EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.6.2024
COM(2024) 620 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Austria majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2024) 600 final} - {SWD(2024) 620 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.6.2024
COM(2024) 620 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Austria majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2024) 600 final} - {SWD(2024) 620 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Austria majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97, 1 eriti selle artikli 3 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 2 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas Euroopa poolaasta prioriteetidega aitab see kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele ning kestlike reformide ja investeeringute tegemisele, et eelkõige edendada rohe- ja digipööret ning muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust ELis ja toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist.
(2)27. veebruaril 2023 vastu võetud REPowerEU määruse 3 eesmärk on järk-järgult kaotada Euroopa Liidu sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitaks saavutada energiajulgeoleku ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada samal ajal taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Austria lisas oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke.
(3)16. märtsil 2023 avaldas komisjon teatise „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, 4 et anda teavet poliitiliste otsuste tegemiseks ja luua raamtingimused majanduskasvu hoogustamiseks. Teatises käsitletakse konkurentsivõimet üheksa üksteist tugevdava teguri kaudu. Nende tegurite kuuluvad muu hulgas juurdepääs erakapitalile, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja oskused ning ühtne turg, mis on esmatähtsad poliitikaprioriteedid reformide ja investeeringute elluviimiseks, et lahendada praegused tootlikkusega seotud probleemid ning suurendada ELi ja selle liikmesriikide pikaajalist konkurentsivõimet. Pärast kõnealust teatist esitas komisjon 14. veebruaril 2024 ühtse turu ja konkurentsivõime aruande 5 . Aruandes on üksikasjalikult kirjeldatud Euroopa ühtse turu tugevaid külgi ja probleeme ning kajastatud aasta jooksul toimunud muutusi, tuginedes eespool nimetatud üheksale konkurentsivõimet edendavale tegurile.
(4)21. novembril 2023 võttis komisjon vastu 2024. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi, 6 mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2024) tsükli algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 2024. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi prioriteedid konkurentsivõimelise kestlikkuse nelja mõõtme raames heaks 22. märtsil 2024. 21. novembril 2023 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka 2024. aasta häiremehhanismi aruande (2024), milles ei nimetatud Austriat ühe liikmesriigina, keda võib mõjutada tasakaalustamatus või kelle puhul on oht, et teda võib mõjutada tasakaalustamatus, ja kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka arvamuse Austria 2024. aasta eelarvekava kohta. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille nõukogu võttis vastu 12. aprillil 2024, ning ettepaneku 2024. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist ning mille nõukogu võttis vastu 11. märtsil 2024.
(5)30. aprillil 2024 jõustus ELi uus majanduse juhtimise raamistik. Raamistik hõlmab uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97. See hõlmab ka muudetud määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta ja muudetud direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta 7 . Uue raamistiku eesmärgid on valitsemissektori võla jätkusuutlikkus ning kestlik ja kaasav majanduskasv järkjärgulise konsolideerimise ning reformide ja investeeringute kaudu. Sellega edendatakse riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmise tagamisega. Iga liikmesriik peaks esitama nõukogule ja komisjonile riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad sisaldavad liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi ning hõlmavad riikliku seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast planeerimisperioodi. Riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades esitatud netokulude 8 kava peaks olema kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 nõuetega, sealhulgas nõudega hoida valitsemissektori koguvõlg usutavas langustrendis või viia see langustrendi hiljemalt kohandamisperioodi lõpuks või hoida see mõistlikul tasemel allpool 60 % SKPst ning viia valitsemissektori eelarvepuudujääk keskpika perioodi jooksul alla kontrollväärtuse 3 % SKPst ja/või hoida see allpool kõnealust kontrollväärtust. Kohandamisperioodi võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab kohustuse teha asjakohased reformid ja investeeringud vastavalt määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele. Nende kavade koostamise toetamiseks esitab komisjon [21. juunil] 2024 liikmesriikidele suunised nende esitatavate kavade ja järgnevate iga-aastaste eduaruannete sisu kohta ning edastab kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 5 neile eelarvekohanduste tehnilised suunised (vajaduse korral võrdlustrajektoorid ja tehnilise teabe). Liikmesriigid peaksid esitama oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 20. septembriks 2024, välja arvatud juhul, kui liikmesriik ja komisjon lepivad kokku tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra. Liikmesriigid peaksid tagama, et kaasatakse nende parlamendid ning vajaduse korral konsulteeritakse sõltumatute eelarveasutuste, sotsiaalpartnerite ja muude riigi sidusrühmadega. 2024. aastal jätkub majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta areng kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on jätkuvalt oluline Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, kuna kavad aitavad tulemuslikult käsitleda kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on viimastel aastatel esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes esile toodud. 2019., 2020., 2022. ja 2023. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mida on läbi vaadatud, ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21.
