29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 206/1


Regioonide Komitee Arvamus teemal “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: “Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia”” ja “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta”

(2006/C 206/01)

REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse ettepanekut “Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta” (KOM(2005) 447 lõplik – 2005/0183 (COD)) ning komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile teemal “Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia” (KOM(2005) 446 lõplik);

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 21. septembri 2005. aasta otsust taotleda vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 175 ja artikli 265 lõikele 1 Regioonide Komitee arvamust ettepaneku kohta teemal “Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta”;

võttes arvesse juhatuse 25. juuli 2005. aasta otsust teha sellekohase arvamuse koostamine ülesandeks säästva arengu komisjonile;

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal “Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “Linnakeskkonna temaatilise strateegia suunas”” (KOM(2004) 60 lõplik) – CdR 93/2004 fin (1);

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal “Komisjoni teatis: “Programm: puhas õhk Euroopale – õhukvaliteedi temaatilise strateegia suunas”” (KOM(2001) 245 lõplik – CdR 203/2001 fin (2);

võttes arvesse säästva arengu komisjoni poolt 27. veebruaril 2006 vastu võetud arvamuse eelnõud (CdR 45/2006 rev. 1) (raportöör: hr Jahn, Hohenlohe maakonnavalitsuse esimees (DE/EPP));

ning arvestades järgmist:

1)

õhk on saastatud eelkõige linnastutes ja linnapiirkondades ning seetõttu näitavad linnad üles suurt huvi avaldada arvamust komisjoni esitatud õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta;

2)

sama kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist ning seda veelgi enam, kuna kõnealuses dokumendis tehakse ettepanek peentolmu osakeste tekitatud õhusaaste mõõtmise ja hindamise standardite uuesti läbivaatamiseks;

3)

linnad võivad oma kogemuste abil anda olulise panuse õhusaaste vähendamist käsitleva poliitika teostamise parandamisse ja selle edu kindlustamisse;

võttis täiskogu 64. istungjärgul 26.–27. aprillil 2006 (26. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse:

1.   Regioonide Komitee seisukoht

Regioonide Komitee

1.1

nõustub komisjoniga selles, et hoolimata temaatilises strateegias viidatud edusammudest tuleb jätkuvalt vähendada gaasilistest või tahketest osakestest tingitud õhusaastet, mis kahjustab tervist ja keskkonda, ning selles, et kuna õhusaaste vähendamise poliitikal on nii kohalik kui piiriülene mõõde, on kõnealust eesmärki võimalik saavutada vaid kõigi sidusrühma ühiste jõupingutuste abil kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja üle-euroopalisel tasandil; tuletab meelde, et kohalikud omavalitsused järgivad linnaplaneerimisalaste meetmete abil (elamu- ja tööstusmaa eraldamine, liiklusjuhtimis- ja liiklust vähendavat meetmed, asustatud piirkondade täisehitamata alad ja haljastus, mikroklimaatiliste tingimustega arvestamine asustatud piirkonna õhuvahetuse parandamiseks) nende jaoks esmatähtsat, kodanike tervise tagamise eesmärki;

1.2

tervitab komisjoni dokumenti “Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia” ning samaaegselt avaldatud direktiivi ettepanekut, sest need võimaldavad strateegilist arutelu ja eesmärkide kaasajastamist, arvestades uuemate teadusuuringute tulemustega;

1.3

möönab, et ka linnade seisukohast lähtudes on eelkõige vajalikud kohandused, mis puudutavad õhusaaste vähendamist käsitleva poliitika meetmete teostatavust kohalikul tasandil;

1.4

meenutab, et linnad peavad oma territooriumil leidma tasakaalu väga erinevate funktsioonide vahel ning seetõttu tuleb neil arvestada piirangutega teatavate valdkondlike eesmärkide saavutamisel;

1.5

rõhutab seda, et Euroopa õigusaktid annavad võimaluse paindlikeks lahendusteks; on arvamusel, et kohalikel ja piirkondlikel ametkondadel peaks meetmete rakendamisel olema võimalus anda prioriteet piirkondadele, kus õhusaaste kõrge kontsentratsiooniga puutub kokku suur hulk inimesi (nt elamurajoonides);

1.6

toonitab, et õhusaaste valdkonnas on oluline anda prioriteet heitkoguste ennetamisele ning et vastavalt sellele võib saasteainete kõrvaldamine olla vaid hädalahendus; viitab eelkõige järgmistele punktidele:

—

kooskõlastada tuleb määratletud keskkonnaeesmärgid ja olemasolevad vahendid heitkoguste vähendamiseks, et oleks reaalne võimalus kõnealuseid eesmärke enamikes linnades saavutada;

