateegia raamdirektiivi alusel |
Nende projektide arv, mille kohta on lepingud sõlmitud |
0 |
4 |
4. kv |
2025 |
Lepingud, mis on sõlmitud vähemalt nelja projekti jaoks, mis aitavad kaasa looduse parandamisele ja/või taastamisele Natura 2000 aladel, Natura 2000 alasid ümbritsevatel aladel ja direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik) kohaselt kaitstud aladel (merestrateegia raamdirektiiv). Nende nelja projekti raames võetakse meetmeid, et saavutada üks või mitu kaitse-eesmärki, mis on esitatud nende kaitsealade kaitsekorralduskavades. |
|
|
15 |
C1.1 I1-6 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Põhjamere ökosüsteemi tugevdamine ja kaitse – avamere tuuleenergia ökoloogiline programm (WOZEP) |
Avamere tuuleenergia ökoloogiliste programmidega seotud teadusuuringud: kokkuvõttev aruanne on avaldatud |
1. kv |
2026 |
Teadusprojekte arendatakse märkimisväärselt edasi järgmistes uurimisvaldkondades: a)andmete kogumine ja modelleerimine avamere tuuleparkide ja tuuleturbiinide mõju kohta lindudele ja nahkhiirtele; b)avamere tuuleenergia arendamise (ehitus- ja kasutusetapp) mõju mereimetajatele; c)avamere tuuleenergia arendamise mõju Põhjamere ökosüsteemile, sealhulgas toidu kättesaadavus ja elupaiga sobivus kaitsealuste linnu-, nahkhiirte ja mereimetajate liikide jaoks; ning d)kumulatiivsed mõjuhinnangud, et arvutada kavandatud ja olemasolevate tuuleparkide mõju kaitsealustele liikidele. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Esitatakse teadusprojektide kokkuvõte aruande vormis; see põhineb eespool loetletud projektide olemasolevatel tulemustel. |
||||||||||
|
16 |
C1.1 I1-7 Avamere tuuleenergia |
Siht |
Põhjamere ökosüsteemi tugevdamine ja kaitse – Põhjamere digiteerimine – seirejaamad |
Paigaldatud ja toimivate seirejaamade arv |
0 |
12 |
1. kv |
2026 |
Paigaldatakse vähemalt kaks staatilist seirejaama ja vähemalt 10 liikuvat seirejaama ning need toimivad. |
|
|
17 |
C1.1 I1-8 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – piirkondlike investeerimiskavade juhtimislepingud |
Allkirjastatud juhtimislepingud |
2. kv |
2024 |
Majandus- ja kliimapoliitika ministeeriumi ning avamere tuuleenergia lossimiskohtadega piirkonna (Borssele, Maasvlakte, Noordzeekanaalgebied ja Eemshaven) vahel sõlmitakse juhtimisleping. Need lepingud sisaldavad vähemalt järgmist: a)avamere tuuleenergia lossimiskohtadega piirkondades investeeringute haldamise juhtimissüsteemi kaasatud osaliste ja sidusrühmade õigused ja kohustused; b)täpsustus selle kohta, millist taristut rohelise energia jaoks vajatakse ja millised on selle tagajärjed iga piirkonna jaoks; c)summa, mis eraldatakse piirkonnale meetmeteks, mille eesmärk on leevendada avamere tuuleenergia maandumise kahjulikku mõju piirkonna elukeskkonna kvaliteedile; d)kavandatud leevendusmeetmete liik; ning e)kinnitus, et viiakse läbi keskkonnamõju hindamine kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL (keskkonnamõju hindamise direktiiv). |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Kui keskkonnamõju hindamine on ellu viidud, rakendatakse keskkonna kaitsmiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine kooskõlas direktiividega 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, ning selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid. |
||||||||||
|
18 |
C1.1 I1-9 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – piirkondlike investeerimiskavade halduslepingud |
Allkirjastatud halduslepingud |
1. kv |
2026 |
Majandus- ja kliimapoliitika ministeeriumi ning avamere tuuleenergia lossimiskohtadega piirkonna (Borssele, Maasvlakte, Noordzeekanaalgebied ja Eemshaven) vahel sõlmitakse halduslepingud. Need lepingud sisaldavad meetmete pakette, mida tuleb rakendada piirkondades, et leevendada avamere tuuleenergia lossimise kahjulikku mõju füüsilise elukeskkonna kvaliteedile, ja vastavat rahastamiskohustust. Kõik halduslepingud koos sisaldavad vähemalt järgmisi meetmeid: a)Kõrgepingejaamade mürakaitse b)Rohelised ja/või puhkealad, nagu metsad või pargid c)Kohaliku liikuvuse taristu, näiteks jalgrattasõidu või kõndimisteede parandamine d)Avaliku sektori teabekeskused energiasüsteemi ümberkujundamiseks. Majandus- ja kliimapoliitika ministeerium eraldab kõigi meetmete jaoks kokku vähemalt 200 000 000 eurot. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
19 |
C1.1 I1-10 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – Waddenzee ökoloogilise impulsi pakett |
Vastu võetud otsus(ed) Waddenzee ökoloogilise impulsi paketi kohta |
3. kv |
2025 |
Waddenzee ökoloogilise impulsi paketi otsuse(d) võtab vastu Waddenzee piirkonna poliitikanõukogu, kuhu kuuluvad riikide ja piirkondlike valitsuste esindajad. Waddenzee ökoloogilise impulsi pakett hõlmab meetmeid, millega toetatakse järgmist: a)Aretuslindude tegevuskava II etapi rakendamine2; b)Waddenzee korraldusasutuse integreeritud majandamiskava rakendamine,3 toetades veealust bioloogilist mitmekesisust, näiteks merevetikate taastamist vee- ja rannakarpide all asuvate inimtekkeliste kõvade struktuuride ümber, seiret, sooldunud märgalade tugevdamist ning järelevalvet ja jõustamist; c)looduse taastamine merevee liitumisaladel mageveega; ning d)Waddenzee inimsurve kumulatiivse mõju ja kliimamuutuste ökoloogilise mõju uurimine. Otsus sisaldab ka nendele meetmetele vastavat rahastamiskohustust. Majandus- ja kliimapoliitika ministeerium eraldab kõigi meetmete jaoks vähemalt 17 000 000 eurot. |
|||
3 https://www.beheerautoriteitwaddenzee.nl/integraal-beheerplan/wat-is-het-integraal-beheerplan
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
20 |
C1.1 I1-11 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – põllumajandusmaa sooldumise kompenseerimine ja leevendamine |
Waddenzee piirkonna poliitikanõukogu otsus(ed) on vastu võetud |
3. kv |
2025 |
Waddenzee piirkonna poliitikanõukogu teeb otsuse põllumajandusmaa sooldumise kompenseerimise ja leevendamise meetmete kohta. Majandus- ja kliimapoliitika ministeerium eraldab kõigi meetmete jaoks vähemalt 4 875 000 eurot. |
|||
|
21 |
C1.1 I2-1 Roheline vesinikuenergia |
Eesmärk |
Avaldatakse inimkapitali tegevuskava, et suurendada oskuste pakkumist saastevaba vesiniku valdkonnas |
Võetakse vastu ja avaldatakse inimkapitali tegevuskava, mille eesmärk on suurendada saastevaba vesinikuga seotud oskuste pakkumist |
3. kv |
2023 |
Valitsus võtab vastu ja avaldab inimkapitali tegevuskava, et suurendada oskuste pakkumist saastevaba vesiniku valdkonnas. Tegevuskavas esitatakse tegevuskava, et luua vähemalt viis piirkondlikku õppekogukonda, kursusematerjale ja -üritusi või -keskusi, et hõlbustada ettevõtete ja haridus- või teadusasutuste vahelisi vahetusi. |
|||
|
22 |
C1.1 I2-2 Roheline vesinikuenergia |
Siht |
Uuendusliku keskkonnahoidliku vesinikutehnoloogia näidisrajatiste toetuslepingud |
Allkirjastatud toetuslepingute arv |
0 |
2 |
2. kv |
2025 |
Toetuslepingute allkirjastamine vähemalt kahe näidisrajatise ehitamiseks uuendusliku keskkonnahoidliku vesinikutehnoloogia jaoks, et näidata suuremahulise elektrolüüsi ja vesiniku kasutuselevõtu teostatavust; Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmise tagamiseks peavad toetuslepingud sisaldama investeeringu kirjelduses sätestatud spetsifikatsioone. |
|
|
23 |
C1.1 I2-3 Roheline vesinikuenergia |
Siht |
Allkirjastatud toetuslepingud saastevaba vesinikuga seotud teadusprojektide jaoks |
Allkirjastatud toetuslepingute arv |
0 |
3 |
2. kv |
2025 |
Toetuslepingute allkirjastamine vähemalt kolme teadusprojekti jaoks, mis keskenduvad saastevaba vesiniku tootmisele, ladustamisele, transpordile või kasutamisele. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmise tagamiseks peavad toetuslepingud sisaldama investeeringu kirjelduses sätestatud spetsifikatsioone. |
|
|
24 |
C1.1 I3-1 |
Siht |
kWh |
0 |
150 |
4. kv |
2025 |
Modulaarsed energiamahutid (MEC) kogumahutavusega vähemalt 150 kWh töötavad dokimisjaamades. |
||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Energiasüsteemi ümberkujundamine siseveeteedel, heitevabade teenuste projekt (ZES) |
Kasutatavate modulaarsete energiakonteinerite elektrienergia kilovatt-tunnid (kWh) |
MECid on vahetatavad energiamahutid, mida laaditakse taastuvelektriga vastavalt taastuvenergia direktiivile (EL) 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) ning mis sobivad paigaldamiseks uutele ja olemasolevatele siseveelaevadele. |
||||||||
|
25 |
C1.1 I3-2 Energiasüsteemi ümberkujundamine siseveeteedel, heitevabade teenuste projekt (ZES) |
Siht |
Toimivate laadimiskohtade arv |
Toimivate laadimiskohtade arv |
0 |
14 |
4. kv |
2025 |
Kasutusel on 14 laeva laadimiskohta. Laadimiskohti kasutatakse modulaarsete energiamahutite laadimiseks. Kaptenid peavad suutma vahetada MECid kõigis 14 laadimiskohas. Need laadimiskohad peavad olema varustatud avatud juurdepääsuga võrguga, mida saab kasutada elektrivõrgu stabiliseerimiseks või kohaliku ja ajutise elektrinõudluse pakkumiseks. |
|
|
26 |
C1.1 I3-3 Energiasüsteemi ümberkujundamine siseveeteedel, heitevabade teenuste projekt (ZES) |
Siht |
Heitevabaks muudetud laevade arv |
Kogutonnaaž mõõdetuna kahekümne jalalistes ekvivalentühikutes (TEU) |
0 |
6161 |
4. kv |
2025 |
Laevad, mille tonnaaž kokku on vähemalt 6161 TEUd, muudetakse täielikult elektrilisteks siseveelaevadeks, mis kasutavad elektrilist jõuallikat. |
|
|
27 |
C1.1 I4-1 Muutuv lennundus |
Eesmärk |
Vesinikul töötava turboventilaatori üksikasjalik projekt |
Vesinikul töötava turboventilaatori lõplik üksikasjalik projekt on lõpetatud |
4. kv |
2025 |
Vesinikul töötava turboventilaatori „H2-turbofan Ombouw“ lõplik üksikasjalik projekt tuleb lõpule viia. Lõplik üksikasjalik projekt, mis on ette nähtud ühele vedela vesiniku kasutamiseks sobivate põletuskambritega kambris 100 olevale mootorile; Lõplikus üksikasjalikus kavandis antakse üksikasjalik ülevaade järgmisest: a)kavandatav õhusõidukisüsteemi arhitektuur; b)turboventilaatormootori modifikatsiooni karakteristikud; c)vesiniku ladustamise ja jaotamise allsüsteemide omadused; ning d)seotud juhtimissüsteemide omadused |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
28 |
C1.1 I4-2 Muutuv lennundus |
Eesmärk |
Vesinikkütuseelemendiga elektrilise jõuseadme üksikasjalik projekt |
Vesinikkütuseelemendiga elektrilise jõuseadme lõplik üksikasjalik projekt on lõpule viidud |
4. kv |
2025 |
Kütuseelemendiga elektriline tõukejõusüsteem „Hüdrogeeniõhusõiduki jõuseade ja salvestussüsteem“ tuleb lõplikult ja üksikasjalikult projekteerida. Lõplikus üksikasjalikus projektis peab olema vesinikkütuseelemendiga elektriline tõukejõusüsteem, mida saab kasutada CS-23 sertifitseeritaval õhusõidukil. Lõplikus üksikasjalikus kavandis antakse üksikasjalik ülevaade järgmisest: a)kavandatav õhusõidukisüsteemi arhitektuur; b)vesinik-elektrilise jõuülekandeseadme omadused, sealhulgas kriitilise tähtsusega komponendid, nagu kütuseelement ja elektrimootor; c)vesiniku ladustamise ja jaotamise allsüsteemide omadused; ning d)seotud juhtimissüsteemide omadused. |
|||
|
29 |
C1.1 I4-3 Muutuv lennundus |
Eesmärk |
Mõttekoda „Flying vision“ tegutseb |
Mõttekoda „Flying vision“ tegutseb ja esimene tegevuskava on avaldatud |
4. kv |
2025 |
Lennundussektori mõttekoda „Flying vision“ tegutseb, mida näitab esimese kliimaneutraalse lennunduse tehnoloogia tegevuskava avaldamine. Tegevuskavas määratakse kindlaks: a)võimalikud pikaajalised lahendused kliimaneutraalse lennuga seotud probleemidele; ning b)vajadus kogu tööstusharu hõlmava teadus- ja tehnoloogiaarenduse järele. |
|||
|
30 |
C1.2 I1-1 |
Siht |
Kvaliteedi parandamise meetmed Natura 2000 aladel ja nende ümbruses |
Hektarite arv on paranenud |
0 |
101 924 |
2. kv |
2026 |
Provintsid rakendavad Natura 2000 aladel ja nende ümbruses viit liiki kvaliteedi parandamise meetmeid: |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Looduse programm |
a)looduse kvaliteedi parandamine; b)hüdroloogilised meetmed; c)looduskaitsealade säilitamine ja optimeerimine; d)üleminekutsoonid, sealhulgas piirkondadevahelised ühendused; e)muud meetmed, nagu puhkealade koostamine või invasiivsete võõrliikide tõrje. Lisaks rakendavad provintsid metsastamismeetmeid, et kompenseerida metsakadu kindlaksmääratud aladel. Meetmete abil parandatakse kogu looduse kvaliteeti vähemalt 101 924 hektari ulatuses. Samas piirkonnas rakendatavad erinevad meetmed võivad aidata kumulatiivselt kaasa vähemalt 101 924 hektari parendamise eesmärgi saavutamisele. |
|||||||||
|
31 |
C1.2 I1-2 Looduse programm |
Siht |
Kiirendatud looduse taastamine maakorraldusorganisatsioonide poolt |
Summa (eurodes) |
0 |
49 410 000 |
2. kv |
2026 |
Maakorraldusorganisatsioonid rakendavad meetmeid looduse kvaliteedi parandamiseks Natura 2000 aladel ja nende ümbruses. Madalmaade Ettevõtlusamet (Rijksdienst voor Ondernemend Nederland) eraldab põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeeriumi nimel vähemalt 49 410 000 eurot maakorraldusorganisatsioonidele nende meetmete rakendamiseks. |
|
|
32 |
C1.2 I1-3 Looduse programm |
Siht |
Kvaliteedi parandamine jõgede loodust ja teeäärset majandamist |
Summa (eurodes) |
0 |
29 610 000 |
2. kv |
2026 |
Riiklike ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraat (Rijkswaterstaat) rakendab jõgede looduse ja teeäärse majandamise parandamiseks kolme liiki meetmeid: a)veemajanduse säästvamaks muutmine; b)hüdroloogiliste ja muude planeerimismeetmete võtmine; |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
c) infrastruktuuri äärealade ümberkujundamine või kvaliteedi parandamine. Põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium eraldab nende meetmete rakendamiseks riiklike ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadile (Rijkswaterstaat) vähemalt 29 610 000 eurot. |
||||||||||
|
33 |
C1.2 I1-4 Looduse programm |
Siht |
Meetmed, mis aitavad kaasa loodusprogrammi seirele ja teadmistebaasi arendamisele |
Summa (eurodes) |
0 |
18 800 000 |
2. kv |
2026 |
Põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium eraldab vähemalt 18 800 000 eurot, et toetada tegevusi, mis on peamiselt seotud teadmiste arendamisega looduse taastamise (sealhulgas looduse taastamise ja majandamise teadmusvõrgustiku, OBN) kohta, teabevahetuse ja sidusrühmade haldamisega ning olemasoleva looduse seire kohandamisega, et võimaldada hinnata kõnealuse investeeringu raames võetavaid meetmeid, mille tulemusena: a)loodusseiresüsteemi esimene parandatud versioon toimib; b)avaldatakse vähemalt kolm aruannet looduskvaliteedi parandamise kohta lämmastikutundlikes elupaikades; ning c)töötatakse välja kommunikatsioonistrateegia. |
|
|
34 |
C1.2 I2-1 Abikava seakasvatusettevõtete rehabiliteerimiseks |
Siht |
Tegevuse lõpetanud seakasvatusettevõtete arv |
Tegevuse lõpetanud seakasvatusettevõtete arv |
0 |
275 |
2. kv |
2023 |
Hüvitist antakse 275 seakasvatusettevõtte tegevuse lõpetamise eest, millega vähendatakse sigade arvu 2019. aastaga võrreldes riiklikul tasandil vähemalt 6 % võrra. 275 seakasvatuskoha sulgemise tulemusena väheneb ammoniaagiheide 2019. aastaga võrreldes hinnanguliselt ligikaudu 900 000 kg võrra. |
|
B.KOMPONENT 2. DIGIÜLEMINEKU KIIRENDAMINE
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on kiirendada Madalmaade majanduse digipööret. Komponent koosneb üheksast investeeringust ja ühest reformist, mille eesmärk on i) edendada uuenduslike tehnoloogiate ja digioskuste arendamist, ii) muuta liikuvus tulevikukindlaks ja iii) kiirendada Madalmaade keskvalitsuse digiteerimist.
Komponendi eesmärk on aidata täita Madalmaadele esitatud riigipõhiseid soovitusi, eelkõige suunata investeeringud digiüleminekusse (2020. aastal riigipõhine soovitus 3) ja vähendada transpordi kitsaskohti (riigipõhine soovitus nr 3 2019. aastal).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
2.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C2.1 I1. Quantum Delta NL
Selle investeerimisprogrammi eesmärk on i) kiirendada kvanttehnoloogia rakenduste arendamist, ii) arendada, meelitada ligi ja hoida talente ning iii) stimuleerida uute ettevõtete arendamist ja loomist kvanttehnoloogia valdkonnas Madalmaades.
