<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2005ETB.1000934101.case.xml"><NO.CASE>C-329/03</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62003J0329</NO.CELEX><NO.SEQ>0009.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>9357</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9372</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20051027">27.10.2005</DATE> — KOHTUASI C-329/03</LEFT><RIGHT>TRAPEZA TIS ELLADOS</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20051027">27. oktoober 2005</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: kreeka.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-329/03,</P><P>mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Areios Pagos'e (Kreeka) <DATE ISO="20030331">31. märtsi 2003</DATE>. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20030728">28. juulil 2003</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P>Trapeza tis Ellados AE</P></PLAINTIFS><AGAINST>versus</AGAINST><DEFENDANTS><P>Banque Aitesia,</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud N. Colneric, K. Schiemann, E. Juhász ja M. Ilešič (ettekandja),</P><?PAGE NO="I-9358"?><P>kohtujurist: F. G. Jacobs,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20050203">3. veebruari 2005</DATE>. aasta kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Trapeza tis Ellados AE, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> I. Soufleros, <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> K. Christodoulou ja <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> T. Kontovazainitis,</P></ITEM><ITEM><P>Banque Artesia, esindajad: advokaat F. Herbert ja <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> G. Stefanakis ja <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> E. Papakonstantinou,</P></ITEM><ITEM><P>Kreeka valitsus, esindajad: P. Mylonopoulos ja M. Apessos ning V. Pelekou,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: H. Støvlbæk ja G. Zawos,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20050414">14. aprilli 2005</DATE>. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="I-9359"?><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="19600511">11. mai 1960</DATE>. aasta esimese direktiivi asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="043" DATE.PUB="1960" PAGE.FIRST="921">EÜT 1960, 43, lk 921</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>esimene direktiiv<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) I lisa loendi B jao IV A ja loendi D jao VI tõlgendamist.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Kõnealuse eelotsusetaotluse esitas Areios Pagos (kassatsioonikohus) Trapeza tis Ellados AE (edaspidi <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>Kreeka Pank<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>) ja Banque Artesia (edaspidi <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>Artesia<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/>) vahelise kohtuasja raames, mis puudutab viimase taotlust hüvitada kahju, mis tekkis Kreeka Panga keeldumisest krediteerida konverteeritavate Kreeka drahmide kontot võlakirjade likvideerimisjaotisega.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhilcohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Artesia, kelle asukoht on Brüssel (Belgia), omas Ateenas (Kreeka) asuvas filiaalis konverteeritavate drahmide kontot.</TXT></NP><?PAGE NO="I-9360"?><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Artesia ostis perioodil <DATE ISO="19810428">28. aprill 1981</DATE>-<DATE ISO="19820730">30. juuli 1982</DATE> Elliniki Trapeza Viomichanikis Anaptixeos (ETVA) Anonimos Etairia (Kreeka tööstusarengu pank AS; edaspidi <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>ETVA<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/>), mille aktsiad kuulusid Kreeka riigile, poolt emiteeritud börsil kaubeldavaid ja seal noteeritud omavääringus võlakirju tähtajaga üks aasta alates nende emiteerimisest. Nimetatud võlakirjade eest maksti Artesia konverteeritavate Kreeka drahmide kontolt. Selleks, et nimetatud võlakirjadele vastav summa oleks alati konverteeritav, on vaja Kreeka Panga eriluba.