Kohtuotsus 19.6.2025 – Kohtuasi C‑509/23
Laimz

EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

19. juuni 2025 ( * )

[29. septembri 2026. aasta kohtumäärusega parandatud tekst]

[Parandatud 29. septembri 2026. aasta kohtumäärusega] Eelotsusetaotlus – Finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine – Direktiiv (EL) 2015/849 – Artikli 3 punkti 11 alapunkt a – Riikliku taustaga isiku lähedane kaastöötaja – Mõiste – Artikli 45 lõiked 1 ja 8 – Kontserni kuuluvad kohustatud isikud – Kontsernisisene teabevahetus – Selle kontserni osaks oleva teise kohustatud isiku tehtud otsuste kohaldamine – Artikli 14 lõige 5 – Kohustatud isikutel olev klientide pideva seire kohustus – Artikli 11 punkt d – Tugevdatud hoolsusmeetmed hasartmänguteenuste osutajate klientide suhtes

Kohtuasjas C‑509/23,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) 7. augusti 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. augustil 2023, menetluses

„Laimz“ SIA

versus

Izložu un azartspēļu uzraudzības inspekcija,

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: Euroopa Kohtu asepresident T. von Danwitz kuuenda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud A. Kumin (ettekandja) ja I. Ziemele,

kohtujurist: P. Pikamäe,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–

„Laimz“ SIA, esindaja: zvērināta advokāta palīgs E. Jonins,

–

Läti valitsus, esindajad: J. Davidoviča, K. Pommere ja I. Romanovska,

–

Soome valitsus, esindajad: A. Laine ja M. Pere,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Goddin, I. Naglis ja G. von Rintelen,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT 2015, L 141, lk 73), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843 (ELT 2018, L 156, lk 43) (edaspidi „direktiiv 2015/849“), artikli 2 lõiget 1, artikli 3 punkti 9, punkti 11 alapunkti a ning punkte 12 ja 15, artikli 8 lõiget 2, artikli 11 punkti d, artikli 14 lõiget 5 ja artikli 45 lõikeid 1 ja 8.

2

Taotlus on esitatud vaidluses, mille pooled on „Laimz“ SIA, kes osutab hasartmänguteenuseid, ja Izložu un azartspēļu uzraudzības inspekcija (loteriide ja hasartmängude inspektsiooni- ja järelevalveteenistus, Läti; edaspidi „inspektsiooniteenistus“), seoses rahalise karistusega, mis sellele äriühingule määrati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate riigi õigusnormide rikkumise eest.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

3

Direktiivi 2015/849 põhjendustes 1, 4, 21, 22, 30–33 ja 35 on märgitud:

„(1) […] Rahapesu, terrorismi rahastamine ja organiseeritud kuritegevus on jätkuvalt teravad probleemid, millega tuleks tegeleda [Euroopa L]iidu tasandil. […] Lisaks kriminaalõigusel põhineva lähenemisviisi edasiarendamisele liidu tasandil on finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise sihipärane ja proportsionaalne tõkestamine asendamatu ja see võib anda täiendavaid tulemusi.

[…]

(4) Rahapesu ja terrorismi rahastamine toimub sageli rahvusvahelises keskkonnas. Üksnes riigi tasandil võetavatel meetmetel või ka liidu tasandil võetavatel meetmetel, ilma et võetaks arvesse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd, oleks väga piiratud mõju. Liidu poolt selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid seega sobima kokku muude rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega ja olema vähemalt sama ranged. Liidu tegevuses tuleks ka edaspidi arvestada eelkõige [rahapesuvastase töökonna (Financial Action Task Force – FATF)] soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organite instrumentidega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks tuleks asjaomased liidu õigusaktid viia asjakohasel juhul kooskõlla 2012. aasta veebruaris FATFi poolt vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu võitlemise kohta (edaspidi „FATFi muudetud soovitused“).

[…]

(21) Muret tekitab hasartmängusektori kasutamine kuritegelikul teel saadu rahapesuks. Selleks et vähendada hasartmänguteenustega seotud riske, tuleks käesoleva direktiiviga ette näha suurema riskiga hasartmänguteenuste osutajatele kohustus rakendada klientide suhtes hoolsusmeetmeid 2000 euro suuruste või suuremate üksiktehingute puhul. Liikmesriigid peaksid tagama, et kohustatud isikud kohaldavad sama künnist võitude, panuste või mõlema suhtes, sealhulgas mängužetoonide ostmise ja vahetamise suhtes. Ruumis või enda territooriumil hasartmänguteenuste osutajad, nagu kasiinod ja mängukohad peaksid tagama, et kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, mida võetakse ruumi või territooriumile sissepääsul, saab seostada tehingutega, mida klient teeb selles ruumis või sellel territooriumil. Liikmesriikidel peaks juhtudel, kui risk on tõendatult väike, olema siiski lubatud teha teatavate hasartmänguteenuste puhul erand mõne või kõikide käesolevas direktiivis esitatud nõuete täitmisest. Liikmesriigid peaksid erandi tegemist kaaluma ainult rangelt piiratud ja põhjendatud juhtudel ning siis, kui rahapesu või terrorismi rahastamise risk on väike. Sellise erandi tegemisele peaks eelnema eriomane riskihindamine, milles võetakse muu hulgas arvesse asjaomaste tehingute haavatavuse määra. Nendest eranditest tuleks teavitada [Euroopa K]omisjoni. Riski hindamisel peaksid liikmesriigid näitama, kuidas nad on võtnud arvesse komisjoni poolt riigiülese riskihindamise raames esitatud aruannetes sisalduvaid asjakohaseid järeldusi.

(22) Rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ei ole kõikidel juhtudel sama. Sellest tulenevalt tuleks järgida terviklikku riskipõhist lähenemisviisi. Riskipõhine lähenemisviis ei ole liikmesriikide ja kohustatud isikute jaoks põhjendamatult kõikelubav valikuvõimalus. See hõlmab tõendite alusel otsuste tegemist, et tõhusamalt suunata tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, millega seisavad silmitsi liit ja selles tegutsevad isikud.

[…]

(30) Risk iseenesest on muutlik ning muutujad üksikult või kombinatsioonis võivad suurendada või vähendada võimalikku riski ning seega mõjutada selliste tõkestavate meetmete asjakohast taset nagu kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed. Seetõttu tuleks teatavatel asjaoludel rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid ja teatavatel asjaoludel võivad asjakohased olla lihtsustatud hoolsusmeetmed.

(31) Tuleks tunnistada, et teatavates olukordades on rahapesu ja terrorismi rahastamise risk suurem. Kuigi tuvastada tuleks kõigi klientide isik ja äriprofiil, tuleks teatavatel juhtudel rakendada rangemaid kliendi tuvastamise ja isikusamasuse kontrolli protseduure.

(32) See kehtib eriti suhete kohta isikutega, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid liidus või rahvusvaheliselt […]. Sellised suhted võivad kujutada eriti finantssektori jaoks tõsist maine- ja õiguslikku riski. Rahvusvahelist korruptsioonivastast võitlust silmas pidades on põhjendatud pöörata sellistele juhtudele erilist tähelepanu ja rakendada asjakohaseid tugevdatud hoolsusmeetmeid isikute suhtes, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid riigisiseselt või välisriigis ning rahvusvahelistes organisatsioonides juhtivatel kohtadel olevate isikute suhtes.

(33) Nõuded riikliku taustaga isikute kohta on ennetavat laadi ja ei ole kriminaliseerivad ning neid ei tohiks tõlgendada selliselt, et riikliku taustaga isikule jääks märk külge kui kriminaalses tegevuses osalejale. Isikuga ärisuhte loomisest keeldumine üksnes seetõttu, et ta on riikliku taustaga isik, on vastuolus käesoleva direktiivi sätete ja mõtte ning FATFi muudetud soovitustega.