Investeeringu eesmärk on investeerida kvantarvutite, kvantvõrkude ja kvantandurite teadus- ja arendustegevusse ning sellega toetatakse rahaliselt Quantum Delta NLi avaldatud tegevuskava esimest ja teist etappi. Nende kahe etapi lõpuleviimine hõlmab vähemalt järgmist:
a)stardieelse vahendi arendamine idufirmade jaoks;
b)teadus- ja arendustegevuse sidevõrgu arendamine kvanttehnoloogia valdkonnas („Quantum NLi teadus- ja arendustegevuse võrgustik“);
c)investeeringud Nanolab Cleanroomi; ning
d)doktoriõppe stipendiumide andmine kvanttehnoloogia valdkonnas.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside võrdlusaluses sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja selliste lahenduste, protsesside, tehnoloogiate ja vahendite väljatöötamine, mis on seotud järgmiste tegevuste ja varade loeteluga: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides4; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam5; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste6 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega7 seotud tegevus ja varad; ning
4 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
5 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
6 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
7 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C2.1 I2. AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad
Selle investeeringu eesmärk on arendada ja kasutada tehisintellekti potentsiaali Madalmaade majanduses ja ühiskonnas. Investeeringu eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad, mis piiravad tehisintellekti lahenduste laialdast rakendamist, nagu innovatsiooni aeglane kiirus, teadmusbaasi piiratud ulatus, tehisintellektialase koolituse vähene pakkumine tööturul, laiema ühiskonna piiratud kaasamine ja andmevahetuslahenduste puudumine.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)usaldusväärsete ja inimkesksete tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtu meetodite väljatöötamine;
b)tehisintellektialaste teadmiste taseme parandamine doktorantide ja järeldoktorite ametisse nimetamiseks tehisintellekti valdkonnas stipendiumi andmisega;
c)nelja toetuse andmine teadus- ja arendustegevuse projektidele uuenduslike tehisintellektirakenduste arendamiseks; ning
d)kuue rakendusliku tehisintellekti õpikogukonna loomine.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering C2.1 I3. Digiõppe impulss
Selle investeerimisprogrammi eesmärk on kasutada digiteerimisvõimalusi kutsehariduses ja kõrghariduses ning parandada õpilaste ja õpetajate digioskusi. Investeeringu eesmärk on ühendada Madalmaade kutse- ja kõrgharidusasutused, et saavutada standarditud, turvaline ja usaldusväärne valdkondlik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu ning valdkondlik teadmiste infrastruktuur.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmistele meetmetele:
a)riiklik põhivahend digitaalsete õppematerjalide jagamiseks;
b)õpetamis- ja õppekeskused, mis võivad pakkuda õpilastele, õppejõududele ja teadlastele tuge digitaalsete õppematerjalide valdkonnas; ning
c)süsteem õpilaste andmete salvestamiseks ja turvaliseks juurdepääsuks.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C2.1 I4. Digitaristu logistika
Selle investeerimisprogrammi eesmärk on kiirendada ja hõlbustada logistikasektori digitaliseerimist, luues usaldusväärse ja detsentraliseeritud organiseeritud andmetaristu, et jagada logistikasektori tarneahelas tegutsejate vahel tundlikke ärilisi logistikaandmeid.
Programmiga antakse investeerimistoetust järgmistele meetmetele:
a)Madalmaade põhiandmetaristu arendamine. Põhiandmetaristu määratletakse põhimõtete ja kokkulepete kogumina, mis võimaldab osalevatel osalistel töötada ühiselt välja konkreetne IT-võrk.
Põhiandmetaristu vastab vähemalt 80 % ulatuses infrastruktuuri- ja veemajandusministeeriumi määratletud võrdlusarhitektuuri miinimumnõuetele;
b)digitaalse valmisoleku tööpaketi väljatöötamine, et suurendada Madalmaade logistikasektori digitaalset valmisolekut; ning
c)vähemalt nelja eluslabori valmimine, st nende andmeteenuste ühendamine põhiandmetaristuga.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C2.2 I1. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS)
Selle investeeringu eesmärk on aidata asendada olemasolev analoogne rongiturvangusüsteem Euroopa rongide kaitse ja kontrolli digitaalse standardiga – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS).
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmistele projektidele:
a)Kijfhoeki-Belgia piiri raudteelõigu planeerimisuuring: raudteeliikluse projekti arendamine (Rail Verkeers Technisch Ontwerp, RVTO). Raudteeliikluse projekt peab näitama, et vajalikud liikluskorralduse kohandused on kooskõlas asjakohaste raudteeohutust ja koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide ja määrustega;
b)Põhja-Madalmaade raudteelõigu planeerimisuuring: funktsionaalse integreeritud süsteemi projekti ja raudteeliikluse projekteerimise (RVTO) väljatöötamine. Raudteeliikluse projekt peab näitama, et vajalikud liikluskorralduse kohandused on kooskõlas asjakohaste raudteeohutust ja koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide ja määrustega ning et sellega seotud integreeritud süsteemi funktsionaalne projekt on koostatud;
c)GSM-Rail raadiovõrgu uuendamise projekt: põhitransiiverjaamad (GSM-Rail masts) peavad suutma töötada ERTMSi süsteemis;
d)Kohandada konkreetseid IT-rakendusi ERTMSi kasutuselevõtuks: taristuettevõtja ProRail IT-logistikasüsteeme kohandatakse, sealhulgas asjaomaste IT-rakenduste ümberkirjutamist või ajakohastamist, et nad saaksid pärast ERTMSi kasutuselevõttu vastu võtta ja töödelda õiget raudteeohutusteavet ja koostalitlusvõime turvateavet (ERTMSi/keskse ohutussüsteemi (CSS) teavet); ning
e)Keskne ohutussüsteem ERTMS: CSS hakkab tööle ProRaili ERTMSi jaoks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.2 I2. Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus
Selle investeeringu eesmärk on tugevdada üleminekut ohutule, arukale ja säästvale liikuvusele, optimeerides olemasolevate taristuvõrkude kasutamist.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmistele meetmetele:
a)paigaldada vähemalt 450 arukat liikluskorraldusseadet, st seadmeid, mis on võimelised ühendama digitaalselt liiklejatega (Intelligente Verkeersregelinstallaties);
b)liiklejatele mõeldud ohutuse seisukohast prioriteetsete teenuste kasutuselevõtt, mille puhul lepinguosalised, st ohutusteenuste osutajad, edastavad liiklejatele digitaalseid sõnumeid ohtlikest liiklusolukordadest;
c)tulevase vastupanuvõimelise liikuvuse riikliku digitaristu (DITM) arendamine, mis on aluseks laiendatava koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvussüsteemi (CCAM) väljatöötamisele ja rakendamisele; ning
d)riikliku liikuvusandmete juurdepääsupunkti platvormi väljatöötamine, sealhulgas 20 liikuvusalase andmekogumi avaldamine internetis.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C2.2 I3. Arukad teeäärsed jaamad (iWKS)
Selle investeeringu eesmärk on asendada olemasolevad teeäärsed jaamad (WKS), st maanteede kõrval paiknevad seadmed, mis on võimelised suhtlema elektrooniliste liiklusmärkidega, arukate teeäärsete jaamadega (iWKS), millel on suuremad funktsioonid. Arukate teeäärsete jaamade eesmärk on vähendada liiklusummikuid ja parandada liiklusvooge, teavitades kiiremini vahejuhtumeid ja liiklusummikuid, ning maanteeliikluse paremast ja kiiremast levikust alternatiivsetel marsruutidel. Lisaks on arukate teeäärsete jaamade eesmärk olla tõhusam ja vastupidavam ning vajada vähem hooldust kui olemasolevad teeäärsed jaamad.
Investeeringuga antakse rahalist toetust 1 906 iWKSi loomiseks:
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform C2.3 (R1). Avaliku teabe haldamine (avatud valitsuse seadus)
Reformi eesmärk on vaadata läbi teabe haldamine avaliku halduse poolt, et parandada selle läbipaistvust ja avatust avatud valitsemise seaduse (Wet open overheid, WOO) jõustumise kaudu. Avatud valitsemise seadusega muudetakse avaliku sektori asutused ja avaliku sektori osalusega asutused läbipaistvamaks, tagades, et avaliku sektori teave on kodanikele, ajakirjandusele ja meediale, parlamendiliikmetele ja nende töötajatele hõlpsamini leitav, ühilduv ja kergesti kättesaadav.
Reform hõlmab järgmisi elemente:
a)avatud valitsemise seaduse jõustumine;
b)keskvalitsuse organisatsioonide ning autonoomsete haldusasutuste ja ametite kohustus esitada tegevuskavad avaliku sektori organisatsioonide infosüsteemide digitaalse juurdepääsetavuse parandamiseks, et saavutada läbipaistvus; ning
c)haldusasutuste ühendamine sise- ja kuningriigi suhete ministeeriumi hallatava digitaalse taristuga, mis annab üldsusele juurdepääsu vähemalt 330 000 dokumendile.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C2.3 I1. Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine
See investeering on osa laiemast IT-projektide kogumist, mille eesmärk on uuendada kaitseministeeriumi infotehnoloogiataristut. Investeeringu eesmärk on võimaldada kaitseministeeriumil kasutada usaldusväärseid, turvalisi, tulevikukindlaid ja paindlikke süsteeme. Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava raames rakendatakse mitut projekti, mis ei ole otseselt seotud sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonidega, sealhulgas infoturve, kõnekeskused ja infopunktid ning turvaline teabevahetus kolmandate isikutega.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmistele meetmetele:
a)töötada välja küberjulgeoleku meetmed, sealhulgas i) turbeoperatsioonide keskuse loomine, ii) identifitseerimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi kasutuselevõtt koostööks kolmandate isikutega, iii) lahenduse rakendamine sertifitseeritud ja kontrollitud madala salastatuse tasemega ja kõrge salastatuse tasemega teabe vahetamiseks; ning iv) andmekeskustele digitaalse juurdepääsu kontrolli lahenduse rakendamine;
b)võimaldada vähemalt 500 kaitseministeeriumi tsiviiltöötajal teha kaugtööd turvalise võrgu kaudu, mis pakub sidevahendeid (näiteks kõne-, video- ja vestlussidet), ehitada virtuaalseid töökohti, luua ühtsed koostööruumid; ning
c)moderniseerida võrguvarustust füüsilistes asukohtades, suurendada võrgu ribalaiust, et tagada kaitseministeeriumi tsiviilpersonali kasutuses olevate rakenduste jaoks piisav võrgukvaliteet, ning viia tagasirakendused üle uude andmekeskuste taristusse ja majutusplatvormidesse.
d)parandada veelgi vähemalt 500 kaitseministeeriumi tsiviiltöötaja kaugtöö ohutust, luues uuendatud kontaktkeskuse ja juurdepääsu põhirakendustele.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering C2.3 I2. Kriminaalõigusahela digiüleminek
Selle investeeringu eesmärk on parandada kriminaalõigusahela tõhusust, asendades olemasolevate protsesside dokumendid digitaalsete vahenditega ja tagades pideva juurdepääsu asjakohasele teabele.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)töötada välja portaal, mis võimaldab kodanikel teha kriminaalmenetluses toiminguid, sealhulgas esitada aruandeid; ning
b)parandada kriminaalõigusahelas olemasolevaid infotehnoloogiasüsteeme (IT-süsteemid), et võimaldada kriminaalõigusahelas sidusrühmadel (st politsei, prokuratuur ja kohtusüsteem) tegeleda digitaalselt kategoorias „korduv kuritegevus“; ning anda sidusrühmadele juurdepääs video- ja audiomaterjalile, mis on seotud kategooria „korduv kuritegevus“ juhtumitega.
Tagatakse kohtuvõimu kaasamine käesoleva meetme kavandamisse ja rakendamisse.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
2.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
35 |
C2.1 I1-1 Quantum Delta NL |
Eesmärk |
Quantum Delta NL loomine |
Quantum Delta NLile toetuse andmine ja tegevuskava avaldamine |
4. kv |
2021 |
Quantum Delta NLi toetatakse riiklikust kasvufondist, et stimuleerida kvantarvutust ja võrgustike loomist ning toetada teadusuuringuid ja oskuste arendamist kvantvaldkonnas. Quantum Delta NL avaldab etapiviisilise üksikasjaliku tegevuskava. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse toetusesaajate vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
36 |
C2.1 I1-2 Quantum Delta NL |
Eesmärk |
Quantum Delta NL |
Tegevuskava 1. ja 2. etapi lõpuleviimine |
2. kv |
2026 |
Quaque Delta NL peab olema täielikult täitnud oma riikliku majanduskasvu fondile esitatud kava kaks esimest etappi (välja arvatud QCINed, mida rahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa“). Need etapid hõlmavad vähemalt stardieelse rajatise loomist idufirmade jaoks, Quantum NL teadus- ja arendustegevuse võrgustiku arendamist, doktoriõppe stipendiumide andmist kvanttehnoloogia valdkonnas ja investeeringuid Nanolab Cleanroomi. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
37 |
C2.1 I2-1 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
Stipendiumide andmine |
Arv |
0 |
13 |
1. kv |
2024 |
Doktorantide ja doktorikraadiga teadlaste ametisse nimetamiseks tehisintellekti valdkonnas antakse 13 stipendiumi. |
|
|
38 |
C2.1 I2-2 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
ELSA tehisintellekti uurimislaborid töötavad |
Arv |
0 |
4 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt neli uut eetika-, õigus- ja ühiskonnaaspekti (ELSA) tehisintellekti uurimislaborit töötavad, et töötada välja meetodid usaldusväärsete ja inimkesksete tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtuks. |
|
|
39 |
C2.1 I2-3 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
Teadus- ja arendusprojektid, mille kohta on toetust antud |
Arv |
0 |
4 |
4. kv |
2025 |
Innovatiivsete tehisintellekti rakenduste arendamiseks antakse teadus- ja arendustegevuse projektidele vähemalt neli toetust. |
|
|
40 |
C2.1 I2-4 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
Tehisintellekti õppekogukondade rakendamine |
Arv |
0 |
6 |
1. kv |
2026 |
Vähemalt kuus tehisintellekti õppekogukonda tegutsevad avaliku ja erasektori partnerluse vormis tehisintellekti Nedi raames. Tehisintellekti käsitleva õppekogukonna eesmärk on võimaldada ettevõtetel, haridusasutustel ja innovatsioonilaboritel teha koostööd selle nimel, kuidas tehisintellekti lahendusi praktikas rakendada. |
|
|
41 |
C2.1 I3-1 Digiõppe impulss |
Eesmärk |
Ühtne platvorm loodud digitaalsetele õppematerjalidele ning toimivale ja digitaalsele identiteedilahendusele juurdepääsuks kasutatavatele õpilastele |
Ühtne platvorm on toimiv ja õpilaste jaoks kasutatakse digitaalse identiteedi lahendust |
4. kv |
2025 |
Luuakse ühtne platvorm kutsehariduses, rakenduskõrgkoolides ja teadusülikoolides kasutatavate digitaalsete õppematerjalide leidmiseks, jagamiseks ja taaskasutamiseks. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Platvorm toimib, mis tähendab: a)platvorm on kättesaadav internetis; b)seotud haridusasutuste õpilased ja õppejõud saavad sisse logida ja neil on juurdepääs digitaalsetele õppematerjalidele. Üliõpilaste digitaalse identiteedi lahendust kasutavad kutsehariduse üliõpilased (MBO), rakenduskõrgkoolid (HBO) ja teadusülikoolid (WO). Õpilaste digiidentiteedi lahendus võimaldab õpilaste tuvastamist ja neile loa andmist, üliõpilastega seotud teabe vahetamist haridusasutuste vahel ning üliõpilasi käsitleva teabe säilitamist. |
||||||||||
|
42 |
C2.1 I3-2 Digiõppe impulss |
Siht |
Õpetamis- ja õppekeskused toimivad |
Number |
0 |
20 |
4. kv |
2025 |
20 õpetamis- ja õppekeskust (CTL) tegutseb kutsehariduses (MBO), rakenduskõrgkoolides (HBO) või teadusülikoolides (WO). CTL toimib, mis tähendab, et üks või mitu haridusasutust on loonud füüsilise koha, kus õpilased, lektorid ja teadlased saavad digitaalse õppematerjaliga seoses tuge. |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
43 |
C2.1 I4-1 Digitaristu logistika |
Siht |
Põhiandmetaristu välja arendatud |
Protsent |
0 |
80 |
4. kv |
2024 |
Põhiandmetaristu on välja arendatud ja vastab vähemalt 80 % ulatuses infrastruktuuri- ja veemajandusministeeriumi määratletud võrdlusarhitektuuri miinimumnõuetele; Nõuetele vastavust hinnatakse välisauditi abil. |
|
|
44 |
C2.1 I4-2 Digitaristu logistika |
Siht |
Logistikasektoris on suurenenud digitaalne valmisolek |
Digitaalse valmisoleku protsent |
10 |
30 |
4. kv |
2025 |
Töötatakse välja ja viiakse ellu digitaalse valmisoleku tööpakett, et suurendada Madalmaade logistikasektori digivalmidust, parandades selle sektori digioskusi. Tööpaketiga saavutatakse digivalmidus 30 % ulatuses, mis arvutatakse digitaristu logistikaprogrammi raames sel eesmärgil välja töötatud metoodika kohaselt. Evofenedex kehtestas 2021. aastal 10 % digivalmiduse lähtetaseme. |
|
|
45 |
C2.1 I4-3 Digitaristu logistika |
Siht |
Eluslaborid on valmis |
Arv |
0 |
4 |
2. kv |
2026 |
Valmis on vähemalt neli eluslaborit. Eluslaboreid loetakse lõpetatuks, kui nende andmeteenused on ühendatud põhiandmetaristuga. |
|
|
46 |
C2.2 I1-1 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Eesmärk |
ERTMSi planeerimisuuring Kijfhoeki-Belgia piiri lõigu kohta on lõpetatud |
Raudteeliikluse kavandamine on lõpule viidud |
4. kv |
2022 |
Raudteeliikluse projekt viiakse lõpule Kijfhoeki ja Belgia piiri vahelise raudteelõigu planeerimisuuringu osana. Raudteeliikluse projekt peab näitama, et vajalikud liikluskorralduse kohandused on kooskõlas asjakohaste raudteeohutust ja koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide ja määrustega. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
47 |
C2.2 I1-2 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Eesmärk |
ERTMSi planeerimisuuring Põhja-Madalmaade kohta on lõpetatud |
Funktsionaalse integreeritud süsteemi projekt ja raudteeliikluse projekt (RVTO) on lõpule viidud. |
1. kv |
2023 |
Funktsionaalse integreeritud süsteemi projekteerimine ja raudteeliikluse kavandamine viiakse lõpule Põhja-Madalmaade raudteelõikude planeerimisuuringu osana. Raudteeliikluse projekt peab näitama, et vajalikud liikluskorralduse kohandused on kooskõlas asjakohaste raudteeohutust ja koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide ja määrustega ning et sellega seotud integreeritud süsteemi funktsionaalne projekt on koostatud. |
|||
|
48 |
C2.2 I1-3 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Siht |
ERTMSi jaoks kasutatavate GSM-Rail mastide arv |
Arv |
0 |
130 |
1. kv |
2024 |
130 põhitransiiverjaama (GSM-Rail mastid) peavad suutma töötada ERTMSi süsteemis. |
|
|
49 |
C2.2 I1-4 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Eesmärk |
ERTMSiga kohandatud logistikasüsteemid |
Kohandatud süsteemide üleandmine ProRaili IT-osakonna poolt ProRaili teiste osakondade IT-rakenduste kasutajatele |
1. kv |
2024 |