(6)30. aprillil 2021 esitas Austria vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon hindas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. 13. juulil 2021 võttis nõukogu vastu Austria taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmist käsitleva otsuse, 9 mida muudeti 9. novembril 2023 vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, sest taaste- ja vastupidavuskava ei olnud objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatud osas täita ja et lisada REPowerEU peatükk 10 . Osamaksete tegemine sõltub komisjoni otsusest, mis on tehtud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 5 selle kohta, et Austria on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav täitmine eeldab, et varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.
(7)19. juunil 2024 avaldas komisjon Austria kohta 2024. aasta riigiaruande 11 . Selles hinnati Austria edusamme nõukogu poolt aastatel 2019–2023 vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti kokkuvõte sellest, kuidas Austria on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega. Samuti hinnati Austria edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning ELi peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
(8)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 12 vähenes Austria valitsemissektori eelarvepuudujääk 3,3 %-lt SKPst 2022. aastal 2,7 %-le SKPst 2023. aastal, samas kui valitsemissektori võlg langes 78,4 %-lt SKPst 2022. aasta lõpus 77,8 %-le SKPst 2023. aasta lõpus.
(9)12. juulil 2022 soovitas nõukogu 13 Austrial võtta meetmeid, tagamaks 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv on kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, 14 võttes arvesse jätkuvat ajutist ja sihipärast toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Austrial soovitati olla valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati Austrial suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid. Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 15 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes pärssiv (0,9 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,5 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud erakorraliste toetusmeetmete kasvu 0,2 % SKPst. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal oli kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatud kulud moodustasid 2023. aastal 0,2 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 3,5 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes vähenemist 0,1 protsendipunkti. Austria rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest. Austria rahastas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks parema lairibaühenduse loomine maapiirkondades ja äärealadel ning kodumajapidamiste toetamine fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide asendamisel taastuvenergial põhineva küttetehnoloogiaga, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.
(10)Austria majanduse ja eelarveprognooside aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt kasvab reaalne SKP 2024. aastal 0,2 % ja 2025. aastal 1,8 %, samas kui tarbijahinnaindeksi inflatsioon on 2024. aastal 3,8 % ja 2025. aastal 2,7 %. Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal suurenema 2,9 %-le SKPst ja olema 2025. aastal 2,8 % SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. aasta lõpuks vähenema 77,5 %-le ja 2025. aasta lõpuks 77,4 %-le. Pärast 2025. aastat peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk järk-järgult vähenema 2,8 %-le SKPst 2026. aastal ja 2,7 %-le SKPst 2027. aastal. Seega jääb valitsemissektori eelarvepositsioon programmiperioodi jooksul kavakohaselt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtust ehk 3 % SKPst. Samas aga peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse pärast 2025. aastat püsima 2026. aastal ja 2027. aastal 77,4 % tasemel. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2024. aastal 0,3 % ja 2025. aastal 1,6 % ning THHI inflatsioon on 2024. aastal 3,6 % ja 2025. aastal 2,8 %.