—

Euroopa tasandil tuleb võtta piisavaid toetusmeetmeid, lihtsustamaks Euroopa direktiivide tõhusat rakendamist;

—

Euroopa tasandil peavad järgnema vähendamistehnoloogiate vajalik parendamine ning sõidukite heitkoguste standardite karmistamine (nt EURO VI veoautodele) sel moel, et linnades oleks võimalik täita õhu kvaliteedi standardeid;

—

tarvis on üle-euroopalisi meetmeid, nt NEC-direktiivi (direktiiv heitkoguste riiklike ülempiiride kohta) kohene läbivaatamine, võitlemaks tahkete osakeste suure kontsentratsiooniga. See mõjutab märkimisväärselt piirväärtustest mittekinnipidamist linnapiirkondades.

2.   Regioonide Komitee soovitused

Regioonide Komitee

2.1   Seoses temaatilise strateegiaga

2.1.1

mõistab temaatilise strateegia vajalikkust lähtedokumendina õhusaaste vähendamist käsitleva poliitika kujundamisel ning nõuab, et seoses eesmärkide saavutamise ja kava teostatavusega ei tohiks mudeleid luua mitte ainult epidemioloogiliste uurimistulemuste ning tehniliste võimaluste täieliku rakendamise alusel, vaid lähtuda tuleb ka hinnangutest selle kohta, kas standardid on linnakeskkonnas praktiliselt teostatavad;

2.1.2

nõuab seetõttu, et uurimisprogrammi raames läbiviidava uurimistegevuse puhul arvestataks aktiivse õhusaaste vähendamise poliitika võimaluste ja piirangutega kohalikus ja territoriaalses kontekstis (nt kohalike juhtumianalüüside ja teostatavusuuringute kaudu) ning soovitab komisjonil dokumenti kõnealuse mõõtme võrra täiendada;

2.1.3

kahetseb seda, et komitee arvates ei ole komisjon senini temaatilise strateegia väljatöötamisse kaasanud piirkondlike ja kohalike omavalitsuste liitude esindajaid, kellel on siiski oluline roll õhusaaste vähendamist käsitleva poliitika rakendamisel, ning peab ilmtingimata vajalikuks sätestada eelnimetatute osalemine, seda muuhulgas komisjoni ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitude struktureeritud dialoogi raames;

2.1.4

näeb ohtu selles, et temaatiline strateegia on liiga tugevalt mõjutatud õhusaaste vähendamist käsitleva poliitika orienteeritusest saasteainete kõrvaldamisele ning kutsub komisjoni üles temaatilist strateegiat edasi arendama ning õhusaaste suurenemise ärahoidmiseks rakendama ennetamisele suunatud poliitikat, mitte keskenduma saasteainete mõju kõrvaldamisele;

2.1.5

leiab, et teiste valdkondlike poliitikate kaasamist, mis on põhimõtteliselt tervitatav, on mõningatel juhtudel mainitud vaid hea tahte avaldusena, ning nõuab seetõttu täiendavaid selgitusi ja määratlusi;

2.1.6

peab kõnealustest põhjustest lähtuvalt vajalikuks temaatilise strateegia edasiarendamist järgmistes aspektides:

—

Euroopa ambitsioonika, saasteallikaid käsitleva poliitika loomine tööstuse, energiamajanduse, liikluse ja transpordi valdkondadele;

—

ajakava koostamine kõnealuse poliitika elluviimiseks;

—

teiste poliitikavaldkondade kaasamine õhusaastevastasesse võitlusesse;

—

rakendatud poliitika praktiliste tulemuste uurimise täiendamine ja laiendamine.

Lisaks tuleb temaatilises strateegias selgitada rahalise toetuse andmist omavalitsustele, kellel lasub peamine vastutus õhusaaste ennetamist ja vähendamist käsitleva poliitika elluviimise eest.

2.1.7

soovitab komisjonil ja liikmesriikidel rakendada aktiivsemat poliitikat kaugküttesüsteemide ning soojuse ja energia koostootmise edendamiseks. Sel moel on võimalik vältida õhu saastumist, mis on tingitud biomassi põletamisest väikekateldes. Kohaliku õhukvaliteedi parandamiseks on tarvis kõrvaldada kaugküttesüsteemide võimalusi piiravad riiklikud takistused (nt konkurentsiõigusest tulenevad takistused). Uute elamu- ja tööstuspiirkondade puhul tuleb juba maakasutamise kavandamise etapis määratleda soojusvarustuse moodused. Kõige sobivam on selleks kohalik tasand.