taristuettevõtja ProRail IT-logistikasüsteeme kohandatakse, sealhulgas asjaomaste IT-rakenduste ümberkirjutamist või ajakohastamist, et nad saaksid pärast ERTMSi kasutuselevõttu vastu võtta ja töödelda õiget raudteeohutus- ja koostalitlusvõime teavet (ERTMSi/keskse ohutussüsteemi (CSS) teavet); Liikluskorraldustöötajad integreerivad ja katsetavad süsteeme tehniliselt. |
|||
|
50 |
C2.2 I1-5 |
Eesmärk |
Keskne ohutussüsteem toimib |
Keskne ohutussüsteem toimib |
4. kv |
2024 |
Keskne ohutussüsteem (CSS) hakkab tööle ProRaili ERTMSi jaoks. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
See loetakse toimivaks, kui see vastab koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2016/919, komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/776 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/387. Seda vastavust kinnitab ProRail. |
|||||||||
|
51 |
C2.2 I2-1 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Arukad liikluskorraldusseadmed |
Arv |
0 |
450 |
4. kv |
2024 |
Töötavad vähemalt 450 arukat liikluskorraldusseadet (Intelligente Verkeersregelinstallaties), mis tähendab, et need 1) on tarnitud ja paigaldatud ning 2) ühendatakse riikliku linnaandmetele juurdepääsu platvormiga. |
|
|
52 |
C2.2 I2-2 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Ohutuse seisukohast prioriteetsed teenused |
Läbitud kilomeetrite protsent |
7 |
12,5 |
1. kv |
2025 |
Vähemalt 12,5 iga 100 kilomeetri kohta, mida Madalmaades sõidetakse, peab liiklejatel olema võimalik saada autotootjate või navigatsiooniseadmete pakutavaid esmajärjekorras ohutusteenuseid. See hõlmab vahemaad, mida teekasutajad läbivad Madalmaades, kus sõiduki juhtimise ajal toimivad prioriteetsed ohutusteenused. 2022. aastal oli see näitaja 7 %. |
|
|
53 |
C2.2 I2-3 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Tulevase vastupanuvõimelise liikuvuse digitaristu (DITM) |
Eurodes |
0 |
30 000 000 |
2. kv |
2026 |
Madalmaade Ettevõtlusamet (Rijksdienst voor Ondernemend Nederland) maksab 30 000 000 eurot innovatsioonitoetusi valitud ettevõtete konsortsiumile, kes aitab kaasa tulevase vastupanuvõimelise liikuvuse digitaalse taristu (DITM) arendamisele, luues aluse laiendatava kooperatiivse, ühendatud ja automatiseeritud liikuvussüsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks. |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
54 |
C2.2 I2-4 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Andmestikud on kättesaadavad riiklikus liikuvusandmete juurdepääsupunktis |
Arv |
0 |
20 |
2. kv |
2026 |
Töötatakse välja riikliku liikuvusandmete juurdepääsupunkti platvorm ja avaldatakse internetis vähemalt 20 andmekogumit, mis tehakse kättesaadavaks riikliku liikuvusandmete juurdepääsupunkti platvormi kaudu. |
|
|
55 |
C2.2 I3-1 Arukad teeäärsed jaamad (iWKS) |
Siht |
Paigaldatud arukate teeäärsete jaamade arv |
Arv |
0 |
152 |
4. kv |
2023 |
Paigaldatud on vähemalt 152 arukat teeäärset jaama, st need on füüsiliselt paigutatud ja toimivad. |
|
|
56 |
C2.2 I3-2 Arukad teeäärsed jaamad (iWKS) |
Siht |
Paigaldatud täiendavate arukate teeäärsete jaamade arv |
Arv |
152 |
953 |
4. kv |
2025 |
Paigaldatud on vähemalt 953 arukat teeäärset jaama, st need on füüsiliselt paigutatud ja toimivad. |
|
|
57 |
C2.2 I3-3 Arukad teeäärsed jaamad (iWKS) |
Siht |
Paigaldatud arukate teeäärsete jaamade lõplik arv |
Arv |
953 |
1 906 |
2. kv |
2026 |
Paigaldatud on vähemalt 1 906 arukat teeäärset jaama, st need on füüsiliselt paigutatud ja toimivad. |
|
|
58 |
C2.3 R1-1 Avaliku teabe haldamine (avatud valitsuse seadus) |
Eesmärk |
Avatud valitsuse seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
2. kv |
2022 |
Jõustub avatud valitsuse seadus. Õigusaktiga laiendatakse muu hulgas läbipaistvusnõuete kohaldamisala parlamendile, kohtute haldamise nõukojale, riiginõukogule, riigikontrollile ja riiklikule ombudsmanile, nähakse läbipaistvusnõuetega hõlmatud institutsioonidele ette aktiivne avalikustamiskohustus, lühendatakse teabetaotluste menetlemise aega ja luuakse läbipaistvuse nõuandekogu. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Õigusaktiga tagatakse, et kodanikel, ajakirjandusel ja meedial, parlamendiliikmetel ja nende töötajatel on lihtne juurdepääs avaliku sektori teabele digitaalselt. Kohustus avaldada aktiivselt teatavat liiki teavet (avatud valitsuse seaduse artikli 3 lõige 3) võib jõustuda järk-järgult kuninga dekreediga kindlaksmääratavatel aegadel. |
||||||||||
|
59 |
C2.3 R1-2 Avaliku teabe haldamine (avatud valitsuse seadus) |
Eesmärk |
Teabehalduse parandamist käsitlevate ajakohastatud tegevuskavade avaldamine |
Ajakohastatud tegevuskava avaldamine keskvalitsuse organisatsioonide poolt |
4. kv |
2022 |
Keskvalitsuse organisatsioonid (12 ministeeriumi, sealhulgas nende autonoomsed haldusasutused ja -asutused) avaldavad ajakohastatud tegevuskavad oma infosüsteemide digitaalse juurdepääsetavuse parandamiseks. Ministeeriumide ajakohastatud tegevuskavades käsitletakse järgmist kaheksat prioriteeti: 1.Asjakohase juhtimissüsteemi loomine ministeeriumide, autonoomsete haldusasutuste ja ametite tasandil. 2.Lähteolukorra mõõtmine ministeeriumi infosüsteemis. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
3.Kvaliteediraamistiku või sarnaste IV süsteemi funktsioonide rakendamine. 4.Parlamendi dokumentide rakendamine tuumikosakondades. 5.Riiklike komponentide ühendus platvormi avatud valitsemise teabega (PLOOI). 6.Keskvalitsuse e-posti arhiveerimise käsiraamatu rakendamine. 7.Sõnumirakenduste poliitikasuuna rakendamine. 8.Veebiarhiveerimise rakendamine kooskõlas asjaomase raamlepinguga. |
||||||||||
|
60 |
C2.3 R1-3 Avaliku teabe haldamine (avatud valitsuse seadus) |
Siht |
Dokumendid on kättesaadavad platvormil „Avatud valitsuse teave“ |
Arv |
0 |
330 000 |
2. kv |
2026 |
Avaliku halduse seaduse artikli 3 lõikes 3 loetletud 17st teabekategooriast vähemalt neljale dokumendile peab platvormil olema kättesaadav vähemalt 330 000 dokumenti, mis tuleneb haldusasutuste ühendamisest sise- ja kuningriigi suhete ministeeriumi hallatava digitaalse taristuga. |
|
|
61 |
C2.3 I1-1 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Eesmärk |
Rakendatud küberturvalisuse parandamise meetmed |
Rakendatud meetmed küberjulgeoleku parandamiseks |
1. kv |
2024 |
Kaitseministeerium rakendab järgmisi küberturvalisuse meetmeid: -Turbekeskuse loomine; -Identifitseerimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi kasutuselevõtt koostööks kolmandate isikutega; |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
-Sertifitseeritud ja kontrollitud madala salastatuse tasemega teabe (LGI) ja kõrge salastatuse tasemega teabe (HGI) vahetamise lahenduse rakendamine; ning -Andmekeskustele digitaalse juurdepääsu kontrolli lahenduse rakendamine. |
||||||||||
|
62 |
C2.3 I1-2 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Siht |
Kaitseministeeriumi tsiviilpersonal, kes teeb kaugtööd turvalise võrgu kaudu |
Arv |
0 |
500 |
4. kv |
2024 |
Vähemalt 500 kaitseministeeriumi tsiviiltöötajal on juurdepääs turvalisele kaugvõrgule: a)sidevahendid (hääl, video ja vestlus); b)näost-näkku kaugtöökohad; ning c)ühtsed koostööruumid. |
|
|
63 |
C2.3 I1-3 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Eesmärk |
Võrgustikud on paranenud ja uuele IT-taristule üleminek lõpule viidud |
Võrgu täiustamine ja üleminek uuele IT-taristule |
3. kv |
2025 |
Võrguvarustust füüsilistes asukohtades ajakohastatakse ja võrgu ribalaiust suurendatakse, et tagada piisav võrgu kvaliteet kaitseministeeriumi tsiviilpersonali kasutuses olevate rakenduste jaoks. Tagasirakendused viiakse üle uude andmekeskuste taristusse ja majutusplatvormidesse. |
|||
|
64 |
C2.3 I1-4 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Siht |
Kaitseministeeriumi tsiviilpersonal, kellel on juurdepääs täiendavatele turvalistele kaugtöörajatistele |
Arv |
0 |
500 |
1. kv |
2026 |
Kaugtöö ohutuse edasiseks parandamiseks on vähemalt 500 kaitseministeeriumi tsiviiltöötajal juurdepääs: a)uuendatud kontaktkeskusele ja b)põhirakendustele (sh esitluste töötlemine, arvutustabelid, äriinternet ja trükkimisvõimalused). |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
65 |
C2.3 I2-1 Kriminaalõigusahela digiüleminek |
Eesmärk |
Toimiv digiportaal ametlikuks teabevahetuseks kriminaalmenetluses |
Digiportaal toimib |
1. kv |
2023 |
Digitaalse teabevahetuse digiportaal on toimiv ja kodanikele kättesaadav, luues tingimused ohvrite, juristide ja õigusrikkujate kriminaalmenetlustega seotud ametlikuks teabevahetuseks (sealhulgas aruannete esitamise kohta) digitaalselt. |
|||
|
66 |
C2.3 I2-2 Kriminaalõigusahela digiüleminek |
Eesmärk |
Sagedaste kuritegude digitaalne menetlemine toimib |
Sagedaste kuritegude digitaalne menetlemine toimib |
4. kv |
2023 |
Kategoorias „Sagedased kuriteod“ (veel voorkomende criminaliteit, VVC) on võimalik kõiki kriminaalasju digitaalselt menetleda. Politseiaruanded (proces-verbaal) algatatakse digitaalselt ning kriminaalasju käsitlevad otsused luuakse ja neid töödeldakse digitaalselt. Kategooria „Sagedased kuriteod“ (VVC) alla kuuluvaid kriminaalasju käsitlevad video- ja audiomaterjalid tehakse politseile, prokuratuurile ja kohtusüsteemile digitaalselt kättesaadavaks. |
|||
C.KOMPONENT 3. ELUASEMETURU PARANDAMINE JA KINNISVARA ENERGIATÕHUSAMAKS MUUTMINE
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on aidata lahendada Madalmaade eluasemeturu ees seisvaid probleeme. See koosneb viiest reformist ja kolmest investeeringust, mille eesmärk on i) kõrvaldada Madalmaade maksusüsteemi omadused, mis soosivad teatavat liiki elamukinnisvara omamist teistele, ii) kiirendada ja avada ehitustegevust Madalmaades ning iii) parandada renoveerimistoetuste abil energiatõhusust nii era- kui ka avaliku sektori kinnisvaras. Selle komponendi meetmete eesmärk on vähendada ebavõrdsust eluasemeturul, kõrvaldades maksumoonutused, suurendades samal ajal (taskukohaste) eluasemete pakkumist uute eluasemete pakkumise tsentraliseeritud kavandamise kaudu, kõrvaldades kitsaskohad ehituse planeerimisel ja tehes avaliku sektori investeeringuid elamuehitusprojektide käivitamiseks. Samuti on selle eesmärk muuta sotsiaalüür sissetulekust sõltuvamaks, võimaldades kõrgema sissetulekuga üürnikele suuremat üüritõusu. Komponendi teise osa investeeringute eesmärk on parandada avaliku ja erasektori hoonete energiatõhusust, sealhulgas selliseid sekkumisi nagu soojuspumpade ja päikesekatelde paigaldamine ning eluruumide soojustamise parandamine.
Komponendi eesmärk on aidata kaasa Madalmaadele adresseeritud riigipõhistele soovitustele, eelkõige selleks, et vähendada kodumajapidamiste võlakoormuse soodustamist ja eluasemeturu moonutusi, sealhulgas toetades erasektori üürisektori arengut, ning võttes meetmeid eluasemete pakkumise suurendamiseks (riigipõhine soovitus 1 2019. aastal, riigipõhine soovitus nr 1 2022. aastal) ja „vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, (...) parandades energiatõhusust, eelkõige hoonetes“ (riigipõhine soovitus nr 4 2022. aastal) ning „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikale (...) energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegiatele (...)“ (riigipõhine soovitus nr 3 2019. aastal).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
3.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C3.1 (R1). Tühja kinnisvara väärtuse suhte suurenemine
Selle reformiga suurendatakse tühja kinnisvara väärtuse suhet (leegwaarderatio) Madalmaade maksusüsteemis. Praegune eraomandis oleva vara maksustamine eeldab, et kinnisvara, mis ei ole omaniku kasutuses, hindamisväärtus ületab kinnisvara tegelikku väärtust. Seetõttu korrigeeritakse üürileantava vara väärtust vaba omandiväärtuse suhtarvuga, mis toob tegelikult kaasa maksusoodustuse kinnisvara ostmisest üürileandmise eesmärgil omanikele. Suhtarvu suurendamise eesmärk on viia üürikinnisvara maksustamine paremini kooskõlla tegeliku majandusliku väärtusega, mida see kinnisvaraomanikele esindab, vähendades seeläbi moonutusi eluasemeturul.
Üüripindade puhul, mille aastarent ületab 5 % asjaomase omavalitsuse (st Waardering Onroerende Zaken (WOZ)) poolt kindlaks määratud kinnisvara hindamise väärtusest, ja seotud isikutele renditud kinnisvara puhul suurendatakse suhtarvu 100 %ni, kõrvaldades tegelikult maksusoodustuse. Üüripindade puhul, mille aastarent on kuni 5 % hindamisväärtusest, suurendatakse suhtarvu vähemalt 25 protsendipunkti võrra võrreldes 2022. aastal kohaldatava suhtarvuga. Tühja kinnisvara väärtust ei kohaldata ajutise üürilepinguga üürikinnisvara suhtes, kaotades sel juhul tegelikult maksusoodustuse.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform C3.1 (R2). Koduostude rahastamiseks tehtavate kingituste maksuvabastuse järkjärguline kaotamine
Reformiga kaotatakse kahes etapis maksuvabastus noorte koduostude rahastamiseks tehtavate kingituste puhul. 2022. aastal on igaühel, kes on 18–40-aastane, õigus ühekordsele maksuvabastusele kuni 106 671 euro suuruse kingituse saamise korral, kui annetatud summat kasutatakse isiku esimese (omaniku kasutuses oleva) eluaseme ostmiseks. Alates 1. jaanuarist 2023 vähendatakse maksuvabastust vähemalt 70 % võrreldes 2022. aasta maksuvabastusega. See kaotatakse alates 1. jaanuarist 2024. Reformi eesmärk on vähendada nii moonutusi kui ka ebavõrdsust eluasemeturul.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
Reform C3.1 (R3). Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks
Selle reformi raames määrab riigi valitsus kindlaks igas provintsis realiseeritavate uute eluruumide arvu (st uued elamud või muu kasutuse tulemusel ümberehitatud eluruumid, sealhulgas hüljatud või elamiskõlbmatud), mida omakorda kasutatakse omavalitsuse tasandil realiseeritavate uute eluruumide arvu kindlaksmääramiseks.
Reform hõlmab järgmist:
a)riigi valitsuse ja provintside vahel lepingute sõlmimine provintsipõhise uute eluruumide arvu kohta, mis tuleb realiseerida, sealhulgas ümberkujundamise teel, kokku 900 000 uue eluruumi kohta, mis tuleb 2030. aastaks lõpule viia ja kasutusele võtta, millest 600 000 on taskukohased (nagu on määratletud allpool);
b)provintside ja omavalitsuste vahel kokkulepete sõlmimine linnaspetsiifiliste uute eluruumide arvu kohta, mis tuleb ellu viia, et täita punktis a sätestatud riiklikke eesmärke;
c)seiresüsteemi rakendamine, et jälgida edusamme uute eluruumide rajamisel; ning
d)selliste õigusaktide jõustumine, mis võimaldavad riigi valitsusel sekkuda haldus- või kohtumenetlustesse, kui rikutakse provintsi või piirkonna lepinguid uute eluruumide realiseerimise kohta (st vastavalt punktides a ja b osutatud kokkuleppeid).
Selle reformi puhul määratletakse taskukohased eluasemed järgmiselt: a) sotsiaaleluruumid, b) üüritud eluruumid kuni teatava maksimaalse üürini, mis on 2022. aastal 1000 eurot kuus, ja c) omaniku kasutuses olevad eluruumid hinnaga, mis on madalam või võrdne eluaseme maksimaalse ostuhinnaga, mille hüpoteek on tagatud riikliku hüpoteegigarantiiga. Punktis b nimetatud maksimaalset renti võib järgnevatel aastatel korrigeerida, kui see on põhjendatud poliitiliste ja majanduslike arengutega, näiteks hinna või sissetulekute arenguga. Kõik korrigeerimised, eelkõige need, mis lähevad kaugemale hindade ja sissetulekute muutuste indekseerimisest, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. juuniks 2025.
Reform C3.1 (R4). Suurendada üüri sõltumist sissetulekust
Selle reformiga suurendatakse summat, mille võrra võib sotsiaaleluruumide keskmise ja suure sissetulekuga üürnike üüri aastas suurendada. Alates 1. jaanuarist 2022 on igakuise üüri uus maksimaalne kasv keskmise sissetulekuga üürnike puhul 50 eurot ja suure sissetulekuga üürnike puhul 100 eurot. Reformi eesmärk on viia üürid paremini kooskõlla üürniku sissetulekuga ja võimaldada sihipärasemalt pakkuda madala sissetulekuga leibkondadele taskukohaseid eluasemeid, aidates samal ajal elamuehitusega tegelevatel ettevõtetel suurendada investeeringuid uutesse üüripindadesse.
Reformi rakendamine pidi olema lõpule viidud 31. märtsiks 2022.
Reform C3.1 (R5). Elamuehituse protsessi ja menetluste kiirendamine
Reformi eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad Madalmaade ehitusprotsesside planeerimis- ja loamenetlustes. Kõigepealt koostab asjaomane ministeerium parlamendile saadetava kirja vormis tegevuskava. Tegevuskava sisaldab planeerimis- ja loamenetluste kiirendamiseks võetavate meetmete loetelu ning nende rakendamise ajakava. Teise sammuna viiakse ellu märkimisväärne hulk kindlaksmääratud meetmeid. See hõlmab vähemalt i) meetmeid, mille eesmärk on parandada omavalitsuste ja ehitusettevõtete teadmisi planeerimismenetluste kohta, ii) eksperdirühma loomist, mis võib aidata omavalitsustel ja elamuehitusega tegelevatel ettevõtetel kiirendada uute eluruumide realiseerimiseks vajalikke menetlusi, iii) riikliku meeskonna loomist, mis aitaks omavalitsustel kõrvaldada planeerimismenetluste kitsaskohti, iv) käivitada süsteem menetluste kiirendamisel tehtavate edusammude jälgimiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
Investeering C3.1 I1. Uute ehitusprojektide käivitamine
Selle investeeringu eesmärk on pakkuda omavalitsustele vahendeid vajalike investeeringute tegemiseks enne elamuehituse alustamist. Selle investeeringuga seotud elamuehitusprojektide alustamine on eluruume sisaldavate hoonete vundamenditööde alustamine.
Investeering koosneb omavalitsustele antavast toetuskavast antavast rahalisest toetusest, mille tulemusel hakatakse ehitama vähemalt 100 000 eluruumi.
Investeeringu osana avaldab sise- ja kuningriigi suhete ministeerium aruande. Aruandes esitatakse kvalitatiivsed tõendid selle kohta, et asjaomaste paktidega kehtestatud miinimumnõuetele vastavaid kliimamuutustega kohanemise meetmeid on rakendatud kooskõlas heakskiidetud toetustaotlustega. Paktid on provintside, omavalitsuste ja muude elamu- ja äriehitusprotsessi sidusrühmade vahelised kokkulepped, milles sidusrühmad kohustuvad järgima miinimumstandardeid kliimamuutustega kohanemiseks era- ja avalikul maal seoses kaitsega kuumuse, põua, pluviaalsete, jõe- ja rannikualade üleujutuste eest ning looduse kaasamisega.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C3.2 I1. Avaliku sektori kinnisvara kestlikkuse toetuskava
Selle investeeringuga antakse toetusi avaliku kinnisvara omanikele, näiteks kohalike omavalitsuste või haridus- ja tervishoiuasutuste hoonetele, et parandada hoonete energiatõhusust ja vähendada sellest tulenevat CO2 heidet. Selle tulemusel väheneb CO2 heide igal aastal 110 kilotonni võrra, nagu on prognoositud eelnevalt. Sekkumiste eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside otsest ja kaudset heidet võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %.