(11)Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal 3,1 % SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. aasta lõpuks vähenema 77,7 %-le. Eelarvepuudujäägi suurenemine 2024. aastal kajastab peamiselt inflatsiooni hilinenud mõju kulude poolel (palgad, pensionid, indekseeritud sotsiaaltoetused) ning riikliku eelarveraamistiku täiendavaid kulutusi sellistes valdkondades nagu lastehoid, eluase ja kliima ning ka hiljuti vastu võetud eluaseme- ja ehituspaketti. Lisaks pikendati kuni 2024. aasta lõpuni mitut energiaga seotud erakorralist toetusmeedet, näiteks elektrihinna pidurit. Komisjoni prognooside kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal ekspansiivne (0,4 % SKPst).
(12)Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt rahastatakse 2024. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest kulusid mahus 0,1 % SKPst (2023. aastal 0,2 % SKPst). Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest rahastatavad kulutused võimaldavad teha kvaliteetseid investeeringuid ja viia ellu tootlikkust suurendavaid reforme, ilma et see mõjutaks otseselt Austria valitsemissektori eelarvepositsiooni ja võlga.
(13)14. juulil 2023 soovitas nõukogu 16 Austrial järgida konservatiivset eelarvepoliitikat, eelkõige piirata riiklikult rahastatavate esmaste netokulude nominaalkasvu 17 nii, et see ei ületaks 2024. aastal 4,6 %. Liikmesriikidel paluti 2023. aasta eelarve täitmisel ja 2024. aasta eelarvekava koostamisel võtta arvesse, et komisjon teeb 2023. aasta eelarve täitmise andmete põhjal nõukogule ettepaneku algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Austria riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 5,9 %, mis ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära. See riiklikult rahastatavate esmaste netokulude soovitatud maksimaalset kasvumäära ületav kulu on 2024. aastal 0,6 % SKPst. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas.
(14)Nõukogu soovitas ka Austrial võtta meetmeid, et kaotada kehtivad erakorralised energiatoetusmeetmed võimalikult kiiresti 2023. ja 2024. aastal ja kasutada selle tulemusena kokku hoitavaid vahendeid valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Nõukogu täpsustas, et kui uue energiahindade tõusu tõttu on vaja uusi või jätkuvaid toetusmeetmeid, tuleks Austrial tagada, et sellised toetusmeetmed on suunatud vähekaitstud leibkondade ja ettevõtete kaitsmisele, on eelarve seisukohast vastuvõetava maksumusega ning säilitavad stiimulid energiasäästuks. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu 18 olema 2023. aastal 1,4 % SKPst , 2024. aastal 0,4 % SKPst ja 2025. aastal 0,1 % SKPst. Eelkõige eeldatakse, et 2024. aastal jäävad kehtima kodutarbijatele mõeldud elektrihinna pidur ja energiamaksu vähendamine, kuigi selle mõju on väike 19 . Kui sellega seotud kokkuhoidu kasutataks valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid eelarve kohandamist 1,0 % SKPst 2024. aastal, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud 20 annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,4 % SKPst. Prognooside kohaselt ei kaotata erakorralisi energiatoetusmeetmeid 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Samuti prognoositakse, et selle tulemusena kokku hoitavaid vahendeid ei kasutata täielikult valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Vähekaitstud leibkondade ja ettevõtete kaitseks suunatud erakorraliste energiatoetusmeetmete eelarveline kulu on 2024. aastal hinnanguliselt 0,1 % SKPst (2023. aastal 0,4 %), millest 0,1 % SKPst säilitab hinnasignaali, et vähendada energianõudlust ja suurendada energiatõhusust (2023. aastal 0,4 %).
(15)Lisaks soovitas nõukogu Austrial säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude liidu vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal vähenema 3,3 %-le SKPst (2023. aastal 3,5 %). See on tingitud erakordselt suurtest investeeringutest 2023. aastal, mis on osaliselt tingitud kohalike omavalitsuste investeerimisseadusest. Neid täiendavaid tegureid arvesse võttes hinnatakse, et avaliku sektori investeeringud 2024. aastal on nõukogu soovitusega kooskõlas. Samal ajal prognoositakse, et ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, rahastatavad avaliku sektori kulud peaksid 2024. aastal jääma samale tasemele 0,2 % SKPst.
