<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-648/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0648</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:311">EU:C:2017:311</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST MENGOZZI ETTEPANEK – KOHTUASI C 648/15</P><P>AUSTRIA VS . SAKSAMAA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Paolo Mengozzi</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170427">27. aprillil 2017</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑648/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Austria Vabariik</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Saksamaa Liitvabariik</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>ELTL artikkel 273</KEYWORD><KEYWORD>Erikokkuleppe alusel Euroopa Kohtusse antud liikmesriikidevaheline vaidlus</KEYWORD><KEYWORD>Pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Topeltmaksustamise vältimise lepingu tõlgendamine</KEYWORD><KEYWORD>Teatud väärtpaberite või finantsinstrumentide (<HT TYPE="ITALIC">Genussscheine</HT>) maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Intressid võlakohustuselt</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>tulu, mis on saadud õigustest või võlakohustustest koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Kapitalivekslid</KEYWORD><KEYWORD>Osaluslaenud</KEYWORD><KEYWORD>Vaikne seltsinglane</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi on esimene, milles liikmesriik, käesoleval juhul Austria Vabariik, on pöördunud Euroopa Kohtusse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>poolte erikokkuleppe alusel<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> vastavalt ELTL artiklile 273 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>aluslepingute objekti käsitleva<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> vaidlusega, mille teine pool on üks teine liikmesriik, nimelt Saksamaa Liitvabariik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Nimetatud vaidlus puudutab Austria Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel 24. augustil 2000 sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu tulu‑ ja varamaksude valdkonnas<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. III, 182/2002 (Austria) ja <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2002 II, lk 735 (Saksamaa), <HT TYPE="ITALIC">dBStBl</HT> I 2002, 584 (Saksamaa).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Saksa‑Austria leping<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) artikli 11 tõlgendamist ja kohaldamist seoses niisugustelt nimelistelt väärtpaberitelt saadud intresside maksustamisega, mida nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/><HT TYPE="ITALIC">Genussscheine</HT><QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> ja mille omandas Austrias asutatud äriühing UniCredit Bank Austria AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Bank Austria<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) ühelt Saksa pangalt Westdeutsche Landesbank Girozentrale Düsseldorf und Münster, nüüd Landesbank NRW (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>WestLB<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kuigi Austria Vabariik sisuliselt leiab, et tema on makstud intresside tegeliku saaja asukoha liikmesriigina ainus, kellel on õigus Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 1 alusel nimetatud tulu maksustada, nõuab ka Saksamaa Liitvabariik tuluallika liikmesriigina õigust maksustada samu intresse põhjusel, et viimati nimetatud intressid peab kvalifitseerima <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>tuluks, mis on saadud õigustest või võlakohustustest koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduses. Kõnealune tõlgendamise erimeelsus põhjustas Bank Austria saadud intresside topeltmaksustamise, mis on Euroopa Kohtusse esitatud vaidluse põhjus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Lisaks kõnealuse tehnilist laadi vaidluse lahendamisele annab käesolev kohtuasi Euroopa Kohtule üldisemalt võimaluse täpsustada ELTL artiklist 273 tuleneva pädevuse piire, ning lähtudes talle lahendamiseks esitatud vaidluse laadist, selles kontekstis kohaldatavaid menetlus‑, tõlgendamis‑ ja materiaalõigusnorme.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus ja rahvusvaheline õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 273 on täpsustatud, et Euroopa Kohtu pädevusse kuulub iga aluslepingute objekti käsitlev liikmesriikidevaheline vaidlus, kui see antakse Euroopa Kohtusse poolte erikokkuleppe alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni <DATE ISO="19690523">23. maist 1969</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><HT TYPE="ITALIC">Recueil des traités des Nations unies</HT>, kd 1155, lk 331.</P></NOTE> artikli 31 lõige 1 näeb ette, et lepingut tuleb tõlgendada heas usus, andes lepingus kasutatud mõistetele konteksti arvestades tavatähenduse ning lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 31 lõike 3 punktis c on täpsustatud, et rööbiti kontekstiga võetakse arvesse rahvusvahelise õiguse asjaomaseid norme, mida kohaldatakse osalisriikide suhetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>OECD näidisleping<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) – mis on 1998. aasta redaktsioonis –, artikli 11 lõige 1 näeb ette, et intressid, mis on tekkinud osalisriigis ja makstud teise osalisriigi residendile, on maksustavad selles teises riigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>OECD näidislepingu artikli 11 lõige 2 näeb siiski ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>need intressid on samuti maksustatavad selles osalisriigis, kus need tekkinud on, vastavalt selle riigi õigusele, kuid juhul, kui intresside tegelik saaja on teise osalisriigi resident, ei või niiviisi kehtestatud maks ületada 10% intresside brutosummast<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>OECD näidislepingu artikli 11 lõige 3 sisaldab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>intress<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> määratlust. Nimetatud mõiste tähistab tulu mis tahes võlakohustustest, olenemata sellest, kas need on tagatud hüpoteegiga või kas nendega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste väärtpaberitega seotud ülekursid ja lisatasud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksa‑Austria leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 1 alusel maksustatakse intressitulu selle tegeliku saaja asukoha riigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Erandina Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikest 1 sätestab nimetatud artikli lõige 2, et tulu, mis on saadud õigustest või võlakohustustest koos kasumis osalemisega, sealhulgas tulu, mille on saanud vaikiv seltsinglane oma vaikiva seltsinglase osalusest, või tulu osaluslaenudest ja kapitalivekslitest, võib siiski samuti olla maksustatud osalisriigis, milles see on saadud, vastavalt nimetatud riigi õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõige 3 määratleb mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, mis tähistab tulu mis tahes võlakohustustest, olenemata sellest, kas need on tagatud hüpoteegiga või kas nendega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Selleks et vältida sellise tulu topeltmaksustamist, valisid mõlemad osalisriigid mahaarvamismeetodi, mis on määratletud Saksa‑Austria lepingu artiklis 23. Seega tuleb intresside saaja elu‑ või asukohariigil intresside saaja tulumaksust maha arvata tuluallikariigis juba kinni peetud maks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikkel 25 näeb ette osalisriikide pädevate asutuste vaheliste vaidluste lahendamise menetluse niisuguse isiku algatusel, kes leiab, et teda mõjutab maksustamine, mis ei ole nimetatud lepinguga kooskõlas. Saksa‑Austria lepingu artikli 25 lõige 5 näeb ette, et kui nimetatud lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel esinevad raskused või kahtlused, millele ei ole võimalik leida lahendust artikli 25 eelnevate lõigete alusel korraldatud pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse raames ja seda kolme aasta jooksul alates nimetatud menetluse algatamisest, on liikmesriigid kohustatud menetluse algatanud isiku taotlusel andma vaidluse Euroopa Kohtusse vahekohtumenetluse raames EÜ asutamislepingu artikli 239 (nüüd ELTL artikkel 273) alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikkel 30 täpsustab, et lepingu protokoll on lepingu lahutamatu osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Nimetatud protokolli punkt 16 näeb ette, et Saksa‑Austria lepingu sätetel, mis on koostatud kooskõlas OECD näidislepingu asjassepuutuvate sätetega, on üldjoontes sama tähendus nagu sätetel, mis nähtuvad kommentaaridest OECD näidislepingu artiklite kohta.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Kommentaarid OECD näidislepingu artiklite kohta on koostanud OECD rahanduskomisjon, millesse kuuluvad OECD liikmesriikide valitsuste eksperdid. Neid kommentaare kasutatakse sageli tõlgendamise allikana kahepoolsete maksulepingute puhul, mis koostatakse OECD näidislepingu alusel. Euroopa Kohus viitab neile veel ka eelotsusetaotluse kontekstis eelkõige juhul, kui need kommentaarid on osa põhikohtuasja õiguslikust raamistikust. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060119">19.1.2006</DATE>, <NAME.CASE>Bouanich</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:51">EU:C:2006:51</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060223">23.2.2006</DATE>, <NAME.CASE>van Hilten‑van der Heijden</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑513/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:131">EU:C:2006:131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Protokolli samas punktis on märgitud, et eelnev lause ei ole kohaldatav järgmistes küsimustes:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kõikide kommentaaride puhul, mille on andnud mõlemad osalisriigid OECD näidislepingu või nimetatud näidislepingu artiklite kommentaaride kohta;</P></ITEM><ITEM><P>mis tahes vastupidise tõlgenduse puhul protokollis;</P></ITEM><ITEM><P>mis tahes vastupidise tõlgenduse puhul, mille on üks osalisriikidest andnud avalikustatud deklaratsioonis, mis on esitatud teise osalisriigi pädevale asutusele enne Saksa‑Austria lepingu jõustumist;</P></ITEM><ITEM><P>mis tahes vastupidise tõlgenduse puhul, mille on mõlema osalisriigi pädevad asutused kokku leppinud pärast Saksa‑Austria lepingu jõustumist.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Protokolli punktis 16 on veel märgitud, et kommentaarid OECD näidislepingu artiklite kohta kujutavad endast Saksa‑Austria lepingu tõlgendamisvahendit rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria leping jõustus <DATE ISO="20030101">1. jaanuaril 2003</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja vaidluse aluseks olevad asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Bank Austria, mis on Austrias asuv äriühing ja selles liikmesriigis täieulatusliku maksukohustusega isik, omandas 1996–1998 ühelt Saksa pangaasutuselt WestLB nimelised väärtpaberid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/><HT TYPE="ITALIC">Genussscheine</HT><QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Austria Vabariigi argumentide kohaselt, mida Saksamaa Liitvabariik ei ole vaidlustanud, võib nimetatud väärtpaberite omadused, mis tulenevad nende väljalaskmise tingimustest, võtta kokku järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>väärtpaberid annavad õiguse aastamaksele summas, mis vastab fikseeritud protsendimäärale nende nimiväärtusest;</P></ITEM><ITEM><P>kui aastamakse võib tekitada arvestusliku kahjumi, vähendatakse aastamakse summat vastava summa võrra;</P></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><P>väärtpaberid annavad siiski nende kehtivuse ajal õiguse maksmata jäänud summadele järgnevate aastate jooksul, kui nimetatud maksmine ei tekita arvestuslikku kahjumit;</P></ITEM><ITEM><P>intresside maksmisele ja maksmata jäänud summade tasumisele on ette nähtud eesõigus reservidesse tehtavate eraldiste ja garantidele tehtavate maksete suhtes;</P></ITEM><ITEM><P>väärtpaberite eest emitendi käsutusse antud kapitalisumma makstakse tagasi vastavalt väärtpaberite nimiväärtusele;</P></ITEM><ITEM><P>kui bilansist nähtub kahjum, vähendatakse tagasimakstava võlakohustuse summat siiski vastava summa võrra. Ka sel juhul korvatakse erinevus väärtpaberi nimiväärtusega järgnevate aastate jooksul, kui sellega ei kaasne arvestuslikku kahjumit;</P></ITEM><ITEM><P>väärtpaberid ei anna õigust osalusele emitendist äriühingu likvideerimistulus;</P></ITEM><ITEM><P>emitendil on ülesütlemise õigus, kui väärtpaberid ei anna enam maksustamisel alust mahaarvamisele.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Väljalaskmise tingimused näevad ette, et aastamakse summa on asjaomaste väärtpaberite kolme kategooria T1, T2 ja T3 ning asjaomaste aastate alusel protsendimäär 4,36%–7,36% väärtpaberite nimiväärtusest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Täpsemalt on aastamakse summa väärtpaberite T1 puhul 4,36% aastal 1996, kuni 5,36% aastatel 1997 ja 1998 ning kuni 7,36% muudel aastatel. Väärtpaberite T2 puhul oli see summa kõikidel aastatel kuni 5,60% ja väärtpaberite T3 puhul samuti kõikidel aastatel kuni 5,65% väärtpaberite nimiväärtusest.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>On vaieldamatu, et emitent sai kogu väärtpaberite kehtivuse ajal kasumit ja seetõttu maksti intresse alati väljalaskmise tingimustes kehtestatud fikseeritud aastamääraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kuigi ei ole ka vaidlustatud, et nimetatud väärtpaberite tulu on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> Saksa‑Austria lepingu artikli 11 tähenduses (ja mitte dividendid nimetatud lepingu artikli 10 tähenduses), vaidlevad Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik selle üle, kas nimetatud tulu kuulub nimetatud artikli 11 esimese või teise lõigu kohaldamisalasse. Täpsemalt leiab Austria Vabariik, et kõnealustest väärtpaberitest saadud tuluga ei kaasne <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>osalemist [emitendi] kasumis<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> nimetatud teise lõigu tähenduses, kuid Saksamaa Liitvabariik väidab vastupidist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Nimetatud erimeelsus viis selleni, et mõlemad liikmesriigid nõudsid õigust maksustada Bank Austria poolt saadud intressid, mis põhjustas nimetatud äriühingu topeltmaksustamise maksustamisperioodidel 2003–2009.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Bank Austria esitas Austria asutustele taotluse lepitusmenetluse algatamise kohta vastavalt Saksa‑Austria lepingu artiklile 25. Nimetatud menetluse algatas Austria Vabariik, kuid see lõppes läbikukkumisega 2011. aasta lõpus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Bank Austria taotles seetõttu Austria Vabariigilt vaidluse esitamist Euroopa Kohtusse Saksa‑Austria lepingu artikli 25 lõike 5 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Austria Vabariik palub Euroopa Kohtul</TXT><?PAGE NO="5"?><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tuvastada, et vaidluse esemeks olev väärtpaberitulu ei saa pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>võlakohustuseks koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduses ja järelikult on Austria Vabariigil tegeliku tulusaaja asukohariigina ainuõigus maksustada Austria Banki poolt omandatud väärtpaberitelt saadavat tulu;</P></ITEM><ITEM><P>otsustada, et Saksamaa Liitvabariik peab jätma väärtpaberitelt saadud ja vaidluse esemeks oleva tulu maksustamata ning sellelt tulult juba saadud maksu tagasi maksma;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik palub Euroopa Kohtul</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tuvastada, et vaidluse esemeks olevat väärtpaberitulu tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>võlakohustuseks koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduses ja et järelikult on Saksamaa Liitvabariigil tuluallika riigina ainuõigus maksustada nimetatud väärtpaberitelt saadavat tulu;</P></ITEM><ITEM><P>otsustada, et Austria Vabariik peab seetõttu vältima väärtpaberitelt saadud ja vaidluse esemeks oleva tulu topeltmaksustamist selle mahaarvamisega ja nimetatud tulult juba saadud maksu tagasi maksma;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Vaidluse pooled esitasid suulised seisukohad <DATE ISO="20161209">9. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Leian, et enne mis tahes sisulist analüüsi on oluline välja selgitada, kas Euroopa Kohus on pädev lahendama vaidlust, millega on tema poole pöördutud. Kuigi pooled on ühel meelel selles, et vaidlus vastab ELTL artikli 273 kohaldamise tingimustele, tuleb Euroopa Kohtul kontrollida, kas see nii on. Põhimõte, mille kohaselt peab kohtul olema õigus kontrollida omaenda pädevust, on lahutamatult seotud kohtu ja vahekohtu ülesannetega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt selle kohta eelkõige endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu apellatsioonikoja otsus, <DATE ISO="19951002">2.10.1995</DATE>, prokurör <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. <HT TYPE="ITALIC">Tadić</HT>, IT‑94‑1‑AR72, punkt 18, ning vahekohtu (maismaa‑ ja merepiiride vahekohtumenetlus) otsus, <DATE ISO="20160630">30.6.2016</DATE>, Horvaatia Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sloveenia Vabariik, punktid 148–157.</P></NOTE> Analüüs, mis puudutab Euroopa Kohtu pädevust lahendada käesolev kohtuvaidlus, peab minu arvates hõlmama ka küsimust, kas Euroopa Kohtul on õigus teha pooltele ettekirjutusi, nagu kumbki vaidluse pool oma teises nõudes taotleb.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Nagu sissejuhatavates märkustes on märgitud, ei ole Euroopa Kohtu poole veel kunagi pöördutud vaidlusega ELTL artikli 273 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nimetatud artikkel loetleb kolm Euroopa Kohtu pädevuse aluseks olevat tingimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud vaidluse pooled peavad esiteks olema ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>liikmesriigid<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> – tingimus, mille puhul puudub igasugune kahtlus, et see on käesolevas kohtuasjas täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Teiseks peab vaidlus olema Euroopa Kohtule esitatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>poolte erikokkuleppe alusel<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus nentis <DATE ISO="20121127">27. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pringle</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:756">EU:C:2012:756</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0172">172</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et vaatamata viitele mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>poolte erikokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, ei takista miski, võttes arvesse ELTL artikliga 273 taotletavat eesmärki, et niisugune kokkulepe sõlmitakse eelnevalt ette kindlaks määratud vaidluste kategooria ja seda vahekohtu või poolte erikokkuleppe tüüpi klausli alusel. Kui asjaomased liikmesriigid soovivad anda vahekohtu või poolte erikokkuleppe tüüpi pädevuse Euroopa Kohtule, ei ole nimelt oluline, kas nõusolek antakse enne või pärast vaidluse tekkimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu poole on käesolevas asjas pöördutud Saksa‑Austria lepingu artikli 25 lõikes 5 sisalduva vahekohtuklausli alusel. Nimetatud säte näeb eelkõige ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>raskuste või kahtluste korral [Saksa‑Austria lepingu] tõlgendamisel või kohaldamisel, millele ei ole võimalik leida lahendust lepitusmenetluse raames […], on osalisriigid kohustatud […] esitama vaidluse Euroopa Kohtusse vahekohtu menetluse raames [ELTL artikli 273] alusel<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kuna ühelt poolt ei ole vaidlust selles, et Saksa‑Austria lepingu artiklis 25 ette nähtud vorminõuded, mis peavad olema täidetud enne kohustuslikku Euroopa Kohtusse pöördumist, on täidetud ja teiselt poolt ei ole saavutatud kokkulepet seoses raskuste või kahtlustega nimetatud lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel, on ELTL artiklis 273 ette nähtud teine tingimus samuti täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kolmandaks on ELTL artiklis 273 nõutud, et Euroopa Kohtusse antav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>vaidlus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> oleks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>seotud aluslepingute objektiga<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121127">27.11.2012</DATE>, <NAME.CASE>Pringle</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:756">EU:C:2012:756</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0173">173</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nimetatud sisuline tingimus peab selle üldisest sõnastusest hoolimata olema minu arvates piisavalt täpselt piiritletud. Kui see nii ei ole, võib liikmesriikidel, kes otsustavad kasutada oma vaidluste lahendamise meetodit ELTL artikli 273 alusel, tekkida nimelt kaks riski.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Esiteks on risk, et valdkond, mille osas on liikmesriigid kokku leppinud oma vaidluse lahendamise ELTL artikli 273 alusel, võib tegelikult olla valdkond, mille puhul on Euroopa Kohtul ainupädevus muude ELTL sätete alusel. Tegemist oleks seega vaidlustega, mis käsitlevad aluslepingute tõlgendamist või kohaldamist ELTL artikli 344 tähenduses.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060530">30.5.2006</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑459/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:345">EU:C:2006:345</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> On selge, nagu möönab Austria Vabariik, et liikmesriigid ei saa seega kasutada ELTL artiklit 273 niisuguste vaidluste lahendamiseks, mis kuuluvad ELTL artiklis 259 – mis lubab liikmesriigil anda asja Euroopa Kohtusse, kui ta leiab, et teine liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevaid kohustusi –, sätestatud menetluse alla. Kui Euroopa Kohtusse peaks sellise vaidlusega ELTL artikli 273 alusel siiski pöördutama, peab ta oma pädevust selle lahendamiseks eitama põhjusel, et talle esitatud hagi õiguslik alus on väär.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et ELTL artikkel 273 võimaldab erikokkuleppe alusel laiendada Euroopa Kohtu pädevust vaidlustele, mis ei käsitle mitte liidu õigust, millisel juhul kuuluksid need tema ainupädevusse ELTL artikli 344 alusel, vaid rahvusvahelist õigust, tingimusel et asjaomane rahvusvahelise õiguse valdkond on seotud aluslepingute objektiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Viimati nimetatud täpsustus viib mind teisalt viiteni liikmesriikidel tekkida võivale teisele riskile, nimelt riskile anda pädevus Euroopa Kohtule ELTL artikli 273 alusel, mis ei vasta aluslepingute objektiga seotuse nõudele. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Seotuse<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> kriteeriumit ei tohi kindlasti tõlgendada liiga kitsalt. Esiteks paljud ELTL artikli 273 keeleversioonid nimelt ainult viitavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>sidemele<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>seosele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> aluslepingute<?PAGE NO="7"?> objektiga,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt eelkõige versioone hispaania keeles (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>relacionada con el objeto de los Tratados<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>), inglise keeles (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>which relates to the subject matter of the Treaties<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>), portugali keeles (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>relacionado com o objeto dos Tratados<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>), rumeenia keeles (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>în legătură cu obiectul tratatelor<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>), sloveenia keeles (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>ki se nanašajo na predmet Pogodb<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>) ja soome keeles (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>joka on yhteydessä perussopimusten kohteeseen<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>).</P></NOTE> väljendades arusaama suhtest, mis võiks olla nimetatud objektiga nõrgem ja vähem tihe, kui mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>seotus<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> seostuv.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kuigi prantsuse keeles kasutatakse sama terminit nii ELTL artiklis 273 kui ka näiteks seotud kohtuasjade liitmist käsitlevas Euroopa Kohtu kodukorra artikli 54 lõikes 1, kasutab viimati nimetatud artikli ingliskeelne versioon terminit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>connection<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> erinevalt ELTL artikli 273 ingliskeelsest sõnastusest.</P></NOTE> Teiseks, kuna liidu õigus on edasiarenev, peab hinnang seose kohta, mis on vaidlusel aluslepingute objektiga, olema minu arvates piisavalt lai, et anda ELTL artiklile 273 kasulik mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Samas ei saa ELTL artiklit 273 kasutada niisuguste riikidevaheliste vaidluste lahendamiseks, mis ei oleks aluslepingute objektiga seotud või oleksid sellest ülemäära kauged. Kahe liikmesriigi otsuse puhul kasutada seda sätet niisuguse vaidluse lahendamiseks, mis on seotud nende territooriumit, merd või saart puudutava suveräänsusega, kaasnevad minu arvates seetõttu suuremad raskused sellise tingimuse täitmisega, mis puudutab seotust aluslepingu objektiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Nimetatud takistuste vältimiseks peab seega eksisteerima piisav ja objektiivselt kindlaks tehtav seos vaidluse ELTL artikli 273 tähenduses ja Euroopa Liidu tegevuse või eesmärkide vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Selline on minu arvates olukord käesolevas kohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Aluslepingute objekti kuulumata on käesoleva kohtuasja aluseks oleval topeltmaksustamise vältimise kahepoolse lepingu tõlgendamist käsitleval vaidlusel nimelt ilmne seos aluslepingute objektiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et ühenduse tasandil ühtlustamis‑ või harmoneerimismeetmete puudumisel,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Tuleb märkida, et nõukogu <DATE ISO="20030603">3. juuni 2003. aasta</DATE> direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="157" PAGE.FIRST="49" DATE.PUB="2003">EÜT 2003, L 157, lk 49</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 380) ei ole kohaldatav vaidlust käsitlevas kohtuasjas, sest Bank Austria ja WestLB ei ole sidusühingud. Nimetatud direktiivi ei käsitleta ka vaidluse poolteks olevate liikmesriikide seisukohtades ega analüüsita seega käesolevas ettepanekus.</P></NOTE> jääb liikmesriikidele õigus määratleda kahepoolsete lepingutega või ühepoolselt maksualase pädevuse jaotuse tingimused, pidades eelkõige silmas topeltmaksustamise kaotamist, ja et liikmesriikide kohustus on võtta vajalikke meetmeid topeltmaksustamise vältimiseks, kasutades selleks eelkõige rahvusvahelises maksualases praktikas järgitavaid kriteeriume.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090716">16.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Damseaux</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:471">EU:C:2009:471</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111208">8.