Investeering hõlmab a) määruse jõustumist, millega kehtestatakse renoveerimistoetuste kava, ja b) rahalist toetust renoveerimise lõpuleviimiseks või energiatõhususega seotud sekkumisteks renoveerimistoetuse kava raames.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
Investeering C3.2 I2. Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule
Selle investeeringuga antakse kodumajapidamistele toetusi energiasäästumeetmete rakendamiseks. Toetuskõlblikud sekkumised on päikeseküttekatlad, soojusühendused, isolatsioon, soojuspumbad ja alates 2023. aastast elektrilised toiduvalmistamisseadmed. Vähemalt 225 000 nendest sekkumistest rahastatakse toetuse tulemusena. Sekkumiste eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
8 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
3.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
67 |
C3.1 R1-1 Tühja kinnisvara väärtuse suhte suurenemine |
Eesmärk |
Tühja kinnisvara väärtuse suhet tõstvate õigusaktide jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2023 |
Selliste õigusaktide jõustumine, millega suurendatakse tühja kinnisvara väärtuse suhet. Üüripindade puhul, mille aastarent ületab 5 % asjaomase omavalitsuse (st Waardering Onroerende Zaken (WOZ)) poolt kindlaks määratud kinnisvara hindamise väärtusest, ja seotud isikutele renditud kinnisvara puhul suurendatakse suhtarvu 100 %ni. Üüripindade puhul, mille aastarent on kuni 5 % hindamisväärtusest, suurendatakse suhtarvu vähemalt 25 protsendipunkti võrra võrreldes 2022. aastal kohaldatava suhtarvuga. Tühja kinnisvara väärtust ei kohaldata ajutise üürilepinguga üürikinnisvara suhtes, kaotades sel juhul tegelikult maksusoodustuse. |
|||
|
68 |
C3.1 R2-1 Koduostude rahastamiseks tehtavate kingituste maksuvabastuse järkjärguline kaotamine |
Eesmärk |
Jõustub õigusakt, millega kaotatakse järk-järgult koduostude rahastamiseks tehtavate kingituste maksuvabastus kahes etapis |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2024 |
Selliste õigusaktide jõustumine, mis hõlmavad järgmist kahte etappi koduostude rahastamiseks tehtavate kingituste maksuvabastuse järkjärguliseks kaotamiseks: (1)alates 1. jaanuarist 2023 eluasemeostude rahastamiseks tehtud kingituste maksimaalse maksuvabastuse vähendamine vähemalt 70 % võrreldes 2022. aasta maksimaalse maksuvabastusega, (2)maksuvabastuse kaotamine alates 1. jaanuarist 2024 |
|||
|
69 |
C3.1 R3-1 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Riigi valitsuse ja provintside vahelised lepingud 900 000 uue eluaseme realiseerimise kohta |
Riigi valitsuse ja provintside vaheliste lepingute allkirjastamine |
4. kv |
2022 |
Riigi valitsuse ja provintside vahel lepingute allkirjastamine uute eluruumide arvu kohta, mis tuleb realiseerida 2030. aastaks, sealhulgas ümberkujundamise teel. Lepingutes sätestatakse ehitatavate uute eluruumide arv provintsi kohta ja nende uute eluasemete arv, mis peavad olema taskukohased. Uute elamute arv provintsides peab kokku moodustama vähemalt 900 000 eluruumi, millest vähemalt 600 000 peavad olema taskukohased eluruumid. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
70 |
C3.1 R3-2 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Riigi valitsuse ja provintside vahelised lepingud 900 000 uue eluaseme realiseerimise kohta |
Provintside ja omavalitsuste vaheliste lepingute allkirjastamine |
2. kv |
2023 |
Provintside ja omavalitsuste vaheliste lepingute allkirjastamine omavalitsusespetsiifiliste uute eluruumide arvu kohta, et saavutada riiklikul tasandil 900 000 uue eluruumi realiseerimine, sealhulgas ümberkujundamise teel, 2030. aastaks, millest vähemalt 600 000 on taskukohased. Audit hõlmab vähemalt järgmisi elemente: (1)sihid, mis on seotud konkreetse omavalitsusüksuse elamute arvuga, märkides eraldi taskukohaste eluruumide arvu; (2)säte, millega määratakse kindlaks kasutatavad riigi ressursid ja vahendid, ning (3)uute eluruumide realiseerimise ajakava. |
|||
|
71 |
C3.1 R3-3 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingute rakendamise järelevalvesüsteem on käivitatud |
Järelevalvesüsteemi käivitamine |
3. kv |
2023 |
Luuakse järelevalvesüsteem, et jälgida provintside ja omavalitsuste vahel sõlmitud lepingute rakendamisel tehtud edusamme, s.t jälgida edusamme uute eluruumide rajamisel. |
|||
|
72 |
C3.1 R3-4 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Seaduse jõustumine, millega nähakse ette lisameetmed, mida riik võtab uute eluruumide ehitamise lepingute jõustamiseks |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
2. kv |
2025 |
Jõustub seadus, mis võimaldab riigi valitsusel sekkuda haldus- või kohtumenetlusse, kui rikutakse piirkondlikest või piirkondlikest kokkulepetest tulenevaid lepingulisi kohustusi uute eluruumide realiseerimisel. Seadus sisaldab sätteid, mis võimaldavad valitsusel seada, saavutada ja jõustada uute eluruumide, sealhulgas taskukohaste eluruumide rajamise eesmärke. |
|||
|
73 |
C3.1 R4-1 Suurendada üüri sõltumist sissetulekust |
Eesmärk |
Sotsiaaleluruumides elavate keskmise ja suure sissetulekuga üürnike maksimaalse aastase üüritõusu suurendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2022 |
Jõustub õigusakt, millega suurendatakse alates 1. jaanuarist 2022 sotsiaaleluruumide igakuise üüri võimalikku lubatud maksimaalset igakuist kasvu 50 euroni keskmise sissetulekuga üürnike puhul ja 100 euroni suure sissetulekuga üürnike puhul. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Keskmise sissetulekuga üürnike aastasissetulek on 47 948 kuni 56 527 eurot (üheliikmelised leibkonnad) või 55 486 kuni 75 369 eurot (mitmeliikmelised leibkonnad) (2022. aasta hinnatase). Suure sissetulekuga üürnike aastasissetulek ületab nende marginaalide ülempiiri. |
||||||||||
|
74 |
C3.1 R5-1 Elamuehituse protsessi ja menetluste kiirendamine |
Eesmärk |
Kiri parlamendile võimalike lahenduste leidmiseks kavandamisprotsessi kitsaskohtade kohta |
Parlamendile saadetava kirja avaldamine |
4. kv |
2022 |
Sise- ja kuningriigi suhete ministeeriumi kirja avaldamine parlamendile, milles määratakse kindlaks meetmed, millega kõrvaldada kitsaskohad, mis aeglustavad planeerimisprotsessi, lubade väljastamist ja elamuehitusprojektidega seotud õiguslikke menetlusi, sealhulgas vajaduse korral õigusaktide muutmise kaudu; ning ajakava koos konkreetsete meetmetega meetmete rakendamiseks. |
|||
|
75 |
C3.1 R5-2 Elamuehituse protsessi ja menetluste kiirendamine |
Eesmärk |
Meetmed eluasemeprojektide kavandamise kiirendamiseks |
Parlamendile saadetud kirjas kindlaks määratud oluliste meetmete rakendamine |
1. kv |
2024 |
Parlamendile saadetud kirjas 74. eesmärgi all kindlaks määratud meetmete kogum viiakse ellu, et kiirendada elamuehitusprojektide planeerimisprotsessi. See hõlmab vähemalt i) meetmeid, mille eesmärk on parandada omavalitsuste ja ehitusettevõtete teadmisi planeerimismenetluste kohta, ii) eksperdirühma loomist, mis võib aidata omavalitsustel ja elamuehitusega tegelevatel ettevõtetel kiirendada uute eluruumide realiseerimiseks vajalikke menetlusi, iii) riikliku meeskonna loomist, mis aitaks omavalitsustel kõrvaldada planeerimismenetluste kitsaskohti, iv) käivitada süsteem menetluste kiirendamisel tehtavate edusammude jälgimiseks. |
|||
|
77 |
C3.1 I1-2 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Siht |
Ehitustööd (1. jagu) |
Arv |
0 |
10 000 |
4. kv |
2024 |
Pärast seda, kui kohalikele omavalitsustele toetuskava kaudu antav rahaline toetus on heaks kiidetud, alustatakse 10 000 eluruumi ehitamist. |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
78 |
C3.1 I1-3 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Siht |
Ehitustööd (2. jagu) |
Arv |
10 000 |
31 000 |
4. kv |
2025 |
Pärast seda, kui toetusskeemi kaudu omavalitsustele antav rahaline toetus on heaks kiidetud, alustatakse veel 21 000 eluruumi ehitamist. |
|
|
79 |
C3.1 I1-4 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Siht |
Ehitustööd (3. jagu) |
Arv |
31 000 |
100 000 |
2. kv |
2026 |
Pärast seda, kui toetusskeemi kaudu omavalitsustele antav rahaline toetus on heaks kiidetud, alustatakse veel 69 000 eluruumi ehitamist. |
|
|
80 |
C3.1 I1-5 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Eesmärk |
Rakendatud kliimamuutustega kohanemise meetmed |
Avaldatud aruanne toetuskava raames rahastatud kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamise kohta |
2. kv |
2026 |
Sise- ja kuningriigi suhete ministeerium avaldab aruande. Aruandes esitatakse kvalitatiivsed tõendid selle kohta, et asjaomaste paktidega kehtestatud miinimumnõuetele vastavaid kliimamuutustega kohanemise meetmeid on rakendatud kooskõlas heakskiidetud toetustaotlustega. Paktid on provintside, omavalitsuste ja muude elamu- ja äriehitusprotsessi sidusrühmade vahelised kokkulepped, milles sidusrühmad kohustuvad järgima miinimumstandardeid kliimamuutustega kohanemiseks era- ja avalikul maal seoses kaitsega kuumuse, põua, pluviaalsete, jõe- ja rannikualade üleujutuste eest ning looduse kaasamisega. |
|||
|
81 |
C3.2 I1-1 Avaliku sektori kinnisvara kestlikkuse toetuskava |
Eesmärk |
Renoveerimistoetuse kava kehtestava määruse jõustumine |
Määruse säte, mis viitab jõustumisele |
2. kv |
2022 |
Jõustub määrus, millega kehtestatakse renoveerimistoetuste kava. Selle toetuskavaga antakse toetusi avaliku kinnisvara omanikele, näiteks kohalike omavalitsuste või haridus- ja tervishoiuasutuste hoonetele, et parandada hoonete energiatõhusust. |
|||
|
82 |
C3.2 I1-2 |
Siht |
CO2 heite vähenemine kilotonnides aastas |
0 |
110 |
1. kv |
2025 |
Toetuskava raames heakskiidetud renoveerimis- ja energiatõhusussekkumised moodustavad CO2 heite vähenemise 110 kilotonni aastas, nagu on prognoositud eelnevalt. |
||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
Avaliku sektori kinnisvara kestlikkuse toetuskava |
Kõigi kavaga toetatavate heakskiidetud renoveerimis- ja energiatõhusussekkumiste tulemusel saavutatud CO2 heite iga-aastase vähenemise summa (kilotonnides) |
Sekkumiste eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside otsest ja kaudset heidet võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. |
||||||||
|
83 |
C3.2 I2-1 Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumisi |
Subsideeritud sekkumiste arv |
231 985 |
456 985 |
1. kv |
2026 |
Säästva energia ja energiasäästu investeerimistoetuse raames subsideeritakse vähemalt 225 000 sekkumist (päikeseküttekatlad, soojusühendused, isolatsioon, soojuspumbad ja alates 2023. aastast elektrilised toiduvalmistamisseadmed). Sekkumiste eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. See nõue viitab kogu sekkumistele, mida toetatakse sihtide 83, 128 ja 129 raames. |
|
D.KOMPONENT 4. TÖÖTURU, PENSIONIDE JA TULEVIKKU SUUNATUD HARIDUSE TUGEVDAMINE
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk, mis koosneb neljast reformist ja kuuest investeeringust, on i) valmistada tööturgu ja pensionisüsteemi ette praegusteks ja tulevasteks väljakutseteks ning ii) võidelda pandeemiast tingitud õpikao vastu, edendades samal ajal ka digitaalset innovatsiooni hariduses. Selles komponendis sisalduvate meetmete eesmärk on vähendada erinevusi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahel ning võidelda näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu ning investeerida täiendus- ja ümberõppe võimaluste kaudu tööjõu püsivasse tööalasesse konkurentsivõimesse. Lisaks on kavas reformida pensionisüsteemi teist sammast, et see oleks paremini kohandatud muutuva tööturuga, parandades samal ajal põlvkondadevahelist õiglust, läbipaistvust ja vastupidavust šokkidele. Hariduse valdkonnas on kavas võtta meetmeid, et võidelda COVID-19 pandeemia ajal koolide sulgemisest põhjustatud hariduskao vastu. Komponent hõlmab ka investeeringuid digitaalse innovatsiooni edendamiseks hariduses.
Komponendi eesmärk on aidata kaasa Madalmaadele esitatavatele riigipõhistele soovitustele, eelkõige tagada, et pensionisüsteemi teine sammas oleks läbipaistvam, põlvkondadevaheliselt õiglasem ja vapustustele vastupidavam (riigipõhine 1. soovitus 2019. aastal ja riigipõhine soovitus nr 1 2022. aastal), vähendada töötajateta füüsilisest isikust ettevõtjate stiimuleid, edendades samal ajal füüsilisest isikust ettevõtjate piisavat sotsiaalkaitset ja võideldes näiliste füüsilisest isikust ettevõtjate vastu, samuti selleks, et leevendada COVID-19 kriisi mõju tööhõivele (ja sotsiaalset) ning tugevdada eelkõige tööturult kõrvale jäänud ja tööturult eemalejäänud inimeste oskusi (2. riigipõhine soovitus 2019. aastal, 2. riigipõhine soovitus 2020. aastal ja 3. riigipõhine soovitus 2022. aastal).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
4.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C4.1 (R1). Füüsilisest isikust ettevõtjate mahaarvamise vähendamine
Reformi eesmärk on vähendada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate erinevat maksukohtlemist. Maksimumsummat, mille füüsilisest isikust ettevõtja võib oma maksudest maha arvata, vähendatakse järk-järgult 6 310 eurolt 2022. aastal 3 710 eurole 2026. aastal. Maksimaalne mahaarvatav summa peab 2030. aastal jõudma struktuursele tasemele 1 200 eurot või vähem.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform C4.1 (R2). Füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustus
Reformi eesmärk on suurendada füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitset kohustusliku töövõimetuskindlustuse kehtestamise kaudu. Reform seisneb kohustusliku töövõimetuskindlustuse seaduse väljatöötamises ja jõustumine. Seaduse eesmärk on aidata luua töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele võrdsemad tingimused. Seaduses määratletakse vähemalt kindlustatud isikute rühm ja kindlustust rakendavad täitevasutused ning määratakse kindlaks kindlustuse rahastamise viis. Seadusega võib ette näha mõistliku üleminekuperioodi kindlustuse tõhusaks kohaldamiseks. Sotsiaal- ja tööhõiveministri kirjas parlamendile kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida volitatud rakendusametid on võtnud kohustusliku töövõimetuskindlustuse rakendamiseks, ning kirjeldatakse järgmisi samme kindlustuse täieliku toimimise tagamiseks kooskõlas seadusega, millega kehtestatakse kohustuslik invaliidsuskindlustus füüsilisest isikust ettevõtjatele.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Reform C4.1 (R3). Pensionisüsteemi teise samba reform
Reformi eesmärk on reformida Madalmaade pensionisüsteemi teist sammast, et muuta see läbipaistvamaks, õiglasemaks, vapustustele vastupanuvõimelisemaks ja muutuva tööturu jaoks paremini sobivaks. Reform seisneb pensionisüsteemi teise samba reformi käsitleva seaduse jõustumises ja siduvates otsustes (invaarbesluiten), mille on heaks kiitnud järelevalveasutus ja mis käsitlevad vähemalt 66 % teise samba pensionisüsteemi kindlustusvõtjate pensionivarade ülekandmist uude pensionisüsteemi. Seadusega kaotatakse süsteemne ümberjaotamine eri vanuserühmade vahel (doorsneesystematiek), kehtestatakse vanusest sõltumatu pensionimaksete määr koos pensioni kogunemisega, mis vastab sissemaksele, ning kehtestatakse eeskirjad uute pensionilepingute jaoks, mis põhinevad pensioni tekkel kapitalis.
Seadus, millega luuakse uus pensionisüsteem, jõustub ja seda kohaldatakse kohe pärast seaduse jõustumist sõlmitud pensionilepingute suhtes. Olemasolevate pensionilepingute suhtes võib siiski kohaldada üleminekuperioodi. Seadusega nähakse ette, et üleminekuperioodil võetakse vajalikud meetmed olemasolevate pensionilepingute muutmiseks ja olemasolevate pensionilepingute kohaste pensionivarade ülekandmiseks uude süsteemi.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform C4.1 (R4). Võitlus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu
Reformi eesmärk on vähendada näilist füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist. Reform koosneb järgmistest elementidest:
a)Kiri parlamendile, milles kirjeldatakse näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vähendamiseks kavandatud meetmeid. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult i) meetmeid, mida tuleb võtta töösuhete hindamist dereguleeriva seaduse jõustamise moratooriumi kaotamiseks (Wet deregulering beoordeling arbeidsrelaties),
ii) meetmed, mille eesmärk on tõhustada kõnealuse seaduse jõustamist avalikus sektoris ja suurendada asjaomaste täidesaatvate asutuste suutlikkust, ning iii) ennetusmeetmed fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu;
b)töösuhte määratlust muutva seaduse avaldamine. Seaduse üldine eesmärk on selgitada töösuhte määratlust ja vähendada selle ebaselgust; ning
c)töösuhete hindamist reguleeriva seaduse (Wet deregulering beoordeling arbeidsrelaties) jõustamise moratooriumi kaotamine.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
Investeering C4.1 I1. Madalmaad jätkavad õppimist
Investeeringu eesmärk on tugevdada üksikisikute positsiooni tööturul ja tööalast konkurentsivõimet Madalmaade tööturul, et vältida nende töötuks jäämist või töötuks jäämise korral aidata neil tööturule naasta. Investeeringuga antakse rahalist toetust kolmele ajutisele subsiidiumikavale, millest igaüks koosneb järgmistest elementidest:
a)erialase arengu alane nõustamine, et toetada inimesi oma karjääri ümberkorraldamisel, mida pakuvad kvalifitseeritud karjäärinõustajad;
b)oskuste arendamise toetamiseks pakutakse tasuta koolitus- ja õppetegevusi; ning
c)üksikisikute toetamine konkreetse sektori vajadustele kohandatud valdkondlike võimaluste kaudu. Need teed peavad sisaldama vähemalt ühte järgmistest elementidest: i) karjäärinõustamine (st keskendumine praegusele töökohale, oskustele ja karjäärivõimalustele), ii) karjäärinõustamine (st keskendumine karjäärimuutustele ja/või uutele oskustele ja töökohtadele), iii) kutsekoolitus või iv) omandatud pädevuste tunnustamine.