[…]

(35) Selleks et vältida kliendi isikusamasuse korduva tuvastamise protseduure, mis põhjustab äris viivitusi ja ebatõhusust, on asjakohane lubada kohustatud isikutel luua suhted klientidega, kelle isik on tuvastatud mujal, eeldusel, et rakendatakse sobivaid kaitseabinõusid. Kui kohustatud isik tugineb kolmandatele isikutele, peaks lõplik vastutus kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamise eest lasuma kohustatud isikul, kes tugineb kolmanda isiku poolt rakendatud hoolsusmeetmetele. Kolmandal isikul või isikul, kes on kliendi osas rakendanud hoolsusmeetmeid, peaks samuti lasuma vastutus käesoleva direktiivi nõuete täitmise eest, sealhulgas kohustuse eest teatada kahtlastest tehingutest ning säilitada andmeid, sel määral, mil neil on suhe käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jääva kliendiga.“

4

Direktiivi artikli 1 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on tõkestada liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.“

5

Direktiivi artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kohustatud isikute suhtes:

[…]

3) järgmised füüsilised või juriidilised isikud nende kutsetegevuse puhul:

[…]

f) hasartmänguteenuste osutajad;

[…]“.

6

Direktiivi artiklis 3 on ette nähtud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

9) „riikliku taustaga isik“ – füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, sealhulgas:

a) riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid;

b) parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike organite liikmed;

c) erakondade juhtorganite liikmed;

d) ülemkohtute, konstitutsioonikohtute või teiste kõrgema astme kohtute liikmed, kelle otsuseid saab edasi kaevata ainult erandjuhtudel;

e) riigikontrolliasutuste ja keskpankade nõukogude liikmed;

f) suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid;

g) riigiettevõtete juhatuse ning haldus- või järelevalveorganite liikmed;

h) rahvusvahelise organisatsiooni juhid, juhi asetäitjad ja juhtorgani liikmed või samaväärseid ülesandeid täitvad isikud.

Ükski alapunktides a–h osutatud avaliku võimu esindajatest ei hõlma kesk- või alamastme ametnikke;

[…]

11) „lähedaseks kaastöötajaks peetav isik“ –

a) füüsiline isik, kellest on teada, et ta on juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegelikult kasu saav ühine omanik koos riikliku taustaga isikuga või kellel on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;

b) füüsiline isik, kes on sellise juriidilise isiku või õigusliku üksuse ainus kasusaav omanik, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud riikliku taustaga isiku kasuks;

12) „kõrgem juhtkond“ – juht või töötaja, kellel on piisavalt teadmisi asutuse riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks ja kes ei pea alati olema juhatuse liige;

13) „ärisuhe“ – äriline, ametialane või kaubandussuhe, mis on seotud kohustatud isiku kutsealase tegevusega ning millest kontakti loomise ajal oodatakse teatavat kestvust;

14) „hasartmänguteenus“ – teenus, mis hõlmab rahalise väärtusega panuse tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes, nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, ja mida osutatakse füüsiliselt piiritletavas kohas või muul viisil vahemaa tagant, elektrooniliselt või teabevahetust hõlbustava muu tehnoloogia abil ning teenuse saaja isiklikul nõudel;

15) „kontsern“ – ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest ja üksustest, milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on osalus, ning ettevõtjad, mis on üksteisega seotud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta] direktiivi 2013/34/EL [teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT 2013, L 182, lk 19)] artiklis 22 määratletud tähenduses;

[…]“.

7

Direktiivi 2015/849 artiklis 8 on sätestatud:

„1. Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud võtavad asjakohaseid meetmeid, et tuvastada ning hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, võttes arvesse riskitegureid, sealhulgas klientide, riikide või geograafiliste piirkondade, toodete, teenuste, tehingute ja edastamiskanalitega seonduvaid riskitegureid. Need meetmed peavad olema proportsionaalsed kohustatud isikute olemuse ja suurusega.

2. Lõikes 1 osutatud riskihinnang dokumenteeritakse, seda ajakohastatakse ja see tehakse kättesaadavaks vastavatele pädevatele asutustele ja asjaomastele iseregulatsiooni organitele. Pädevad asutused võivad otsustada, et individuaalseid dokumenteeritud riskihinnanguid ei nõuta, juhul kui sektorile omased konkreetsed riskid on selged ja arusaadavad.

3. Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikutel on kehtestatud põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse liidu, liikmesriigi ja kohustatud isiku tasandil tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Kõnealused põhimõtted peavad olema proportsionaalsed kohustatud isikute olemuse ja suurusega.

4. Lõikes 3 osutatud põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid hõlmavad järgmist:

a) ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride väljatöötamine, sealhulgas riskijuhtimistavade mudel, kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed, teatamine, andmete säilitamine, sisekontroll, nõuete täitmise kontroll, sealhulgas vastavuskontrolli eest vastutava isiku määramine juhtkonna tasandil, kui see on asjakohane äritegevuse mahtu ja laadi silmas pidades, ja töötajate kontroll;

b) kui see on ettevõtte suurust ja laadi silmas pidades asjakohane, sõltumatu audititalitus, kes testib punktis a osutatud põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure.

5. Liikmesriigid näevad ette, et kohustatud isikute kehtestatavad põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid peab heaks kiitma kõrgem juhtkond ning et kohustatud isikud jälgivad ja tõhustavad võetavaid meetmeid, kui see on asjakohane.“

8

Direktiivi artikkel 11 näeb ette:

„Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud rakendavad klientide suhtes hoolsusmeetmeid järgmistel juhtudel:

a) ärisuhte loomisel;

[…]

d) hasartmänguteenuste osutajate puhul võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral, kui tehtava tehingu suurus on vähemalt 2000 eurot, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud;

[…]

f) kui on kahtlusi varem kontrollitud kliendi isikut tõendavate andmete õigsuses või adekvaatsuses.“

9

Direktiivi artikli 13 lõigetes 1, 2 ja 4 on sätestatud:

„1. Kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed hõlmavad järgmist:

a) kliendi isikusamasuse tuvastamine ja kontroll usaldusväärsest ja sõltumatust allikast, sh olemasolu korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu [23. juuli 2014. aasta] määruses (EL) nr 910/2014 [e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT 2014, L 257, lk 73)] sätestatud e-identimise vahendi või asjakohaste usaldusteenuste või mõne muu, asjaomase riigiasutuse poolt reguleeritud, tunnustatud, heakskiidetud või aktsepteeritud turvalise, kaug- või elektroonilise identifitseerimismenetluse kaudu hangitud dokumentide, andmete või teabe abil;

b) tegelikult kasu saava omaniku tuvastamine ning asjakohaste meetmete võtmine kõnealuse isiku isikusamasuse kontrollimiseks sellises ulatuses, et kohustatud isik on veendunud, et ta teab, kes on tegelikult kasu saav omanik, sealhulgas juriidiliste isikute, usaldusfondide, äriühingute, sihtasutuste ning sarnaste õiguslike üksuste puhul ka asjakohaste meetmete võtmine, et saada teavet kliendi omandi- ja kontrollistruktuuri kohta;

c) teabe hindamine ja asjakohasel juhul kogumine ärisuhte eesmärgi ja olemuse kohta;

d) pidev ärisuhte seire, sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehingute kontroll tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist ning vajaduse korral ka vahendite allikast, samuti asjaomaste dokumentide, andmete või teabe pidev ajakohastamine.

[…]

2. Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud rakendavad kliendi suhtes kõiki lõikes 1 sätestatud hoolsusmeetmeid. Riskitundlikkusest lähtuvalt võivad kohustatud isikud määrata selliste meetmete ulatuse.