2.2   Seoses direktiivi ettepanekuga

2.2.1

leiab, et komisjoni ettepanek Euroopa õigusaktide kaasajastamiseks on kooskõlas õhusaaste vähendamise poliitika võimaluste ja nõuetega, ning kutsub seetõttu organeid, kes on seotud aruteluga riiklikul ja ühenduse tasandil, üles kõnealust hinnangut jagama ning toetama sätteid, mis aitavad kaasa paindlikumaks muutmisele ja seega teostatavuse edendamisele;

Saasteainete koostisosade tähelepanu alt väljajätmine ja tähtaegade pikendamine

2.2.2

tervitab eelkõige seda, et kehtestatakse eeskirjad, mis võimaldavad kohalike tingimustega arvestamist, ning kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles negatiivsetest arvamustest hoolimata jääma kindlaks järgmiste ettepanekute puhul:

—

ettepanek jätta õhukvaliteedi hindamisest välja talvisest teede liivatamisest välisõhku sattuvate peentolmuosakeste mõju (artikkel 13, lõige 3),

—

ettepanek jätta õhukvaliteedi hindamisest välja looduslike allikate põhjustatud saastekogused (artikkel 19); kutsub komisjoni üles kehtestama vastava juhise või selged suunised sellise saastetüübi mõõtmiseks,

—

ettepanek erandite kehtestamiseks seoses eriti raskete (nt topograafiliste) tingimustega (artikkel 20, lõige 2),

nagu ka artiklis 20 toodud võimalus tähtaegade pikendamiseks kuni kümne aasta võrra, kui eelnevalt on tõestatud, et võetud on kõik mõistlikud meetmed saasteainete mõju vähendamiseks;

2.2.3

lisaks sellele soovitab direktiivis anda õigusliku võimaluse kõnealuste piirkondade tarvis erikokkulepete loomiseks kolmepoolsete kokkulepete mõistes (st tähendab Euroopa Liidu, vastava liikmesriigi ning ühe või mitme omavalitsuse poolt sõlmitud kokkulepped, mille eesmärk on rakendada integratsioonipoliitikaalaseid meetmeid lähtuvalt kohalikest eritingimustest), juhul kui tegemist on erakorraliste tingimustega (nt topograafia), mis ei võimalda standarditest kinnipidamist pikemat aega või üldse mitte, ning kui eelnevalt on tõestatud, et võetud on kõik mõistlikud meetmed saasteainete mõju vähendamiseks;

2.2.4

põhjendab kõnealust ettepanekut sellega, et see võimaldaks vastavat kokkulepet, vältimaks omavalitsuste õiguslikku ebakindlust ja vähendamaks saasteaineid olemasolevatest tingimustest lähtuvalt, ning meenutab kõnelause ettepaneku toetamiseks seda, et osa teadlasi ja asjaomaste ametiasutuste esindajaid on arvamusel, et praktiliselt ei ole sihtväärtusi võimalik saavutada ka suurimate jõupingutuste tulemusel;

Peentolmu mõõtmine ja hindamine

2.2.5

möönab, et peentolmu direktiiv käsitleb kolme piirväärtust ja ühte vähendamise eesmärki. Peentolmu senist mõõtmise standardit (PM10) täiendatakse üliväikestele tahketele osakestele kehtiva standardi (PM2,5) võrra. Komisjon põhjendab seda epidemioloogiliste uurimistulemustega (CAFE programm, Maailma Tervishoiuorganisatsioon, USA ja Jaapani näited), mille kohaselt on üliväiksed tahked osakesed ohtlikumad, kuna nad tungivad kopsude kõige peenematesse harudesse ning kuna püsiv, suhteliselt kõrge PM2,5 osakeste kontsentratsioon on tervisele kahjulikum kui juhuslik, väga kõrge kontsentratsioon;

2.2.6

märgib seetõttu, et direktiivi ettepanekus toodud PM10 piirväärtustele (aastane keskmine väärtus 40 μg/m3 ja päevane keskmine väärtus 50 μg/m3, mida ei tohi ületada rohkem kui 35 päeval aastas) tuleks kehtestada täiendavad, PM2,5 lähtuvad normid (kontsentratsiooni lagi 25 μg/m3 aasta keskmise väärtusena, millest tuleb kinni pidada ning vähendada siduva eesmärgina 2020. aastani PM2,5 osakeste kontsentratsiooni linnades 20% võrra). Seega täheldab komitee, et peentolmu osas kehtestatakse kolm piirväärtust ja üks vähendamiseesmärk;

2.2.7

avaldab kartust, et kõnealune segadus õhusaastepoliitika peentolmu vähendamist puudutavates eeskirjades tekitab liiga palju õiguslikke ja praktilisi probleeme, ning nõuab temaatilises strateegias tsiteeritud uurimistulemustele toetudes peentolmu tekitatud õhusaaste mõõtmist ja kontrollimist eelkõige PM2,5 osakeste suhtes ning reaalse piirväärtuse ja vähendamiseesmärgi alusel;