„Madalmaad jätkavad õppimist“ raames viiakse läbi subsiidiumikavade sotsiaal-majandusliku mõju sõltumatu hindamine ja selle tulemusena avaldatakse poliitika hindamise aruanne. Hindamisaruanne sisaldab teavet võimalike viiside kohta, kuidas parandada subsiidiumikavade väljatöötamise ja rakendamise aluseks olevaid poliitilisi protsesse. Hindamisaruandes pööratakse erilist tähelepanu toetuskavade mõjule haavatavatele rühmadele, sealhulgas neile, kellel on kutsehariduse haridustase või madalam haridustase. Lisaks sisaldab aruanne poliitilist teavet subsiidiumikavade sotsiaal-majandusliku ja pikaajalise mõju kohta. Hindamisaruanne avaldatakse internetis.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C4.1 I2. Piirkondlikud liikuvusrühmad (RMTd) KUSTUTATUD]
Investeering C4.1 I3. Töötute täiendus- ja ümberõppe eelarve
Selle investeeringu („Scholings Budget WW“ või töötute täiendus- ja ümberõpe) eesmärk on suurendada nende isikute tööturule naasmist, kes saavad ajutist töötushüvitist ja kellel on nõrk tööturupositsioon, mida kinnitab kas tööturu kaugust käsitleva küsimustiku (Werkverkenner) madal punktisumma või kelle on valinud UWV (Madalmaade töötajate kindlustusamet) nõustajaks, kellel on konkreetsed koolitusvajadused. UWV-le antakse rahalisi vahendeid koolitusprogrammide rahastamiseks, et aidata selle sihtrühma inimesi täiendus- ja ümberõppel. Investeeringuga antakse rahalist toetust vähemalt 8 000 koolitusprogrammile, mille eesmärk on täiendada ja ümber õppida sellest sihtrühmast pärit isikuid, et hõlbustada nende tööhõivet.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C4.2 I1. Riiklik hariduslabor, tehisintellekt
Selle investeeringu üldeesmärk on parandada haridust, arutades ja pakkudes välja laiendatavaid tehisintellekti lahendusi alg- ja/või keskhariduse õppeprotsessi jaoks. Projektid valib riikliku hariduslabori tehisintellekti juhtnõukogu.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)riikliku hariduslabori juhtnõukogu valib välja vähemalt 20 projekti alg- ja/või keskhariduse kvaliteedi parandamiseks digitaalse innovatsiooni kaudu;
b)valitud projektidest vähemalt 10 projekti lõpuleviimine peab aitama saavutada vähemalt üht järgmistest eesmärkidest: i) tugevdada kohandatud haridust; ii) pakkuda haridustooteid ja/või -teenuseid, mis võivad suurendada õpilaste motivatsiooni;
iii) suurendada õpetajate või õpilaste teadmisi või pädevust või iv) suurendada aega, mis on õpetajatel õpilaste toetamiseks; ning
c)valitud projektide tulemuseks on vähemalt kaks toodet, millega edendatakse uuenduslikke digitaalseid hariduslahendusi, mis on saavutanud tehnoloogilise valmisoleku taseme 6 (tehnoloogia valmidusastme viimane etapp enne turuetappi).
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C4.2 I2. Uute õppurite toetamine õpikao vältimiseks
Selle investeeringu eesmärk on vältida COVID-19 pandeemiast, näiteks koolide sulgemisest tingitud õpikaotusi uustulnukate jaoks. Põhi- ja keskkoolid saavad toetust, mis võimaldab neil toetada sisserändaja taustaga keskkooliõpilasi, kes on elanud Madalmaades vähem kui kaks aastat, või rändetaustaga algkooliõpilasi, kes on olnud Madalmaades vähem kui neli aastat.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C4.2 I3. Õpilaste toetamine keskkooli viimasel aastal
Selle investeeringu eesmärk on pakkuda täiendavat toetust õpilastele nende viimasel keskkooliaastal, et leevendada COVID-19 pandeemiast tingitud õpikadu, näiteks neid, mis tulenevad koolide sulgemisest. Investeering seisneb selles, et haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium käivitab veebiplatvormi, mis sisaldab õppematerjale, et toetada õpilasi lõpueksamiga keskkoolis, ning täiendavat rahastamist keskkoolinõukogudele, mis võimaldab koolidel pakkuda õpilastele keskkooli viimasel aastal lisatuge. Ebasoodsas olukorras olevate õpilastega koolide nõukogud saavad täiendavat rahalist toetust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering C4.2 I4. Sülearvutid ja tahvelarvutid veebi- ja hübriidhariduse jaoks, et võidelda õpikao vastu ja seda leevendada
Investeeringu eesmärk on toetada koole hübriid- ja veebihariduse korraldamisel, et võidelda COVID-19 pandeemiast tingitud õpikaoga, näiteks koolide sulgemisest tingitud õpikaoga, ja seda leevendada. Investeeringud hõlmavad 75 000 seadme (sülearvuti ja tahvelarvuti) pakkumist valitud koolidele, et hõlbustada alg-, kesk- ja kutseharidust omandavate õpilaste veebi- ja hübriidharidust.
Investeering pidi olema lõpule viidud 31. detsembriks 2021.
4.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
84 |
C4.1 R1-1 |
Eesmärk |
Füüsilisest isikust ettevõtjate maksu mahaarvamise vähendamise seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2023 |
Füüsilisest isikust ettevõtjate iga-aastase mahaarvamise vähendamist 6 310 eurolt 2022. aastal kuni 5 660 eurole 2023. aastal, kuni 5 010 eurole 2024. aastal, 4 360 eurole või vähem 2025. aastal ja kuni 3 710 eurole 2026. aastal. Seadusega vähendatakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate erinevat maksukohtlemist. |
|||
|
Füüsilisest isikust ettevõtjate mahaarvamise vähendamine |
||||||||||
|
85 |
C4.1 R2-1 Füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustus |
Eesmärk |
Füüsilisest isikust ettevõtjatele kohustusliku invaliidsuskindlustuse loomist käsitleva seaduse avaldamine Riigi Teatajas. |
Avaldamine Riigi Teatajas |
1. kv |
2025 |
Füüsilisest isikust ettevõtjatele kohustusliku invaliidsuskindlustuse loomist käsitleva seaduse avaldamine Riigi Teatajas. Seaduse eesmärk on aidata luua töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele võrdsemad tingimused. Seaduses määratletakse kindlustatud isikute rühm ja kindlustust rakendavad täitevasutused ning määratakse kindlaks kindlustuse rahastamise viis. Seadusega võib ette näha mõistliku üleminekuperioodi kindlustuse tõhusaks kohaldamiseks. |
|||
|
Rakendusjuhised, millega nõutakse, et asjaomased rakendusametid valmistuksid füüsilisest isikust ettevõtjate kohustusliku invaliidsuskindlustuse kasutuselevõtuks, annab välja sotsiaal- ja tööhõiveministeerium ning neid kohaldatakse seaduse avaldamisel. |
||||||||||
|
86 |
C4.1 R2-2 Füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustus |
Eesmärk |
Kiri Parlamendile kohustusliku töövõimetuskindlustuse rakendamise seisu kohta |
Parlamendile saadetud kiri |
1. kv |
2026 |
Sotsiaal- ja tööhõiveministri kirjas parlamendile kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida volitatud rakendusametid on võtnud kohustusliku töövõimetuskindlustuse rakendamiseks, ning kirjeldatakse järgmisi samme kindlustuse täieliku toimimise tagamiseks kooskõlas seadusega, millega kehtestatakse kohustuslik töövõimetuskindlustus füüsilisest isikust ettevõtjatele. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
87 |
C4.1 R3-1 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Eesmärk |
Pensionisüsteemi teise samba reformi seaduse jõustumine. |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2023 |
Pensionisüsteemi teise samba reformi seaduse jõustumine. Seadusega kaotatakse süsteemne ümberjaotamine eri vanuserühmade vahel (doorsneesystematiek), kehtestatakse vanusest sõltumatu pensionimaksete määr koos pensioni kogunemisega, mis vastab sissemaksele, ning kehtestatakse eeskirjad uute pensionilepingute jaoks, mis põhinevad pensioni tekkel kapitalis. Seadust kohaldatakse kohe pärast seaduse jõustumist sõlmitud pensionilepingute suhtes. Kehtivate pensionilepingute jaoks võib seadusega ette näha mõistliku üleminekuperioodi. Pensionilepingud, mille sissemaksete määr on progresseeruv, võib uue seaduse kohaldamisalast välja jätta. |
|||
|
88 |
C4.1 R3-2 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Eesmärk |
Uuele pensionisüsteemile ülemineku kavad on lõplikult vormistatud ja avaldatud |
Üleminekukavade avaldamine pensionifondide veebisaitidel |
1. kv |
2025 |
Pensionifondid avaldavad oma veebisaidil oma hallatavate pensionilepingute lõplikud üleminekukavad. Nendes kavades täpsustatakse tööandjate ja töötajate esindajate (st tööturu osapoolte) vaheline kokkulepe uute pensionilepingute tingimuste ja pensionivarade uude pensionisüsteemi üleviimise kohta. |
|||
|
89 |
C4.1 R3-3 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Eesmärk |
Pensionifondide rakenduskavad on lõpule viidud ja avaldatud |
Rakenduskava esitamine andmekaitseinspektorile ja selle avaldamine pensionifondide veebisaitidel |
1. kv |
2026 |
Pensionifondid koostavad 88. eesmärgis nimetatud üleminekukavade rakenduskavad. Nendes rakenduskavades kirjeldatakse, kuidas 88. eesmärgis nimetatud uusi pensionilepinguid täidetakse ja kuidas rakendatakse üleminekut uuele pensionisüsteemile. Rakenduskavad esitatakse pensionifondide järelevalveasutusele ja avaldatakse pensionifondide veebisaitidel. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
89a |
C4.1 R3-3 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Siht |
Heakskiidetud otsused kindlustusvõtjate pensionivarade ülekandmise kohta uude pensionisüsteemi |
Kindlustusvõtjate osakaal |
0 |
66 % |
2. kv |
2026 |
Pensionifondid võtavad vastu siduvad otsused (invaarbesluiten), mille järelevalveasutus on heaks kiitnud, et kanda teise samba pensionisüsteemi vähemalt 66 % kindlustusvõtjatest üle uude pensionisüsteemi. Nendes otsustes täpsustatakse ülekandmise kuupäev hiljemalt 1. jaanuar 2027. |
|
|
90 |
C4.1 R4-1 Võitlus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu |
Eesmärk |
Parlamendile esitatud tegevuskava näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vähendamiseks |
Kiri parlamendile, milles esitatakse üksikasjalik tegevuskava |
4. kv |
2022 |
Madalmaade valitsus saadab parlamendile kirja, milles kirjeldatakse üksikasjalikult näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vähendamiseks kavandatud meetmeid. Selles kirjeldatakse a) meetmeid, mis tuleb võtta, et kaotada töösuhte hindamise dereguleerimise seaduse jõustamise moratoorium, b) meetmeid, millega tõhustatakse selle seaduse avalikku jõustamist ja suurendatakse asjaomaste täitevasutuste suutlikkust, ning c) ennetavate meetmete võtmist näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu; |
|||
|
91 |
C4.1 R4-2 Võitlus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu |
Eesmärk |
Töösuhte määratlust muutva seaduse avaldamine Riigi Teatajas |
Õigusaktide avaldamine Riigi Teatajas |
1. kv |
2025 |
Töösuhte määratlust muutva seaduse avaldamine Riigi Teatajas. Seadus jõustub ja muutub täielikult kohaldatavaks hiljemalt 1. jaanuariks 2026. |
|||
|
92 |
C4.1 R4-3 Võitlus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu |
Eesmärk |
Töösuhte hindamise dereguleerimist reguleeriva seaduse jõustamise moratoorium kaotatud |
Kiri parlamendile, millega kaotatakse sundtäitmise moratoorium |
1. kv |
2025 |
Töösuhete hindamist reguleeriva seaduse (Wet deregulering beoordeling arbeidsrelaties) jõustamise moratoorium kaotatakse. |
|||
|
93 |
C4.1 I1-1 Madalmaad jätkavad õppimist |
Siht |
Karjäärinõustamine üksikisikute toetamiseks |
Karjäärinõustamist saavate isikute arv |
0 |
68 705 |
3. kv |
2020 |
68 705 isikut saavad sertifitseeritud karjäärinõustajatelt oma karjääri ümberkorraldamiseks kutsealase arengu alast nõu. |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
94 |
C4.1 I1-2 Madalmaad jätkavad õppimist |
Siht |
Oskuste koolitused üksikisikute toetamiseks |
Oskustealast koolitust saavate inimeste arv |
0 |
119 000 |
4. kv |
2022 |
119 000 inimest osaleb tasuta koolitus- ja õppetegevuses, et toetada oskuste arendamist. |
|
|
95 |
C4.1 I1-3 Madalmaad jätkavad õppimist |
Siht |
Kohandatud valdkondlikud võimalused tööturule ülemineku toetamiseks |
Loodud kohandatud võimaluste arv |
0 |
21 |
2. kv |
2023 |
Luuakse 21 kohandatud sektoripõhist tegutsemisviisi. Need teed peavad sisaldama vähemalt ühte järgmistest elementidest: karjäärinõustamine (keskendumine praegusele töökohale, oskustele ja karjäärivõimalustele), karjäärinõustamine (keskendumine karjäärimuutustele ja/või uutele oskustele ja töökohtadele), kutsekoolitus või omandatud pädevuste tunnustamine. |
|
|
96 |
C4.1 I1-4 Madalmaad jätkavad õppimist |
Eesmärk |
„Madalmaad jätkavad õppimist“ subsiidiumide sotsiaal-majandusliku mõju sõltumatu hindamine |
Sõltumatu hindamine on lõpetatud ja aruanne avaldatud |
4. kv |
2024 |
„Madalmaad jätkavad õppimist“ raames viiakse läbi subsiidiumikavade sotsiaal-majandusliku mõju sõltumatu hindamine. Hindamisaruanne sisaldab teavet võimalike viiside kohta, kuidas parandada subsiidiumikavade väljatöötamise ja rakendamise aluseks olevaid poliitilisi protsesse. Hindamisaruandes pööratakse erilist tähelepanu toetuskavade mõjule haavatavatele rühmadele, sealhulgas neile, kellel on kutsehariduse haridustase või madalam haridustase. Aruanne sisaldab poliitilist teavet subsiidiumikavade sotsiaal-majandusliku ja pikaajalise mõju kohta. Hindamisaruanne avaldatakse internetis. |
|||
|
97a |
C4.1 I3-1 Töötute täiendus- ja ümberõppe eelarve |
Eesmärk |
Eelarveseaduse jõustumine |
Finantsraamistikku sätestava seaduse säte |
4. kv |
2023 |
Jõustub eelarveseadus, millega nähakse ette finantsraamistik, mille kaudu tehakse struktuurieelarve kättesaadavaks nende isikute täiendus- ja ümberõppeks, kes saavad ajutist töötushüvitist ja kellel on nõrk tööturupositsioon. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
98a |
C4.1 I3-2 Töötute täiendus- ja ümberõppe eelarve |
Siht |
Töötute täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide rahastamine |
Koolitusprogrammide arv |
0 |
8 000 |
2. kv |
2026 |
Aastatel 2023–2025 rahastatakse vähemalt 8 000 koolitusprogrammi ajutiste töötushüvitiste saajate ja nõrga tööturupositsiooniga isikute täiendus- ja ümberõppeks. |
|
|
101 |
C4.2 I1-1 Riiklik hariduslabor, tehisintellekt |
Siht |
Uuenduslike digiõppelahenduste edendamiseks valitud projektid |
Projektide arv |
0 |
20 |
2. kv |
2024 |
Tehisintellekti käsitleva riikliku haridusnõukogu juhatus valib välja vähemalt 20 projekti, mille eesmärk on parandada alg- ja/või keskhariduse kvaliteeti digitaalse innovatsiooni kaudu. |
|
|
102 |
C4.2 I1-2 Riiklik hariduslabor, tehisintellekt |
Siht |
Lõpule viidud projektid, millega edendatakse uuenduslikke digitaalseid hariduslahendusi |
Projektide arv |
0 |
10 |
4. kv |
2025 |
Valitud projektidest viiakse lõpule vähemalt 10 projekti, mis on aidanud saavutada vähemalt üht järgmistest eesmärkidest: i) tugevdada kohandatud haridust; ii) pakkuda haridustooteid ja/või -teenuseid, mis võivad suurendada õpilaste motivatsiooni; iii) suurendada õpetajate või õpilaste teadmisi või pädevust või iv) suurendada aega, mis on õpetajatel õpilaste toetamiseks; |
|
|
103 |
C4.2 I1-3 Riiklik hariduslabor, tehisintellekt |
Siht |
Kahe 6. taseme tehnoloogilise valmisolekuga toote tarnimine |
Toodete arv |
0 |
2 |
4. kv |
2025 |
Valitud projektide tulemuseks on vähemalt kaks toodet, millega edendatakse uuenduslikke digitaalseid hariduslahendusi, mis on saavutanud tehnoloogilise valmisoleku 6. taseme. |
|
|
104 |
C4.2 I2-1 Uute õppurite toetamine õpikao vältimiseks |
Siht |
Alg- ja keskkoolide koolinõukogude toetamine, et pakkuda lisatoetust uustulnukatele |
Koolinõukogude kaudu rahastamist saavate alg- ja keskkoolide arv |
0 |
2 198 |
4. kv |
2023 |
Vähemalt 1 800 algkooli ja 398 keskkooli koolinõukogud saavad rahalist toetust, mis võimaldab neil toetada uustulnukaid, et vältida COVID-19 pandeemiast tingitud õpikadu. |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
105 |
C4.2 I3-1 Õpilaste toetamine keskkooli viimasel aastal |
Eesmärk |
Veebiplatvormi käivitamine õpilaste toetamiseks keskkooli viimasel aastal |
Veebiplatvormi käivitamine |
4. kv |
2021 |
Haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium käivitab veebiplatvormi, et toetada õpilasi keskkooli viimase aasta lõpueksamiga. Platvorm sisaldab veebiseminare, ülesandeid ja õppevideoid eksamiteemade kohta. |
|||
|
106 |
C4.2 I3-2 Õpilaste toetamine keskkooli viimasel aastal |
Siht |
Toetus koolinõukogudele, et pakkuda õpilastele lisatuge keskkooli viimasel aastal |
Toetust saavate koolinõukogude arv |
0 |
300 |
4. kv |
2022 |
Vähemalt 300 koolinõukogule eraldatakse rahalisi vahendeid, mis võimaldavad neil toetada õpilasi keskkooli viimasel aastal, et leevendada COVID-19 pandeemiast tingitud õpikadu. Ebasoodsas olukorras olevate õpilastega koolide nõukogud saavad täiendavat rahalist toetust. |
|
|
107 |
C4.2 I4-1 Sülearvutid ja tahvelarvutid veebi- ja hübriidhariduse jaoks, et võidelda õpikao vastu ja seda leevendada |
Siht |
Pakutavate digiseadmete arv |
Digiseadmete arv |
0 |
75 000 |
4. kv |
2021 |
Koolidele pakutakse 75 000 digiseadet, et toetada alg-, kesk- ja kutsehariduse õpilaste veebi- ja hübriidharidust. |
|
E.KOMPONENT 5. AVALIKU SEKTORI TERVISHOIU JA PANDEEMIAKS VALMISOLEKU TUGEVDAMINE
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava see komponent keskendub rahvatervise sektori tugevdamisele ja Madalmaade tervishoiusüsteemi pandeemiaks valmisoleku tugevdamisele. See hõlmab nelja investeeringut, et vähendada tervishoiusektori inimressursside nappust tervishoiukriisi ajal ja suurendada intensiivravi suutlikkust. Lisaks on komponendis sisalduvate meetmete eesmärk võimaldada e-teenuste kasutamise kaudu kaugtervishoiuteenuseid ja tugevdada tervishoiuasutuste vahelist andmevahetust.