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>Banco Bilbao Vizcaya Argentaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:813">EU:C:2011:813</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120919">19.9.2012</DATE>, <NAME.CASE>Levy ja Sebbag</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:581">EU:C:2012:581</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Liidu õigus oma hetkeseisus ja sellises olukorras, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, ei näe liidusisese topeltmaksustamise kõrvaldamise alal ette üldisi tingimusi pädevuse jaotuseks liikmesriikide vahel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090716">16.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Damseaux</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:471">EU:C:2009:471</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus tuletas sellest menetlusliku tagajärje, et ta ei ole pädev otsustama ELTL artiklis 267 ette nähtud eelotsusemenetluse raames, kas lepinguosaline liikmesriik on rikkunud sellise liikmesriikidevahelise kahepoolse lepingu sätteid, mis on sõlmitud siseriiklike maksusüsteemide kooseksisteerimisest tulenevate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks või vähendamiseks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090716">16.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Damseaux</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:471">EU:C:2009:471</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas veel, et ta ei saa ka analüüsida siseriikliku meetme ja topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete vahelist suhet, kuna see küsimus ei puuduta liidu õiguse tõlgendamist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090716">16.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Damseaux</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:471">EU:C:2009:471</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kuigi vaidlus ei kuulu aluslepingute objekti, on vaidlus, mis puudutab liikmesriikidevahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete tõlgendamist, siiski seotud ELTL artikli 3 lõikes 3 ette nähtud siseturu rajamise eesmärgiga, sest topeltmaksustamise kõrvaldamine ja vältimine lepinguliselt on suunatud siseturu loomise<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19761006">6.10.1976</DATE>, <NAME.CASE>Industrie Tessili Italiana Como</NAME.CASE> (<NO.CASE>12/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:133">EU:C:1976:133</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja liikumisvabaduste kasutamise hõlbustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>See järeldus on minu arvates kehtiv isegi pärast seda, kui Lissaboni lepinguga tunnistati kehtetuks EÜ artikli 293 teine taane, milles kutsuti liikmesriike üles astuma vajaduse korral üksteisega läbirääkimistesse, et tagada oma kodanike hüvanguks topeltmaksustamise kaotamine ühenduse piires.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kuna nimetatud artikli eesmärk ei olnud kehtestada otseselt kohaldatavat õigusnormi kui sellist,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980512">12.5.1998</DATE>, <NAME.CASE>Gilly</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑336/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:221">EU:C:1998:221</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120919">19.9.2012</DATE>, <NAME.CASE>Levy ja Sebbag</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:581">EU:C:2012:581</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> siis selle kehtetuks tunnistamine ei mõjuta tuvastust, et siseturu loomist soodustab kahe liikmesriigi vahel topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimine, sest sellise dokumendi eesmärk on nimetatud liikmesriikide vahel kõrvaldada või vähendada maksupädevuse koordineerimata teostamise negatiivsed mõjud, mis piiravad, heidutavad või muudavad vähem atraktiivseks EL toimimise lepingus ette nähtud vabaduste kasutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Minu arvates järeldub sellest, et asi on õiguspäraselt antud Euroopa Kohtu menetlusse ELTL artikli 273 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Jääb välja selgitada, nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktis 31, kas Euroopa Kohtul on ELTL artikli 273 raames õigus, nagu mõlemad osalisriigid oma vastavas teises nõudes paluvad, teha neile ettekirjutusi, st, et Saksamaa Liitvabariik lõpetaks kõnealuste intresside maksustamise ja maksaks liigselt saadud maksu tagasi, nagu nõuab Austria Vabariik, või et Austria Vabariik hoiduks nimetatud intresside topeltmaksustamisest ning maksaks liigselt saadud maksu tagasi, nagu nõuab Saksamaa Liitvabariik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole kahtlust, et otsustades anda Saksa‑Austria lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidluse lahendamine Euroopa Kohtu pädevusse ELTL artikli 273 alusel, on mõlemad osalisriigid ka nõustunud, et nimetatud lepingus muude täpsustuste puudumisel kohaldab Euroopa Kohus kõiki liidu õiguse sätteid, mis reguleerivad tema ülesandeid ning menetlusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Erinevalt ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poolt ette kirjutatud ajutiste meetmete võimalusest ELTL artikli 279 alusel, mille puhul Euroopa Kohus on nõustunud, et need võivad hõlmata teisele poolele adresseeritud sobivaid ettekirjutusi,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt Euroopa Kohtu presidendi määrused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19830805">5.8.1983</DATE>, <NAME.CASE>CMC jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>118/83 R</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:225">EU:C:1983:225</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080424">24.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Malta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑76/08 R</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:252">EU:C:2008:252</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus nõustus veel, et ta võib ette kirjutada ajutisi meetmeid ELTL artikli 279 tähenduses liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi kontekstis, mille on liikmesriik esitanud teise liikmesriigi vastu ELTL artikli 259 alusel, vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060530">30.5.2006</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑459/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:345">EU:C:2006:345</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0138">138</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> sealhulgas juhul, kui sisulistes küsimustes hiljem tehtavat otsust ette otsustamata või neutraliseerimata lisanduvad need hagile, mille eesmärk on tuvastada, et liikmesriik on rikkunud aluslepingutest tulenevaid kohustusi,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt Euroopa Kohtu presidendi määrus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080424">24.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Malta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑76/08 R</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:252">EU:C:2008:252</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt veel selle kohta Euroopa Kohtu määrus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19800328">28.3.1980</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>24/80 R ja 97/80 R</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:107">EU:C:1980:107</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei anna aga ükski aluslepingu säte Euroopa Kohtule pädevust nõuda liikmesriigilt teatud käitumist või selle lõpetamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Mis puudutab eelkõige kohtuasju, milles Euroopa Kohtul on palutud tuvastada, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevaid kohustusi (ELTL artiklid 258 ja 259), või tunnistada tühiseks liidu institutsiooni, organi või asutuse akt (ELTL artikkel 263), siis sätestavad vastavalt ELTL artiklid 260 ja 266, et asjaomased liikmesriigid ja liidu institutsioonid, organid või asutused on kohustatud võtma kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid. Nimetatud hinnangu tõttu tuleb liidu kohtul seega kinnitada, et oma pädevuse teostamisel ei võimalda aluslepingute sätted teha tal liidu institutsioonidele või liikmesriikidele ettekirjutusi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Mis puudutab ELTL artiklil 263 põhinevat seaduslikkuse kontrolli ja ELTL artiklis 265 sätestatud tegevusetuse hagi, vt eelkõige kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161124">24.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Petraitis <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:904">EU:C:2016:904</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika) ning kohtumäärused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091116">16.11.2009</DATE>, <NAME.CASE>Goldman Management <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja Bulgaaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑354/09</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:439">EU:T:2009:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120626">26.