Subject of the case
Resolutiivosa
Ese
Eelotsusetaotlus – Judecătoria Focşani – ELTL artiklite 49, 56, 57, artikli 59 esimese lõigu ja artikli 169 tõlgendamine ning 30. detsembri 1983. aasta direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 8, lk 17; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3), 18. juuni 2002. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 311, lk 42; ELT eriväljaanne 06/01, lk 346), 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288), 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/14/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (ELT L 149, lk 14) ja 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, lk 11) tõlgendamine – Liikluskindlustus – Kindlustatud sõidukite põhjustatud kahju – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette tarbijale ebasoodsad välistamistingimused – Direktiivides ettenähtutest laiema ulatusega välistamistingimused – Siseriikliku kohtu võimalus tugineda kindlustatud riski välistamistingimuse tühisusele.
Resolutsioon
1. Kohustusliku liikluskindlustuse süsteemiga, mis on kehtestatud
– nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiiviga 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,
– teise nõukogu 30. detsembri 1983. aasta direktiiviga 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,
– kolmanda nõukogu 14. mai 1990. aasta direktiiviga 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. mai 2000. aasta direktiiviga 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (neljas liikluskindlustuse direktiiv), ja
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta,
ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et kindlustusandja välistab vabatahtliku liikluskindlustuse kaitse alt niisuguse sõidukiga põhjustatud kahju, mida juhtis alkoholi mõju all olnud isik.
2. Direktiividega 72/166, 84/5, 90/232, 2000/26 ja 2005/14 kehtestatud kohustusliku liikluskindlustuse süsteemiga ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis ei kohusta kindlustusandjat asjaoludel, mil kindlustuskaitse erandi tõttu teatavat riski ei hõlma, hüvitama liiklusõnnetuses kannatada saanud kindlustusvõtjale vabatahtliku liikluskindlustuse lepingu alusel kahju viivitamata, ning nõudma siis kindlustusvõtjale makstud summa regressi korras hüvitamist õnnetuse eest vastutavalt isikult.
3. Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et kindlustusandja välistab vabatahtliku liikluskindlustuse kaitse alt niisuguse sõidukiga põhjustatud kahju, mida juhtis alkoholi mõju all olnud isik, kujutavad endast nii asutamisvabaduse kui ka teenuste osutamise vabaduse piirangut. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on uurida, mil määral võib seda piirangut EL‑i toimimise lepingus sõnaselgelt ette nähtud erandeid arvestades siiski lubada või ülekaalukate üldiste huvidega vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale põhjendada.