[…]

4. Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud suudavad pädevatele asutustele või iseregulatsiooni organitele tõendada, et meetmed on rahapesu ja terrorismi rahastamise riske silmas pidades asjakohased.“

10

Direktiivi artikli 14 lõige 5 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid nõuavad, et kohustatud isikud rakendavad hoolsusmeetmeid mitte ainult kõigi uute klientide suhtes, vaid asjakohasel juhul ja riskitundlikkusest lähtuvalt ka olemasolevate klientide suhtes, sealhulgas juhul, kui kliendiga seotud asjaolud muutuvad, või kui kohustatud isik on õiguslikult kohustatud asjaomase kalendriaasta jooksul kliendiga ühendust võtma, et kontrollida tegelikult kasu saavate omanikega seonduvat asjakohast teavet, või kui kohustatud isikut kohustas selleks nõukogu [15. veebruari 2011. aasta] direktiiv 2011/16/EL [maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2011, L 64, lk 1)].“

11

Direktiivi 2015/849 artiklis 20 on sätestatud:

„Riikliku taustaga isikutega tehtavate tehingute või ärisuhete puhul näevad liikmesriigid ette, et lisaks artiklis 13 sätestatud kliendi suhtes rakendatavatele hoolsusmeetmetele teevad kohustatud isikud järgmist:

a) loovad asjakohased riskijuhtimissüsteemid, sealhulgas riskipõhised protseduurid, millega tehakse kindlaks, kas klient või kliendi tegelikult kasu saav omanik on riikliku taustaga isik;

b) võtavad ärisuhetes riikliku taustaga isikutega järgmiseid meetmeid:

i) saavad kõrgemalt juhtkonnalt heakskiidu selliste isikutega ärisuhete loomiseks või jätkamiseks;

ii) võtavad asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks sellise vara ja selliste rahaliste vahendite allikad, mida selliste isikutega ärisuhetes või tehingute tegemisel kasutatakse;

iii) teostavad selliste ärisuhete pidevat tugevdatud seiret.“

12

Direktiivi artiklis 23 on sätestatud, et selle artiklites 20 ja 21 osutatud meetmeid kohaldatakse ka pereliikmete või „isikute suhtes, keda peetakse riikliku taustaga isikute lähedasteks kaastöötajateks“.

13

Direktiivi artikli 45 lõigetes 1 ja 8 on sätestatud järgmist:

„1. Liikmesriigid näevad ette, et kontserni kuuluvad kohustatud isikud rakendavad kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure, sealhulgas andmekaitsepõhimõtteid ning põhimõtteid ja protseduure teabe jagamiseks kontsernis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Kõnealuseid põhimõtteid ja protseduure rakendatakse tõhusalt filiaalide ja enamusosalusega tütarettevõtjate tasandil liikmesriikides ja kolmandates riikides.

[…]

8. Liikmesriigid tagavad, et teabe jagamine kontsernisiseselt on lubatud. Rahapesu andmebüroole edastatud teavet kahtluste kohta, et rahaliste vahendite puhul on tegemist kuritegelikust tegevusest saadud tuluga või et need on seotud terrorismi rahastamisega, jagatakse kontsernisiseselt, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on andnud teistsuguse korralduse.“

Läti õigus

14

17. juuli 2008. aasta seadust rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta (Noziedzīgi iegūtu līdzekļu legalizācijas un terorisma un proliferācijas finansēšanas novēršanas likums; Latvijas Vēstnesis, 2008, nr 116; edaspidi „tõkestamise seadus“) on muudetud eelkõige eesmärgiga võtta direktiiv 2015/849 Läti õiguskorda üle.

15

Tõkestamise seaduse põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni artiklis 1 on sätestatud:

„Seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

21) kontsern: juriidiliste isikute kontsern või juriidiliste üksuste kontsern,

a) mis hõlmab emaettevõtjat ja tema tütarettevõtjat ning üksusi, milles emaettevõtjal või tütarettevõtjal on osalus,

[…]

81) kõrgem juhtkond: juhatus, kui see eksisteerib, või juhatuse liige, juht või juhatuse poolt nimetatud töötaja, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ja massihävitusrelvade levikuga ning piisav volitus selle üksuse riske mõjutavate otsuste tegemiseks;

[…]

18) riikliku taustaga isik: isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid Läti Vabariigis, muus liikmesriigis või kolmandas riigis, sealhulgas kõrged riigiametnikud, riigiasutuse (või omavalitsusüksuse asutuse) juhid, valitsusjuhid, ministrid (aseministrid või nende asetäitjad, kui selline ametikoht asjaomases riigis eksisteerib), abiministrid või muud kõrged ametnikud valitsuses või riigi mõnes haldusüksuses (või omavalitsusüksuses), parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike organite liikmed, erakondade juhtkondade (nõukogu) liikmed, konstitutsioonikohtute, ülemkohtute või muu astme kohtute liikmed (kohtute liikmed), kõrgemate kontrolliinstitutsioonide (audit) nõukogu või juhatuse liikmed, keskpankade nõukogude liikmed, suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid, riigiettevõtete juhatuse ning haldusorganite liikmed, rahvusvahelise organisatsiooni juhid (juhid, juhi asetäitjad) ja juhtorgani liikmed või samaväärseid ülesandeid täitvad isikud;

[…]

182) riikliku taustaga isiku lähedane kaastöötaja: füüsiline isik, kellest on teada, et tal on ärisuhe või muu lähedane suhe mõne isikuga, keda on mainitud käesoleva artikli punktis 18 […]“.

16

Tõkestamise seaduse artikkel 3 „Seaduse reguleerimisala“ näeb lõigetes 1–21 ette:

„1. Käesoleva seaduse tähenduses kohustatud isikud on isikud, kes tegelevad majandus- või kutsetegevusega:

[…]

7) hasartmängude korraldajad;

[…]

2. Kontserni kuuluvad kohustatud isikud rakendavad kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure, sealhulgas andmetöötluspõhimõtteid ning põhimõtteid ja protseduure teabe jagamiseks kontsernis rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise eesmärgil. Kõnealuseid kontserni tasandi põhimõtteid ja protseduure rakendatakse tõhusalt filiaalide ja kohustatud isikute enamusosalusega tütarettevõtjate tasandil liikmesriikides ja kolmandates riikides.

21) Kontserni kuuluvad kohustatud isikud tagavad kontserni tasandil, et nõuete täitmise, auditeerimise ja rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise eest vastutavatel struktuuriüksustel on juurdepääs filiaalidelt ja tütarettevõtjatelt saadud teabele, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, sealhulgas teabele klientide, kontode ja maksete kohta.“

17

Tõkestamise seaduse artikli 10 „Nende töötajate määramine, kes vastutavad käesoleva seaduse nõuete täitmise eest“ lõikes 1 on sätestatud:

„Kohustatud isikud, kes on juriidilised isikud, määravad ühe või mitu töötajat (isikud, kes vastutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise nõuete täitmise eest), eelkõige kõrgema juhtkonna hulgast, kellel on õigus teha otsuseid ja kes vastutavad otseselt käesoleva seaduse nõuete täitmise eest ning teabe jagamise eest pädeva järelevalve- ja kontrolliasutusega […]“.

18

Tõkestamise seaduse artikli 11 „Kliendi suhtes rakendatav hoolsuskohustus“ lõikes 1 on sätestatud:

„Kohustatud isik võtab kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed:

1) enne ärisuhte loomist;

[…]

4) kui kohustatud isik, kes on hasartmänguteenuste osutaja, teeb kliendiga vähemalt 2000 euro suuruse tehingu, kaasa arvatud juhul, kui klient võidab, ostab mängus osalemise vahendeid või loteriipileteid või vahetab selleks välisvaluutat, olenemata sellest, kas tehing sooritatakse ühekordselt või mitme omavahel seotud tehinguna;

[…]“.

19

Tõkestamise seaduse artikli 111 „Kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed ja riskitegurid“ lõigetes 1, 2, 6 ja 7 on sätestatud:

„1. Kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed moodustavad riskianalüüsil põhinevate toimingute kogumi, mille puhul kohustatud isik:

1) tuvastab kliendi ja kontrollib saadud isikut tõendavaid andmeid;

[…]

5) tagab, et kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete võtmise käigus omandatud dokumendid, isikuandmed ja teave säilitatakse, neid hinnatakse korrapäraselt ja ajakohastatakse vastavalt neile omastele riskidele vähemalt viie aasta tagant.

2. Kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ulatuse ja protseduuri ning kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames saadud dokumentide, isikuandmete ja teabe nõuetekohase läbivaatamise kindlaksmääramisel võtab kohustatud isik arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku riske, mis on seotud kliendi, tema elukohariigi (asukoha), kliendi majandustegevuse või isikliku tegevuse, kasutatud teenuste ja toodete ning nende tarneahelate ja tehtud tehingutega.

