<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-47/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0047</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:292">EU:C:2019:292</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Boti ettepanek – Kohtuasi C‑47/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Riel</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Yves Bot</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190404">4. aprillil 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑47/18</HT></P><P>Skarb Panstwa Rzeczypospolitej Polskiej – Generalny Dyrektor Dróg Krajowych i Autostrad</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Stephan Riel, Alpine Bau GmbH pankrotihaldur</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud kohus Oberlandesgericht Wien (Viini kõrgem piirkondlik kohus, Austria))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1215/2012</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 1 lõike 2 punkt b</KEYWORD><KEYWORD>Pankrotimenetlused, kompromissimenetlused ja muud sarnased menetlused</KEYWORD><KEYWORD>Hagi, milles nõutakse võlanõude tunnustamist, et registreerida see maksejõuetusmenetluse raames</KEYWORD><KEYWORD>Maksejõuetusmenetlused</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1346/2000</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 41</KEYWORD><KEYWORD>Võlanõude esitamise sisu</KEYWORD><KEYWORD>Maksimumnõuded</KEYWORD><KEYWORD>Puudulik nõudeavaldus</KEYWORD><KEYWORD>Puuduva teabe tuletamine tõendavatest dokumentidest</KEYWORD><KEYWORD>Maksejõuetuse põhikohtuasja algatamist reguleeriva liikmesriigi õigusakti kohaldamise tingimused</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>) artikli 1 lõike 2 punkti b ja artikli 29 lõiget 1 ning nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 160, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 191.</P></NOTE> artiklit 41.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See taotlus esitati Skarb Panstwa Rzeczypospolitej Polskiej – Generalny Dyrektor Dróg Krajowych i Autostradi (Poola Vabariigi riigikassa – maanteede ja kiirteede riiklik valitsus, Poola; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>hageja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ja Stephan Rieli – pankrotihaldur Alpine Bau GmbH suhtes algatatud maksejõuetusmenetluses – vahelises kohtuvaidluses seoses hagiga võlanõuete tunnustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Minu analüüsi keskmes oleva neljanda ja viienda eelotsuse küsimusega soovib Oberlandesgericht Wien (Viini kõrgem piirkondlik kohus, Austria) teada, milline on liidu õiguse kohaldamisel vajalik nõudlikkuse tase seoses maksejõuetuse põhikohtuasja raames võlanõude esitamise avalduse kehtivusega, kui see avaldus ei sisalda teavet võlanõude tekkimise aja kohta, kuid see aeg on tuletatav esitatud tõendavatest dokumentidest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Ma kavatsen näidata, millistel põhjustel tuleb määruse nr 1346/2000 artikli 41 sätteid tõlgendada paindlikult, ja sellest järeldub, et kõnealuses sättes toodud nõudmised on rahuldatud, kui võlanõude tekkimise aeg on tuletatav võlausaldaja esitatud dokumentidest, ning märgin, et võlanõude kontrollimise sellise täpsusastme puudumise tagajärgi reguleerivad menetluse algatanud liikmesriigi õigusaktid (<HT TYPE="ITALIC">lex concursus</HT>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1215/2012</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikkel 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (<HT TYPE="ITALIC">acta jure imperii</HT>).</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat määrust ei kohaldata:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>pankroti-, kompromissi- ja muude selliste menetluste suhtes;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1346/2000</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse nr 1346/2000 põhjendustes 2, 8, 12, 18–21 ja 23 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>(2)</NO.P><TXT>Siseturu nõuetekohane toimimine eeldab piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhusat ja tulemuslikku toimimist ning käesoleva määruse vastuvõtmine on vajalik kõnealuse […] eesmärgi saavutamiseks.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Piiriülese mõjuga maksejõuetusmenetluste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks on vajalik ja asjakohane koondada pädevust, tunnustamist ja asjaomases valdkonnas kohaldatavaid seadusi käsitlevad sätted ühenduse õigusakti, mis on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>Käesoleva määruse alusel on võimalik algatada põhimaksejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Sellisel menetlusel on üldine kohaldamisala ja selle eesmärk on hõlmata kõiki võlgniku varasid. Erinevate huvide kaitsmiseks võimaldab käesolev määrus algatada paralleelselt põhimenetlusega teiseseid menetlusi. Teisesed menetlused võib algatada liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht. Teiseste menetluste mõju piirdub kõnealuses riigis asuva varaga. Põhimenetluse ja teisese menetluse kooskõlastamist käsitlevad kohustuslikud eeskirjad tagavad menetluse ühtsuse kogu ühenduse territooriumil.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><CONSID><NP><NO.P>(18)</NO.P><TXT>Käesolev määrus ei piira õigust taotleda pärast põhimenetluse algatamist maksejõuetusmenetluse algatamist selles liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht. Põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija või mõni muu kõnealuse liikmesriigi seaduste alusel selleks volitatud isik võib taotleda teiseste maksejõuetusmenetluste algatamist.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(19)</NO.P><TXT>Teisesed maksejõuetusmenetlused võivad lisaks kohalike huvide kaitsmisele täita erinevaid eesmärke. Võib esineda juhtumeid, mil võlgniku vara ühtse tervikuna käsitlemine on liiga raske või asjaomaste õigussüsteemide erinevused on nii suured, et võivad põhjustada raskusi selle riigi, kus menetlus on algatatud, seaduste rakendamisel teistes riikides, kus võlgniku vara asub. Seetõttu võib põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija taotleda teisese menetluse algatamist, kui seda on vaja vara tõhusaks käsitlemiseks.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(20)</NO.P><TXT>Põhimaksejõuetusmenetlus ja teisesed menetlused saavad kõigi varade tõhusale realiseerimisele kaasa aidata ainult juhul, kui kõik samal ajal pooleliolevad menetlused on kooskõlastatud. Siinkohal on põhitingimuseks, et erinevad likvideerijad peavad tegema tihedat koostööd eelkõige piisava teabevahetuse kaudu. Põhimaksemenetluse valitseva seisundi tagamiseks peaks selle menetluse likvideerijal olema palju võimalusi sekkuda samal ajal pooleliolevatesse teisestesse menetlustesse. Näiteks peaks tal olema võimalus teha ettepanekuid saneerimisplaani või kompromissimenetluse kohta või taotleda varade realiseerimise peatamist teisese maksejõuetusmenetluse puhul.