I.

Sissejuhatus

1.

Käesoleva kohtuasja esemeks olevas eelotsusetaotluses küsib Cour de cassation (Prantsusmaa kassatsioonikohus) Euroopa Kohtult, kas määruse (EÜ) nr 207/2009 ( 2 ) artikli 52 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud ning vastavalt ühel selle määruse artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutse keeldumispõhjuse olemasolul ning taotleja pahausksusel põhineva ühenduse kaubamärgi (nüüd ELi kaubamärk) absoluutsete kehtetuks tunnistamise põhjuse kohaldamisala vahel võib olla kattuvusi.

2.

Täpsemalt küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas tahe säilitada aegunud patendist tulenenud õigused tehnilisele lahendusele on piisav, et tõendada taotleja pahausksust kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeval, kui pärast seda kuupäeva ilmneb, et tähis, mille registreerimist taotleti, ei sisalda tehnilist lahendust ja et vaidlusalust kaubamärki ei saa seega kehtetuks tunnistada määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti a alusel koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud absoluutse keeldumispõhjusega, mille kohaselt ei saa registreerida tähiseid, mis annavad kaubamärgi omanikule selliste lahenduste suhtes monopoli.

3.

Selleks esitab ta Euroopa Kohtule kolm küsimust, millest esimene puudutab määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud absoluutsete kehtetuks tunnistamise põhjuste vahelist suhet ning teine ja kolmas selle määruse artikli 52 lõike 1 punkti b tõlgendamist.

4.

Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuasjas, milles käsitletakse CeramTec GmbH (edaspidi „CeramTec“) poolt Coorstek Bioceramics LLC (edaspidi „Coorstek“) vastu esitatud kaubamärgiõiguste rikkumise hagi ning milles Coorstek on esitanud vastuhagi kolme CeramTecile kuuluva ELi kaubamärgi (edaspidi „vaidlusalused kaubamärgid“) kehtetuks tunnistamise nõudes.

II.

Õiguslik raamistik

5.

Määrust nr 207/2009 muudeti määrusega (EL) 2015/2424, ( 3 ) mis jõustus 23. märtsil 2016, ning see tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. oktoobrist 2017 määrusega (EL) 2017/1001. ( 4 ) Käesoleval juhul on kõigi põhikohtuasja asjaolude suhtes ratione temporis kohaldatav määruse nr 207/2009 algredaktsioon. ( 5 )

6.

Määruse nr 207/2009 artiklis 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii oli põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis ette nähtud, et ei registreerita tähiseid, „mis koosnevad ainult […] kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks“.

7.

Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõige 1 oli sõnastatud järgmiselt:

III.

Põhikohtuasi ja menetlus Euroopa Kohtus

8.

CeramTec on Saksamaal asuv äriühing, kes on spetsialiseerunud selliste tehniliste keraamiliste komponentide väljatöötamisele, tootmisele ja turustamisele, mis on mõeldud eelkõige puusa- või põlveimplantaatide valmistamiseks ja mida ta müüb proteeside tootjatele, kes koostavad neid kasutades täielikud puusaproteesid, mida seejärel müüakse lõppkasutajatele, nagu haiglad või ortopeediakirurgid.

9.

Coorstek on Ameerika Ühendriikides asuv äriühing, kes tegeleb meditsiiniliste kõrgtehnoloogiliste keraamiliste komponentide tootmisega eelkõige puusaliigese ja selgroo proteeside ning hambaproteeside jaoks.

10.

CeramTecile kuulus Euroopa patent nr EP 0 542 815, milles märgitud riik oli Prantsusmaa ja mis puudutas keraamilist komposiitmaterjali ning mille kehtivusaeg lõppes 5. augustil 2011.

11.

CeramTec esitas 23. augustil 2011 kolme ELi kaubamärgi (edaspidi „vaidlusalused kaubamärgid“) taotlused:

12.

CeramTec esitas 13. detsembril 2013. aastal Coorsteki vastu hagi kaubamärgiõiguste rikkumise ja parasiitliku konkurentsi lõpetamise nõudes. Coorstek esitas vastuhagi vaidlusaluste kaubamärkide kehtetuks tunnistamise nõudes.

13.

Cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus, Prantsusmaa) tunnistas 25. juuni 2021. aasta otsusega vaidlusalused kaubamärgid pahauskse esitamise tõttu kehtetuks (edaspidi „Pariisi apellatsioonikohtu otsus“).