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Artesia palus <DATE ISO="19820824">24. augustil 1982</DATE> Kreeka Pangalt luba kõnealuste võlakirjade likvideerimisjaotise konverteeritavate Kreeka drahmide konto krediteerimiseks, eesmärgiga repatrieerida see jaotis Belgiasse. Perioodil <DATE ISO="19820825">25. august 1982</DATE>- <DATE ISO="19861123">23. november 1986</DATE> lükkas Kreeka Pank selle taotluse korduvalt tagasi. <DATE ISO="19861124">24. novembril 1986</DATE> andis ta siiski oma loa. Paistis, et tema keeldumine oli vähemalt osaliselt põhjendatud seetõttu, et Artesia konverteeritavate Kreeka drahmide konto kasutamisele kõnealuste võlakirjade esialgseks omandamiseks luba ei antud ning seetõttu ei olnud see konto enam konverteeritav.</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Artesia, leides, et Kreeka Panga keeldumine tekitas talle perioodil <DATE ISO="19820930">30. september 1982</DATE>-<DATE ISO="19861211">11. detsember 1986</DATE> kahju, esitas <DATE ISO="19870428">28. aprillil 1987</DATE> nimetatud panga vastu kahjunõude. Artesia väidab, et tema poolt võlakirjade omandamine kuulus esimese direktiivi I lisa loendi B jao IV A alla nii, et vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 2 olid liikmesriigid kohustatud taotletud luba andma. Kohtuasja menetles Polymeles Protodikeio Athinon (Ateena piirkonnakohus), Efeteio Athinon (Ateena apellatsioonikohus) ning seejärel Areios Pagos, mis saatis asja arutamiseks tagasi Efeteiole. Viimane mõistis <DATE ISO="20010727">27. juulil 2001</DATE> Kreeka Pangalt Artesia kasuks välja kahjutasu. Nimetatud kohus leidis, et põhikohtuasjas kõnealune protseduur kuulus esimese direktiivi artikli 2 ja I lisa loendi B alla.</TXT></NP><?PAGE NO="I-9361"?><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Kuna Kreeka Pank kaebas asja kassatsiooni korras edasi, otsustas Areios Pagos menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Võttes arvesse loendi D sätet, mis tugineb esimese direktiivi [...] artiklile 4, ja nomenklatuuri VI jagu, mis puudutab <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>Riigi võlakirjade ja teiste rahaturul tavaliselt kaubeldavate väärtpaberite lühiajalisi investeeringuid<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/>, küsitakse, kas selle sätte mõtte ja selle poolt taotletava eesmärgi või selle tõlgendamisel rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas üldist võimalikku praktikat silmas pidades, mille kohaselt on sellised võlakirjad, nagu seda on kõnealused ETVA üheaastased võlakirjad, lühiajalised investeeringud, kuuluvad selle sätte alla a) pangana tegutseva aktsiaseltsi poolt, mille aktsiad kuuluvad riigile, emiteeritud üheaastase kestusega börsinimekirja võetud ja seal kaubeldavad võlakirjad või b) aktsiaseltsina tegutseva panga poolt emiteeritud üheaastase kestusega börsinimekirja võetud ja seal kaubeldavad võlakirjad.?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Samuti, võttes arvesse nimekirja D sätet, mis tugineb [esimese] direktiivi artiklile 4, ja nomenklatuuri IX jagu, mis näeb ette <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>Krediidiasutustes jooksev- ja hoiukontode avamist ja nendele vahendite paigutamist, jooksevkonto jäägi või hoiukonto jäägi repatrieerimist ja kasutamist<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>, küsitakse, kas selle sätte mõtte ja selle poolt taotletava eesmärgi kohaselt kuulub selle sätte alla pangas kui krediidiasutuses hoiukonto jäägi kasutamine, millele võib teha makseid kooskõlas käesolevas otsuses viidatava valuutakomitee otsusega 1097/1959 (imporditud välisvääringu jaotise abil jne), ja mis sisaldab omavääringus väljendatud hoiuseid, mis on konverteeritavad välisvääringusse?<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-9362"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Suulise menetluse taasavamise taotlus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Kreeka Pank palus Euroopa Kohtu kantseleile <DATE ISO="20050708">8. juulil 2005</DATE> esitatud taotluses taasavada suulise menetluse.