[…]

6. Ärisuhte sõlmimisel saab ja dokumenteerib kohustatud isik rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku riskide hindamise põhjal teavet ärisuhte kavandatava eesmärgi ja olemuse kohta, sealhulgas teenuste kohta, mida klient kavatseb kasutada, kavandatavate tehingute arvu ja mahu, kliendi majandus- või isikliku tegevuse liigi, mille raames klient teenuseid kasutab, ning vajaduse korral kliendi rahaliste vahendite päritolu ja kliendi finantsseisundit iseloomustava vara päritolu kohta.

7. Kohustatud isik kohaldab kliendi suhtes hoolsusmeetmeid nii ärisuhte loomisel kui ka selle ärisuhte ajal (sealhulgas olemasolevate klientide suhtes), kasutades riskipõhist lähenemisviisi […]“.

20

Tõkestamise seaduse artikli 25 „Ärisuhted riikliku taustaga isiku, riikliku taustaga isiku pereliikme või riikliku taustaga isiku lähedase kaastöötajaga“ lõikes 2 on ette nähtud:

„Kohustatud isiku sisekontrollisüsteem, mis põhineb riskianalüüsil, annab võimaluse teha kindlaks, et klient, kes ei ole ärisuhte loomise hetkel riikliku taustaga isik või riikliku taustaga isiku pereliige või riikliku taustaga isiku lähedane kaastöötaja, saab selliseks isikuks pärast ärisuhte loomist.“

21

Tõkestamise seaduse artikli 29 „Kliendikontrolli tulemuste tunnustamine ja aktsepteerimine“ lõikes 1 on sätestatud:

„Krediidi- ja finantsasutused võivad tunnustada ja aktsepteerida käesoleva seaduse artikli 111 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud meetmete järgimise osas liikmesriikide või kolmandate riikide krediidi- ja finantsasutuste poolt läbiviidava kliendikontrolli tulemusi, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: […]“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

22

Laimz on Lätis asutatud äriühing, kelle äritegevus on hasartmängude korraldamine. Äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub 100% osalus äriühingule Optibet SIA, kes on samuti Lätis asutatud osaühing ja kelle äritegevus on hasartmängude korraldamine. Need kaks äriühingut kuuluvad Rootsis asutatud kontserni Enlabs AB. Eelotsusetaotlusest nähtub, et Laimz on kohustatud isik vastavalt tõkestamise seadusele, mille eesmärk on võtta üle direktiiv 2015/849.

23

Optibet, kes oli sõlminud ühe äriühinguga lepingu, et viimane esitaks talle avaldatud ja üldsusele kättesaadavad andmed riskide hindamise ja juhtimise kohta tõkestamise seaduse nõuete seisukohast, sõlmis 2. märtsil 2020 Laimziga lepingu, mille kohaselt kohustus ta needsamad andmed Laimzile edastama, et tagada vahendite tõhusaim kasutamine ja tõkestamise seaduse nõuete ühetaoline järgimine kontserni äriühingutes.

24

Laimz alustas 23. augustil 2021 interaktiivsete hasartmänguteenuste osutamist kliendile, kes varem oli Optibeti klient (edaspidi „põhikohtuasjas kõne all olev klient“).

25

Laimz võttis 31. jaanuaril 2022 põhikohtuasjas kõne all oleva kliendi suhtes tugevdatud hoolsusmeetmed ja nõudis temalt lisateavet, tuginedes tema mänguharjumustele ja panuste suurusele ning Optibeti esitatud andmetele tema kohta ajast, kui ta oli seal klient. Selles kontekstis kohaldas Laimz ka Optibeti kõrgema juhtkonna 27. märtsi 2020. aasta otsust jätkata kliendiga suhteid.

26

Inspektsiooniteenistus kontrollis Laimzi 2022. aasta veebruaris ja märtsis. Kontrolli põhjal koostatud aruandes märkis teenistus, et 2020., 2021. ja 2022. aastal ei olnud Laimz tuvastanud ühtegi ärisuhet isikutega, kes on riikliku taustaga isikute lähedased kaastöötajad, ning et põhikohtuasjas kõne all oleva kliendi suhtes ei olnud ta pärast seda, kui 2000 euro suurune künnis oli 26. augustil 2021 saavutatud, viinud läbi uurimist, et küsida teavet tema tuluallikate, nende suuruse, hasartmängudeks ette nähtud eelarve kohta, ega selleks, et teha kindlaks, kas ta on riikliku taustaga isiku lähedane kaastöötaja, ning selleks, et kontrollida teavet avalikest andmebaasidest, et tuvastada täiendavad riskitegurid.

27

Inspektsiooniteenistus määras oma 15. juuni 2022. aasta otsusega Laimzile trahvi summas 52 263,90 eurot, mis vastas 5%-le 2020. aasta netokäibest, sest äriühing ei olnud nõuetekohaselt rakendanud klientide sisekontrollisüsteemi ega teinud kliendiuuringut. Ta leidis, et Laimz oleks pidanud põhikohtuasjas kõne all oleva kliendi uuringu läbi viima sõltumatult ja iseseisvalt, mitte tuginema teise äriühingu, käesoleval juhul Optibeti koostatud hinnangule. Inspektsiooniteenistus tuletas samuti meelde, et seda klienti loeti riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks, kuna ta oli samal ajal selle riikliku taustaga isikuga ühe ühiskondliku organisatsiooni juhtorgani liige.

28

Laimz esitas selle otsuse peale 18. juulil 2022 kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, administratīvā rajona tiesale (rajooni halduskohus, Läti). Laimz põhjendas oma kaebust sellega, et tal on õigus kasutada teavet, mille ta sai Optibetilt käesoleva kohtuotsuse punktis 23 mainitud 2. märtsi 2020. aasta kokkuleppe alusel, ja viimati nimetatud äriühingu kõrgema juhtkonna otsuseid ning kohaldada neid omaenda ärisuhtele põhikohtuasjas kõne all oleva kliendiga.

29

Lisaks heitis Laimz inspektsiooniteenistusele ette, et viimane piirdus järelduses, et klient on riikliku taustaga isiku lähedane kaastöötaja, üksnes sellega, et tugines nende ühisele kuulumisele samasse ühiskondlikku organisatsiooni, ilma et ta oleks läbi viinud individuaalset ja üksikasjalikku hindamist.

30

Inspektsiooniteenistus märkis oma seisukoha põhjenduseks, et tõkestamise seadus ei näe ette kliendiandmete jagamist teise äriühinguga, mis vabastaks asjaomase teabe saaja oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Lisaks rõhutas ta, et kui põhikohtuasjas kõne all olev klient lõi Laimziga ärisuhte, lõpetas ta oma ärisuhte Optibetiga, mistõttu Laimz ei saanud enam kasutada Optibeti kogutud teavet.

31

Sellega seoses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, millise ulatusega on direktiivi 2015/849 artikli 3 punktis 11 kasutatud mõiste „[riikliku taustaga isiku] lähedaseks kaastöötajaks peetav isik“, kui isik ja riikliku taustaga isik kuuluvad mõlemad sama ühiskondliku organisatsiooni juhtorganisse. Lisaks leiab ta, et on vaja selgitusi samasse kontserni kuuluvate äriühingute võimaluse kohta jagada teavet oma hoolsuskohustuse täitmiseks ning küsimuse kohta, kas direktiivi 2015/849 artikli 45 lõiked 1 ja 8 koostoimes sama direktiivi artikli 3 punktidega 12 ja 15 lubavad kasutada selle kontserni teiselt äriühingult pärinevat teavet ja kohaldada mitme sellesse kontserni kuuluva äriühingu suhtes otsuseid, mille on teinud selle teise äriühingu kõrgem juhtkond. Lõpuks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus kohustatud isiku kohustuse kohta kohaldada olemasolevate klientide suhtes hoolsusmeetmeid juhul, kui nende olukord ei ole muutunud, erinevalt olukorrast, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti 17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Rodl & Partner (C‑562/20, EU:C:2022:883).

32

Neil asjaoludel otsustas administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1. Kas direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 11 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et füüsilist isikut saab pidada muid asjaolusid arvestamata riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks lihtsalt selle pärast, et nimetatud isikud kuuluvad samasse ühiskondlikku organisatsiooni?

2. Kas direktiivi 2015/849 [artikli 3 punkti 9] tuleb tõlgendada nii, et tuvastamaks, kas isiku puhul on tegemist riikliku taustaga isikuga, tuleb teha kindlaks, kas nimetatud isik töötab mõnel selles artiklis osutatud ametikohal, ning lisaks uurimise käigus kontrollida, kas tegemist on kõrg-, kesk- või alamastme ametikohaga?

3. Kas direktiivi 2015/849 artikli 45 lõiget 1 tuleb koostoimes sama direktiivi artikli 45 lõikega 8 tõlgendada nii, et liikmesriigid peavad lubama direktiivi 2015/849 artikli 2 lõikes 1 osutatud kohustatud isikutel, keda peetakse sama kontserni äriühinguteks, vahetada direktiivi 2015/849 eesmärkide saavutamiseks omavahel teavet, sealhulgas teabevahetuslepingute sõlmimise kaudu ning tagades teabe vastastikuse liikumise ja selle vastastikuse kasutamise võimaluse?

4. Kas direktiivi 2015/849 artikli 45 lõiked 1 ja 8 koostoimes sama direktiivi artikli 3 punktidega 12 ja 15 lubavad samuti kasutada sellist teavet või otsuseid ning tugineda neile ühte kontserni kuuluvates eri äriühingutes; otsuste all mõeldakse otsuseid, mille on kontserni sees võtnud vastu kontserni kuuluva äriühingu kõrgem juhtkond?

5. Kas direktiivi 2015/849 artikli 14 lõiget 5 koostoimes sama direktiivi artikli 8 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et kohustatud isikutel ei ole kohustust rakendada juba olemasolevate äriklientide puhul hoolsusmeetmeid, kui veel ei ole möödunud riiklikes õigusaktides sätestatud ega sisekontrollisüsteemi menetluses kohaldatav tähtaeg, et rakendada uuesti hoolsusmeetmeid, ning kohustatud isik ei ole teadlik uutest asjaoludest, mis võiksid mõjutada kliendi riskihinnangut?

6. Kas direktiivi 2015/849 artikli 11 punktiga d kohustatud isikutele pandud kohustust rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid võidusumma väljamaksmise ja/või panuste tegemise korral, kui tehingu kogusuurus on vähemalt 2000 eurot, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe või mitme maksega, mis näivad olevat seotud, tuleb tõlgendada nii, et selliseid meetmeid tuleb kohaldada iga kord, kui tehingu kogusuurus on vähemalt 2000 eurot sõltumata ajavahemikust, mille jooksul jõutakse uuesti nimetatud sättes osutatud 2000 euro suuruse summani?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Esimene küsimus

33

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 11 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et füüsilist isikut võib pidada riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks lihtsalt selle pärast, et need kaks isikut on sama ühiskondliku organisatsiooni liikmed.

34

Alustuseks olgu märgitud, et direktiivi 2015/849 peamine eesmärk on – nagu nähtub selle pealkirjast ning artikli 1 lõigetest 1 ja 2 – tõkestada finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamist (5. detsembri 2024. aasta kohtuotsus MISTRAL TRANS, C‑3/24, EU:C:2024:999, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Konkreetsemalt on direktiivi 2015/849 sätete – mis on ennetavat laadi – eesmärk riskipõhise lähenemise kohaselt näha ette ennetavate ja heidutavate meetmete kogum, et võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamisega selleks, et vältida – nagu nähtub selle direktiivi põhjendusest 1 – seda, et ebaseadusliku raha vood võiksid kahjustada liidu finantssektori terviklikkust, stabiilsust ja mainet ning ohustada liidu siseturgu ja samuti rahvusvahelist arengut (5. detsembri 2024. aasta kohtuotsus MISTRAL TRANS, C‑3/24, EU:C:2024:999, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Direktiivi 2015/849 artiklitest 6–8 nähtub, on riskipõhise lähenemisviisi eeldus on riskihinnang, mis koostatakse direktiiviga loodud süsteemis kolmel tasandil: kõigepealt komisjoni poolt liidu tasandil, seejärel iga liikmesriigi tasandil ja lõpuks kohustatud isikute tasandil. Nagu nähtub selle direktiivi põhjendusest 30, on selle riskihinnangu tingimuseks eelkõige see, et kohustatud isikud võtavad asjaomase kliendi suhtes asjakohaseid hoolsusmeetmeid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole liikmesriigil või – asjakohasel juhul – kohustatud isikutel ilma sellise hinnanguta võimalik igal konkreetsel juhul otsustada, milliseid meetmeid rakendada (17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Rodl & Partner, C‑562/20, EU:C:2022:883, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Sellega seoses on direktiivi 2015/849 artiklis 20 sätestatud kohustused, mida kohustatud isikud peavad – lisaks kliendi suhtes rakendatavatele hoolsusmeetmetele, mis on ette nähtud selle direktiivi artikli 13 lõikes 1 – riikliku taustaga isikutega tehtud tehingutes või ärisuhetes täitma. Täpsemalt kohustab see säte kohustatud isikuid kliendi isikusamasuse tuvastama ja kontrollima, tegema kindlaks tegelikult kasu saava omaniku, hindama kavandatavat ärisuhet ning hankima teavet selle eesmärgi ja olemuse kohta ning teostama selle ärisuhte üle pidevat seiret. Artikkel 20 omakorda kohustab liikmesriike nõudma kohustatud isikutelt muu hulgas nõuetekohase riskijuhtimissüsteemi, sealhulgas riskipõhiste protseduuride olemasolu, et teha kindlaks, kas klient või kliendi tegelikult kasu saav omanik on riikliku taustaga isik. Sellega seoses tuleb meenutada, et selle direktiivi põhjendustes 31 ja 32 on täpsustatud, et teatud olukordadega kaasneb suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht, eriti kui suhted on sõlmitud isikutega, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid.

38

Lisaks peavad kohustatud isikud direktiivi 2015/849 artikli 23 kohaselt laiendama oma riskijuhtimissüsteemi ka riikliku taustaga isikute pereliikmete ja nende „lähedaste kaastöötajate“ isikute tuvastamisele.

39

Sellega seoses on direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 11 alapunktis a määratletud „lähedaseks kaastöötajaks peetav isik“ kui „füüsiline isik, kellest on teada, et ta on juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegelikult kasu saav ühine omanik koos riikliku taustaga isikuga või kellel on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga“.

40

Neil asjaoludel tuleb märkida, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel ei tule arvestada mitte üksnes selle sõnastust tavakeeles, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Österreichische Datenschutzbehörde (ülemäärased taotlused), C‑416/23, EU:C:2025:3, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Esiteks, direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 11 alapunkti a sõnastuse kohta nähtub eelotsusetaotlusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul on konkreetsemalt tekkinud küsimus mõiste „lähedased ärisuhted“ kohta, arvestades äriühingu kliendi ja riikliku taustaga isiku osalemist sama ühiskondliku organisatsiooni juhtorganis.

42

Sellega seoses võib märkida, et direktiivi 2015/849 artikli 3 punktis 13 on mõiste „ärisuhe“, kui seda kohaldatakse kohustatud isiku suhtes, määratletud kui äriline, ametialane või kaubandussuhe, mis on seotud kohustatud isiku kutsealase tegevusega ning millest kontakti loomise ajal oodatakse teatavat kestvust. Kuigi direktiivis ei ole määratletud, kuidas tuleb hinnata sellise suhte lähedast laadi, näitab selline täpsustus lisaks, et ainuüksi ärisuhte tuvastamisest ei piisa ning tuleb tõdeda, et sellel suhtel on ka eriline tähtsus.

43

Kui aga isik ja riikliku taustaga isik kuuluvad sama ühiskondliku organisatsiooni juhtorganisse, on neil a priori ametialane suhe, mistõttu ei saa välistada, et need ülesanded võivad kujutada endast „lähedast ärisuhet“ selle isiku ja riikliku taustaga isiku vahel direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 11 alapunkti a tähenduses või et need võimaldavad luua sellise suhte mujal. Lisaks ei saa sellises olukorras välistada ka seda, et seda isikut võib pidada üksuse või õigusliku üksuse tegelikult kasu saavaks omanikuks koos mõne riikliku taustaga isikuga selle sätte tähenduses. Siiski ei saa need järeldused sõltuda üksnes sellest, kas need kaks isikut kuuluvad sama ühiskondliku organisatsiooni juhtorganisse, vaid need järeldused peavad põhinema asjaolude analüüsil.

44

Neil asjaoludel võib direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 11 alapunkti a sõnastusest järeldada, et selline olukord nagu põhikohtuasjas, kus isik ja riikliku taustaga isik on sama ühiskondliku organisatsiooni juhtorgani liikmed, ei välista a priori, et seda isikut peetakse riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks selle sätte tähenduses.

45

Seda grammatilist analüüsi kinnitavad nii selle sätte kontekst kui ka direktiivi 2015/849 eesmärgid.

46

Nimelt, nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 38, näeb direktiivi 2015/849 artikkel 23 muu hulgas ette, et selle direktiivi artiklis 20 sätestatud meetmeid kohaldatakse isikute suhtes, keda peetakse riikliku taustaga isikute lähedasteks kaastöötajateks. Sellest nähtub seega, et liidu seadusandja soovis laiendada direktiivi 2015/849 kohaldamisala riikliku taustaga isiku võimalikult suurele lähedaste ringile.

47

Siiski tuleb ka meenutada, et direktiivi 2015/849 põhjenduses 1 on märgitud, et lisaks kriminaalõigusel põhineva lähenemisviisi edasiarendamisele liidu tasandil on finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise sihipärane ja proportsionaalne tõkestamine asendamatu ja see võib anda täiendavaid tulemusi.

48

Vastavalt selle direktiivi artikli 8 lõikele 3, mis näeb ette, et kohustatud isikute põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tõhusaks maandamiseks ja juhtimiseks peavad olema proportsionaalsed kohustatud isikute olemuse ja suurusega, peavad direktiivi artiklis 20 nimetatud riskiteguritel põhinevad protseduurid olema proportsionaalsed kohustatud isikute olemuse ja suurusega, mis annab neile teatava kaalutlusruumi nende tegevusest tulenevatele riskidele vastavate protseduuride kavandamisel. Kuigi riskipõhine lähenemisviis võimaldab seega teatavat paindlikkust, ei ole see siiski liikmesriikide ja kohustatud isikute jaoks põhjendamatult kõikelubav valikuvõimalus ning see hõlmab tõendite alusel otsuste tegemist, nagu on ka märgitud sama direktiivi põhjenduses 22.

49

Lisaks nähtub direktiivi 2015/849 põhjendusest 33, et riikliku taustaga isikut puudutavad nõuded on ennetavat laadi ega ole kriminaliseerivad ning neid ei tohiks tõlgendada selliselt, et riikliku taustaga isikule jääks külge kriminaalses tegevuses osaleja märk. Sama põhjenduse kohaselt on isikuga ärisuhte loomisest keeldumine üksnes seetõttu, et ta on riikliku taustaga isik, vastuolus selle direktiivi sätete ja mõtte ning FATFi soovitustega.

50

Järelikult peavad kohustatud isikud riskipõhise lähenemisviisi kohaldamisel võtma isiku ja riikliku taustaga isiku lähedase ärisuhte olemasolu hindamisel arvesse lisaks taotletavatele eesmärkidele ka asjaomase kliendi ja riikliku taustaga isiku suhte laadi, et teha kindlaks, kas esineb oht, et seda suhet kasutatakse rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning massihävitusrelvade levikuks, mistõttu tuleb direktiivi 2015/849 nõuete täitmiseks iga juhtumit eraldi hinnata.

51

Vastupidine tõlgendus tooks kaasa selle, et direktiivis 2015/849 ette nähtud täiendavaid kohustusi tuleks kohaldada väga paljudes olukordades, kus nende proportsionaalsus selle direktiiviga taotletavate eesmärkidega – milleks on tõkestada liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, nagu on ette nähtud selle direktiivi artikli 1 lõikes 1 – satuks ohtu ning tekitaks lisaks praktilisi probleeme asjaomaste isikute andmetele juurdepääsul.

52

Eeltoodut arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 11 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et füüsilist isikut ei saa pidada riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks ainuüksi seetõttu, et need kaks isikut on sama ühiskondliku organisatsiooni juhtorgani liikmed, kuid see olukord on siiski asjakohane tegur, mida tuleb selle hinnangu andmisel arvesse võtta.

Teine küsimus

53

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 9 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et tuvastada, et füüsiline isik on riikliku taustaga isik, piisab sellest, kui tuvastatakse, et ta töötab ühel selle artikli 3 punkti 9 alapunktides a–h loetletud ametikohal, või kas lisaks tuleb faktiliste asjaolude hindamise põhjal kontrollida, kas ametikoht vastab kõrgastme ametikohale, mitte aga kesk- või alamastme ametikohale.

54

Selle kohta tuleb märkida, et Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et ELTL artikliga 267 kehtestatud menetlus on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö vahend, mille kaudu annab Euroopa Kohus liikmesriikide kohtutele liidu õiguse tõlgendamise juhiseid, mida need kohtud nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks vajavad, ning et eelotsusetaotluse esitamise mõte ei ole nõuandvate arvamuste saamine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid see peab olema vajalik kohtuvaidluse tegelikuks lahendamiseks (7. novembri 2024. aasta kohtuotsus Adusbef (Morandi sild), C‑683/22, EU:C:2024:936, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

55

Nagu nähtub ELTL artikli 267 sõnastusest endast, peab esitatud eelotsusetaotlus olema „vajalik“ selleks, et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks oma menetluses olevas kohtuasjas „otsuse teha“ (7. novembri 2024. aasta kohtuotsus Adusbef (Morandi sild), C‑683/22, EU:C:2024:936, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

56

Käesoleval juhul ei anna eelotsusetaotluse esitanud kohus mingit teavet nende tööülesannete täpse laadi kohta, mida täidab see isik, kelle puhul põhikohtuasjas eeldatakse, et ta on riikliku taustaga isik. Lisaks leiab inspektsiooniteenistus, et põhikohtuasjas kõne all olev klient on selle riikliku taustaga isiku lähedane kaastöötaja, mitte aga riikliku taustaga isik ise.

57

Lõpuks ei nähtu Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust sugugi, et põhikohtuasja pooled vaidleksid vastu sellele, et isik, kelle lähedane kaastöötaja see klient võib olla, on riikliku taustaga isik. Laimzi esitatud vastuväide puudutab esimese küsimuse esemeks oleva mõiste „riikliku taustaga isiku lähedane kaastöötaja“ tõlgendamist inspektsiooniteenistuse poolt.

58

Sellest järeldub, et käesoleva kohtuotsuse punktides 54 ja 55 mainitud kohtupraktika kohaselt tuleb teine küsimus tunnistada vastuvõetamatuks.

Kolmas küsimus

59

Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2015/849 artikli 45 lõikeid 1 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid peavad lubama selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 osutatud kohustatud isikutel, kes kuuluvad samasse kontserni selle direktiivi artikli 3 punkti 15 tähenduses, jagada omavahel teavet, sealhulgas sõlmides teabevahetuslepinguid ja tagades teabe vastastikuse liikumise, et saavutada direktiivi 2015/849 eesmärgid.

60

Selle kohta olgu meelde tuletatud, et selle direktiivi artikli 45 lõikega 1 pannakse liikmesriikidele kohustus näha ette, et kontserni kuuluvad kohustatud isikud rakendaks kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure, sealhulgas andmekaitsepõhimõtted, ning põhimõtteid ja protseduure teabe jagamiseks kontsernis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Sama sätte kohaselt rakendatakse kõnealuseid põhimõtteid ja protseduure tõhusalt filiaalide ja enamusosalusega tütarettevõtjate tasandil liikmesriikides ja kolmandates riikides. Tuleb lisada, et selle sättega taotletakse sama direktiivi põhjenduses 35 toodud eesmärki vältida kliendi isikusamasuse korduva tuvastamise protseduuri.

61

Lisaks on selle direktiivi artikli 45 lõikes 8 lisatud, et liikmesriigid „tagavad, et teabe jagamine kontsernisiseselt on lubatud“, ning täpsustatud, et rahapesu andmebüroole edastatud teavet kahtluste kohta, et rahaliste vahendite puhul on tegemist kuritegelikust tegevusest saadud tuluga või et need on seotud terrorismi rahastamisega, jagatakse kontsernisiseselt, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on andnud teistsuguse korralduse.

62

Käesoleval juhul ei ole esiteks vaidlust selles, et kuna Laimz ja Optibet on hasartmänguteenuste osutajad direktiivi 2015/849 artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunkti f tähenduses, on nad kohustatud isikud. Teiseks kuuluvad Laimz ja Optibet, kellelt Laimz sai teavet, kontserni selle direktiivi artikli 3 punkti 15 tähenduses. Järelikult kuulub nende kahe äriühingu suhe, sealhulgas direktiiviga kehtestatud nõuete täitmiseks tehtav koostöö, nimetatud direktiivi artikli 45 lõigete 1 ja 8 kohaldamisalasse.

63

Seetõttu, kuna artikli 45 lõigete 1 ja 8 sõnastus on üheselt mõistetav, tuleneb sellest, et liikmesriigid on kohustatud lubama samasse kontserni kuuluvatel kohustatud isikutel jagada teavet, et saavutada direktiiviga 2015/849 taotletavad eesmärgid. Seevastu ei nõua see säte, et teabe jagamise kohta sõlmitaks teabevahetuslepingud, et tagada vastastikune suhtlemine kontsernis ja selle teabe kättesaadavus.

64

Nagu märgib ka komisjon, tuleb siiski arvesse võtta asjaolu, et direktiivi 2015/849 eesmärkide saavutamiseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks põhimõtteliselt vaja individuaalset lähenemisviisi. Seega, kui ilmneb, et kontsernis jagatud teave ei ole piisav selleks, et kohustatud isik saaks kliendi suhtes hoolsusmeetmeid rakendada, eelkõige seetõttu, et tema pakutavad teenused ja tooted erinevad teise samasse kontserni kuuluva üksuse pakutavatest teenustest ja toodetest, peab asjaomane kohustatud isik läbi viima individuaalse uurimise. Isegi kui asjaomased teenused ja tooted on identsed ja teave piisav, tuleb märkida, et selle direktiivi artikli 45 lõiked 1 ja 8 ei reguleeri meetmeid, mida kohustatud isikud peavad kontsernisiseselt edastatud teabe alusel võtma, ega vabasta neid seega selles direktiivis ette nähtud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste täitmisest. Seda tõlgendust kinnitavad direktiivi 2015/849 artikli 13 lõiked 2 ja 4, milles on täpsustatud, et need isikud määravad oma klientide suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ulatuse kindlaks riskitundlikkusest lähtuvalt.

65

Seega tuleb ka märkida, et direktiivi 2015/849 artiklit 45 ei saa tõlgendada nii, et see võimaldab kohustatud isikul automaatselt kasutada teavet, mis käsitleb kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, ilma et ta oleks ise riskitundlikkust ja rakendatavaid hoolsusmeetmeid hinnanud. Seevastu, võttes arvesse selle direktiivi alusel kohustatud isikutel lasuvat hoolsuskohustust, on oluline, et kui see isik saab teavet, mis võib esmapilgul õigustada hoolsuskohustuse meetmete võtmist, viib ta võimalikult kiiresti läbi nõutud kontrolli.

66

Järelikult tuleb kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2015/849 artikli 45 lõikeid 1 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid peavad lubama selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 osutatud kohustatud isikutel, kes kuuluvad samasse kontserni selle direktiivi artikli 3 punkti 15 tähenduses, omavahel teavet jagada. Selline teabevahetus ei vabasta siiski asjaomast kohustatud isikut kliendi suhtes kohaldatavast hoolsuskohustusest.

Neljas küsimus

67

Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2015/849 artikli 45 lõikeid 1 ja 8 koostoimes sama direktiivi artikli 3 punktidega 12 ja 15 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad kontserni kuuluval ettevõtjal automaatselt rakendada teise samasse kontserni kuuluva ettevõtja kõrgema juhtkonna otsust, mis puudutab viimati nimetatud ettevõtja kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, ilma et ta oleks ise riskitundlikkust ja võetavaid hoolsusmeetmeid hinnanud.

68

Kõigepealt tuleb märkida, et selle direktiivi artikli 45 lõikes 1 ei ole täpsustatud, millist laadi teavet võib vahetada ja teabe adressaadiks olev üksus võib seejärel kasutada. Võttes arvesse kõnealuste liidu õigusaktide kohaldamisala ning viidet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidele, saab tegemist olla üksnes teabega, mis on asjakohane nende nõuete täitmiseks, mis selle direktiiviga kohustatud isikutele on kehtestatud.

69

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et üks kontserni kuuluv ettevõtja võttis kõnealuse otsuse vastu konkreetse kliendi suhtes oma hoolsuskohustuse raames. Seetõttu võib see otsus kuuluda viidatud artikli 45 lõike 1 kohaldamisalasse.

70

Küsimuse kohta, kas mõni teine kontserni kuuluv ettevõtja võib seda otsust kasutada, tuleb meelde tuletada, et nagu nähtub kolmandale küsimusele antud vastusest, siis ehkki teabe jagamine kontserni kuuluvate kohustatud isikute vahel lihtsustab direktiiviga 2015/849 kehtestatud nõuete täitmist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas, ei vabasta selle direktiivi artikli 45 lõiked 1 ja 8 iga kohustatud isikut tema individuaalsest vastutusest seoses nende nõuete täitmisega. Seda tõlgendust ei saa aga kõrvale jätta, kui edastatud teave kujutab endast otsust, mille on teinud selle sama kontserni teise ettevõtja kõrgem juhtkond selle ettevõtja ühe kliendi suhtes. Seda tõlgendust toetab direktiivi artikli 8 lõige 5, milles on ette nähtud, et liikmesriigid näevad ette, et kohustatud isikute kehtestatavad põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid peab heaks kiitma kõrgem juhtkond.

71

Seega tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2015/849 artikli 45 lõikeid 1 ja 8 koostoimes sama direktiivi artikli 3 punktidega 12 ja 15 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui kontserni kuuluv kohustatud isik rakendab automaatselt otsust, mille on teinud samasse kontserni kuuluva teise ettevõtja kõrgem juhtkond oma hoolsuskohustuse raames ja mis puudutab viimati nimetatud ettevõtja kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, ilma et ta hindaks ise riskitundlikkust ja võetavaid hoolsusmeetmeid.

Viies küsimus

72

Viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2015/849 artikli 14 lõiget 5 koostoimes sama direktiivi artikli 8 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et kohustatud isikutel ei ole kohustust rakendada juba olemasolevate klientide puhul hoolsusmeetmeid, kui veel ei ole möödunud riigisisestes õigusaktides sätestatud ega sisekontrollisüsteemi menetluses kohaldatav tähtaeg, et viia ellu uusi hoolsusmeetmeid, ning kohustatud isik ei ole teadlik uutest asjaoludest, mis võiksid mõjutada asjaomase kliendi riskihinnangut.

73

Sellega seoses nähtub direktiivi 2015/849 artikli 14 lõike 5 sõnastusest, et kohustatud isikud ei pea riskipõhise lähenemise alusel rakendama hoolsusmeetmeid mitte ainult oma uute klientide suhtes, vaid juhul, kui hetk osutub sobivaks, ka olemasolevate klientide suhtes. Nimetatud sättes on täpsustatud, et üks neist võimalikest sobivatest juhtudest on hetk, mil asjaomase kliendiga seotud asjaolud muutuvad. Lisaks ei piira see säte seda kohustatud isikul olevat kohustust üksnes nende klientidega, keda käsitatakse suure riskitasemega klientidena (17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Rodl & Partner, C‑562/20, EU:C:2022:883, punkt 83).