Komponendi eesmärk on aidata kaasa Madalmaadele esitatavatele riigipõhistele soovitustele, eelkõige võtta kõik vajalikud meetmed, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, sealhulgas tegeledes tervishoiutöötajate nappusega tervishoiukriisi ajal ja tõhustades asjakohaste e-tervise vahendite kasutuselevõttu (2020. aastal riigipõhine soovitus 1).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
5.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C5.1 I1. Ajutine täiendav personalisuutlikkus hoolduseks kriisi ajal
Selle investeeringu eesmärk on tagada kriisi ajal piisav inimressurss hoolduseks. Investeeringu eesmärk on pakkuda inimestele haridust ja „tööalast koolitust“ kesk- ja kõrgema tasandi tervishoiuhariduse („mbo“ ja „hbo“) esimesel aastal ning luua endiste tervishoiutöötajate riiklik tervishoiureserv, kust tervishoiuasutused saavad kriisi ajal värvata täiendavaid töötajaid.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)kutseharidus ja tööalane koolitus tervishoiusektoris;
b)teavituskampaaniad, endiste tervishoiutöötajate koolitamine ja kokkuviimine tervishoiuorganisatsioonidega, mille tulemusel luuakse reserv 2 500 endisest tervishoiutöötajast, keda tervishoiuasutused võivad värvata vajaduse korral, näiteks tulevase tervishoiukriisi ajal.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C5.1 I2. Intensiivravi laiendamine
Selle investeeringu eesmärk on suurendada haiglate suutlikkust ravida eelkõige COVID-19 patsiente. Investeeringu eesmärk on parandada nii inimressursse kui ka taristut haiglates, et nad saaksid COVID-19 kriisi ajal ja pärast seda COVID-19 patsientide eest hoolitseda. Haiglad võivad säilitada või kõrvaldada rajatised (peamiselt haiglate renoveerimine intensiivraviüksuste laiendamiseks), mis suurendasid intensiivraviüksuste suutlikkust COVID-19 pandeemia ajal pärast subsiidiumikava aegumist. Haiglad võivad koolitatud töötajaid korrapäraselt lähetada või alaliselt värvata, et aidata vähendada tööjõupuudust selles sektoris.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)51 haiglat kohandama rajatisi, et suurendada paiksete ja paindlike intensiivravi voodikohtade arvu; ning
b)67 haiglat koolitavad ja harivad oma töötajaid, et suurendada intensiivse ja kliinilise ravi üksuste suutlikkust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C5.1 I3. SET COVID-19
Selle investeeringu (e-tervise stimuleerimine kodus – Stimulering E-health Thuis, SET) eesmärk on toetada kodus elavate inimeste, eelkõige eakate ja haavatava tervisega inimeste hooldust. Nende kahe haavatavate isikute kategooria jaoks on vaja täiendavat hooldust ja toetust e-tervise lahenduste kaudu COVID-19 pandeemia ajal.
Investeeringuga antakse toetuste kaudu rahalist toetust erinevate e-tervise rakenduste kasutamiseks (internetipõhine tervishoid videoühenduse kaudu, diagnoosimine rakenduse kaudu ja ravimiväljastajad) tervishoiuteenuste osutajatele üldarstiabi, ringkonnaõenduse, vaimse tervishoiu ja sotsiaalabi pakkujate poolt.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering C5.1 I4. Terviseuuringute infrastruktuur (HRI)
Selle investeeringu eesmärk on stimuleerida innovatsiooni bioteadustes ja tervishoiusektoris, ühtlustades ja ühendades andmeid tervishoiualaste teadusuuringute infrastruktuuride konsortsiumi vahel. Investeeringu eesmärk on töötada välja integreeritud riiklik terviseandmete taristu, kõrvaldada sotsiaalsed ja organisatsioonilised tõkked avaliku ja erasektori sidusrühmade vahelise kokkuleppe kaudu ning luua keskne andmete väljastamise punkt.
Investeeringuga antakse rahalist toetust järgmisele:
a)sellise teadlaste tugisüsteemi väljatöötamine ja kasutuselevõtmine, mis koosneb piirkondliku tasandi tugikeskusest ja riikliku tasandi kesksest tugikeskusest;
b)terviseandmete teisese kasutamise tegevuskava vastuvõtmine, milles täpsustatakse meetmed, mida ülikoolide meditsiinikeskused peavad võtma, et tagada nende terviseandmete leidmine, neile juurdepääs, nende vahetamine ja taaskasutamine; ning
c)andmeportaali esimese versiooni kasutuselevõtmine terviseandmete asukoha kindlakstegemiseks ja neile juurdepääsuks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
5.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
108a |
C5.1 I1-1 Ajutine täiendav personalisuutlikkus hoolduseks kriisi ajal |
Eesmärk |
Tervishoiusektoris koolitust võimaldav finantsraamistik |
Finantsraamistiku vastuvõtmine, millega hõlmatakse tervishoiualane koolitus struktuuriliselt sektori tööturuprogrammi |
4. kv |
2024 |
Finantsraamistiku vastuvõtmine, millega hõlmatakse tervishoiualane koolitus struktuuriliselt sektori tööturuprogrammi (TAZ-kava) |
|||
|
109a |
C5.1 I1-2 Ajutine täiendav personalisuutlikkus hoolduseks kriisi ajal |
Siht |
Kutsehariduses ja kutseõppeprogrammis osalevate isikute arv |
Isikute arv |
0 |
8 325 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 8 325 inimest peab olema osalenud 2023./2024. õppeaastal kesk- ja kõrghariduse esimese aasta kutsehariduse ja tööalase koolituse programmis („mbo“ ja „hbo“). |
|
|
110 |
C5.1 I1-3 Ajutine täiendav personalisuutlikkus hoolduseks kriisi ajal |
Siht |
Riikliku tervishoiureservi loomine |
Reservis olevate endiste tervishoiutöötajate arv |
0 |
2 500 |
4. kv |
2024 |
Teavituskampaaniate ning endiste tervishoiutöötajate koolitamise ja tervishoiuorganisatsioonidega kokkuviimise kaudu luuakse vähemalt 2 500 endisest tervishoiutöötajast koosnev reserv, millest tervishoiuasutused võivad värvata ajutist abi vajaduse korral, näiteks tulevase tervishoiukriisi ajal. |
|
|
111 |
C5.1 I2-1 Intensiivravi laiendamine |
Siht |
Olemasolevate püsivoodite ja paindlike voodikohtade rajatiste kohandamist lõpule viinud haiglate arv |
Haiglate arv |
0 |
51 |
4. kv |
2023 |
Vähemalt 51 haiglat kohandavad rajatisi, et suurendada paiksete ja paindlike intensiivravi voodikohtade arvu; |
|
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
112 |
C5.1 I2-2 Intensiivravi laiendamine |
Siht |
Haiglatöötajate koolitamine |
Haiglate arv |
0 |
67 |
4. kv |
2023 |
Vähemalt 67 haiglat koolitavad ja harivad oma töötajaid, et suurendada intensiivse ja kliinilise ravi üksuste suutlikkust. |
|
|
113 |
C5.1 I3-1 SET COVID-19 |
Siht |
Antud toetuste arv |
Arv |
0 |
1 000 |
4. kv |
2022 |
Tervishoiuteenuse osutajatele antakse vähemalt 1 000 toetust erinevate e-tervise rakenduste kasutamiseks (näiteks internetipõhine tervishoiuteenus videoühenduse kaudu, diagnoosimine rakenduse abil ja ravimiväljastajad) üldises arstiabis, ringkonnaõenduses, kogukonnahoolduses, vaimses tervishoius ja sotsiaalabis. |
|
|
114 |
C5.1 I4-1 Terviseuuringute infrastruktuur (HRI) |
Eesmärk |
Teadlaste tugisüsteem toimib – teeninduspunktid |
Toimivad piirkondlikud ja riiklikud teeninduspunktid |
4. kv |
2022 |
Töötatakse välja teadlaste tugisüsteem, mis koosneb piirkondliku tasandi tugikeskusest ja riikliku tasandi kesksest tugikeskusest, ning see süsteem on toimiv. |
|||
|
115 |
C5.1 I4-2 Terviseuuringute infrastruktuur (HRI) |
Eesmärk |
FAIR-andmed (tagades, et andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad) |
FAIR-andmete loomise tegevuskava on vastu võetud |
4. kv |
2023 |
Terviseuuringute infrastruktuuri konsortsium töötab välja terviseandmete leitava, juurdepääsetava, koostalitlusvõimelise ja taaskasutatava (FAIR) teisese kasutamise tegevuskava ning selle võtavad vastu ülikoolide meditsiinikeskused. Tegevuskavas määratakse kindlaks meetmed, mida UMC peab võtma, et tagada nende terviseandmete leidmine, neile juurdepääs, nende vahetamine ja taaskasutamine. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
116 |
C5.1 I4-3 Terviseuuringute infrastruktuur (HRI) |
Eesmärk |
Andmeportaal toimib |
Andmeportaal teadusandmete leidmiseks ja neile juurdepääsuks toimib |
4. kv |
2023 |
Terviseandmete asukoha ja neile juurdepääsu andmeportaali esimene versioon hakkab toimima, mis tähendab, et ülikoolide meditsiinikeskused (UMC) on ühendatud riikliku andmetaristuga. |
|||
F.KOMPONENT 6. VÕITLUS AGRESSIIVSE MAKSUPLANEERIMISE JA RAHAPESU VASTU
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on võidelda tõhusamalt agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu Madalmaades. Komponent koosneb viiest agressiivse maksuplaneerimise vastasest reformist ja ühest rahapesu käsitlevast reformist.
See komponent aitab võidelda maksustamise vältimise vastu, i) kehtestades tingimusliku kinnipeetava maksu dividendidele, mida makstakse madala maksumääraga jurisdiktsioonidele ja olukordades, mis kujutavad endast Madalmaade kuritarvituste vastaste määruste kohaselt maksukuritarvitusi, ii) kehtestades seaduse, millega võideldakse ebakõlade vastu reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel, iii) vältides maksuvabastust konkreetse intressi mahaarvamise piirangu kaudu, iv) piirates likvideerimis- ja lõpetamiskorda ning v) piirates kahjumi mahaarvamist. Madalmaad kavatsevad jälgida ka maksustamise vältimise vastase võitluse arengut.
Rahapesuga seotud probleeme käsitletakse strateegias, mille eesmärk on i) suurendada rahapesu andmebüroo töötajate arvu 20 täistööajale taandatud töötaja võrra ja ii) kehtestada sularahamaksetele piirang. Sel viisil on komponendi eesmärk luua kurjategijatele takistusi rahapesuks ning tugevdada uurimis- ja süüdistuste esitamise suutlikkust.
Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi agressiivse maksuplaneerimise kohta (2019. aastal riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aastal 4. soovitus) ja rahapesu kohta (2020. aasta riigipõhine soovitus 4).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
6.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C6.1 (R1). Madalmaade maksupoliitika
Reformi eesmärk on piirata agressiivse maksuplaneerimise võimalusi ja vähendada Madalmaadest madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse suunduvaid rahalisi vahendeid. Dividendidelt kinnipeetava maksu eesmärk on võimaldada Madalmaadel maksustada selliseid makseid riikidele, kus maksud on väikesed või üldse puuduvad.
Reform seisneb kinnipeetava maksu kehtestamises dividendidele, mida makstakse madala maksumääraga jurisdiktsioonidele ja olukordades, mis kujutavad endast Madalmaade kuritarvituste vastaste määruste kohaselt maksukuritarvitusi. Samuti sisaldab see seirearuannet selle komponendi raames maksustamise vältimise vastase poliitika mõju kohta.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform C6.1 (R2). Ebakõlade kõrvaldamine reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel
Reformi eesmärk on käsitleda ebakõlasid, mis tulenevad reaalturuväärtuse põhimõtte erinevast kohaldamisest või tõlgendamisest äriühingute maksustamisel. Eelkõige rahvusvahelistes olukordades võivad sellised ebakõlad viia selleni, et osa hargmaise äriühingu kasumist ei arvata kasumilt võetavasse maksu. Reformi eesmärk on neutraliseerida siirdehinnad või kapitalikasum ja -kahjum, et vältida topeltmaksuvabastust ja muuta Madalmaade maksustamissüsteem rahvusvaheliselt läbipaistvamaks.
Reform seisneb sellise seaduse jõustumises, mis käsitleb ebakõlasid reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel.
Reformi rakendamine pidi olema lõpule viidud 31. märtsiks 2022.
Reform C6.1 (R3). Intresside mahaarvamise piirangu muutmine, et vältida maksuvabastusi negatiivsete intresside ja valuutakursi positiivsete tulemuste puhul
Reformi eesmärk on vältida olukorda, kus ettevõtte tulumaksu seadusest tulenev kuritarvituste vastane intressi mahaarvamise piirang (artikkel 10a) toob kaasa põhjendamatud maksuvabastused.
Reform seisneb äriühingu tulumaksu seaduse muudatuste jõustumises, et vältida intresside mahaarvamise eripiirangu kohaldamist, kui see toob kaasa negatiivse intressi ja positiivse valuutatulu maksuvabastuse.
Reformi rakendamine pidi olema lõpule viidud 31. märtsiks 2021.
Reform C6.1 (R4). Likvideerimiskahjumi ja tegevuse lõpetamisega seotud kahjumi mahaarvamise piiramine
Reformi eesmärk on piirata üksuse lõpliku kahjumi (likvideerimiskahjum) ja püsiva tegevuskoha lõpliku kahjumi (likvideerimiskahjum) mahaarvamist äriühingu tulumaksust.
Selle reformiga muudetakse äriühingu tulumaksu seadust, et piirata likvideerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud kahjumi mahaarvatavust, kehtestades kolm vajalikku tingimust, et kahjumit saaks maha arvata:
a)ajaline tingimus: likvideerimisel või lõpetamisel tekkinud kahju võib maha arvata üksnes juhul, kui likvideerimine või lõpetamine viiakse lõpule kolme aasta jooksul pärast kalendriaastat, mil äritegevus lõppes, või kalendriaasta jooksul, mil selle kohta otsus tehti;
b)territoriaalne tingimus: kahjumit likvideerimisel või tegevuse lõpetamisel võetakse maksu mahaarvamisel arvesse üksnes juhul, kui lõpetatud üksus või püsiv tegevuskoht on asutatud Madalmaades, Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või kolmandates riikides, kellega Euroopa Liidul on kvalifitseeruv assotsieerimisleping; ning
c)kvantitatiivne tingimus: likvideerimiskahjumi mahaarvamine on võimalik ainult siis, kui on olemas otsustav mõju (kontrolliv osalus), mis tähendab, et maksumaksjal on õigus määrata kindlaks likvideeritud üksuse tegevus.
Territoriaalseid ja kvantitatiivseid tingimusi kohaldatakse üksnes 5 000 000 eurot ületava kahjumi suhtes.
Reformi rakendamine pidi olema lõpule viidud 31. märtsiks 2021.
Reform C6.1 (R5). Kahjumi mahaarvamise piiramine
Reformi eesmärk on piirata võimalust tasaarvestada kasumit teiste aastate kahjumiga. Reformi eesmärk on vältida olukorda, kus Madalmaades tulutoovad äriühingud hoiavad kõrvale äriühingu tulumaksu tasumisest.
Selle reformiga muudetakse äriühingu tulumaksu seadust, millega piiratakse kahjumi mahaarvamist äriühingu tulumaksust. Kahjumit võib maha arvata ainult kuni 50 % ulatuses maksustatavast kasumist, mis ületab 1 000 000 eurot, millele lisandub piiramatu kahjumi ülekandmise periood (varem kuni kuus aastat). Kui maksustatav kasum on kuni 1 000 000 eurot, võib kahjumi täielikult maha arvata.
Reformi rakendamine pidi olema lõpule viidud 31. märtsiks 2022.
Reform C6.1 (R6). Rahapesuvastane poliitika
Reformi eesmärk on tugevdada Madalmaade rahapesuvastast raamistikku ja võidelda Madalmaade finantssüsteemi väärkasutamise vastu kurjategijate poolt.
Reform koosneb järgmistest osadest:
a)rahapesu tõkestamise ja avastamise, pettusevastase võitluse ja kuritegude rahastamise jälgimise eest vastutava rahapesu andmebüroo tugevdamine, võttes tööle veel 20 täistööajale taandatud töötajat; ning
b)seaduse jõustumine, millega kehtestatakse sularahamaksete piirang.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
6.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
117 |
C6.1 R1-1 Madalmaade maksupoliitika |
Eesmärk |
Kinnipeetavat maksu kehtestava seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2024 |
Alates 1. jaanuarist 2024 jõustub seadus madala maksumääraga jurisdiktsioonidele makstavatelt dividendidelt kinnipeetava maksu kohta ja olukordades, mis kujutavad endast Madalmaade kuritarvituste vastaste määruste kohaselt maksukuritarvitusi. |
|||
|
118 |
C6.1 R1-2 Madalmaade maksupoliitika |
Eesmärk |
Parlamendile saadetud kiri maksupoliitika muudatuste mõju jälgimise kohta |
Kabineti poolt parlamendile saadetud järelevalvekiri |
4. kv |
2025 |
Kabinet saadab parlamendile kirja, milles jälgitakse maksustamise vältimise vastase poliitika mõju, ning see tehakse veebis avalikult kättesaadavaks. Kiri sisaldab Madalmaadest ja Madalmaadesse suunduvate rahavoogude (dividendid, intressid ja litsentsitasud) varajast jälgimist, mis põhineb Madalmaade keskpanga (De Nederlandsche Bank) esitatud sõltumatutel andmetel. |
|||
|
119 |
C6.1 R2-1 Ebakõlade kõrvaldamine reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel |
Eesmärk |
Reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel esinevaid ebakõlasid käsitleva seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2022 |
Jõustub seadus, mis käsitleb ebakõlasid reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel. Seadusega kõrvaldatakse ebakõlad, mis on seotud siirdehindade või omandatud vara hindamise erinevusega, mis põhjustavad topeltmaksuvabastust. |
|||
|
120 |
C6.1 R3-1 Intresside mahaarvamise piirangu muutmine, et vältida maksuvabastusi negatiivsete intresside ja valuutakursi positiivsete tulemuste puhul |
Eesmärk |
Äriühingu tulumaksu seaduse muudatuste jõustumine negatiivsete intresside ja valuutakursi positiivsete tulemuste maksuvabastuste kaotamiseks |
Äriühingu tulumaksu seaduse muutmise seaduse säte, millega nähakse ette selle jõustumine |
1. kv |
2021 |
Jõustub äriühingu tulumaksu seaduse muudatused (artikkel 10a), millega muudetakse äriühingu tulumaksu seaduses sätestatud intresside mahaarvamise piirangut nii, et selle kuritarvituste vastase eeskirja kohaldamine ei tooks kaasa põhjendamatut vabastust maksudest negatiivsete intresside ja valuutakursi positiivsete tulemuste pealt. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
121 |
C6.1 R4-1 Likvideerimiskahjumi ja tegevuse lõpetamisega seotud kahjumi mahaarvamise piiramine |
Eesmärk |
Äriühingu tulumaksu seaduse muudatuste jõustumine, et piirata likvideerimis- ja lõpetamiskahjumist tulenevat maksuvabastust |
Äriühingu tulumaksu seaduse muutmise seaduse säte, millega nähakse ette selle jõustumine |
1. kv |
2021 |
Äriühingu tulumaksu seaduse muudatuste jõustumine, millega piiratakse likvideerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud kahjumi mahaarvamist. Muudatustega kehtestatakse kolm tingimust, mis on vajalikud selleks, et likvideerimisel ja tegevuse lõpetamisel tekkivad kahjumid oleksid mahaarvatavad: a)ajaline tingimus: likvideerimisel või lõpetamisel tekkinud kahju võib maha arvata üksnes juhul, kui likvideerimine või lõpetamine viiakse lõpule kolme aasta jooksul pärast kalendriaastat, mil äritegevus lõppes, või kalendriaasta jooksul, mil selle kohta otsus tehti; b)territoriaalne tingimus: likvideerimisel ja tegevuse lõpetamisel tekkinud kahjumit võib maha arvata üksnes juhul, kui üksus või püsiv tegevuskoht on asutatud Madalmaades, Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või kolmandas riigis, millega Euroopa Liidul on kvalifitseeruv assotsieerimisleping; c)kvantitatiivne tingimus: likvideerimiskahjumi mahaarvamine on võimalik ainult siis, kui on olemas otsustav mõju (kontrolliv osalus), mis tähendab, et maksumaksjal on õigus määrata kindlaks likvideeritud üksuse tegevus. Territoriaalseid ja kvantitatiivseid tingimusi kohaldatakse üksnes 5 000 000 eurot ületava kahjumi suhtes. |
|||
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
122 |
C6.1 R5-1 Kahjumi mahaarvamise piiramine |
Eesmärk |
Äriühingu tulu maksustamise seaduse muudatuste jõustumine kahjumi mahaarvamise piiramiseks |
Äriühingu tulumaksu seaduse muutmise seaduse säte, millega nähakse ette selle jõustumine |
1. kv |
2022 |
Jõustuvad äriühingu tulumaksu seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada kahjumi mahaarvamist äriühingute maksustamisel järgmiselt: kahjumit võib maha arvata ainult kuni 50 % ulatuses maksustatavast kasumist, mis ületab 1 000 000 eurot, millele lisandub piiramatu kahjumi ülekandmise periood (varem kuni kuus aastat). Kui maksustatav kasum on kuni 1 000 000 eurot, võib kahjumi täielikult maha arvata. |
|||
|
123 |
C6.2 R6-1 Rahapesuvastane poliitika |
Siht |
Rahapesu andmebüroo täistööajale taandatud töötajate arvu suurenemine |
Arv |
82 |
102 |
4. kv |
2024 |
Rahapesu andmebüroo töötajate arvu suurendatakse võrreldes 2022. aasta jaanuariga 20 täistööajale taandatud töötaja võrra, kelle peamine ülesanne on avastada rahapesu, võidelda pettuste vastu ja jälgida kuritegude rahastamist. |
|
|
124 |
C6.2 R6-2 Rahapesuvastane poliitika |
Eesmärk |
Seaduse jõustumine, millega kehtestatakse sularahamaksete piirang. |
Seaduse säte, mis viitab jõustumisele |
1. kv |
2025 |
Seaduse jõustumine, millega kehtestatakse sularahamaksete piirang. |
|||
G.AUDIT JA KONTROLLIMINE
7.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Liidu finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks peab enne esimese maksetaotluse esitamist olema loodud ja toimiv keskhoidlasüsteem kõigi taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohaste andmete salvestamiseks ja säilitamiseks, mis hõlmab vähemalt eesmärkide ja sihtide saavutamist ning andmeid lõplike vahendite saajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta. Madalmaad esitavad enne esimest maksetaotlust spetsiaalse auditiaruande, milles kinnitatakse andmekogusüsteemi funktsioonide olemasolu.