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Selle kohta peab meelde tuletama, et vastavalt kodukorrale võib Euroopa Kohus määrusega taasavada suulise menetluse, kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt informatsiooni või kui asi tuleb otsustada argumendi põhjal, mille üle pooled ei ole vaielnud (<DATE ISO="20000210">10. veebruari 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-270/97+C-271/97" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-929">C-270/97 ja C-271/97, EKL 2000, lk I-929, punkt 30</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20020618">18. juuni 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-299/99" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-5475">C-299/99: Philips, EKL 2002, lk I-5475, punkt 20</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leiab, et antud asjas puudub alus taasavada suuline menetlus. Järelikult tuleb suulise menetluse taasavamise taotlus jätta rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>EMÜ asutamislepingu artikkel 67 (muudetuna EÜ lepingu artikkel 67, mis on tunnistatud kehtetuks Amsterdami lepinguga) näeb ette, et:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Sel määral, kui see on vajalik ühisturu nõuetekohaseks toimimiseks, kaotavad liikmesriigid üleminekuperioodil omavahel järkjärgult kõik liikmesriikides asuvatele<?PAGE NO="I-9363"?> isikutele kuuluva kapitali liikumise piirangud, samuti igasuguse diskrimineerimise poolte kodakondsuse või elukoha või kapitali investeerimiskoha alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Jooksvad maksed, mis on seotud liikmesriikide vahelise kapitali liikumisega, vabastatakse kõigist piirangutest hiljemalt esimese etapi lõpuks.<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Esimese direktiivi põhjenduse kohaselt nõuab EMÜ asutamislepingu eesmärkide teostamine liikmesriikide vahel nii suurt kapitali vaba liikumise vabadust kui võimalik ning selle tagajärjel nende riikide vahel kapitali liikumise kõige ulatuslikumat ja kiiremat liberaliseerimist.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 1 ja artikli 3 lõike 1 kohaselt annavad liikmesriigid direktiivi I lisa loendis A ja teatud tingimustel ka I lisa loendis C loetletud kapitali liikumisega seotud tehingute sõlmimiseks ja täitmiseks ja nendega seonduvateks ülekanneteks liikmesriikide residentide vahel nõutava täieliku loa rahavahetuseks.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Esimese direktiivi artikkel 2 lõige 1 näeb ette, et <QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>liikmesriigid annavad üldise loa selle direktiivi I lisa loendis B loetletud kapitali liikumisega seotud tehingute sõlmimiseks ja täitmiseks ja nendega seonduvateks ülekanneteks liikmesriikide residentide vahel.<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/> [Siin ja edaspidi on osundatud direktiivi tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Loa andmine ei kehti seevastu selle lisa loendis D loetletud kapitali liikumistele. Liikmesriikidel on õigus säilitada nende tehingute osas piiranguid.</TXT></NP><?PAGE NO="I-9364"?><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Esimese direktiivi artikkel 4 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Valuutakomitee uurib vähemalt kord aastas, millised on käesoleva direktiivi I lisa nimekirjades loetletud kapitali liikumisele kohaldatud piirangud; komitee teeb komisjonile teatavaks piirangud, mis tuleb kõrvaldada.<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Esimese direktiivi I lisa loendi B jaos IV A, mis puudutab <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>direktiivi artiklis 2 nimetatud kapitali liikumist<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/> loetletud kapitali liikumise hulgas esineb eelkõige <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>börsil kaubeldavate omamaiste väärtpaberite omandamine mitteresidentide poolt (välja arvatud lepinguliste fondide osakud) ja nende likvideerimisjaotise repatrieerimine<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>, millele vastab nomenklatuuri jagu IV A. See hõlmab eelkõige punkti 3 alapunktis i <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>omamaises vääringus<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/> väljendatud võlakirjade omandamist ning punktis 4 <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>Võlakirjade likvideerimisjaotise repatrieerimist<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Esimese direktiivi I lisa loendis D <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>direktiivi artiklis 4 nimetatud kapitali liikumine<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/> loetletud kapitali liikumise hulka arvatakse:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>riigi võlakirjade ja teiste rahaturul tavaliselt kaubeldavate väärtpaberite lühiajalised investeeringud<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/>, mis vastavad nomenklatuuri jaole VI. See sisaldab eelkõige mitteresidentide investeeringuid omamaisel rahaturul ja nende likvideerimisjaotise repatrieerimist;</P></ITEM><?PAGE NO="I-9365"?><ITEM><P><QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>jooksevkonto ja hoiukonto avamine ja nendele vahendite paigutamine, jooksevkonto jäägi või hoiukonto jäägi repatrieerimine või kasutamine krediidiasutustes<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/>, mis vastavad nomenklatuuri jaole IX. See sisaldab eelkõige mitteresidentide tehinguid omamaistes krediidiasutustes ja seda kohaldatakse nii oma- kui välisvääringus väljendatud kontodele ja hoiustele.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Siseriiklikud õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Valuutakomitee <DATE ISO="19590523">23. mai 1959</DATE>. aasta otsus 1097, mis puudutab piiratud konverteeritavuse korra kohaldamist Kreekas <HT TYPE="ITALIC">(FEK A</HT> 109/<DATE ISO="19590616">16.6.1959</DATE>), nägi ette, et põhkohtuasja asjaolude asetleidmise ajal võis Kreeka Pangas ja kahes teises tunnustatud pangas avada isikute nimel, kelle püsiv elukoht oli välisriigis, kahte liiki hoiukontosid, nimelt konverteeritavate Kreeka drahmide ja välisvääringu konto.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Selle otsuse kohaselt võis konverteeritavate Kreeka drahmide kontosid kasutada üksnes kindlatel eesmärkidel ning neile võis teha makseid üksnes piiratud kujul. Nimetatud otsus sätestas, et kui Kreeka drahme kasutati ilma Kreeka Panga eriloata muul kui ettenähtud eesmärgil, nende konverteeritavus lõpeb.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimene küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Esimeses küsimusega küsib Areios Pagos sisuliselt seda, kas nende emiteerimisest alates üheaastase kehtivusega omavääringus väljendatud võlakirjade omandamine,<?PAGE NO="I-9366"?> mis on börsil kaubeldavad ja seal noteeritud ja mille on emiteerinud liikmesriigis asuv ja sellele riigile kuuluv pank, kujutab endast <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>börsil kaubeldavate omamaiste väärtpaberite omandamist [...]<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/> esimese direktiivi I lisa loendi B jao IVA mõttes või <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>riigi võlakirjade ja teiste tavaliselt rahaturul kaubeldavate väärtpaberite lühiajalist investeeringut<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/> selle lisa loendi D jao VI mõttes.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Poolte osas on selge, et tulenevalt esimese direktiivi eesmärkidest, on Artesia näol tegemist <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>mitteresidendist<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/> pangaga, mis omandas Kreekas kõnealuseid võlakirju ning mis tahtis nende likvideerimisjaotise repatrieerida Belgiasse. Samuti on selge, et need võlakirjad on <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>omamaised väärtpaberid<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/>, millega börsil kaubeldi ja mis olid seal noteeritud ja mis on nende emiteerimisest alates üheaastase kehtivusega omavääringus väljendatud võlakirjad.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Artesia ja Euroopa Ühenduste Komisjon väidavad, et nimetatud võlakirjad kuuluvad esimese direktiivi I lisa loendi B jao IV A alla. Kreeka Pank ja Kreeka valitsus seevastu väidavad, et need kuuluvad selle lisa loendi D jao VI alla.