74

Ühtlasi peavad direktiivi 2015/849 artikli 8 lõike 2 kohaselt kohustatud isikud eelkõige ajakohastama hinnangut rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu kohta, millega nad kokku puutuvad (17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Rodl & Partner, C‑562/20, EU:C:2022:883, punkt 84).

75

Selle kohta tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohus on juba sedastanud, et direktiivi 2015/849 artikli 14 lõiget 5 koostoimes sama direktiivi artikli 8 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et kohustatud isikutel on kohustus võtta ajakohastatud riskihinnangu põhjal olemasoleva kliendi suhtes asjakohasel juhul – vajaduse korral tugevdatud – hoolsusmeetmeid, eelkõige juhul, kui kliendiga seotud asjaolud muutuvad (17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Rodl & Partner, C‑562/20, EU:C:2022:883, punkt 91).

76

Lisaks tuleb märkida, et direktiivi 2015/849 artikli 14 lõige 5 tagab selle direktiivi peamise eesmärgi, milleks on takistada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Olemasolevate klientide suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete eesmärk on seega leevendada asjaomase kliendi ja ärisuhtega seotud uusi või erinevaid riske. Seega, kui kohustatud isik ei ole teadlik asjaomase kliendi olukorda puudutavate asjasse puutuvate tegurite muutusest ja kui uute hoolsusmeetmete rakendamise tähtaeg ei ole möödunud, ei ole kohustust või põhjusi neid meetmeid rakendada. Teisiti on see juhul, kui sellised muutused jäeti tuvastamata, sest esinevad puudused direktiivi 2015/849 artikli 13 lõike 1 punktis d ette nähtud pidevas seires, mida kohustatud isik peab tegema.

77

Eeltoodu põhjal tuleb viiendale küsimusele vastata, et direktiivi 2015/849 artikli 14 lõiget 5 koostoimes sama direktiivi artikli 8 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et kohustatud isik ei pea rakendama olemasolevate klientide suhtes hoolsusmeetmeid seni, kuni ei ole möödunud riigisisestes õigusnormides ja sisekontrollimenetlustes uute kontrollimeetmete rakendamiseks ette nähtud tähtaeg, ja tingimusel, et kõnealusele kohustatud isikule ei ole teada uusi asjaolusid, mis võivad mõjutada asjaomase kliendiga seotud riskide hindamist, tingimusel et selliste uute asjaolude tuvastamata jätmine ei ole tingitud puudustest pidevas seires, mis on ette nähtud direktiivi 2015/849 artikli 13 lõike 1 punktis d ja mida see üksus peab tegema.

Kuues küsimus

78

Kuuenda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2015/849 artikli 11 punkti d tuleb tõlgendada nii, et hasartmänguteenust osutavatele kohustatud isikutele pandud kohustust rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, kui võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral on tehingu väärtus vähemalt 2000 eurot – sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud –, tuleb kohaldada iga kord, kui asjaomase tehingu kogusumma on vähemalt 2000 eurot.

79

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et direktiivi 2015/849 artikli 11 punktis a on ette nähtud, et ärisuhte loomisel tuleb kohaldada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, kusjuures tuleb täpsustada, et ärisuhtest selle direktiivi tähenduses oodatakse „teatavat kestvust“ vastavalt selle direktiivi artikli 3 punktile 13.

80

Direktiivi 2015/849 artikli 11 punktiga d, mis käsitleb hasartmänguteenuste osutajaid, kohustatakse neid teenuseosutajaid rakendama klientide suhtes hoolsusmeetmeid võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral, kui tehtava tehingu suurus on vähemalt 2000 eurot, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud.

81

Seega ei sea selle sätte sõnastus nimetatud kohustuse täitmist sõltuvusse sellest, et asjaomane tehing on tehtud kindlal ajavahemikul, võrreldes varasema tehinguga, mis samuti vastas nendele tingimustele.

82

Lisaks tuleb seda sätet tõlgendada, lähtudes direktiivi 2015/849 põhjendusest 21, milles on täpsustatud, et hasartmängusektori kasutamine kuritegelikul teel saadu rahapesuks tekitab muret ning selleks, et vähendada hasartmänguteenustega seotud riske, tuleks selle direktiiviga ette näha suurema riskiga hasartmänguteenuste osutajatele kohustus rakendada klientide suhtes hoolsusmeetmeid 2000 euro suuruste või suuremate üksiktehingute puhul.

83

Sellest nähtub, et direktiivi 2015/849 artikli 11 punkti d tuleb tõlgendada nii, et hasartmänguteenust osutavatele kohustatud isikutele pandud kohustust rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, kui võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral on tehingu väärtus vähemalt 2000 eurot – sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud –, tuleb kohaldada iga kord, kui asjaomase tehingu kogusumma on vähemalt 2000 eurot.

84

Eeltoodut arvestades tuleb kuuendale küsimusele vastata, et direktiivi 2015/849 artikli 11 punkti d tuleb tõlgendada nii, et see kohustab kohustatud isikuid rakendama kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, kui võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral on asjaomase tehingu väärtus vähemalt 2000 eurot, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud.

Kohtukulud

85

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843, artikli 3 punkti 11 alapunkti a

tuleb tõlgendada nii, et

füüsilist isikut ei saa pidada riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks ainuüksi seetõttu, et need kaks isikut on sama ühiskondliku organisatsiooni juhtorgani liikmed, kuid see olukord on siiski asjakohane tegur, mida tuleb selle hinnangu andmisel arvesse võtta.

2.

Direktiivi 2015/849, muudetud direktiiviga 2018/843, artikli 45 lõikeid 1 ja 8

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriigid peavad lubama muudetud direktiivi 2015/849 artikli 2 lõikes 1 osutatud kohustatud isikutel, kes kuuluvad samasse kontserni muudetud direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 15 tähenduses, omavahel teavet jagada. Selline teabevahetus ei vabasta siiski asjaomast kohustatud isikut kliendi suhtes kohaldatavast hoolsuskohustusest.

3.

Direktiivi 2015/849, muudetud direktiiviga 2018/843, artikli 45 lõikeid 1 ja 8 koostoimes muudetud direktiivi 2015/849 artikli 3 punktidega 12 ja 15

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus, kui kontserni kuuluv kohustatud isik rakendab automaatselt otsust, mille on teinud samasse kontserni kuuluva teise ettevõtja kõrgem juhtkond oma hoolsuskohustuse raames ja mis puudutab viimati nimetatud ettevõtja kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, ilma et ta hindaks ise riskitundlikkust ja võetavaid hoolsusmeetmeid.

4.

Direktiivi 2015/849, muudetud direktiiviga 2018/843, artikli 14 lõiget 5 koostoimes muudetud direktiivi 2015/849 artikli 8 lõikega 2

tuleb tõlgendada nii, et

kohustatud isik ei pea rakendama olemasolevate klientide suhtes hoolsusmeetmeid seni, kuni ei ole möödunud riigisisestes õigusnormides ja sisekontrollimenetlustes uute kontrollimeetmete rakendamiseks ette nähtud tähtaeg, ja tingimusel, et kõnealusele kohustatud isikule ei ole teada uusi asjaolusid, mis võivad mõjutada asjaomase kliendiga seotud riskide hindamist, tingimusel et selliste uute asjaolude tuvastamata jätmine ei ole tingitud puudustest pidevas seires, mis on ette nähtud muudetud direktiivi 2015/849 artikli 13 lõike 1 punktis d ja mida see üksus peab tegema.

5.

Direktiivi 2015/849, muudetud direktiiviga 2018/843, artikli 11 punkti d

tuleb tõlgendada nii, et

see kohustab kohustatud isikuid rakendama kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, kui võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral on asjaomase tehingu väärtus vähemalt 2000 eurot, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud.

Allkirjad

( * ) Kohtumenetluse keel: läti.