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>Szarvas <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑129/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:319">EU:T:2012:319</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>ELTL artikli 273 sõnastus ei ole mõistagi analoogiline ELTL artiklite 260 ja 266 sõnastusega. Siiski ei saa minu arvates järeldada vastupidist – ja kuna ELTL artiklis 273 ei ole selle kohta midagi öeldud –, et lepinguosalised kavatsesid anda ettekirjutuste pädevuse Euroopa Kohtule ELTL artiklis 273 ette nähtud vaidluste lahendamise raames. Euroopa Kohut, nagu igat liidu institutsiooni, reguleerib pädevuse andmise põhimõte, mis on sisuliselt ette nähtud ELL toimimise lepingu artikli 13 lõikes 2. Euroopa Kohtule antav pädevus nõuda liikmesriigilt teatud käitumist peab minu arvates nähtuma ühemõtteliselt aluslepingute sätetest. Nii see aga ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Ma kindlasti ei välista, et erandjuhtudel võivad ELTL artikli 273 alusel liikmesriigid, kes on niisuguse erikokkuleppe pooled, mille alusel on nad pöördunud Euroopa Kohtusse, anda ettekirjutuse pädevuse nimetatud kohtule ühisel kokkuleppel. Käesolevas asjas ei nähtu siiski ühestki Saksa‑Austria lepingu sättest, et see nii oleks, või et Euroopa Kohtu pädevus, mis, ma tuletan meelde, laieneb mitte üksnes selle lepingu tõlgendamisele, vaid ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>kohaldamisele<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, võiks hõlmata sellist ettekirjutuse pädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leian, et Euroopa Kohus ei ole pädev nõudma teatud käitumist ühelt või teiselt Saksa‑Austria lepingu osaliseks olevalt liikmesriigilt. Nimetatud liikmesriigid peaksid vastavalt oma erikokkuleppe mõttele ja hea usu põhimõttele tegema tehtavast kohtuotsusest kõik järeldused ja võtma selle täitmiseks vajalikud meetmed.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Nagu käesoleva ettepaneku sissejuhatuses on märgitud, keskendub vaidlus, mille pooled on Saksa‑Austria lepingu poolteks olevad liikmesriigid, nimetatud lepingu artikli 11 lõikes 2 sisalduva fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> tõlgendamisele ja tähendusele. Kui vaidluse aluseks olev tulu kuulub Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2 nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>intresside<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> kategooriasse, oleksid need maksustatavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>ka<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> tuluallika liikmesriigis, nimelt Saksamaal. Vastupidisel juhul kuuluks see tulu nimetatud lepingu artikli 11 lõikes 1 nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>intresside<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> üldisesse kategooriasse ja oleks maksustatav selle saaja asukoha riigis, nimelt Austrias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Üsna loogiliselt kaitseb Austria Vabariik seega Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2 sisalduva fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> tõlgendust, mida võib kvalifitseerida – suupärasuse huvides – <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kitsaks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> tõlgenduseks, samal ajal kui Saksamaa Liitvabariik kaitseb selle fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>laia<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> tõlgendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Enne niisuguste argumentide üksikasjalikku analüüsimist, mille kumbki vaidluse pooleks olev liikmesriik on esitanud oma vastava seisukoha toetuseks, on oluline meenutada, et mõlemad nimetatud liikmesriigid on ühel meelel selles, et kõnealused väärtpaberid (<HT TYPE="ITALIC">Genussscheine</HT>), mis on Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasja aluseks, sarnanevad võlakirjadega, mitte osalusega emitendiks<?PAGE NO="10"?> oleva äriühingu aktsiakapitalis. Käesolev kohtuasi ei käsitle vaidluse aluseks olevate finantsinstrumentide tasu õigusliku kvalifikatsiooni lahkheli lähtudes sellest, et üks Saksa‑Austria lepingu osalisriik käsitleb nimetatud tasu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>dividendidena<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, samal ajal kui teine riik peab seda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>intressideks<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seega on selge, et tulu, mis saadakse vaidluse aluseks olevatest väärtpaberitest, ei tule mitte kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>dividendidena<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> Saksa‑Austria lepingu artikli 10 tähenduses, vaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>intressidena<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> selle lepingu artikli 11 lõike 3 tähenduses, sest see on tasu võlakohustuse, st tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite käsutusse andmise eest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Üldjoontes on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> tulu, mis saadakse lepingulisel alusel makstud rahaliste vahendite käsutusse andmisest (võlakohustused) kuni tagasimaksmiseni ja mis saadakse laenuvahendi abil rahastamise eest, samal ajal kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>dividendid<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> on tasu panuse eest riskikapitali (osalus aktsiakapitalis), mida makstakse aktsionäri osaluse põhjal ja mis saadakse rahastamise eest omavahenditega. Vt selle kohta eelkõige Hoor, O., <HT TYPE="ITALIC">Le modèle OCDE de convention fiscale, Analyse technique détaillée</HT>, Legitech, Luxembourg, 2016, lk 106.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Sellest seisukohast tulenevatel järeldustel on minu arvates juba teatud mõju ühele vaidluse raskuspunktile, st küsimusele, kas on oluline, nagu väidab Austria Vabariik, lähtuda valdavalt fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> autonoomsest tõlgendusest või määratleda see fraas hoopis esmajärjekorras tuluallika liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, nagu seda minu arvates nõuab Saksamaa Liitvabariik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõige 3 määratleb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>intressidena<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> eelkõige tulu mis tahes võlakohustustest, olenemata sellest, kas need on seotud õigusega osaleda võlgniku kasumis või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Nimetatud määratlus on analoogiline OECD näidislepingu artikli 11 lõikes 3 sisalduva määratlusega. Mõlemas näidislepingu koostamise keeles, mis on prantsuse ja inglise keel, määratleb nimetatud leping nimelt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>intressidena<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> tulu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>mis tahes võlakohustustest, olenemata sellest, kas […] nendega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> (prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>les revenus de créances de toute nature, assorties ou non […] d’une clause de participation aux bénéfices du débiteur<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> ja inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>income from debt‑claims of every kind, whether or not […] carrying a right to participate in the debtor’s profits<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>OECD näidislepingu artikli 11 lõikes 3 esitatud määratlus on asjakohane Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 3 sisalduva määratluse puhul. Nimetatud lepingu protokolli punkti 16 alusel on Saksa‑Austria lepingu sätetel, mis on koostatud vastavalt OECD näidislepingu asjakohastele sätetele – välja arvatud juhul, kui Saksa‑Austria lepingu osalisriigid on täpsustanud teisiti –, nimelt sama tähendus nagu OECD näidislepingu artiklite kommentaarides.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt OECD rahanduskomisjoni kommentaarid, avaldatud <HT TYPE="ITALIC">Modèle de convention fiscale concernant le revenu et la fortune’i [OECD tulu‑ ja kapitalimaksu näidisleping</HT>] all, lühendatud versioon, OECD, Pariis, 1998.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Nimetatud kommentaaride punktis 21 on märgitud, et OECD näidislepingu artikli 11 lõike 3 esimeses lauses sisalduv intresside määratlus on ammendav ja eelistati jätta sõnastusse lisamata võimalus viidata täiendavalt siseriiklikule õigusele. Osundatud põhjused on järgmised: a) nimetatud määratlus hõlmab praktiliselt kõiki tulu liike, mida erinevad siseriiklikud õigused peavad intressideks; b) kasutatud sõnastus pakub suuremat õiguskindlust ja kaitseb lepinguid siseriiklikusse õigusesse tehtavate muudatuste eest ja c) OECD näidislepingus tuleb viiteid siseriiklikule õigusele vältida nii palju kui võimalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Nimetatud olukord kujutab endast minu arvates juba tegurit, mis räägib Austria Vabariigi seisukoha kasuks, mille kohaselt Saksa‑Austria lepingu artiklis 11 kasutatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> ning täpsemalt lepingu artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sisalduvale fraasile <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> tuleb anda autonoomne tõlgendus, mis ei ole seotud tõlgendusega, mille võib olla andnud kõnealuse lepingu ühe või teise osalisriigi siseriiklik õigus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Nimetatud järeldust kinnitab Saksa‑Austria lepingu laad, mis, nagu nõustuvad mõlemad vaidluse poolteks olevad liikmesriigid, on rahvusvaheline leping, mille tõlgendamise eeskirjad järgivad rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga kodifitseeritud põhimõtteid. Oluline on aga sellega seoses meenutada, et rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 31 lõige 1 täpsustab, et lepingut tuleb tõlgendada heas usus, andes lepingus kasutatud mõistetele konteksti arvestades tavatähenduse ning lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Mis puudutab nimetatud tõlgendamiseeskirjade järgimist niisuguste rahvusvaheliste lepingute kontekstis, mille on sõlminud liit, vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161124">24.