Lisaks võetakse enne esimese maksetaotluse esitamist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega vastu asjakohased õiguslikud volitused ja ülesanded asutustele, kes osalevad Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimises, seires, kontrollis ja auditeerimises.
7.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
125 |
C7-1 Audit ja kontroll, rakendamine ja vastastikune täiendavus |
Eesmärk |
Auditi- ja kontrollihoidlate süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise jälgimiseks |
Auditiaruanne, milles kinnitatakse andmehoidla süsteemi funktsioone |
1. kv |
2023 |
Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise jälgimiseks on olemas keskne andmehoidla süsteem, mis toimib. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: (a)andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimine; (b)määruse (EL) 2021/241 (taaste- ja vastupidavusrahastu määrus) artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i–iii nõutud andmete kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs. |
|||
|
126 |
C7-2 Audit ja kontroll, rakendamine ja vastastikune täiendavus |
Eesmärk |
Auditeerimisasutuse (Auditdienst Rijk) põhikirja muutva ministri dekreedi jõustumine |
Ministri käskkirja säte, mis viitab jõustumisele |
4. kv |
2022 |
Ministri käskkiri, millega muudetakse auditeerimisasutuse (Auditdienst Rijk) põhikirja, sisaldab volitust korraldada ja läbi viia Madalmaade taaste- ja vastupidavuskavaga seotud süsteemiauditeid ja substantiivset testimist. Rahandusministeerium annab Madalmaade auditeerimisasutusele (Auditdienst Rijk) asjakohase ülesande koostada ja teha Madalmaade taaste- ja vastupidavuskavaga seotud süsteemiauditeid ja substantiivset testimist. |
|||
|
127 |
C7-3 Audit ja kontroll, rakendamine ja vastastikune täiendavus |
Eesmärk |
Jõustub ministri määrus, millega muudetakse organisatsioonilist otsust („organisatiebesluit“), millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava direktoraadi volitused |
Ministri käskkirja säte, mis viitab jõustumisele |
4. kv |
2022 |
Rahandusministeeriumi taaste- ja vastupidavusrahastu programmidirektoraadile antakse ametlikud volitused ministri dekreediga, millega muudetakse rahandusministeeriumi (edaspidi „rahandusministeerium“) kui Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineeriva asutuse organisatsioonilist otsust. |
|||
H.REPowerEU
Kava „REPowerEU“ komponent aitab lahendada fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise probleemi. Komponendi eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust, hõlbustada investeeringuid elektrivõrku, aidata vähendada võrgu ülekoormust ja kiirendada taastuvenergiaprojektide õiguslikke menetlusi. Kõigi nende eesmärkide eesmärk on aidata saavutada laiemat eesmärki suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu Madalmaade energiaallikate jaotuses. Selle komponendi meetmetel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde, kuna need aitavad tagada energiavarustuse kogu liidus.
Kava „REPowerEU“ komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas taastuvenergiale, energiatõhususele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegiatele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3), suunata investeeringud rohe- ja digipöördele (2020. aastal riigipõhine soovitus nr 3) ning vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, eelkõige suurendades täiendavaid investeeringuid võrgutaristusse ning ühtlustades veelgi loamenetlusi ja parandades energiatõhusust, eelkõige hoonetes (riigipõhine soovitus nr 4 2022. aastal).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
8.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C8 I1 (suurendamise meede): Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule
Selle meetme eesmärk on suurendada 3. komponendi (elamuturu parandamine ja kinnisvara energiatõhusamaks muutmine) C3.2 I2 „Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule“ alla. Investeeringu suurendatud osaga suurendatakse sekkumiste arvu 355 600 võrra ja subsideeritakse rahastamiskõlblikke sekkumisi, mis on loetletud investeeringu C3.2 I2 „Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule“ kirjelduses. Täiendavate sekkumiste eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform C8 (R1). Energiaturu reformi pakett
Reformi eesmärk on lahendada mitmed probleemid, mis on seotud Madalmaade energiaturgudega.
Reform hõlmab järgmisi elemente:
9 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
a.Meetmed, mille eesmärk on vähendada ülekoormust Madalmaade elektrivõrgus, mis hõlmab i) tarbijate ja turgude ameti otsuse jõustumist, millega muudetakse elektrivõrgueeskirja, et pakkuda võrguettevõtjatele lisavahendeid võrgu paindlikuks kasutamiseks võrgu ülekoormamise korral, samuti stiimuleid nõudluse vähendamiseks ja võrguvõimsuse ümberjaotamiseks võrgu kasutajatele; ning ii) 12 „Energia- ja kliimataristut 2.0 käsitlevad piirkondlikud mitmeaastased programmid“ vastuvõtmine (provinciale Meerjarenprogramma’s Infrastructuur Energie en Klimaat, pMIEK).
b.Jõustub ministri dekreet, millega kehtestatakse põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate poolt elektrivõrku tehtavate investeeringute prioriteetne raamistik. Raamistikuga tagatakse, et esikohale seatakse investeeringud, mis on osa riiklikest ja piirkondlikest energia- ja kliimataristu mitmeaastastest programmidest (Meerjarenprogramma’s Infrastructuur Energie en Klimaat, Miek).
c.Keskkonna- ja planeerimisseaduse (Omgevingswet) muutmise seaduse jõustumine. Muutmisaktiga kiirendatakse taastuvenergiaprojektide loamenetlusi. Kiirendamisest kasu saavate taastuvenergiaprojektide ulatus määratakse kindlaks alluvusmääruses.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
8.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
128 |
C8-I1 Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumisi |
Subsideeritud sekkumiste arv |
0 |
134 050 |
2. kv |
2024 |
Kestliku energia ja energiasäästu investeerimistoetuse raames toetatakse vähemalt 134 050 sekkumist (päikesekatlad, soojusühendused, isolatsioon, soojuspumbad ja alates 2023. aastast elektrivalmistusseadmed). Sekkumiste eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. See nõue viitab kogu sekkumistele, mida toetatakse sihi 128 raames. |
|
|
129 |
C8-I1 |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumisi |
Subsideeritud sekkumiste arv |
134 050 |
231 985 |
2. kv |
2025 |
Vähemalt 97 935 täiendavat sekkumist säästva energia ja energiasäästu investeerimistoetuse raames (päikeseküttekatlad, soojusühendused, isolatsioon, soojuspumbad ja alates 2023. aastast elektrilised toiduvalmistamisseadmed). Sekkumiste eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. See nõue viitab kogu sekkumistele, mida toetatakse sihtide 128 ja 129 raames. |
|
|
Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule |
||||||||||
|
130 |
C8-I1 |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumisi |
Subsideeritud sekkumiste arv |
456 985 |
580 600 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 123 615 täiendavat sekkumist säästva energia ja energiasäästu investeerimistoetuse raames (päikeseküttekatlad, soojusühendused, isolatsioon, soojuspumbad ja alates 2023. aastast elektrilised toiduvalmistamisseadmed). Sekkumiste eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. See nõue viitab kogu sekkumistele, mida toetatakse sihtide 83, 128, 129 ja 130 raames. |
|
|
Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule |
||||||||||
|
131 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Eesmärk |
Jõustub tarbijate ja turgude ameti otsus, millega muudetakse elektrivõrgueeskirja |
Säte, mis sisaldub tarbijate ja turgude ameti otsuses, millega nähakse ette selle jõustumine |
4. kv |
2022 |
Jõustub tarbijate ja turgude ameti otsus, millega muudetakse elektrivõrgueeskirja. Otsusega nähakse võrguettevõtjatele ette täiendavad vahendid võrgu paindlikuks kasutamiseks, kui võrk on ülekoormatud. Samuti pakub see stiimuleid nõudluse vähendamiseks ja võrguvõimsuse ümberjaotamiseks võrgu kasutajatele. |
|||
|
132 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Eesmärk |
Jõustub ministri dekreet, millega kehtestatakse elektrivõrkude investeeringute prioriteetne raamistik |
Ministri käskkirja säte, mis viitab selle jõustumisele |
2. kv |
2023 |
Jõustub ministri dekreet, millega kehtestatakse põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudesse tehtavate investeeringute prioriteetne raamistik. Raamistikuga tagatakse, et esikohale seatakse investeeringud, mis on osa riiklikest ja piirkondlikest energia- ja kliimataristu mitmeaastastest programmidest (Miek). |
|||
|
133 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Siht |
12 „Energia- ja kliimataristut 2.0 käsitlevad piirkondlikud mitmeaastased programmid“ vastuvõtmine |
Vastuvõetud programmide arv |
0 |
12 |
2. kv |
2025 |
Kokku võetakse vastu 12 piirkondlikku mitmeaastast energia- ja kliimataristu programmi (pMIEK) 2.0 (üks iga provintsi kohta). Nendes programmides seatakse esikohale võrguettevõtjate energiataristuprojektid, mis on seotud elektrivõrgu laiendamisega provintsi tasandil. |
|
|
134 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Eesmärk |
Keskkonna- ja planeerimisseaduse muutmise seaduse jõustumine |
Keskkonna- ja planeerimisseaduse muutmise seaduse säte, mis näeb ette selle jõustumise |
4. kv |
2025 |
Keskkonna- ja planeerimisseaduse muutmise seaduse jõustumine. Muutmisaktiga tehakse taastuvenergiaprojektide loamenetlustes järgmised muudatused: a)Kõik haldusmenetlused viiakse läbi riiginõukogus; b)Edasikaebus riiginõukogu otsuste peale esitatakse kuue kuu jooksul; c)Riiginõukogu otsuste peale esitatud edasikaebust põhjendab pool, kes esitab kaebuse tähtaja jooksul, mille jooksul saab esitada kaebuse. Sellest kiirendamisest kasu saavate taastuvenergiaprojektide ulatus määratakse kindlaks alluvusmääruses. |
|||
2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 5 443 293 000 eurot.
REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 735 000 000 eurot.
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
3 |
C1.1 R2-1 Tööstuse CO2 maksu kehtestamine ja karmistamine |
Eesmärk |
Tööstuslikku CO2 maksu kehtestava seaduse jõustumine |
|
4 |
C1.1 R2-2 Tööstuse CO2 maksu kehtestamine ja karmistamine |
Eesmärk |
Tööstuslikku CO2 maksu karmistava seaduse jõustumine |
|
5 |
C1.1 R3-1 Lennureiside maksu (ATT) suurenemine |
Eesmärk |
Madalmaade lennujaamast väljuvate lennureisijate lennureisijamaksu tõstmist käsitleva seaduse jõustumine |
|
35 |
C2.1 I1-1 Quantum Delta NL |
Eesmärk |
Quantum Delta NL loomine |
|
46 |
C2.2 I1-1 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Eesmärk |
ERTMSi planeerimisuuring Kijfhoeki-Belgia piiri lõigu kohta on lõpetatud |
|
58 |
C2.3 R1-1 Avaliku teabe haldamine (avatud valitsuse seadus) |
Eesmärk |
Avatud valitsuse seaduse jõustumine |
|
59 |
C2.3 R1-2 Avaliku teabe haldamine (avatud valitsuse seadus) |
Eesmärk |
Teabehalduse parandamist käsitlevate ajakohastatud tegevuskavade avaldamine |
|
67 |
C3.1 R1-1 Tühja kinnisvara väärtuse suhte suurenemine |
Eesmärk |
Tühja kinnisvara väärtuse suhet tõstvate õigusaktide jõustumine |
|
69 |
C3.1 R3-1 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Riigi valitsuse ja provintside vahelised lepingud 900 000 uue eluaseme realiseerimise kohta |
|
73 |
C3.1 R4-1 Suurendada üüri sõltumist sissetulekust |
Eesmärk |
Sotsiaaleluruumides elavate keskmise ja suure sissetulekuga üürnike maksimaalse aastase üüritõusu suurendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine |
|
74 |
C3.1 R5-1 Elamuehituse protsessi ja menetluste kiirendamine |
Eesmärk |
Kiri parlamendile võimalike lahenduste leidmiseks kavandamisprotsessi kitsaskohtade kohta |
|
81 |
C3.2 I1-1 Avaliku sektori kinnisvara kestlikkuse toetuskava |
Eesmärk |
Renoveerimistoetuse kava kehtestava määruse jõustumine |
|
84 |
C4.1 R1-1 Füüsilisest isikust ettevõtjate mahaarvamise vähendamine |
Eesmärk |
Füüsilisest isikust ettevõtjate maksu mahaarvamise vähendamise seaduse jõustumine |
|
87 |
C4.1 R3-1 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Eesmärk |
Pensionisüsteemi teise samba reformi seaduse jõustumine. |
|
90 |
C4.1 R4-1 Võitlus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu |
Eesmärk |
Parlamendile esitatud tegevuskava näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vähendamiseks |
|
93 |
C4.1 I1-1 Madalmaad jätkavad õppimist |
Siht |
Karjäärinõustamine üksikisikute toetamiseks |
|
94 |
C4.1 I1-2 Madalmaad jätkavad õppimist |
Siht |
Oskuste koolitused üksikisikute toetamiseks |
|
105 |
C4.2 I3-1 Õpilaste toetamine keskkooli viimasel aastal |
Eesmärk |
Veebiplatvormi käivitamine õpilaste toetamiseks keskkooli viimasel aastal |
|
106 |
C4.2 I3-2 Õpilaste toetamine keskkooli viimasel aastal |
Siht |
Toetus koolinõukogudele, et pakkuda õpilastele lisatuge keskkooli viimasel aastal |
|
107 |
C4.2 I4-1 Sülearvutid ja tahvelarvutid veebi- ja hübriidhariduse jaoks, et võidelda õpikao vastu ja seda leevendada |
Siht |
Pakutavate digiseadmete arv |
|
113 |
C5.1 I3-1 SET COVID-19 |
Siht |
Antud toetuste arv |
|
114 |
C5.1 I4-1 Terviseuuringute infrastruktuur (HRI) |
Eesmärk |
Teadlaste tugisüsteem toimib – teeninduspunktid |
|
119 |
C6.1 R2-1 Ebakõlade kõrvaldamine reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel |
Eesmärk |
Reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel esinevaid ebakõlasid käsitleva seaduse jõustumine |
|
120 |
C6.1 R3-1 Intresside mahaarvamise piirangu muutmine, et vältida maksuvabastusi negatiivsete intresside ja valuutakursi positiivsete tulemuste puhul |
Eesmärk |
Äriühingu tulumaksu seaduse muudatuste jõustumine negatiivsete intresside ja valuutakursi positiivsete tulemuste maksuvabastuste kaotamiseks |
|
121 |
C6.1 R4-1 Likvideerimiskahjumi ja tegevuse lõpetamisega seotud kahjumi mahaarvamise piiramine |
Eesmärk |
Äriühingu tulumaksu seaduse muudatuste jõustumine, et piirata likvideerimis- ja lõpetamiskahjumist tulenevat maksuvabastust |
|
122 |
C6.1 R5-1 Kahjumi mahaarvamise piiramine |
Eesmärk |
Äriühingu tulu maksustamise seaduse muudatuste jõustumine kahjumi mahaarvamise piiramiseks |
|
125 |
C7-1 Audit ja kontroll, rakendamine ja vastastikune täiendavus |
Eesmärk |
Auditi- ja kontrollihoidlate süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise jälgimiseks |
|
126 |
C7-2 Audit ja kontroll, rakendamine ja vastastikune täiendavus |
Eesmärk |
Auditeerimisasutuse (Auditdienst Rijk) põhikirja muutva ministri dekreedi jõustumine |
|
127 |
C7-3 Audit ja kontroll, rakendamine ja vastastikune täiendavus |
Eesmärk |
Jõustub ministri määrus, millega muudetakse organisatsioonilist otsust („organisatiebesluit“), millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava direktoraadi volitused |
|
131 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Eesmärk |
Jõustub tarbijate ja turgude ameti otsus, millega muudetakse elektrivõrgueeskirja |
|
Osamakse summa |
1 332 776 071 eurot |
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1 |
C1.1 R1-1 Energia maksustamise reform |
Eesmärk |
Energiamaksu tariife kohandava seaduse jõustumine |
|
6 |
C1.1 R4-1 Autode maksustamise reform |
Eesmärk |
Seaduse jõustumine, millega kaotatakse järk-järgult mootorsõidukite ja mootorrataste ostumaksust vabastamine kommertskaubikutele |
|
21 |
C1.1 I2-1 Roheline vesinikuenergia |
Eesmärk |
Avaldatakse inimkapitali tegevuskava, et suurendada oskuste pakkumist saastevaba vesiniku valdkonnas |
|
34 |
C1.2 I2-1 Abikava seakasvatusettevõtete rehabiliteerimiseks |
Siht |
Tegevuse lõpetanud seakasvatusettevõtete arv |
|
47 |
C2.2 I1-2 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Eesmärk |
ERTMSi planeerimisuuring Põhja-Madalmaade kohta on lõpetatud |
|
55 |
C2.2 I3-1 Arukad teeäärsed jaamad (iWKS) |
Siht |
Paigaldatud arukate teeäärsete jaamade arv |
|
65 |
C2.3 I2-1 Kriminaalõigusahela digiüleminek |
Eesmärk |
Toimiv digiportaal ametlikuks teabevahetuseks kriminaalmenetluses |
|
66 |
C2.3 I2-2 Kriminaalõigusahela digiüleminek |
Eesmärk |
Sagedaste kuritegude digitaalne menetlemine toimib |
|
68 |
C3.1 R2-1 Koduostude rahastamiseks tehtavate kingituste maksuvabastuse järkjärguline kaotamine |
Eesmärk |
Jõustub õigusakt, millega kaotatakse järk-järgult koduostude rahastamiseks tehtavate kingituste maksuvabastus kahes etapis |
|
70 |
C3.1 R3-2 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Riigi valitsuse ja provintside vahelised lepingud 900 000 uue eluaseme realiseerimise kohta |