14.

Nimetatud kohus märkis, et vaidlusaluste kaubamärkide registreerimistaotluste esitamise kuupäeval oli CeramTec veendunud kroomoksiidi tehnilises mõjus meditsiiniliste proteeside koostisse kuuluvate keraamiliste kuulikeste tugevuse ja vastupidavuse tagamisele ning et ta soovis kaitsta kuulikeste roosat värvitooni, mis tuleneb kroomoksiidi esinemisest keraamikas. Ta järeldas sellest, et nimetatud äriühingu soov oli pikendada oma monopoli asjaomase tehnilise lahenduse suhtes, mis oli varem kaitstud äsja kehtivustähtaja ületanud patendiga, ning takistada konkurentide sisenemist turule, kus tal oli tänu sellele patendile valitsev seisund. Seega soovis CeramTec saada ainuõiguse muudel eesmärkidel kui need, mis on seotud kaubamärgi ülesandega.

15.

CeramTec esitas selle Cour d’appel de Paris’ (Pariisi apellatsioonikohus, Prantsusmaa) otsuse peale kassatsioonkaebuse. Ta väidab, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b tõlgendus, mis võimaldaks kaubamärgi kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et taotlejal oli lihtsalt tahe säilitada õigused tehnilisele lahendusele, ilma et oleks tõendatud, et õigus kaubamärgile tegelikult tagab või säilitab sellise tehnilise lahenduse kaitse, tähendab artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisalast kõrvale kaldumist ja nende kahe sätte vastavate kohaldamisalade eiramist. Käesoleval juhul avastas CeramTec pärast oma patendi kehtivuse lõppemist ja vaidlusaluste kaubamärkide taotluste esitamist, et kroomoksiidil, mis annab kaubamärgina taotletud roosa värvitooni, ei oma tegelikult mingit tehnilist mõju. Neil asjaoludel ei saanud vaidlusalused kaubamärgid tema arvates kaubamärgiõiguse eesmärgist kõrvale kalduda. Ta väidab, et ainuüksi taotluse esitaja tahe ei oma tähtsust ja et vastupidise lahendusega nõustumine tähendaks, et pahausksuse mõistest tehtaks tagauks kohaldamaks määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii ja artikli 52 lõike 1 punkti a koostoimel põhinevat kehtetuks tunnistamise põhjust, ilma et selle kohaldamise tingimused oleksid täidetud.

16.

Coorstek väidab, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktil a koostoimes artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii ning artikli 52 lõike 1 punktil b on erinevad eesmärgid ning esimest ei saa pidada erisätteks, mis oleks teise suhtes esimuslik. Tegemist on kahe täiesti erineval alusel kaubamärgi kehtetuks tunnistamise olukorraga. Tema arvates kahjustaks tähise registreerimise taotluse esitamine selleks, et reserveerida endale tehniline lahendus, ausat konkurentsi, isegi kui üldkasutatavaks muutunud patendiga hõlmatud tehniline mõju osutub lõpuks ebatõhusaks.

17.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et CeramTeci apellatsioonkaebus tõstatab uue küsimuse määruse nr 207/2009 artikli 7 – millele viitab selle määruse artikli 52 lõike 1 punkt a – ja artikli 52 lõike 1 punkti b vahelise seose kohta. Ta märgib, et CeramTec esitas vaidlusaluste kaubamärkide rikkumise hagi Coorsteki vastu ka Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis ning et Saksamaal alustatud kohtuasjas lähtus Stuttgarti apellatsioonikohus oma 13. märtsi 2023. aasta otsuses teistsugusest lähenemisviisist, võrreldes cour d’appel de Paris’ (Pariisi apellatsioonikohus) otsusega. ( 6 ) Ta järeldab sellest, et liikmesriikide apellatsioonikohtute tõlgendus on erisugune.

18.

Nendel asjaoludel otsustas Cour de cassation (Prantsusmaa kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

19.

Oma seisukohad esitasid põhikohtuasja pooled, Prantsuse valitsus ja Euroopa Komisjon. Need huvitatud isikud kuulati ära 13. novembri 2024. aasta kohtuistungil.

IV.

Analüüs

20.

Vastavalt Euroopa Kohtu soovile keskendun käesolevas ettepanekus esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele.

