2008R0555 — ET — 01.01.2016 — 011.002

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Muudetud:

Parandatud:

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 555/2008,

27. juuni 2008,

milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega

I

JAOTIS

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala ja mõistete kasutamine

1.  Käesoleva määrusega sätestatakse järgmiste määruse (EÜ) nr 479/2008 sätete rakenduseeskirjad:

Käesoleva määruse sätted ei mõjuta:

2.  Määruses (EÜ) nr 479/2008 kasutatud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus.

▼M1

3.  II jaotise kohaldamisel tähendab „tegevus” ühe või enama abisaaja rakendatavat projekti, lepingut, kokkulepet või toetusprogrammiga hõlmatud muud tegevust, mis vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 7 lõikes 1 osutatud meetmete kohasele tegevusele.

▼B

II

JAOTIS

TOETUSPROGRAMMID

I

PEATÜKK

Toetusprogrammide esitamise kord

▼M5

Artikkel 2

Toetusprogrammide esitamine

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103k lõikes 1 osutatud viieaastase toetusprogrammi kavandite esmakordne esitamine hõlmab eelarveaastaid 2009 kuni 2013.

▼M7

Eelarveaastate 2014 kuni 2018 puhul esitavad liikmesriigid komisjonile oma toetusprogrammide kavandid 1. märtsiks 2013. Erandina esitab Horvaatia oma toetusprogrammide kavandi 1. juuliks 2013. Juhul kui alates 2014. aastast ette nähtud riiklikke assigneeringuid pärast nimetatud kuupäeva muudetakse, peavad liikmesriigid toetusprogramme vastavalt kohandama.

▼M5

Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt toetusprogrammide kavandid, kasutades I lisas esitatud vormi.

Liikmesriigid esitavad komisjonile esimeses ja teises lõigus osutatud toetusprogrammide kavandite rahastamiskava, kasutades II lisas esitatud vormi.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud toetusprogrammide kavanditega seonduvatest õigusaktidest pärast nende vastuvõtmist või muutmist. Selline teavitamine võib toimuda nii, et komisjoni teavitatakse veebisaidist, kus asjaomased õigusaktid on avalikult kättesaadavad.

▼M6

3.  Liikmesriigid, kes otsustavad alates eelarveaastast 2015 vähendada toetusprogrammideks kasutada olevaid summasid, et suurendada nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 ( 10 ) artiklis 40 osutatud otsetoetuste riiklikku ülemmäära, teatavad nendest summadest enne 1. augustit 2013. Kui nimetatud vähendamist ei olnud 1. märtsiks 2013 esitatud toetusprogrammi kavandis ette nähtud, kohandatakse vastavalt sellele I, II, III, VII ja VIII lisas sätestatud vormides esitatud teavet.

▼M5

4.  Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada toetusprogrammi, mis hõlmab piirkondlikke eripärasid, võivad esitada andmed ka piirkondade kaupa III lisas esitatud vormis.

5.  Liikmesriigid vastutavad kulude eest alates kuupäevast, mil komisjon sai nende toetusprogrammi kätte, kuni toetusprogrammi kohaldamise alguskuupäevani vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103k lõike 2 esimesele lõigule.

▼B

Artikkel 3

Toetusprogrammi muutmine

1.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõikes 2 osutatud muudetud programm esitatakse komisjonile käesoleva määruse I lisas sätestatud kujul; sealhulgas esitatakse vajaduse korral muudetud rahastamiskava käesoleva määruse IV lisas sätestatud vormis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõikes 4 osutatud liikmesriigid ei pea esitama IV lisas sätestatud vormi.

Liikmesriigid vastutavad kulude eest alates muudetud toetusprogrammi komisjonile esitamise kuupäevast kuni selle kohaldamise alguskuupäevani vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule.

▼M13

2.  Toetusprogrammide muudatusi ei esitata rohkem kui kaks korda eelarveaasta jooksul, 1. märtsiks ja 30. juuniks, välja arvatud loodusõnnetuste tõttu võetavad erakorralised meetmed.

Komisjonile esitatakse muudetud programm, milles on vajaduse korral

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata kõnealuses lõigus sätestatud tähtaegu 2014. aastal, kui programmi muudatuste puhul on järgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ( 11 ) kehtestatud uusi eeskirju.

▼B

II

PEATÜKK

Abikõlblikud meetmed

▼M12

1. osa

Müügiedendus

▼M12

1. alaosa

Müügiedendus kolmandates riikides

▼B

Artikkel 4

Abikõlblikud tegevused ja turud

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 10 lõikes 2 osutatud veine toetatakse kolmandate riikide turgudel toimuva müügiedenduse raames tingimusel, et:

▼M6

▼B

Abisaajateks võivad olla nii eraettevõtjad kui ka kutseorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid või riigiasutused, kui liikmesriik nii otsustab. Igal juhul ei tohi riigiasutus olla ainus abisaaja, kellele liikmesriik müügiedendusmeetme raames toetust annab.

▼M6 —————

▼B

Kava kuritarvitamise vältimiseks ei ole punktides a ja c osutatud asjaolusid üldjuhul lubatud toetust saanud meetme kestel muuta, v.a juhul, kui tõendatakse, et sellised muudatused võimaldavad saavutada paremaid tulemusi.

Artikkel 5

Valikumenetlus

►M3

Liikmesriik sätestab taotluste esitamise ja võimaliku pikendamise korra, nagu on osutatud artikli 4 esimese lõigu punktis d, milles käsitletakse eelkõige:

 ◄

▼M3

▼B

2.  Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid eelkõige järgmistest kriteeriumidest:

▼M6

3.  Pärast taotluste läbivaatamist valivad liikmesriigid välja parima hinna ja kvaliteedi suhtega taotlused. Eelistatakse järgmisi taotlejaid:

▼B

4.  Kaks või enam liikmesriiki võivad otsustada ühise müügiedendustegevuse kasuks. Nad kohustuvad osalema selle rahastamises ja lepivad kokku halduskoostöö korras, et hõlbustada meetme jälgimist, rakendamist ja kontrollimist.

5.  Liikmesriigid tagavad kõikide toetatavate üleriigiliste või piirkondlike kampaaniate kooskõla määruse (EÜ) nr 3/2008 või määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel rahastatavate meetmetega ja üleriigiliste või piirkondlike kampaaniate raames rahastatavate meetmetega.

6.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 10 alusel ei rahastata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii või määruse (EÜ) nr 3/2008 alusel rahastatavaid meetmeid.

7.  Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne meetme rakendamist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

8.  Kui liikmesriik annab müügiedenduseks riiklikku toetust, teatab ta sellest käesoleva määruse I, V, VII ja VIII lisas sätestatud vormi asjaomases osas.

▼M12 —————

▼M12

2. alaosa

Müügiedendus liikmesriikides

Artikkel 5b

Abikõlblikud tegevused

1.  Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud liidu veinide müügiedenduse allmeede hõlmab järgmist teavet tarbijatele:

2.  Lõikes 1 osutatud teavitustegevused võivad olla teabekampaaniad ning riikliku või liidu tähtsusega üritustel, messidel ja näitustel osalemine.

3.  Müügiedendusmeetme raames on tegevused abikõlblikud tingimusel, et:

4.  Abisaajad on kutseorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud, tootmisharudevahelised organisatsioonid või riigiasutused. Riigiasutus ei tohi siiski olla ainus abisaaja müügiedendusmeetme raames.

Artikkel 5c

Teabe omadused

1.  Artikli 5b lõikes 1 osutatud teave peab põhinema veini olulistel omadustel või iseloomulikel tunnustel ning ei tohi põhineda kaubamärkidel ega õhutada veini tarbimist selle erilise päritolu tõttu. Kui teavet levitatakse artikli 5b lõike 1 punkti b kohaldamise eesmärgil, võib veini päritolu olla märgitud osana teavitustegevusest.

2.  Kogu teave, mis on seotud veinitarbimise mõjuga tervisele ja käitumisele, peab põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ja seda peavad olema tunnustanud rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused liikmesriigis, kus teavitustegevused toimuvad.

Artikkel 5d

Toetuse kestus

Müügiedendustegevusi ei toetata kauem kui kolm aastat.

Artikkel 5e

Ettemaksed

Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne tegevuse lõpuleviimist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

Artikkel 5f

Piiritlemine maaelu arengu ning põllumajandussaaduste ja -toodete müügiedendusmeetmetega

Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikes toetusprogrammides selged piiritlemiskriteeriumid, millega tagatakse, et mitte ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkti a kohast toetust ei anta tegevuste puhul, mida rahastatakse liidu muudest vahenditest.

▼M13

Artikkel 5fa

Valikumenetlus

1.  Liikmesriik kehtestab taotluste esitamise korra, milles on eelkõige nähtud ette eeskirjad

2.  Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid eelkõige järgmistest kriteeriumidest:

3.  Pärast taotluste läbivaatamist valivad liikmesriigid välja parima hinna ja kvaliteedi suhtega taotlused.

Eelistatakse toiminguid,

4.  Kaks või enam liikmesriiki võivad otsustada rakendada ühist müügiedendusmeedet. Nad kohustuvad osalema selle rahastamises ja lepivad kokku halduskoostöö korras, et hõlbustada ühise edendusmeetme jälgimist, rakendamist ja kontrollimist.

5.  Kui liikmesriik annab müügiedenduseks riigiabi, teatab ta sellest käesoleva määruse I, V, VII ja VIII ja VIIIc lisas sätestatud vormi asjaomases osas.

▼M12

3. alaosa

Ühiseeskirjad

Artikkel 5g

Abikõlblikud kulud

1.  Artiklites 4 ja 5b osutatud abisaaja personalikulusid käsitatakse abikõlblikena, kui need on tekkinud seoses konkreetselt toetatud müügiedendusprojekti ettevalmistamise, rakendamise või kõnealuse projekti järelmeetme (sh hindamine) käigus. Kõnealused kulud hõlmavad konkreetse müügiedendusprojekti teostamiseks abisaajaga lepingu sõlminud personali kulusid ning kulusid, mis vastavad selliste töötundide osale, mis on abisaaja koosseisulistel töötajatel kulunud müügiedendusprojekti elluviimiseks.

Liikmesriigid tunnistavad personalikulud abikõlblikuks üksnes juhul, kui abisaajad esitavad lisadokumendid, milles kajastuvad konkreetselt toetatud müügiedendusprojekti teostamiseks tegelikult tehtud töö üksikasjad.

2.  Abisaaja üldkulusid käsitatakse abikõlblikena üksnes juhul, kui:

Liikmesriigid võivad otsustada, kas kõnealused üldkulud on abikõlblikud kindla määra või tõendavate dokumentide esitamise alusel. Viimasel juhul arvutatakse kõnealused kulud selles riigis, kus abisaaja on registrisse kantud, kasutatavate raamatupidamisarvestuse põhimõtete, korra ja meetodite alusel.

▼B

2.

osa

Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

▼M6

Artikkel 6

Abikõlbmatud toimingud

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103q lõike 3 teise lõigu kohaldamisel tähendab „niisuguste viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, kus viinapuud on ealiselt vananenud,” sama viinamarjasordi taasistutamist samale maatükile, rakendades samu viinamarjakasvatuse võtteid. Liikmesriigid võivad sätestada lisatingimusi, eelkõige seoses asendatavate viinapuude vanusega.

2.  Abikõlblikud ei ole järgmised toimingud:

▼M12

Artikkel 6a

Taasistutamine viinapuude tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

1.  Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktis c osutatud liikmesriigi pädeva asutuse korraldusel toimuvat viinamarjaistanduste taasistutamist pärast viinapuude tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist käsitatakse abikõlblikuna tingimusel, et liikmesriik:

2.  Viinamarjaistanduste tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel taasistutamise kulud ei tohi ületada 15 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamis- ja muutmismeetme aastasest kogukulust asjaomases liikmesriigis.

3.  Liikmesriigid lisavad oma riiklikesse toetusprogrammidesse selged piiritlemiskriteeriumid, millega tagatakse, et mitte ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punkti c kohast toetust ei anta tegevuste puhul, mida rahastatakse liidu muudest vahenditest.

▼B

Artikkel 7

Menetlus ja kohaldamine

1.  Liikmesriigid sätestavad:

2.  Liikmesriigid võivad sätestada miinimumpindala, millele võib anda ümberkujundamise ja muutmise toetust, ja ümberkujundamise ning muutmise tulemusel tekkiva miinimumpindala ja erandid kõnealusest tingimusest; igasugune erand peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

▼M6

Artikkel 8

Toetuse määr

1.  Liikmesriigid sätestavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103q ja käesoleva peatüki alusel eeskirjad abikõlblike ümberkujundamis- ja muutmistoimingute ning vastavate abikõlblike kulude kohta. Eeskirjad peavad olema koostatud selliselt, et tagatakse kava eesmärgi saavutamine.

Eeskirjades võib sätestada eelkõige kas kindlasummalise toetuse maksmise või toetuse ülemmäära hektari kohta. Lisaks võib eeskirjadega ette näha toetuse kohandamise objektiivsete kriteeriumide alusel.

2.  Kui liikmesriigid kasutavad kindlasummalisi toetusi, tuleb toetussummade määramisel ülemäärase hüvitamise vältimiseks lähtuda iga liiki toimingute tegelike kulude täpsest väljaarvutamisest. Kindlasummalisi toetusi võib põhjendatuse korral igal aastal kohandada.

3.  Toetust makstakse viinapuude kasvuala kohta, mis on määratletud kooskõlas artikli 75 lõikega 1.

▼B

Artikkel 9

Finantsjuhtimine

►M3

Toetus makstakse välja pärast seda, kui ollakse veendunud, et ühekordne meede või kõik toetuse taotluses nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud käesoleva määruse artikli 81 kohaselt.

 ◄

Tavaliselt makstakse toetus välja pärast kõigi meetmete rakendamist, makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 14 ) artikli 40 lõike 4 tähenduses rakendada.

Kui kontroll näitab, et kõiki abitaotluses nimetatud meetmeid ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel, kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 tähenduses, ja kui toetust on makstud pärast üksikute rakendatud meetmete puhul, mis on osa toetuse taotluses nimetatud meetmetest, nõuavad liikmesriigid toetuse tagasi.

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid ette näha, et tootjale makstakse toetust asjaomase meetme või abitaotluses nimetatud kõigi meetmete rakendamiseks ettemaksena enne meetme elluviimist tingimusel, et meetme rakendamine on alanud ja abisaaja on esitanud tagatise. Määruse (EMÜ) nr 2220/85 ( 15 ) kohaselt tuleb asjaomane meede ellu viia teise veiniaasta lõpuks pärast toetuse ettemakse saamist.

Liikmesriigid võivad nimetatud ajavahemikku vastavalt asjaoludele kohandada juhul, kui:

Toetuse ettemaksete saamiseks peavad kõik samal maatükil varem ellu viidud meetmed, mille puhul tootja on samuti saanud toetuse ettemakseid, olema täielikult ellu viidud.

Kui kontroll näitab, et abitaotluses nimetatud meede, mille eest on ette makstud, ei ole täielikult ellu viidud, võib liikmesriik määrata karistuse.

▼M6 —————

▼M1

Artikkel 10a

Kooskõla ja järjepidevus

1.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 lõike 4 punktis b osutatud toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks ei hõlma põllumajanduslike sõidukite ostuga seotud kulusid.

2.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 alusel ei anta kõnealuse määruse II jaotise kohase riikliku toetusprogrammi raames toetust teatava liikmesriigi või piirkonna sellise tegevuse eest, mida toetatakse kõnealuse liikmesriigi või piirkonna maaelu arengu programmi alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005.

3.  Liikmesriigid kirjeldavad ümberkorraldus- ja muutmismeetme toetusprogrammide raames toetatavaid tegevusi I lisa asjaomases osas nii üksikasjalikult, et oleks võimalik kontrollida, et kõnealust tegevust ei toetata nende maaelu arengu programmide alusel.

▼B

3.

osa

Roheline korje

Artikkel 11

Rohelise korje mõiste

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 12 ja käesoleva punkti tähenduses ei käsitata rohelise korjena kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu (koristamata jätmine).

Rohelise korje toetust saanud maatüki pindala ei võeta arvesse geograafilise tähisega veinide tehnilises kirjelduses sätestatud saagi piirmäärade arvutamisel.

Artikkel 12

Rohelise korje rakendamise tingimused

1.  Seoses rohelise korje meetmega peavad liikmesriigid:

2.  Rohelist korjet ei tohi samal maatükil teha kahel järjestikusel aastal.

3.  Toetust ei maksta, kui saak hävib enne rohelise korje algust täielikult või osaliselt eeskätt loodusõnnetuse tagajärjel komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 16 ) artikli 2 lõike 8 tähenduses.

4.  Kui saak hävib täielikult või osaliselt rohelise korje toetuse maksmise ja saagikoristusperioodi vahelisel ajal, ei kuulu juba toetust saanud alalt saamata jäänud tulu hüvitamisele saagikindlustuse vahenditest.

Artikkel 13

Taotluste esitamise kord

1.  Liikmesriigid sätestavad taotluste esitamise korra, millega nähakse eelkõige ette asjaomase tootja suhtes kohaldatav lisatasu ja taotlusega koos esitatav teave. Taotlus peab sisaldama andmeid kasvuala, keskmise saagi, kasutatava meetodi ja viinamarjasordi ning sellest toodetava veini tüübi kohta.

2.  Liikmesriigid kontrollivad, kas taotlus on põhjendatud. Selleks võivad nad tootjalt nõuda taotluse esitamisel kirjalikku kohustust. Kui taotlus võetakse tagasi mõjuva põhjuseta, võivad liikmesriigid nõuda, et asjaomane tootja kannab taotluse läbivaatamise kulud.

Artikkel 14

Hüvitised

1.  Liikmesriigid arvutavad igal aastal otsekulud, mida on kantud rohelise korje tegemisel eri meetoditel (käsitsi, mehhaaniliselt ja keemiliselt), mida nad on lubanud kasutada artikli 12 lõike 1 punkti a alapunkti iii alusel. Kui sama ala puhul kasutatakse rohkem kui ühte meetodit, arvutatakse hüvitis odavaimast meetodist lähtudes.

2.  Liikmesriigid teevad rohelise korje tõttu saamata jäänud tulu kindlaks objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 12 lõikele 4 määravad liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 3 ettenähtud toetuse määra standardkulude ja tavaprognoosi kohaselt saamata jäänud tulu alusel. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused arvutused:

Tasu makstakse rajatud istanduse kohta, mille suurus määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 75 lõikest 1 lähtudes.

4.

osa

Investeerimisfondid

Artikkel 15

Toetuse määr

Liikmesriigid võivad toetusprogrammi lisada määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 13 osutatud meetme järgmistel tingimustel:

5.

osa

Saagikindlustus

Artikkel 16

Abikõlblikkuse tingimused

Liikmesriigid võivad toetusprogrammi lisada määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 14 osutatud meetme järgmistel tingimustel:

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 14 kohaldamisel on mõistel „loodusõnnetusega võrreldavad halvad ilmastikutingimused” sama tähendus, mis komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 2 lõikes 8.

Kui liikmesriigid annavad riiklikku saagikindlustuse toetust, teatavad nad sellest käesoleva määruse I, V ja VII lisas sätestatud vormis.

6.

osa

Investeeringud

Artikkel 17

Abikõlblikud meetmed

Toetatavad investeeringud peavad vastama asjaomase investeeringu suhtes kohaldatavatele ühenduse normidele.

Abikõlblikud kulud on:

Erandina punktist b võivad liikmesriigid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 17 ) tähenduses nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sätestada tingimused, mille kohaselt võib kasutatud seadmete ostmist käsitada abikõlblike kuludena.

Lihtsad asendusinvesteeringud ei ole abikõlblik kulu, sest tuleb tagada, et kõnealused töötlevasse tööstusesse tehtavad investeeringud täidavad meetme eesmärki, st parandada tulemusi turu nõudlusega kohanemise ja konkurentsivõime suurendamise teel.

Artikkel 18

Uute toodete arendamise abikõlblikud meetmed

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate arenduskulud hõlmavad ettevalmistavaid tegevusi, näiteks projekti, toote, protsessi või tehnoloogia väljatöötamine ja katsed ning sellega seotud materiaalseid ja/või mittemateriaalseid investeeringuid enne uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate äriotstarbelist kasutuselevõttu.

Lihtsad asendusinvesteeringud ei ole abikõlblik kulu, sest tuleb tagada, et kõnealused toetused täidavad meetme eesmärki, st parandada tulemusi turu nõudlusega kohanemise ja konkurentsivõime suurendamise teel.

▼M2

Artikkel 19

Finantsjuhtimine

1.  Toetus makstakse välja pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et toetuse taotluses nimetatud ühekordne meede või kõik nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud.

Tavaliselt makstakse toetus välja pärast kõigi meetmete rakendamist, erandina esimesest lõigust makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu rakendada, nagu on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 ( 18 ) artiklis 31.

Kui kontrollimisel selgub, et kõiki toetustaotluses nimetatud meetmeid ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 31, ja kui toetust on makstud pärast üksikute selliste meetmete rakendamist, mis on osa toetuse taotluses nimetatud meetmetest, nõuavad liikmesriigid toetuse tagasi.

2.  Investeerimistoetuse saajad võivad taotleda pädevalt makseasutuselt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud.

▼M15

Ettemakse ei tohi ületada 20 % investeeringuks antavast riigiabist ning seda makstakse tingimusel, et on olemas pangagarantii või samaväärne garantii, mis vastab 110 %-le ettemakse summast. Investeeringute puhul, mille kohta on toetuse andmist käsitlev otsus tehtud 2013., 2014., 2015. või 2016. eelarveaastal, võib ettemakset suurendada siiski kuni 50 %-ni asjaomase investeeringuga seotud riigiabist. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 ( 19 ) artikli 23 kohaldamisel kohustutakse kogu ettemaksena antud summat kasutama asjaomase tegevuse rakendamiseks kahe aasta jooksul alates summa laekumisest.

▼M2

Garantii vabastatakse, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et investeeringuks antava riigiabiga seoses tehtud tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

▼M1

Artikkel 20

Kooskõla ja järjepidevus

1.  Toetust ei anta turundusmeetmetele, mis on saanud toetust vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklile 10.

Kui liikmesriik annab riiklikku investeerimistoetust, teatab ta sellest käesoleva määruse I, V ja VII lisas sätestatud vormi asjaomases osas.

2.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 15 alusel ei anta kõnealuse määruse II jaotise kohase riikliku toetusprogrammi raames toetust teatava liikmesriigi või piirkonna sellise tegevuse eest, mida toetatakse kõnealuse liikmesriigi või piirkonna maaelu arengu programmi alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005.

3.  Liikmesriigid kirjeldavad investeerimismeetme toetusprogrammide raames toetatavaid tegevusi I lisa asjaomases osas nii üksikasjalikult, et oleks võimalik kontrollida, et kõnealust tegevust ei toetata nende maaelu arengu programmide alusel.

▼M12

6a osa

Innovatsioon

Artikkel 20a

Abikõlblikud tegevused

1.  Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud innovatsioon veinisektoris tähendab seda, et töötatakse välja:

2.  Abikõlblikud kulud hõlmavad materiaalseid ja immateriaalseid investeeringuid teadmussiirdesse, ettevalmistustegevustesse ja katseuuringutesse.

3.  Innovatsioonitoetuse saajad on määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud toodete tootjad ja veinitootjate organisatsioonid.

Teadus- ja arendustegevuskeskused osalevad abisaajate poolt toetatavas projektis. Projekti võib kaasata ka tootmisharudevahelised organisatsioonid.

4.  Innovatsioonitoetuse saajad võivad taotleda makseasutustelt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud. Ettemakse väljamaksmise tingimuseks on nõue esitada tagatis.

5.  Tavalised asendusinvesteeringud ei ole abikõlblikud kulud.

Artikkel 20b

Piiritlemine maaelu arengu meetmetega ning muud õiguslikud režiimid ja finantsinstrumendid

Liikmesriigid lisavad oma riiklikesse toetusprogrammidesse selged piiritlemiskriteeriumid, millega tagatakse, et mitte ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 51 kohast toetust ei anta tegevuste puhul, mida rahastatakse liidu muudest vahenditest.

▼M13

Artikkel 20c

Finantsjuhtimine

1.  Toetus makstakse välja pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et toetuse taotluses nimetatud ühekordne meede või kõik nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud.

Tavaliselt makstakse toetus välja pärast kõigi meetmete rakendamist, erandina esimesest lõigust makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu rakendada, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ( 20 ) artiklis 2.

Kui kontrollimisel selgub, et kõiki toetusetaotluses nimetatud meetmeid ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 2, ja kui toetust on makstud pärast üksikute selliste meetmete rakendamist, mis on osa toetuse taotluses nimetatud meetmetest, nõuavad liikmesriigid toetuse tagasi.

2.  Innovatsiooniks ette nähtud toetuse saajad võivad taotleda pädevalt makseasutuselt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud.

▼M15

Ettemakse ei tohi ületada 20 % innovatsiooniga seotud investeeringuks antavast riigiabist ning seda makstakse tingimusel, et on olemas pangagarantii või samaväärne garantii, mis vastab 110 %-le ettemakse summast. Innovatsiooniga seotud investeeringute puhul, mille kohta on toetuse andmist käsitlev otsus tehtud 2014., 2015. või 2016. eelarveaastal, võib ettemakset suurendada siiski kuni 50 %-ni asjaomase investeeringuga seotud riigiabist. Delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 23 kohaldamisel kohustutakse kogu ettemaksena antud summat kasutama asjaomase tegevuse rakendamiseks kahe aasta jooksul alates summa laekumisest.

▼M13

Garantii vabastatakse, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et innovatsiooniks antava riigiabiga seoses tehtud tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

▼B

7.

osa

Kõrvalsaaduste kõrvaldamine

Artikkel 21

Minimaalse alkoholisisalduse määramine

1.  Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 479/2008 VI.D lisa punkti 1 sätestavad liikmesriigid kõrvalsaaduste alkoholisisalduse mahuprotsentides, võrreldes toodetud veini alkoholisisaldusega. Liikmesriigid võivad alkoholisisalduse miinimummäära muuta objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

2.  Kui vastavat liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kehtestatud alkoholisisaldust ei saavutata, peavad isikud, kellele kõnealune kohustus laieneb, tarnima oma toodangust teatava koguse veini, et saavutada kõnealune alkoholisisaldus.

3.  Kõrvalsaaduste alkoholisisalduse määramiseks võrreldes toodetud veini alkoholisisaldusega, kohaldatakse eri viinamarjakasvatusvööndites järgmisi standardseid naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsente:

Artikkel 22

Kõrvalsaaduste kõrvaldamine

Tootjad on kohustatud järelevalve all kõrvaldama veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaadused järgmistel tingimustel:

Asjaomast setet peetakse kõrvaldatuks, kui sete on denatureeritud nii, et seda ei saa enam veinivalmistamisel kasutada, ja kui denatureeritud sette tarnimine kolmandale isikule on kantud registrisse, mida peetakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikega 2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada selliste toimingute kontrollimine. Nad võivad rakendada asjaomaste kolmandate isikute eelneva tunnustamise korda.

Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjad, kes ei tooda asjaomasel veiniaastal üle 25 hektoliitri veini või kasutavad seda oma majapidamise tarbeks, ei pea oma kõrvalsaadusi kõrvaldama.

Artikkel 23

Kõrvalsaaduste hävitamine destilleerimisega

1.  Tootjad võivad täita kõrvalsaaduste hävitamise kohustuse, tarnides osa või kõik veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaadused destilleerimiseks.

2.  Liikmesriigid võivad osa või kõikide veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaaduste destilleerimiseks tarnimise teha objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel osale või kõigile veinitootjatele kohustuslikuks. Kõnealust kohustust võib täita ka veini tarnimisega äädikatööstusele.

3.  Asjaomased liikmesriigid võivad rakendada destilleerijate sertifitseerimist liikmesriigi kehtestatud korras.

Artikkel 24

Toetuse eesmärk

1.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 16 osutatud toetust makstakse sama artikli lõikes 3 osutatud tingimuse täitmisel ja lõike 1 teises lõigus sätestatud määras destilleerijatele, kes töötlevad destilleerimiseks tarnitud tooted vähemalt 92 %-se alkoholisisaldusega toorpiirituseks.

▼C2

2.  Toetus sisaldab ühekordset summat, mis on ette nähtud kõnealuste toodete kogumise kulude hüvitamiseks ja mis kantakse destilleerijalt üle tootjale, juhul kui need kulud kannab tootja.

▼B

3.  Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne meetme rakendamist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

4.  Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva artikliga ettenähtud meetme üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 25

Toetuse suurus

1.  Destilleerijatele makstava, määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 16 osutatud toetuse suurus määratakse hektoliitri kohta mahuprotsentides väljendatud alkoholisisalduse alusel järgmiselt:

2.  Liikmesriigid määravad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel lõikes 1 sätestatud piirides toetuse ja artikli 24 lõikes 2 osutatud kogumiskulude ühekordse hüvitise suuruse ja teatavad neist komisjonile I, V ja VII lisas sätestatud vormi asjaomases osas. Kõnealuseid summasid võib objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel muuta eri tootmisliike arvestades.

▼M1

Artikkel 25a

Tingimuste kontrollimine

Liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et kontrollida käesoleva määruse artikli 24 lõikes 1 osutatud tingimuste ja määra täitmist koostoimes määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 16 lõikega 3. Liikmesriigid võivad kõnealuse määra täitmist kontrollida üksiktootja või riiklikul tasandil. Riiklikul tasandil teostatava kontrolli valinud liikmesriigid ei hõlma alkoholibilansis koguseid, mis ei ole ette nähtud destilleerimiseks (järelevalve all toimuv kõrvaldamine), ega koguseid, mis on ette nähtud muude toodete kui tööstuslikuks otstarbeks mõeldud alkoholi arendamiseks.

▼M6 —————

▼B

III

PEATÜKK

Aruandlus, hindamine ja üldsätted

Artikkel 35

Aruandlus ja hindamine

▼M11

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 21 ) II osa I jaotise II peatüki 4. jaos osutatud toetusprogrammidega ette nähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal.

Neis aruannetes loetletakse meetmed, millele on toetusprogrammi raames antud liidu toetust, ja kirjeldatakse neid meetmeid.

Liikmesriigid esitavad need aruanded komisjonile käesoleva määruse V ja VI lisas sätestatud kujul. Asjaomastes tabelites esitatakse teave toetusprogrammi meetmete kohaldamise iga aasta kohta:

▼B

2.  Samal ajal esitavad liikmesriigid VII lisas sätestatud kujul toetusprogrammi meetmete rakendamisega seotud tehnilised andmed. Liikmesriigid esitavad müügiedendusmeetme rakendamise üksikasjad VIII lisas sätestatud kujul.

3.  Viited asjaomasele eelarveaastale on viited liikmesriikide poolt 16. oktoobrist kuni järgmise aasta 15. oktoobrini tehtud tegelikele maksetele.

▼M11

4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. märtsiks 2014 ja teist korda 1. märtsiks 2017 hinnangu toetusprogrammide kulude ja kasude kohta ning ka arvamuse, kuidas nende tõhusust suurendada.

Liikmesriigid esitavad need hinnangud komisjonile V ja VI lisas sätestatud kujul. Kokkuvõttele lisatakse järgmised osad:

▼B

5.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni meetmetest, mis on võetud artikli 9 lõike 1 ja artikli 12 lõike 1 punkti d järgimiseks. Teave esitatakse VIIIa ja VIIIb lisas sätestatud kujul.

▼M6

6.  Liikmesriigid, kes otsustavad paigutada kõik oma riiklike assigneeringute summad 2014. aastaks ja alates 2015. aastast ümber, et suurendada määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 40 osutatud otsetoetuste riiklikku ülemmäära, ei pea esitama käesoleva määruse V–VIIIc lisas sätestatud vorme.

▼B

7.  Liikmesriigid registreerivad kõigi, nii muudetud kui muutmata toetusprogrammide ning nende kohaselt elluviidud meetmete üksikasjad.

Artikkel 36

Toetusest ilmajätmine

Liikmesriikide toetusprogrammide raames eraldatavat rahalist toetust ei anta tootjatele, kes on seotud määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 85 ja 86 osutatud istutusõiguseta rajatud istanduste ja käesoleva määruse artikli 60 lõikes 3 osutatud pooktaimede kasvatamisega.

Artikkel 37

Abisaajatele toetuse maksmisega viivitamine

Iga meetme puhul, välja arvatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikkel 9, peavad liikmesriigid:

▼M2

Artikkel 37a

Riigiabiga seotud teatis

1.  Olenemata käesoleva määruse artikli 5 lõikest 8, artikli 16 kolmandast lõigust ja artikli 20 lõike 1 teisest lõigust, esitavad liikmesriigid siis, kui nad annavad riigiabi nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ( 22 ) artikli 103n lõike 4 kohaselt, komisjonile järgmise teabe:

2.  Kui kohaldatakse lõike 1 punkti a, täidavad liikmesriigid VIIIc lisa tabeli 1

3.  Kui kohaldatakse lõike 1 punkti b, edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

4.  VIIIc lisa mis tahes tabeli kujul edastatavad andmed peavad kehtima kogu programmi vältel, ilma et see piiraks programmide edaspidiseid muudatusi.

5.  Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103n lõikest 4 ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaldamist, teevad riikliku abi andvad liikmesriigid muudatusi oma tulevastesse toetusprogrammidesse nii, et nad täidavad VIIIb lisa asjakohased tabelid hiljemalt 15. oktoobriks 2009. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103k lõiget 2 kohaldatakse kõnealuste muudatuste suhtes.

▼M9

Artikkel 37b

Ettemaksetega seotud teabevahetus

▼M13

1.  Kui ettemakse tehakse vastavalt artikli 5 lõikele 7, artiklile 5e, artikli 9 lõikele 2, artikli 19 lõikele 2, artikli 20a lõikele 4 või artikli 24 lõikele 3, peavad toetusesaajad esitama makseasutusele igal aastal iga projekti kohta järgmise teabe:

Liikmesriigid määravad riiklikes eeskirjades kindlaks kõnealuse teabe edastamise kuupäeva, et lisada see määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 7 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud makseasutuse jooksva aasta aruandesse.

▼M9

2.  Lõiget 1 ei kohaldata 2013. aastaaruande suhtes, välja arvatud juhul, kui ettemaksed suurusega 20–50 % investeeringutega seotud riigiabist tehakse vastavalt artikli 19 lõike 2 teisele lõigule.

▼M13

3.  Rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 artikli 18 lõike 2 kohaldamisel tuleb viimase ettemaksesumma tõendamiseks esitada lõikes 1 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus.

Seoses käesoleva määruse artikli 9 lõike 2, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20a lõike 4 kohaste ettemaksetega tuleb lõigetes 1 ja 2 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus esitada teise eelarveaasta lõpuks pärast kõnealuste ettemaksete tegemist.

▼B

III

JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDEGA KAUPLEMINE

I

PEATÜKK

Viinamarjamahla ja -virde hind piiril

Artikkel 38

Mõiste

Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab „partii” kaubasaatjalt kaubasaajale saadetud kaubakogust, mille kohta esitatakse üks tollideklaratsioon vabasse ringlusse lubamiseks. Ühes deklaratsioonis võib deklareerida üksnes kaupu, mis on sama päritolu määruse (EMÜ) nr 2913/92 ( 26 ) artiklite 23 ja 24 tähenduses ja mis kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri sama koodi alla.

Artikkel 39

Partii kontrollimine

1.  Ühise tollitariifistiku I lisa kolmanda osa I jaotise 2. lisas loetletud CN-koodide 2009 61 , 2009 69 ja 2204 30 alla kuuluva kauba puhul, mille hind piiril on reguleeritud, kontrollitakse tegeliku tolliväärtuse kindlakstegemiseks iga partiid.

2.  Lõikes 1 nimetatud kauba hind piiril, mis on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 ( 27 ) II lisas, määratakse tolliväärtuse alusel.

II

PEATÜKK

Veini, viinamarjamahla ja -virde importimisel kasutatavad sertifikaadid ja analüüsiaruanded

1.

osa

Üldsätted

Artikkel 40

Nõutavad dokumendid

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõike 3 punktides a ja b osutatud sertifikaat ja analüüsiaruanne moodustavad ühe dokumendi, mille:

Artikkel 41

Analüüsiaruande sisu

Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist teavet:

Artikkel 42

Erandid

1.  Sertifikaati ja analüüsiaruannet ei ole vaja esitada kolmandatest riikidest pärit toodete puhul, mis on sealt eksporditud kuni viieliitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites, kui transporditav kogus kokku (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi partiidega või mitte) ei ületa 100 liitrit.

2.  Kui tooted ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, ei ole sertifikaati ja analüüsiaruannet vaja esitada:

2.

osa

Täidetavad nõuded ning veini, viinamarjamahla ja -virde impordil kasutatava sertifikaadi ja analüüsiaruande koostamise üksikasjalikud eeskirjad

Artikkel 43

Vorm V I 1

1.  Iga ühendusse importimiseks ettenähtud saadetise kohta koostatakse sertifikaat ja analüüsiaruanne ühtse dokumendina V I 1.

Esimeses lõigus osutatud dokument koostatakse vormil V I 1, mis vastab IX lisas esitatud näidisele. Sellele kirjutab alla ametiasutuse ametiisik ja artiklis 48 osutatud tunnustatud labori ametnik.

2.  Kui asjaomane toode ei ole ette nähtud otsetarbimiseks, ei ole vormi V I 1 analüüsiaruande osa vaja täita.

▼M6

Kuni 60-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites oleva veini puhul, mis on pärit XII lisa A osas nimetatud kolmandast riigist, kes on esitanud ühenduses heaks kiidetud eritagatised, tuleb vormi V I 1 analüüsiaruande osas esitada üksnes järgmine teave:

▼B

Artikkel 44

Dokumentide kirjeldus

1.  Vorm V I 1 koosneb trükitud või käsitsi täidetud originaaleksemplarist ja läbi kopeerpaberi saadud koopiast nimetatud järjestuses.

2.  Vorm V I 2 on X lisas esitatud näidise kohaselt koostatud väljavõte, mis sisaldab vormis V I 1 või mõnes teises väljavõttes V I 2 esitatud teavet ning millel on ühenduse tolliasutuse tempel. Vorm V I 2 koosneb originaaleksemplarist ja selle kahest koopiast nimetatud järjestuses.

3.  Vormid V I 1 ja väljavõtted V I 2 peavad vastama XI lisas sätestatud tehnilistele eeskirjadele.

4.  Nii originaaleksemplar kui koopia peavad olema tootega kaasas. Vormid V I 1 ja V I 2 tuleb täita masinakirjas või käsitsi või mõnda muud asjaomase ametiasutuse poolt tunnustatud tehnilist vahendit kasutades. Vormi käsitsi täitmise korral tuleb väljad täita tindi ja trükitähtedega. Kustutamine ja ülekirjutamine ei ole lubatud. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral vajalikud andmed. Sellise paranduse peab kinnitama paranduse tegija ja olenevalt asjaoludest ametiasutuse, labori või tolliasutuse templiga.

5.  Vormil V I 1 ja väljavõttel V I 2 on seerianumber, mille vormi V I 1 puhul annab ametiasutus, mille ametiisik kirjutab tunnistusele alla, ja väljavõtte V I 2 puhul tolliasutus, mis lööb sellele templi vastavalt artikli 47 lõigetele 2 ja 3.

6.  Ilma et see piiraks lõikeid 2, 3, 4 ja 5, võib vorme V I 1 ja V I 2 väljastada ja kasutada arvutisüsteemides kooskõlas liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatud üksikasjalike eeskirjadega. Elektroonilise vormi V I 1 ja V I 2 sisu ja paberkandjal vormi sisu peavad olema identsed.

Artikkel 45

Lihtsustatud kord

▼M6

1.  Vormi V I 1, mille on koostanud sellise XII lisa B osas loetletud kolmanda riigi veinitootja, kes on esitanud ühenduses heaks kiidetud eritagatised, käsitatakse artikliga 48 ette nähtud loetelus esitatud asutuste ja laborite koostatud sertifikaadi või analüüsiaruandena, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigi pädev asutus on tootjat tunnustanud ja kontrollib selle tegevust.

▼B

2.  Lõikes 1 nimetatud tunnustatud tootja kasutab vormi V I 1, märkides lahtrisse 9 tootjat tunnustanud kolmanda riigi ametiasutuse nime ja aadressi. Lisaks sellele täidab tootja vormi, märkides:

▼M6

▼B

Tootja kirjutab vormile oma allkirja lahtrites 9 ja 10 ettenähtud kohale, kriipsutades läbi sõnad „ametiisiku nimi ja ametinimetus”.

Tembeldamine ega labori nime ja aadressi märkimine ei ole nõutav.

▼M9

Artikkel 45a

E-dokument

1.  Artiklite 43 ja 45 kohaselt koostatud dokumendid V I 1 võib asendada e-dokumentidega sellistest kolmandatest riikidest liitu imporditavate veinitoodete puhul, kus on kehtestatud kontrollisüsteem, mida liit tunnustab samaväärsena kontrollisüsteemiga, mis on kehtestatud liidu õigusaktidega samade toodete jaoks.

Kolmanda riigi kontrollisüsteemi võib heaks kiita samaväärsena kui samade toodete jaoks liidu poolt kehtestatud kontrollisüsteemi juhul, kui see vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

Kolmandad riigid, kes on vastavalt teisele lõigule kehtestanud liidu poolt samaväärsena heakskiidetud kontrollisüsteemi, lisatakse XII lisa C osa loetelusse.

2.  Lõikes 1 sätestatud e-dokument peab sisaldama vähemalt sellist teavet, mis on vajalik dokumendi V I 1 koostamiseks.

Ekspordiriigi pädeva asutuse poolt või kõnealuse asutuse kontrolli all antakse e-dokumendile unikaalne haldusviitenumber. Liidu territooriumile importimisel lisatakse kõnealune viitenumber vajalikele äridokumentidele.

3.  Juurdepääs e-dokumendile või sellise dokumendi koostamiseks vajalikele andmetele antakse sihtliikmesriigi pädevate asutuste taotlusel.

Esimeses lõigus osutatud andmeid võib taotleda paberkandjal dokumendina, millel andmed on esitatud andmeelementide vormis samal viisil nagu e-dokumendis.

▼B

Artikkel 46

Erandid

Käesoleva määruse artikli 43 lõike 2 ja artikli 45 kohaldamise võib peatada, kui leitakse, et tooted, mille suhtes kõnealuseid meetmeid kohaldatakse, on võltsitud ja see võib tõenäoliselt ohustada tarbijate tervist või et seetõttu võidakse kasutada veinivalmistustavasid, mida ei ole nimetatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõikes 2.

Artikkel 47

Kasutamine

1.  Asjaomase partii vabasse ringlusse lubamiseks nõutavate tolliformaalsuste täitmisel antakse vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 originaaleksemplar ja koopia üle selle liikmesriigi pädevale ametiasustusele, kus kõnealused tolliformaalsused täideti.

Kõnealune ametiasutus täidab vajaduse korral vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 tagakülje. Ametiasutus tagastab originaaleksemplari asjaomasele isikule ja säilitab vormi koopia vähemalt viis aastat.

2.  Kui kogu partii saadetakse edasi enne selle vabasse ringlusse lubamist, edastab uus kaubasaatja partii üle järelevalvet teostavale tolliasutusele kõnealuse partii kohta vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 ning vajaduse korral hiljem täidetud vormi V I 2.

Kõnealune ametiasutus kontrollib, kas vormi V I 1 ja vormi V I 2 andmed või väljavõtte V I 2 ja hiljem koostatud vormi V I 2 andmed langevad kokku ning tembeldab viimati nimetatud vormi, mis on seejärel samaväärne väljavõttega V I 2, ja täidab vastavalt vormi või selle eelmise väljavõtte. Kõnealune ametiasutus tagastab väljavõtte ja vormi V I 1 või varasema väljavõtte V I 2 originaaleksemplari uuele kaubasaatjale ja hoiab kõnealuse dokumendi või varasema väljavõtte koopiad alles vähemalt viis aastat.

Vormi V I 2 ei pea täitma, kui tootepartii reeksporditakse kolmandasse riiki.

3.  Kui partii jagatakse enne selle vabasse ringlusse lubamist osadeks, edastab asjaomane isik kõnealuse partii üle järelevalvet teostavale tolliasutusele jagatava partii kohta vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 originaaleksemplari ja koopia ning hiljem iga uue partii kohta täidetud vormi V I 2 originaaleksemplari ja kaks koopiat.

Kõnealune ametiasutus kontrollib, kas vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 andmed langevad kokku iga uue partii kohta hiljem koostatud vormi V I 2 andmetega ning tembeldab viimati nimetatud vormi, mis on seejärel samaväärne väljavõttega V I 2, ja täidab vastavalt vormi V I 1või väljavõtte V I 2 tagakülje, mille põhjal nimetatud väljavõte koostati. Kõnealune ametiasutus tagastab väljavõtte V I 2 ja vormi V I 1 või varasema väljavõtte V I 2 asjaomasele isikule ja hoiab kõnealuste dokumentide koopiad alles vähemalt viis aastat.

Artikkel 48

Pädevate asutuste loetelu

1.  Komisjon koostab ja ajakohastab kolmandate riikide pädevate asutuste teatiste põhjal vormi V I 1 koostamiseks volitatud asutuste, laborite ja veinitootjate loetelud koos aadressidega. Komisjon avaldab kõnealuste asutuste ja laborite nimed ja aadressid Internetis.

2.  Lõikes 1 osutatud kolmandate riikide pädevate asutuste teatises märgitakse:

Lõikes 1 osutatud loetellu kantakse üksnes need esimese lõigu punktis a osutatud asutused ja laborid, keda asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on volitanud esitama komisjonile ja liikmesriikidele nende nõudmisel vajalikku teavet vormis esitatud andmete hindamiseks.

3.  Kõnealuseid loetelusid ajakohastatakse eeskätt selleks, et kajastada asutuste või laborite aadressi- ja/või nimemuutusi.

Artikkel 49

Kaudne import

Kui vein eksporditakse kolmandast riigist, mille territooriumil see on valmistatud (edaspidi „päritoluriik”), teise kolmandasse riiki (edaspidi „eksportiv riik”), kust vein eksporditakse seejärel edasi ühendusse, võib eksportiva riigi pädev asutus koostada päritoluriigi pädeva asutuse poolt koostatud vormi V I 1 või mõne samaväärse dokumendi põhjal asjaomase veini kohta vormi V I 1, ilma et ta peaks veini täiendavalt analüüsima, kui asjaomane vein:

Eksportiva riigi pädev asutus tõendab vormil V I 1, et tegemist on esimeses lõigus osutatud veiniga, mis vastab samas lõigus sätestatud tingimustele.

Eksportiva riigi vormile V I 1 lisatakse päritoluriigi vormi V I 1 originaal või kinnitatud koopia või samaväärne dokument.

Käesoleva artikli tähenduses käsitatakse päritoluriigina vaid selliseid riike, mis on nimetatud artikli 48 lõike 1 kohaselt avaldatud nende asutuste ja laborite loetelus, mille kolmas riik on nimetanud igale imporditavale veinipartiile lisatavate dokumentide koostajaks.

Artikkel 50

Erisätted teatavate veinide kohta

1.  Liköörveinide ja destilleerimiseks kangendatud veinide puhul käsitatakse vormi V I 1 kehtivana üksnes siis, kui artiklis 48 osutatud ametiasutus on kandnud lahtrisse 14 järgmise märke:

„käesolevale veinile lisatud alkohol on veinialkohol”.

Märkele lisatakse järgmine teave:

2.  Vormiga V I 1 võib tõendada, et imporditud vein kannab geograafilist tähist kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS) või geograafilisi tähiseid käsitlevate ühenduse õigusaktidega või geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset käsitleva lepinguga, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja kolmanda riigi vahel, kust vein on pärit.

Sellisel juhul kantakse lahtrisse 14 järgmine märge:

„On tõendatud, et käesolevas dokumendis nimetatud vein on toodetud … viinamarjakasvatuspiirkonnas ja lahtris 6 märgitud geograafiline tähis on antud sellele päritoluriigi õiguses sätestatud korras”.

Märkele lisatakse lõike 1 teise lõiguga ettenähtud teave.

Artikkel 51

Imporditud veinide nõuetele vastavus

Kui liikmesriigi pädev asutus kahtlustab, et kolmandast riigist pärit toode ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõigetele 1 ja 2, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni.

III

PEATÜKK

Erisätted ekspordi kohta

Artikkel 52

Ametlikest asutustest teavitamine

1.  Liikmesriigid saadavad komisjonile nende ametiasutuste või ametlikult tunnustatud asutuste loetelud, mis liikmesriikide ettepanekul peaksid välja andma tõendeid selle kohta, et kõnealune vein vastab kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetes ettenähtud soodustuste kohaldamise tingimustele.

2.  Komisjon, tegutsedes ühenduse nimel, koostab ühiselt asjaomaste kolmandate riikidega lõikes 1 osutatud tõendi ja asjaomase kolmanda riigi samaväärse sertifikaadi väljastamise õigusega ametiasutuste loetelu ning vahetab kõnealust loetelu kolmandate riikidega.

3.  Komisjon avaldab lõikes 2 nimetatud loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt.

IV

PEATÜKK

Üleminekusätted

Artikkel 53

Vormide V I 1 ja V I 2 nõuetele vastavus

Vorme V I 1 ja V I 2, mis vastasid nende väljastamisel kehtivatele sätetele, kuid mis alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast enam kõnealustele sätetele ei vasta, võib jätkuvalt kasutada kuni 31. detsembrini 2008.

Artikkel 54

Tagatiste vabastamine

Huvitatud isikute nõudmisel vabastatakse impordi- ja ekspordilitsentside väljastamiseks esitatud tagatised alates 1. augustist 2008, kui kõnealused litsentsid ei ole kaotanud kehtivust enne kõnealust kuupäeva.

IV

JAOTIS

TOOTMISVÕIMSUS

I

PEATÜKK

Ebaseaduslikud istandused

Artikkel 55

Karistused väljajuurimiskohustuse täitmata jätmise eest

1.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 3 ja artikli 86 lõike 4 teises lõigus nimetatud karistused peavad olema asjaomaste sätete rikkumise seisukohalt piisavad.

Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vajaduse korral määratud varasemaid karistusi, rakendavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 3 ja artikli 86 lõike 4 teises lõigus osutatud karistusi järgmiste põhimõtete alusel:

2.  Liikmesriigid määravad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 3 osutatud rahalise karistuse:

Rahaline karistus määratakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel uuesti iga 12 kuu möödumisel alates nimetatud kuupäevadest kuni väljajuurimiskohustuse täitmiseni.

3.  Liikmesriigid määravad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 86 lõike 4 teises lõigus osutatud rahalise karistuse väljajuurimiskohustuse täitmata jätmise eest käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriume arvesse võttes esimest korda 1. juulil 2010. aastal ja pärast seda iga 12 kuu järel kuni kohustus on täidetud.

4.  Käesoleva artikli tähenduses rahalise karistusena tasutud summad jäävad asjaomasele liikmesriigile.

Artikkel 56

Karistused ringlusse lubamise keelu rikkumise eest

1.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 87 lõikes 2 osutatud karistused peavad olema asjaomaste sätete rikkumise seisukohalt piisavad.

2.  Lõikes 1 osutatud karistus määratakse, kui asjaomane tootja, kelle valduses on rohkem kui 0,1 hektari suurune viinapuude kasvuala, ja kes asjakohaselt:

3.  Liikmesriigid määravad lõikes 1 osutatud rahalise karistuse:

4.  Käesoleva artikli tähenduses rahalise karistusena tasutud summad jäävad asjaomasele liikmesriigile.

Artikkel 57

Ringlusesse mittelubamine või destilleerimine

1.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 87 lõike 1 kohaldamisel võib viinamarju või viinamarjadest valmistatud tooteid kasutada ainult järgmiseks otstarbeks:

Esimese lõigu punktiga a ettenähtud destilleerimise korral:

Esimese lõigu punktiga b ettenähtud rohelise korje korral teatavad tootjad oma kavatsusest pädevale asutusele ette enne liikmesriigi poolt kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktiga b sätestatud tähtaega. Liikmesriigid kontrollivad rohelist korjet vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktile d.

2.  Ilma et see piiraks lõiget 1, võivad liikmesriigid kontrolli hõlbustamiseks näha ette, et tootjad on kohustatud teavitama liikmesriigi pädevat asutust enne liikmesriigi poolt kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktiga b sätestatud tähtaega sellest, millise käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a–c nimetatud võimaluse nad valivad.

Samuti võivad liikmesriigid piirata tootjate valikuid ainult ühe või kahe lõike 1 esimese lõigu punktides a–c nimetatud võimalusega.

3.  Kui asjaomasel tootjal on viinamarjaistandus, mille tooteid võib turustada, tagavad pädevad asutused, et kõnealustest teistest viinamarjaistandustest pärit turustatavatele toodetele ei lisata ebaseaduslikust istandusest pärit tooteid.

▼M14

Artikkel 58

Teavitamine

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks alad, mille eest on tasutud rahaline karistus, ja tegelikult määratud rahaliste karistuste summad XIII lisa tabelis 1 sätestatud kujul. Samuti teatavad nad komisjonile õigusaktidest, millega nähakse ette kõnealused karistused.

Kõnealune kohustus ei kehti enam nende liikmesriikide suhtes, kus ei ole enam istutusõiguseta rajatud istandusi, mida oleks vaja välja juurida.

2.  Kui käesoleva määruse XIII lisa asjaomases tabelis ei ole märgitud teisiti, käsitlevad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 85c lõikes 3 ning artikli 188a lõigetes 1 ja 2 osutatud teatised eelmist veiniaastat.

Hilisem iga-aastane teave esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabelites 3 ja 7 sätestatud kujul.

3.  Liikmesriigid võivad valida, kas esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud teatistes piirkondi käsitlevad üksikasjad või mitte.

▼B

Artikkel 59

Liikmesriikidele eraldatud vahendite vähendamised

Kui liikmesriik jätab mõne määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 4, artikli 86 lõikes 5 ja artikli 87 lõikes 3 osutatud teavet sisaldava ja nõuetekohaselt täidetud tabeli, v.a artiklis 58 osutatud tabel 2, nõutavaks tähtajaks käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kujul esitamata, võib vähendada neile määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 7 loetletud toetusmeetmete rakendamiseks eraldatud vahendeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 89 punktiga a. Komisjoni võib otsustada, et liikmesriigi toetusmeetmeteks eraldatud vahendite kogusummat vähendatakse, võttes arvesse rikkumise ulatust, iga viivitatud kuu eest kuni 1 % võrra alates veiniaastast, mis järgneb veiniaastale, mil teatis tuli esitada.

II

PEATÜKK

Istutusõigus üleminekuajal

Artikkel 60

Uusistutusõigus

1.  Kui liikmesriigid annavad uusistutusõiguse alade puhul, mis on mõeldud uusistutuseks maapiirkondade maakorraldusmeetmete raames või siseriiklike õigusaktide kohaselt avalikes huvides vastu võetud sundvõõrandamist käsitlevate meetmete raames, tagavad nad, et kõnealuseid õigusi ei anta alale, mis puhassaagi poolest ei ületa 105 % viinamarjakasvatusalast, mille suhtes kohaldati maapiirkondade maakorraldusmeetmeid või avalikes huvides vastuvõetud sundvõõrandamist käsitlevaid meetmeid.

2.  Kui liikmesriigid annavad uusistutusõiguse katseala puhul, ei tohi selliselt alalt pärit viinamarjadest valmistatud tooteid katselise kasvatamise ajal turustada.

3.  Kui liikmesriigid annavad uusistutusõiguse pooktaimede kasvatamise puhul, ei tohi sellistel aladel saaki korjata või kui saak korjatakse, tuleb see hävitada pooktaimede kasvatamise ajal.

4.  Vastavalt lõigetele 2 ja 3 antud uusistutusõigus kehtib vastavalt ainult katseperioodi või pooktaimede kasvatamise ajal.

Esimeses lõigus osutatud ajavahemiku lõppemisel:

5.  Enne 1. augustit 2000 katseala või pooktaimede kasvatamise jaoks antud uusistutusõigusi ja selliste õiguste või nende alusel rajatud istanduste kasutamise tingimusi kohaldatakse jätkuvalt katseperioodi või pooktaimede kasvatamise ajal. Lõike 4 teise lõigu sätteid kohaldatakse kõnealuste alade suhtes vastavalt katseperioodi või pooktaimede kasvatamise lõppedes.

6.  Kohaldades määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 91 lõike 1 punkti d, võivad liikmesriigid ülemäärase halduskoormuse vältimiseks uusistutusõiguste andmise asemel ette näha, et aladele, millelt saadav vein või viinamarjasaadused on ette nähtud üksnes viinamarjakasvataja majapidamise tarbeks, ei laiene kõnealuse määruse artikli 85 lõikes 1 sätestatud väljajuurimisnõue. Liikmesriigid võivad selliselt toimida üksnes tingimusel, et:

7.  Lõikes 6 osutatud aladelt pärit veini või viinamarjasaaduste turustamine on keelatud. Liikmesriigid jälgivad kõnealusest keelust kinnipidamist sätestatud korras. Kõnealuse kohustuse rikkumise tuvastamisel, kohaldatakse lisaks liikmesriigi määratud karistusele käesoleva artikli lõike 4 teise lõigu punkti b. Liikmesriigid registreerivad kõik juhud, mille suhtes on kohaldatud käesolevat lõiget.

▼M14

Artikkel 61

Liikmesriikide teavitamiskohustus seoses uusistutusõigusega

Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. märtsiks 2016 järgmise teabe ajavahemiku kohta 1. augustist 2014 kuni 31. detsembrini 2015:

Kõnealune teatis esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabelis 8 sätestatud kujul.

Liikmesriigid võivad valida, kas esitada teatises piirkondi käsitlevad üksikasjad või mitte.

▼B

Artikkel 62

Taasistutusõiguseta väljajuurimine

Kui viinapuud juuritakse alalt välja vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõikele 4, artikli 85 lõikele 1 või artikli 86 lõikele 4 või käesoleva määruse artikli 60 lõike 4 teise lõigu punktile b, siis taasistutusõigust ei anta. Lisaks sellele ei anta taasistutusõigust juhul, kui viinapuud juuritakse välja:

Artikkel 63

Eeldatavad taasistutusõigused

1.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 92 lõikele 2 võivad liikmesriigid anda taasistutusõiguse tootjale, kes kohustub viinapuud seniselt kasvualalt välja juurima enne kolmanda veiniaasta lõppu pärast uue ala täisistutamist. See on lubatud üksnes siis, kui tootja suudab tõendada, et tal puudub istutusõigus või kui sellest ei piisa, et kogu asjaomane ala viinapuid täis istutada. Liikmesriik ei tohi tootjale anda ulatuslikumat õigust, kui on vaja kogu asjaomase ala täisistutamiseks, võttes arvesse tootjale varem antud istutusõiguse ulatust. Tootja täpsustab ala, millelt ta viinapuud välja juurib.

2.  Lõikes 1 osutatud kohustuse võtmisel esitab tootja tagatise. Kohustus juurida viinapuud asjaomaselt alalt välja on esmajärguline nõue komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses. Tagatise suuruse määrab objektiivsete kriteeriumide põhjal kindlaks asjaomane liikmesriik. Tagatise suurus peab olema proportsionaalne nõude suurusega ja piisav, mõjutamaks tootjaid täitma oma kohustust.

3.  Kuni väljajuurimiskohustuse täitmiseni tagavad liikmesriigid, et samal ajal ei toodeta ühelgi vastaval veiniaastal kaubanduslikul eesmärgil veini väljajuuritavalt alalt ja uuesti rajatud istandusest pärit viinamarjadest, tagades, et emmalt-kummalt alalt pärit viinamarjasaadusi võib ringlusesse lubada üksnes tootja kulul destilleerimiseks. Kõnealuseid saadusi ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

4.  Kui väljajuurimiskohustust ei täideta kindlaksmääratud tähtpäevaks, käsitatakse asjaomast ala, kust viinapuud jäid välja juurimata, täisistutatuna määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 90 lõikes 1 sätestatud istutuskeeldu rikkudes.

5.  Liikmesriigid jälgivad asjaomaste alade täisistutamist ja viinapuude väljajuurimist asjaomastelt aladelt.

6.  Liikmesriigid peavad arvestust kõigi lõigetes 1–5 käsitletud juhtude kohta.

Artikkel 64

Taasistutusõiguse üleandmine

1.  Kohaldades määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 92 lõike 5 teist lõiku, võivad liikmesriigid rakendada samaväärset vähenduskoefitsienti taasistutusõiguste üleandmisel ühelt põllumajandusettevõttelt teisele.

2.  Liikmesriigid peavad arvestust ühelt põllumajandusettevõttelt teisele üle antud taasistutusõiguste kohta.

Artikkel 65

Istutusõiguste varu

1.  Liikmesriigid tagavad, et õiguste üleandmine siseriikliku varu ja/või piirkondlike varude kaudu ei põhjusta asjaomase liikmesriigi territooriumil tootmisvõimsuse üldist kasvu. Vajadusel võivad liikmesiriigid kohaldada vähenduskoefitsienti.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile istutusõiguste siseriiklike ja/või piirkondlike varude moodustamisest või vajaduse korral oma otsusest varude süsteemi enam mitte rakendada.

3.  Kui liikmesriik otsustab varude süsteemi mitte rakendada, edastab ta komisjonile tõendid selle kohta, et kogu tema territooriumil kehtib tõhusalt toimiv istutusõiguste haldamise kord.

4.  Liikmesriigid peavad arvestust kõikide juhtude kohta, mil istutusõigusi antakse varudest, kõikide juhtude kohta, mil istutusõigusi kantakse ühest varust teise, ja kõikide juhtude kohta, mil istutusõigusi eraldatakse varudesse. Samuti registreeritakse kõik maksed, mis tehakse õiguste suunamise eest varusse või varust õiguste andmise eest.

▼M14

5.  Liikmesriigid esitavad 1. märtsiks 2016 komisjonile XIII lisa tabelis 9 sätestatud kujul järgmise teabe ajavahemiku kohta 1. augustist 2014 kuni 31. detsembrini 2015:

▼B

Artikkel 66

Istutusõiguste süsteemi säilitamine

Liikmesriigid, kes soovivad säilitada oma territooriumil või oma territooriumi osades määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 90 lõikes 1 osutatud istutamiskeelu pärast 31. detsembrit 2015 vastavalt kõnealuse määruse artikli 90 lõikes 6 sätestatud võimalusele, teatavad oma kavatsusest komisjonile 1. märtsiks 2015.

▼M6 —————

▼B

IV

PEATÜKK

Viinapuude kasvuala ülevaade ja mõõtmine

▼M14

Artikkel 74

Andmik

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 145 lõike 3 kohane ülevaade esitatakse 1. märtsiks 2016 ja selles sisalduvad andmed tuleb esitada 31. detsembri 2015. aasta seisuga.

Ülevaade sisaldab käesoleva määruse XIII lisa tabelites 15 ja 16 täpsustatud teavet. Liikmesriigid võivad valida, kas esitada teatises piirkondi käsitlevad üksikasjad või mitte.

▼B

Artikkel 75

Viinapuude kasvuala

1.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 11, 12 ja 98 osutatud viinamarjaistanduste ümberkujundamise ja muutmise, rohelise korje tegemise ja väljajuurimisega seotud meetmete kohaldamiseks määratletakse viinapuude kasvuala viinapuujuurte välispiiri järgi, millele lisatakse puhverala, mille laius võrdub poolega ridadevahelisest kaugusest. Viinapuude kasvuala suurus määratakse kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 ( 29 ) artikli 30 lõike 1 esimese lõiguga.

2.  Juhul kui määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 101 lõikes 2 osutatud varasemate aastate saagikus määratakse kindlaks sellise ala puhul, mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud määratlusele, võivad liikmesriigid arvutada saagikuse ümber, jagades asjaomase ettevõtte või maatüki või veini kategooria toodangu viinapuude kasvualaga, millelt saadakse lõikes 1 määratletud mahus veini.

V

JAOTIS

VEINISEKTORI KONTROLLIMINE

I

PEATÜKK

Kontrolli põhimõtted

Artikkel 76

Kontrollimine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse konkreetsete sätete või muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, näevad liikmesriigid ette vajalikud kontrollid ja muud abinõud määral, mis tagab määruse (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse.

Eelkõige tagavad liikmesriigid, et:

Artikkel 77

Üldpõhimõtted

1.  Kontrollimine koosneb halduskontrollist ja vajaduse korral kohapealsest kontrollist.

2.  Halduskontroll on süsteemne ja sisaldab ristkontrolli, milles muu hulgas kasutatakse ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükiga ettenähtud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid.

3.  Välja arvatud juhul kui määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses on ette nähtud süstemaatiline kohapealne kontroll, teevad pädevad asutused kohapealseid kontrolle pisteliselt, määrates abisaajate/tootjate valimi riskianalüüsi alusel kooskõlas käesoleva määruse artikliga 79.

4.  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 16, 17, 18 ja 19 ette nähtud meetmete puhul kuulub valimisse vähemalt 5 % abitaotlustest. Valim peab esindama ka vähemalt 5 % toetuste summast.

▼M13

5.  Komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 ( 30 ) artikli 24 lõikeid 1, 2, 3 ja 6 ning artikli 26 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 50 ja 51 ette nähtud meetmete suhtes mutatis mutandis.

▼B

6.  Käesolevas artiklis sätestatud kohapealsete kontrollide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 26 lõikeid 3 ja 4.

7.  Liikmesriigid kasutavad kõigil vajalikel juhtudel ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS).

Artikkel 78

Kohapealne kontroll

1.  Kohapealsed kontrollid tehakse ette teatamata. Kontrollimisest võib siiski vajaliku miinimumaja jooksul ette teatada tingimusel, et see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Kõige lühem etteteatamise aeg on 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel või meetmed, mille puhul on süstemaatilised kohapealsed kontrollid ette nähtud.

2.  Vajaduse korral tehakse käesolevas määruses sätestatud kohapealsed kontrollid koos mõne muu ühenduse õigusaktis ette nähtud kontrolliga.

3.  Kui toetusesaaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, lükatakse asjaomane abitaotlus või asjaomased abitaotlused tagasi.

Artikkel 79

Kontrollvalimi moodustamine

1.  Pädev asutus valib käesoleva määruse kohaselt toimuvate kohapealsete kontrollide kontrollvalimid riskianalüüsi põhjal ja juhul, kui kontroll on seotud konkreetselt ühenduse eelarvest rahastamisega, esitatud abitaotluste representatiivsuse alusel. Riskianalüüsi tõhusust hinnatakse ja ajakohastatakse igal aastal järgmiselt:

Representatiivsuse tagamiseks valivad liikmesriigid miinimumarvu abisaajate/tootjate hulgast juhuvalikut alusel 20–25 %, keda kontrollitakse kohapeal.

2.  Pädev asutus peab arvestust iga abisaaja/tootja kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste üle. Kohapealset kontrolli tegevale kontrollijale teatatakse kõnealused põhjused enne kontrollimise algust.

Artikkel 80

Kontrolliaruanne

1.  Iga kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada aruanne, mille põhjal saab jälgida tehtud kontrollide üksikasju.

Kui kontrollitakse ühenduse eelarvest rahastamist, tuleb aruandes esitada eelkõige järgmine teave:

2.  Kui taotluses esitatud teave ja kohapealse kontrolli või kaugseirega tuvastatud tegelik olukord erinevad, saadetakse viinamarjakasvatajale kontrollaruande koopia ja talle antakse võimalus sellele alla kirjutada, enne kui pädev asutus teeb tuvastatud asjaolude põhjal otsuse toetuse vähendamise või sellest ilmajätmise kohta.

▼M3

Artikkel 81

Tootmisvõimuse ning viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevuste kontroll

1.  Selleks et kontrollida määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao tootmisvõimsust käsitlevate sätete täitmist, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 85g lõikes 1 sätestatud uusistutuskeelust kinnipidamist ning sama määruse artikliga 103q ette nähtud viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevusi, kasutavad liikmesriigid istandusregistrit.

2.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 85i kohaselt taasistutusõiguse andmiseks tuleb alasid enne ja pärast väljajuurimist korrapäraselt kontrollida. Kontrollitakse maatükke, millele taasistutusõigus antakse.

Väljajuurimiseelse kontrolli käigus kontrollitakse, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas.

Kontroll tehakse kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on usaldusväärne ja ajakohastatud elektrooniline istandusregister, võib teostada halduskontrolli ja piirduda väljajuurimiseelse kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks 5 % taotluste kontrollimisega (igal aastal), et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust. Kui sellise kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi õigusrikkumisi või lahknevusi, suurendab pädev asutus samal ja järgneval aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu.

▼M6 —————

▼M6

4.  See, kas väljajuurimine, sealhulgas ümberkujundamise ja muutmise käigus, on tegelikult toimunud, tehakse kindlaks kohapealse kontrolliga. Kui väljajuurimine hõlmab kogu viinapuude kasvuala või kui kaugseire eraldusvõime on 1 m2 või sellest kõrgem, võib kontrolli teostada kaugseire abil.

▼M6 —————

▼M3

6.  Alasid, mille eest makstakse toetust viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevusteks, kontrollitakse süstemaatiliselt enne ja pärast tegevuste teostamist. Kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud abitaotlus.

Kõnealustele tegevustele eelneva kontrolli käigus kontrollitakse samuti, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas, kas rajatud istanduse suurus on määratud kooskõlas artikliga 75 ning kas viinamarjaistanduste artiklis 6 määratletud tavapärase uuendamise puhul on ala toetusest ilma jäetud.

Teises lõigus osutatud kontroll tehakse kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on graafiline töövahend või samaväärne vahend, mis võimaldab kooskõlas artikliga 75 mõõta viinapuude kasvuala elektroonilises istandusregistris, ja usaldusväärne ajakohastatud teave istutatud veiniviinamarjasortide kohta, võib teostada halduskontrolli ning järelikult ümberkujundamis- ja muutmistegevustele eelneva kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks võib piirduda 5 % taotluste kontrollimisega, et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust. Kui kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi õigusrikkumisi või lahknevusi, suurendab pädev asutus asjaomasel aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu.

▼B

Artikkel 82

Kontrolliasutused

1.  Kui liikmesriik määrab veinisektori eeskirjade järgimise kontrollimiseks mitu pädevat asutust, koordineerib ta kõnealuste asutuste tööd.

2.  Samuti määrab iga liikmesriik ühe kontaktasutuse, kes vastutab teiste liikmesriikide kontaktasutuste ja komisjoniga suhtlemise eest. Eelkõige saab ja saadab kontaktasutus koostöötaotlusi käesoleva jaotise rakendamiseks ning esindab oma liikmesriiki suhetes teiste liikmesriikide või komisjoniga.

Artikkel 83

Kontrolli teostavate ametiisikute volitused

Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametiisikute tööd. Liikmesriik tagab eelkõige, et sellised ametiisikud, vajaduse korral koos muude selleks eesmärgiks volitatud asutuste ametiisikutega:

II

PEATÜKK

Kontrolliasutustevaheline abi andmine

Artikkel 84

Abistamine taotluse korral

1.  Kui liikmesriigi pädev asutus teeb oma territooriumil kontrolle, võib ta taotleda teavet teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kui eespool nimetatud kontrollid mõjutavad neid liikmesriike otseselt või kaudselt. Sellise taotluse saamisel tuleb abi osutada võimalikult kiiresti.

Kui esimeses lõigus osutatud kontroll hõlmab kolmandast riigist pärit toodet ja kui selle toote turustamine võib teistele liikmesriikidele huvi pakkuda, teavitatakse sellest komisjoni.

Taotluse saanud asutus annab taotluse esitanud asutusele tema kohustuste täitmiseks vajaliku teabe.

2.  Kui asutus esitab põhjendatud taotluse, teostab taotluse saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks erijärelevalvet või erikontrolli või võtab sellise järelevalve või kontrolli teostamise tagamiseks vajalikud meetmed.

3.  Taotluse saanud asutus tegutseb enda nimel.

4.  Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas taotluse saanud asutusega määrata ametiisikud:

Esimese lõigu punktis a osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega.

5.  Taotluse saanud asutuse ametiisikud vastutavad kontrollide tegemise eest.

6.  Taotluse esitanud asutuse ametiisikud:

7.  Käesolevas artiklis osutatud taotlused edastatakse kõnealuse liikmesriigi taotluse saanud ametiasutusele asjaomase liikmesriigi kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse:

Olenemata esimesest lõigust ning kiirema ja tõhusama koostöö huvides võivad liikmesriigid lubada pädeval asutusel:

Artikkel 85

Omaalgatuslik abi andmine

Liikmesriigi pädev asutus teatab oma haldusala kontaktasutuse kaudu asjaomase liikmesriigi kontaktasutusele viivitamata, kui tal on põhjust kahtlustada või kui talle saab teatavaks, et:

Artikkel 86

Üldsätted

1.  Artikli 84 lõikes 1 ja artiklis 85 osutatud teabele lisatakse niipea kui võimalik asjakohased dokumendid ja muu tõendusmaterjal ning viide haldus- või kohtumenetlusele ning see peab eelkõige hõlmama:

2.  Abimenetluse algatamisega seotud kontaktasutused teavitavad üksteist viivitamata:

3.  Artikli 84 lõigete 2 ja 4 rakendamisel tekkivad lähetuskulud kaetakse:

III

PEATÜKK

Analüüside andmepank

Artikkel 87

Andmepanga eesmärk

1.  Veinitoodete analüüside andmepanka haldab Teadusuuringute Ühiskeskus (TÜK).

2.  Andmepank sisaldab veinitoodete etanooli ja vee komponentide isotoopanalüüsiga määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 osutatud meetodil saadud andmeid.

3.  Andmepank aitab ühtlustada liikmesriikide ametlikes laborites määruse (EMÜ) nr 479/2008 artiklis 31 osutatud meetodil saadud tulemuste tõlgendamist.

Artikkel 88

Proovid

1.  Analüüside andmepanga loomiseks tagavad liikmesriigid värskete viinamarjade analüüsiproovide võtmise ja nende töötlemise ning neist veini valmistamise vastavalt XVI lisa juhendile.

2.  Värskete viinamarjade proovid võetakse viinamarjaistandustest, mis asuvad selgelt määratletud mullatüübi, asukoha, viinapuude kujundamismeetodi, viinamarjasordi, vanuse ja viljelustavadega viinamarjakasvatuspiirkondades.

3.  Igal aastal andmepanga jaoks võetavate proovide arv on sätestatud XVII lisas. Proovide valikul tuleb arvestada viinamarjaistanduste geograafilist asukohta XVII lisas loetletud liikmesriikides. Igal aastal võetakse vähemalt 25 % proovidest samadelt katselappidelt kui eelneval aastal.

4.  Proove analüüsivad liikmesriikide määratud laborid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 osutatud meetodil. Määratud laborid peavad vastama standardis ISO/IEJ 17025 sätestatud katselaborite töö üldkriteeriumidele ja eelkõige osalema tasemekatsete süsteemis, mis hõlmab isotoopanalüüsi meetodeid. Kvaliteedikontrolli ja esitatud andmete valideerimise eesmärgil esitatakse Teadusuuringute Ühiskeskusele kirjalikud tõendid kõnealustele kriteeriumidele vastavuse kohta.

5.  Analüüsiaruanne koostatakse kooskõlas XIX lisaga. Kirjeldusleht koostatakse iga proovi jaoks vastavalt XVIII lisa küsimustikule.

6.  Analüüside tulemuste ja tõlgenduse aruande koopia koos kirjelduslehe koopiaga saadetakse Teadusuuringute Ühiskeskusesse.

7.  Liikmesriigid ja Teadusuuringute Ühiskeskus tagavad, et:

▼M8

Artikkel 89

Horvaatia, kellel puuduvad vahendid isotoopanalüüsi tegemiseks, saadab oma veiniproovid kuni 30. juunini 2015 kestva ajavahemiku jooksul analüüsiks Teadusuuringute Ühiskeskusele.

Horvaatia võib määrata pädeva asutuse, kellel on ligipääs tema territooriumil võetud proove käsitlevale teabele.

▼B

Artikkel 90

Tulemuste edastamine

1.  Andmepangas sisalduv teave on taotluse korral kättesaadav liikmesriikide poolt selleks määratud laboritele.

2.  Teadusuuringute Ühiskeskusele koostab ja ajakohastab igal aastal liikmesriikide laborite nimekirja, kes vastutavad analüüside andmepanga jaoks proovide ettevalmistamise ja mõõtmiste eest.

3.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lõikes 1 osutatud teabe (kui see on representatiivne) taotluse korral teha kättesaadavaks liikmesriikide muudele ametiasutustele.

4.  Teavet edastatakse üksnes asjakohaste analüüsiandmete kohta, mida on vaja võrreldavate omaduste ja algupäraga proovi analüüsi tulemuste tõlgendamiseks. Igale teatisele lisatakse meeldetuletus andmepanga kasutamise miinimumnõuete kohta.

Artikkel 91

Menetluse järgimine

Liikmesriigid tagavad, et nende andmepangas sisalduvad isotoopanalüüsi tulemused on saadud käesoleva peatüki kohaselt võetud ja töödeldud proovide analüüsimisel.

IV

PEATÜKK

Proovide võtmine kontrolli eesmärgil

Artikkel 92

Taotlus proovide võtmiseks

1.  II peatüki kohaldamisega seoses võivad liikmesriigi pädeva asutuse ametiisikud taotleda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt proovide võtmist vastavalt kõnealuse liikmesriigi asjaomastele sätetele.

2.  Taotluse esitanud asutus hoiab proove enda käes ning määrab muu hulgas labori, kus neid analüüsida.

3.  Proovid võetakse ja neid käsitletakse vastavalt XX lisas esitatud juhendile.

Artikkel 93

Proovide võtmise, lähetamise ja analüüsimise kulud

1.  Proovide võtmise, käsitlemise ja saatmise ning analüüside ja organoleptilise hindamise kulud katab selle liikmesriigi pädev asutus, kes palus proovid võtta. Need kulud arvutatakse vastavalt selles liikmesriigis kohaldatavatele tasumääradele, mille territooriumil toimingud tehakse.

2.  Artiklis 89 osutatud proovide saatekulud kannab ühendus.

V

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 94

Õigusjõud

Teiste liikmesriikide pädevad asutused võivad tugineda asjaoludele, mille ühe liikmesriigi pädeva asutuse ametiisikud on tuvastanud käesoleva peatüki kohaldamisel. Sel juhul ei ole neil seetõttu, et asjaolud ei leidnud tuvastamist kõnealuses liikmesriigis, vähem kaalu.

Artikkel 95

Kontrollitavad isikud

1.  Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle ametialase tegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas määruses osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende tegemisele kaasa aitama.

2.  Viinamarjakasvatajad, kellelt pädeva asutuse ametiisikud viinamarjaproovid võtavad:

▼M4

Artikkel 95a

Kontrollimeetmete koordineerimine ja juurdepääs teabele

Komisjoni määruse (EÜ) nr 436/2009 ( 31 ) artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud saatedokumentide alusel toimuva transpordi kontrollimiseks võtavad liikmesriigid hiljemalt 1. märtsil 2014 vajalikud meetmed selleks, et tagada käesoleva määruse artikli 82 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud pädevatele asutustele juurdepääs nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ ( 32 ) artikli 21 kohases arvutipõhises süsteemis (EMCS, aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteem) olevale ja veinisektori aktsiisikauba liikumist hõlmavale teabele, kui aktsiisikaup liigub kõnealuse direktiivi IV peatükis sätestatud korra kohaselt.

Määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii osutatud saatedokumentide alusel toimuva transpordi kontrollimiseks võtavad liikmesriigid hiljemalt 1. märtsil 2014 vajalikud meetmed selleks, et tagada käesoleva määruse artikli 82 lõike 1 kohaselt määratud pädevatele asutustele juurdepääs infosüsteemis olevale ja veinisektori aktsiisikauba liikumist hõlmavale teabele, kui tegemist on muu kui käesoleva artikli esimeses lõigus olevate veinitoodetega.

Esimese ja teise lõigu kohaselt saadud teavet tohib käesoleva määruse raames kasutada üksnes veinisektorit reguleerivate õigusaktidega ette nähtud erikontrollide puhul.

▼B

VI

JAOTIS

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 96

Abisaajatele makstavad toetused

Määruse (EÜ) nr 479/2008 II jaotises, v.a artiklis 9, ja V jaotisega ettenähtud toetused makstakse täies ulatuses abisaajatele.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid maksta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 14 lõikes 1 osutatud toetust kindlustusandjate kaudu tingimusel, et:

Vahendajate kasutamine maksete edastamiseks ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsitingimusi.

Enne makse tegemist, v.a ettemakse, mille puhul on esitatud tagatis, tehakse eelkontroll vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

Artikkel 97

Alusetult makstud toetuste tagasimaksmine

Alusetult makstud toetused nõutakse asjaomaselt abisaajalt koos intressidega tagasi. Määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 73 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagastamine ei mõjuta kohustust teatada komisjonile õigusrikkumistest vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006. ( 33 )

Artikkel 98

Riiklikud sanktsioonid

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses sätestatud karistuste kohaldamist, näevad liikmesriigid riiklikul tasandil ette määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatavad karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse.

Artikkel 99

Kunstlikult tekitatud tingimused

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses sätestatud konkreetsete meetmete kohaldamist, ei maksta toetust abisaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, et saada kasu asjaomase meetme eesmärkide vastaselt.

Artikkel 100

▼M10

Teabevahetus ja teatamine

1.  Käesoleva määruse kohaselt esitatakse komisjonile teavet ja teateid kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 ( 34 ).

▼M10 —————

▼B

3.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teavitamistähtaegade järgimine.

4.  Kui liikmesriik ei täida määruse (EÜ) nr 479/2008 või käesoleva määruse kohast teavitamiskohustust või kui komisjoni valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teavitamine on olnud puudulik, võib komisjon peatada nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 14 osutatud veinisektoriga seotud igakuised maksed osaliselt või täielikult kuni teabe nõuetekohase edastamiseni.

5.  Liikmesriigid säilitavad käesoleva määruse alusel registreeritud teabe vähemalt kümme veiniaastat pärast teabe registreerimist.

6.  Käesolevas määruses nõutud teatised ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 357/79 viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta. ( 35 )

Artikkel 101

Ilmsed vead

Määruse (EÜ) nr 479/2008 või käesoleva määruse kohaselt edastatud teatist, nõuet või teisele liikmesriigile esitatud taotlust, sealhulgas abitaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal parandada juhul, kui pädev asutus avastab mõne ilmse vea.

Artikkel 102

Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud

Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 või käesoleva määruse kohaselt tuleb määrata karistus, ei tehta seda vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude puhul määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 tähenduses.

Artikkel 103

Tühistamine ja viited

1.  Määrused (EÜ) nr 1227/2000, (EÜ) nr 1623/2000, (EÜ) nr 2729/2000 ja (EÜ) nr 883/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Siiski

▼M1

▼B

2.  Viiteid lõikes 1 kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XXII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 104

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2008.

Artiklit 2 ja IV jaotise III peatükki kohaldatakse alates 30. juunist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M5

I LISA

VEINITURU ÜHINE KORRALDUS

Toetusprogrammide esitamine

A.   EELARVEAASTAD 2009–2013

muutmist taotleb komisjon / muutmist taotleb liikmesriik ( 36 )

A.    Kavandatud meetmete kirjeldus ja nende arvudes väljendatud eesmärgid

(a)    Toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt artiklile 103o ( 37 )

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI:

(b)    Müügiedendus vastavalt artiklile 103p

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Riigiabi:

(c)    Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 103q

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus ( 38 ):

Arvudes väljendatud eesmärgid:

(d)    Roheline korje vastavalt artiklile 103r

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

(e)    Investeerimisfondid vastavalt artiklile 103s

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

(f)    Saagikindlustus vastavalt artiklile 103t

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Riigiabi:

(g)    Investeeringud ettevõtlusse vastavalt artiklile 103u

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Riigiabi:

(h)    Kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 103v

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus (sh abi määr):

Arvudes väljendatud eesmärgid:

(i)    Alkohoolsete jookide destilleerimine vastavalt artiklile 103w

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Üleminekuperioodi pikkus (veiniaastates):

Kavandatud meetmete kirjeldus (sh abi määr):

Arvudes väljendatud eesmärgid:

(j)    Erakorraline destilleerimine vastavalt artiklile 103x

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Üleminekuperioodi pikkus (veiniaastates):

Kavandatud meetmete kirjeldus (sh abi määr):

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Riigiabi:

(k)    Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine vastavalt artiklile 103y

Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis:

Üleminekuperioodi pikkus (veiniaastates):

Kavandatud meetmete kirjeldus (sh abi määr):

Arvudes väljendatud eesmärgid:

B.    Peetud konsultatsioonide tulemused

C.    Hindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju ( 39 )

D.    Meetmete rakendamise ajakava

E.    Üldine rahastamistabel II lisas esitatud vormingus (märkida versiooni number)

▼M13

B.   EELARVEAASTAD 2014–2018

Liikmesriik ( 40 ):

Ajavahemik ( 41 ) Esitamise kuupäev: Versiooni number:

Muutmist taotleb komisjon/muutmist taotleb liikmesriik ( 42 )

▼M5

II LISA

Riiklike toetusprogrammide rahastamistabeli esitamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103l punktile e

A.   EELARVEAASTAD 2009–2013

Liikmesriigi toetusprogrammi mittekuuluvate meetmete puhul märkida „0”.

Kui see on asjakohane:

▼M13

▼M5

III LISA

Riiklike toetusprogrammide rahastamistabeli vabatahtlik esitamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103l punktile e – piirkondlikud eripärad

A.   EELARVEAASTAD 2009–2013

Liikmesriigi toetusprogrammi mittekuuluvate meetmete puhul märkida summa lahtrisse „0”.

Kui see on asjakohane:

▼M13

▼M5

IV LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103l punktis e osutatud riiklike toetusprogrammide rahastamistabeli muudatused

A.   EELARVEAASTAD 2009–2013

Teatise esitamise tähtpäev:

Kui see on asjakohane:

▼M13

B.   Eelarveaastad 2014–2018

▼M5

V LISA

Aruandlus toetusprogrammi kohta

A.   EELARVEAASTAD 2009–2013

A.    Üldhinnang:

B.    Kavandatud meetmete rakendamise tingimused ja tulemused ( 44 )

(a)    Toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt artiklile 103o ( 45 )

(b)    Müügiedendus vastavalt artiklile 103p

Rakendamise tingimused:

Tulemused ( 46 )

Riigiabi:

(c)    Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 103q

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

(d)    Roheline korje vastavalt artiklile 103r

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

(e)    Investeerimisfondid vastavalt artiklile 103s

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

(f)    Saagikindlustus vastavalt artiklile 103t

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

Riigiabi:

(g)    Investeeringud ettevõtlusse vastavalt artiklile 103u

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

Riigiabi:

(h)    Kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 103v

Rakendamise tingimused (sh abi määr):

Tulemused:

(i)    Alkohoolsete jookide destilleerimine vastavalt artiklile 103w

Rakendamise tingimused (sh abi määr):

Tulemused:

(j)    Erakorraline destilleerimine vastavalt artiklile 103x

Rakendamise tingimused (sh abi määr):

Tulemused:

Riigiabi:

(k)    Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine vastavalt artiklile 103y

Rakendamise tingimused (sh abi määr):

Tulemused:

C.    Järeldused (ja vajaduse korral kavandatud muudatused)

▼M13

B.   EELARVEAASTAD 2014–2018

Liikmesriik ( 47 ):

Ajavahemik: Esitamise kuupäev: Versiooni number:

▼M5

VI LISA

Riiklike toetusprogrammide rakendamist kajastav rahastamistabel vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 188a lõikele 5

A.   EELARVEAASTAD 2009–2013

Kui see on asjakohane:

▼M13

B.   EELARVEAASTAD 2014–2018

▼M5

VII LISA

Riiklike toetusprogrammide tehnilised andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103l punktile c

A.   EELARVEAASTAD 2009–2013