(16)Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, hinnatakse komisjoni 2024. aasta kevadprognoosis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2025. aastal 2,9 % SKPst. Eelarvepuudujäägi vähenemine 2025. aastal kajastab peamiselt palkade, pensionide ja muude sotsiaaltoetuste mõõdukamat kasvu, mis tuleneb inflatsiooni vähenemisest ja sellest, et kõrgete energiahindade mõju leevendamise meetmed järk-järgult kaotatakse. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks suurenema 2025. aasta lõpuks 77,8 %-le. Valitsemissektori võla suhte suurenemine SKPsse 2025. aastal kajastab peamiselt suuremaid intressikulusid 2024. aastal ja madalamaid SKP nominaalkasvumäärasid.
(17)Austria eelarveraamistik tugineb föderaalsete ja piirkondlike ametiasutuste vaheliste ülekannete keerukale süsteemile, mis pakub piiratud stiimuleid avaliku sektori kulutuste tõhustamiseks. Maksuautonoomia puudumine muudab kulude rahastamise föderaaltasanditel sellest süsteemist väga sõltuvaks. 2023. aastal oli vaid väike osa kõigist avaliku sektori tuludest liidumaade omatulu. Samal ajal sõltub selliste oluliste teenuste rahastamine nagu tervishoid, lapsehoid ja ühistransport osaliselt liidumaade ja kohalike omavalitsuste kulutustest. Demograafilised muutused ja rohepööre suurendavad veelgi liidumaade ja kohalike omavalitsuste kulusurvet, omatulud aga ei ole seotud kulude dünaamikaga. Praegune eelarveraamistik toob kaasa ebatõhususe ja läbipaistvuse puudumise, sest seos maksukoormuse ja avaliku sektori kulude vahel on hägune. Avaliku sektori kulutuste üldise kvaliteedi parandamiseks on oluline viia omatulud paremini kooskõlla keskvalitsusest madalama tasandi kulutustega ning suurendada läbipaistvust ja koordineerimist. Fiskaalföderalismi ja üldise maksusüsteemi parandamiseks võiks kasutada omandimaksusüsteemi reformi.
(18)Maksusüsteem sõltub jätkuvalt suurel määral tööjõutulust (töötasu maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed) ja tarbimisest. 2022. aastal oli Austria maksude suhe SKPsse koormuse poolest ELis kolmandal kohal ja maksukiil väga suur. Alates 2023. aastast on üksikisiku tulumaksu astmed indekseeritud inflatsiooniga, mis on takistanud maksukiilu edasist suurenemist kõrgemale maksuastmele liikumise tõttu. Samal ajal nähti 2022. aasta ökosotsiaalse maksureformiga ette leevendusmeetmed maksude ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning kehtestati CO2 heite hinnakujundus transpordi- ja küttesektoris, mis parandas maksusüsteemi. Kuid mitmed pikaajalised struktuursed probleemid maksusüsteemis on siiski lahendamata. Majanduskasvu rohkem soodustavate maksude parem kasutamine võib ka aidata tekitada vajalikku eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ning suurendada maksusüsteemi õiglust.
