13.4.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/7


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/751,

30. jaanuar 2023,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artiklit 67,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas tauditeadlikkuse, taudiks valmisoleku ja tauditõrje eeskirjad. Eelkõige on määruses (EL) 2016/429 sätestatud iga selle artiklis 5 loetletud taudi ennetamise ja tõrje eeskirjad.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 (2) on sätestatud eeskirjad, millega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrjega, eelkõige A-, B- ja C-kategooria taudide ennetamise ja tõrjega kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1882 (3). Täpsemalt on delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud A-kategooria taudide leviku tõrjemeetmete osana piirangutsooni kehtestamine A-kategooria taudi puhangu korral ning piirangud ja tingimused loomade ja nendest saadud toodete veole piirangutsoonide sees ja neist tsoonidest välja.

(3)

Delegeeritud määruses (EL) 2020/687 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (4) on mõiste „kestad“ määratlus erinev, õige määratlus on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2020/692. Selleks et tagada määruses (EL) 2016/429 sätestatud loomatervisenõudeid täiendavate delegeeritud aktide sätete sidusus, tuleks delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud mõiste „kestad“ määratlust parandada ja viia see kooskõlla delegeeritud määruse (EL) 2020/692 määratlusega.

(4)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 23 punktis c on sätestatud võimalus, et pädev asutus võib teha erandeid piirangutsoonis kohaldatavatest meetmetest juhul, kui A-kategooria taudi puhang tekib ettevõttes, kus kasvatatakse kuni 50 tehistingimustes peetavat lindu, kuid ei ole sätestatud võimalust teha erandeid piirangutsooni kehtestamise kohustusest, mis tuleneb kõnealuse delegeeritud määruse artikli 21 sätetest. See kohustus võib tekitada tarbetuid kaubanduspiiranguid ning panna ettevõtjatele ja pädevatele asutustele põhjendamatu koormuse.

(5)

Delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmed peaksid olema proportsionaalsed taudiga kaasnevate riskidega. Kui ettevõttel, kus kasvatatakse kuni 50 tehistingimustes peetavat lindu, ei ole otsest ega kaudset kokkupuudet teiste ettevõtetega, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde, võib risk, et selline puhang aitab kaasa taudi levikule, olla teatavatel asjaoludel väga väike. Sel põhjusel tuleks pädevatel asutustel lubada teha erand piirangutsooni kehtestamisest, kui A-kategooria taudi puhang leiab aset ettevõttes, kus kasvatatakse kuni 50 tehistingimustes peetavat lindu, juhul kui pädeva asutuse tehtud riskihinnangus on kindlaks tehtud, et ettevõttel ei ole otsest ega kaudset kokkupuudet kodulinnukasvatusettevõtete ega teiste tehistingimustes peetavaid linde kasvatavate ettevõtetega.

(6)

Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõiget 3 muuta, et lisada ettevõtted, kus kasvatatakse kuni 50 tehistingimustes peetavat lindu, selliste kohtade hulka, mille puhul pädev asutus võib A-kategooria taudi puhkemise korral teatavatel asjaoludel otsustada, kas kehtestada piirangutsoon või mitte.

(7)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 28 ja 43 on vastavalt sätestatud üldtingimused erandite tegemiseks loomade ja toodete vedamise keelust kaitse- ja järelevalvetsoonides. Nende üldtingimustega määratakse kindlaks meetmed, mida pädev asutus peab kohaldama tagamaks, et A-kategooria taudi levimise risk sellise liikumise korral on väga väike. Meetmed hõlmavad teatavaid rangeid täiendavaid bioturvameetmeid kõikide vedude puhul päritoluettevõttest kuni mahalaadimiseni sihtettevõttes, mille on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklitega 28 ja 43 määranud päritoluettevõtte pädev asutus. Kui päritoluettevõtte pädev asutus erineb sihtettevõtte pädevast asutusest, ei pruugi päritolukoha pädev asutus olla võimeline tagama kõigi nende meetmete rakendamist, eelkõige teada loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomadega ettevõtete asukohta, et valida nende asukohti vältiv marsruut või tagada, et määratud sihtettevõttes mahalaadimisel rakendatakse täiendavaid bioturvameetmeid.

(8)

Kui päritoluettevõtte pädev asutus erineb määratud sihtettevõtte pädevast asutusest, peaks päritoluettevõtte pädev asutus sihtettevõtte pädevat asutust sellisest määramisest ka teavitama. Selleks et tagada kõigi delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 28 ja 43 sätestatud meetmete nõuetekohane rakendamine, tuleks sihtettevõte määrata päritoluettevõtte ja sihtettevõtte pädeva asutuse koostöös. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõiget 3 ja artikli 43 lõiget 3 vastavalt muuta.

(9)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 30 lõikes 2 ja artikli 46 lõikes 2 on vastavalt sätestatud eritingimused noorkanade vedamise lubamiseks A-kategooria taudi puhangu tõttu loodud kaitse- ja järelevalvetsoonides asuvatest ettevõtetest. Nende artiklite kohaselt võib pädev asutus lubada sellist vedu ainult juhul, kui sihtettevõttes ei ole teisi loetellu kantud liikidesse kuuluvaid peetavaid loomi. Tegelikkuses võivad munakanasid pidavad ettevõtted, kuhu noorkanad veetakse, mõnel juhul koosneda mitmest määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 39 määratletud epidemioloogilisest üksusest, mis peavad olema asustatud eri aegadel, et oleks võimalik tagada munade ühtlane tootmine aasta läbi. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 30 lõiget 2 ja artikli 46 lõiget 2 muuta, pakkumaks võimalust, et kaitse- või järelevalvetsoonist pärit noorkanu võib vedada ka tühja epidemioloogilisse üksusse, mis asub ettevõttes, kus mõnes teises epidemioloogilises üksuses peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi.

(10)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 39 ja 55 on vastavalt sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonides kohaldatavate tõrjemeetmete tühistamise tingimused. Esialgne puhastamine ja desinfitseerimine on olulised meetmed, mida tuleb tõhusalt rakendada, et vältida A-kategooria taudi levikut väljapoole tabandunud ettevõtet. Puhastamise ja desinfitseerimise kord on esitatud kõnealuse delegeeritud määruse IV lisa punktides A ja B. Selle kohaselt on esialgne puhastamine ja desinfitseerimine lõpule viidud, kui desinfektsioonivahend on jäänud töödeldud pinnale vähemalt 24 tunniks. A-kategooria taudide tõrje ja likvideerimise üldtuntud põhimõttena arvestatakse piirangutsoonides rakendatavate meetmete minimaalset kestust alles alates esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpuleviimisest.

(11)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklite 39 ja 55 tekstist ei selgu, millal algab kaitse- ja järelevalvetsoonides rakendatavate meetmete minimaalne kestus, ning see võib viia selleni, et liikmesriigid rakendavad seda nõuet erinevalt. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikleid 39 ja 55 muuta, et määrata selgelt kindlaks kaitse- ja järelevalvetsoonides rakendatavate meetmete minimaalse kestuse arvestamise alguspunkt.

(12)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt võib pädev asutus lubada haudemunade vedamist kaitsetsoonis asuvast ettevõttest samas liikmesriigis asuvasse haudejaama; see hõlmab haudemunade vedu kaitsetsoonis asuvast ettevõttest järelevalvetsoonis asuvasse haudejaama. Kõnealuse delegeeritud määruse artikli 46 lõike 1 punkti a kohaselt võib järelevalvetsoonist pärit ööpäevaste tibude vedamist sama liikmesriigi ettevõtetesse lubada siiski ainult juhul, kui nad on koorunud järelevalvetsooni ettevõtetest pärit munadest. Seepärast ei ole pädeval asutusel delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 46 lõike1 punkti a kohaselt õigust lubada vedada järelevalvetsoonist ööpäevaseid tibusid, kes on koorunud kaitsetsooni ettevõtetest pärit munadest.

(13)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt on lubatud vedada ööpäevaseid tibusid kaitsetsoonis asuvast ettevõttest, kui nad on koorunud piirangutsoonist pärit munadest. Seega võib pädev asutus delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt lubada juhul, kui teatavad tingimused on täidetud, vedada piirangutsoonist ööpäevaseid tibusid, kes on koorunud kaitsetsoonis asuvast ettevõttest pärit munadest. Samuti peaks pädeval asutusel olema võimalik lubada juhul, kui sarnased tingimused on täidetud, vedada järelevalvetsoonist ööpäevaseid tibusid, kes on koorunud kaitsetsooni ettevõtetest pärit munadest. Seepärast tuleks artikli 46 lõike 1 punkti a vastavalt muuta.

(14)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 52 on sätestatud eritingimused, mida tuleb täita, kui pädev asutus lubab järelevalvetsoonis toodetud taimsete söödamaterjalide ja põhu vedamist. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 52 praegusest sõnastusest võib aru saada, et kõik kõnealuse artikli punktides a–d loetletud tingimused peavad olema täidetud. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 52 punktis d osutatakse siiski juhtumile, kui taimsed söödamaterjalid ja põhk on läbinud vähemalt ühe kõnealuse määruse VIII lisas sätestatud riske maandava töötluse. Riske maandava töötluse läbimisega muutuvad taimsed söödamaterjalid ja põhk ohutuks kaubaks ning seetõttu võib neid järelevalvetsoonist välja vedada. Lisaks on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 36 sätestatud eritingimused taimsete söödamaterjalide ja põhu kaitsetsoonist väljavedamise lubamiseks. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 36 võib taimsete söödamaterjalide ja põhu kaitsetsoonist väljavedamist lubada, kui see on läbinud vähemalt ühe delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VIII lisa kohase riske maandava töötluse. Lisaks on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 52 punktides a–d sätestatud tingimused sarnased kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 36 sätestatud tingimustega. Seepärast ei tohiks järelevalvetsoonis toodetud taimsete söödamaterjalide ja põhu vedamise suhtes kohaldada rangemaid tingimusi kui need, mida kohaldatakse kaitsetsoonis toodetud taimsete söödamaterjalide ja põhu vedamise suhtes. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklit 52 tuleks seepärast parandada, et tagada järelevalvetsoonis sarnased piirangud nagu kaitsetsoonis, kui sarnased tingimused on täidetud.

(15)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 59 lõikes 2 on sätestatud nõuded loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade kohta, kes on ette nähtud A-kategooria taudi puhangust tabandunud ettevõtete taasasustamiseks. Need loomad peavad olema pärit ettevõttest, mis ei asu piirangutsoonis ja mille suhtes kohaldatakse peetavatel maismaaloomadel esinevate A-kategooria taudide tõrje meetmeid, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II osa II peatükis. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 59 lõike 2 punktis a on siiski ekslikult viidatud piirangutele, mis on sätestatud kõnealuse delegeeritud määruse III peatükis. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 59 lõike 2 punkti a parandada, et viidata kõnealuse delegeeritud määruse II peatükis sätestatud piirangutele.

(16)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 27 ja 42 on sätestatud loomade, toodete ja muude materjalidega seotud tegevuste, sealhulgas kaitse- ja järelevalvetsoonides, sealt välja või sinna liikumise keelud. Keelud on loetletud kõnealuse delegeeritud määruse VI lisas esitatud tabelis. Loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade vedamine piirangutsooni ettevõtetesse on selle tabeli kohaselt keelatud, et hoida ära seal tsoonis kinnitust leidnud A-kategooria taudile vastuvõtlike peetavate loomade populatsiooni suurenemist. Kui haudemunad viiakse piirangutsoonis asuvasse haudejaama, võidakse selle tulemusel toota ööpäevaseid tibusid, mis suurendab loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade populatsiooni piirangutsoonis. Seepärast on selline vedamine vastuolus keeluga vedada piirangutsooni ettevõtetesse selliseid peetavaid loomi, kes kuuluvad loetellu kantud liikidesse. Seega peaks selline vedamine olema üldjuhul keelatud. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VI lisas esitatud tabelis on ekslikult loetletud ainult piirangutsooni ettevõtetest pärit haudemunade vedamise keeld. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VI lisas esitatud tabeli teksti tuleks seepärast parandada, et viidata ka keelule vedada haudemune piirangutsooni ettevõtetesse.

(17)

Lisaks on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VI lisas loetletud taimse söödamaterjali ja põhu vedamise keelu puhul ekslikult piirdutud kaitsetsoonis saaduga, mis võimaldab järelevalvetsoonis saadud taimse söödamaterjali ja põhu vedu, mis võib kujutada endast taudi levimise riski. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VI lisa tuleks seepärast parandada, et keelata piirangutsoonis saadud taimsete söödamaterjalide ja põhu vedu.

(18)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas on esitatud piirangutsoonist pärit loomsete saaduste, eelkõige liha, kestade ja piima riske maandavad töötlusviisid. Need tauditekitajaid inaktiveerivad töötlusviisid peaksid olema kooskõlas kehtivate liidu õigusaktide, rahvusvaheliste standardite ja uute teaduslike tõenditega. Selle lisa kanne lammaste ja kitsede rõugete viiruse kohta kõnealuste kaupade puhul on praegu täitmata, sest siiani puuduvad teaduslikud andmed või uuringud selliste töötlusviiside kohta. Pidades silmas seda, et hiljuti on liidus esinenud lammaste ja kitsede rõugete puhanguid, tuleks selliste puhangutega tegelevatel liikmesriikidel võimaldada kaitse- ja järelevalvetsoonidest pärit kitsede ja lammaste liha ja piima töötlemist. Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas ei olnud selliseid töötlusviise ette nähtud, sest komisjon ootab lammaste ja kitsede rõugeviiruste ELi referentlaborilt tellitud uuringu tulemusi või rohkem teadusalast nõu Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“). Võttes arvesse lammaste ja kitsede rõugete viiruse ning nodulaarse dermatiidi viiruse sarnasust (mõlemad kuuluvad sugukonda Poxviridae ja perekonda Capripoxvirus), on asjakohane lubada delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisa asjakohases tabelis esitatud riske maandavate töötlusviiside kasutamist. Lammaste ja kitsede rõugete riske maandavate töötlusviiside kasutamine tuleb läbi vaadata, kui on olemas täiendavad teaduslikud tõendid.

(19)

Toiduohutusamet hindas oma hiljutises teaduslikus arvamuses (5) teatavate riske maandavate töötlusviiside tõhusust loomsete saaduste ja muude materjalide puhul seoses A-kategooria taudidega. Toiduohutusamet leidis, et muude töötlusviiside hulgas on liha kuumtöötlemine sisetemperatuuri 70 °C saavutamiseks vähemalt 30 minuti jooksul tõhus meetod sigade Aafrika katku viiruse inaktiveerimiseks. Seepärast tuleks uute teaduslike tõendite põhjal ja kooskõlas Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) sigade Aafrika katku käsitleva rahvusvahelise standardiga (6) vastavalt muuta delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisa, et lisada sinna sigade Aafrika katku riski maandav töötlus.

(20)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VIII lisaga on ette nähtud „kaitsetsoonist pärit mitteloomsete saaduste riske maandav töötlemine“, kuigi viited sellisele töötlemisele on esitatud ka kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 52, milles käsitletakse eritingimusi taimsete söödamaterjalide ja põhu järelevalvetsoonist vedamise lubamiseks. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VIII lisa pealkirja parandada, et see viitaks „piirangutsoonist pärit mitteloomsete saaduste riske maandavale töötlemisele“.

(21)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/687 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2020/687 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 21 lõikesse 3 lisatakse punkt g:

„g)

ettevõtted, kus kasvatatakse kuni 50 tehistingimustes peetavat lindu, tingimusel et neil ei ole otsest ega kaudset kokkupuudet kodulinnukasvatusettevõtete ega teiste tehistingimustes peetavaid linde kasvatavate ettevõtetega.“

2)

Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Päritoluettevõtte pädev asutus määrab kaitsetsoonist väljaveo või kaitsetsooni sisseveo sihtettevõtte. Kui päritoluettevõtte pädev asutus erineb sihtettevõtte pädevast asutusest, määrab ta selle ettevõtte koostöös sihtettevõtte pädeva asutusega.“

3)

Artikli 30 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

sihtettevõttes või sihtkohaks olevas epidemioloogilises üksuses ei ole teisi loetellu kantud liikidesse kuuluvaid peetavaid loomi;“.

4)

Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pädev asutus võib käesoleva peatüki 1. ja 2. jao alusel kohaldatavad tauditõrjemeetmed tühistada ainult juhul, kui:

a)

X lisas nimetatud miinimumperiood, mis järgnes tabandunud ettevõttes artikli 15 kohaselt tehtud esialgse puhastamise ja desinfitseerimise ning vajaduse korral putukate ja näriliste tõrje lõpuleviimise kuupäevale, on lõppenud ning

b)

kõikides kaitsetsoonis loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavates ettevõtetes on loetellu kantud liikidesse kuuluvatele loomadele tehtud kliiniline läbivaatus ja vajaduse korral laboriuuringud vastavalt artiklile 26 ja nende tulemused on olnud soodsad.“

5)

Artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Päritoluettevõtte pädev asutus määrab järelevalvetsoonist väljaveo või järelevalvetsooni sisseveo sihtettevõtte. Kui päritoluettevõtte pädev asutus erineb sihtettevõtte pädevast asutusest, määrab ta selle ettevõtte koostöös sihtettevõtte pädeva asutusega.“

6)

Artikli 46 lõike 1 punkti a muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„sama liikmesriigi ettevõtetesse, kus nad piirangutsooni ettevõtetest pärit munadest koorusid, kui:“;

b)

lisatakse alapunkt iii:

„iii)

veovahend pitseeritakse laadimisel pädeva asutuse poolt või tema järelevalve all.“

7)

Artikli 46 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

sihtettevõttes või sihtkohaks olevas epidemioloogilises üksuses ei ole teisi loetellu kantud liikidesse kuuluvaid peetavaid loomi;“.

8)

Artikli 55 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pädev asutus võib järelevalvetsoonis 1. ja 3. jao alusel kohaldatavad tauditõrjemeetmed tühistada ainult juhul, kui:

a)

XI lisas nimetatud miinimumperiood, mis järgnes tabandunud ettevõttes artikli 15 kohaselt tehtud esialgse puhastamise ja desinfitseerimise ning vajaduse korral putukate ja näriliste tõrje lõpuleviimise kuupäevale, on lõppenud;

b)

kaitsetsoonis on täidetud artikli 39 lõike 1 punktis b sätestatud nõuded ning

c)

esinduslikul arvul loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavates ettevõtetes on toimunud veterinaarjärelevalve ametnike kontrollkäigud vastavalt artiklile 41 ja nende tulemused on olnud soodsad.“

9)

VII lisas asendatakse esimene tabel liha, kestade ja piima kohta käesoleva määruse lisas esitatud tabeliga.

Artikkel 2

Delegeeritud määrust (EL) 2020/687 parandatakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 punktis 10 asendatakse mõiste „kestad“ määratlus järgmisega:

„10)

„kestad“ – põied ja sooled, mida on pärast puhastamist töödeldud kudede kraapimise, rasvatustamise ja pesemise teel ning mis on soolatud või kuivatatud;“.

2)

Artikli 52 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

on ette nähtud järelevalvetsoonis kasutamiseks või“.

3)

Artikli 59 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ei ole pärit ettevõttest, mille suhtes kehtivad II peatükis sätestatud piirangud, ning“.

4)

VI lisa tabelit parandatakse järgmiselt.

a)

tabeli kümnenda rea esimese veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Haudemunade vedu piirangutsooni ettevõtetesse ja sealt välja“;

b)

tabeli viimase rea esimese veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Piirangutsoonis saadud taimsete söödamaterjalide ja põhu vedu“.

5)

VIII lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„ PIIRANGUTSOONIST PÄRIT MITTELOOMSETE SAADUSTE RISKE MAANDAV TÖÖTLEMINE “.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

(3)  Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

(4)  Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(5)  EFSA Journal 2022; 20(8):7443.

(6)  WOAH maismaaloomade tervise koodeks, 30. väljaanne, 2022. I ja II köide, ISBN 978–92-95121-28–7; https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/


LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisa esimene tabel liha, kestade ja piima kohta asendatakse järgmisega:

„Töötlusviis

FMD (1)

RP

RVFV

LSD

CBPP

SPGP

PPR

CCPP

CSF

ASF

AHS

HPAI

NCD

LIHA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine hermeetiliselt suletud mahutis, et saavutada F0  (2) väärtuseks vähemalt 3

x

 

 

 

 

 

X

 

X

X

 

X

X

Kuumtöötlemine sisetemperatuurini 80 °C

X

 

 

 

 

 

X

 

X

X

 

X

X

Kuumtöötlemine sisetemperatuurini 70 °C

X

 

 

 

 

 

X

 

X

 

 

X

X

(Eelnevalt konditustatud ja rasvatustatud liha) kuumtöötlemine nii, et selle sisetemperatuur oleks vähemalt 70 °C vähemalt 30 minuti vältel

X

 

 

 

 

 

X

 

X

X

 

 

 

Hermeetiliselt suletud mahutis vähemalt 60 °C juures vähemalt 4 tundi

X

 

 

 

 

 

X

 

X

X

 

 

 

Sisetemperatuur 73,9 °C vähemalt 0,51 sekundiks (3)

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

Sisetemperatuur 70,0 °C vähemalt 3,5 sekundiks (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

Sisetemperatuur 65,0 °C vähemalt 42 sekundiks (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

Sisetemperatuur 60 °C vähemalt 507 sekundiks (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

Kuumtöötlemine kuivatamiseks, et saavutada Aw väärtus kuni 0,93 ja pH väärtus kuni 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine vähemalt 65 °C sisetemperatuurini nii pikaks ajaks, kui on vaja, et saavutada pastöriseerimisväärtus (pv), mis on vähemalt 40

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

Kondiga liha loomulik kääritamine ja laagerdamine: vähemalt 9 kuud, et saavutada Aw väärtus kuni 0,93 ja pH väärtus kuni 6

X

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Kondita liha loomulik kääritamine ja laagerdamine: vähemalt 9 kuud, et saavutada Aw väärtus kuni 0,93 ja pH väärtus kuni 6

X

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

 

 

Seljatükkide loomulik kääritamine: vähemalt 140 päeva, et saavutada Aw väärtus kuni 0,93 ja pH väärtus kuni 6 (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

 

 

Tagaosade loomulik kääritamine: vähemalt 190 päeva, et saavutada Aw väärtus kuni 0,93 ja pH väärtus kuni 6 (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

 

 

Itaalia stiilis kondiga tagaosade kuivatamine pärast soolamist: vähemalt 313 päeva  (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Hispaania stiilis kondiga tagaosade ja seljatükkide kuivatamine pärast soolamist  (4):

—

Ibeeria tõugu sigade tagaosad: vähemalt 252 päeva

—

Ibeeria tõugu sigade abaosad: vähemalt 140 päeva

—

Ibeeria tõugu sigade seljatükid: vähemalt 126 päeva

—

Serrano sink: vähemalt 140 päeva

X

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

 

 

Rümpade laagerdamine temperatuuril vähemalt 2 °C vähemalt 24 tunni jooksul pärast tapmist

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rupsi eemaldamine

 

 

 

X

X

X

 

X

 

 

 

 

 

KESTAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Soolamine kuiva naatriumkloriidi (NaCl) või selle küllastunud lahusega (Aw < 0,80) vähemalt 30 järjestikuse päeva jooksul ümbritseva keskkonna temperatuuril vähemalt 20 °C

X

 

 

OK (5)

 

 

X

 

X

X

 

 

 

Soolamine fosfaadilisandiga kuiva soola (86,5 % NaCl, 10,7 % Na2HPO4 and 2,8 % Na3PO4) või selle küllastunud lahusega (Aw < 0,80) vähemalt 30 järjestikuse päeva jooksul ümbritseva keskkonna temperatuuril vähemalt 20 °C

X

 

 

 

 

X

 

X

X

 

 

 

Soolamine naatriumkloriidiga (NaCl) vähemalt 30 päeva jooksul (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pleegitamine (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuivatamine (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PIIM

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine (steriliseerimine), et saavutada F0 väärtuseks vähemalt 3

X

 

 

 

SC (5)

 

 

SC (5)

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine (kõrgkuumutamine): vähemalt 132 °C juures vähemalt 1 sekundi jooksul

X

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine (kõrgkuumutamine): vähemalt 135 °C juures sobiva aja jooksul

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine (lühiajaline kõrgpastöriseerimine), kui piima pH väärtus on alla 7, vähemalt 72 °C juures vähemalt 15 sekundit

X

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine (lühiajaline kõrgpastöriseerimine), kui piima pH väärtus on vähemalt 7, vähemalt 72 °C juures vähemalt 15 sekundit, kaks korda

X

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Kuumtöötlemine (lühiajaline kõrgpastöriseerimine) koos füüsilise töötlemisega, et saavutada vähemalt 1 tunniks pH väärtus alla 6 või et saavutada piima sisetemperatuur vähemalt 72 °C, koos kuivatamisega

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pastöriseerimine, mis seisneb ühekordses kuumtöötlemises, mille toime on vähemalt samaväärne 72 °C rakendamisega 15 sekundi jooksul

X

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 


(1)  Taudide lühendid vastavalt II lisale.

(2)  F0 on arvutatud surmav mõju bakterieostele. F0 väärtus 3 tähendab, et toote kõige külmemat kohta on piisavalt kuumutatud, et saavutada sama surmav toime nagu 121 °C (250 °F) juures kolmeminutilise kiire kuumutamise ja jahutamise vältel.

(3)  Üksnes kodulinnuliha puhul.

(4)  Ainult sigade puhul.

(5)  Ohutu kaup.

(6)  Mitte veistelt, lammastelt, kitsedelt ja sigadelt saadud kestade puhul.“