<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.14-->
  <head>
    <title>2025-01-202501C116202303460-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0346-23-202407171-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="15/01/2025 11:41:28" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="SvSEkEkxrpfcd3+r5hVwOzKQuzj7y0TNLfFBoCViWHb3G5NPMnigtongVgvN5UAkL4O2txLcLupxOknDvZRRMPbp/SZen5rJULHnFBErtkzOSeVleSsTJIqzpfmgH38D5bt+gobYwyyAkIogixzFVa0HTptP0letWiixRmqKYK0=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="raidere" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0346" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="raidere" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 08-07-24 12:03:20" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="a2633d1546464fe18f372eb086df39f0" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0346" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Medina ettepanek – Kohtuasi C‑346/23</div>
      <div id="rId21" style="default">Banco Santander (üksiktarbijate esindamine)</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      LAILA MEDINA
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 5. septembril 2024 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑346/23
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Banco Santander S.A., Banco Banif S.A. õigusjärglane
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Asociación de Consumidores y Usuarios de Servicios Generales – Auge, oma liikmete Andrea ja Alberto nimel
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-8" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-9" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Finantsinstrumentide turud – Direktiiv 2004/39/EÜ – Kohtuasjade algatamine tarbijate huvides – Artikli 52 lõige 2 – Tarbijaühingute õigus esindada kohtus üksiktarbijaid – Investor-tarbijad – Tasuta õigusabi tarbijaühingutele – Vastaspoole kohtukulude hüvitamisest vabastamine – Kohtuvaidluste kuritarvitamise oht
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">I. Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi puudutab nende õigusnormide tõlgendamist, mis käsitlevad tarbijaühingute õigust pöörduda seoses finantsinstrumentide turgudega direktiivi 2004/39/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) (edaspidi „MiFID I direktiiv“) artikli 52 lõike 2 alusel tarbijate huvides kohtusse. Peamine tõstatatud küsimus on see, kas on võimalik nõustuda tarbijatena käsitatavaid jaeinvestoreid esindava tarbijaühingu kaebeõiguse piirangutega, mis tulenevad nende finantstoodete olemusest ja väärtusest, millesse jaeinvestorid on investeerinud. Euroopa Kohtul on seega võimalus analüüsida investorikaitse, tarbijakaitse ja tarbijate huvides kasutada olevate õiguskaitsemehhanismide kokkupuutepunkte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">II. Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">a) Euroopa Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MiFID I direktiiv</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MiFID I direktiivi artikkel 52 „Kaebuse esitamise õigus“ oli sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-3">
      „1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusnormide alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. Samuti kehtib kohtusse pöördumise õigus, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamist ei võeta vastu otsust.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-3">
      2. Liikmesriigid näevad ette, et üks või mitu järgmist asutust vastavalt siseriiklikule õigusele võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamine:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-19" title="page-3">
      a) avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-20" title="page-3">
      b) tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-21" title="page-3">
      c) kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi oma liikmete kaitseks meetmeid võtta.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MiFID I direktiivi artikkel 53 „Kohtuväline mehhanism investorite kaebuste lahendamiseks“ oli sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-3">
      „1. Liikmesriigid soodustavad tulemusliku ja tõhusa kaebuste lahendamise ja õiguskaitsemenetluse kehtestamist tarbijate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seoses investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisega investeerimisühingute poolt, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid asutusi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2014/65/EL (MiFID II)</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL; ELT 2014, L 173, lk 349) (edaspidi „MiFID II direktiiv“) artikli 74 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-3">
      „2. Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt siseriiklikule õigusele võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele ka üks või mitu järgmist asutust, et tagada [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 84)] ja käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete kohaldamine:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-28" title="page-3">
      a) ametiasutused või nende esindajad;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-29" title="page-3">
      b) tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-30" title="page-3">
      c) kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi oma liikmete kaitseks meetmeid võtta.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">b) Hispaania õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">7. jaanuari 2000. aasta tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil, BOE nr 7, 8.1.2000, lk 575) artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et seaduslikult moodustatud tarbija- ja kasutajaühingutel on õigus kaitsta kohtus oma liikmete ja ühingu õigusi ja huve ning tarbijate ja kasutajate üldisi huve, ilma et see piiraks kahjustatud isikute individuaalset kaebeõigust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">10. jaanuari 1996. aasta seaduse 1/1996 tasuta õigusabi kohta (Ley 1/1996 de asistencia jurídica gratuita, BOE nr 11, 12.1.1996, lk 793; edaspidi „seadus 1/1996“) teise lisasätte kohaselt on tarbijaühingutel õigus saada kohtuvaidluses tasuta õigusabi, kui esitatud hagid „on otseselt seotud üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud toodete või teenustega“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse 1/1996 artikli 36 lõikest 2 tuleneb, et kui ühing kohtuvaidluse kaotab, ei pea ta hüvitama vastaspoole kohtukulusid sõltumata nende suurusest ja samuti ei pea seda tegema konkreetsed liikmed, keda niisugune ühing kohtus esindab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">1. septembri 2000. aasta kuninga dekreedi 1507/2000, millega ajakohastati üld-, tava- või masskasutuses või ‑tarbimises olevate kaupade ja teenuste ning kestvuskaupade nimekirja vastavalt tarbijate ja kasutajate kaitse üldseaduse artikli 2 lõike 2 ja artikli 11 lõigete 2 ja 5 ning muude asjakohaste normide sätetele (Real Decreto 1507/2000 por el que se actualizan los catálogos de productos y servicios de uso o consumo común, ordinario y generalizado y de bienes de naturaleza duradera, a efectos de lo dispuesto, respectivamente, en los artículos 2, apartado 2, y 11, apartados 2 y 5, de la Ley General para la Defensa de los Consumidores y Usuarios y normas concordantes; BOE nr 219, 12.9.2000, lk 31349), I lisa punkti c alapunktis 13 on selliste üld-, tava- või masskasutuses olevate kaupade ja teenuste seas üldsõnaliselt nimetatud pangandus- ja finantsteenuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii 1. juuli 1985. aasta kohtuvõimu käsitleva konstitutsioonilise seaduse (Ley Orgánica del Poder Judicial; BOE nr 157, 2.7.1985, lk 20632) artikli 11 lõikes 2 kui ka tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 247 lõikes 2 on samas sõnastuses sätestatud, et kohtunikud ja kohtud lükkavad põhjendatud otsusega tagasi avaldused, taotlused ja vastuväited, mis on esitatud ilmselgelt õigusi kuritarvitades või mis hõlmavad materiaalõigus- või menetlusnormide rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">III. Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajavahemikul 2007. aasta maist kuni 2009. aasta märtsini esitasid kaks füüsilist isikut – Alberto ja Andrea – Banco Banif S.A‑le (nüüd Banco Santander S.A., edaspidi „Banco Santander“) viis tellimust viie finantstoote ostmiseks 150 000–300 000 euro eest, kogusummas 900 000 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõik need ostud tehti MiFID I direktiivi alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asociación de Consumidores y Usuarios de Servicios Generales – Auge (üldteenuste tarbijate ja kasutajate ühing Auge, edaspidi „Auge“) esitas oma liikmete Alberto ja Andrea nimel Banco Banif S.A. vastu hagi. Hagiga nõuti eespool nimetatud finantstoodete ostulepingute tühisuse tuvastamist puudustega nõusoleku tõttu. Samuti nõuti investorite kasuks 481 634,14 euro väljamõistmist, millele lisanduvad komisjonitasud, kulud ja intress. Esimeses kohtuastmes rahuldati see hagi osaliselt – teatavate ostutellimuste osas. Selle tulemusel kohustati panka tagastama hagejatele 462 515,74 eurot, millele lisandus seadusest tulenev intress alates tühistatud investeeringute tegemise kuupäevast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kostjaks olev pank esitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Audiencia Provincial de Granadale (Granada provintsikohus, Hispaania). Nimetatud kohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata põhjendusega, et kostja ei olnud võtnud arvesse klientide kui investorite profiili ega esitanud neile selget ja täielikku lepingueelset teavet riskide kohta, mis on seotud toodetega, millesse investeerimiseks nad lepingu sõlmisid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kostjaks olev pank esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule erakorralise kaebuse menetlusnormi rikkumise kohta ja kassatsioonkaebuse. Ta väidab, et Augel ei ole õigust esitada nõuet oma liikmete nimel, kuna lepingu esemeks olevad tooted ei ole mõeldud üldiseks ja üldlevinud kasutamiseks, vaid tegemist on suure majandusliku väärtuse ja spekulatiivse iseloomuga finantstoodetega, mis ei kuulu tarbijale mõeldud üldiste toodete hulka.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) rõhutab, et ta on üldjuhul nõustunud sellega, et tarbijaühingutel on õigus kaitsta oma liikmeid MiFID I direktiivi sätete kohaldamisalasse kuuluvates kohtumenetlustes, sealhulgas nendes, mille osaliseks on olnud Auge.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kahes konkreetses kohtuasjas leidis Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) siiski, et Augel kui tarbijaühingul ei olnud kaebeõigust tarbijate individuaalsete huvide kaitsmiseks seoses investeerimisega spekulatiivsete ja suure majandusliku väärtusega finantstoodetesse, kuivõrd nende näol ei olnud tegemist üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks mõeldud toodetega. Ta asus seisukohale, et Hispaania õigusnormide kohaselt on tarbija- ja kasutajaühingute kaebeõigus seotud tarbijate ja kasutajate õiguste kaitsmisega siis, kui need on otseselt seotud üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks mõeldud kaupade või teenustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) sedastas neis kohtuotsustes, et on finantsteenuseid, mis oma olemuse ja asjaolude tõttu – arvestades nendega seotud suuri rahasummasid ja nende spekulatiivsust – ei kuulu „üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks mõeldud teenuste“ määratluse alla. See ei tähenda seda, et asjaomased jaeinvestorid ei või ise oma õigusi kohtus kaitsta, vaid seda, et ei ole põhjendatud, et nad teevad seda tarbijaühingu kaudu, et pääseda kohtule hagi esitamisel nõutavate tasude maksmisest ning vältida esimeses kohtuastmes ja järgmistes astmetes kohtukulude võimaliku väljamõistmise riski.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eesmärk on vältida tarbijaühingute erilise kaebeõiguse petturlikku kasutamist või kuritarvitamist kohtuvaidlustes, mille puhul tarbija staatus on vaidluse eripära ja vaidlusaluse summa tõttu nõrgem. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et vastasel juhul võidakse kasutada ära õigust tasuta õigusabile, mis on kõnealustele ühingutele ette nähtud juhuks, kui nad oma liikmete huve kohtus kaitsevad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti selgitab Tribunal Supremo (kõrgeim kohus), et ta ei ole oma praktikas eitanud tarbija staatuse olemasolu tulu teenida soovivate investorite puhul, kes ei tegutse ettevõtluse või kutsetegevuse raames, isegi kui nende investeeringud on keerukad ja suuremahulised. Küll aga on ta seadnud kahtluse alla tarbijaühingu kaebeõiguse teatavatel konkreetsetel juhtudel, mil asjaolusid arvestades võib olla tegemist menetlusliku pettusega. See pettus on seotud eesmärgiga vältida kohtule tasumisele kuuluvate tasude maksmist ja vastaspoole kohtukulude hüvitamist, esitades nõude mitte isiklikult, vaid tarbijaühingu kaudu, mis on kahjulik vastaspoolele ja riigikassale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-3">
      „Arvestades, et tarbijaühingutel on õigus esindada kohtus investoreid/tarbijaid, kes väidavad, et investeerimisühing on rikkunud oma kohustusi keerukate finantstoodete turustamisel, siis kas riigisisesed kohtud võivad erandkorras seda õigust piirata, kui individuaalseid nõudeid esitavad suure finantsvõimekusega investorid, kes teevad tehinguid, mida ei saa pidada tavapärasteks ja üldisteks, ning kes esitavad hagi tarbijaühingu kaudu, mille tulemusel nad võivad vabaneda väga suure hagihinnaga kohumenetlustes õigusabikulude tasumisest, vältides kohtule tasumisele kuuluvate tasude maksmist ja ka vastaspoole kulude hüvitamist juhul, kui nende nõuded on põhjendamatud või alusetud?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kirjalikud seisukohad on esitanud Auge, Banco Santander, Hispaania valitsus ja Euroopa Komisjon. Need pooled esitasid 8. mail 2024 toimunud kohtuistungil suulisi argumente ja vastasid Euroopa Kohtu küsimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">IV. Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma ainsa küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas MiFID I direktiivi artikli 52 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mis erandkorras piirab tarbijaühingute õigust esindada kohtus teatavate tarbijast investorite kategooriate individuaalseid huve tulenevalt nende finantstoodete rahalisest väärtusest ja olemusest, millesse need investorid on investeerinud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud ka küsimus, kas tähtsust omab asjaolu, et sellistes olukordades saavad tarbijaühingud tasuta õigusabi ja et nende esindatavad isikud ei pea maksma kohtule tasumisele kuuluvaid tasusid ega hüvitama vastaspoole kulusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus tuleneb Hispaania õiguse kahest spetsiifilisest aspektist. Esimene on see, et lisaks „tarbijate üldistele huvidele“ on tarbijaühingutel õigus kaitsta ka „oma liikmete õigusi ja huve“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) Teine on see, et tarbijaühingutel on õigus tasuta õigusabile, kui esitatud hagid „on otseselt seotud üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud toodete või teenustega“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) Kui ühing kohtuvaidluse kaotab, ei pea ta hüvitama vastaspoole kulusid; seda ei pea tegema ka konkreetsed liikmed, keda niisugune ühing kohtus esindas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused puudutavad tarbijaühingu kaebeõigust piirava kohtuliku tõlgenduse kooskõla MiFID I direktiivi artikli 52 lõikega 2.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et tema kohtupraktika kohaselt käsitatakse investoreid tarbijatena, kui nad ei tegutse ettevõtluse või kutsetegevuse raames („investor-tarbijad“). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) Samuti on ta nõustunud, et tarbijaühingutel on üldjuhul õigus investor-tarbijaid kohtus kaitsta. Siiski soovib ta teada, kas oma liikmete individuaalseid huve esindava tarbijaühingu nagu Auge kaebeõigust võib piirata, lähtudes nende liikmete tehtud investeeringute olemusest ja väärtusest, mille tõttu neid investeeringuid ei saa pidada üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud toodeteks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et võttes arvesse tarbijaühingute suhtes kohaldatavat tasuta õigusabi süsteemi, võib sellistel asjaoludel tarbijaühingute kaebeõiguse tunnustamine põhjustada menetluslikke pettusi, mis seisnevad kohtule tasumisele kuuluvate tasude ja kohtukulude maksmise vältimises.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse käsitlemist tuleb kõigepealt kindlaks teha, milline õigusnorm on põhikohtuasjas kohaldatav ratione temporis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-3">
      a) Sissejuhatavad märkused ratione temporis kohaldatava õigusnormi kohta
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MiFID I direktiiv tunnistati kehtetuks alates 3. jaanuarist 2017, mil jõustus MiFID II direktiiv. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) MiFID II direktiivi artikli 74 lõige 2 reguleerib selles loetletud asutuste õigust algatada tarbijate huvides kohtuasju. Selle sõnastus on peaaegu identne MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 sõnastusega. MiFID II direktiivi artikli 74 lõike 2 esimene lause sisaldab määrsõna „ka“, millega täpsustatakse, et selles lõikes loetletud asutuste kaebeõigus täiendab sama artikli lõikes 1 sätestatud kaebeõigust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et põhikohtuasjas ratione temporis kohaldatav õigusnorm on MiFID I direktiivi artikli 52 lõige 2, kuivõrd kõik asjaomased finantstehingud sõlmiti ajal, mil kohaldati seda direktiivi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuistungil küsis Euroopa Kohus komisjonilt, kas asjaomane kaebeõigust reguleeriv säte on materiaal- või menetlusõiguse norm, et teha kindlaks, kumb direktiiv on ratione temporis kohaldatav. Komisjon oli seisukohal, et tegemist on menetlusõigusnormiga ja et MiFID I direktiivi või MiFID II direktiivi kohaldatavus tuleb kindlaks määrata kohtuasja algatamise aja alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohaldatakse menetlusnorme üldiselt alates päevast, mil need jõustuvad, erinevalt materiaalõiguse normidest, mida tõlgendatakse tavaliselt nii, et need on enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes kohaldatavad üksnes siis, kui selline võimalus nähtub selgelt nende sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Auge teatas kohtuistungil, et ta esitas oma hagi 2015. aastal. Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et hagi esitati enne 2017. aastat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuivõrd Auge esitas hagi enne MiFID II direktiivi jõustumist, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, on ratione temporis kohaldatav õigusnorm MiFID I direktiivi artikli 52 lõige 2. Seetõttu ei ole vaja kindlaks määrata, kas MiFID I direktiivi artikli 52 lõikega 2 ja MiFID II direktiivi artikli 74 lõikega 2 on kehtestatud menetlus- või materiaalõiguse normid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul, nagu komisjon kohtuistungil märkis, on MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 kohta vastu võetud tõlgendused võrdselt kehtivad direktiivi MiFID II artikli 74 lõike 2 suhtes, kuna nende sätete sõnastus on peaaegu identne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades põhineb minu analüüs eeldusel, et ratione temporis kohaldatav õigusnorm on MiFID I direktiivi artikli 52 lõige 2.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">b) MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 alusel „tarbijate huvides“ kohtuasjade algatamise ulatus: kas tegemist on kollektiivsete või ka individuaalsete huvidega?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Banco Santander ja Hispaania valitsus väidavad sisuliselt, et põhikohtuasjas tõstatatud küsimus ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse ja et Euroopa Kohtul puudub pädevus sellele küsimusele vastamiseks. Nimelt reguleerib MiFID I direktiivi artikli 52 lõige 2 üksnes tarbijaühingute õigust algatada kohtuasi tarbijate kollektiivsetes huvides, mitte individuaalsetes huvides. Seega on nad seisukohal, et tõstatatud küsimus puudutab selliste Hispaania õigusnormide tõlgendamist, mis annavad tarbijaühingutele õiguse algatada kohtuasi kollektiivsete huvide kõrval ka individuaalsete huvide kaitseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuivõrd Banco Santander ja Hispaania valitsus vaidlustavad Euroopa Kohtu pädevuse, siis piisab, kui märkida, et esitatud küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus suuniseid liidu õigusnormi tõlgendamise kohta. Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi ELTL artikli 267 alusel algatatud menetluses ei ole riigisiseste õigusnormide tõlgendamine mitte Euroopa Kohtu, vaid liikmesriikide kohtute ülesanne, ning kuigi Euroopa Kohus ei ole pädev otsustama, kas riigisisesed õigusnormid on liidu õigusnormidega kooskõlas, on Euroopa Kohus pädev andma liikmesriigi kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamiseks vajalikud juhtnöörid, mis võimaldavad liikmesriigi kohtul hinnata selliste õigusnormide kooskõla liidu õigusega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamiseks määrata kindlaks mõiste „tarbijate huvid“ ulatus MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 alusel kohtuasja algatamise kontekstis. See küsimus puudutab kõnealuse sätte sisulist kohaldamisala. Järelikult on Euroopa Kohus pädev esitatud küsimustele vastama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses küsimuse sisuga tuleb märkida, et MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 kohaselt tuleb liikmesriikidel oma õiguses sätestada, et vastavalt riigisisesele õigusele kindlaks määratud üks või mitu selles sättes loetletud asutust võivad tarbijate huvides ja kooskõlas riigisisese õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada direktiivi rakendamist käsitlevate riigisiseste sätete kohaldamine. Selles sättes loetletud asutused on järgmised: a) avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad; b) tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta; ja c) kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi oma liikmete kaitseks meetmeid võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Allpool esitatud põhjustel leian, et selles sättes kasutatud väljend „tarbijate huvid“ on piisavalt lai ja jätab liikmesriikidele kaalutlusruumi nende huvide täpse ulatuse kindlaksmääramisel, st et need huvid võivad olla niihästi kollektiivsed kui ka individuaalsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt tuleb rõhutada, et sõna „tarbijad“ on MiFID I direktiivi artikli 52 lõikes 2 esitatud mitmuses. Mitmuse kasutamine näitab, et asjaomasel kohtuasjal on kollektiivne mõõde. Liikmesriigid peavad ette nägema mehhanismi, mis võimaldab ühel või mitmel kõnealuses sättes loetletud asutusel kaitsta paljusid tarbijaid ning nende huve finants- ja investeerimisteenuste valdkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Muus osas ei täpsustata artikli 52 lõikes 2 tarbijate kõnealuste huvide täpset ulatust ehk täpsemalt seda, kas kohtuasja algatamise õigust omavatel asutustel on õigus kaitsta üksnes tarbijate kollektiivseid huve, mida mõistetakse kui tarbijate üldisi huve, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) või ka kindlaksmääratud tarbijarühma individuaalseid huve.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb iga liikmesriigi õiguskorras määrata kindlaks MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 alusel algatatavate kohtuasjade täpne ulatus selliste kohtuasjade raames kaitstavate tarbijahuvide mõttes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MiFID I direktiivi artikli 52 lõige 2 on sõnastatud üldsõnaliselt ja sellega ei ühtlustata ammendavalt riigisiseseid õigusnorme, mis reguleerivad kohtuasju, mille selles sättes loetletud asutused, sealhulgas tarbijaorganisatsioonid, võivad algatada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt nähtub MiFID I direktiivi põhjendusest 2, et direktiiviga nähakse ette „ühtlustamise tase, mida on vaja investoritele kõrgetasemelise kaitse pakkumiseks“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>) Kuigi selle direktiiviga kehtestatakse põhjenduse 5 kohaselt „terviklik regulatiivne režiim“ finantsturgude teatavates valdkondades, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>) ei ole direktiivi sätete täitmise tagamise viisid täielikult ühtlustatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See nähtub MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 sõnastusest, milles viidatakse kahel korral riigisisesele õigusele. Esiteks määratakse riigisisese õigusega kindlaks, millistel kõnealuses sättes loetletud asutustel on õigus kohtuasju algatada. Teiseks teostavad need asutused seda õigust kooskõlas riigisisese õigusega. Seega on liidu seadusandja riigisisesele õigusele viidates jätnud igale liikmesriigile kaalutlusruumi nende asutuste kindlaksmääramisel, kes võivad kohtuasju algatada, ning täitmise tagamise mudeli, õiguskaitsemehhanismide, kaitstavate tarbijahuvide ulatuse ja kaebeõiguse teostamise tingimuste määratlemisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MiFID I direktiivi artikli 52 lõikes 2 loetletud eri kategooriatesse kuuluvad asutused, kes võivad sõltuvalt riigisisesest õigusest algatada kohtuasju, et kaitsta tarbijate huve finantsteenuste valdkonnas, kajastavad liikmesriikide erinevaid lähenemisviise ja traditsioone seoses esmase vastutusega tarbijate huve kaitsvate eeskirjade täitmise tagamise eest. Erinevus seisneb suuresti selles, kas esmane vastutus nende eeskirjade täitmise tagamise eest lasub avalik-õiguslikel asutustel (avalik-õiguslik täitmise tagamine) või tarbijaorganisatsioonidel ja kutseorganisatsioonidel (eraõiguslik täitmise tagamine) või mõlemal (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>). Seega – olenevalt liikmesriikide valikust – võib ainuvastutus või esmane vastutus direktiivi MiFID I rakendamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide kohaldamise tagamiseks tarbijate huvides kohtuasjade algatamise eest lasuda avalik-õiguslikel asutustel või nende esindajatel (artikli 52 lõike 2 punkt a) (avalik-õigusliku täitmise tagamise mudel) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>). Liikmesriigid võivad ka otsustada, et vastavalt artikli 52 lõike 2 punktile b lasub ainuvastutus või esmane vastutus tarbijaorganisatsioonidel, kellel on õigustatud huvi kaitsta tarbijaid, ja/või vastavalt artikli 52 lõike 2 punktile c kutseorganisatsioonidel, kellel on õigustatud huvi oma liikmete kaitseks meetmeid võtta (eraõigusliku täitmise tagamise mudel).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Valitud täitmise tagamise mudel mõjutab kaitstavate tarbijahuvide ulatust. Avalik-õiguslikud asutused kaitsevad üldisi huve. Tarbijaorganisatsioonid kaitsevad samuti esmajoones tarbijate üldisi huve. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>) Siiski ei saa välistada, et riigisisese õiguse kohaselt on tarbijaühingutel õigus algatada kohtuasju individuaalsete huvide kaitseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>) Tarbijate individuaalsete huvide kaitsmine (finants- ja investeerimisteenuste valdkonnas) näib eriti asjakohane täitmise tagamise variandi puhul, mida on nimetatud MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 punktis c, kuna selles sättes viidatakse „kutseorganisatsioonidele, kellel on õigustatud huvi oma liikmete kaitseks meetmeid võtta“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Laiemas kontekstis on oluline võtta arvesse asjaolu, et MiFID I direktiivi vastuvõtmise ajal (2004. aastal) oli Euroopa Liidus tarbijate huvide kaitseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ühtlustamise tase üldiselt äärmiselt madal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ainult mõnes tarbijakaitse seisukohast olulises valdkonnas oli ette nähtud tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks mõeldud ettekirjutuste mehhanism, ilma et kehtetuks oleks tunnistatud olemasolevaid tarbijakaitse mehhanisme.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõige olulisem sellistest õigusnormidest, mis on endiselt jõus, on direktiivi 93/13/EMÜ artikli 7 lõige 2. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>) Selle sätte kohane mehhanism võimaldab liikmesriikidel ette näha, et tüüptingimustega lepingus ebaõiglaste tingimuste sisaldumist kontrollitakse õigusvastase tegevuse lõpetamise hagi alusel, mille võivad avalikes huvides esitada tarbijakaitseühendused. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiviga 98/27/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>) ühtlustati õigus- ja haldusnormid, mis on seotud ettekirjutust taotlevate hagidega, mille eesmärk on kaitsta tarbijate ühishuve kõnealuse direktiivi lisas loetletud direktiivide alusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) Direktiivi 98/27 põhjenduse 2 kohaselt ei tähenda tarbijate „ühishuvid“ rikkumiste tõttu kahju kannatanud inimeste huvide summat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 98/27 lisas ei ole viidet MiFID I direktiivi eelkäijale, nimelt direktiivile 93/22/EMÜ. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>) See näib olevat ka asjakohane, sest direktiivi 93/22 eesmärk oli üksnes ühtlustada investeerimisühingutele tegevuslubade andmisega seotud nõudeid ja tegutsemisnõudeid ning sellel ei olnud suurt tähtsust finants- ja investeerimisteenuste valdkonnas tegutsevate tarbijate kaitsmisel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast MiFID I direktiivi jõustumist direktiivi 98/27 lisa ei muudetud, kuigi MiFID I direktiivi artikli 52 lõige 2 sisaldab viidet „tarbijate huvidele“. Ka direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>) lisa ei sisalda viidet MiFID I direktiivile. MiFID I direktiivi väljajätmine direktiivi 2009/22 kohaldamisalast annab täiendavalt tunnistust sellest, et tarbijate huve kaitsvate õiguskaitsemehhanismide ühtlustamine MiFID I direktiiviga hõlmatud valdkonnas oli piiratud ja püsis sellisena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiviga (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) ühtlustati Euroopa Liidu tasandil esimest korda põhjalikumalt kollektiivset õiguskaitset, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>) hõlmates nii ettekirjutused kui ka muud õiguskaitsemeetmed. Selles direktiivis on „tarbijate kollektiivsed huvid“ määratletud kui „tarbijate üldised huvid ning eelkõige õiguskaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil tarbijate rühma huvid“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2020/1828 kohaldamisala on iseäranis lai. Selle eesmärk on tagada tarbijakaitse kõrge tase mitmes valdkonnas, mis hõlmavad tarbijate huve, sealhulgas finantsteenuste valdkonnas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>) Direktiivi lisas viidatakse muu hulgas MiFID II direktiivi artiklitele 23–29, mis sisaldavad sätteid investorite kaitse tagamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii mõnestki direktiivi 2020/1828 põhjendusest nähtub direktiivi vastuvõtmise ajal tarbijate individuaalsete ja kollektiivsete huvide kaitseks loodud õiguskaitsemehhanismide mitmekesisus, sealhulgas finantsteenuste valdkonnas. Täpsemalt on põhjenduses 13 märgitud, et kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamiseks „peab käesolev direktiiv lisaks üldisele tarbijaõigusele käsitlema selliseid valdkondi nagu […] finantsteenused […]“ ning et „kuna tarbijate nõudlus finants- ja investeerimisteenuste järele on suurenenud, on tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist kõnealustes valdkondades eriti oluline parandada“. Direktiivi 2020/1828 põhjenduse 11 kohaselt ei tohiks see direktiiv „asendada tarbijate kollektiivsete või individuaalsete huvide kaitsmiseks olemasolevaid riigisiseseid menetlusi“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>) Lõpuks on põhjenduses 48 märgitud, et „liikmesriigid peaksid sätestama õigusnormid, millega koordineeritakse esindushagisid, tarbijate esitatud individuaalhagisid ja muid hagisid, mille eesmärk on tarbijate üksik- ja kollektiivsete huvide kaitse, nagu on sätestatud liidu ja liikmesriikide õiguses“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigest eelnevast tuleneb, et MiFID I direktiivi artikli 52 lõikes 2 kasutatud mõiste „tarbijate huvid“ ulatust tuleb pidada laiaks, st et liikmesriikidel on võimalik näha ette kohtuasjad nii tarbijate kollektiivsete kui ka individuaalsete huvide kaitsmiseks sõltuvalt riigisisestest traditsioonidest, mis võivad märkimisväärselt erineda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kui liikmesriigid otsustavad anda tarbijaühingutele MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 punkti b alusel kaebeõiguse, võivad nad oma äranägemisel piirata kohtuasjade algatamist tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmisega. Samamoodi võivad nad ette näha, et lisaks tarbijate kollektiivsetele ja üldistele huvidele on tarbijaühingutel õigus algatada kohtuasju ka oma liikmete individuaalsete huvide kaitseks, nagu seda tehakse Hispaanias.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu ma järgmises jaos selgitan, on asjaomaste kohtuasjade ulatuse kindlaksmääramisel liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum siiski piiratud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">c) MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 rakendamisel liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumi piirid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid oma õiguses sätestama, et üks või mitu selles lõikes nimetatud asutust võivad tarbijate huvides ja „kooskõlas siseriikliku õigusega“ algatada kohtuasju, et tagada kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide kohaldamine. Nagu komisjon on sisuliselt märkinud, peavad liikmesriigid kasutama neile MiFID I direktiivi artikli 52 lõikega 2 antud kaalutlusõigust siiski selles lõikes sätestatud piirides. Täpsemalt, riigisisesed asjasse puutuvad õigusnormid ei tohi kahjustada selle sätte soovitavat toimet, võttes arvesse kõnealuse direktiivi eesmärke. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab konkreetsemalt MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 alusel algatatavate kohtuasjade sisulist ulatust, siis tuleneb sellest sättest, et see hõlmab kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide nõuetekohast kohaldamist tarbijate huvides, välistamata ühtegi tarbijana käsitatavat investorit. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõistet „tarbija“ ei ole MiFID I direktiivi artikli 52 lõikes 2 ega üheski teises selle direktiivi sättes määratletud. Küll aga on MiFID I direktiivi artiklis 4 määratletud mõiste „klient“ ja kaks klientide kategooriat (kutseline ja mittekutseline). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu õiguskirjanduses on õigesti välja toodud, puudub liidu õiguses mõiste „tarbija“ ühtne määratlus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>) Igas direktiivis on määratletud selle kohaldamisala ja iga direktiiv sisaldab oma „tarbija“ määratlust, mis on asjakohane vastava õigusakti kohaldamisel. MiFID I direktiivis ei ole aga määratletud, kes on „tarbija“. Seega selleks, et tagada liidu seadusandja poolt tarbijalepingute valdkonnas taotletavatest eesmärkidest kinnipidamine ja samuti liidu õiguse ühtsus, tuleb eelkõige võtta arvesse liidu õiguse muudes aktides kasutatud mõistet „tarbija“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>) MiFID I direktiivi vastuvõtmise ajal tarbijate huvide kaitse seisukohast asjakohastest õigusaktidest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>) nähtub mõiste „tarbija“ määratluse teatavate oluliste elementide ühtlustamine. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>) Tarbija on füüsiline isik, kes tegutseb väljaspool igasugust majandus- või kutsetegevust ja vastavaid eesmärke ning neist sõltumatult, üksnes oma eratarbimise eesmärgil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See arusaam tarbija mõistest, mille aluseks on väljaspool oma kutseala tegutseva füüsilise isiku kriteerium, on oma olemuselt objektiivne. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>) MiFID I direktiivi artikli 52 lõikest 2 ei nähtu, et investori kvalifitseerimiseks „tarbijaks“ selle sätte alusel on asjakohane võtta arvesse tema finantsseisundit ajal, mil ta investeeringu tegi, ning nende finantsinstrumentide olemust ja väärtust, millesse ta investeeris.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viide „tarbijate huvidele“ MiFID I direktiivi artikli 52 lõikes 2 näitab, et investorid, keda võib liigitada tarbijateks, on ühtaegu nii tarbijad kui ka investorid. MiFID I direktiivi artikkel 53 kinnitab seda topeltstaatust. Nagu nähtub selle sätte pealkirjast, reguleerib see kohtuvälist mehhanismi investorite kaebuste lahendamiseks. Selle sätte kohaselt tuleb liikmesriikidel soodustada tulemusliku ja tõhusa kaebuste lahendamise ja õiguskaitsemenetluse kehtestamist „tarbijate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seoses investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisega“. Sellest sättest tuleneb, et on olemas investorite vaidlused, mida võib käsitada tarbijate vaidlustena. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Investor-tarbija topeltstaatust kinnitab MiFID II direktiiv, mille põhjendustes viidatakse eesmärgile kaitsta investoreid ja tarbijaid. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle topeltstaatuse kasuks räägib ka direktiiv 2020/1828. Põhjenduses 14 on märgitud, et see direktiiv hõlmab rikkumisi, mis pannakse toime I lisas osutatud selliste liidu õigusnormide suhtes, millega kaitstakse tarbijate huve, sealhulgas MiFID II direktiivi suhtes, „olenemata sellest, kas nendele tarbijatele osutamisel kasutatakse nimetust „tarbija“, […] „klient“, „jaeinvestor“, „jaeklient“ […] või midagi muud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 kontekstis eksisteerivad mõisted „investor“ ja „tarbija“ koos, moodustades liitmõiste (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>) „investor-tarbija“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kooseksisteerimine ei hõlma mingit rahaliste vahenditega või finantsinstrumentide väärtusega seotud künnist, mis mõjutaks MiFID I direktiivi artikli 52 lõikes 2 sätestatud õigust algatada kohtuasju. Selle sätte kohaldamisel ei võta viis, kuidas tarbija investorina käitub, sealhulgas eelkõige investeeritud summa suurus või instrumentide keerukus või väärtus, niisiis sellelt isikult tarbija staatust niivõrd, kuivõrd ta tegutseb väljaspool oma kutseala. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelnevast tuleneb, et selles lõikes loetletud asutuste poolt investor-tarbijate huvides kohtuasja algatamise õiguse kindlaksmääramisel ei saa need tegurid olla asjasse puutuvad. Teisisõnu ei saa MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 kohast kaebeõigust lahutada investorite kui tarbijate staatusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Välistades nende asutuste ja eelkõige tarbijaühingute õiguse algatada kohtuasju seoses teatavate investoritega, kellel on tarbija staatus, nõrgendatakse kaudselt seda staatust, kuigi see ei kätke endas tegelikult mingeid piiranguid ega reservatsioone. Lisaks kahjustaks selle õiguse välistamine MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 soovitavat toimet, mis seisneb kõigi investor-tarbijate huvides kohtuasjade algatamise õiguse andmises, eristamata selle õiguse erinevaid tasemeid sõltuvalt investeeringu suurusest või olemusest. Sellega seoses tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et MiFID I direktiivi eesmärk on selle põhjenduste 2 ja 31 kohaselt pakkuda investoritele kõrgetasemelist kaitset.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Hispaania õiguses tunnustatakse tarbijaühingute õigust esindada oma liikmete õigusi ja huve ning tarbijate üldisi huve. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhikohtuasjas osalevad füüsilised isikud on tarbijad ning et nende kui tarbijate staatus on tõendatud. Lisaks on see kohus teatanud, et ta on üldiselt tunnustanud tarbijaühingute õigust kaitsta oma liikmeid MiFID I direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates kohtuvaidlustes. Kohus leiab siiski, et tarbijaühingute kaebeõigus peaks olema piiratud, kui nad esindavad selliste tarbijate huve, kes on investeerinud keerukatesse finantstoodetesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool punktides 69–71 esitatud põhjustel võib selline kohtulik tõlgendus, mis piirab tarbijaühingute kaebeõigust finantstoote väärtuse või olemuse alusel, aga kahjustada MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 soovitavat toimet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et kuigi liikmesriikidel on MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 rakendamisel õigus otsustada, kas tarbijaühingutel on õigus kaitsta tarbijate kollektiivseid huve või ka oma liikmete individuaalseid huve, on tarbijaühingute kaebeõigus seotud investorite kui tarbijate staatusega. Toote liik ega asjaomaste investorite tehtud investeeringu suurus ei ole selles osas määrava tähtsusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">d) Kaebeõigus ja menetluse kuritarvitamine, arvestades kohaldatavat tasuta õigusabi korda</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et Hispaania õiguse kohaselt on tarbijaühingutel õigus tasuta õigusabile, kui esitatud hagid „on otseselt seotud üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud toodete või teenustega“. Kohaldatava riigisisese õiguse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>) kohaselt tähendab see, et tarbijaühingud ei ole kohustatud hüvitama vastaspoole kulusid isegi siis, kui nad kaotavad. Lisaks ei ole tarbijaühingud kohustatud maksma hagi esitamisega seoses kohtule tasumisele kuuluvat tasu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et olukordades, kus tarbijaühing esitab hagi, mis ei ole „otseselt seotud üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud toodete või teenustega“, vaid näiteks MiFID I direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate keerukate finantstoodetega, esineb kaebeõiguse petturliku kasutamise või kuritarvitamise oht. Kuritarvitamine seisneb selles, et tarbijaühing kasutab tasuta õigusabi „privileegikorda“ ebaõiglaselt ära.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on tõlgendada riigisiseses õiguses ette nähtud tingimusi, mis võimaldavad tarbijaühingul saada tasuta õigusabi. Täpsemalt peab liikmesriigi kohus kindlaks tegema, kas suure väärtusega keerukaid finantstooteid võib pidada „üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud toodete või teenuste“ hulka kuuluvaks või mitte. Samuti on liikmesriigi kohtu ülesanne teha kindlaks selliste toodete klassifitseerimise tagajärjed riigisisese tasuta õigusabi süsteemi kohaldatavuse mõttes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb MiFID I direktiivist tulenevat tarbijaühingute kaebeõigust selgelt eristada tasuta õigusabi või menetluse võimaliku kuritarvitamise küsimusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas ettepanekus esitatud seisukoht, et MiFID I direktiivi artikli 52 lõikest 2 tulenevat tarbijaühingute kaebeõigust ei või piirata asjaomaste finantstoodete väärtuse või olemuse alusel, ei mõjuta küsimust, kas sellise kriteeriumi alusel võib piirata tarbijaühingutele tasuta õigusabi andmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses sellega tuleb märkida, et MiFID I direktiivi artikli 52 lõige 2 (ega ükski muu asjaomasel ajal kohaldatud liidu õigusakt) ei sisalda ühtegi sätet, mis reguleeriks tasuta õigusabi andmist asutustele, kellel on kohtuasjade algatamise õigus. Sellest järeldub, et kui puuduvad liidu õigusnormid, mis reguleerivad MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 kohaselt tarbijate huvides kohtuasju algatavatele tarbijaühingutele tasuta õigusabi andmist, tuleb iga liikmesriigi õiguskorras need normid menetlusautonoomia põhimõttest lähtudes sätestada, kuid siiski tingimusel, et need ei oleks vähem soodsad kui sarnaseid olukordi riigisiseses õiguses reguleerivad normid (võrdväärsuse põhimõte) ning et need ei muudaks liidu õigusega antud õiguste teostamist praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab võrdväärsuse põhimõtet, siis tuleb nentida, et Euroopa Kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mis tekitaks kahtlusi, et põhikohtuasjas käsitletud menetluseeskirjad ei ole selle põhimõttega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, nähtub seaduse 1/1996 teisest lisasättest, et reegel, mille kohaselt on tarbijaühingutel õigus saada tasuta õigusabi, kui esitatud hagid on otseselt seotud üldiseks, tavapäraseks ja üldlevinud kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud toodete või teenustega, on kohaldatav kõikide asjakohaste hagide suhtes, olenemata sellest, kas need põhinevad liidu või liikmesriigi õigusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab tõhususe põhimõtet, siis olgu meenutatud, et Euroopa Kohus on juba leidnud, et iga juhtumit, mille puhul kerkib küsimus, kas mingi riigisisene menetlusnorm muudab liidu õiguse kohaldamise praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks, tuleb analüüsida, võttes arvesse selle normi rolli menetluses tervikuna, menetluse kulgu ja eripära erinevates liikmesriigi ametiasutustes. Seda silmas pidades tuleb vajaduse korral arvesse võtta riigisisese õigussüsteemi aluseks olevaid põhimõtteid nagu kaitseõiguste tagamine, õiguskindluse põhimõte ja menetluse nõuetekohane kulgemine. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks võivad tasuta õigusabi kättesaadavust piiravad riigisisesed õigusnormid mõjutada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust pöörduda kohtusse ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>) See õigus tähendab, et isikutele, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab neile võimaluse kohtusse pöörduda. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">47</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui liikmesriigi kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, näib käesoleval juhul, et tarbijaühingutele tasuta õigusabi andmine ei sõltu ühingu finantsseisundist, vaid üksnes vaidluse esemeks olevate toodete või teenuste olemusest. Samuti näib, et kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt peatatakse põhimõtte „kaotaja maksab” kohaldamine tarbijaühingute kasuks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">48</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuivõrd riigisisese õigusega on tarbijaühingute jaoks ette nähtud soodne kord ja erand põhimõttest „kaotaja maksab“, ei näi riigisiseses õiguses sellele korrale tuginemiseks sätestatud kriteeriumid, mis on seotud toote olemusega, nagu neid on tõlgendanud riigisisesed kohtud, tõhususe põhimõtet kahjustavat. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">49</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Peale selle, kuivõrd MiFID I direktiivi artikli 52 lõikes 2 kinnitatakse harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-50" href="#t-50">50</a>
</span>) tuleb märkida, et kõnealune riigisisene kord võimaldab anda tarbijaühingutele tasuta õigusabi, ilma et nad peaksid tõendama piisavate vahendite puudumist. Neil asjaoludel ei näi see tasuta õigusabi erikord mõjutavat tarbijaühingu õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb lisada, et riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumid, mis peavad olema täidetud selleks, et tarbijaühingud saaksid tugineda tasuta õigusabi erikorrale, ei mõjuta – nagu väitis Hispaania valitsus kohtuistungil ja mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – tarbijatest jaeinvestorite õigust esitada individuaalne hagi ja taotleda vastavalt asjakohastele riigisisestele õigusnormidele tasuta õigusabi, kui neil puuduvad piisavad vahendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Riigisiseste õigusnormide kohaldamine kohtuvaidluste kuritarvitamise ja põhjendamatute nõuete eest karistamiseks on samuti liikmesriigi kohtu ülesanne. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-51" href="#t-51">51</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas tuleb märkida, et ainuüksi asjaolu, et tarbijaühing algatab kohtuasja märkimisväärsete rahaliste vahenditega investor-tarbijate huvides, kes on investeerinud keerukatesse toodetesse, ei kujuta endast iseenesest menetluse kuritarvitamist, mis võtaks tarbijaühingult kaebeõiguse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt minu eespool esitatud analüüsile (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-52" href="#t-52">52</a>
</span>) kahjustaks mis tahes muu tõlgendus MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 soovitavat toimet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõike eespool esitatut silmas pidades tuleb MiFID I direktiivi artikli 52 lõiget 2 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mis erandkorras piirab tarbijaühingute õigust esindada kohtus teatavate tarbijast investorite kategooriate individuaalseid huve tulenevalt nende finantstoodete väärtusest ja olemusest, millesse need investorid on investeerinud. See ei mõjuta küsimust, kas selliste kriteeriumide alusel võib piirata tasuta õigusabi andmist ning sellega kaasnevat kohtule tasumisele kuuluvate tasude maksmisest ja vastaspoole kulude hüvitamisest vabastamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">V. Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-129" title="page-3">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) artikli 52 lõiget 2
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-130" title="page-3">
      tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mis erandkorras piirab tarbijaühingute õigust esindada kohtus teatavate tarbijast investorite kategooriate individuaalseid huve tulenevalt nende finantstoodete väärtusest ja olemusest, millesse need investorid on investeerinud. See ei mõjuta küsimust, kas selliste kriteeriumide alusel võib piirata tasuta õigusabi andmist ning sellega kaasnevat kohtule tasumisele kuuluvate tasude maksmisest ja vastaspoole kulude hüvitamisest vabastamist.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT 2004, L 145, lk 1). Seda tuntakse tavaliselt nime „MiFID I“ all.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 11 lõige 1. Vt käesoleva ettepaneku punkt 5.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Seaduse 1/1996 teine lisasäte. Vt käesoleva ettepaneku punkt 6.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Ma analüüsin mõistet „investor-tarbijad“ allpool, käesoleva ettepaneku punktis 65 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) MiFID II direktiivi artikli 93 lõikes 1 sätestatud tingimustel.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) 3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Jumbocarry Trading (C‑39/20, EU:C:2021:435, punkt 28).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt selle kohta 8. mai 2024. aasta kohtuotsus Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“ (kohtunike kutseühingud) (C‑53/23, EU:C:2024:388, punkt 14) ja 21. juuni 2022. aasta kohtuotsus Ligue des droits humains (C‑817/19, EU:C:2022:491, punkt 240).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Õiguskirjanduses on kollektiivsete huvide määratluse üle arutletud. Vt Boré, L., La défense des intérêts collectifs par les associations devant les juridictions administratives et judiciaires, LGDJ, Pariis, 1997, lk 3, kus märgitakse, et kollektiivne huvi hõlmab enamat kui ühte isikut ja pole oluline, kas tegemist on kahe isikuga või kahe miljardi isikuga: „see tuleneb selle mõiste sõnasõnalisest tähendusest, mis on selge ja lihtne“ (‘C’est un intérêt qui concerne au moins deux personnes. Qu’il en concerne deux ou deux milliards, peu importe, cela reste un intérêt collectif. Tel est le sens littéral du mot; il est clair et simple’). Seevastu kollektiivse huvi õigusliku määratluse osas tunnistab sama autor, et see on „ebaselge ja vaieldav“ (‘Son sens juridique, au contraire, est obscure et discuté’). Vt Calais-Auloy, J., Temple, H., ja Depincé, M., Droit de la consommation, 10. väljaanne, Pariis, Dalloz, 2020, lk 719, kus kollektiivne huvi on määratletud huvina, „mis jääb mõnede tarbijate individuaalsete huvide ja kõigi kodanike üldiste huvide vahepeale“ (‘interêt qui se trouve à mi-chemin entre les intérêts individuels de quelques consommateurs et l’intérêt général de tous les citoyens’). Vt käesoleva ettepaneku punkt 48 jj allpool.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv. Vt kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek kohtuasjas Khorassani (C‑678/15, EU:C:2017:100, 21. joonealune märkus).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt Daams, L., Private enforcement im Kapitalmarktrecht – Das Verhältnis von Aufsichts- und Zivilrecht nach der MiFID II, Verlag Dr. Kovač, Hamburg, 2021, p. 96, kus viidatakse valdkonnapõhisele maksimaalsele ühtlustamisele („bereichsspezifische Vollharmonisierung“). MiFID II direktiivi põhjenduses 7 on märgitud, et „kuna [MiFID II direktiivi] põhieesmärk ja reguleerimisese on ühtlustada siseriiklikke sätteid osutatud valdkondades, peaks see põhinema Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 53 lõikel 1“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt üldiselt Cafaggi, F., ja Micklitz, H. W., New Frontiers of Consumer Protection: The Interplay between Private and Public Enforcement, Intersentia, Antwerpen, 2009; Fairgrieve, D., ja Lein, E., Extraterritoriality and Collective Redress, Oxford University Press, Oxford, 2012; Hodges, C., The Reform of Class and Representative Actions in European Legal Systems: A New Framework for Collective Redress in Europe, Hart, Oxford, 2008, lk 15 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Õigus algatada MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 alusel kohtuasju ei piira pädevate asutuste õigust nõuda vastavalt selle direktiivi artikli 50 lõike 2 punktile e mis tahes tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus MiFID I direktiivi rakendamiseks vastu võetud sätetega, ega MiFID I direktiivi artiklist 51 tulenevat õigust rakendada halduskaristusi.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt Hodges, C., The Reform of Class and Representative Actions in European Legal Systems (op. cit. 12. joonealune märkus), lk 15, kus nenditakse, et traditsiooniliselt ei ole tarbijaühingud kui eraõiguslikud üksused kohtusse pöördunud mitte seoses individuaalsete huvide või kahjudega, vaid on piirdunud tarbijate üldiste huvide kaitseks ettekirjutuse taotlemisega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Nii näib see olevat Hispaania õiguskorras, nagu seda on kirjeldanud eelotsusetaotluse esitanud kohus. Prantsusmaa tarbijakaitseõigus sisaldab ka näiteid võimaluste kohta algatada kohtuasi tarbijarühma individuaalsete huvide kaitseks. Üks näide on tarbijakaitseseadustiku (Code de la Consommation) artiklis L623-14 sätestatud action de groupe simplifiée (lihtsustatud kollektiivhagi). See säte võimaldab tarbijaühingutel esitada hagi, kui tarbijate nimed ja arv on teada ning tarbijad on kandnud sama kahju. Teine näide on tarbijakaitseseadustiku artiklis L622-1 ette nähtud ühine esindushagi (action en réprésentation conjointe). See säte annab igale üleriigilisele tarbijaühingule õiguse esitada kahju hüvitamise hagi, kui mitu tuvastatud tarbijat on sama isiku tegevuse tõttu kandnud isiklikku kahju ja kui vähemalt kaks asjaomast tarbijat on andnud tarbijaühingule hagi esitamiseks volituse. Seda liiki hagide eripära tõttu on neile õiguskirjanduses antud nimi „Made in France“; nimelt on nende eesmärk kaitsta individuaalsete huvide kogumit, mitte tarbijate kollektiivseid huve; vt Poillot, E., „L‘action des associations en représentation conjointe“ väljaandes Sauphanor-Brouillaud, N., jt, Les Contrats de Consommation. Règles Communes, Traité de Droit Civil sous la direction de Jacques Ghestin, LGDJ, 2011, lk 1075 (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv. Prantsusmaal annab rahandus- ja finantsseadustiku (Code monétaire et financier) artikkel L.452-2 teatavatele investorite ühendustele õiguse esitada investorite nimel kahju hüvitamise hagi, kui mitu tuvastatud investorit on sama isiku tegevuse tõttu kandnud isiklikku kahju ja kui vähemalt kaks asjaomast investorit on andnud hagi esitamiseks volituse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt Hodges, C., ja Voet, S., Delivering Collective Redress: New Technologies, Oxford, Hart, 2018, lk 12, kus on märgitud, et „Euroopal oli palju aastaid raskusi kollektiivse õiguskaitse küsimuses selge seisukoha võtmisega ja sidusa õigusraamistiku loomisega“. Vt ka Mullenix, L. S., „For the Defense: 28 Shades of European Class Actions“ väljaandes Uzelac, A., ja Voet, S. (toim), Class Actions in Europe, Holy Grail or Wrong Trail?, Springer, 2021, lk 43–69.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt selle kohta 4. juuli 2024. aasta kohtuotsus Caixabank jt (läbipaistvuse kontroll kollektiivhagide raames) (C‑450/22, EU:C:2024:577, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (EÜT 1998, L 166, lk 51).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt Hodges, C., The Reform of Class and Representative Actions in European Legal Systems (op. cit. 12. joonealune märkus, lk 10), kes märgib kriitiliselt, et „on viga arvata, nagu oleks liidu õigusaktidega, eelkõige direktiiviga 98/27 ettekirjutuste kohta, olemasolevaid riigisiseseid kollektiivseid mehhanisme kuigivõrd ühtlustatud. Võib isegi öelda, et üldise olukorra ühtlustamise või lihtsustamise asemel on see direktiiv muutnud selle pigem segasemaks.“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiv väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT 1993, L 141, lk 27).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Vt MiFID I direktiivi põhjendus 2.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv (ELT 2009, L 110, lk 30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT 2020, L 409, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt Kodek, G., „Representative Actions – a Judge’s View“, Praefatio, Lex &amp; Forum, 1. kd, 2024, lk 1, kus nenditakse, et direktiiv 2020/1828 „kajastab skeptilist ja tõepoolest piiravat lähenemisviisi, mis iseloomustas juba varasemaid ELi algatusi“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Direktiivi 2020/1828 artikli 3 punkt 3.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Vt direktiivi 2020/1828 põhjendus 13, milles märgitakse, et „kuna tarbijate nõudlus finants- ja investeerimisteenuste järele on suurenenud, on tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist kõnealustes valdkondades eriti oluline parandada“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv. Vt ka põhjendus 15, milles on märgitud, et direktiiv 2020/1828 „ei tohiks piirata I lisas loetletud õigusaktide kohaldamist ja seetõttu ei tohiks see […] asendada õigusnormide täitmise tagamise viise, mida kõnealused õigusaktid võiksid sisaldada“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Vt selle kohta 11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G (leppetrahvid lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest) (C‑371/22, EU:C:2024:21, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) MiFID I direktiivi artikli 52 lõike 2 kujunemislugu näitab, et seadusandja kavatses omistada selles lõikes osutatud kohtuasjadele laia ulatuse. Ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv investeerimisteenuste ja reguleeritud turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ (COM/2002/625 (final)), artikli 48 lõige 2 sisaldas sissejuhatavat lauseosa „seoses lõikes 1 osutatud kaebeõigusega“. Sellega loodi otsene seos kõnealuses lõikes loetletud asutuste kaebeõiguse ja sama ettepaneku artikli 48 lõikes 1 osutatud õiguse vahel kaevata kohtusse igasugune õigus- või haldusnormide alusel tehtud otsus. Lõplikust tekstist jäeti see sissejuhatav lauseosa välja.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) „Klient“ on määratletud kui „füüsiline või juriidiline isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimis- ja/või kõrvalteenuseid“. „Kutseline klient“ on klient, kes vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele, ja „mittekutseline klient“ on määratletud kui klient, kes ei ole kutseline klient.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Stuyck, J., „La notion de consommateur en droit de l’Union européenne“ väljaandes Combet, M., Le droit européen de la consommation au XXIe siècle, État des lieux et perspectives, Bruylant, 2022, lk 25.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Vt selle kohta 2. mai 2019. aasta kohtuotsus Pillar Securitisation (C‑694/17, EU:C:2019:345, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Vt direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta) I lisas loetletud direktiivid. Direktiivid, mis näivad olevat eriti asjakohased, on direktiiv 93/13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT 2002, L 271, lk 16).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Vt Riassetto, I., „L’investisseur-consommateur à la croisée du droit financier et du droit de la consommation. The investor-consumer at the crossroads of financial and consumer law“, European Journal of Consumer Law – Revue Européenne du Droit de la Consommation, 2. kd, 2023, lk 373.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Mõiste „tarbija“ objektiivse tõlgendamise kohta vt 4. juuli 2024. aasta kohtuotsus Caixabank jt (läbipaistvuse kontroll kollektiivhagide raames) (C‑450/22, EU:C:2024:577, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika) ja 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Petruchová (C‑208/18, EU:C:2019:825, punkt 55). Vt Poillot, E., „Clients et consommateurs en droit bancaire et financier: entre protection subjective et protection objective de la partie faible en droit européen“, Hors-série Banque &amp; Droit, veebruar 2023, lk 10, lk 13; Prorok, J., „La distinction entre consommateur et investisseur. Commentaire CJUE, 4e chambre, 2 avril 2020, aff. C‑500/18, AU c/Reliantco Investments et Reliantco Investments Limassol Sucursala Bucureşti“, Banque &amp; Droit, maijuuni 2020, lk 48, lk 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) MiFID II direktiivi asjakohane kohtuvälist mehhanismi käsitlev säte on artikkel 75, mille pealkirjas viidatakse sõnaselgelt „tarbijate kaebustele“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Vt MiFID II direktiivi põhjendused 77, 156 ja 166.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Riassetto, I., „L’investisseur-consommateur à la croisée du droit financier et du droit de la consommation. The investor-consumer at the crossroads of financial and consumer law“ (op. cit. 37. joonealune märkus), lk 369–386; Riassetto, I., „Prestations de services d’investissement et clauses abusives“ väljaandes Henry, X. (dir.), Des contrats civils et commerciaux aux contrats de consommation, Mélanges en l’honneur du Doyen Bernard Gross, Presses Universitaires de Nancy, 2009, lk 273. Vt ka Poillot, E., „Clients et consommateurs en droit bancaire et financier: entre protection subjective et protection objective de la partie faible en droit européen“ (op. cit. 38. joonealune märkus), lk 15, kus tuuakse välja, et kahe kaitsesüsteemi kooseksisteerimine ja seos tuleneb ELTL artiklist 12.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Vt analoogia alusel 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Petruchová (C‑208/18, EU:C:2019:825, punkt 42) ja 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Reliantco Investments ja Reliantco Investments Limassol Sucursala Bucureşti (C‑500/18, EU:C:2020:264, punkt 53).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 7.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) Vt selle kohta 20. septembri 2018. aasta kohtuotsus EOS KSI Slovensko (C‑448/17, EU:C:2018:745, punkt 36).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Euroopa Kohtu 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Pohotovosť (C‑470/12, EU:C:2014:101, punkt 51).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) Vt selle kohta 22. detsembri 2010. aasta kohtuotsus DEB (C‑279/09, EU:C:2010:811, punktid 29–31).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">47</a>
</span>) Vt selle kohta 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Pohotovosť (C‑470/12, EU:C:2014:101, punkt 53).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">48</a>
</span>) Vt tarbijaühingute rahastamise kohta kollektiivse õiguskaitse korral Hodges, C., The Reform of Class and Representative Actions in European Legal Systems (op. cit. 12. joonealune märkus), lk 234, kus märgitakse, et „valitsusvälise organisatsiooni suuremal või vähemal määral vabastamine reegli „kaotaja maksab“ kohaldamisest on teoreetiline võimalus, kuid […] põhimõttekindlusetu“. Võib tõdeda, et direktiiv 2020/1828 kinnitab põhimõtet „kaotaja maksab“ õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud esindushagide puhul. Selle direktiivi artikli 12 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et „õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud esindushagide puhul on pool, kelle kahjuks otsus tehti, kohustatud tasuma teise poole kantud menetluskulud vastavalt liikmesriigi kohtumenetlusõiguses üldiselt sätestatud tingimustele ja eranditele“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">49</a>
</span>) Vt selle kohta 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Pohotovosť (C‑470/12, EU:C:2014:101, punkt 54).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-50" href="#c-50">50</a>
</span>) Vt selle kohta 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus UBS Europe jt (C‑358/16, EU:C:2018:715, punkt 57).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-51" href="#c-51">51</a>
</span>) Märgin, et direktiiv 2020/1828 jätab kohtuvaidluste kuritarvitamise küsimuse lahendamise liikmesriikide hooleks. Kõnealuse direktiivi põhjenduses 39 on sätestatud, et „liikmesriigid peaksid kohtuvaidluste kuritarvitamise ärahoidmiseks vastu võtma uued õigusnormid või kohaldama kehtivaid liikmesriigi õigusnorme, mille kohaselt võib kohus või haldusasutus otsustada jätta ilmselgelt alusetu hagi läbi vaatamata niipea, kui kohus või haldusasutus on saanud sellise otsuse põhjendamiseks vajaliku teabe“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-52" href="#c-52">52</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 71.</p>
</body>
</html>