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(21)</NO.P><TXT>Igal võlausaldajal, kellel on ühenduses alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht, peaks olema õigus esitada oma nõuded kõigis ühenduses pooleliolevates maksejõuetusmenetlustes, mis on seotud võlgniku varadega. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(23)</NO.P><TXT>Käesolevas määruses tuleks selle reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes sätestada ühtsed kollisiooninormid, mis käesoleva määruse reguleerimisalas asendavad eri riikides kehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus on algatatud (<HT TYPE="ITALIC">lex concursus</HT>). Kollisiooninorm peaks kehtima nii põhimaksejõuetusmenetluse kui ka kohalike menetluste suhtes; <HT TYPE="ITALIC">Lex concursus</HT> määrab kindlaks kõik maksejõuetusmenetluste protsessuaalsed ja materiaalsed mõjud asjaomastele isikutele ja õigussuhetele. Selle alusel määratakse kindlaks ka maksejõuetusmenetluste algatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse artikli 3 lõigetes 1–3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui võlgniku põhihuvide kese asub liikmesriigi territooriumil, on teise liikmesriigi kohus võlgniku vastu maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev ainult juhul, kui kõnealusel võlgnikul on tegevuskoht selles riigis. See menetlus mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad viimati nimetatud liikmesriigi territooriumil.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui maksejõuetusmenetlus on algatatud lõike 1 alusel, peetakse hiljem lõike 2 alusel algatatavaid menetlusi teisesteks menetlusteks. Viimati nimetatud menetlused peavad olema likvideerimismenetlused.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Määruse artikkel 4 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigi seadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>menetluse algatanud riik<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Menetluse algatanud riigi seadustes sätestatakse menetluste algatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused. Tingimustes määratakse eelkõige kindlaks:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>nõuete esitamise, kontrollimise ja kinnitamise eeskirjad;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 27 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Kui liikmesriigi kohus on algatanud artikli 3 lõikes 1 osutatud menetluse, mida teine liikmesriik tunnustab (põhimenetlus), siis võib artikli 3 lõike 2 alusel pädev teise liikmesriigi kohus algatada teisese maksejõuetusmenetluse, ilma et selles riigis oleks võlgniku maksejõuetust kontrollitud. See menetlus peab olema B lisas nimetatud menetlus. Menetlus mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad kõnealuse teise liikmesriigi territooriumil. See menetlus peab olema B lisas nimetatud menetlus. Menetlus mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad kõnealuse teise liikmesriigi territooriumil.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Määruse nr 1346/2000 artikli 31 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="031.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijad on vastavalt teabeedastust piiravatele eeskirjadele kohustatud edastama üksteisele teavet. Nad teavitavad üksteist kohe kõigest, mis võib olla teiste menetluste puhul asjakohane, eelkõige nõuete esitamisel ja kontrollimisel tehtud edusammudest ja kõigist menetluse lõpetamiseks võetud meetmetest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="031.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijad on vastavalt eri menetluste suhtes kohaldatavatele eeskirjadele kohustatud tegema üksteisega koostööd.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>[v]õlausaldaja võib oma nõude esitada põhimenetluse ja kõigi teiseste menetluste puhul<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 39 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Võlausaldajal, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on mõnes teises liikmesriigis peale menetluse algatanud liikmesriigi, sealhulgas liikmesriikide maksuhaldurid ja sotsiaalkindlustusasutused, on õigus esitada maksejõuetusmenetluse suhtes kirjalikult vormistatud nõudeid.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Määruse nr 1346/2000 artikkel 40 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="040.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kohe pärast maksejõuetusmenetluse algatamist liikmesriigis peab selle liikmesriigi pädev kohus või menetluseks määratud likvideerija teavitama teadaolevaid võlausaldajaid, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on teistes liikmesriigis.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="040.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Igale võlausaldajale eraldi teatisena edastatav informatsioon sisaldab eelkõige tähtaegu ja nendega seoses sätestatud sanktsioone, organit või asutust, kellel on õigus nõudeid vastu võtta, ning muid ettenähtud meetmeid. Peale selle märgitakse teatises, kas võlausaldajad peavad esitama ka eelistatud või asjaõiguslikult tagatud nõuded.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 41 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Võlausaldaja saadab võimalike tõendavate dokumentide koopiad, näidates ära nõude laadi, selle tekkimise kuupäeva ja suuruse, ning teatab, kas ta taotleb nõude suhtes eelisõigust, asjaõiguslikku tagatist või omandireservatsiooni ning millised varad on selle tagatisega hõlmatud.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 42 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="042.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Artiklis 40 ette nähtud teave esitatakse menetluse algatanud riigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Selleks kasutatakse vormi, millel on nimetus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Nõude esitamise kutse. Järgitavad tähtajad<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="042.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Võlausaldajal, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on mõnes teises liikmesriigis peale menetluse algatanud liikmesriigi, on õigus esitada oma nõue kõnealuse teise riigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sel juhul kannab nõude esitamise teatis nimetust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Nõude esitamine<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> menetluse algatanud riigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Lisaks võib nõuda, et võlausaldaja esitaks tõlke menetluse algatanud riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT><DATE ISO="19141210">10. detsembri 1914. aasta</DATE> maksejõuetuse seaduse (Bundesgesetz über das Insolvenzverfahren)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><HT TYPE="ITALIC">RGBI</HT>, 337/1914, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>maksejõuetuse seadus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</P></NOTE> põhikohtuasja puhul kohaldatava redaktsiooni §-s 102 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Võlausaldajad on kohustud esitama oma võlanõuded maksejõuetusmenetluses vastavalt järgnevatele sätetele, seda ka juhul, kui need on vaidluse objektiks.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Maksejõuetuse seaduse § 103 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Avalduses tuleb näidata nõude suurus ja asjaolud, millel nõue põhineb, ning nõutav rahuldamise järjekord, samuti tuleb täpsustada, milliseid tegureid on võimalik esitada võlanõude toetuseks.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Maksejõuetuse seaduse § 104 lõike 1 kohaselt tuleb võlanõuded esitada kirjalikult või suulise avaldusena, mis kantakse protokolli maksejõuetusmenetluse kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Maksejõuetuse seaduse § 105 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Võlausaldajate üldkoosolek<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> lõigetes 1–3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="105.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Võlausaldajate üldkoosolekul osaleb pankrotihaldur ja võlgnik […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="105.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Esitatud võlanõudeid kontrollitakse võlanõuete rahuldamise järjekorras või kui tegemist on sama rahuldamise järjekorraga võlanõuetega, siis nende esitamise järjekorras.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="105.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Pankrotihaldur peab esitama avalduse iga esitatud võlanõude nõuetekohasuse ja rahuldamise järjekorra kohta; selle avalduse esitamisel ei saa ta esitada vastuväiteid.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Maksejõuetuse seaduse § 108 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tuleb võlausaldajate üldkoosoleku tulemus kanda deklareeritud võlgade aruandesse<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Maksejõuetuse seaduse § 109 lõike 1 kohaselt loetakse võlanõue maksejõuetusmenetluses tuvastatuks, kui sellega on nõustunud pankrotihaldur ja kui seda ei ole vaidlustanud mitte ükski võlausaldaja, kellel on õigus seda teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Maksejõuetuse seaduse § 110 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Võlausaldajad, kelle võlanõuete nõuetekohasus või täitmise järjekord vaidlustatakse, võivad selliste võlanõuete tunnustamiseks, eeldusel et need on menetlusõiguse seisukohalt vastuvõetavad, esitada hagiavalduse kõikide vaidlustajate vastu […]. Selle menetluse raames esitatud vastuväited saavad põhineda vaid võlanõude avalduses võlausaldajate üldkoosolekul esitatud põhjendustel ning need ei või hõlmata summat, mis on suurem kui selles avalduses esitatud summa.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Maksejõuetuse seaduse § 112 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Vaidlustatud võlanõuete olemasolu ja rahuldamise järjekorra kohta tehtud lõplikud otsused on siduvad kõikide võlausaldajate joaks, kes osalevad maksejõuetusmenetluses.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja hageja, kes haldab Poola riiklikku maanteevõrku, usaldas ettevõtjale Alpine Bau mitme maantee-ehitusega seotud projekti täitmise Poolas; nende hangete täitja leiti avaliku pakkumismenetluse tulemusel. Nende projektidega seotud lepingud sisaldasid üksikasjalikke sätteid kahjutasu ja intresside maksmise kohta tööde täitmisega hilinemise korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130619">19. juunil 2013</DATE> algatati Austrias ettevõtja Alpine Bau saneerimismenetlus ja Stephan Riel määrati selle äriühingu pankrotihalduriks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130704">4. juulil 2013</DATE> kvalifitseeriti see menetlus ümber pankrotimenetluseks. Järgmisel päeval märgiti Handelsgericht Wieni (Viini kaubanduskohus, Austria) tehtud otsuse alusel maksejõuetustoimingute toimikusse, et tegemist on maksejõuetusmenetluse põhikohtuasjaga määruse nr 1346/2000 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Alpine Bau vastu algatati Sąd Rejonowy Poznán-Stare Miasto w Poznanius (Poznań-Stare Miasto rajoonikohus, Poola) teisene maksejõuetusmenetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>16. augustil 2013 ja <DATE ISO="20160622">22. juunil 2016</DATE> esitas hageja võlanõuded Austrias algatatud põhikohtuasja maksejõuetusmenetluses ja <DATE ISO="20140516">16. mail 2014</DATE> ja <DATE ISO="20150616">16. juunil 2015</DATE> Poolas algatatud teiseses maksejõuetusmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Austria maksejõuetusmenetluse põhikohtuasja raames pankrotihalduriks määratud Stephan Riel ja Poolas algatatud teisese maksejõuetusmenetluse raames ametisse määratud pankrotihaldur vaidlustasid suurema osa neist võlanõuetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20150401">1. aprillil 2015</DATE> Poolas hagi <FT TYPE="NUMBER">309663865</FT> Poola zloti (PLN) (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">73898402</FT> euro) suuruse nõude tunnustamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Poolas algatatud maksejõuetusmenetluses võlanõude esitamise kuupäeva, <DATE ISO="20140516">16. mai 2014</DATE> vahetuskursi alusel. See summa on võrdlusalus hiljem osutatud summa jaoks.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Hageja väitel esitas ettevõtja Alpine Bau <DATE ISO="20150401">1. aprillil 2015</DATE> hagi <FT TYPE="DECIMAL">23037496,51</FT> Poola zloti (PLN) (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">5497684</FT> euro) suuruse nõude tunnustamise vastu. Hageja kinnitab samuti, et mõlemad hagid liideti ja nende menetlemine on kohtus Sąd Rejonowy Poznań-Stare Miasto w Poznaniu (Poznań-Stare Miasto rajoonikohus) veel pooleli ning need menetlused käsitlevad samade nõuete tunnustamist kui Austrias algatatud kohtumenetluses käsitletavad nõuded, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>erinevustega, mille võib praktikas sama hästi kui tähelepanuta jätta<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Vastab tõele, et <DATE ISO="20161031">31. oktoobril 2016</DATE> algatas hageja ka Handelsgericht Wienis (Viini kaubanduskohus) hagi <FT TYPE="DECIMAL">64784879,43</FT> euro suuruse võlanõude tunnustamiseks ja nõudis, et menetlus peatataks määruse nr 1215/2012 artiklite 29 ja 30 alusel, kuni Poolas menetluses olevates kohtuasjades, mis käsitlevad kõnealuste võlanõuete kontrollimist, on tehtud kohtuotsused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170725">25. juuli 2017. aasta</DATE> vaheotsusega lükkas see kohus hageja nõude <FT TYPE="DECIMAL">265132,81</FT> euro ulatuses tagasi, tegemata otsust taotluse kohta menetluse peatamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Hageja kaebas selle otsuse edasi Oberlandesgericht Wieni (Viini kõrgem piirkonnakohus), väites eelkõige, et Handelsgericht Wien (Viini kaubanduskohus) tegi menetlusvea, kui ta keeldus otsustamist edasi lükkamast, kuigi määruse nr 1215/2012 artiklis 29 seda sõnaselgelt nõutakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ees tõstatub esmalt küsimus, kas võlanõude tunnustamine, millega seoses tema poole pöörduti, kuulub määruse nr 1215/2012 või määruse nr 1346/2000 sätete kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Teiseks ei saa see kohus olla kindel, kas esimeses nimetatud määruses sätestatud pooleliolevaid kohtuasju käsitlevad reeglid on otseselt või analoogia alusel kohaldatavad teise osutatud määruse kohaldamisel, mis ei sisalda samalaadseid sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kolmandaks väljendab kohus kahtlust selle üle, milline ulatus on määruse nr 1346/2000 artiklis 41 sätestatud nõudmistel liikmesriigis registreeritud võlausaldaja poolt nõude esitamise sisule. Kuna selles sättes on võlausaldajate õiguste teostamise lihtsustamiseks esitatud täpsustustena nõude laad, selle tekkimise kuupäev ja suurus, on need tegurid kohustuslikud sõltumata sellest, et need ei tulene kohaldatavast seadusest, s.t menetluse algatamise liikmesriigi seadusest (<HT TYPE="ITALIC">lex concursus</HT>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab esiteks, et vastavalt riigisisesele kohtupraktikale tuleb maksejõuetuse seaduse § 103 jj kohaselt kohaldada võlgniku vara suhtes esitatavate nõudeavaldustega seotud õiguslikke tingimusi rangelt, selleks et võlanõuete kontrollimise kohtuistungil oleks teada kõik selliste õiguste rakendamisega seotud asjaolud, millele hilisemalt saab tugineda võlanõude tunnustamise hagis. Kohus lisab samuti, et Austria õiguse kohaselt ei ole nõutav võlanõude tekkimise kuupäeva täpsustamine. Kohus märgib lõpuks, et vaadeldaval juhul on võlanõude nõuetekohasusega seotud selgitused üldist laadi ning et võlanõude tekkimise kuupäeva saab tuletada üksnes võlausaldaja esitatud dokumentidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seega kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas võib järeldada, et määruse nr 1346/2000 artiklis 41 on sätestatud maksimaalsed nõuded ning et kohaldada võib soodsamaid sätteid, mida hõlmab <HT TYPE="ITALIC">lex concursus</HT>, rõhutades samas, et see õigusakt reguleerib kõnealuse määruse tähenduses mittetäieliku esitamisega kaasnevat mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Oberlandesgericht Wien (Viini apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>1.</NO.P><TXT>Kas määruse [nr 1215/2012] artikli 1 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et Austria õiguse kohane nõude tunnustamise hagi puudutab maksejõuetusmenetlust määruse [kõnealuse sätte] tähenduses ja on seetõttu viidatud määruse esemelisest kohaldamisalast välja arvatud?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>(Vaid juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:)</TXT><P>Kas määruse [nr 1215/2012] artikli 29 lõiget 1 tuleb analoogia alusel kohaldada seotud menetlustele, mis kuuluvad määruse nr 1346/2000 kohaldamisalasse?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>(Vaid juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt või teisele küsimusele jaatavalt:)</TXT><P>Kas määruse [nr 1215/2012] artikli 29 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on sama nõudega seotud hagiga samade poolte vahel, kui võlausaldaja (hageja), kes on esitanud Austrias maksejõuetuse põhimenetluses ja Poolas teiseses menetluses (sisuliselt) identsed nõuded, millele asjaomased pankrotihaldurid (suuremas osas) vastu vaidlevad, esitab kõigepealt Poolas sealse pankrotihalduri vastu teiseses menetluses ja seejärel Austrias pankrotihalduri (Stephan Riel) vastu hagid maksejõuetuse põhimenetluses teatava suurusega nõude tunnustamiseks?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas määruse [nr 1346/2000] artiklit 41 tuleb tõlgendada nii, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>nõude laadi, selle tekkimise kuupäeva ja suuruse<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> äranäitamise tingimus on täidetud, kui</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>võlausaldaja (hageja), kes asub mõnes muus liikmesriigis kui riik, kus menetlus algatati, piirdub nõudeavalduse esitamisel maksejõuetuse põhimenetluses – nagu käesoleval juhul – nõude summa märkimisega, aga jätab märkimata nõude tekkimise kuupäeva (näiteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>alltöövõtja JSV Slawomir Kubica nõue teetööde tegemise eest<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>),</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ja kuigi nõudeavalduses nõude tekkimise kuupäev puudub, on nõude tekkimise kuupäeva võimalik tuletada koos nõudeavaldusega esitatud lisadest (näiteks esitatud arve kuupäeva järgi)?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas määruse [nr 1346/2000] artiklit 41 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui nõudeavalduse esitanud võlausaldaja suhtes, kes asub mõnes muus liikmesriigis kui riik, kus menetlus algatati, kohaldatakse konkreetsel juhul soodsamat liikmesriigi õigusnormi, näiteks nõude tekkimise kuupäeva äranäitamise osas?<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">IV. Kohtujuristi analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Enne kui ma alustan Euroopa Kohtu taotlusel piiratud analüüsi neljanda ja viienda eelotsuse küsimuse kohta, mis käsitlevad määruse nr 1346/2000 artiklit 41, täpsustan kokkuvõtlikult neid asjaolusid, mis võimaldavad minu arvates vastata esimesele eelotsuse küsimusele ja kujutavad endast arutelu käigu aluseks olevat eeltingimust, nimelt seda, kas põhikohtuasjas käsitletav hagi kuulub kõnealuse määruse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb täpsustada, et määrus nr 1346/2000, mida kohaldati ajavahemikul <DATE ISO="20020531">31. maist 2002</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt selle määruse artikkel 47.</P></NOTE> kuni <DATE ISO="20170625">25. juunini 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20150520">20. mai 2015. aasta</DATE> määruse (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 141, lk 19</REF.DOC.OJ>), millega tühistati ja asendati määrus nr 1346/2000 ja mida kohaldatakse põhiosas alates <DATE ISO="20170626">26. juunist 2017</DATE>, artikli 84 lõige 2 ning artiklid 91ja 92.</P></NOTE>, on käesoleval juhul kohaldatav, kuna maksejõuetusmenetlus algatati <DATE ISO="20130619">19. juunil 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Teiseks, võttes arvesse põhimõtteid, millele osutati <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse Valach jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> punktides 24–27 ja 37, mis käsitlevad vastavalt määruste nr 1346/2000 ja nr 1215/2012 kohaldamisala<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt ka nendes punktides viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> ning mida põhiosas korrati kolmes hiljutises kohtuotsuses, nimelt <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses Feniks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑337/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:805">EU:C:2018:805</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, <DATE ISO="20181114">14. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses Wiemer &amp; Trachte<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑296/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:902">EU:C:2018:902</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20190206">6. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses NK<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑535/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:96">EU:C:2019:96</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, milles käsitleti nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12</REF.DOC.OJ>, 2001, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.</P></NOTE> mis tühistati määrusega nr 1215/2012, kohaldamist, olen ma seisukohal, et maksejõuetuse seaduse §-s 110 nimetatud võlanõuete tunnustamise hagiavaldus kuulub määruse nr 1346/2000 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et sellist hagi võlanõuete tunnustamiseks saab esitada vaid maksejõuetusmenetluse raames, juhul, kui vaidlustatakse selles menetluses osalevate võlausaldajate esitatud võlanõuete summa, nõuetekohasus või rahuldamise järjekord. Lisaks sellele on sellise menetluse eesmärk veenduda, et on järgitud nõudeavalduste esitamise eeskirju. Lõpuks tuleb märkida, et sellise võlanõuete tunnustamise hagi tulemusel määratletakse pankrotivara nii võlanõudeid kui ka nende rahuldamise järjekorda silmas pidades kõikide maksejõuetusmenetluses osalevate võlausaldajate jaoks siduval alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb minu arvates, et niisugune hagi, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleneb otseselt maksejõuetusmenetlusest ja on sellega otseselt seotud, mistõttu ei jää see määruse nr 1215/2012 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Olles täpsustanud seda tegurit, toon ma järgnevalt välja asjaolud vastamiseks eelotsuse taotluse esitanud kohtu kahele viimasele küsimusele, mis käsitlevad määruse nr 1346/2000 artikli 41 kohaldamise ulatust, kusjuures ma teen Euroopa Kohtule ettepaneku käsitleda neid küsimusi koos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus väljendas kahtlust selle kohta, millised tagajärjed on asjaolul, et hageja esitatud avalduses puudus võlanõude tekkimise kuupäev, kuigi asjaomane kuupäev on tuletatav esitatud tõendavatest dokumentidest, kusjuures seda täpsustust ei nõua riigisisesed õigusaktid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seega palutakse Euroopa Kohtul esimest korda tõlgendada määruse nr 1346/2000 artiklit 41, et teha otsus selles artiklis sätestatud võlanõude esitamise sisu kohustusliku laadi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult normi sõnastust ja sellega taotletavaid eesmärke, vaid ka selle konteksti ning liidu õigusnorme nende kogumis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt <DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Seejuures tuleb esmalt märkida, et arutluse all ei ole määruse nr 1346/2000 artikli 41 sõnastuse lahknevus erinevates keeleversioonides, mida meil on olnud võimalik kontrollida<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Need keeleversioonid on ingliskeelne, saksakeelne, hispaaniakeelne ja itaaliakeelne versioon.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Teiseks võib täpsustada, et niisugune säte oli samas sõnastuses olemas juba <DATE ISO="19951123">23. novembri 1995. aasta</DATE> konventsioonis maksejõuetusmenetluste kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Euroopa Liidu Nõukogu dokument CONV/INSOL/X1, kättesaadav internetis järgmisel aadressil: https://www.lynxlex.com/fr/text/insolvabilit%C3%A9-r%C3%A8gl-13462000/rapports-explicatifs-utiles/3519. Samalaadset sätet sisaldas ka 1980. aasta konventsiooni eelnõu pankrotimenetluse, likvideerimise, kohtulike kokkulepete, kompromissi tegemise ja sarnaste menetluste kohta, mis avaldati koos J. Lemontey selgitava aruandega väljaandes Euroopa Ühenduste bülletään <HT TYPE="ITALIC">(Bulletin des Communautés européennes)</HT>, lisa 2/82, mis on kättesaadav internetis järgmisel aadressil: https://publications.europa.eu/fr/publication-detail/-/publication/bdfe47f1-678d-45f3-94cb-6aff207d4fc1/language-fr/format-PDF/source-88176377.</P></NOTE>. Kuigi see konventsioon ei jõustunud ühe liikmesriigi allkirja puudumise tõttu, oli selle näol tegemist määruse nr 1346/2000 sõnastuse alusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Määruse nr 1346/2000 ettevalmistavate materjalide kohta vt kohtujurist Jacobsi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eurofood IFSC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:579">EU:C:2005:579</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0002">2</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja joonealused märkused 3 ja 4) ning kohtujurist Szpunari ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Senior Home</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑195/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:369">EU:C:2016:369</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kolmandaks, nagu Euroopa Kohus on juba varem märkinud, on asjakohane järeldada, et Miguel Virgósi ja Étienne Schmiti seletuskiri maksejõuetusmenetlusi käsitleva konventsiooni kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Tegemist on nõukogu <DATE ISO="19960708">8. juuli 1996. aasta</DATE> dokumendiga 6500/1/96, REV 1 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Virgós-Schmiti seletuskiri<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>), mis on kättesaadav internetis järgmisel aadressil: https://www.lynxlex.com/fr/text/insolvabilit%C3%A9-r%C3%A8gl-13462000/rapports-explicatifs-utiles/3519. Lõpliku täisteksti ingliskeelne versioon on esitatud väljaandes Moss, G., Fletcher, I., Isaacs, S., <HT TYPE="ITALIC">The EC Regulation on Insolvency Proceedings: a Commentary and Annotated Guide</HT>, Oxford University Press, Oxford, 2002, lk 261–327 (selle seletuskirja täpse kuupäeva kohta vt lk 261).</P></NOTE> on aluseks määruse nr 1346/2000<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt kohtujurist Jacobsi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eurofood IFSC</NAME.CASE> [<NO.CASE>C‑341/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:579">EU:C:2005:579</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0002">2</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, millele on viidatud kohtujurist Szpunari ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Senior Home</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑195/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:369">EU:C:2016:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, joonealune märkus 11), ning joonealuses märkuses 5, milles on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Virgós-Schmiti seletuskirja, mis on määruse preambuli mitme põhjenduse allikaks, ei ole <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldatud, kuigi ta on olemas Euroopa Liidu Nõukogu […] <DATE ISO="19960708">8. juuli 1996. aasta</DATE> dokumendina 6500/1/96. […] Vt ka [Balz, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>The European Union Convention on Insolvency Proceedings<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, <HT TYPE="ITALIC">American Bankruptcy Law Journal</HT>, National Conference of Bankruptcy Judges, Laguna Beach, 1996]. M. Balz juhatas [nõukogu] pankrotialast töörühma, kes konventsiooni välja töötas. Ta kinnitab, et Virgós-Schmiti seletuskirja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>arutati põhjalikult ning delegaatidest eksperdid jäid sellega nõusse, kuid erinevalt konventsioonist ei kiitnud ministrite nõukogu seda ametlikult heaks. Sellegipoolest on sel dokumendil liikmesriikide kohtute jaoks suur mõjujõud<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> (joonealune märkus 51)<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>].</P></NOTE> tõlgendamisel, eeskätt pidades silmas püstitatud eesmärke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Need autorid on rõhutanud, et <DATE ISO="19951123">23. novembri 1995. aasta</DATE> konventsiooni võlanõuete esitamist käsitlevad erisätted, mis moodustavad erandi menetluse algatamise liikmesriikide õigusaktide sätetest, lihtsustavad võlausaldajate õiguste realiseerimist Euroopa õigusruumis, sätestades vajalikud nõudmised nende taotluste määratlemiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt Virgós-Schmiti seletuskiri (punkt 273).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sama kehtib määruse nr 1346/2000 kohta. Selle määruse artikli 4 lõike 2 punkti h kohaselt on nõuete esitamise, kontrollimise ja kinnitamise eeskirjad kindlaks määratud menetluse algatamise liikmesriigi õigusaktidega. Selle määruse IV peatükk pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Võlausaldajate teavitamine ja nende nõuete esitamine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, mis hõlmab artikleid 39–42, moodustab selle põhimõtte suhtes erandi, kuna selle määruse artiklites 39 ja 41 ning artikli 42 lõikes 2 on sätestatud teatud õiguslikud võimalused esitada maksejõuetusmenetluse raames võlanõudeid võlausaldajatel, kelle asukoht on mõnes teises liikmesriigis kui maksejõuetusmenetluse algatamise liikmesriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Neljandaks, seoses kõnealuste võlanõuete esitamise eeskirjadega on Virgós-Schmiti seletuskirjas märgitud, et võttes arvesse püstitatud eesmärki,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 53.</P></NOTE> ei saa riigisiseste õigusaktidega sätestada täiendavaid tingimusi võlanõuete esitamise sisu kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt Virgós-Schmiti seletuskiri (punkt 273).</P></NOTE>. Kõnealused eeskirjad võimaldavad tagada võlanõude esitamise õiguspärasuse menetluse algatamise liikmesriigi õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selle nõude kontrollimiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seda analüüsi toetavad mitu määruse nr 1346/2000 kommenteerijat,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt eeskätt Raimon, M., <HT TYPE="ITALIC">Le règlement communautaire 1346/2000 du <DATE ISO="20000529">29 mai 2000</DATE> relatif aux procédures d’insolvabilité</HT>, Librairie générale de droit et de jurisprudence, seeria <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Droit des affaires<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, Pariis, 2007, punkt 546, lk 180. Vt ka Hess, B., Oberhammer, P., ja Pfeiffer, T., ning Piekenbrock, A., ja Seagon, C., <HT TYPE="ITALIC">External Evaluation of Regulation n<HT TYPE="SUP">o</HT></HT> <HT TYPE="ITALIC">1346/2000/EC on Insolvency Proceedings</HT>, 2014, punkt 8.2, lk 372, eeskätt järgmised viited joonealuses märkuses 1139: Moss, G., Fletcher, I., Isaacs, S., <HT TYPE="ITALIC">The EC Regulation on Insolvency Proceedings: a Commentary and Annotated Guide</HT>, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> éd., Oxford University Press, Oxford, 2009, punkt 8.410; Riedemann, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Article 41<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, <HT TYPE="ITALIC">Europaïsche Insolvenzverordnung</HT>, De Gruyter, Berliin, 2007, punkt 14; vt ka Ghia, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Regulation N. 1346/2000 and Protection of Creditors<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, <HT TYPE="ITALIC">International Insolvency Law Review</HT>, C.H. Beck, München, 2011, lk 313–320, täpsemalt lk 320.</P></NOTE> kes võtavad arvesse võlausaldajate õiguste küsimuse uuenduslikku konteksti ja selle küsimuse käsitlemise äärmiselt pragmaatilist laadi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Seega, kohaldades maksejõuetusmenetluse põhikohtuasja puhul pankroti üldise iseloomu põhimõtet ning laiendades määruse nr 1346/2000 artiklis 39 sätestatud võlanõude esitamise õigust võlausaldajatele, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on mõnes teises liikmesriigis kui menetluse algatanud liikmesriik, ning andes neile võimaluse esitada võlanõudeid mitte üksnes põhimenetluses, vaid ka määruse nr 1346/2000 artikli 32 lõikes 1 osutatud teisestes menetlustes, on liidu seadusandja kehtestanud eeskirjad, mis tagavad kõigi võlausaldajate võrdsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Selline võrdsus põhineb vara ühtsusel ja mittediskrimineerimise põhimõttel, kuigi selle puhul kohaldatav kriteerium põhineb asjaomaste võlausaldajate elukohal ja mitte nende kodakondsusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt Vallens, J.-L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>La mise en oeuvre du règlement communautaire sur les procédures d’insolvabilité: questions de procédure<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, <HT TYPE="ITALIC">Recueil Dalloz</HT>, Dalloz, Pariis, 2003, nr 21, lk 1421–1427, eeskätt IX osa, lk 1427, milles viidatakse Rémery, J.-P., artiklile, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Les aspects européens de la déclaration des créances dans une procédure collective ouverte en France<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de procédures collectives</HT>, LexisNexis, Pariis, 2003, nr 40, lk 66, ning <HT TYPE="ITALIC">External Evaluation of Regulation n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1346/2000/EC on Insolvency Proceedings, op. cit</HT>., punkt 8.1, lk 369 ja joonealune märkus 1123. Vt ka Jazottes, G., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Article 53<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, <HT TYPE="ITALIC">Le règlement (UE) 2015/848 du <DATE ISO="20150520">20 mai 2015</DATE> relatif aux procédures d’insolvabilité, commentaire article par article</HT>, Société de législation comparée, seeria <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Trans Europe Experts<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, Pariis, vol. 12, lk 311–317, eeskätt lk 312, teine lõik. Vt vastupidine seisukoht Raimon, M., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., punkt 543, lk 179.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seetõttu, selleks et tagada maksejõuetusmenetluse tõhus teostamine,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt määruse nr 1346/2000 põhjendus 2.</P></NOTE> on liidu seadusandja pidanud vajalikuks sätestada määruse nr 1346/2000 artiklis 41 ühised õigusnormid, mis kaitsevad maksimaalselt võlausaldajaid, kelle asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus maksejõuetusmenetlus algatati. Tuleb märkida, et samadel põhjustel on avalduste sisu nõuded muutusteta määratletud ka määruses 2015/848<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt määruse 2015/848 artikli 55 lõike 2 punktid b ja e.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Tegemist on materiaalõiguse normidega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt eeskätt Raimon, M., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. punkt 536, lk 177, ning kogumikus pealkirjaga <HT TYPE="ITALIC">Le règlement (UE) 2015/848 du <DATE ISO="20150520">20 mai 2015</DATE> relatif aux procédures d’insolvabilité, commentaire article par article</HT>, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., Jazottes, G., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Article 53<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, lk 311–317, eriti lk 316, ja Maréchal, C., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Article 55<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, lk 323–329, eriti lk 326, osa B, esimene lõik, <HT TYPE="ITALIC">in fine</HT>.</P></NOTE>. Samalaadselt Hispaania ja Poola valitsustega olen ma järgmistel põhjustel seisukohal, et nende normide tõlgendamine peab olema paindlik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Esiteks juhin tähelepanu sellele, et liidu seadusandja on piiranud võlanõuete esitamise raamistikku võlanõuete sisu abil ning võlanõude esitaja esitatavate tõendavate dokumentide abil, mis tõendavad võlanõude olemasolu ja selle summat. Nagu rõhutati veidi aega pärast määruse nr 1346/2000 jõustumist, ei käsitle see kõiki võlanõuete esitamise toiminguga seotud küsimusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt Vallens, J.-L., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>.</P></NOTE>. Seega võib järeldada, et kõnealuse määruse artikkel 41 kujutab endast võlanõuete esitamise toimingu ühtlustamise pooleliolevat etappi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele (nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta) kohaldamise kohta (COM(2012) 743 final) (punkt 9, esimene lõik).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Seega, kuivõrd puudub võlanõuete esitamiseks ettenähtud ühtne menetlus ja võttes arvesse vajadust esitada tõendavaid dokumente, järeldan ma, et ei saa nõuda, et võlanõudega seotud andmed, mis on loetletud määruse nr 1346/2000 artiklis 41, peavad olema kirjalikult esitatud avalduses ning neid ei või tuletada esitatud tõendavatest dokumentidest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Teiseks võimaldab asjaolu, et liidu seadusandja on ette näinud võimaluse esitada tõendavaid dokumente, minu arvates kohaldada esitatava avalduse hindamisel ja selle nõuetele vastavusse viimisel laia kaalutlusõigust, mis ühtsete sanktsioonide puudumisel põhineb kohaldatavatel riigisisestel õigusaktidel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Võlanõuete esitamise etapp peab igal juhul toimuma eraldi nende võlanõuete kontrollimisest, mille suhtes kohaldatakse määruse nr 1346/2000 artikli 4 lõike 2 punkti h kohaselt riigisisest õigusakti. Seega määratakse selle õigusakti alusel kindlaks, millised on võlausaldaja esitatud avalduse nõuetele mittevastavuse tagajärjed, ning see õigusakt võib, nagu vaadeldaval juhul, näha ette, et võlanõuded viiakse nõuetega vastavusse erinevate dokumentide abil, mida vaadeldaval juhul nõudis võlanõudeid kontrollinud ametiasutus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Sellega seoses vt põhikohtuasja poolte kinnitavaid kirjalikke märkusi täiendava teabe esitamise võimaluse kohta võlanõuete kontrollimismenetluse käigus ning eeskätt analoogilist Prantsusmaa õigusakti ja kohtupraktikat, mis on esitatud Vallasan, J., teoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Sauvegarde, redressement et liquidation judiciaires – Déclaration et admission des créances<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, <HT TYPE="ITALIC">JurisClasseur Commercial</HT>, LexisNexis, Pariis, vihik 2352, <DATE ISO="20150914">14. september 2015</DATE> (viimane ajakohastamine <DATE ISO="20180615">15. juuni 2018</DATE>), punktid 84, 88, 89 ja 93–95. Vt ka, Raimon, M., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., punkt 546, lk 180.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Sellised menetlused tunduvad mulle vastavat Euroopa Komisjoni väljendatud õiguspärasele murele, mis on seotud vajadusega mitte muuta pankrotihalduri ülesandeid ülemäära keeruliseks, pannes talle kohustuse otsida teavet suurest hulgast dokumentidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kolmandaks, võlausaldajate kaitset hõlmav eesmärk, mida on jätkuvalt silmas peetud nii määruses nr 1346/2000 kui ka määruses 2015/848, eeldab, et nõudlikkuse tase, mida ilmutatakse võlausaldajate suhtes võlanõuete esitamisel teises liikmesriigis, sõltub nende teavitamise tingimustest, võlanõuete esitamiseks seatud tähtajast ning lingvistilistest barjääridest, millega nad võivad kokku puutuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Konkreetselt tuleb arvestada, et määruse nr 1346/2000 sätete ebatäiuslikkus on tinginud olulisi muudatusi seoses võlanõuete esitamise teatud asjaoludega seotud praktiliste probleemidega, mis on kokku võetud kõnealuse määruse kohaldamist käsitlevas hindamisuuringus, mis on esitatud selle määruse artikli 46 alusel koostatud komisjoni aruandes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt käesoleva ettepaneku joonealuses märkuses 29 osutatud aruanne. (punktid 1.1, 1.2 ja 9). Viimases punktis on loetletud järgmised raskused, mis tekivad seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>[…] keelebarjääride, kulude ja nõuete esitamisele seatud ajapiirangutega ning teabe puudumisega menetluse algatamise otsuse ja likvideerija kohta ning maksejõuetusmenetluse algatanud riigi õigusnormides nõuete esitamisele sätestatud formaalsuste kohta<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Nende raskuste tõttu otsib komisjon lahendusi, et tagada võlanõuete esitamise õiguse tõhus rakendamine olukorras, kus puuduvad selle valdkonna ühtlustatud õigused,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt Maréchal, C., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., eriti lk 327.</P></NOTE> ning selleks, et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine. Konkreetsed lahendused hõlmavad võimalust esitada võlanõuete taotlusi kõigi edastusvahendite abil, mis on lubatud selle riigi õiguse alusel, kus maksejõuetusmenetlus algatati,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt määruse 2015/848 artikkel 53, mis on seotud määruse nr 1346/2000 artikliga 39, millega nähakse ette kirjalikult vormistatud võlanõuete esitamine.</P></NOTE> ning täites ühtlustatud taotlusvormi, milles on täpsustatud kohustuslik teave,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt määruse 2015/848 artikli 55 lõige 1 ja komisjoni <DATE ISO="20170612">12. juuni 2017. aasta</DATE> rakendusmäärus (EL) 2017/1105, millega kehtestatakse vormid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 160, lk 1</REF.DOC.OJ>). Vt konkreetselt rakendusmääruse 2017/1105 II lisa punkt 6.2. Samas on määruse 2015/848 artikli 55 lõike 4 kohaselt selle vormi kasutamine vabatahtlik, võlausaldajal on õigus esitada oma nõue muul viisil, eeldusel, et määruses osutatud kohustuslik teave on selles esitatud.</P></NOTE> et lihtsustada võlanõuete esitamist ja tagada nende kehtivus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt Brulard, Y., jt, <HT TYPE="ITALIC">L’insolvabilité nationale, européenne et internationale, le règlement européen du <DATE ISO="20150520">20 mai 2015</DATE></HT>, köide 1, Anthemis, Limal, 2017, punkt 24, lk 328.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Sellises olukorras tundub mulle, et määruse nr 1346/2000 artikli 41 range tõlgendamine, mida toetab komisjon ja mille tulemusel ei ole võimalik esitada võlanõudeid, millele on lisatud tõendavad dokumendid, millest on pankrotihalduril või menetleval kohtul võimalik ilma erilise pingutuseta välja selgitada vajalik teave võlanõude tekkimise kuupäeva kindlaksmääramiseks, kusjuures samal ajal ei ole<?PAGE NO="13"?> kindel, et võlausaldaja on informeeritud sellekohasest nõudest nõuetekohaselt või piisavalt aegsasti, et selle nõudega arvestada, ei ole kokkusobiv määruse nr 1346/2000 eesmärgiga, mis on suunatud võlausaldajate toimingute lihtsustamisele, ega kohustusega järgida võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Minu arvates on siinkohal määravaks võrdlemine menetlusega, mille põhijooned on kindlaks määratud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt Maréchal, C., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 326, osa B, esimene lõik.</P></NOTE> määruses 2015/848. Seejuures tuleb rõhutada, et kasutades võlanõuete esitamiseks ühtlustatud vormi, on võlausaldaja edaspidi selgelt informeeritud kohustusest näidata ära võlanõude tekkimise kuupäev<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt rakendusmääruse 2017/1105 II lisa punkt 6.2.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Seega olen ma seisukohal, et tuleb pidada lubatavaks täiendada võlanõuet tõendavate dokumentide alusel, mille esitamine on ette nähtud määruse nr 1346/2000 artiklis 41, ning et selle võlanõude kontrollimise eest vastutava pädeva ametiasutuse kohustus on hinnata tagajärgi, mis võivad tekkida seoses kõnealuse artikli sätete eiramisega vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil algatati põhikohtumenetlus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kõikide eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Oberlandesgericht Wieni (Viini kõrgem piirkondlik kohus, Austria) neljandale ja viiendale eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) artiklit 41 tuleb tõlgendada nii, et sellega määratakse kindlaks maksimumnõuded, mida on riigisiseste eeskirjadega võimalik kehtestada võlanõude esitamise sisule, ning et võlanõude tekkimisaja esitamise nõue on rahuldatud, kui seda kuupäeva on võimalik tuletada võlanõudetaotluse lisana esitatud dokumentidest, kuna võlanõude esitamise kehtivust reguleerib selle liikmesriigi õigusakt, kelle territooriumil algatati põhikohtuasi (<HT TYPE="ITALIC">lex concursus</HT>).</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>