|
71 |
C3.1 R3-3 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingute rakendamise järelevalvesüsteem on käivitatud |
|
75 |
C3.1 R5-2 Elamuehituse protsessi ja menetluste kiirendamine |
Eesmärk |
Meetmed eluasemeprojektide kavandamise kiirendamiseks |
|
95 |
C4.1 I1-3 Madalmaad jätkavad õppimist |
Siht |
Kohandatud valdkondlikud võimalused tööturule ülemineku toetamiseks |
|
97a |
C4.1 I3-1 Töötute täiendus- ja ümberõppe eelarve |
Eesmärk |
Eelarveseaduse jõustumine |
|
104 |
C4.2 I2-1 Uute õppurite toetamine õpikao vältimiseks |
Siht |
Alg- ja keskkoolide koolinõukogude toetamine, et pakkuda lisatoetust uustulnukatele |
|
111 |
C5.1 I2-1 Intensiivravi laiendamine |
Siht |
Olemasolevate püsivoodite ja paindlike voodikohtade rajatiste kohandamist lõpule viinud haiglate arv |
|
112 |
C5.1 I2-2 Intensiivravi laiendamine |
Siht |
Haiglatöötajate koolitamine |
|
115 |
C5.1 I4-2 Terviseuuringute infrastruktuur (HRI) |
Eesmärk |
FAIR-andmed (tagades, et andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad) |
|
116 |
C5.1 I4-3 Terviseuuringute infrastruktuur (HRI) |
Eesmärk |
Andmeportaal toimib |
|
117 |
C6.1 R1-1 Madalmaade maksupoliitika |
Eesmärk |
Kinnipeetavat maksu kehtestava seaduse jõustumine |
|
132 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Eesmärk |
Jõustub ministri dekreet, millega kehtestatakse elektrivõrkude investeeringute prioriteetne raamistik |
|
Osamakse summa |
1 185 101 166 eurot |
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
2 |
C1.1 R1-2 Energia maksustamise reform |
Eesmärk |
Energiamaksude struktuurilisi elemente kohandava seaduse jõustumine |
|
9 |
C1.1 R5-1 Energiaseadus |
Eesmärk |
Energiaseaduse jõustumine |
|
17 |
C1.1 I1-8 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – piirkondlike investeerimiskavade juhtimislepingud |
|
37 |
C2.1 I2-1 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
Stipendiumide andmine |
|
43 |
C2.1 I4-1 Digitaristu logistika |
Siht |
Põhiandmetaristu välja arendatud |
|
48 |
C2.2 I1-3 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Siht |
ERTMSi jaoks kasutatavate GSM-Rail mastide arv |
|
49 |
C2.2 I1-4 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Eesmärk |
ERTMSiga kohandatud logistikasüsteemid |
|
50 |
C2.2 I1-5 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
Eesmärk |
Keskne ohutussüsteem toimib |
|
51 |
C2.2 I2-1 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Arukad liikluskorraldusseadmed |
|
61 |
C2.3 I1-1 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Eesmärk |
Rakendatud küberturvalisuse parandamise meetmed |
|
62 |
C2.3 I1-2 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Siht |
Kaitseministeeriumi tsiviilpersonal, kes teeb kaugtööd turvalise võrgu kaudu |
|
72 |
C3.1 R3-4 Tsentraliseeritud planeerimine eluasemete pakkumise suurendamiseks |
Eesmärk |
Seaduse jõustumine, millega nähakse ette lisameetmed, mida riik võtab uute eluruumide ehitamise lepingute jõustamiseks |
|
77 |
C3.1 I1-2 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Siht |
Ehitustööd (1. jagu) |
|
85 |
C4.1 R2-1 Füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustus |
Eesmärk |
Füüsilisest isikust ettevõtjatele kohustusliku invaliidsuskindlustuse loomist käsitleva seaduse avaldamine Riigi Teatajas. |
|
88 |
C4.1 R3-2 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Eesmärk |
Uuele pensionisüsteemile ülemineku kavad on lõplikult vormistatud ja avaldatud |
|
91 |
C4.1 R4-2 Võitlus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu |
Eesmärk |
Töösuhte määratlust muutva seaduse avaldamine Riigi Teatajas |
|
92 |
C4.1 R4-3 Võitlus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu |
Eesmärk |
Töösuhte hindamise dereguleerimist reguleeriva seaduse jõustamise moratoorium kaotatud |
|
96 |
C4.1 I1-4 Madalmaad jätkavad õppimist |
Eesmärk |
„Madalmaad jätkavad õppimist“ subsiidiumide sotsiaal-majandusliku mõju sõltumatu hindamine |
|
101 |
C4.2 I1-1 Riiklik hariduslabor, tehisintellekt |
Siht |
Uuenduslike digiõppelahenduste edendamiseks valitud projektid |
|
108a |
C5.1 I1-1 Ajutine täiendav personalisuutlikkus hoolduseks kriisi ajal |
Siht |
Tervishoiusektoris koolitust võimaldav finantsraamistik |
|
110 |
C5.1 I1-3 Ajutine täiendav personalisuutlikkus hoolduseks kriisi ajal |
Siht |
Riikliku tervishoiureservi loomine |
|
123 |
C6.2 R6-1 Rahapesuvastane poliitika |
Siht |
Rahapesu andmebüroo täistööajale taandatud töötajate arvu suurenemine |
|
124 |
C6.2 R6-2 Rahapesuvastane poliitika |
Eesmärk |
Seaduse jõustumine, millega kehtestatakse sularahamaksete piirang. |
|
128 |
C8-I1 Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumisi |
|
Osamakse summa |
1 421 267 213 eurot |
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
7 |
C1.1 R4-2 Autode maksustamise reform |
Eesmärk |
Seaduse avaldamine Riigi Teatajas, millega muudetakse kehtivat sõiduautode ja kaubikute maksu |
|
11 |
C1.1 I1-2 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Laevanduse ohutuse tagamine – hädaolukordadele reageerimise puksiirlaevade ostmiseks korraldatava(te) pakkumis(te) avaldamine |
|
13 |
C1.1 I1-4 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Looduskaitse ja liikide kaitse arendamine ja rakendamine |
|
14 |
C1.1 I1-5 Avamere tuuleenergia |
Siht |
Põhjamere ökosüsteemi tugevdamine ja kaitse – projektid, mis aitavad kaasa looduse parandamisele ja/või taastamisele Natura 2000 aladel ja kaitsealadel ning nende ümbruses merestrateegia raamdirektiivi alusel |
|
19 |
C1.1 I1-10 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – Waddenzee ökoloogilise impulsi pakett |
|
20 |
C1.1 I1-11 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – põllumajandusmaa sooldumise kompenseerimine ja leevendamine |
|
22 |
C1.1 I2-2 Roheline vesinikuenergia |
Siht |
Uuendusliku keskkonnahoidliku vesinikutehnoloogia näidisrajatiste toetuslepingud |
|
23 |
C1.1 I2-3 Roheline vesinikuenergia |
Siht |
Allkirjastatud toetuslepingud saastevaba vesinikuga seotud teadusprojektide jaoks |
|
24 |
C1.1 I3-1 Energiasüsteemi ümberkujundamine siseveeteedel, heitevabade teenuste projekt (ZES) |
Siht |
Kasutatavate modulaarsete energiakonteinerite elektrienergia kilovatt-tunnid (kWh) |
|
25 |
C1.1 I3-2 Energiasüsteemi ümberkujundamine siseveeteedel, heitevabade teenuste projekt (ZES) |
Siht |
Toimivate laadimiskohtade arv |
|
26 |
C1.1 I3-3 Energiasüsteemi ümberkujundamine siseveeteedel, heitevabade teenuste projekt (ZES) |
Siht |
Heitevabaks muudetud laevade arv |
|
27 |
C1.1 I4-1 Muutuv lennundus |
Eesmärk |
Vesinikul töötava turboventilaatori üksikasjalik projekt |
|
28 |
C1.1 I4-2 Muutuv lennundus |
Eesmärk |
Vesinikkütuseelemendiga elektrilise jõuseadme üksikasjalik projekt |
|
29 |
C1.1 I4-3 Muutuv lennundus |
Eesmärk |
Mõttekoda „Flying vision“ tegutseb |
|
38 |
C2.1 I2-2 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
ELSA tehisintellekti uurimislaborid töötavad |
|
39 |
C2.1 I2-3 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
Teadus- ja arendusprojektid, mille kohta on toetust antud |
|
41 |
C2.1 I3-1 Digiõppe impulss |
Eesmärk |
Ühtne platvorm loodud digitaalsetele õppematerjalidele ning toimivale ja digitaalsele identiteedilahendusele juurdepääsuks kasutatavatele õpilastele |
|
42 |
C2.1 I3-2 Digiõppe impulss |
Siht |
Õpetamis- ja õppekeskused toimivad |
|
44 |
C2.1 I4-2 Digitaristu logistika |
Siht |
Logistikasektoris on suurenenud digitaalne valmisolek |
|
52 |
C2.2 I2-2 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Ohutuse seisukohast prioriteetsed teenused |
|
56 |
C2.2 I3-2 Arukad teeäärsed jaamad (iWKS) |
Siht |
Paigaldatud täiendavate arukate teeäärsete jaamade arv |
|
57 |
C2.2 I3-3 Arukad teeäärsed jaamad (iWKS) |
Siht |
Paigaldatud arukate teeäärsete jaamade lõplik arv |
|
63 |
C2.3 I1-3 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Eesmärk |
Võrgustikud on paranenud ja uuele IT-taristule üleminek lõpule viidud |
|
78 |
C3.1 I1-3 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Siht |
Ehitustööd (2. jagu) |
|
82 |
C3.2 I1-2 Avaliku sektori kinnisvara kestlikkuse toetuskava |
Siht |
Kõigi kavaga toetatavate heakskiidetud renoveerimis- ja energiatõhusussekkumiste tulemusel saavutatud CO2 heite iga-aastase vähenemise summa (kilotonnides) |
|
86 |
C4.1 R2-2 Füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustus |
Eesmärk |
Kiri Parlamendile kohustusliku töövõimetuskindlustuse rakendamise seisu kohta |
|
89 |
C4.1 R3-3 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Eesmärk |
Pensionifondide rakenduskavad on lõpule viidud ja avaldatud |
|
102 |
C4.2 I1-2 Riiklik hariduslabor, tehisintellekt |
Siht |
Lõpule viidud projektid, millega edendatakse uuenduslikke digitaalseid hariduslahendusi |
|
103 |
C4.2 I1-3 Riiklik hariduslabor, tehisintellekt |
Siht |
Kahe 6. taseme tehnoloogilise valmisolekuga toote tarnimine |
|
109a |
C5.1 I1-2 Ajutine täiendav personalisuutlikkus hoolduseks kriisi ajal |
Siht |
Kutsehariduses ja kutseõppeprogrammis osalevate isikute arv |
|
118 |
C6.1 R1-2 Madalmaade maksupoliitika |
Eesmärk |
Parlamendile saadetud kiri maksupoliitika muudatuste hindamise kohta |
|
129 |
C8-I1 Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumisi |
|
133 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Siht |
12 „Energia- ja kliimataristut 2.0 käsitlevad piirkondlikud mitmeaastased programmid“ vastuvõtmine |
|
134 |
C8-R1 Energiaturu reformi pakett |
Eesmärk |
Keskkonna- ja planeerimisseaduse muutmise seaduse jõustumine |
|
Osamakse summa |
751 139 298 eurot |
1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
8 |
C1.1 R4-3 Autode maksustamise reform |
Eesmärk |
Kiri parlamendile sõiduautode ja kaubikute maksubaasi muutmise seaduse rakendamise seisu kohta |
|
10 |
C1.1 I1-1 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Laevanduse ohutuse tagamine – allakirjutatud leping(ud) uute laadimispunktide ostmiseks merel ja kai ääres |
|
12 |
C1.1 I1-3 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Laevanduse ohutuse tagamine – allakirjutatud leping(ud) päästepuksilaevade ostmiseks |
|
15 |
C1.1 I1-6 Avamere tuuleenergia |
Siht |
Põhjamere ökosüsteemi tugevdamine ja kaitse – avamere tuuleenergia ökoloogiline programm (WOZEP) |
|
16 |
C1.1 I1-7 Avamere tuuleenergia |
Siht |
Põhjamere ökosüsteemi tugevdamine ja kaitse – Põhjamere digiteerimine – seirejaamad |
|
18 |
C1.1 I1-9 Avamere tuuleenergia |
Eesmärk |
Avamere elektriühendus maismaal asuvate lossimiskohtadega – piirkondlike investeerimiskavade halduslepingud |
|
30 |
C1.2 I1-1 Looduse programm |
Siht |
Kvaliteedi parandamise meetmed Natura 2000 aladel ja nende ümbruses |
|
31 |
C1.2 I1-2 Looduse programm |
Siht |
Kiirendatud looduse taastamine maakorraldusorganisatsioonide poolt |
|
32 |
C1.2 I1-3 Looduse programm |
Siht |
Kvaliteedi parandamine jõgede loodust ja teeäärset majandamist |
|
33 |
C1.2 I1-4 Looduse programm |
Siht |
Meetmed, mis aitavad kaasa loodusprogrammi seirele ja teadmistebaasi arendamisele |
|
36 |
C2.1 I1-2 Quantum Delta NL |
Eesmärk |
Quantum Delta NL |
|
40 |
C2.1 I2-4 AI Ned ja rakenduslikud tehisintellekti õpikogukonnad |
Siht |
Tehisintellekti õppekogukondade rakendamine |
|
45 |
C2.1 I4-3 Digitaristu logistika |
Siht |
Eluslaborid on valmis |
|
53 |
C2.2 I2-3 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Tulevase vastupanuvõimelise liikuvuse digitaristu (DITM) |
|
54 |
C2.2 I2-4 Ohutu, arukas ja kestlik liikuvus |
Siht |
Andmestikud on kättesaadavad riiklikus liikuvusandmete juurdepääsupunktis |
|
60 |
C2.3 R1-3 Avaliku teabe haldamine (avatud valitsuse seadus) |
Siht |
Dokumendid on kättesaadavad platvormil „Avatud valitsuse teave“ |
|
64 |
C2.3 I1-4 Kaitseministeeriumi IT-taristu uuendamine |
Siht |
Kaitseministeeriumi tsiviilpersonal, kellel on juurdepääs täiendavatele turvalistele kaugtöörajatistele |
|
79 |
C3.1 I1-4 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Siht |
Ehitustööd (3. jagu) |
|
80 |
C3.1 I1-5 Uute ehitusprojektide käivitamine |
Eesmärk |
Rakendatud kliimamuutustega kohanemise meetmed |
|
83 |
C3.2 I2-1 Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule (ISDE) |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumised |
|
89a |
C4.1 R3-3 Pensionisüsteemi teise samba reform |
Siht |
Heakskiidetud otsused kindlustusvõtjate pensionivarade ülekandmise kohta uude pensionisüsteemi |
|
98a |
C4.1 I3-2 Töötute täiendus- ja ümberõppe eelarve |
Siht |
Töötute täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide rahastamine |
|
130 |
C8-I1 Investeeringutoetus säästvale energiale ja energiasäästule |
Siht |
Toetatud säästva energia ja energiasäästu sekkumisi |
|
Osamakse summa |
751 139 298 eurot |
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Madalmaade taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
·Rahandusministeeriumi taaste- ja vastupidavusrahastu programmidirektoraadil on üldine vastutus (systeemverantwoordelijk) kava järelevalve ja rakendamise ning liidu finantshuvide kaitse eest.
·Asjaomaste ministeeriumide, ametite ja konsortsiumide poliitikadirektoraadid tagavad taaste- ja vastupidavuskava meetmete aruandluse ja rakendamise, samal ajal kui asjaomaste ministeeriumide finants- ja majandusküsimuste direktoraadid (FEZ) teevad poliitikadirektoraatide üle järelevalvet ja teostavad nende üle järelevalvet ning eelkõige jälgivad eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme.
·Rahandusministeeriumi taaste- ja vastupidavusrahastu programmidirektoraat koostab üldsuunised, milles määratakse kindlaks, kuidas tuleb eesmärgid ja sihid esitada, ning millele lisatakse täiendavad tõendid. Need suunised lisatakse riigieelarve määrusesse, mida ajakohastatakse igal aastal. Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine integreeritakse taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse kaasatud ministeeriumide sisemisesse kavandamis- ja kontrollitsüklisse ning see lisatakse nende aastaaruannetesse. Rakendusasutused kinnitavad vahedeklaratsioonide (st liidu vahendite haldaja kinnitused rakendusasutuste tasandil) kaudu liidu finantshuvide kaitset ning eesmärke ja sihte käsitlevate esitatud andmete kehtivust. Neid vahedeklaratsioone kontrollivad ja allkirjastavad taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud ministeeriumide rahandusküsimuste direktoraadid (FEZ-direktoraadid).
·Rahandusministeeriumi sõltumatu talitus auditeerimisasutus „Auditdienst Rijk“ viib läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemide korrapäraseid auditeid, sealhulgas substantiivset kontrolli. Samuti koostab ta tehtud auditite kokkuvõtte, mis lisatakse maksetaotlustele. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite käigus hinnatakse, kas järelevalve- ja rakenduskord annab täielikke ja usaldusväärseid andmeid taaste- ja vastupidavuskavas määratletud näitajate kohta ning kas rakendussüsteem tagab, et vahendeid hallatakse kooskõlas eeskirjadega ning on võimeline ära hoidma, avastama ja kõrvaldama pettusi, huvide konflikte, korruptsiooni ja topeltrahastamist.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestavad Madalmaad järgmise korra.
·Koordineeriva asutusena tegutseb rahandusministeeriumi taaste- ja vastupidavusrahastu programmidirektoraat. Samuti vastutab ta maksetaotluste esitamise ja liidu vahendite haldaja kinnituse koostamise eest. Kogu kava rakendamise ja järelevalvega seotud teavet säilitatakse keskses andmekogusüsteemis, mis töötatakse välja taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks. Rakendusasutused koguvad ja säilitavad kõiki määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d osutatud andmeid. Teavet säilitatakse eri ministeeriumide osakondade IT-süsteemides ja jagatakse koordineeriva asutusega. Väljatöötatav keskhoidlasüsteem sisaldab teavet eesmärkide ja sihtide kohta ning kogub, säilitab ja tagab juurdepääsu andmetele kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktiga d.
·Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitavad Madalmaad pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud eesmärkide ja sihtide täitmist komisjonile asjakohaselt põhjendatud taotluse, et rahaline toetus välja makstaks. Madalmaad tagavad, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis kinnitavad maksetaotluses esitatud põhjendusi, nii maksetaotlusele määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõike 3 kohase hinnangu andmiseks kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.