21.

Enne nende läbivaatamist tuletan lühidalt meelde asjakohast kohtupraktikat, mis käsitleb taotleja pahausksust ELi kaubamärgi registreerimisel.

A.

Asjasse puutuva kohtupraktika lühiülevaade

22.

Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis b kasutatud mõiste „pahausksus“ on liidu õiguse autonoomne mõiste. ( 7 ) Kuna nimetatud määruses puudub selle mõiste määratlus, tuleb selle tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda selle tähendusest tavakeeles, võttes arvesse nii mõiste kasutamise konteksti kui ka selle määrusega taotletavaid eesmärke. ( 8 )

23.

Kuigi mõiste „pahausksus“ tavakeele tähenduses eeldab ebaausat meeleseisundit või tahet, tuleb seda mõistet tõlgendada teisiti kaubamärgiõiguse kui äritegevuse kontekstis. ( 9 ) Euroopa Kohus täpsustas ühtlasi kohtuotsuses Koton, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis b ette nähtud absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus on kohaldatav siis, kui asjakohastest ja ühtelangevatest tõenditest nähtub, et ELi kaubamärgi omanik ei ole esitanud selle kaubamärgi registreerimise taotlust mitte eesmärgiga osaleda ausalt konkurentsis, vaid tahtega kahjustada vastuolus ausate tavadega kolmandate isikute huve, või isegi konkreetset kolmandat isikut silmas pidamata saada ainuõigus muudel eesmärkidel kui need, mis on seotud kaubamärgi ülesannetega, muu hulgas kaubamärgi põhiülesandega tähistada päritolu. ( 10 )

24.

Taotleja pahausksust määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b tähenduses tuleb kontrollida igakülgselt, võttes arvesse kõiki käsitletaval juhul asjakohaseid tegureid. ( 11 ) Kaubamärgitaotleja tahe on subjektiivne element, mille pädevad haldus- ja kohtuasutused peavad siiski objektiivselt kindlaks määrama. ( 12 ) Euroopa Kohtu hinnangul saab pahausksuse nõuet objektiivselt hinnata üksnes sel viisil. ( 13 )

25.

Selle hinnangu andmisel on asjakohasteks teguriteks eelkõige asjaolu, et hageja teadis või oleks pidanud olema teadlik asjaoludest, mida talle seoses tema vastu esitatud pahausksuse nõudega ette heidetakse. ( 14 ) Nagu kohtujurist Sharpston selgitas oma ettepanekus kohtuasjas Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli, ( 15 ) saab tahet a priori pidada ebaausaks vaid siis, kui asjasse puutuv osapool on teadlik asjaoludest, mille puhul muutub see hinnang asjakohaseks. ( 16 ) Ainuüksi sellisest teadmisest või teadmise eeldusest pahausksuse tõendamiseks siiski ei piisa. ( 17 )

26.

Euroopa Kohus ja Euroopa Liidu Üldkohus on pidanud asjakohaseks muid asjaolusid, sealhulgas eelkõige kaubamärgitaotlust kujul, nagu see esitati, ja selle ulatust, ( 18 ) taotletava kaubamärgi päritolu ja varasemat kasutamist, ( 19 ) ning samuti taotletava kaubamärgi olemust, ( 20 ) kehtetuks tunnistamise taotleja ja vaidlusaluse kaubamärgi omaniku vahelisi ärisuhteid, registreerimistaotluse esitamise ärilist loogikat ja selle taotluse esitamisega seotud sündmuste ajalist järjestust, ( 21 ) samuti tähise tuntuse taset registreerimistaotluse esitamise ajal. ( 22 ) Kõik need tegurid on vaid näited teguritest, mida saab arvesse võtta. ( 23 ) Üldistatult – nagu märkis kohtujurist Sharpston oma ettepanekus kohtuasjas Lindt – ei saa mõistet „pahausksus“ määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b tähenduses kitsendada teatud piiratud asjaolude kategooriaga. ( 24 )

27.

Kokkuvõttes, kuigi Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktika annab selgeid juhiseid selle kohta, kuidas ELi kaubamärgi taotleja pahausksust hinnata, ei ole seda mõistet siiani veel määratletud. See aga kajastab vastava absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse aluseks olevat üldist huvi takistada sellise kaubamärgi registreerimist, mis on kuritarvituslik või vastuolus ausate tööstus- ja kaubandustavadega. See eesmärk seataks kahtluse alla, kui pahausksus oleks ammendavalt määratletud ja seda saaks tõendada üksnes asjaoludega, mis on ammendavalt loetletud. ( 25 )

B.

Esimene eelotsuse küsimus

28.

Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused on „autonoomsed“ ja „teineteist välistavad“.

29.

Käsitlen järjekorras esiteks nende kehtetuse põhjuste autonoomia küsimust ja teiseks küsimust, kas need on teineteist välistavad.

1.

Kas määruse nr 207/2009 artikli 52 lõikes 1 ette nähtud absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused on autonoomsed?

30.

Nagu kõik käesolevas menetluses oma seisukohad esitanud huvitatud isikud olen ka mina seisukohal, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõikes 1 ette nähtud absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused on teineteisest sõltumatud ja autonoomsed selles mõttes, et ühe kohaldamine ei eelda teise kohaldamist või kohaldamata jätmist ega sõltu sellest. Kummalgi neist on oma kohaldamisala ja kumbki on üksi aluseks ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamisele, kui tema kohaldamise tingimused on täidetud.

31.

Esiteks on selline sõltumatus hõlpsasti tuletatav määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 sõnastusest ja ülesehitusest. Need kaks absoluutset kehtetuks tunnistamise põhjust on sätestatud eraldiseisvalt, moodustades kaks eraldi punkti loetelus, mille ainsad elemendid nad on. Nad on eraldatud semikooloniga, mis kajastab semantiliselt liidu seadusandja tahet neid kahte olukorda selgelt eristada. Lisaks ei sisalda kõnealune säte oma sissejuhatavas lauses ega alljärgnevas loetelus ühtegi märget selle kohta, et selle elemendid oleksid kumulatiivsed.

32.

Seejärel kinnitab määruse nr 207/2009 artikli 52 lõikes 1 loetletud absoluutse kehtetuks tunnistamise klauslite autonoomiat nende konteksti ja nendega taotletavate eesmärkide analüüs.

33.

Esiteks, mis puudutab konteksti, siis tuleneb selline autonoomia kõigepealt asjaolust, et erinevalt kehtetuks tunnistamise põhjusest selle sätte punktis b viitab kehtetuks tunnistamise põhjus a määruse artiklis 7 sätestatud absoluutsetele registreerimisest keeldumise põhjustele ning seda tuleb lugeda ja tõlgendada koostoimes selle artikliga. Edasi, nagu on märkinud mitu käesolevas menetluses märkusi esitanud huvitatud isikut, on kõik määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikes 1 loetletud registreerimisest keeldumise põhjused üksteisest sõltumatud ja vajavad eraldi hindamist, ( 26 ) nii et määruse artikli 52 lõike 1 punktis a viidatakse absoluutsetele kehtetuks tunnistamise põhjustele, mis on üksteisest sõltumatud ja millel on omaette kohaldamisala. A fortiori tuleb sellist autonoomiat tunnustada selle sätte punktis b ette nähtud kehtetuks tunnistamise põhjuse suhtes. Lõpuks, kuigi määruse nr 207/2009 artikli 52 lõige 1 tervikuna sisaldab ammendavat loetelu ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjustest, ( 27 ) on punktides a ja b ette nähtud sätted erinevad, kuna esimene on suletud ja kohaldatav üksnes selle määruse artikli 7 lõikes 1 ammendavalt loetletud juhtudel, teises viidatakse avatud ja arenevale mõistele „pahausksus“, mida võib kohaldada määramata arvul juhtudel.

34.

Teiseks, mis puudutab eesmärke, siis määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud absoluutsetel kehtetuks tunnistamise põhjustel – kuigi nad jagavad liidu kaubamärgiõigusega taotletavat ühist eesmärki, milleks on aidata kaasa moonutamata konkurentsi süsteemile liidus ( 28 ) – on siiski erinevad ülesanded.

35.

Selle sätte punktis a ette nähtud absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse mõte on tunnistada kehtetuks kaubamärgid, mis on registreeritud hoolimata asjaolust, et need ei vasta kõigile selle määruse artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja seega on need registreerimiskõlbmatud. Selle kehtetuks tunnistamise põhjuse abil kõrvaldatakse puudustega kaubamärk ja kaitstakse üldist huvi, mis on absoluutse keeldumispõhjuse aluseks.

36.

Mis puudutab eelkõige määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud põhjendust, mis on ainus, mis on käesolevas asjas asjakohane, ( 29 ) siis on Euroopa Kohus otsustanud, et selle aluseks olev üldine huvi on vältida seda, et kaubamärgiõigusest tulenev kaitse annab selle omanikule monopoli ühe toote tehniliste lahenduste või kasulike omaduste osas. ( 30 ) Euroopa Kohus on samuti täpsustanud, et see säte tasakaalustab kahte nõuet, mis mõlemad võivad kaasa aidata õiglase ja ausa konkurentsisüsteemi loomisele, nimelt ühelt poolt vältida patenditud tehnilise lahenduse kaitse jätkumist pärast patendi kehtivusaja lõppemist ja teiselt poolt piirata registreerimiskõlbmatust üksnes taoliste kaubamärkidega, mis tõepoolest takistaksid asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt. ( 31 )

37.

Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis b ette nähtud absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse eesmärk on tagada, et ettevõtjad, kes soovivad kasutada ELi kaubamärgisüsteemi, osaleksid konkurentsis ausalt. Seega on selle eesmärk sanktsioneerida registreerimistaotluses, mitte kaubamärgis kui sellises esinevat olemuslikku viga. ( 32 )

38.

Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud kehtetuks tunnistamise põhjuste autonoomsus ei tähenda tingimata, et need oleksid ühtlasi teineteist välistavad.

2.

Kas määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 absoluutsed kehtetuks tunnistamise sätted on teineteist välistavad?

39.

Algatuseks märgin, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 sõnastus ei sisalda selle sissejuhatavas lauses ega järgnevas loetelus väljendeid, millest võiks välja lugeda, et selle loetelu kaks osa oleksid teineteist välistavad või vastupidi, et neid võiks kohaldada koos. Seega tuleb analüüsida küsimust, kas need elemendid on omavahel loogilises välistavussuhtes, võttes eelkõige arvesse konteksti ja eesmärke, millesse see säte kuulub.

40.

Sellega seoses näib mulle esimesena, et miski määruses nr 207/2009 ei takista ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamist mitme absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse alusel, mis on ette nähtud selle määruse artikli 52 lõike 1 punktis a või punktides a ja b. Selline võimalus ei ole tõenäoliselt sagedane, kuna kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks piisab sellest, kui ühe kehtetuks tunnistamise põhjuse tingimused on täidetud, ( 33 ) ja kuna kehtetuks tunnistamise tagajärjed on samad sõltumata põhjusest, miks kaubamärk kehtetuks tunnistati. ( 34 ) Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktide a ja b kumulatiivset kohaldamist ei saa siiski välistada, võttes eelkõige arvesse, et selle määruse artikli 52 lõike 3 kohaselt ei saa ELi kaubamärki tervikuna kehtetuks tunnistada, kui kehtetuks tunnistamise põhjus on olemas ainult mõne kauba või teenuse puhul, mille jaoks see ELi kaubamärk on registreeritud. ( 35 )

41.

Teisena tuleb märkida, et miski määruses nr 207/2009 ei võimalda järeldada, et kui tuvastatakse ühe määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis a või b nimetatud absoluutsete kehtetuks tunnistamise põhjuse kohaldamatus, siis on see takistuseks ka teise kõnealuse põhjuse kohaldamisele. Käesoleva ettepaneku punktidest 31–38 nähtub, et need kehtetuks tunnistamise põhjused erinevad nii nende kohaldamise tingimuste kui ka eseme ja eesmärgi poolest. Seega ei saa a priori välistada, et kui need mõlemad on esitatud kehtetuks tunnistamise vastuhagi põhjendamiseks ning üks neist on läbi vaadatud ja tagasi lükatud, siis teine on siiski kohaldatav. Näiteks asjaolu, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 2 kohaselt ei või selle määruse lõike 1 punktil a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktidega b, c või d põhinevat kehtetuks tunnistamise nõuet rahuldada põhjusel, et vaidlusalune kaubamärk on vahepeal omandanud eristusvõime, ei ole takistuseks selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamisele sama määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alusel, millele on samuti tuginetud sellesama nõude põhjendamiseks, kui tõendatakse, et asjaomase kaubamärgi omanik on registreerinud selle pahauskselt.

3.

Järeldus seoses esimese eelotsuse küsimusega

42.

Eeltoodud kaalutlusi arvestades olen seisukohal, et esimesele eelotsuse küsimusele tuleb vastata, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused on autonoomsed, kuid mitte teineteist välistavad.

C.

Teine eelotsuse küsimus

43.

Teise küsimusega, mis on esitatud juhuks, kui Euroopa Kohus peaks vastama esimesele küsimusele eitavalt, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas taotleja, kes soovib kaitsta tähist, mis koosneb üksnes tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalikust kujust, võib kvalifitseerida pahauskseks sõltumata küsimusest, kas asjaomase tähise registreerimine on vastuolus määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud absoluutse keeldumispõhjusega.

44.

Esimese eelotsuse küsimuse analüüsist nähtub, et taotleja pahausksusel põhineval ELi kaubamärgi absoluutsel kehtetuks tunnistamise põhjusel on oma kohaldamisala ja eesmärk, võrreldes absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjustega, mis põhinevad absoluutse registreerimisest keeldumise põhjuse olemasolul.

45.

Pahausksuse tuvastamine ei sõltu sellest, kas kaubamärgitaotluse esemeks olev tähis on registreeritav või mitte, vaid selleks tuleb hinnata taotleja tahet, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, ja selle vastavust käitumisnormidele, mida tunnustatakse kaubamärgiõiguse ja kaubandustegevuse kontekstis vastuvõetavana. ( 36 )

46.

Seega, nagu komisjon oma seisukohtades õigesti märgib, ei saa pahausksust tuletada üksnes objektiivsest asjaolust, et kaubamärgitaotlus esitati sellise tähise kaitsmiseks, mille registreerimine on ühel määruse nr 207/2009 artiklis 7 ette nähtud absoluutsel keeldumispõhjusel välistatud. See läheks vastuollu nii selle määruse artikli 52 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud absoluutsete kehtetuks tunnistamise põhjuste autonoomiaga kui ka põhimõttega, et vastupidiste tõendite puudumisel tuleb eeldada heausksust. ( 37 ) Seevastu tuvastus, et tähis on registreeritud vastuolus registreerimisest keeldumise absoluutse põhjusega, tähendab, et täidetud on kõik selle põhjuse kohaldamise objektiivsed tingimused, olenemata taotleja tahtest.

47.

Absoluutsete kehtetuks tunnistamise põhjuste autonoomia ei välista siiski võimalikke kattuvusi kaubamärgi kehtivuse hindamise konkreetsel juhul.

48.

Pahausksete registreerimiste olemuse tõttu võivad neid iseloomustada erinevad faktilised ja õiguslikud asjaolud. See muudab eriti keeruliseks määratleda abstraktselt, mis üht taolist registreerimist iseloomustab, ja nagu juba viidatud, tähendab see, et iga pahausksuse väidet tuleb hinnata kõigi kehtetuks tunnistamise taotluse esitaja poolt esitatud asjakohaste asjaolude põhjal.

49.

Sellega seoses ei saa välistada, et mõned selle hindamise raames arvesse võetavad tegurid võivad olla asjakohased ka selle hindamisel, kas kaubamärgi registreerimisel on rikutud üht absoluutset registreerimisest keeldumise põhjust, kuid see ei nõua, et kõik selle põhjuse kohaldamise tingimused oleksid täidetud.

50.

Ühtlasi jõudis Euroopa Kohus sarnasele järeldusele kohtuotsuses Koton, kus ta pidi analüüsima võimalikke kattuvusi taotleja pahausksusel põhineva absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse ja määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktis a ette nähtud suhtelise kehtetuks tunnistamise põhjuse vahel, milleks on sellise varasema kaubamärgi olemasolu, mida võidakse taotletava tähisega segi ajada. ( 38 )

51.

Taolises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus kehtetuks tunnistamise vastuhagi raames heidetakse ELi kaubamärgi omanikule sisuliselt ette seda, et ta järgis kaubamärgi registreerimisega strateegiat, mille eesmärk oli takistada tema konkurentidel pakkuda turul taolist tehnilist lahendust sisaldavaid kaupu, mille suhtes tal oli varem monopoolne õigus nüüdseks aegunud patendi alusel, on küsimus, kas sellist registreerimist tuleb pidada pahauskseks, eraldiseisev küsimusest, kas asjaomane kaubamärk koosneb üksnes tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalikust kujust ja kuulub seetõttu määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis a koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii sätestatud absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse kohaldamisalasse. Esimesel juhul seatakse kahtluse alla taotleja eesmärkide õiguspärasus, teisel juhul aga kaubamärgi kehtivus.

52.

Sellest järeldub, et kui ei ole täidetud tingimused määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti a kohaldamiseks koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii, siis ei ole iseenesest välistatud, et sellekohast kaebust menetlev riigisisene kohus tuvastab, et asjaomane kaubamärk on registreeritud pahauskselt, kui asjakohaste ja ühtelangevate tõenditega tõendatakse, et kaubamärgi omanik ei esitanud selle registreerimise taotlust mitte eesmärgiga osaleda ausalt konkurentsis, vaid ebaausa tahtega.

53.

Sellise tahte olemasolu hindamisel võib liikmesriigi kohus, kelle poole pöördutakse, võtta arvesse asjaolusid, mida oleks saanud arvesse võtta, et kontrollida asjaomase kaubamärgi kehtivust määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti a alusel koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii, nagu näiteks asjaomase kaubamärgi olemus ja asjaolu, et selle kaubamärgi teatavaid omadusi kaitses varem patent, mille kehtivus on vahepeal lõppenud. Sellise võimaluse tunnistamine ei too kaasa taotleja pahausksuse hindamist, „arvestades üksnes määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud absoluutset registreerimisest keeldumise põhjust“ ega nimetatud sätte ja määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b „koostoimes“ tõlgendamist ( 39 ) ega asenda ka „pahausksuse“ mõistele viidates selle põhjuse kohaldamise tingimuste puudumist.

54.

Eelnevat arvestades ei saa taolistel asjaoludel, nagu ma just kirjeldasin, pahausksust minu arvates tuletada pelgast sellest, et vaidlusaluse tähise registreerimist taotleti kaitsmaks varem patendiga kaitstud toote väliskuju, kui ilmneb, et see tähis ei kuulu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisalasse. ( 40 ) Muud asjakohased asjaolud peavad seega toetama väidet, et taotleja ei tegutsenud mitte eesmärgiga osaleda ausalt konkurentsis, vaid ebaausa tahtega.

55.

Möönan, et sellises kontekstis võib eraldusjoon õiguspärase äristrateegia ja pahausksuse vahel osutuda üsna peeneks.

56.

Taotleja tegeliku tahte tuvastamiseks peab liikmesriigi kohus, kelle poole on pöördutud, hindama kõiki konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas eelkõige vaidlusaluse kaubamärgi olemust, ( 41 ) kaitstud tähise päritolu ja kasutamist alates selle loomisest, patendi ulatust ja sündmuste ajalist järjestust. Pahausksuse tuvastamise kasuks võivad rääkida võimalikud asjaolud, et taotlejal oli kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeval veendumus, et taotletav tähis hõlmab tehnilist lahendust, mis oli varem olnud kaitstud tema patendiga, et samal ajahetkel jagasid tema konkurendid, asjaomaste kaupade kasutajad ja teadusringkonnad seda veendumust ning et taotleja püüdis oma klientides sellist veendumust säilitada, näiteks kohandades oma kaubamärgiga kaitstud tähist tahtlikult tema patendiga kaitstud tehnilise lahendusega, suunates nii kaubamärgi eemale selle ülesannetest eelkõige päritolutähisena. Üldisemalt võib sellise hinnangu andmisel arvesse võtta taotleja mis tahes käitumist, mis võib tõendada tema tahet kasutada taotletavat registreeringut muudel eesmärkidel kui need, mida peetakse silmas liidu kaubamärgiõiguses, ning eelkõige selleks, et võimaldada taotlejal takistada teistel isikutel turule sisenemast, kasutades tehnilist lahendust, mille suhtes tal oli olnud monopol tänu oma patendile.

57.

Kui on tõendeid, mis kinnitavad ebaausat tahet ja lükkavad ümber kaubamärgi registreerimistaotluse heauskse esitamise eelduse, peab kaubamärgi omanik tõendama, et kaubamärgi registreerimine on osa õiguspärasest äristrateegiast või et ta tegutses oma õigustatud huvide kaitsmisega seotud põhjustel. ( 42 ) Selles kontekstis ei saa pahausksust siiski välistada üksnes põhjusel, et kaubamärgiomaniku poolt registreerimistaotluse esitamise kuupäeval eeldatud tehniline lahendus osutus pärast seda kuupäeva objektiivselt olematuks. Asjaolusid, mis ilmnevad alles pärast seda lõppkuupäeva, mille seisuga pahausksust hinnatakse, saab arvesse võtta ainult siis, kui need viitavad hageja tahtele sellel kuupäeval. ( 43 ) Lisaks ei takista ainuüksi asjaolu, et pahauskselt registreeritud kaubamärk täidab kaubamärgi ülesandeid ja eelkõige päritolu tähistamise ülesannet, iseenesest selle kehtetuks tunnistamist, nagu näitab selgelt määruse nr 207/2009 artikli 52 lõikes 2 ette nähtud reegli kohaldamatus pahauskselt registreeritud kaubamärkide suhtes.

58.

Enne kokkuvõtte tegemist soovin lühidalt käsitleda ühte CeramTeci seisukohtades tõstatatud küsimust. See äriühing väidab, et pahausksust iseloomustab kuritarvituslik käitumine ja see nõuab konkurentsi objektiivset kahjustamist, mis on välistatud, kui ühelt poolt ei takista asjaomane kaubamärk selle omaniku konkurentidel teatavat tehnilist lahendust kasutamast ja teiselt poolt täidab see kaubamärk oma ülesannet päritolu tähistajana.

59.

Sellega seoses tuletan meelde, et pahausksust iseloomustab kaubamärgiõiguses „tahe“ „kahjustada vastuolus ausate tavadega kolmandate isikute huve“ või „isegi konkreetset kolmandat isikut silmas pidamata saada ainuõigus muudel eesmärkidel kui need, mis on seotud kaubamärgi ülesannetega“. ( 44 ) Euroopa Kohus on nii eristanud kahte liiki asjaolusid, mille puhul määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamine võib olla põhjendatud, kusjuures teine neist hõlmab olukordi, kus registreerimistaotlusega soovitav ainuõigus ei ole loogiliselt seotud mitte ühegagi kaubamärgi ülesannetest.

60.

Kuigi kõnealune kategooria hõlmab kõiki kuritarvituslikke kaubamärgitaotluse esitamise strateegiaid, ( 45 ) ei nähtu Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikast, et see piirduks üksnes tegevusega, mida võib kvalifitseerida „õiguste kuritarvitamiseks“. ( 46 ) Samuti ei tulene sellest kohtupraktikast, et pahausksuse tuvastamine teise kategooriasse kuuluvatel juhtudel eeldab konkurentsi kahjustamise tõendamist või selle tõendamist, et kaubamärgiomanik võis oma kuritarvitavast tegevusest ebaõiglaselt kasu saada. ( 47 ) Igal juhul, kuna taotleja pahausksuse hindamisel on asjakohane registreerimistaotluse esitamise kuupäev, ( 48 ) siis tuleb nii konkurentsi kahjustamise objektiivset ohtu kui ka võimalust, et kaubamärgiomanik saab tänu kaubamärgi registreerimisele ebaõiglaselt kasu, vajaduse korral hinnata sellel kuupäeval valitsenud olukorda silmas pidades, mitte hiljem, nagu CeramTec näib väitvat. ( 49 )

61.

Esitatud kaalutlusi arvestades olen kokkuvõttes seisukohal, et teisele eelotsuse küsimusele tuleb vastata, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et taotleja pahausksuse hindamisel võib arvesse võtta tegureid, mis võivad ühtlasi tõendada kaubamärgi täielikku kehtetust selle määruse artikli 52 lõike 1 punkti a alusel koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii. Ainuüksi asjaolu, et viimati nimetatud sättes ette nähtud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamise tingimused ei ole täielikult täidetud, ei takista nende tegurite arvessevõtmist ega kõnealuse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotleja pahausksuse tõttu, kui kaubamärgitaotluse esitamise ajal esinenud ja konkreetse asjaga seotud asjakohastest asjaoludest nähtub, et kaubamärgi registreerimise taotlus ei ole esitatud eesmärgil osaleda ausalt konkurentsis, vaid ebaausa tahtega.

V.

Ettepanek

62.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Cour de cassationi (Prantsusmaa kassatsioonikohus) esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele järgmiselt: