<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-383/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0383</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:451">EU:C:2019:451</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Hogani ettepanek – Kohtuasi C‑383/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Lexitor</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Gerard William Hogan</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190523">23. mail 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑383/18</HT></P><P>Lexitor Sp. z o.o</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Spółdzielcza Kasa Oszczędnościowo – Kredytowa im. Franciszka Stefczyka z siedzibą w Gdyni,</P><P>Santander Consumer Bank S.A. z siedzibą we Wrocławiu,</P><P>mBank S.A. z siedzibą w Warszawie</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy Lublin-Wschód w Lublinie z siedzibą w Świdniku (Lublini Lublin-Wschódi rajoonikohus, Świdniku kohtumaja, Poola))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/48/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 16 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Krediidilepingud</KEYWORD><KEYWORD>Krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine</KEYWORD><KEYWORD>Tarbija õigus krediidi kogukulu vähendamisele summas, mis vastab lepingu järelejäänud kestuse jooksul tasumisele kuuluvale intressile ja kuludele</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kohtuasjas käsitletakse küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="133" PAGE.FIRST="66" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 133, lk 66</REF.DOC.OJ>, ja parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="207" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 207, lk 14</REF.DOC.OJ>, <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 199, lk 40</REF.DOC.OJ>, <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="234" PAGE.FIRST="46" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 234, lk 46</REF.DOC.OJ>), artikli 16 lõiget 1. Nagu alljärgnevalt näitan, on kõnealuse õigusnormi – mis käsitleb tarbija õigust krediidi kulukuse vähendamisele juhul, kui ta on krediidilepingu kohaselt tasumisele kuuluva kogusumma või selle osa ennetähtaegselt tagasi maksnud – tähendus vähemalt mõnes aspektis ebamäärane ning selle põhjal ei ole lihtne leida rahuldavat tõlgendust. Võib juhtuda – võimalik, et käesolevas taotluses üles kerkinud probleemide tõttu –, et liidu seadusandja võib soovida mingil hetkel kõnealuse normi sõnastust muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Igal juhul on taotlus esitatud menetluses, mille osalised on Lexitor Sp. z o.o ja Spółdzielcza Kasa Oszczędnościowo – Kredytowa im. Franciszka Stefczyka z siedzibą w Gdyni, Santander Consumer Bank S.A. z siedzibą we Wrocławiu (Santanderi tarbijapank) ja mBank S.A. z siedzibą w Warszawie ning milles käsitletakse lisatasude ja trahvide kohaldamist olukorras, kus tarbijad sõlmivad kokkuleppe neil tarbijakrediidilepingu alusel oleva võlgnevuse ennetähtaegseks tagasimaksmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Enne küsimuse kaalumist tuleb kõigepealt välja selgitada nii direktiivi 2008/48 kui ka riigisiseste õigusaktide asjakohased sätted.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik kontekst</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 87/102</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19861222">22. detsembri 1986. aasta</DATE> direktiivi 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="042" PAGE.FIRST="48" DATE.PUB="1987">ELT 1987, L 42, lk 48</REF.DOC.OJ>) artiklis 8 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Tarbijal on õigus krediidilepingu alusel võetud kohustused täita enne lepingus kindlaksmääratud aega. Sellisel juhul tuleks vastavalt liikmesriikide kehtestatud eeskirjadele tarbija krediidi üldkulu õiglaselt vähendada.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiiv 87/102 tunnistati kehtetuks ja asendati direktiiviga 2008/48, mis jõustus <DATE ISO="20100611">11. juunist 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2008/48</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 põhjendustes 7, 9, 10, 39 ja 40 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>(7)</NO.P><TXT>Selleks et aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas, on vaja mitmes põhiküsimuses kujundada ühtlustatud ühenduse raamistik. Arvestades tarbijakrediidi turu pidevat arengut ning Euroopa kodanike üha suurenevat liikuvust, peaksid tulevikku suunatud ühenduse õigusaktid, mis suudavad kohanduda uute krediidivormidega ning tagavad liikmesriikidele piisava paindlikkuse nende rakendamisel, aitama luua tänapäevase tarbijakrediidi õigustiku.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(9)</NO.P><TXT>Täielikku ühtlustamist on vaja selleks, et tagada kõikidele ühenduse tarbijatele nende huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ning luua tõeline siseturg. Seetõttu ei tohiks liikmesriikidel lubada säilitada või kehtestada muid siseriiklikke norme peale käesolevas direktiivis sätestatute. Ent sellist piirangut tuleks kohaldada ainult siis, kui norme on käesoleva direktiiviga ühtlustatud. Ühtlustatud normide puudumisel peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(10)</NO.P><TXT>Käesolevas direktiivis sisalduvate mõistetega määratletakse ühtlustamise ulatus. Liikmesriikide kohustus rakendada käesoleva direktiivi sätteid peaks seega piirduma direktiivi reguleerimisalaga, nagu see on määratletud nende mõistetega. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(39)</NO.P><TXT>Tarbijal peaks olema õigus oma kohustused täita enne krediidilepingus kokkulepitud tähtpäeva saabumist. Krediidi osalise või täieliku ennetähtaegse tagastamise korral peaks krediidiandjal olema õigus ennetähtaegse tagastamisega otseselt seotud kulude hüvitamisele, võttes arvesse ka krediidiandja kulude kokkuhoidu. Hüvitise arvutamise meetodi kindlaksmääramisel tuleks siiski arvesse võtta mitmeid põhimõtteid. Krediidiandja hüvitise arvutamise tingimused peaksid olema tarbijale läbipaistvad ja arusaadavad juba lepingueelses etapis ning kindlasti krediidilepingu täitmise ajal. Lisaks sellele peaks arvutusmeetod olema krediidiandjate jaoks hõlpsasti rakendatav ning lihtsustada tuleks pädevate asutuste poolt läbiviidavat hüvitiste kontrollimist. Seetõttu ning võttes arvesse asjaolu, et krediidi kestust ja mahtu arvestades ei finantseerita tarbijakrediiti tavaliselt pikaajaliste rahastamismehhanismidega, tuleks määrata kindlaks ühtne maksimaalne hüvitise määr. See lähenemisviis peegeldab tarbijakrediidi eripära ega tohiks piirata võimalike teistsuguste lähenemisviiside kasutamist muude toodete suhtes, mida finantseeritakse pikaajaliste rahastamismehhanismidega, näiteks fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenud.</TXT></NP></CONSID><?PAGE NO="3"?><CONSID><NP><NO.P>(40)</NO.P><TXT>Liikmesriikidel peaks olema õigus sätestada, et krediidiandja võib krediidi ennetähtaegse tagastamise korral hüvitist nõuda ainult tingimusel, et tagasimaksete summa 12 kuu jooksul ületab liikmesriigi poolt kindlaksmääratud künnise. Määrates kindlaks künnist, mis ei tohiks ületada <FT TYPE="NUMBER">10000</FT> eurot, peaksid liikmesriigid näiteks arvesse võtma oma turu keskmist tarbijakrediitide summat.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 1 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Sisu<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>. Selles sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Vastavalt artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse direktiivi 2008/48 krediidilepingute suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 3 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Mõisted“. See on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>krediidileping<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> – leping, millega krediidiandja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis, välja arvatud teenuste pideva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kaupade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> – kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja mis tahes muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada, välja arvatud notaritasud; krediidilepinguga seotud kõrvalteenuste kulud, eelkõige kindlustusmaksed, kuuluvad samuti nende hulka, kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on lisaks kohustuslik teenuste osutamise lepingu sõlmimine;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 10 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Krediidilepingus sisalduv kohustuslik teave<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>. Selle lõikes 2 sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Krediidilepingus täpsustatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmine:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>r)</NO.P><TXT>vajaduse korral krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus, krediidi ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 16 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Krediidi ennetähtaegne tagastamine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ja see on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="016.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijal on õigus osaliselt või täielikult täita oma krediidilepingust tulenevad kohustused igal ajal. Sellistel juhtudel tuleks õiglaselt vähendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="016.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Krediidi ennetähtaegse tagastamise korral on krediidiandjal õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega tingimusel, et ennetähtaegne tagastamine toimus fikseeritud laenuintressiga perioodil.</ALINEA><ALINEA>Sellise hüvitise summa ei või ületada 1% ennetähtaegselt tagastatud krediidi summast, juhul kui krediidi ennetähtaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lõpetamise vaheline periood on pikem kui üks aasta. Kui periood ei ületa ühte aastat, ei või hüvitise summa ületada 0,5% ennetähtaegselt tagastatud krediidi summast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="016.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Hüvitist ennetähtaegse tagastamise eest ei saa taotleda, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tagastamine toimub kindlustuslepingu alusel, mis on ette nähtud krediidi tagasimakse tagatise pakkumiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tagastamine toimub arvelduskrediidi raames või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>tagastamine toimub perioodil, mil laenuintress ei ole fikseeritud.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="016.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võivad sätestada, et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>krediidiandja võib sellist hüvitist nõuda ainult tingimusel, et ennetähtaegselt tagastatud krediidi kogusumma ületab siseriikliku õigusega kehtestatud künnise. Nimetatud künnis ei ületa kaheteistkümne kuu jooksul <FT TYPE="NUMBER">10000</FT> eurot;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>krediidiandja võib erandkorras nõuda suuremat hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tema poolt ennetähtaegse tagastamise tõttu kantud kahju ületab lõike 2 kohaselt määratletud summat.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>Kui krediidiandja poolt nõutav hüvitis ületab tegelikult kantud kahju, võib tarbija nõuda vastavat vähendamist.</ALINEA><ALINEA>Sellisel juhul koosneb kahju erinevusest esialgselt kokku lepitud intressimäära ja selle intressimäära vahel, millega krediidiandja saab ennetähtaegselt tagastatud summa ennetähtaegse tagastamise ajal turul välja laenata, ning võtab arvesse ennetähtaegse tagastamise mõju halduskuludele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="016.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Hüvitise summa ei ületa intressi, mida tarbija oleks maksnud krediidi ennetähtaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lõpetamise tähtpäeva vahelisel perioodil.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 22 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Ühtlustamine ja käesoleva direktiivi sätete imperatiivsus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>. Selle artikli lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kuna käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada või vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Riigisisesed õigusnormid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> tarbijakrediidiseadusega (ustawa o kredycie konsumenckim) (<HT TYPE="ITALIC">Dz.U</HT>. 2016, jrk nr 1528, muudatustega) (edaspidi: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>tarbijakrediidiseadus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) võeti direktiiv 2008/48 üle Poola õigusesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Tarbijakrediidiseaduse artikli 49 lõike 1 kohaselt vähendatakse kogu krediidi ennetähtaegse tagastamise korral krediidi kogukulu kulude võrra, mis puudutavad perioodi, mille võrra lepingu kestust lühendati, seda ka juhul, kui tarbija tasus need enne krediidi tagasimaksmist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab kolme kohtuasja, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on liitnud eesmärgiga need koos lahendada ja teha ühine otsus. Kõiki neid kohtuasju iseloomustab põhimõtteliselt ühesugune skeem, mida on allpool kirjeldatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kostjad (krediidiasutused) sõlmisid tarbijatega teatava kestusega krediidilepingud, kusjuures nad kohaldasid kõnealuste krediitide andmise suhtes lepingutasu. Üheski neist kolmest kohtuasjast ei olenenud lepingutasu suurus krediidilepingu kestusest. Kõik tarbijad tagastasid saadud krediidisumma täielikult enne lepingus märgitud kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Seejärel sõlmisid tarbijad hagejaga lepingud, mis käsitlesid nõuete loovutamist seoses krediidi ennetähtaegse tagastamisega täies ulatuses, muu hulgas käsitles leping varem makstud lepingutasude tagastamist. Hageja saatis kostjatele teate asjaomaste nõuete loovutamise kohta ja esitas neile samal ajal nõude tasuda vabatahtlikult vaidlusalune summa (lepingutasu osa, mis vastab ajale, mille võrra maksti krediit ennetähtaegselt tagasi) koos seaduses ette nähtud viivisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kuna kostjad nõudeid ei täitnud, esitas hageja eelotsusetaotluse esitanud kohtule hagid, milles ta palub kohustada kostjaid tasuma vaidlusalused summad koos seaduses ette nähtud viivistega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus ja menetlus kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole kindel, kas tarbija õigust krediidi kogukulu vähendamisele, mis on ette nähtud direktiivi 2008/48 artikli 16 lõiget 1 üle võtvas riigisiseses õigusaktis, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka krediidilepingu kestusest sõltumatuid kulusid. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et Poola kohtud on lähtunud selles küsimuses erinevatest tõlgendustest. Eelkõige viitab ta kahe erineva Poola kohtu otsusele, mille kohaselt annab tarbijakrediidiseadus õiguse hüvitada ainult seda osa kuludest, mis oleneb lepingu kestusest. Seevastu kolmandas kohtuotsuses on veel üks teine Poola kohus otsustanud, tuginedes riigisisese õigusnormi tõlgendusele, mis arvestab direktiivi 2008/48 artiklit 16, et tarbija õigus kulude vähendamisele hõlmab ka krediidilepingu kestusest sõltumatuid kulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Nimetatud asjaolude tõttu otsustas Sąd Rejonowy Lublin-Wschód w Lublinie z siedzibą w Świdniku (Lublini Lublin-Wschódi rajoonikohus, Świdniku kohtumaja, Poola) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Kas [direktiivi 2008/48] artikli 16 lõiget 1 koosmõjus artikli 3 punktiga g tuleb tõlgendada nii, et krediidilepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt täitnud tarbijal on õigus krediidi kogukulu vähendamisele ning see õigus hõlmab ka kulusid, mille summa ei olene krediidilepingu kestusest?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">IV. Analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus ja eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kostjate poolelt väidab Santanderi tarbijapank sisuliselt, et esitatud küsimus ei ole vastuvõetav. Tema hinnangul ei ole direktiivi 2008/48 artikli 16 lõige 1 kohaldatav, sest põhikohtuasjas toimub vaidlus kahe isiku vahel, kes tegutsevad oma äritegevusega seotud eesmärkidel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb märkida, et ELi toimimise lepingu artiklis 267 ette nähtud menetlus on Euroopa Kohtu ja riigisiseste kohtute koostöö vahend, mille kaudu Euroopa Kohus annab riigisisestele kohtutele liidu õiguse tõlgendusi, mida need kohtud vajavad nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><DATE ISO="20160705">5. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ognyanov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑614/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:514">EU:C:2016:514</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval riigisisesel kohtul on kohtuasja eripära arvesse võttes õigus hinnata eelotsuse vajalikkust kohtuasjas otsuse tegemiseks ning Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20100701">1. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sbarigia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑393/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:388">EU:C:2010:388</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Järelikult, kui esitatakse küsimus ELi õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud otsuse tegema. Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse lükata tagasi vaid siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude ega esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, selleks et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20180920">20. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OTP Bank ja OTP Faktoring</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑51/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:750">EU:C:2018:750</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Pelga asjaoluga, et üks põhikohtuasja pooltest vaidleb vastu eelotsuse küsimuste asjakohasusele põhikohtuasja vaidluse lahendamisel, ei saa iseenesest põhjendada järeldust, et esitatud küsimused tuleks lugeda vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas tuleb märkida, et direktiivi 2008/48 kohaldamisala sõltub sellest, kes on laenulepingu, mitte vaidluse osapooled. Vastavalt direktiivi 2008/48 artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse seda direktiivi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>krediidilepingute<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> suhtes – mõiste, mis on direktiivi artikli 3 punktis c määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>leping, millega krediidiandja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis, välja arvatud teenuste pideva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kaupade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kõnealused krediidid anti tarbijatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Nimetatud asjaoludel ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt kohtuasjast antud ülevaate alusel ilmselge, et direktiivi 2008/48 artikli 16 lõige 1 ei ole põhikohtuasjas käsitletava olukorra suhtes kohaldatav. Seega olen ma seisukohal, et Euroopa Kohus ei peaks tunnistama esitatud küsimust vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Esitatud küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/48 artikli 16 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui tarbija on krediidi ennetähtaegselt tagasi maksnud, siis võib sellel tarbijal tekkiv õigus krediidikulude vähendamisele hõlmata ka selliseid kulusid, mille summa ei olene krediidilepingu kestusest.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2008/48 artikli 16 lõike 1 sisu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 16 lõike 1 kohaselt on tarbijal <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>õigus osaliselt või täielikult täita oma krediidilepingust tulenevad kohustused igal ajal. Sellistel juhtudel tuleks õiglaselt vähendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 16 lõike 1 sõnastusest järeldub, et liikmesriik peab kehtestama õigusnormi, mille kohaselt tarbijal on ennetähtaegse tagastamise korral õigus kulude vähendamisele ning esiteks vähendatakse krediidi kogukulu ja teiseks koosneb vähendus intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kõnealuse sätte esimeses osas täpsustatakse, millist liiki kulusid võib vähendada. Kuna artikli 16 lõikes 1 sätestatakse, et vähendatakse krediidi kogukulu, siis saab vähendada ainult neid kulusid, mis kuuluvad krediidi kogukulu hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti g kohaselt on krediidi kogukulu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kõik kulud, […] mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada, välja arvatud notaritasud [ja] krediidilepinguga seotud kõrvalteenuste kulud, eelkõige kindlustusmaksed, […] kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on lisaks kohustuslik teenuste osutamise lepingu sõlmimine<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Seega ei laiene ennetähtaegse tagastamise korral direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikest 1 tulenev õigus nõuda kulude vähendamist notaritasudele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Artikli 16 lõike 1 teises osas sätestatakse, et kohaldatav vähendus koosneb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>. Sellest järeldub esiteks, et vähendus peab hõlmama nii kulusid kui ka intressi, ja teiseks, et see peab olema seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>lepingu järelejäänud kestusega<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Eespool esitatust tuleneb, et artikli 16 lõikes 1 esitatakse ainult teatud üldpõhimõtted, millele ma äsja osutasin ja mida liikmesriigid peavad järgima. Järgmiseks teen ettepaneku kaaluda, mil määral on direktiivi 2008/48 puhul tegemist ühtlustamismeetmega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ühtlustamise ulatus, mis on saavutatud direktiiviga 2008/48</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>On tõsi, et põhjenduse 9 esimeses lauses on öeldud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Täielikku ühtlustamist on vaja.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> Samas ei tohiks direktiiviga taotletava ühtlustamise määra segamini ajada sellise ühtlustamise ulatusega. Seega ei puuduta põhjenduses 9 nimetatud täielik ühtlustamine tingimata kõiki direktiivis 2008/48 nimetatud tarbijakrediidi aspekte. Tooksin samuti välja, et sama põhjenduse kolmandas lauses on sõnaselgelt märgitud, et liikmesriikidele kehtestatud keeldu säilitada või kehtestada muid siseriiklikke norme peale käesolevas direktiivis sätestatute <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>tuleks kohaldada ainult siis, kui norme on käesoleva direktiiviga ühtlustatud. Ühtlustatud normide puudumisel peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Asjaolu, et direktiiviga 2008/48 soovitakse täielikult ühtlustada ainult mõningaid tarbijakrediidi aspekte, kinnitab direktiivi artikkel 1. Selle sätte kohaselt on direktiivi 2008/48 eesmärk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide <HT TYPE="ITALIC">teatavaid</HT> aspekte<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Pealegi on direktiivi 2008/48 artiklis 22 üksnes sätestatud, et kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada või vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid sätteid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Viimaks võiks märkida, et Euroopa Kohus on juba ühe täielikku ühtlustamist taotleva direktiivi kontekstis tunnistanud, et kõiki selles direktiivis nimetatud aspekte ei olnud ühtlustatud. Näiteks leidis Euroopa Kohus seoses käibemaksu käsitleva nõukogu kuuenda direktiiviga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977. aasta</DATE> kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> et kui liikmesriigid kasutavad kuuenda direktiivi artikli 17 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud teatavaid võimalusi, võivad nad rakendada direktiivis osutatust erinevat arvutusmeetodit, tingimusel et rakendatav meetod tagab sisendkäibemaksu mahaarvatava osa kindlaksmääramisel täpsema tulemuse kui direktiivis sätestatud meetod.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kuuenda käibemaksudirektiivi üheski sättes ei ole sõnaselgelt öeldud, et liikmesriikidel on võimalik selle meetodi rakendamisel erandeid teha. Vt <DATE ISO="20121108">8. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BLC Baumarkt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑511/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:689">EU:C:2012:689</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Seoses direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikega 1 võib märkida, et kuna selles ei ole sätestatud kasutatavat arvutusmeetodit, siis minu hinnangul tahab liidu seadusandja jätta liikmesriikidele selles küsimuses teatud kaalutlusruumi. Lisaks määratletakse direktiiviga 2008/48 taotletava ühtlustamise ulatus põhjenduse 10 kohaselt direktiivi artikli 3 punktis g esitatud konkreetsete mõistetega. Seega on käesolevat küsimust silmas pidades oluline märkida, et artikli 16 lõikes 1 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>vähendamine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> ei ole selles direktiivis määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Nagu eespool öeldud, ei tähenda see loomulikult, et liikmesriigid võivad valida suvalise meetodi. Nad peavad järgima artikli 16 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid seoses kohustusega, et vähendamine hõlmaks nii intressi kui ka kulusid. Ent seoses selle kindlaksmääramisega, millist osa kõnealustest intressist ja kuludest võib vähendada, ei nõua ükski neist põhimõtetest, nii nagu seda tegi eelotsusetaotluse esitanud kohus, et asjassepuutuvate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kulude<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> <HT TYPE="ITALIC">summa</HT> sõltuks krediidilepingu kestusest. Direktiivi artikli 16 lõikes 1 on küll täpsustatud, et see osa vastab intressidele ja kuludele, „mis [kuuluvad tasumisele] <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>lepingu järelejäänud kestuse jooksul<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, aga see säte jääb küllaltki üldsõnaliseks, kuivõrd see võib tähendada, et tegemist on nende intresside ja kuludega, mis tekivad pärast tagasimaksmise kuupäeva.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Direktiivi 2008/48 prantsus- ja itaaliakeelses versioonis kasutatakse kirjeldust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>tasumisele kuuluvad<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>intérêts et frais <HT TYPE="ITALIC">dus</HT> pour la durée résiduelle<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/><HT TYPE="ITALIC">dovuti</HT> per la restante durata<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>). Ent kuigi muud keeleversioonid kõnealust täpsustust ei sisalda, siis minu hinnangul see ei ole vastuolus eespool esitatud kirjeldusega, kuna mõistet saab tõlgendada ka aegumise tähenduses. Igal juhul ingliskeelne versioon sellist kirjeldust ei sisalda (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>interest and the costs for the remaining duration<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>) ning hispaania- ja saksakeelses versioonis kasutatakse üsna üldisi mõisteid: vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>correspondientes a la duración<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>für die verbleibende Laufzeit des Vertrags richtet<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Eelnevalt esitatut arvestades on minu hinnangul selge, et direktiiviga 2008/48 ei ole ühtlustatud arvutusmeetodit, mida tuleb kasutada, et määrata kindlaks kohaldatav vähendamine krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral, vaid selles on sätestatud põhimõtted, mida liikmesriigid peavad selle meetodi kindlaksmääramisel jälgima.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Võimalike erinevate artikli 16 lõike 1 tõlgenduste ühitatavuse analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas näib tarbijakrediiti käsitleva <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> seaduse sõnastus olevat suhteliselt avatud, mida kinnitab ka asjaolu, et Poola kohtud on seda erinevalt tõlgendanud, nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tõlgendama riigisisest õigusnormi kooskõlas liidu õigusega, teen ettepaneku analüüsida kohustust, mis on liikmesriikidele ette nähtud vastavalt direktiivi 2008/48 artikli 16 lõike 1 sõnastusele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>lepingu järelejäänud kestuse jooksul<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, mida esitatud eelotsuse küsimus puudutab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt näiteks <DATE ISO="20190327">27. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pawlak</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑545/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:260">EU:C:2019:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Selle kohta võib märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab kõnealuse väljendi kohta kaks tõlgendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene tõlgendus</HT> lähtub ideest, et väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>lepingu järelejäänud kestuse jooksul<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> eesmärk on piirata vähendamist ainult selliste kuludega, mis on seotud krediidilepingu kestusega. Sel juhul tähistab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>kulud<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> selliseid kulusid, mida krediidiasutus peab antud laenuga seoses kandma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vastavalt sellele tõlgendusele, mida toetavad põhikohtuasja kostjad ja Hispaania valitsus, ei saaks enneaegse tagasimaksmise korral vähendada ühekordseid kulusid. Vähendamine mõjutaks ainult pärast tagasimaksmist tekkivaid korduvkulusid.</P></NOTE> Sisuliselt vabastaks artikli 16 lõige 1 tarbija seega kohustusest tasuda järelejäänud lepinguperioodiga seotud kulude eest. Mõte on selles, et kuna asutus ei pea neid kulusid kandma, peaks tarbijal olema õigus nende mahaarvamisele krediidi kogukulust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Seega oleksid laenu kogukulust maha arvatavad kulud väikesed: need koosneksid sisuliselt kuludest, mis on seotud ELi ja riigisiseste õigusnormide kohaselt tarbijale regulaarselt edastatava teabe ettevalmistamise ja saatmisega. Samas on suurem osa laenu korral tekkivatest kuludest ühekordsed: näiteks taotleja toimiku koostamise ja töötlemise või tarbija krediidikõlblikkuse kohta andmete otsimise kulud. Praktikas kuuluvad kõnealuste kulude hulka sellised korduvkulud, mis oleksid tekkinud pärast enneaegse tagastamise kuupäeva, kuna ühekordsed kulud ei olene tavaliselt lepingu kestusest.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teise tõlgenduse</HT> kohaselt tuleks krediidi kogukulu vähendada proportsionaalselt järelejäänud lepinguperioodi pikkusega. Sisuliselt osutaks väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>lepingu järelejäänud kestuse jooksul<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> üksnes sellele, kuidas vähendust arvutatakse, st proportsionaalselt lepingu järelejäänud kestusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb kaaluda veel kahte tõlgendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmanda</HT> tõlgenduse kohaselt, mille esitasid kostjad, saaks krediidi kogukulust maha arvata ainult selliseid kulusid, mille kohta on krediidilepingus ametlikult sätestatud, et need olenevad krediidilepingu enda kestusest. Kuna osutatav teenus, milleks on laenu andmine, teostatakse aga täies ulatuses kohe, kui raha tarbijale kättesaadavaks tehakse, ei tohiks vähendamine mõjutada krediidiasutuse kasumimarginaali.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Vastavalt <HT TYPE="ITALIC">neljandale</HT> ja viimasele tõlgendusele oleks tarbijal õigus saada vähendust, mis vastab nendele ühekordsetele või korduvatele maksetele, mille tasumise kohustust ei ole ennetähtaegse tagastamise kuupäevaks veel tekkinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Selleks, et kindlaks määrata, milline neist tõlgendustest on direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikega 1 kooskõlas, on tarvis võtta arvesse selles sättes ette nähtud põhimõtteid, nii nagu need põhimõtted on võimalik tuletada, kooskõlas Euroopa Kohtu tõlgendamismeetoditega, kontekstist, milles sätet on mainitud, selle eesmärkidest ja sõnastusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20100504">4. mai 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TNT Express Nederland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑533/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:243">EU:C:2010:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mis puudutab konteksti</HT>, siis võib täheldada, et mitu osapoolt on teinud ettepaneku, et direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikes 1 sätestatud nõuet tuleks süsteemselt tõlgendada artikli 16 lõike 2 valguses. Seega, kuivõrd krediidiasutustel on artikli 16 lõike 2 kohaselt tõepoolest õigus saada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>õiglast ja objektiivselt põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> hüvitist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega tingimusel, et ennetähtaegne tagastamine toimus fikseeritud laenuintressiga perioodil<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, tuleks artikli 16 lõikes 1 ette nähtud vähendamise ulatust tõlgendada laialt, viisil, mis on tarbijale soodne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Minu jaoks ei ole selline lähenemisviis siiski veenev. Erinevalt Poola valitsuse esitatud argumendist ei leia ma, et artikli 16 lõikele 2 soovitud toime (<HT TYPE="ITALIC">effet utile</HT>) andmiseks tuleb direktiivi 2008/48 artikli 16 lõiget 1 tõlgendada nii, et sellega kaasneb vältimatult krediidiasutuse kasumi vähendamine. Kuigi selline tõlgendus näib olevat laialt levinud, ei ole artikli 16 lõike 2 eesmärk tegelikult kompenseerida kasumit, mille võlausaldaja oleks teeninud, kui krediiti ei oleks ennetähtaegselt tagasi makstud. Isegi, kui krediidiasutus laenab tagasi makstud summa uuesti välja, ei pruugi krediidiasutuse kasumimarginaal jääda selliseks, nagu see oleks olnud juhul, kui algse krediidi tagasimaksmist oleks jätkatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Siinkohal tuleks arvesse võtta asjaolu, et ennetähtaegse tagastamise korral tekib krediidiasutusel võimalus tagasi makstud summasid uuesti välja laenata. Muidugi on võimalik, et refinantseerimise tingimused (pankadevahelisel turul või krediidiasutusest panga puhul hoiustajate raha kasutades) on muutunud. Ent sellises olukorras kehtiks laenulepingule põhimõtteliselt ka teistsugune intressimäär. Seega muutub kasumimarginaal eelkõige juhul, kui konkurentsi ägedus turul on lepingu sõlmimise ajaga võrreldes muutunud.</P></NOTE> Samas ei tohiks see varjutada asjaolu, et artikli 16 lõikes 2 ei kasutata sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>kahju<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, vaid asutuse kantud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kulud<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, mis peavad lisaks olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>. Sellest järeldub, et kõnealuse sätte alusel saab nõuda ainult selliste kulude hüvitamist, mis tekivad krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise tagajärjel juhul, kui krediidiasutusel tuleb selle jaoks teha mingeid konkreetseid toiminguid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Põhjused, miks saamata jäänud kasum ei kuulu direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikes 2 sätestatud hüvitise alla, võib tuletada põhjendusest 39, milles rõhutatakse, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>krediidi kestust ja mahtu arvestades ei finantseerita tarbijakrediiti tavaliselt pikaajaliste rahastamismehhanismidega<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Saamata jäänud kasum on sellistel asjaoludel küll võimalik, aga jääb suhteliselt väikeseks, kui just turg täielikult ei pöördu.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Võimalus nõuda krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise tagajärjel saamata jäänud kasumi eest hüvitist on tõepoolest direktiivis 2008/48 sätestatud, aga seda on tehtud artikli 16 lõike 4 punktis b, <HT TYPE="ITALIC">mitte</HT> artikli 16 lõikes 2. Ent kuna artikli 16 lõike 4 punkt b on fakultatiivne, on liikmesriigid võinud selle direktiivi üle võtvates riigisisestes õigusnormides ette näha. Lisaks on selle direktiivi artikli 16<?PAGE NO="10"?> lõikes 2 sätestatud, et hüvitist võib nõuda üksnes erandkorras juhul, kui krediidiasutus suudab tõendada, et tema poolt kantud kahju ületab artikli 16 lõike 2 teises lõigus sätestatud piirmäära. Järelikult ei teki kuigi suurt ohtu, et krediidiasutus saab hüvitist ka siis, kui tema kasum ei ole märkimisväärselt vähenenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Seoses</HT> direktiivi 2008/48 artikli 16 lõike 1 <HT TYPE="ITALIC">eesmärkidega</HT> vastab tõele, et põhjenduses 7 on eesmärgina välja toodud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Ent vastupidi kostjate esitatud argumendile ei saa sellest põhjendusest järeldada, et artikli 16 lõike 1 eesmärk oleks kaitsta krediidiasutusi ennetähtaegse tagasimaksmise tagajärgede eest. Nimetatud põhjenduses on tõepoolest sõnaselgelt öeldud, et eesmärgi saavutamiseks on vaja kujundada hästitoimiv siseturg, luues mitmes põhiküsimuses ühtlustatud liidu raamistiku, mitte kaitsta krediidiasutusi ennetähtaegse tagastamise tagajärgede eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Teisalt ei saa päriselt eirata asjaolu, et artikli 16 lõike 1 eesmärke otseselt käsitlevas põhjenduses 39 ei räägita üldse kulude vähendamisest, vaid sätestatakse üksnes, et tarbijal <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>peaks olema õigus oma kohustused täita enne krediidilepingus kokkulepitud tähtpäeva saabumist<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>. Selle põhjal võib tõepoolest leida, et ELi seadusandja võis pidada kulude vähendamist ennetähtaegse tagasimaksmise lihtsaks tagajärjeks, mida on seetõttu lihtne arvutada. Samas põhjenduses on väljendatud selle sõnastuses krediidiasutuse õigustatud hüvitist nimetades ka arusaama, et ennetähtaegse tagasimaksmise tagajärgi peaks olema lihtne hinnata. Vastavalt põhjendusele 39 peaks sellises olukorras <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>arvutusmeetod olema krediidiandjate jaoks hõlpsasti rakendatav<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellest vaatenurgast näib esimene tõlgendus, et vähendamine peaks vastama krediidiasutuse kuludele, mis jäävad ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu kandmata, pealtnäha suhteliselt lihtne (ja seega ka üsna ahvatlev), kuid selle rakendamisega kaasneks tõenäoliselt suuri praktilisi raskusi. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus oma taotluses ka märkis, krediidiasutused tavaliselt ei täpsusta, milline osa nende kantud kuludest kaetakse tarbijatelt küsitavate tasude arvelt, ja isegi kui nad seda teevad, oleks tarbijatel ikkagi õigus taoliste andmete õigsust vaidlustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Ka küsitavate tasude summast ei oleks kuigi palju abi. Isegi kui küsitavad tasud on arvutatud seoses krediidi kestusega, tuleb arvestada, et nendest võidakse osaliselt hüvitada korduvkulusid ja osaliselt ühekordseid kulusid, sh neid, mis tekivad üksnes enne ennetähtaegset tagasimaksmist. Sama kehtib ka juhul, kui tasud on arvutatud antud krediidisumma põhjal, sest kõik muutuvkulud ei pruugi olla korduvkulud. Lisaks võivad tarbijatelt nõutavad tasud sisaldada ka kasumiosa, sest krediidiasutustel ei ole kohustust teenida kasumit üksnes tarbijatelt küsitavate intresside mehhanismi abil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Ainus praktiline võimalus, kuidas saada täpset ülevaadet krediidiasutuse kokkuhoitud summast, oleks seega nõuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kuluarvestust<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, mille eesmärk oleks täpselt kindlaks teha krediidiasutuse põhitegevuse netotulu komponendid ja hinnata nende väärtust. Krediidiasutuse puhul kuuluksid taoliste elementide hulka ka kulud, mis tekivad seoses antud laenude kestusega. Ent direktiiviga 2008/48 ega nähtavasti ka liidu ühegi muu õigusaktiga ei ole kuluarvestust krediidiasutustele kohustuslikuks tehtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Selline kohustus kehtib ainult teatud väga erilistel asjaoludel. Vt näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140723">23. juuli 2014. aasta</DATE> määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="257" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 257, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikkel 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20170215">15. veebruari 2017. aasta</DATE> määruse (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="057" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 57, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikkel 11.</P></NOTE> Seega, kui Euroopa Kohus otsustaks esimese lähenemisviisi kasuks, tähendaks see praktikas kuluarvestuse kohustuslikuks muutmist, kuigi sellist kohustust ei ole kuskil mujal sätestatud. Lisaks peaksid riiklikud kohtud kasutama raamatupidamise ekspertide abi, kui tekib vaidlus selle üle, millises summas tuleb ennetähtaegse tagastuse teinud tarbija kulusid vähendada, isegi kui kõnealused kulud on juba oma iseloomu tõttu suhteliselt väikesed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Jättes kõrvale selle võimaliku tõlgenduse teoreetilised eelised, olen seisukohal, et arvestades, et sellega kaasnevad praktilised keerukused võivad osutuda suureks, nagu just välja tõin, on käsitletud tõlgendus vastuolus direktiivi 2008/48 põhjenduses 39 väljendatud mõttega, et ennetähtaegse tagasimaksmise tagajärgi peab olema lihtne hinnata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Ent veel otsustavam on artikli 16 lõike 1 <HT TYPE="ITALIC">sõnastus</HT>. Sellest lähtudes on nii esimene kui ka kolmas tõlgendus vastuolus artiklis kasutatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>intress<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>. Alustan kolmandast tõlgendusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Selle tõlgenduse kohaselt saab vähendada ainult niisuguseid kulusid, mille kohta on ametlikult sätestatud, et need olenevad lepingu kestusest. Ent siinkohal võib märkida, et kuna liidu seadusandja on pidanud vajalikuks nimetada nii intressi kui ka kulusid, siis tuleb direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikes 1 osutatud vähendamist tõlgendada nii, et see hõlmab samuti mõlemat elementi, mitte üksnes kulusid, nagu ütleb kolmas tõlgendus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Isegi kui kasutada kolmandat tõlgendust ka intressi puhul, ei oleks see praktikas võimalik teist või neljandat tõlgendust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Lisaks eeldab see võimalust, et järelejäänud perioodile saab arvestada ka osa kasumist. Samas ei pruugi kasumimarginaal olla lineaarne.</P></NOTE> appi võtmata. Seega eeldaks kolmanda tõlgenduse juurde jäämine kahe eraldi arvutusmeetodi rakendamist: vastavalt üks intressi ja teine kulude jaoks. See aga oleks vastuolus artikli 16 lõike 1 enda sõnastusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Seoses esimese tõlgendusega märgin, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>intress<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> osutab krediidiasutuse tasu elemendile, mis on täpne ja hõlpsasti kindlaks tehtav, kuna selle arvutamiseks kasutatakse aastapõhist protsendimäära. Sarnaselt muude tasuelementidega aitavad intressimaksed krediidiasutusel loomulikult kasumit teenida, kuid selle kaudu saadakse tarbijatelt tagasi ka kulusid, mis tekivad seoses tarbijatele laenu andmisega. Seega võib direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikes 1 nimetatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>kulud<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> tõlgendamine krediidiasutuse kantud kuludena, nagu on välja pakutud esimese ja kolmanda tõlgenduse kohaselt, kaasa tuua ühe ja sama elemendi kahekordse vähendamise, sest see puudutab ka intressi. Mina isiklikult ei arva, et see oli liidu seadusandja eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kuna mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>intress<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> on seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>kulude<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> mõistega sidesõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>ja<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> abil, näib mulle loogilisem, et need mõlemad on seotud maksetega, mida peab tegema tarbija. Järelikult ei osuta artikli 16 lõikes 1 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>kulud<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> krediidiasutuse kantud kuludele, nagu eeldatakse esimeses tõlgenduses, vaid pigem maksetele, mida nõutakse tarbijatelt lisaks intressile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Teisisõnu, väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>[mis kuuluvad tasumisele] lepingu järelejäänud kestuse jooksul<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> tuleks mõista nii, et artikli 16 lõikes 1 osutatud vähendamine ei sõltu tarbijatelt sissenõutavate kulude eesmärgist, nagu pakutakse esimeses ja kolmandas tõlgenduses, vaid pigem sellest kuupäevast, millal tarbijatelt kulude tasumist nõutakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Minu arvates on selle järeldusega kooskõlas ainult teine ja neljas tõlgendus. Möönan, et mõlemal tõlgendusel on puudusi, kuid ausalt öeldes ei ole ükski olemasolev direktiivi 2008/48 artikli 16 lõike 1 tõlgendus täielikult rahuldav, nagu mul on juba olnud võimalust täheldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Täpsemalt ma tunnistan, et mõlemad viimati nimetatud tõlgendused võivad võlausaldaja/laenuvõtja suhte tasakaalust välja viia. Teise tõlgenduse puhul on võimalik, et kui tagasimaksmine toimub väga vara, ei pruugi krediidiasutuse kantud püsikulud olla veel tarbija makstud tasudest ja intressidest täielikult kaetud, mistõttu krediidiasutusele võib tekkida kahjum. Neljas tõlgendus jätab krediidiasutustele võimaluse nõuda kõik korduvkulud tarbijatelt sisse kohe lepingu alguses, et vältida ennetähtaegse tagastamise korral kohaldatava kulude vähendamise tagajärgi, ning arvesse tuleb võtta muid elemente. Mõlema tõlgenduse selgeks eeliseks on samas asjaolu, et tarbija saab ennetähtaegse tagastuse korral nii intressi kui ka kulude vähenduse, mis on (suhteliselt) proportsionaalne selle ajaga, mille võrra krediit ennetähtaegselt tagastati.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Pealegi ei ole ma veendunud, et liidu seadusandja eesmärk oli tingimata saavutada ideaalset tasakaalu krediidiasutuste ja tarbijate huvide vahel. Direktiivi 2008/48 artikli 16 lõikest 5 võib tegelikult järeldada, et seadusandja ei kavatsenud täielikult välistada võimalust, et tarbija peab tasuma sama summa, mis tal oleks tulnud tasuda ilma ennetähtaegse tagasimaksmiseta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Lisaks tuleb rõhutada, et vastavalt direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punktile r peavad krediidiasutused tarbijaid teavitama krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korrast ja seoses sellega ka ennetähtaegse tagastamise tingimustest. Seega on need tingimused asjaolude hulgas, mida tarbijad saavad kaaluda enne, kui nad otsustavad, kas võtta laenu ühelt või teiselt krediidiasutuselt.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kuigi direktiivi 2008/48 artikli 16 lõike 1 sõnastus oleks võinud olla selles küsimuses selgem, on minu arvates mõistlik järeldada, et need kaks võimalikku tõlgendust kajastavad kõige paremini liidu seadusandja eeldatavat kavatsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seega võivad liikmesriigid minu hinnangul muu hulgas valida, kummast võimalikust tõlgendusest nad kõnealuse normi riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel või riigisisese õiguse tõlgendamisel lähtuvad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Eespool selgitatud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Sąd Rejonowy Lublin-Wschód w Lublinie z siedzibą w Świdniku (Lublini Lublin-Wschódi rajoonikohus, Świdniku kohtumaja, Poola) esitatud küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, artikli 16 lõiget 1 koostoimes artikli 3 punktiga g tuleb tõlgendada nii, et kui tarbija on krediidi ennetähtaegselt tagasi maksnud, siis tema õigus kulude vähendamisele võib hõlmata kulusid, mille summa ei sõltu krediidilepingu kestusest. Liikmesriik ei või aga sätestada (ja riiklik kohus ei saa siseriiklikku õigust tõlgendada nii), et vähendamine hõlmab ainult neid kulusid, mis jäävad krediidiasutusel kandmata seoses ennetähtaegse tagasimaksmisega.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>