2.2.8

viitab kõnealuses kontekstis ka tõsiasjale, et PM10 ja PM2,5 väärtused on oma olemuselt üksteisega tihedalt seotud (üht mõõtmismeetodit on võimalik suures osas asendada teisega) ning seetõttu on kohane kasutada vaid üht mõõtmismeetodit; seejuures tuleks PM2,5 osakeste puhul loogiliselt eelistada õhusaastepoliitika seisukohast olulisemaid õhukvaliteedi eesmärke. Seejuures tuleb arvestada direktiivi 2004/107/EÜ muutmist, mõõtmaks seal käsitletud metalle PM2,5 osakeste abil;

2.2.9

kinnitab PM2,5 osakestest lähtuvat standardite muutmist järgmiste põhjendustega, mis on seotud peentolmu osakeste vähendamise eesmärgi, linnaelu tervisenõuete ja linnaplaneerimisega:

—

keskmise kontsentratsiooni vähendamine kogu linnapiirkonnas vähendab terviseriske enam kui väga kõrge kontsentratsiooni kõrvaldamine väga tugeva õhusaastega aladel, kusjuures sageli ei ole tegemist elumarujooniga;

—

praegune päevane piirväärtus kui meetmete võtmist põhjustav kriteerium suunab õhusaaste vähendamist käsitleva poliitika saasteainete kõrvaldamisele, samas kui saasteainete piirväärtuse kehtestamine toob kaasa saaste ennetamise, kaasates kõiki asjaomaseid organeid ja meetmeid;

2.2.10

juhul kui PM10 kvaliteedi eesmärgid jäävad kehtima, nõuab komitee seoses nimetatud kaalutlustega päevasest piirväärtusest loobumist ning standardite kehtestamist, mis seavad esiplaanile heitkoguste kõrvaldamise õhusaaste vähendamise poliitika kohalikus ja ka laiemas geograafilises perspektiivis;

Piirkondade määramine

2.2.11

toetab ettepaneku artiklis 4 sisalduvaid sätteid, mille kohaselt tegelevad piirkondade määramisega liikmesriigid. Jaotus ei tohiks olla liiga üksikasjalik, vaid pigem üldise loomuga; nõuab sellega seoses kõikjalt Euroopa Liidust laekuvate mõõtmistulemuste võrreldavuse tagamist, tehes seda ühtsetele nõuetele vastava mõõtejaamade asukohtade valimise teel (varem rajatud jaamade korral tuleks vajadusel anda mõõtmistulemustele teatud kaal konkreetse asukoha eritingimustest tingitud mõjude tasakaalustamiseks). Mõõtejaamade asukoha valiku ja arvu kohta tuleb sätestada eeskirjad, kasutades selleks ühtseid kriteeriume riiklikul ja kohalikul tasandil;

2.2.12

väljendab kõnealuses kontekstis muret selle üle, et meetmeid rakendatakse vaid mõõtmiskoha lähiümbruses, tehes seda näiteks liikluse ümbersuunamise teel, nii et liiklus teistes linnaosades suureneb ning halvimal juhul võivad linnade jõupingutused elamurajoonides liikluse piiramise abil õnnetuste, müra ja õhusaaste vähendamiseks hoopis nurjuda. Direktiivi prioriteet õhusaaste vähendamisel peaks olema saastega kokkupuutuvate inimeste hulga vähendamine;

Solidaarsusest lähtuvad rahastamiseeskirjad

2.2.13

nõuab rahalist toetust neile liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele, kellel on kõige suurem koormus õhusaaste vähendamisel;

Uurimistegevus, kohalike omavalitsuste esindajate kaasamine

2.2.14

väljendab muret, kuna teadlaste hinnangud võimalikult eduka ja soodsa õhusaaste vähendamise poliitika kohta lähevad üksteisest lahku, ning nõuab seetõttu täiendavaid uurimusi, kusjuures tingimata tuleb süvendada poliitika mõjude ja tõhususe uurimist seoses selle praktilise rakendamisega;

2.2.15

nõuab, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste huvisid esindavatesse liitudesse kuuluvad eksperdid kaasataks otseselt õhusaaste vähendamist käsitleva poliitika väljatöötamisse.

Brüssel, 26. aprill 2006

Regioonide Komitee

president

Michel DELEBARRE


(1)  ELT C 43, 18.2.2005, lk 35.

(2)  EÜT C 107, 3.5.2002, lk 78 (mitteametlik tõlge).