(19)Tervishoiukulud on ühed suurimaid ELis, kusjuures paljusid tervishoiuteenuseid osutavad endiselt haiglad, mis on kulukas ja ebatõhusam viis tervishoiuteenuste osutamiseks. Avaliku sektori kulutused tervishoiusektorile peaksid kasvama 7,8 %-lt SKPst 2022. aastal 8,8 %-le SKPst 2050. aastal. Lisaks eeldatakse, et kasvav ja vananev elanikkond suurendab tervishoiuteenuste kasutamist, mis süvendab veelgi riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud probleeme. 2023. aasta tervishoiureform hõlmas olulisi investeeringuid esmatasandi arstiabisse, ambulatoorsesse ravisse, digitaliseerimisse ja ennetusse. See kõik võib aidata pikas perspektiivis kulusid piirata, kui sellega kaasnevad struktuurireformid. On äärmiselt oluline tagada, et patsientide liikumine läbi tervishoiusüsteemi oleks järjepidev, muu hulgas tagades, et esmatasandi tervishoiuteenuste parem kättesaadavus toob kaasa olemasolevate haigla- või ambulatoorsete eriarstiteenuste väiksema kasutamise. Austria taaste- ja vastupidavuskava aitab tugevdada ambulatoorset esmatasandi tervishoidu, eelkõige olemasolevate ja uute kohalike esmatasandi tervishoiukeskuste toetamise kaudu. 2023. aasta reformipaketis puudusid aga struktuurireformid, mille kaudu ühitada rahastamise ja kulutustega seotud kohustused tõhususe suurendamiseks.
(20)2023. aasta pikaajalise hoolduse reformiga parandati teenuste osutamise piisavust, pidades silmas elanikkonna vananemist. Samal ajal nõuavad naiste tööturul osalemise suurenemine ja muutuvad perestruktuurid tugevamaid ametlikke hooldusstruktuure. Pikaajalise hoolduse reform aitas küll parandada selle valdkonna töötajate koolitusvõimalusi, töötingimusi ja töötasu, kuid vaja on täiendavaid pingutusi, et parandada ka füüsilisest isikust ettevõtjatest hooldajate olukorda. Lisaks ei puudutatud reformis eelarve struktuurset jätkusuutlikkust. Pikaajalise hoolduse kulutused peaksid pea kahekordistuma 1,6 %-lt SKPst 2022. aastal 3,1 %-le SKPst 2070. aastal. Pikaajalise hoolduse süsteemi iseloomustab rahastamise ja teenuste osutamise pädevuse lahusus. Soovitav oleks rahastamist ja teenuseid rohkem ühtlustada, koordineerida eri sektoreid ja kehtestada piirkondadeülesed ühised tulemuslikkuse standardid. Kodu- ja kogukonnapõhise hoolduse puhul kontrollitakse varalist olukorda, kuid mitte hoolekandeasutuses osutatava hoolduse puhul, mis toob kaasa rahalise stiimuli kasutada suhteliselt kallimat hooldekandeasutuse hooldust.
(21)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab Austria taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Need peaksid aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes. Järele jäänud lühikese aja jooksul on oluline kiiresti jätkata kava, sealhulgas REPowerEU peatüki tulemuslikku rakendamist, et suurendada Austria pikaajalist konkurentsivõimet rohe- ja digipöörde kaudu, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse. Kavast tulenevate kohustuste täitmiseks 2026. aasta augustiks on oluline, et Austria jätkaks reformide ja investeeringute elluviimist ning tegeleks tekkivate viivitustega. Eelkõige on oluline jätkata teise ja kolmanda maksetaotluste ettevalmistamist. Jätkuvalt on oluline süstemaatiliselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et tagada laialdane isevastutus taaste- ja vastupidavuskava eduka rakendamise eest.