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas toimus vaidlus seega kõnealuste võlakirjadega seotud kriteeriumide erineva tõlgenduse üle. Vaidluse all olid mõisted <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>börsil kaubeldavad väärtpaberid<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> ja <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>tavaliselt rahaturul kaubeldavad väärtpaberid.<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/> Menetluse eesmärk oli samuti kindlaks määrata, kas kõnealuste võlakirjade tähtaeg on nende määratlemisel oluline kriteerium. Kreeka Pank ja Kreeka valitsus on seisukohal, et kõnealused võlakirjad on <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>tavaliselt rahaturul kaubeldavad väärtpaberid<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/> esimese direktiivi I lisa loendi D jao VI mõttes, hoolimata sellest, et nendega kaubeldi börsil.</TXT></NP><?PAGE NO="I-9367"?><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Vastavalt asutamislepingu artiklile 67 tähendab kapitali vaba liikumine liikmesriikides asuvatele isikutele kuuluva kapitali liikumise piirangute kaotamist, samuti igasuguse diskrimineerimise kaotamist poolte kodakondsuse või elukoha või kapitali investeerimiskoha alusel. Esimene direktiiv näeb artikli 67 rakendamiseks ette teatava kapitali liikumise täieliku liberaliseerimise ning seab eesmärgiks haldusalaste takistuste kõrvaldamise, mis, kuigi need ei nõuaks valuutavahetuse luba ning ei kahjustaks välisväärtpaberite omandamist, kujutavad vaatamata sellele endast takistust liikmesriikide vahelise kapitali vaba liikumise ulatuslikumal ja kiiremal liberaliseerimisel, mida nõuab esimese direktiivi põhjenduse kohaselt Euroopa Ühenduse eesmärkide teostamine (vt <DATE ISO="19860624">24. juuni 1986</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="157/85" YEAR="1986" PAGE.ECR="2013">157/85: Brugnoni ja Ruffinengo, EKL 1986, lk 2013, punktid 21 ja 22</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Selle kohta peab mainima, et kuigi nimetatud lisa loendi D jaos VI esineb mõiste <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>tavaliselt rahaturul kaubeldavad väärtpaberid<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/>, ei näe esimene direktiiv ette selle mõiste määratlust. Seevastu viitab direktiiv selle lisa loendi B jaos IV A, samuti seda mõistet määratlevates selgitavates märkustes, mõistele <QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>börsil kaubeldavad väärtpaberid<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/>. Nende märkuste kohaselt, mida tuleb vaadelda kui nimetatud direktiivi lahutamatuid osi (vt <DATE ISO="19880204">4. veebruari 1988</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="143/86" YEAR="1988" PAGE.ECR="625">143/86: East jt, EKL 1988, lk 625, punkt 11</REF.DOC.ECR>), on <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>börsil kaubeldavad väärtpaberid<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/> <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>väärtpaberid, millega kauplemine on reguleeritud ning mille hinnad avaldab regulaarselt kas ametlik väärtpaberibörs (noteeritud väärtpaberid) või muu väärtpaberibörsiga seotud organ näiteks pankade komitee (noteerimata väärtpaberid)<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/>. Nagu tõstab esile komisjon, tähendab selline määratlus seda, et ühenduse seadusandja pidas börsi tegutsemisreegleid oluliseks, eelkõige nende sätete põhjal, mis tagavad börsi tegevuse läbipaistvuse ja kaubeldavate väärtpaberite hinna avaldamise.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Mis puudutab esimese direktiivi I lisas loendis B jaos IV A nimetatud <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>börsil kaubeldavaid väärtpabereid<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/>, siis leidis ühenduse seadusandja, et reguleeritud<?PAGE NO="I-9368"?> keskkonnas, nagu börsil, võib asjaomane liikmesriik kaubeldavate väärtpaberitega seoses anda esimese direktiivi artikli 2 mõttes üldise loa tehingute sõlmimiseks või täitmiseks, samuti liikmesriikide residentide vahelisteks ülekanneteks.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Seevastu esimese direktiivi I lisa loendi D jaos VI mainitud rahaturg on vähem reguleeritud kui börs. Tõepoolest, rahaturul teostatatavad tehingud sõlmitakse harilikult eraisikute vaheliste läbirääkimiste tulemusel, mis on börsiga võrreldes läbipaistmatum. Seda kinnitust toetab samuti asjaolu, et <QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>tavaliselt rahaturul kaubeldavate väärtpaberite<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/> põhiliseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nende hindu ei noteerita avalikult, nii et siseriiklikel ametivõimudel võib tekkida vajadus määrata nende väärtus selleks, et vältida fiktiivsetest hindadest tulenevat mistahes pettust. Seevastu, nagu tõi välja kohtujurist oma ettepaneku punktis 43, ei ole see nii <QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/>börsil kaubeldavate väärtpaberitega.<QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/></TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Toimikust tuleneb, et väärtpaberid, isegi kui nendega kaubeldi börsil, omandati tegelikkuses ETVAlt. Vastupidi Kreeka Panga poolt kohtuistungil väidetule, ei muuda see asjaolu siiski kõnealuste võlakirjade olemust. Nagu tõi oma ettepaneku punktis 40 välja kohtujurist, ei näinud esimene direktiiv ette, et väärtpaberitega kauplemise koht ja nende omandamise koht oleksid samad. Esimese direktiivi I lisa loend B hõlmab <QUOT.START ID="QS0032" REF.END="QE0032" CODE="201E"/>börsil kaubeldavate väärtpaberite [...] omandamist [...]<QUOT.END ID="QE0032" REF.START="QS0032" CODE="201D"/> ning ei nõua seega väärtpaberite omandamist börsil. Otsustav kriteerium on see, et nad oleksid selle raames kaubeldavad. Samuti nagu tõi selles punktis esile kohtujurist, toetab seda tõlgendust esimese direktiivi kõikide keeleversioonide analüüs.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Kui väärtpaberite tähtaeg võib olla määrav nende võlakirjade puhul, mis kuuluvad esimese direktiivi I lisa loendi D alla ja mille suhtes on selle direktiivi artikli 4 mõttes<?PAGE NO="I-9369"?> kehtestatud piirang, nimelt <QUOT.START ID="QS0033" REF.END="QE0033" CODE="201E"/>investeeringud riigi lühiajaliste võlakirjadega ja teiste tavaliselt rahaturul kaubeldavate väärtpaberitega<QUOT.END ID="QE0033" REF.START="QS0033" CODE="201D"/>, ei ole see siiski nii <QUOT.START ID="QS0034" REF.END="QE0034" CODE="201E"/>börsil kaubeldavate väärtpaberitega.<QUOT.END ID="QE0034" REF.START="QS0034" CODE="201D"/> Need on nimetatud ainult sama lisa loendi B jaos IV A, nagu ka esimese direktiivi selgitavates märkustes. Viimased viitavad otseselt nimetatud jaole IV ja näevad ette üksnes võlakirju emiteeriva asutuse tunnuse, nimelt nii <QUOT.START ID="QS0035" REF.END="QE0035" CODE="201E"/>era- kui avalikud asutused.<QUOT.END ID="QE0035" REF.START="QS0035" CODE="201D"/> Lühiajaliste võlakirjade määratluse näevad ette nõukogu <DATE ISO="19861117">17. novembri 1986</DATE>. aasta direktiiv 86/566EMÜ, millega muudetakse esimest direktiivi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="332" DATE.PUB="1986" PAGE.FIRST="22">EÜT L 332, lk 22</REF.DOC.OJ>), ja nõukogu <DATE ISO="19880624">24. juuni 1988</DATE>. aasta direktiiv 88/361/EMÜ asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="178" DATE.PUB="1988" PAGE.FIRST="5">EÜT L 178, lk 5</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 10/01, lk 10), mis ei ole tagasiulatuvalt kohaldatavad. Samuti tuleneb esimese direktiivi I lisa loendi B jao IV A sõnastusest, et ühenduse seadusandja soovis määratleda <QUOT.START ID="QS0036" REF.END="QE0036" CODE="201E"/>börsil kaubeldavaid väärtpabereid<QUOT.END ID="QE0036" REF.START="QS0036" CODE="201D"/> muude kriteeriumide kui nende tähtaja alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et kõnealused võlakirjad on <QUOT.START ID="QS0037" REF.END="QE0037" CODE="201E"/>börsil kaubeldavad väärtpaberid<QUOT.END ID="QE0037" REF.START="QS0037" CODE="201D"/> esimese direktiivi I lisa loendi B jao IV A ja selle selgitavate märkuste mõttes.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei ole vaja uurida, kas need võlakirjad vastavad samal ajal selle lisa loendi D jao VI kriteeriumidele. Isegi kui see nii oleks, ei mõjuta see asjaolu, et kõnealuse kapitali liikumise suhtes kohaldataks esimese direktiivi artiklis 2 sätestatud liberaliseeritud korda selles osas, milles nad vastavad esimese direktiivi I lisa nimekirja B kriteeriumidele. Ükski selle direktiivi säte ei piira liberaliseerimist, mida tuleb kohaldada kapitali liikumisele selle direktiivi artikli 2 alusel, selle tõttu, et sama kapitali liikumine vastab ka nimetatud direktiivi I lisa loendi D kriteeriumidele. Samale järeldusele jõuab esimese direktiivi tõlgendamisel, tema eesmärki silmas pidades, mis on väljendatud selle ainsas põhjenduses, ehk nõudes <QUOT.START ID="QS0038" REF.END="QE0038" CODE="201E"/>nii suurt kapitali liikumise liberaliseerimist liikmesriikide vahel kui võimalik ja selle tagajärjel tunduvalt ulatuslikumat ja kiiremat kapitali liikumist.<QUOT.END ID="QE0038" REF.START="QS0038" CODE="201D"/></TXT></NP><?PAGE NO="I-9370"?><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Peab lisama, et asjaolu, et põhikohtuasjas on võlakirjad pangana tegutseva riigi omandis oleva aktsiaseltsi emiteeritud väärtpaberid, ei muuda nende olemust. Selle kohta täpsustavad esimesele direktiivile lisatud selgitavad märkused, et neid võlakirju võivad emiteerida nii era- kui avalikud asutused, nagu on välja toodud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 30.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Eelnevat arvesse võttes peab vastama esimesele küsimusele, et emiteerimisest alates üheaastase tähtajaga omavääringus väljendatud võlakirjad, mis on börsil kaubeldavad ja seal noteeritud ja mille on emiteerinud liikmesriigis asutatud riigile kuuluv pank, kuuluvad esimese direktiivi I lisa loendi B jao IV A alla. Nende omandamist, samuti nende likvideerimisjaotist reguleerib selle direktiivi artikkel 2, mis viitab jaotise repatrieerimist sätestava I lisa loendile B.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Teine küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Teise küsimusega küsib Areios Pagos sisuliselt seda, kas jooksevkonto jäägi või hoiukonto jäägi kasutamine krediidiasutuses esimeses küsimuses puudutatud võlakirjade omandamise eesmärgil kuulub esimese direktiivi I lisa loendi D jao IX alla.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Kapitali liikumist tuleb esimese direktiivi eesmärkidest lähtudes tingimata käsitleda igakülgselt ning kuna kapitali liikumise sihtkoht kuulub ühte liberaliseeritud kategooriasse, ei saa sellise liikumise algupära põhimõtteliselt, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 32 toodud kaalutlusi, seda liigitust mõjutada. Muu hulgas<?PAGE NO="I-9371"?> takistaks ühte liberaliseeritud kategooriatesse kuuluvate väärtpaberite omandamist tõsiselt see, kui liikmesriikidel oleks selliste omandamiste puhul vaba voli piirata jooksevkonto jäägi või hoiukonto jäägi kasutamist.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Järelikult peab vastama teisele küsimusele, et asjaolu, et esimese direktiivi I lisa loendi B jao IV A alla kuuluvate võlakirjade omandamist rahastati krediidiasutuses oleva jooksevkonto jäägi või hoiukonto jäägi abil, isegi kui see kuulub sama lisa loendi D jaosse IX, ei saa mõjutada kõnealuse kapitali liikumise liigitamist nimetatud lisa loendi B jaosse IV A.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Emiteerimisest alates üheaastaseks tähtajaks omavääringus väljendatud võlakirjad, mis on börsil kaubeldavad ja seal noteeritud ja mille on emiteerinud liikmesriigis asuv ja sellele riigile kuuluv pank, kuuluvad nõukogu <DATE ISO="19600511">11. mai 1960</DATE>. aasta esimese direktiivi asutamislepingu artikli 67<?PAGE NO="I-9372"?> rakendamise kohta I lisa loendi B jaosse IV A. Nende omandamist, samuti nende likvideerimisjaotist reguleerib selle direktiivi artikkel 2, mis viitab jaotise repatrieerimist sätestava sama direktiivi I lisa loendile B.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Asjaolu, et esimese direktiivi I lisa loendi B jaosse IV A kuuluvate võlakirjade omandamist rahastati krediidiasutuses oleva jooksevkonto jäägi või hoiukonto jäägi abil, isegi kui see kuulub sama lisa loendi D jaosse IX, ei saa mõjutada kõnealuse kapitali liikumise liigitamist nimetatud lisa loendi B jaosse IV A.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>