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>SECIL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑464/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:896">EU:C:2016:896</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> samal ajal, kui selle artikli lõike 3 punkt c sätestab, et rahvusvahelist kokkulepet tuleb tõlgendada, arvestades mis tahes asjakohast rahvusvahelise õiguse sätet, mis on selle rahvusvahelise kokkuleppe osaliste vahelistes suhetes kohaldatav.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt sellega seoses eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161221">21.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Front Polisario</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑104/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:973">EU:C:2016:973</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Selles kontekstis, olenemata sellest, milline on rahvusvahelises õiguses OECD näidislepingu artiklite kommentaaride üldine väärtus, on oluline märkida, et Saksa‑Austria lepingu protokolli punkti 16 viimase lause alusel on selle lepingu osalisriigid soovinud nimetatud kommentaare pidada üheks Saksa‑Austria lepingu tõlgendamise eeskirjaks rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Nimetatud kaalutlused toetavad seega minu arvates seisukohta, mille kohaselt mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> ja sealhulgas fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> tuleb tõlgendada autonoomselt rahvusvahelistele lepingutele omaste tõlgendamise eeskirjade kontekstis ja sõltumatult vaidluse poolteks olevate liikmesriikide siseriiklikust õigusest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Mõned autorid pealegi märgivad, et enamik Saksamaa Liitvabariigi poolt alates 1991. aastast sõlmitud kahepoolseid topeltmaksustamise vältimise lepinguid ei sisalda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> puhul ühtegi viidet tuluallika riigi õigusele: vt eelkõige <HT TYPE="ITALIC">Bärsch, S.‑E</HT>., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>The Definitions of Dividends and Interest Contained in the OECD Model, Actual Tax Treaties, and the German Model<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>, <HT TYPE="ITALIC">Intertax</HT>, nr 6–7, 2014, lk 438.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2 tehtud viide tuluallika riigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>õigusele<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, käesoleval juhul Saksamaa Liitvabariigi õigusele, ei saa minu arvates seda järeldust muuta. Pealegi ei väida Saksamaa Liitvabariik, et selline tähendus antakse viitele, mis tehakse kõnealuse lepingu artikli 11 lõikes 2 nimetatud intresside tuluallikariigi siseriiklikule õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõige 2 näeb nimelt sisuliselt ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>tulu, mis tekib õigustest või võlakohustustest koos kasumis osalemisega […] <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> […] olla maksustatud osalisriigis, milles see tekib, <HT TYPE="ITALIC">vastavalt nimetatud riigi õigusele</HT><QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 eesmärk ei ole anda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> või fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> määratlust, vaid täpsustada maksupädevuse jaotust nimetatud lepingu poolteks oleva mõlema liikmesriigi vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>vastavalt [tuluallika] riigi õigusele<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> on seega seotud üksnes nimetatud riigi otsusega (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>võib olla maksustatud<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>) oma maksupädevust kasutada, mis seisneb kõne all olevate tulude maksustamises või maksustamata jätmises. Tuluallika riik saaks nimelt vabalt loobuda sellise maksu kinnipidamisest tervelt või osalt Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvalt tulult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Samuti asjaolu, et Saksa‑Austria lepingu poolteks olevad riigid on otsustanud jaotada oma maksustamispädevuse nimetatud lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 raames teisiti, võrreldes OECD näidislepingu artikli 11 lõigetest 1 ja 2 tuleneva jaotusega, ei mõjuta mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>, mis on mõlema nimetatud dokumendi puhul ühine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Vajadust tõlgendada autonoomselt fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>, mis ei sõltu Saksa‑Austria lepingu poolteks olevate riikide õigusest, ei kummuta ka Saksamaa Liitvabariigi argument, mis põhineb nimetatud lepingu artikli 3 lõikel 2.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 3 lõige 2 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>lepingu kohaldamisel teataval ajahetkel osalisriigi poolt on mis tahes mõistel või väljendil, mis on lepingus määratlemata, <HT TYPE="ITALIC">välja arvatud juhul, kui kontekst eeldab teistsugust tõlgendust</HT>, tähendus, mille annab sellele mõistele või väljendile nimetatud ajahetkel kõnealuse riigi õigus seoses maksudega, millele lepingut kohaldatakse<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Nagu ma aga eespool rõhutasin, siis viidates OECD näidislepingule ja näidislepingu artiklite kommentaaridele, mis rõhutavad just nimelt vajadust määratleda mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> ammendavalt ja siseriiklikest õigustest sõltumatult, sooviti Saksa‑Austria lepingus vähemalt seoses nimetatud mõiste määratlusega, sealhulgas nimetatud lepingu artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sisalduva fraasiga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>, mitte tugineda tähendusele, mille võiks sellele anda tuluallikariigi siseriiklik õigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kui tõlgendada neil asjaoludel Saksa‑Austria lepingu artikli 3 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 2 nii, nagu eeldaksid need, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>intressid<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> määratlus ja tähendus kuuluvad nimetatud lepingu osalisriikide siseriikliku õiguse kohaldamisalasse, läheks see minu arvates vastuollu nimetatud poolte ühise tahtega – mida on väljendatud protokolli punktis 16, viitega OECD näidislepingule ja selle kommentaaridele –, lahutada nimetatud mõiste, sealhulgas fraas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>, tähendusest, mille annab sellele mõistele nimetatud riikide siseriiklik õigus.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kommentaaride punktis 12 OECD näidislepingu artikli 3 lõike 2 kohta, millel põhineb Saksa‑Austria lepingu artikli 3 lõige 2, on kinnitatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>kontekst<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> kujuneb eelkõige maksulepingu allkirjastanud poolte tahte põhjal.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab viimaks määratlus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>dividendide<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> kohta, mis on sätestatud Saksa‑Austria lepingu artikli 10 lõikes 3, mis sarnaselt OECD näidislepingu artikli 10 lõikega 3 viitab tuluallika riigi õigusele, st dividende jaotava äriühingu asukohariigi õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Seda arvestades tuleb nüüd analüüsida Euroopa Kohtule esitatud vaidluse keskpunkti, mis puudutab seda, kuidas tõlgendada Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2 sisalduvat fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Nagu ka OECD näidislepingu artikli 11 lõikes 3 sisalduv samaväärne fraas, ei ole see fraas Saksa‑Austria lepingus määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et mõlemad liikmesriigid on üksmeelsed selles, et selleks et intressid kuuluksid Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 kohaldamisalasse, peab võlakohustustest saadav tulu sõltuma kasumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik on aga eriarvamusel selles, mis puudutab sõltuvusseose tugevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Märkides seejuures, et kasumis osaletakse juhul, kui üks isik osaleb teise isiku positiivsetes tegevustulemustes, leiab Saksamaa Liitvabariik, et sõltuvusseose täitmiseks piisab, kui kokku lepitud intresside maksmine sõltuks sellest, et võlgnikul on piisav likviidsus või ta teenib piisavalt kasumit. Vaidluse aluseks oleval juhtumil see, et intresse makstakse ainult fikseeritud määral väärtpaberite nimiväärtusest, ei tähenda nimetatud liikmesriigi sõnul, et kõnealused intressid ei sõltu võlgniku kasumist, sest kõnealuste väärtpaberite väljalaskmise tingimuste kohaselt sõltub kokku lepitud tasu emitendi tegevustulemustest või sellest, et võlgnikul on piisav kasum, mis nimetatud intresside maksmist võimaldab, sest nimetatud intresse ei maksta arvestusliku kahjumi korral.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Austria Vabariik väidab vastupidi, et täidetud peab olema üks täiendav ja otsustav tingimus, nimelt, et sõltuvusseos peab teostuma vähemalt sellega, et makstakse intressi, mis on täiendav – sõltudes võlgniku kasumist –, väärtpaberi väljalaskmise tingimustes ette nähtud fikseeritud intressile. Vaidluse aluseks oleval juhtumil on fikseeritud intressimääraga kokku lepitud tasu seotud ainult võimaliku kahjumiga, sest intressi maksmist lükatakse arvestusliku kahjumi korral edasi või vähendatakse vastava summa võrra, kui see ise võis tekitada arvestusliku kahjumi ja sellega kaasneb õigus saada võlguolevaid summasid järgnevate aastate jooksul. Seega ei ole Austria Vabariigi sõnul tegemist olukorraga, mida iseloomustab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>kasumis osalemine<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduses, vaid kõige rohkem <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>kahjumis osalemine<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>, mis kuulub nimetatud lepingu artikli 11 lõike 1 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Nagu juba märgitud, näeb rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 31 lõige 1 ette, et lepingut tuleb tõlgendada heas usus, andes lepingus kasutatud mõistetele konteksti arvestades tavatähenduse ning lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Oluline on kõigepealt märkida fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> tavatähenduse analüüsi raames, et nimetatud fraasi on eelistatud fraasidele – <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest sõltuvalt kasumist<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos tulemustes osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> –, millel oleks minu arvates olnud suurem ulatus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Nagu väitis Austria Vabariik, kelle mõisteid, mis järgivad vaidlusaluse fraasi tavatähendust ja mis on esitatud tema hagis, ei ole Saksamaa Liitvabariik selles osas vaidlustanud, viitab õigus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>kasumis osalemisele<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> arusaamale õigusest saada osa ettevõtja kasumist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt veel eelkõige Cornu, G., <HT TYPE="ITALIC">Vocabulaire juridique</HT>, 9. väljaanne, PUF, Pariis, 2012, lk 733, mis määratleb nimetatud fraasi järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>õigus saada osa ettevõtja või käitise kasumist, mille päritolu võib olla mitmesugune (äriühing, laen, tööleping)<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Seda mõtet kinnitavad minu arvates kaks näidet finantsinstrumentidest, mis on ette nähtud Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Nagu Austria Vabariik sisuliselt väitis, mõistetakse kapitalivekslite (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>Gewinnobligationen<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> ja inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>profit‑sharing bonds<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>) all seega üldjuhul võlakirju, mis lisaks pakutavale kindlale intressile annavad õiguse osale emitendi kasumist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt veel eelkõige, Munn, G. G., Garcia, F. L. ja Woelfel, C. J., <HT TYPE="ITALIC">The Encyclopedia of Banking and Finance</HT>, 10. väljaanne, Salem Press, Chicago, 1993; Auckenthaler, F., <HT TYPE="ITALIC">Droit des marchés de capitaux</HT>, L.G.D.J, Pariis, 2004, lk 50 ja Antoine, J., ja Capiau‑Huart, M., <HT TYPE="ITALIC">Dictionnaire des marchés financiers</HT>, De Boeck &amp; Larcier, Brüssel, 2006, lk 361.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>Kasumiosaluslaenude<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> (saksa keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>partiarischen Darlehen<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> ja inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>profit‑participating loans<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>) tunnuseks on sageli ka baasintress, mis võib olla fikseeritud või muutuv ja mida täiendab võlgniku kasumi suurusega seotud intress.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Lisaks muudele Austria Vabariigi poolt oma hagis märgitud viidetele saksa keeles vt veel eelkõige Bundgaard, J., ja Dyppel, K. J., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>Profit‑Participating Loans in International Tax Law<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, <HT TYPE="ITALIC">Intertax</HT>, nr 12, 2010, lk 644. Tuleb märkida, et nimetatud autorid kasutavad väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>profit‑participating loans<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/> üldises tähenduses, tähistades mitut liiki finantsinstrumente, mille hulgas on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>Gewinnobligationen<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>partiarischen Darlehen<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>. Vt veel Hasbargen, U., ja Johnsen, K. M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>Financing of German subsidiairies – German and US tax treatment of silent partnerships and profit participating loans<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>, <HT TYPE="ITALIC">Intertax</HT> nr 8/9, 1990, lk 377, milles on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>profit‑participating loan<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>is in all respects identical to a fixed interest loan except that the return is variable, as it is calculated on the basis of the company’s profits or gross revenues<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Seevastu on raskem teha konkreetset järeldust viitest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>vaikiva seltsinglase<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/> osalusele (saksa keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>stiller Gesellschafter<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> ja inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>silent partnership<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>), sest see õigusinstituut näib väga olevat Saksa‑Austria lepingu pooltest mõlema liikmesriigi siseriikliku õiguse iseärasus. Lisaks eristab minu arvates vähemalt Saksa õigus sama õigusinstituudi sees tüüpilist vaikivat seltsinglast (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>typischer stiller Gesellschafter<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>) ja ebatüüpilist vaikivat seltsinglast (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0100" ID="QS0100"/>atypischer stiller Gesellschafter<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>), kelle põhilised erinevused näivad olevat seotud osaluse astmega, ühiste huvide tugevusega kapitali paigutava isiku (vaikiv seltsinglane) ja neid vahendeid vastu võtva üksuse vahel, mistõttu asjakohane kvalifikatsioon<?PAGE NO="14"?> sõltub igale juhtumile iseloomulike asjaolude kogumist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Raskuste kohta, mida kõnealused õigusinstituudid tekitavad rahvusvahelises maksuõiguses, vt eelkõige Hasbargen, U., ja Johnsen, K. M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0101" ID="QS0101"/>Financing of German subsidiairies – German and US tax treatment of silent partnerships and profit participating loans<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>, <HT TYPE="ITALIC">Intertax</HT> nr 8/9, 1990; Heidemann, M., ja Knebel, A., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0102" ID="QS0102"/>Double Taxation Treaties: The Autonomous Interpretation Method in German and English Law as demonstrated by the Case of the Silent Partnership<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>, <HT TYPE="ITALIC">Intertax</HT>, nr 3, 2010, lk 136; Schnaffer, J., <HT TYPE="ITALIC">Droit fiscal international</HT>, Promoculture‑Larcier, Windhof, 2014, lk 349–352 ja lk 444 ning Lipp, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0103" ID="QS0103"/>The German Silent Partnership<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Taxation</HT>, 2015, lk 325.</P></NOTE> Kuigi üldjoontes säilitab tüüpiline vaikiv seltsinglane võlausaldajaga sarnase staatuse, osaleb ta võlgniku kasumis, st viimati nimetatu kasumis ja kahjumis, jagades temaga teatud hulgal riske. Ebatüüpiline vaikiv seltsinglane võib endale omakorda saada otsustusõiguse võlgnikust ettevõtjas ning osaleb üldreeglina ka varjatud reservides ja realiseerimata kapitalikasumis, mille tõttu ta sarnaneb kaasettevõtjaga.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt eelkõige Schnaffer, J., <HT TYPE="ITALIC">Droit fiscal international</HT>, Promoculture‑Larcier, Windhof, 2014, lk 349–352 ning Lipp, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0104" ID="QS0104"/>The German Silent Partnership<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Taxation</HT>, 2015, lk 327.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõige 2 üksnes mainib vaikivat seltsinglast üldiselt, eristamata selle tüüpilist või ebatüüpilist liiki. Minu arvates ei ole siiski kahtlust, et vaikiv seltsinglane, olgu tüüpiline või ebatüüpiline, osaleb vähemalt võlgniku kasumis, nagu Austria Vabariik väitis, mida Saksamaa Liitvabariik ei ole vaidlustanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2 sätestatud fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0105" ID="QS0105"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/> analüüs, võttes arvesse ka finantsinstrumente, mille eesmärk on fraasi näitestada, viib minu arvates lõpuks niisuguse seisukoha eelistamiseni, mille kohaselt toimub kasumis osalemine võlgniku käsutusse antud kapitali eest niisuguse tasu maksmisega, mis muutub, kas või osaliselt, vastavalt võlgniku kasumi suurusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Kõnealune vaidlusaluse fraasi kitsas tõlgendamine, mis määrab ka kindlaks Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduse, on minu arvates kooskõlas nimetatud lepingu artikli 11 ülesehituse ja mõlema osalisriigi vahel kokku lepitud maksupädevuse jaotusega, mis puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0106" ID="QS0106"/>intresside<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/> kategooriat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõige 1 kehtestab nimelt põhimõtte, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0107" ID="QS0107"/>intresse<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> maksustatakse nende tegeliku saaja asukoha riigis, sama ajal kui nimetatud artikli lõige 2 üksnes möönab (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0108" ID="QS0108"/>siiski<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>) erandkorras, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0109" ID="QS0109"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>, maksustatakse tuluallika riigis. Kõnealune maksupädevuse jaotus kahe liikmesriigi vahel kõnealuse tulude kategooria puhul erineb OECD näidislepingu artikli 11 lõigetest 1 ja 2 nähtuvast maksupädevuse jaotusest kahe aspekti poolest. Ühelt poolt annab OECD näidisleping maksustamisõiguse nii asukoha riigile kui ka tuluallika riigile kogu niisuguse tulu kategooria suhtes, mis on näidislepingu tähenduses kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0110" ID="QS0110"/>intressideks<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>, samal ajal kui Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 kohaselt piirdub tuluallika riigi õigus intressidega, mis vastavad osalemisele võlgniku kasumis. Samas kui teiselt poolt on tuluallika riigil õigus OECD näidislepingu alusel maksustada kuni 10% intresside brutosummast, ei ole mingit piirmäära märgitud Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2 sisalduva fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0111" ID="QS0111"/>kasumis osalemine<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/> lai või laiendav tõlgendamine lubab tuluallika riigil kinni pidada maksu – mille piirmäära ei ole lepingus täpsustatud –, intressidelt, mida makstakse teises riigis asuvale maksukohustuslasele, ilma et intressimäär muutuks isegi kas või osaliselt vastavalt võlgniku kasumile. Selline tõlgendus lubab seega sekkuda intresside tegeliku saaja asukoha riigi pädevusse, mis on ette nähtud Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 1. Kuna maksumäärale, mille võib kinni pidada tuluallika riik, ei ole Saksa‑Austria lepingu artiklis 11 piirmäära kehtestatud, sest see sõltub ainult selle riigi siseriiklikust õigusest, siis võib asukoha liikmesriigil olla ka võimatu kõrvaldada suures ulatuses topeltmaksustamist Saksa‑Austria lepingu artikli 23 lõike 2 punktis b sätestatud mahaarvamismeetodi kohaldamisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Sellest järeldub minu arvates, et arvestades fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0112" ID="QS0112"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/> tavalist tähendust ja selle kasutamise konteksti ning Saksa‑Austria lepingu artikliga 11 taotletud eesmärki, tuleb seda fraasi tõlgendada kitsalt ja see peab piirnema üksnes olukordadega, mille puhul tasu võlakohustuse eest muutub vähemalt osaliselt vastavalt võlgniku kasumi suurusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Vaidluse aluseks oleval juhtumil on selge, et väljalaskmise tingimuste kohaselt annavad väärtpaberid T1, T2 ja T3 õiguse saada nimetatud väärtpaberite nimiväärtuselt arvutatud ja nimetatud väärtpaberite märkimise hetkel eelnevalt kehtestatud fikseeritud määraga aastaintresse. Väljalaskmise tingimused ei näe sugugi ette, et intressimäära vähemalt täiendataks muutujaga, mis vastab osale võlgniku teenitud kasumist. Olgu võlgniku teenitud kasum üks või kümme miljonit eurot, on märgitud võlakirjade eest tasuna makstav intressimäär seega kehtestatud väljalaskmise tingimustega ja põhineb üksnes väärtpaberite nimiväärtusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Nagu Austria Vabariik möönab, võib väljalaskmise tingimuste kohaselt vähendada intressimäära tõesti 0‑protsendini, kui võlgnik kannab kahjumit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Kui järgmistel aastatel kahjum puudub, saab võlausaldaja siiski õiguse maksmata jäänud summadele nimetatud aastate jooksul, kuna erinevus väärtpaberite nimiväärtusega – ja isegi mitte osaliselt vastavalt võlgniku poolt hiljem teenitud kasumi suurusele – korvatakse nimetatud aastate jooksul. Tegemist on seega pigem intresside maksmise edasilükkamise klausliga kahjumi korral kui võlgniku kasumis osalemise klausliga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Ei saa tõesti eitada, et väljalaskmise tingimuste kohaselt võtab väärtpaberite märkija kohustuse kanda teatud riski, et emitendil tekib ühel või mitmel majandusaastal kahjum. Sellist asümmeetriat väärtpaberite tasus, st intressi, mille määr võib muutuda kahjumi korral, kuid ei sõltu võlgniku poolt teenitud kasumi suurusest, ei saa minu arvates pidada tasuks, mis tervikuna või osaliselt annab võlausaldajale osa võlgniku kasumist. Neil asjaoludel ei ole see <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0113" ID="QS0113"/>tulu, mis on saadud […] võlakohustustest koos [võlgniku] kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Asjaolu, millele Saksamaa Liitvabariik tungivalt viitas oma menetlusdokumentides ja mille kohaselt Bundesfinanzhof (Saksamaa kõrgeim maksukohus) jõudis vastupidisele järeldusele <DATE ISO="20100826">26. augusti 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>GZ I R 53/09.</P></NOTE>, ei muuda käesolevat järeldust. ELTL artikli 273 kohaldamise kontekstis ei ole Euroopa Kohus nimelt seotud vaidluse poolteks olevate liikmesriikide kohtute hinnangutega, sest vastasel juhul tekib oht, et vahekohtuklausel, mille alusel nimetatud riigid otsustasid anda nimetatud vaidluse lahendamiseks Euroopa Kohtule, kaotab kasuliku mõju. Kuna nimetatud klausel puudutab Saksa‑Austria lepingu tõlgendamist ja kohaldamist, on Euroopa Kohus käesolevas asjas täielikult vaba tõlgendama nimetatud lepingut tõlgendamispõhimõtete alusel, mis tulenevad rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb Austria Vabariigi nõuded rahuldada. Teen Euroopa Kohtule seega ettepaneku otsustada, et Saksa‑Austria lepingu artikli 11 lõikes 2 sätestatud fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0114" ID="QS0114"/>tulu, mis on saadud õigustelt või võlakohustustelt koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/> tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab tulu, mis annab võlausaldajale osa võlgniku kasumist, kuid ei hõlma tulu, mis võib muutuda üksnes nimetatud võlgniku kahjumi korral.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="16"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT>Kohtukulud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Kodukorra artiklis 137 on täpsustatud, et otsus kohtukulude jaotamise kohta tehakse kohtuotsuses või ‑määruses, mis lõpetab menetluse. Sama kodukorra artikkel 138 näeb veel ette, et kohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Kuna Saksamaa Liitvabariik on minu arvates kohtuvaidluse kaotanud ja Austria Vabariik on kohtukulude hüvitamist nõudnud, teen Euroopa Kohtule ettepaneku Austria Vabariigi nõue rahuldada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Austria Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel 24. augustil 2000 sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu tulu‑ ja varamaksude valdkonnas artikli 11 lõikes 2 sätestatud fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0115" ID="QS0115"/>tulu, mis on saadud õigustest või võlakohustustest koos kasumis osalemisega<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab tulu, mis annab võlausaldajale osa võlgniku kasumist, kuid ei hõlma tulu, mis võib muutuda üksnes nimetatud võlgniku kahjumi korral.</P></ITEM><ITEM><P>Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>