(22)Osana ühtekuuluvuspoliitika fondide vahehindamisest vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 18 peab Austria iga programmi 2025. aasta märtsiks läbi vaatama, võttes muu hulgas arvesse 2024. aasta riigipõhistes soovitustes esile toodud probleeme, samuti riiklikku energia- ja kliimakava. Läbivaatamise tulemuste alusel eraldatakse lõplikult iga programmiga ette nähtud ELi rahastus. Austria on teinud edusamme ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel, kuid on probleeme, mis on jätkuvalt lahendamata. Piirkondlikud erinevused Austrias on ühed ELi väikseimad, kuid olemasolevad erinevused võivad tulevikus süveneda ja seda osaliselt demograafiliste probleemide ja rahvaarvu vähenemise tõttu teatavates äärepoolsetes maapiirkondades. On oluline kiirendada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ja programmides kokku lepitud prioriteedid on jätkuvalt asjakohased. Eriti oluline on parandada teadus- ja innovatsioonisüsteemi tõhusust kooskõlas riiklike ja piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning kasutada teaduse ja ettevõtluse omavahelisi seoseid. Samuti on vaja jätkata keskkonnahoidlikke investeeringuid, eelkõige energiatõhususe edendamisse ja CO2 jalajälje vähendamisse, sealhulgas kujunemisjärgus keskkonnahoidlike tehnoloogiate kaudu. Keskse tähtsusega on integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisid, millega toetatakse kaasavat ja kestlikku kohalikku arengut. Hariduse ja elukestva õppe kvaliteedi ja kaasavuse edendamine, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks, on endiselt asjakohane ning jätkata tuleks ka investeeringuid, millega toetatakse aktiivset kaasamist ja tööalast konkurentsivõimet. Austria võiks ka kasutada Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi algatust, et toetada elutähtsate tehnoloogiate, sealhulgas puhaste ja ressursitõhusate tehnoloogiate arendamist või tootmist.
(23)Peale nende probleemide, millega tegeletakse taaste- ja vastupidavuskava ning muude ELi fondide raames, on Austrial mitu muud majanduslikku ja sotsiaalset probleemi, mis on seotud tööturu, ettevõtluse dünaamilisuse ja riskikapitali kättesaadavusega, samuti püsiva sõltuvusega Venemaalt pärit gaasi impordist ja suhteliselt suurte heitkogustega transpordisektoris.
(24)Naiste tööhõive määr täistööajale taandatuna on alla ELi keskmise, kuigi võib täheldada kasvutendentsi. Austria on naiste osalise tööajaga töötamise poolest ELis teisel kohal. Kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiuteenuste ebapiisaval pakkumisel koos suurte piirkondlike erinevustega on oluline roll naiste suures osakaalus osaajatöös. 2023. aastal oli alla kolmeaastastest lastest ainult 24,1 % ametlikus lapsehoius, mis tähendab, et alushariduses ja lapsehoius osalemise määr on üldiselt alla ELi keskmise (34,9 %). Tasustatud töö ja hoolduskohustuse topeltkoormus mõjutab naisi oluliselt rohkem kui mehi. Samme on küll astutud selleks, et suurendada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust ja kvaliteeti, kuid lapsehoiuasutuste lahtiolekuajad ei paranda oluliselt hoolduskohustusega vanemate, eelkõige naiste võimalusi kauem töötada. Peale selle saaks alushariduses ja lapsehoius kohustuslike kvaliteedistandardite kehtestamise kaudu paremini tagada kvaliteetse lapsehoiu pakkumise kogu riigis.
(25)Austrias on äritegevuse dünaamilisus vähenemas: ettevõtete loomiste ja lõpetamiste arv on ELi madalaimate seas. Idufirmade ja noorte ettevõtete osakaal väheneb ning sellel on negatiivne mõju tootlikkusele (kui 2013. aastal oli noorte ettevõtete osakaal 5,4 %, siis 2020. aastal langes see 3,8 %-ni, mis on alla ELi keskmise). Ka suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete osakaal on märkimisväärselt alla ELi keskmise (2021. aastal 8,21 % ettevõtetest ja 7,29 % töötajatest võrreldes ELiga, kus need arvud on vastavalt 9,18 % ja 12,40 %). Omakapitali kaudu rahastamine on rahvusvaheliste standardite järgi madal. Erasektori riskikapitali piiratud pakkumine piirab uuenduslikke ettevõtteid ja tehnoloogia levikut. Riskikapitali pakkumine ja nõudlus ei ole Austrias eriti suured, mis võib takistada uute tehnoloogiamahukate või uuenduslike ettevõtete loomist ja kasvu. Riskikapitali rahastamisele juurdepääsu piirangud mõjutavad eriti just uuenduslikke VKEsid ja idufirmasid. Riskikapitali kaudu rahastamine on vähearenenud: 2022. aastal moodustasid börsivälised investeeringud vaid 0,14 % SKPst, mis on oluliselt vähem kui ELi keskmine (0,64 %), ja riskikapital 0,041 % SKPst (ELi keskmine 0,09 %).
(26)Austria kõige pakilisemad probleemid on oskuste nappus ja tööturu nõudlusele mittevastavus. Rahvastiku vananemine halvendab olukorda veelgi. Austria vabade töökohtade määr on endiselt üks ELi kõrgemaid ja on 2021. aasta lõpust püsinud üle 4 %. Eakamate töötajate tööhõive määr on küll viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud ja jõudis 2023. aastal 57,7 %-ni, kuid jääb selgelt alla ELi keskmise (63,8 %). Eakate töötajate digioskused on piiratumad ja sageli diskrimineeritakse neid nende ea tõttu. Seetõttu on nende taasintegreerumine tööturule keeruline. Eriti haavatavas olukorras on madala kvalifikatsiooniga inimesed, kes on läbinud vaid kohustusliku koolihariduse. Nemad moodustavad Austrias töötutest kõige suurema osa. Samamoodi on rändetaustaga ja ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga inimeste edukuse määr tööturul tagasihoidlikum ning nad puutuvad kokku spetsiifiliste tööturutõketega, eelkõige õpingutelt tööle siirdumisega seotud väljakutsete tõttu. 2022. aasta rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) uuringu kohaselt puudus igal neljandal 15aastasel Austria õpilasel minimaalsel tasemel oskused matemaatikas, lugemises ja loodusteaduses. Ebasoodsas olukorras olevate või rändetaustaga õpilaste seas oli see osakaal matemaatikas 45 %. Lisaks on haridussüsteemist varakult lahkumise tõenäosus väljaspool ELi sündinud noorte puhul pea kaks korda suurem ning see mõjutab negatiivselt nende integreerumist tööturule. Austria taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid meetmeid, mis on suunatud oskuste pakkumise ja ebasoodsas olukorras olevate õpilaste haridustulemuste parandamisele, küll rakendatakse, kuid olemasoleva tööjõu ja oskuste nappuse vähendamiseks on vaja lisameetmeid. Need võiksid hõlmata eakate, madala kvalifikatsiooniga töötajate ja rändetaustaga inimeste tööturule juurdepääsu edendamist, rändetaustaga noorte haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamist ning ebasoodsas olukorras olevate õpilaste ja rändetaustaga õpilaste põhioskuste parandamist.
(27)Hoolimata mõningatest mitmekesistamispüüdlustest sõltub Austria jätkuvalt suurel määral Venemaa gaasist. Kuigi gaasitarned Norrast ning vähemal määral Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast suurenesid 2023. aastal, tarniti suurem osa gaasist Venemaalt, eelkõige talvel (98 % koguimpordist 2023. aasta detsembris). Selleks et suurendada transpordivõimsust naaberriikidest, näiteks Saksamaalt ja Itaaliast, toetas Austria sihipäraseid investeeringuid, mille abil oma gaasijuhtmetaristut ajakohastada. Samal ajal aitavad Austria taaste- ja vastupidavuskava meetmed, nagu investeeringud energiatõhususse ja fossiilkütustel töötavate kütteseadmete väljavahetamisse, vähendada gaasinõudlust ja kiirendada rohepööret. Valitsus teatas uuest kavast lõpetada pikaajaline tarneleping Venemaa äriühinguga Gazprom ja kehtestada omamaistele gaasitarnijatele kohustus leida Venemaa gaasi asemel muid allikaid, kuid selget rakendamise ajakava selleks ei esitatud. Selge strateegia puudumine Venemaa gaasist loobumiseks muudab Austria energiavarustuse haavatavaks.
(28)Austria ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsus kasvas 2022. aastal 6 %. Päikeseenergia, eelkõige päikesepaneelide osa, kasvas jätkuvalt hoogsalt, kuid tuuleenergia ei tulnud päikeseenergiale nii kiiresti järgi. Elektrienergia salvestamise ning ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamise ja laiendamisega, eriti Austria ida- ja lääneosa vahel, peab tegelema kiiremas korras, arvestades, et Austria eesmärk on kasvatada taastuvelektri osa 2030. aastaks 100 %-le. See eeldab nii suuremaid investeeringuid kui ka seda, et täiendava taastuvenergia tootmise integreerimist süsteemi kiirendatakse, nagu on sätestatud 2024. aasta aprillis avaldatud esimeses integreeritud võrgutaristu kavas. Austria on esitanud täiendavaid meetmeid, mille abil kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist, kuid muudetud elektrituruseadus ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi seadus ootavad veel parlamendis vastuvõtmist.
(29)Meetmed, mis Austria on viimastel aastatel kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võtnud, hakkavad vilja kandma. Selliste kasvuhoonegaaside heited, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma, vähenesid 2022. aastal 5 %. Praegust poliitikat järgides jääb Austrial siiski 21 protsendipunkti puudu jõupingutuste jagamise määruse raames kokkulepitud jõupingutuse jagamise eesmärgist, milleks on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 2005. aasta tasemega võrreldes 48 %. Austria peab veel esitama komisjonile oma riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni projekti, mis tuli esitada 2023. aasta juunis ja milles kirjeldatakse, kuidas ta kavatseb selle vajakajäämise kõrvaldada. Austria võttis heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate sektorite jaoks kasutusele CO2 hinna, mis on samm õiges suunas, kuid transpordisektori heide elaniku kohta on endiselt üle ELi keskmise. See on muu hulgas tingitud diislikütuse suhteliselt madalast maksumäärast, mis põhjustab nn kütuseturismi. Austria taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitut kestliku transpordi reformi ja investeeringut, kuid heitkoguste vähendamiseks on võimalik võtta täiendavaid meetmeid, näiteks tugevdada ühistransporti maapiirkondades.
(30)Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu 2024. aastal euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et rakendada soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Austria puhul aitavad soovitused 1, 2, 3 ja 4 rakendada esimest, teist, kolmandat ja neljandat euroala käsitlevat soovitust,
SOOVITAB Austrial võtta 2024. ja 2025. aastal järgmisi meetmeid.
1.Esitada õigeaegselt keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Piirata kooskõlas reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega netokulude 21 kasvu 2025. aastal määrani, mis viib valitsemissektori võla usutava vähenemiseni keskpikas perspektiivis ja millega järgitakse aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst. Parandada tervishoiusüsteemi ja pikaajalise hoolduse süsteemi eelarvelist jätkusuutlikkust. Lihtsustada ja ratsionaliseerida valitsustasandite eelarvealaseid suhteid ja vastutusalasid ning ühtlustada rahastamise ja kulutustega seotud kohustusi. Parandada veelgi maksusüsteemi, et vähendada maksukiilu ning toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu.
2.Kõrvaldada tekkivad viivitused, et võimaldada jätkata taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki kiiret ja tulemuslikku rakendamist, tagades reformide ja investeeringute lõpuleviimise 2026. aasta augustiks. Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist. Jätkata vahehindamise raames keskendumist kokkulepitud prioriteetidele ja võtta samal ajal arvesse võimalusi, mida pakub Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm konkurentsivõime parandamiseks.
3.Edendada naiste osalemist tööturul, suurendades muu hulgas kvaliteetseid lapsehoiuteenuseid, ja eakamate töötajate osalemist tööturul. Parandada ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks madala kvalifikatsiooniga tööotsijate ja rändetaustaga inimeste võimalusi tööturul, ning parandada põhioskusi, alustades koolitasemest. Edendada ettevõtluse dünaamilisust, noorte ettevõtete loomist ja kasvu, sealhulgas parema juurdepääsu kaudu riskikapitalile.
4.Parandada energiajulgeolekut, kiirendades gaasitarnete mitmekesistamist, kasutades muid allikaid kui Venemaa. Vähendada veelgi heitkoguseid, eelkõige transpordisektoris.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja