<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-03-202503C127202302170-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0217-23-202407570-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="8/05/2025 12:36:51" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="OHJfFhtyRH5PikfZbRiGNLauoHfEgPQTXcXL3fdNMr0enLEGtH+RUBgZV2B9xwCLaZn4Fos2HgEy1fdTfw3wMTveity9rgdlL/NPl8ly1mCJTKhIxRERdRQRiTsMLoPbz3KM6MObXgEJ8z5hTH7vP1jOCT00uv8RtvfvuPtiIZI=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="mgre" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="7b11f5ed-6550-4776-9406-6effba1b4935" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0217" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="mgre" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 18-07-24 14:32:32" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2024-09-05T14:12:18Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="c79c9c91a12d4ec584166ad2ae9c6cb0" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0217" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Richard de la Touri ettepanek – Kohtuasi C‑217/23</div>
      <div id="rId21" style="default">Laghman</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      JEAN RICHARD DE LA TOUR
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 5. septembril 2024 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑217/23 [Laghman] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      A N
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-8" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim kohus))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-9" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Ühine varjupaigapoliitika – Direktiiv 2011/95/EL – Rahvusvahelise või täiendava kaitse saamise tingimused – Pagulasseisund – Artikli 2 punkt d – Tagakiusamise põhjused – Artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teine taane – „Teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuulumise mõiste – Päritoluriigis „selgesti eristuva identiteedi“ mõiste – Rühma tajumine erinevana ümbritseva ühiskonna poolt – Hindamiskriteeriumid – Rahvusvahelise kaitse taotleja pereliige, kes on kaasatud tema päritoluriigis toimuvasse veritasusse
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas rahvusvahelise kaitse taotlejat, kes on oma päritoluriigis veritasuga (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">2</a>
</span>) seotud perekonna liige, võib pidada tagakiusatuks, kuna ta kuulub „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ direktiivi 2011/95/EL (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">3</a>
</span>) artikli 2 punkti d ja artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu tähenduses?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastus sellele küsimusele ei ole kohe ilmne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See nõuab, et eristataks tegusid ja tõsiseid ähvardusi, mis tulenevad teatud traditsiooniliste ühiskondade tunnustatud ja lubatavaks peetava tavaõiguse põhimõtetele vastavast veritasust, millega perekonna liikmed puutuvad kokku põlvest põlve vastutuse tõttu, mis leitakse olevat tekkinud seoses selle perekonna teiste liikmetega, ning rangelt isiklikke tegusid ja ähvardusi, millel on muud motiivid ja mille toimepanijad on üldõiguse alusel käsitatavad kurjategijate või maffiana. Kuigi ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">4</a>
</span>) ja Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">5</a>
</span>) on andnud selle valdkonna kohta soovitusi, tuleb tõdeda, et liikmesriikide ametiasutused kasutavad erinevaid lähenemisviise, kui tegemist on taotleja teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise kindlakstegemisega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">6</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õiguse kohaselt ei nõuta „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuulumise alusel rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks mitte ainult seda, et oleks tõendatud, et rühma liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või nende identiteedis või teadvuses fundamentaalne tunnus või veendumus või ühine taust, mida ei saa muuta (direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu esimeses taandes sätestatud esimene identifitseerimistingimus), vaid see nõuab ka tõendeid selle kohta, et sellel rühmal on „asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana“ (kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teises taandes sätestatud teine identifitseerimistingimus).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus selgitada teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumisega seotud tagakiusamise põhjuse ulatust seoses homoseksuaalse orientatsiooniga isikutega ja hiljuti ka seoses naistega, kes on koduvägivalla ohvrid või kes määratlevad end selliste väärtuste alusel nagu sooline võrdõiguslikkus, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">7</a>
</span>) nõuab käesolev juhtum, et kohus esitaks täiendavaid selgitusi seoses teise identifitseerimistingimusega, mis on seotud rühma sotsiaalse tajumisega päritoluriigis konkreetses veritasu kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma arutluskäigu esimeses osas selgitan kõigepealt, et direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teises taandes viidatud mõiste „ümbritsev ühiskond“ osutab inim- ja sotsiaalsele keskkonnale, milles asjaomane rühm elab, nii et rühma „selgesti eristuvat identiteeti“ ei hinnata mitte tagakiusaja isoleeritud tajumise, vaid selle ühiskonna kollektiivse tajumise seisukohalt. Seejärel juhin tähelepanu sellele, et liikmesriigi pädev asutus peab oma individuaalsel hindamisel võtma arvesse ümbritseva ühiskonna ettekujutust või kuvandit kõnealusest rühmast ning seda, mil määral sellega seotud arvamus või hinnang seda rühma ülejäänud ühiskonnast eristab või välja toob. Selles osas võivad selle tajumisest tingitud käitumine, aktid või meetmed olla asjakohased märgid selle kohta, et seda rühma tajutakse teistsugusena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma arutluskäigu teises osas, pärast seda, kui olen asetanud veritasu teda ümbritseva õigussüsteemi ja traditsiooni konteksti, teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada, et sõltuvalt päritoluriigis valitsevatest tingimustest võib selles riigis toimuvasse veritasusse kaasatud perekonnaliiget pidada kuuluvaks „teatud sotsiaalsesse rühma“, mis on tagakiusamise põhjus, mis võib olla aluseks pagulasseisundi tunnustamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 artikli 2 „Mõisted“ punktis d on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-3">
      „Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-22" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-23" title="page-3">
      d) „pagulane“ – kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, […] ja kelle suhtes ei kohaldata artiklit 12;“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama direktiivi artikli 4 „Faktide ja asjaolude hindamine“ lõikes 3 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-25" title="page-3">
      „Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse järgmist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-26" title="page-3">
      a) kõik asjaomased faktid, mis on seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sealhulgas päritoluriigi õigusnormid ja nende kohaldamise viis;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-27" title="page-3">
      b) taotleja esitatud asjaomased avaldused ja dokumendid, sealhulgas teave selle kohta, kas taotlejat on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-28" title="page-3">
      c) taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-29" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse direktiivi artikli 10 „Tagakiusamise põhjused“ lõike 1 punkti d esimeses lõigus on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-3">
      „Liikmesriigid võtavad tagakiusamise põhjuste hindamisel arvesse järgmisi asjaolusid:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-32" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-33" title="page-3">
      d) rühma käsitatakse teatava sotsiaalse rühmana, kui eelkõige
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">selle rühma liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema, ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">sellel rühmal on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana.“</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Afganistani kodanik A N, kes kuulub puštude etnilisse rühma, esitas 4. novembril 2015 Austrias rahvusvahelise kaitse taotluse. Selle taotluse põhjenduseks väitis A N, et teda ähvardab päritoluriiki naasmisel tagakiusamise oht, kuna tema perekond on olnud kaasatud veritasusse alates tema isa ja venna mõrvamisest pärast nende ja tema isa nõbude vahelist maavaidlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl (Austria föderaalne migratsiooni- ja pagulasamet) lükkas selle taotluse 21. juuni 2017. aasta otsusega tagasi, siis Bundesverwaltungsgericht (Austria föderaalne halduskohus) rahuldas selle otsuse peale esitatud kaebuse ja otsustas 26. juuli 2022. aasta otsusega, et A N-ile tuleb anda pagulasseisund. See kohus tunnistas, et on olemas tõsine oht, mis asjaomast isikut tema perekondlike sidemete tõttu ähvardab oma päritoluriiki naasmisel, ning seda, et Afganistani ametiasutused ei suuda teda kaitsta kõnealusest veritasust tulenevate ohtude eest. Seoses kaitse võimalustega päritoluriigis leidis see kohus lisaks, et isegi kui eeldada, et ta ei ole Afganistani teistes osades ohus, ei pruugi A N olla võimeline rahuldama oma põhilisi ja vajalikke elulisi vajadusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Föderaalne migratsiooni- ja varjupaigaamet esitas selle otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus), teistmisavalduse. Kõnealune amet väitis, et see otsus põhineb ekslikult eeldusel, et perekonda võib pidada „teatavaks sotsiaalseks rühmaks“ direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses, ilma et oleks kindlaks tehtud, kas sellist perekonda tajutakse ümbritsevas ühiskonnas teistsugusena, ning et see on selle sättega vastuolus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on põhikohtuasja lahendamise „keskne küsimus“ see, „kas perekonna liikmeid, keda ähvardab veritasuoht üksnes seetõttu, et nad kuuluvad perekonda, mille üks liikmetest on [või oli] seotud […] veritasu põhjuseks oleva vaidlusega, tuleb käsitada sotsiaalse rühmana“ direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses. Selleks palub ta Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada selle sätte esimese lõigu teises taandes sätestatud teise identifitseerimistingimuse sisu ja ulatust, millest sõltub „teatava sotsiaalse rühma“ olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb selles, et käesoleval juhul võib ümbritsev ühiskond tajuda A N-i perekonda veritasuga seotuse tõttu teistsugusena, kuna see ühiskond on seotud vähemalt suures osas Afganistanis väljakujunenud puštude traditsiooniga, mille kohaselt lahendatakse teatud perekondlikud vaidlused veritasu abil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendel asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-3">
      „1. Kas direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punktis d sisalduvat väljendit „[rühm, millel] on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana“, tuleb tõlgendada nii, et asjaomases riigis on rühmal selgesti eristuv identiteet ainult juhul, kui ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana, või tuleb „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu hinnata eraldiseisvalt ja lahutatuna küsimusest, kas ümbritsev ühiskond tajub rühma erinevana?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-44" title="page-3">
      2. Kui esimesele küsimusele antud vastuse kohaselt tuleb „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu hinnata eraldiseisvalt, siis milliste kriteeriumide alusel tuleb „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses hinnata?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-3">
      3. Sõltumata esimesele ja teisele küsimusele antud vastusest, kas selle hindamisel, kas „ümbritsev ühiskond“ tajub rühma direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses erinevana, tuleb lähtuda tagakiusaja perspektiivist või ühiskonna kui terviku perspektiivist või riigi ühiskonna olulise osa perspektiivist või riigi ühe osa perspektiivist?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-46" title="page-3">
      4. Milliste kriteeriumide alusel tuleb hinnata, kas direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses tajutakse rühma „erinevana“?“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma kirjalikud seisukohad esitasid A N, Austria, Saksamaa ja Madalmaade valitsus ning Euroopa Komisjon.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimustega, mida minu ettepaneku kohaselt tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et olenevalt päritoluriigis valitsevatest tingimustest võib päritoluriigis toimuva veritasuga seotud perekonna liiget pidada „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuuluvaks, mis on pagulasseisundi võimaliku tunnustamise aluseks olev tagakiusamise põhjus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks palub see kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada selle direktiivi artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teises taandes sätestatud „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuulumist sisaldava teise identifitseerimistingimuse sisu ja ulatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti d kohaselt on „pagulane“ eelkõige kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaomane kodanik peab seega oma päritoluriigis esinevate asjaolude ja tagakiusamisaktide toimepanijate tegevuse tõttu põhjendatult kartma tagakiusamist vähemalt ühel direktiivi 2011/95 artikli 10 lõikes 1 nimetatud viiest põhjusest, millest üks on tema kuulumine „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ selles riigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu seadusandja on selle mõiste määratlenud kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 1 punktis d, võttes lähenemisviisi, mis erineb oluliselt sellest, mida toetab UNHCR (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">8</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks peab selle rühma liikmetel olema ühine „sünnipärane tunnus“ või „ühine taust, mida ei saa muuta“, või „tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas ei ole põhikohtuasjas vaidlustatud, et see tingimus on täidetud. Ühe ja sama perekonna liikmetel on tulenevalt nende sugulussuhtest, olenemata sellest, kas see tuleneb näiteks veresugulusest, lapsendamisest või abielust, ühine sünnipärane tunnus, mis on ka nende identiteedi seisukohalt oluline, ja/või ühine taust, mida ei saa muuta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">9</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisan, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib ühe ja sama perekonna liikmetel olla veel mõni ühine asjaolu, näiteks mõni muu sünnipärane tunnus või ühine ajalugu, mida ei saa muuta, näiteks teatav perekondlik olukord (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">10</a>
</span>). Selles kontekstis on asjaolu, et perekonna liikmed, eelkõige selle perekonna mehed ja poisid, on oma põlvnemise tõttu allutatud veritasule, kuna see kandub põlvest põlve edasi isapoolses liinis, osa „ühisest taustast, mida ei saa muuta“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende tegurite kontekstis on päritoluriigi veritasuga seotud perekonna liikmete ja eelkõige selle perekonna meeste ja noorte poiste puhul kindlalt täidetud „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuulumist sisaldav esimene tingimus direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu esimese taande tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks peab selle rühma liikmetel olema nende „selgesti eristuv identiteet“ päritoluriigis, „kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma esimese küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, kas rühma „selgesti eristuv identiteet“ kujutab endast tingimust, mida tuleb hinnata eraldi ja autonoomselt ümbritseva ühiskonna tajumise suhtes. Ta rõhutab, et väljendi „da“ kasutamine direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teise taande saksakeelses versioonis võib tähendada midagi muud kui pelgalt põhjuslikku seost (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">11</a>
</span>). Kui see on nii, palub ta oma teise küsimusega Euroopa Kohtul täpsustada, milliste tegurite alusel tuleks siis hinnata rühma „selgesti eristuvat identiteeti“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle tundub, et selle kohtu kahtlused saab hõlpsasti kõrvale jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on ühest küljest tekstilisest vaatepunktist lähtudes kõnealuse sätte eri keeleversioonidest, nagu ingliskeelne versioon („because“), prantsuskeelne versioon („parce que“) või itaaliakeelne versioon („perché“) ilmne, et liidu seadusandja soovis tõepoolest väljendada põhjuslikku seost mõiste „selgesti eristuv identiteet“ ja mõiste „ümbritsev ühiskond“ vahel. Rühma „selgesti eristuv identiteet“ „asjaomases riigis“ tuleneb sellest, et „ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisest küljest nähtub direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu ülesehitusest, et liidu seadusandja kavatsus oli selle sätte esimeses taandes eristada asjaomase rühma liikme „individuaalset identiteeti“, kuna see viitab eelkõige füüsilistele, kultuurilistele või usulistele omadustele, mis tal on ühised kõigi selle rühma liikmetega, ja selle sätte teises taandes rühma „kollektiivset identiteeti“ või „sotsiaalset identiteeti“, mis viitab sellele, kuidas teised ühiskonnaliikmed seda rühma tajuvad. Väites, et rühma „selgesti eristuv identiteet“ kõnealuses riigis erineb sellest, kuidas ümbritsev ühiskond seda identiteeti tajub, ei tunnustata seda, et seadusandja soovis teha vahet asjaomase rühma liikmete identiteedi individuaalsete ja sotsiaalsete elementide vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende tegurite kontekstis on direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teises taandes osutatud rühma „selgesti eristuv identiteet“ seega tingimus, mida ei tule hinnata mitte ümbritseva ühiskonna tajumisest eraldi ja autonoomselt, vaid sellega seoses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">12</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ei ole teisele küsimusele vaja vastata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgmisena tuleb käsitleda kolmandat ja neljandat eelotsuse küsimust, milles eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul selgitada, kuidas tuleb hinnata, kas kõnealuse rühma puhul „ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb seoses mõistega „ümbritsev ühiskond“ märkida, et see moodustab võrdlusraamistiku rühma „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu kindlakstegemiseks. Direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teine taane viitab ilmselgelt kollektiivsele ruumile, st inim- ja sotsiaalsele keskkonnale, milles selle rühma liikmed elavad. Seega on ümbritseva ühiskonna tajumise näol tegemist kollektiivse tajumisega ja selleks, et anda vastus eelotsusetaotluse esitanud kohtule, jagan Austria valitsuse seisukohtades esitatud vaatenurka, et seda tajumist ei saa seostada tagakiusaja eraldi tajumisega kõnealuse direktiivi artikli 6 tähenduses või isegi ainult asjaomase isiku lähiümbruse vaatenurgaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul täpsustada selle „ühiskonna“ geograafilist ulatust, kuid ELi seadusandja on seda sõnaselgelt täpsustanud, osutades „ümbritsevale“ ühiskonnale. Kõnealune ühiskond vastab seega keskkonnale, milles asjaomase rühma liikmed elavad. See keskkond koosneb eri struktuuridest ja hõlmab konkreetseid moraalseid, kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi, usulisi ja õiguslikke norme, mille toimimist tuleb mõista taotluse individuaalseks hindamiseks. Minu arvates ei ole vaja kõnealust geograafilist ulatust täiendavalt täpsustada, välja arvatud juhul, kui soovitakse kindlaks määrata kõnealuse ühiskonna sotsiaal-poliitilise korralduse ja selle kultuuriliste, etniliste, lingvistiliste või religioossete reaalsete eripärade eiramise piire. Euroopa Kohus on oma praktikas järjekindlalt sedastanud, et liikmesriigi pädeva asutuse ülesanne on määratleda „ümbritsev ühiskond“, mis on asjakohane konkreetse sotsiaalse rühma olemasolu hindamiseks; see ühiskond võib kokku langeda kogu rahvusvahelise kaitse taotleja päritoluriigiga või olla piiratum, hõlmates näiteks osa kõnealuse kolmanda riigi territooriumist või elanikkonnast (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">13</a>
</span>). Nii ei pea sotsiaalset rühma, millel on teatavas riigis „selgesti eristuv identiteet“ direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teise taande tähenduses, tingimata käsitama „sotsiaalse rühmana“ teistes riikides.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks eeldab rühma „selgesti eristuva identiteedi“ tunnustamine taotleja päritoluriigis, et ümbritsev ühiskond „tajub“ seda rühma „erinevana“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin kohe alguses, et liidu seadusandja viitab mõistele „sotsiaalne tajumine“, mis erineb mõistest „sotsiaalne käitumine“. „Tajumine“ on nimelt võime, mis võimaldab organismil juhtida oma tegevust ja tunnetada oma keskkonda oma meelte kaudu saadud teabe põhjal (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">14</a>
</span>). Selle üldise tähenduse kohaselt hõlmab mõiste „sotsiaalne tajumine“ seega vaimset protsessi, mille abil üksikisikud korrastavad ja tõlgendavad oma muljeid, et mõtestada oma keskkonda, sõltumata mis tahes aktidest, mida nad võivad teha (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">15</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõiste „erinevus“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">16</a>
</span>) on aga määratletud kui „omadus (teatud erinevus) või omaduste kogum (erinevus), mis eristab ühte asja teisest, ühte olevust teisest“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">17</a>
</span>). Erinevus on seega vastandlik teistega sarnasusele. Erinevus eeldab ilmselgelt, et isikud või elemendid, kelle vahel see tuvastatakse või seda täheldatakse, on teistsugused (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">18</a>
</span>). Direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teises taandes ei täpsustata ei kõnealuse erinevuse olemust, mis võib seega seisneda asjaomase rühma liikmete mitmes omaduses, ega selle olulisust, nii et „erinevus“, millele liidu seadusandja osutab, ei pruugi tingimata viidata väärtuste skaalale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neist asjaoludest võib järeldada, et direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teise taande kontekstis tähendab rühma „selgesti eristuva identiteedi“ tingimus, et liikmesriigi pädev asutus hindab taotluse individuaalse hindamise raames seda, mil määral on ümbritsevas ühiskonnas olemas asjaomase rühma kohta ettekujutus või kuvand, millega on seotud seda rühma ülejäänud ühiskonnast eristav või eraldav arvamus või hinnang.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle hinnangu andmisel tuleb direktiivi 2011/95 artikli 4 lõike 3 kohaselt arvesse võtta kogu kättesaadavat teavet. Sotsiaalne tajumine on subjektiivne ja sõltub paljudest teguritest, mis on seotud nii asjaomase rühma omadustega (nagu välimus, füüsilised tunnused, sugu, sotsiaalne päritolu või sotsiaalsed rollid, käitumine, hoiakud, arvamused või võimed jne) kui ka võrdlusühiskonda reguleerivate normidega (kas moraali-, sotsiaal- või õigusnormid, kultuurilised, majanduslikud, poliitilised või usulised normid) ja nende kombinatsiooniga konkreetsel ajahetkel. On arusaadav, et samad omadused või tunnused võivad tekitada erinevaid muljeid sõltuvalt asjaoludest ja keskkonnast, milles asjaomane isikute rühm elab (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">19</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi liidu seadusandja ei nõua selle hindamise puhul tõendeid selle kohta, et rühma koheldakse erinevalt, vaid ainult selle kohta, et ümbritsev ühiskond tajub seda erinevalt, võivad mis tahes käitumine, aktid või meetmed, mida on rakendatud rühma sotsiaalse tajumise tulemusena, olla siiski vajalikud märgid, et tõendada selle rühma „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu päritoluriigis. Selline on Euroopa Kohtu praktika tähendus. Selle praktika kohaselt, kuigi „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine tuleb tuvastada sõltumata tagakiusamisest […] direktiivi [2011/95] artikli 9 tähenduses, mille ohvriks võivad selle rühma liikmed päritoluriigis langeda“, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">20</a>
</span>) siis „[s]ellegipoolest võib ühise tunnusega isikute diskrimineerimine või tagakiusamine kujutada endast asjakohast tegurit, kui […] tuleb hinnata, kas kõnealune rühm näib olevat selle päritoluriigi sotsiaalsete või moraalsete normide või õigusnormide seisukohast eraldiseisev“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">21</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna võrdsus on reegel ja mittediskrimineerimine on põhimõte, võib erinevus seega viia võrdsuse rikkumiseni ja rühma suhtes diskrimineerivate aktide, meetmete või tavade rakendamiseni. Nii on Euroopa Kohus leidnud, et sõltuvalt päritoluriigis valitsevatest asjaoludest võib ümbritsev ühiskond tajuda naisi erinevalt ja neil on selles ühiskonnas „selgesti eristuv identiteet“ eelkõige seoses valitsevate sotsiaalsete, moraalsete või õigusnormidega nende päritoluriigis (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">22</a>
</span>). 7. novembri 2013. aasta kohtuotsuses X jt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">23</a>
</span>) leidis Euroopa Kohus lisaks sellele, et konkreetselt homoseksuaalsetele isikutele suunatud karistusõiguslike normide olemasolu näitab, et need isikud moodustavad eraldi rühma, mida ümbritsev ühiskond tajub erinevana (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">24</a>
</span>). Samamoodi võivad liikmesriigi pädevad asutused tuvastada, et asjaomast rühma tajutakse erinevana selle liikmete vastu suunatud stigmatiseerimise või tõrjumise meetmete tõttu, näiteks meetmed, millega stigmatiseeritakse ekstsisioonist keelduvaid noori naisi kogukonnas, kus selline tava on normiks. Teisest küljest ei pea ma vajalikuks tõendada, et asjaomase rühma liikmed on ümbritsevast ühiskonnast kõrvale jäetud või tõrjutud, sest mõiste „erinevus“ ei tähenda selle rühma vastandamist ühiskonnale, milles ta elab (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">25</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul väljendas eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtlusi selles osas, kas pereliikmed, keda ähvardab veritasu, kuuluvad teatavasse sotsiaalsesse rühma. Nimelt ei taju ümbritsev ühiskond väidetavalt neid teisiti, esiteks seetõttu, et ainult tagakiusaja, st „kättemaksja“ perekond, ning sihtmärgiks oleva perekonna lähedased ja tuttavad on teadlikud neid ähvardavast veritasust, ning teiseks seetõttu, et asjaomase isiku päritolupiirkonnas järgitavale pashtunwali tavale on iseloomulik vaidluste lahendamine veritasu abil. Teisisõnu on veritasu pashtunwali traditsioonilises õigussüsteemis keskne ja laialt levinud konfliktide lahendamise mehhanism.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need argumendid ei veena mind, sest sellise lähenemise korral tekiks oht, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kuulumist teatavasse sotsiaalsesse rühma ei tunnustata üksnes seetõttu, et nende päritoluriigis või -piirkonnas on levinud traditsiooniline õigussüsteem või tava, millele nad on allutatud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">26</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ilmselgelt nõuab selline hindamine ohustatud pereliikme rahvusvahelise kaitse taotluse individuaalset hindamist vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 4 lõikele 3 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">27</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis on oluline asetada veritasu sellega seostatavasse õigus- ja tavasüsteemi ning eristada seda üldõigusega hõlmatavast kuritegevusest või organiseeritud kuritegevusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Veritasu, mis tähendab „vere võtmist (või uuesti võtmist)“ või „kättemaksu“, on määratletud kui iidne nähtus, mida reguleerib tavaõigus, mida teatavad traditsioonilised ühiskonnad tunnustavad ja aktsepteerivad kehtiva õigussüsteemiga samal ajal eksisteeriva õigusena (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">28</a>
</span>). Näiteks on aktsepteeritud, et veritasu on Afganistani maapiirkondades elavate puštude (pashtunwali), (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">29</a>
</span>) aga ka Põhja-Albaania mägipiirkondade ühiskondade (kanun) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">30</a>
</span>) või Kagu-Türgis elavate ühiskondade tavaõiguse lahutamatu osa. EUAA eristab oma 2024. aasta mais avaldatud Afganistani käsitlevas teabearuandes veritasu tavalisest maavaidlusest, millest veritasu võib alguse saada (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">31</a>
</span>). Nimelt kujutab veritasu endast vaidluste lahendamise meetodit, mis on osa kollektiivsest tegevusest, mille puhul karistus mõrva või solvamise eest ei ole mitte riigi õigussüsteemi, vaid solvatud osapoole perekonna, klanni, hõimu või etnilise rühma vastutusalas (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">32</a>
</span>). Veritasu võib olla piiritletud rangete reeglitega, kuna sellega võidakse määratleda kättemaksuga seotud asjaomased kuriteod ja ohvrite kategooriad. See, mil määral veritasu nõuab kättemaksu vägivallategude toimepanemise teel, on erinev sõltuvalt õigussüsteemidest, piirkondadest või hõimudest, kelle suhtes neid kohaldatakse, ja veritasu päritolust. Näiteks pashtunwali puhul ei ole kättemaksu teostamine üksnes õigus, vaid ka kohustus, sotsiaalne ülesanne, mille täitmata jätmine võib sellest kõrvale hiilivate, sellest keelduvate või seda eiravate isikute jaoks kaasa tuua põlgust või isegi rünnakuid. Õigus kättemaksuks võib päranduda põlvest põlve (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">33</a>
</span>). Traditsiooniliselt kohaldatakse seda iga isaliini suguvõsa meessoost liikme suhtes, võttes arvesse tema staatust ja kohustusi, mida ta perekonnas kannab (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">34</a>
</span>). Selles kontekstis on mehe ja tema poja tagakiusamine juba varasest noorusest alates põhjusel, et viimane kuulub samasse perekonda kui tema isapoolne vanaisa, minu arvates sama meelevaldne kui tagakiusamine rassi või usutunnistuse tõttu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks võivad veritasu reguleerivate tavaõiguse põhimõtete tõttu sihtmärgiks oleva perekonna puhul kaasneda isoleerimise või vabatahtliku eraldumise meetmed, mille kestus ja raskusaste on eri juhtumite lõikes erinev (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">35</a>
</span>). Kõige raskematel juhtudel võivad need meetmed kaasa tuua nooremate pereliikmete, eelkõige poiste koolist kõrvalejäämise ja perekonna sissetuleku kaotamise, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">36</a>
</span>) kuna igasugust perele antavat abi võidakse pidada teise perekonna solvanguks, mis võib põhjustada veritasu rakendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et isegi sellise ühiskonna kontekstis, kus veritasu on endiselt laialt levinud konfliktide lahendamise mehhanism, ei ole välistatud, et seoses selle ühiskonna aluseks olevate sotsiaalsete ja moraalinormidega tajub see ühiskond veritasusse kaasatud pereliikmeid, eelkõige meessoost liikmeid erinevalt, kas seetõttu, et need pereliikmed on sunnitud kättemaksu vältimiseks end eraldama ja isoleerima sellest ühiskonnast, või seetõttu, et nad keelduvad kasutamast õigust kättemaksuks perekonna au ja maine päästmiseks, mida tavaõigus neilt nõuab. Mõnel riigiasutusel on andmebaasid, kuhu on kantud kehtivad veritasud ja asjaomased perekonnad, mis annab tunnistust selle rühma nähtavusest ühiskonnas (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">37</a>
</span>). Lisaks sellele on mõned riigid võtnud vastu spetsiaalsed karistusõiguslikud normid, milles on käsitletud veritasuga seotud mõrva raskendavatel asjaoluna toime pandud teona; need riigid püüavad seda nähtust ka ohjeldada, võttes ennetavaid meetmeid ja luues konflikti sattunud perekondade jaoks lepitamiskomiteesid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeldusel, et hinnatakse iga üksikjuhtumi faktilisi asjaolusid ja olukordi, ei näe ma mingit põhjust, mis ei võimalda liikmesriigi pädeval asutusel asuda seisukohale, et oma päritoluriigis veritasusse kaasatud perekonna liige, eelkõige meessoost pereliige kuulub teatavasse sotsiaalsesse rühma, millel on selles riigis „selgesti eristuv identiteet“, reeglite tõttu, mida tema suhtes kohaldataks tavaõigusest lähtuvalt. Vastupidi komisjoni seisukohtades väljendatud kartustele, ei usu ma, et selline sotsiaalne rühm oleks identifitseeritav pereliiget tema päritoluriigis ähvardava tagakiusamisaktiga (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">38</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on see sotsiaalne rühm identifitseeritav sellega, et selle suhtes kohaldatakse veresidemetega põhjendatud tavaõigust, mis hõlmab mitte ainult selle rühma liikmete allutamist konkreetsetele reeglitele, mis reguleerivad nende elu ühiskonnas, vaid ka nende kokkupuudet nende isikute vastu suunatud tõsiste ähvarduste ohuga (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">39</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid kaalutlusi silmas pidades leian, et direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et olenevalt päritoluriigis valitsevatest tingimustest võib selles riigis toimuva veritasuga seotud perekonna liikmeid pidada „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuuluvaks, mis on pagulasseisundi tunnustamise aluseks olev tagakiusamise põhjus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle seisundi tunnustamiseks tuleb samuti kindlaks teha, et kõnealust isikut tema päritoluriigis ohustavate tegude toimepanijad on mitteriiklikud osalised direktiivi 2011/95 artikli 6 punkti c tähenduses, mis eeldab selle tõendamist, et selle direktiivi artiklis 7 osutatud kaitse pakkujad, sh eelkõige riik, ei saa või ei taha pakkuda tõhusat kaitset nende tegude eest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">40</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks sellele eeldab kõnealuse seisundi tunnustamine direktiivi 2011/95 artikli 9 lõike 3 kohaselt koostoimes sama direktiivi artikli 6 punktiga c ja artikli 7 lõikega 1 ning arvestades põhjendust 29, et on tõendatud kas seos kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 1 punktis d nimetatud tagakiusamise põhjuste ja tagakiusamisaktide vahel artikli 9 lõigete 1 ja 2 tähenduses või seos nende tagakiusamise põhjuste ja pakutava kaitse puudumise vahel mitteriiklike osaliste poolse tagakiusamise eest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">41</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti on pagulasseisundi tunnustamiseks vaja veenduda, et asjaomase isiku suhtes ei esine välistamise põhjuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eespool esitatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-90" title="page-3">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, artikli 10 lõike 1 punkti d esimest lõiku
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-91" title="page-3">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">rühma „selgesti eristuv identiteet“ kujutab endast tingimust, mida tuleb hinnata ümbritseva ühiskonna tajumise suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">„Ümbritsev ühiskond“ on määratletud kui inim- ja sotsiaalne keskkond, milles see rühm elab ja mida liikmesriigi pädev asutus peab rahvusvahelise kaitse taotluse individuaalsel hindamisel asjakohaseks. Ümbritseva ühiskonna tajumine ei viita mitte tagakiusaja isoleeritud tajumisele, vaid kollektiivsele tajumisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolu, et ümbritsev ühiskond tajub kõnealust rühma teistsugusena, tuleb vaadelda lähtuvalt ettekujutusest või kuvandist, mida kõnealune ühiskond sellest rühmast omab, millele võib lisanduda arvamus või hinnang, mis eristab seda rühma või eraldab seda ülejäänud ühiskonnast. Sellest tajumisest tingitud käitumine, aktid või meetmed võivad olla selleks asjakohased märgid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olenevalt päritoluriigis valitsevatest tingimustest võib selles riigis toimuva veritasuga seotud perekonna liikmeid pidada „teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuuluvaks, mis on pagulasseisundi tunnustamise aluseks olev tagakiusamise põhjus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">2</a>
</span>) Sõnastiku „La Langue française“ kohaselt on [prantsuskeelne] mõiste „vendetta“ laenuvorm itaaliakeelsest mõistest „vendetta“, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast „vindicta“ ja millel on kaks tähendust. See viitab kas Vahemere ja Balkani piirkonnale iseloomuliku kahe perekonna vahelisele pärilikule ja tapmisele suunatud vaenulikkusele, mille ajendiks on soov kätte maksta nende perekondade vahel toime pandud solvangute või kuritegude eest, või isikliku või kollektiivse kättemaksu püüdlusele, mille eesmärk on heastada tunnetatud ebaõiglus või kantud kahju.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">3</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">4</a>
</span>) Vt UNHCRi 17. märtsi 2006. aasta seisukoht pagulasseisundi taotluste kohta [Genfis 28. juulil 1951 allkirjastatud ja 22. aprillil 1954 jõustunud pagulasseisundi] konventsiooni raames [(United Nations Treaty Series, 189. kd, nr 2545, 1954, lk 150; edaspidi „Genfi konventsioon“)], mis põhineb hirmul tagakiusamise ees, mis tuleneb isiku kuulumisest veritasusse kaasatud perekonda või klanni (edaspidi „UNHCRi seisukoht isiku kuulumise kohta veritasusse kaasatud perekonda või klanni“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">5</a>
</span>) Vt EUAA, „Country guidance: Afghanistan“, mai 2024, punkt 3.18, „Veritasude ja maavaidlustega seotud isikud“ (mitteametlik tõlge).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">6</a>
</span>) Vt näiteks kohtuotsus, millega lükatakse tagasi pagulasseisundi taotlus ja antakse täiendav kaitse, Helsingin hallinto-oikeuse (Helsinki halduskohus, Soome) 3. septembri 2013. aasta kohtuotsus (Hehao 13/1012/3); Cour nationale du droit d’asile’i (üleriigiline varjupaigaasjade kohus, Prantsusmaa) 17. detsembri 2009. aasta kohtuotsus T. (641626/09000446) ja 21. detsembri 2009. aasta kohtuotsus K. (644277/09003107). Vt pagulasseisundi andmise kohta Conseil du contentieux des étrangersi (välismaalaste asjade halduskohus, Belgia) 9. jaanuari 2014. aasta kohtuotsused X, X ja X/I (nr 116 642) ja 26. augusti 2021. aasta kohtuotsus X/V (nr 259 620) ning Upper Tribunali (Immigration and Asylum Chamber) (kõrgem kohus (sisserände- ja varjupaigaasjade kolleegium), Ühendkuningriik) 16. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus EH (blood feuds) Albania CG [2012] UKUT 00348 (IAC) (eelkõige punktid 6 ja 7) ja 25. septembri 2020. aasta kohtuotsus Mohammed [N] (PA/04415/2019).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">7</a>
</span>) Vt vastavalt 7. novembri 2013. aasta kohtuotsus X jt (C‑199/12–C‑201/12, EU:C:2013:720); 16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid) (C‑621/21, EU:C:2024:47) ja 11. juuni 2024. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (naised, kes määratlevad ennast lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest) (C‑646/21, EU:C:2024:487).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">8</a>
</span>) Nimelt, kui Euroopa Liidu õiguse kohaselt peavad igal juhul olema täidetud kaks identifitseerimistingimust, siis rahvusvahelist kaitset käsitleva juhtpõhimõtte nr 2 kohaselt piisab ainult ühest tingimusest: „kuulumine teatavasse sotsiaalsesse rühma“ pagulasseisundit käsitleva [Genfi] konventsiooni artikli 1A(2) ja/või selle 1967. aasta protokolli alusel, 8. juuli 2008 (punktid 11–13). Õigusteooria kohta vt Goodwin-Gill, G. S., ja McAdam, J., The refugee in international law, 3. väljaanne, Oxford University Press, Oxford, 2007, lk 73; Hathaway, J. C., ja Foster, M., „Membership of a Particular Social Group: Discussion Paper no 4 Advanced Refugee Law Workshop International Association of Refugee Law Judges Auckland, New Zealand, October 2002“, International Journal of Refugee Law, 15. kd, nr 3, Oxford University Press, Oxford, 2003, lk 477–491; Aleinikoff, T. A., „Protected characteristics and social perceptions: an analysis of the meaning of „membership of a particular social group““, Refugee Protection in International Law: UNHCR’s Global Consultations on International Protection, Cambridge University Press, Cambridge, 2003, lk 263–311, ja Parish, T. D., „Membership in a Particular Social Group under the Refugee Act of 1980: Social Identity and the Legal Concept of the Refugee“, Columbia Law Review, nr 4, Columbia Law Review Association, New York, 1992, lk 923–953.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">9</a>
</span>) Seda seisukohta jagab EUAA oma väljaandes „Guide sur l’appartenance à un certain groupe social“ (suunised teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise kohta), märts 2020, lk 13, ja ÜRO pagulaste ülemvolinik oma seisukohas isikute kuulumise kohta veritasuga seotud perekonda või klanni, punkt 18.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">10</a>
</span>) Vt analoogia alusel 11. juuni 2024. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (naised, kes määratlevad ennast lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest) (C‑646/21, EU:C:2024:487, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">11</a>
</span>) Saksakeelne versioon on sõnastatud järgmiselt: „die Gruppe in dem betreffenden Land eine deutlich abgegrenzte Identität hat, da sie von der sie umgebenden Gesellschaft als andersartig betrachtet wird“ (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">12</a>
</span>) Vt sellega seoses EUAA, „Guide sur l’appartenance à un certain groupe social“ (suunised teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise kohta), märts 2020, eelkõige osa „Õiguslik analüüs“, „selgesti eristuvat identiteeti“ käsitlev jagu C, lk 14.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">13</a>
</span>) Vt analoogia alusel 11. juuni 2024. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (naised, kes määratlevad ennast lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest) (C‑646/21, EU:C:2024:487, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">14</a>
</span>) Vt Bonnet, C., „Les trois étapes de la perception“, Le cerveau et la pensée: le nouvel âge des sciences cognitives, Éditions Sciences Humaines, Auxerre, 2014, lk 213–221.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">15</a>
</span>) Vt Girandola, F., Demarque, C., ja Lo Monaco, G., „La perception sociale: formation d’impression, stéréotypes, préjugés et discrimination“, teoses Psychologie sociale, Armand Colin, Pariis, 2019, lk 198–219.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">16</a>
</span>) Mõistet „erinevus“ ei ole aga kasutatud direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d esimese lõigu teise taande saksa keelses versioonis, milles on märgitud, et sellel rühmal on asjaomases riigis selgelt määratletud identiteet, kuna ümbritsev ühiskond peab seda teistsuguseks („von der sie umgebenden Gesellschaft als andersartig betrachtet wird“), mis tähendab erinevust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">17</a>
</span>) Vt sõnastik „Le Robert“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">18</a>
</span>) Sõnastikus „Trésor de la langue française“ on märgitud, et mõiste „autre“ (muu) „võimaldab eraldada või eristada võrdluspunktina kasutatava antud või teadaoleva esimese osa suhtes […] üht või mitut isikut või elementi teise osa sees“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">19</a>
</span>) Tuleb täpsustada, et tagakiusamist võib sõltuvalt juhtumist pidada võimalikuks ka seoses mõne muu direktiivi 2011/95 artiklis 10 nimetatud tagakiusamise põhjusega, näiteks seoses usutunnistuse või poliitiliste vaadetega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">20</a>
</span>) Vt 16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid) (C‑621/21, EU:C:2024:47, punkt 55).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">21</a>
</span>) Vt 16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid) (C‑621/21, EU:C:2024:47, punkt 56).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">22</a>
</span>) Vt 11. juuni 2024. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (naised, kes määratlevad ennast lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest) (C‑646/21, EU:C:2024:487, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">23</a>
</span>) C‑199/12–C‑201/12, EU:C:2013:720.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">24</a>
</span>) Vt 7. novembri 2013. aasta kohtuotsus X jt (C‑199/12–C‑201/12, EU:C:2013:720, punkt 48).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">25</a>
</span>) Goodwin-Gill, G. S., ja McAdam, J., op. cit., lk 85.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">26</a>
</span>) Pean silmas näiteks naisi ja neidusid, kelle suhtes rakendatakse naiste suguelundite moonutamist, mis on teatud riikides või piirkondades väga levinud tava.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">27</a>
</span>) Euroopa Inimõiguste Kohtus tehtud üksikjuhtumipõhise hindamise kohta vt näiteks 20. septembri 2007. aasta vastuvõetamatuse otsus Elezaj vs. Rootsi (EC:ECHR:2007:0920DEC001765405), mis käsitleb Rootsi ametiasutuste poolt selliste Albaania kodanike väljasaatmise õiguspärasust, kes on kaasatud 1950. aastatest pärinevasse perekondlikusse veritasusse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">28</a>
</span>) Vt Rouland, N., Aux confins du droit: anthropologie juridique de la modernité, Éditions Odile Jacob, Pariis, 1991, eelkõige osa pealkirjaga „Le corset du droit de la vengeance“, lk 84 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">29</a>
</span>) Vt eelkõige Acheson, B., The Pashtun Tribes in Afghanistan, Pen and Sword Books, Barnsley, 2023, ja EUAA, „Rapport d’information sur les pays d’origine: Afghanistan – Individus ciblés par les normes sociétales et juridiques“, detsember 2017, punkt 7, „Vendettas et meurtres commis par vengeance“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">30</a>
</span>) Vt näiteks EUAA, „Country of Origin Information Report: Albania – Country focus“, november 2016, punkt 5.3.3; Office français de protection des réfugiés et apatrides (OFPRA), „Rapport de mission en République d’Albanie du 3 au 13 juillet 2013“, 2014, punkt 1, ja Gjeloshaj Hysaj, K., „La „reprise du sang“ chez les Albanais: comment sortir du Moyen-Âge?“, Confluences Méditerranée, 3. kd, nr 62, L’Harmattan, Pariis, 2007, lk 87–94.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">31</a>
</span>) EUAA, „Country guidance: Afghanistan“, op. cit., eelkõige punkt 3.18.1 „Vendettas“: „Näiteks võib veritasuga seotud perekonna liikmetel olla põhjendatud hirm tagakiusamise ees, kuna nad kuuluvad teatavasse sotsiaalsesse rühma, mis põhineb nende sünnipärastel omadustel (st perekonnaliikmeks olemisel) ja asjaolul, et perekonnad on tuntud ja neil võib olla selgesti eristuv identiteet ümbritsevas ühiskonnas“ (mitteametlik tõlge) (lk 90), ja punkt 3.18.2 „Maavaidlused“: „Olemasolevast teabest ilmneb, et maavaidlustest tuleneva vägivalla puhul puudub üldiselt igasugune seos tagakiusamise põhjusega [Genfi] konventsiooni tähenduses. See ei välista üksikjuhtumeid, kus seos võib olla tuvastatud muude asjaolude alusel (näiteks etniline kuuluvus, arvestades, et taliibid valivad poole isiku etnilise päritolu alusel; maavaidlus, millega kaasneb veritasu rakendamine jne)“ (mitteametlik tõlge) (lk 92).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">32</a>
</span>) Vt Ellenberger, H. F., „La vendetta“, Revue internationale de criminologie et de police technique et scientifique, XXXIV kd, nr 2, Polymedia, Morges, 1981, lk 125–142, eelkõige lk 125.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">33</a>
</span>) Vt Acheson, B., op. cit., lk 88–93.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">34</a>
</span>) Vt Bardhoshi, N., „De l’anthropologie de la vendetta en temps de „crise totale““, Ethnologie française, 47. kd, nr 2, Presses universitaires de France, Pariis, 2017, lk 331–340. Oma seisukohas selle kohta, kas isik kuulub veritasusse kaasatud perekonda või klanni, juhib ÜRO pagulaste ülemvolinik siiski tähelepanu sellele, et viimasel ajal „on teatatud, et veritasude sihtmärgiks on olnud ka naised ja lapsed. Ka neid võidakse tappa või vigastada rünnakute käigus meessoost perekonnaliikmete vastu“ (punkt 3).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">35</a>
</span>) Vt EUAA, „Country of Origin Information Report: Albania – Country focus“, november 2016, punkt 5.3.3, „Victims of blood feuds“: „Veritasude kõrvalmõju on ohustatud perekondade saatus, kes jäävad vägivalla vältimiseks küllalt pikaks ajaks isoleerituks. See mõjutab ka lapsi, kes ei saa käia koolis. 2013. aastal oli peamiselt põhjapiirkondades väidetavalt 67 veritasude tõttu isoleeritud perekonda ja 33 last, kes ei saanud sel põhjusel koolis käia“ (mitteametlik tõlge).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">36</a>
</span>) ÜRO pagulaste ülemvolinik rõhutab oma seisukohas, et „lapsi võidakse hoida kodus ja jätta pikema aja jooksul koolist eemale, kuna nende perekonnad kardavad, et nad tapetakse, neid rünnatakse või nad röövitakse. Seega, kuigi veritasu peamine sihtmärk on täiskasvanud mehed, võivad ka teised pereliikmed olla surmaohus või kogeda inimõiguste rikkumist“ (punkt 3). Vt selle kohta „COI Focus – Albania, Blood Feuds in contemporary Albania: Characterisation, Prevalence and Response by the State“, Commissariat général aux réfugiés et aux apatrides (pagulaste ja kodakondsuseta isikute üldvoliniku kantselei, Belgia), 29. juuni 2017.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">37</a>
</span>) Vt, näiteks „Third periodic report submitted by Albania under article 19 of the [UN Convention against torture and other cruel, inhuman or degrading treatment or punishment“ (piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon, vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt New Yorgis 10. detsembril 1984; United Nations Treaty Series, 1465. kd, nr 24841, 1987, lk 85)], 19. juuli 2021, ÜRO piinamisvastane komitee, milles Albaania valitsus teatas, et 75 perekonda oli kaasatud veritasusse, mille tulemuseks oli 159 inimese, sealhulgas 25 lapse isoleerimine (punkt 194).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">38</a>
</span>) Juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine olema tõendatud sõltumata tagakiusamisest direktiivi 2011/95 artikli 9 tähenduses, mille ohvriks võivad selle rühma liikmed olla päritoluriigis (vt 16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid) (C‑621/21, EU:C:2024:47, punkt 55)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">39</a>
</span>) Nii rõhutab ÜRO pagulaste ülemvolinik oma seisukohas selle kohta, kas isik kuulub veritasusse kaasatud perekonda või klanni, et „[v]eritasu puhul ei rünnata isikut juhuslikult; vastupidi, ta on sihtmärgiks seetõttu, et ta kuulub konkreetsesse perekonda, ja selle aluseks on ammusest ajast kindlaks määratud reeglistik. Võrreldes muude olukordadega, kus isik kardab, et teda rünnatakse või isegi tapetakse, näiteks kui tal on rahaline võlgnevus või kui teda jälitab maffia, ei ole veritasude raames tagakiusamist kartvad isikud sihtmärgiks mitte nende enda tegevuse tõttu, vaid vastutuse tõttu, mida leitakse olevat tekkinud seoses teiste (elus või surnud) pereliikmetega. Järelikult ei ole nad mitte lihtsalt üksiku veritasu ohvrid, vaid sellist veritasu traditsiooni reguleeriva reeglistiku ohvrid“ (punkt 14).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">40</a>
</span>) Vt 16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid) (C‑621/21, EU:C:2024:47, punktid 64 ja 65).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">41</a>
</span>) Vt 16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid) (C‑621/21, EU:C:2024:47, punktid 66–69).</p>
</body>
</html>
