<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑520/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0520</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:855">EU:C:2015:855</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST KOKOTT’I ETTEPANEK – KOHTUASI C‑520/14</P><P>GEMEENTE BORSELE</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P>JULIANE KOKOTT</P><P><DATE ISO="20151223">23. detsember 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑520/14</P><P>Gemeente Borsele</P><P>versus</P><P>Staatssecretaris van Financiën</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Maksuõigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Maksukohustuslane</KEYWORD><KEYWORD>Majandustegevus</KEYWORD><KEYWORD>Omavalitsusüksuse korraldatav õpilasvedu</KEYWORD><KEYWORD>Lastevanemate osamaksed omavalitsusüksusele olenevalt nende sissetulekute suurusest</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Madalmaade omavalitsusüksused näivad olevat hästi hallatud. Vähemalt mõni neist mõtleb hämmastavalt sageli sellele, kuidas oleks võimalik kodanike kasuks maksude pealt kokku hoida. Kuna seejuures ei õnnestu siiski iga kord vältida konflikti Madalmaade maksuhalduriga, on Euroopa Kohtule varemgi esitatud eelotsusetaotlusi käibemaksu käsitlevate liidu õiguse normide tõlgendamise kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt käibemaksu mahaarvamist puudutavad kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeente Leusden ja Holin Groep</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑487/01 ja C‑7/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:263">EU:C:2004:263</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) spordirajatiste üürimise kohta, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeente ’s-Hertogenbosch</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2188">EU:C:2014:2188</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) büroohoonete rajamise kohta ja veel pooleliolev kohtuasi Gemeente Woerden (C‑267/15), mis käsitleb samuti hoone rajamist; vt lisaks kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeente Emmen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑468/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:139">EU:C:1996:139</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ehitusmaa võõrandamise maksuvabastuse kohta ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeente Vlaardingen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑299/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:698">EU:C:2012:698</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) spordiväljaku rendileandmise maksustamise kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on küsimus selles, kas õpilaste vedu koolidesse korraldades teostab Borsele omavalitsusüksus käibemaksuga maksustatavat tegevust. See oleks kooskõlas omavalitsusüksuse sooviga. Omavalitsusüksus soovib nimelt kasutada õigust maha arvata olulise osa kõnealuse tegevusega seonduvat käibemaksu veoettevõtjate osutatud õpilasveoteenuste eest makstud summadelt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käibemaksu seisukohast tuleb niisiis selgitada, kas Borsele omavalitsusüksus teostas sellega seoses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>majandustegevust<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>. Euroopa Kohus on viidatud mõiste määratlemist juba mõnel korral käsitlenud, eelkõige seoses riiklike või muude avalikes huvides teostatud tegevustega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hong-Kong Trade Development Council</NAME.CASE> (<NO.CASE>89/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:121">EU:C:1982:121</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>235/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:161">EU:C:1987:161</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>University of Huddersfield</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑223/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:124">EU:C:2006:124</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-Mobile Austria jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑284/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:381">EU:C:2007:381</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hutchison 3G jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:382">EU:C:2007:382</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Götz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:789">EU:C:2007:789</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SPÖ Landesorganisation Kärnten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:619">EU:C:2009:619</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saudaçor</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑174/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:733">EU:C:2015:733</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtupraktikas selles suhtes kindlaks määratud kriteeriume tuleb aga veel täpsustada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Käibemaksuga maksustamist Euroopa Liidus reguleerib nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>direktiiv 2006/112<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>). Kuni <DATE ISO="20061231">31. detsembrini 2006</DATE> kehtinud kuues direktiiv,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977. aasta</DATE> kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">ELT L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).</P></NOTE> ei oma põhikohtuasjas otseselt tähtsust. Siiski tuleb käesoleval juhul võtta arvesse ka kuuendat direktiivi käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat, sest mitme asjassepuutuva sätte sõnastus kattub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt direktiivi 2006/112 põhjendus 3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käibemaksuga maksustatakse direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c kohaselt muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>teenuste osutamine tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Maksukohustuslase mõiste on määratletud direktiivi 2006/112 artikli 9 lõikes 1 (varem kuuenda direktiivi artikli 4 lõiked 1 ja 2):</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>1.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Maksukohustuslane<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/> on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest.</TXT></NP><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Majandustegevus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis‑ ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Riikliku tegevuse kohta on direktiivi 2006/112 artikli 13 lõikes 1 (varem kuuenda direktiivi artikli 4 lõike 5 esimene kuni kolmas lõik) sätestatud erinorm:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.P><TXT>Riike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi ning teisi avalik-õiguslikke organisatsioone ei käsitata maksukohustuslasena tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena, isegi kui nad koguvad seoses nimetatud tegevuse või tehingutega makse, lõive, liikmemakse või tasusid.</TXT></NP><P>Kui nad sellist tegevust või selliseid tehinguid teostavad, käsitatakse neid siiski maksukohustuslasena seoses tegevuse või tehingutega, mille puhul maksukohustuse kohaldamata jätmine põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist.</P><P>Igal juhul käsitatakse avalik-õiguslikke organisatsioone maksukohustuslasena seoses I lisas nimetatud tegevusaladega, välja arvatud juhul, kui nende tegevuste maht on tühine.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112 I lisa, millele viidatakse artikli 13 lõike 1 kolmandas lõigus, punkt 5 sisaldab tegevusala <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>reisijatevedu<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Põhikohtuasi käsitleb Madalmaade Borsele omavalitsusüksuse käibemaksuvõlga 2008. aasta detsembrikuu eest ning omavalitsusüksusele 2008. aasta eest Madalmaade käibemaksuhüvitusfondist makstavaid hüvitisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Omavalitsusüksus korraldas 2008/09. õppeaastal oma territooriumil elavate teatavate õpilaste veo koolidesse. Selleks tellis ta veoteenuse veoettevõtjatelt, kes esitasid omavalitsusüksusele käibemaksuga arved. Omavalitsusüksuse asjaomased kulud olid <FT TYPE="NUMBER">458231</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Omavalitsusüksuselt õpilasvedu taotlenud lastevanemad tasusid omavalitsusüksusele osamakseid. Osamakse suurus kujunes kuue kuni 20 kilomeetri pikkuse veoteekonna puhul kulude järgi, mis oleksid tekkinud kuuekilomeetrise teekonna läbimisel ühistranspordiga, üle 20 kilomeetri pikkuse veoteekonna puhul võeti lisaks arvesse vanemate sissetulekuid. Sellise korra tulemusel tasus osamakseid ainult kolmandik lastevanematest. 2008. aastal tasuti osamakseid kokku <FT TYPE="NUMBER">13958</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Omavalitsusüksus on seisukohal, et tema tegevus õpilasveo korraldamise näol tuleb maksustada käibemaksuga. Selleks peab omavalitsusüksus ühelt poolt maksma käibemaksu õpilaste vanematelt kogutud <FT TYPE="NUMBER">13958</FT> euro suuruselt osamaksete summalt, teiselt poolt on tal õigus maha arvata sisendkäibemaks <FT TYPE="NUMBER">458231</FT> eurolt, s.o veoettevõtjate poolt veoteenuse eest küsitud summalt. Kokkuvõttes saaks omavalitsusüksus sel viisil taotleda maksusumma tagastamist. Madalmaade maksuhaldur on siiski seisukohal, et kui omavalitsusüksus korraldab õpilasveo, siis ei kuulu see käibemaksuga maksustamisele, kuivõrd see ei ole majandustegevus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Asja arutanud Hoge Raad der Nederlanden on seisukohal, et käibemaksu käsitlevad liidu õigusnormid on vaidluse lahendamise seisukohast määrava tähtsusega ja ta esitas Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel <DATE ISO="20141118">18. novembril 2014</DATE> järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c ja artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et omavalitsusüksust tuleb seoses õpilaste veoga, mida korraldatakse käesolevas otsuses kirjeldatud korra alusel, pidada maksukohustuslaseks viidatud direktiivi tähenduses? Kas sellele küsimusele vastamisel tuleb arvesse võtta korda tervikuna või tuleb seda küsimust hinnata iga veoteenuse puhul eraldi? Kas juhul, kui õige on viimasena nimetatud võimalus, tuleb teha vahet selle järgi, kas tegemist on õpilaste veoga kuue kuni 20 kilomeetri pikkusel teekonnal või üle 20 kilomeetri pikkusel teekonnal?<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad Madalmaade Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning Euroopa Komisjon. <DATE ISO="20151126">26. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuistungil osales ka asjaomane omavalitsusüksus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub selgitada, millises ulatuses tegutseb omavalitsusüksus käesoleval juhul maksukohustuslasena direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tähenduses, kui ta korraldab eespool kirjeldatud õpilasvedu, ja kas see tegevus on käibemaksuga maksustatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vastus eeltoodud küsimusele oleneb viidatud sätte esimese lõigu kohaselt kahest tingimusest. Esiteks pidi omavalitsusüksus teostama <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>majandustegevust<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/> ja teiseks pidi ta seda tegema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>iseseisvalt<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>. Käesolevas asjas tekib kahtlus ainult esimese tingimuse täidetuses, nimelt, kas omavalitsusüksus teostas õpilasvedu korraldades majandustegevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Majandustegevuse mõiste legaaldefinitsioon on esitatud direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teises lõigus. Viidatud sätte kohaselt on majandustegevus käesolevas asjas olulises osas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu teises lauses on nimetatud eelkõige <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>materiaalse või immateriaalse vara kasutamist<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/> majandustegevusena, mille alla käesolevas kohtuasjas vaatlusaluse õpilasveo korraldamist ei saa mingil juhul liigitada.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis‑ ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Selline määratlus näib käesoleva juhtumi jaoks olevat üsna kitsas. Juba viidatud sätte sõnastust arvestades on kaheldav, kas omavalitsusüksus saab üldse kuuluda mõnda loetletud ettevõtjate ja kutsealade kategooriasse. Euroopa Kohus tõlgendab majandustegevuse mõistet väljakujunenud kohtupraktikas siiski laiemalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt muu hulgas kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>235/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:161">EU:C:1987:161</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑260/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:429">EU:C:2000:429</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>University of Huddersfield</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑223/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:124">EU:C:2006:124</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saudaçor</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑174/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:733">EU:C:2015:733</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja just käesoleva asja puhul kinnitab seda tõlgendust täiendavalt ka direktiivi 2006/112 artikli 13 erinorm riikliku tegevuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 esimene lõik sätestab nimelt, et avalik-õiguslikke organisatsioone, kelle hulka kuuluvad sõnaselgelt ka omavalitsusüksused, ei käsitata maksukohustuslasena, seoses tegevuse või tehingutega, mida nad teevad ametivõimudena. Viidatud säte tähendab, et ka riik ja selle avalik-õiguslikud organisatsioonid võivad teostada majandustegevust direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tähenduses ja see on maksustatav käibemaksuga. Käesolevas asjas vaatlusaluse riikliku reisijateveo suhtes tuleneb see otseselt direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 kolmandast lõigust koostoimes I lisa punktiga 5. Viidatud sätte kohaselt käsitatakse avalik-õiguslikke organisatsioone maksukohustuslasena isegi seoses reisijateveoga, mida nad teostavad ametivõimudena, kui vedude maht ei ole tühine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Viimati viidatud sätte põhjal ei saa siiski järeldada, et avalik-õiguslikud organisatsioonid on seoses reisijateveoga alati maksukohustuslased. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et riigi teostatud tegevustele või tehingutele direktiivi 2006/112 artiklis 13 sisalduva erinormi kohaldamise eeldus on, et riik teostab konkreetsel juhul tõepoolest majandustegevust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-Mobile Austria jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑284/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:381">EU:C:2007:381</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hutchison 3G jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:382">EU:C:2007:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Götz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:789">EU:C:2007:789</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:695">EU:C:2009:695</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega ainult siis, kui avalik-õiguslik asutus tegeleb reisijateveoga, mis on majandustegevus direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tähenduses, tegutseb ta direktiivi 2006/112 I lisa punkti 5 ja artikli 13 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt maksukohustuslasena isegi juhul, kui ta teostab reisijatevedu ametivõimuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kuivõrd viimati nimetatud norm oleks muul juhul sisutühi, siis tuleb sellest käesoleva analüüsi käigus uuritava juhtumi jaoks järeldada, et riiklik reisijatevedu <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> olla majandustegevus. Järgmisena tuleb selgitada, millistel asjaoludel võib seda konkreetsel juhul eeldada.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Märkused riikliku tegevuse maksustamise mõtte kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi annab alust põhjalikult kaalutleda, millistel asjaoludel tuleb riiklikku tegevust pidada majandustegevuseks ja maksustada see käibemaksuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist Jacobs on juba muudel asjaoludel sedastanud, ei ole riiklike teenuste käibemaksuga maksustamise mõte esmapilgul piisavalt selge. Kui eri ametivõimud on käibemaksu suhtes soodustatud ja kohustatud isikud, siis on lõpuks ikkagi tegemist ainult riigi tasandil finantstasakaalu loomise keeruka viisiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtujuristi ettepanek, Jacobs, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landboden-Agrardienste</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:433">EU:C:1997:433</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ka käesoleval juhul on see niisamuti. Omavalitsusüksusele maksustamise kaudu tekkiv eelis või puudus on ühtlasi eelis või puudus maksutulu puhul, mida kogub Madalmaade maksuhaldur. Madalmaade riigieelarve seisukohast ei oma kokkuvõttes mingit tähtsust, kas käesoleval juhul maksustatakse omavalitsusüksuse asjaomane tegevus käibemaksuga või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 13 erinormist tuleneb aga seevastu, et liidu seadusandja on otsustanud põhimõtteliselt maksustada ka riiklikud tegevused käibemaksuga, kui need on samal ajal majandustegevused käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses. Selleks on kaks mõjuvat põhjust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Esiteks aitab riikliku majandustegevuse maksustamine käibemaksuga takistada konkurentsi moonutamist. Nimelt kui riigiasutused osutavad teenuseid, mis konkureerivad eraõiguslike ettevõtjate teenustega, siis oleks riigiasutustel suur konkurentsieelis olukorras, kus nende tegevust ei maksustata samamoodi käibemaksuga. Sellist riikliku tegevuse maksustamise põhjust võetakse lisaks arvesse ka direktiivi 2006/112 artikli 13 erinormis. Viidatud sätte esimeses lõigus ei käsitata riigiasutusi maksukohustuslasena küll tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena, kuid seda erandit kitsendatakse järgnevalt viidatud sätte teises ja kolmandas lõigus, käsitades riigiasutusi siiski maksukohustuslasena seoses tegevuse või tehingutega, mille puhul on asjaomasel turul karta konkurentsi moonutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb riigi majandustegevus maksustada ka selleks, et käibemaksu objekt oleks määratletud võimalikult täpselt. Maksustamine toimub käibemaksudirektiivi põhjenduse 5 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>võimalikult üldiselt<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>. Kokkuvõtvalt maksustatakse käibemaksu rakendamise põhimõtete järgi ainult lõpptarbimine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Direktiivi 2006/112 artikli 1 lõige 2.</P></NOTE> ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt maksustatakse käibemaksuga üksnes lõpptarbijat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lebara</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑520/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:264">EU:C:2012:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tulică ja Plavoşin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/12 ja C‑250/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:722">EU:C:2013:722</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Netto Supermarkt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑271/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:105">EU:C:2008:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) maksukohustuslase rolli kohta pelga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>riigile maksukogujana<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> ning kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Profaktor Kulesza, Frankowski, Jóźwiak, Orłowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:454">EU:C:2010:454</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) käibemaksu põhitunnuste kohta.</P></NOTE> Kui riik osutab teenuseid, mis toovad kaasa teatavate hüvede lõpptarbimise, siis lõppkokkuvõttes ei maksustataks vähemalt osaliselt riigi pakutavate hüvede lõpptarbimist, kui riigi vastavat majandustegevust ei saaks maksustada käibemaksuga. See on oluline ka liidu omavahendite puhul, mis osaliselt saadakse käibemaksust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Nõukogu <DATE ISO="20070607">7. juuni 2007. aasta</DATE> otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="163" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2007">ELT L 163, lk 17</REF.DOC.OJ>), artikli 2 lõike 1 punkt b.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub selgesti, et riiklike tegevuste käibemaksuga maksustamine ei ole iseenesestmõistetav, vaid vajab selgitamist. Viidatud praktika kohaselt tuleb selle kontrollimisel, kas konkreetne riiklik või muu avalikes huvides teostatud tegevus on majandustegevus direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tähenduses, aluseks võtta ilmselt rangemad kriteeriumid kui eraõigusliku isiku samasuguse tegevuse puhul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T‑Mobile Austria jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑284/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:381">EU:C:2007:381</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hutchison 3G jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:382">EU:C:2007:382</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SPÖ Landesorganisation Kärnten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:619">EU:C:2009:619</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mohr</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑215/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:72">EU:C:1996:72</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landboden-Agrardienste</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:627">EU:C:1997:627</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) riiklikult soodustatud teenuste maksustamise kohta.</P></NOTE> Selline seisukoht on õigustatud. Sest asjaomase kontrolli raames tuleb kaaluda mõlemat eriomast põhjust, millele viitasin eespool riikliku tegevuse maksustamise vajadusega seoses, selleks et veenduda, kas riigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>enda tegevuse maksustamine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> on konkreetsel juhul mõttekas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Majandustegevuse eeldused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kontrollida, kas käesoleval juhul tuleb omavalitsusüksuse õpilasveo korraldamist käsitada majandustegevusena direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb käsitleda komisjoni väidet, mille kohaselt sai omavalitsusüksus teostada majandustegevust ainult siis, kui omavalitsusüksus oleks lastevanematele õpilasveo korraldamise eest esitanud käibemaksuga arved. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmetest seda ei nähtu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Komisjoni selline hinnang rajaneb siiski vääritimõistmisel. Seda, kas asjaomane isik teostas majandustegevust, tuleb hinnata olenemata asjaolust, kas käibemaks on arvel märgitud või mitte. Pigem tuleb hoopis kontrollida, kas käibemaks on arvel õigustatult märgitud või märkimata jäetud. See oleneb muu hulgas just vastusest küsimusele, kas asjaomast tegevust tuleb pidada majandustegevuseks direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses. Vastasel korral võiks iga maksukohustuslane hoiduda maksukohustusest, esitades klientidele käibemaksuta arved.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Teenuste osutamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik kahtleb majandustegevuse teostamises käesoleval juhul eelkõige sellepärast, et tema hinnangul ei ole omavalitsusüksus üldse osutanud teenuseid direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c maksustatava teokoosseisu tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriigiga tuleb nõustuda niivõrd, kuivõrd majandustegevusest direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tähenduses ei saa lähtuda juhul, kui asjaomase tegevuse puhul ei ole täidetud ükski direktiivi 2006/112 artiklis 2 sätestatud maksustatava teokoosseisu tingimus. Samamoodi tuleb mõista ka Euroopa Kohtu korduvaid viiteid direktiivi 2006/112 artiklis 2 sätestatud maksustatava teokoosseisu kohta viidatud direktiivi artikli 9 tõlgendamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt näiteks kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saudaçor</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑174/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:733">EU:C:2015:733</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Sisuliselt on käesoleval juhul vaja kontrollida üksnes direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud maksustatava teokoosseisu esinemist, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga teenuste osutamine tasu eest. Seega on omavalitsusüksuse majandustegevusest lähtumise eeldus, et omavalitsusüksus osutas õpilasveo korraldamise raames teenuseid direktiivi 2006/112 artiklite 24 ja 25 määratluste tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kuivõrd Madalmaade Kuningriik siiski vaidlustab selliste teenuste olemasolu, väites, et omavalitsusüksus täidab õpilasvedu korraldades ainult seadusest tulenevat kohustust, piisab viitest direktiivi 2006/112 artikli 25 punktile c, mis näeb ette, et käibemaksuga maksustatav teenus võib olla osutatud ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>seaduse alusel<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>. Euroopa Kohus on sellega seoses juba sedastanud, et ühe või teise tegevuse majandustegevusena käsitamise puhul ei oma tähtsust, kas see tegevus seisneb seadusega usaldatud ning reglementeeritud ülesannete täitmises üldistes huvides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>235/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:161">EU:C:1987:161</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik märkis lisaks siiski, et käesoleval juhul on teenussuhe teistsugune kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud. Nagu tuleneb Madalmaade algkooliseaduse artiklist 4 ja omavalitsusüksuse poolt selle alusel vastu võetud rakenduslikest õigusaktidest, ei osuta omavalitsusüksus õpilaste vanematele teenust. Vanematel ei ole õigust nõuda omavalitsusüksuselt laste vedu ja nad ei maksa omavalitsusüksusele selle eest. Pigem võivad lastevanemad üksnes nõuda, et omavalitsusüksus hüvitaks osaliselt need kulud, mida vanemad seoses laste kooli veoga kannavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kuivõrd Euroopa Kohus ei ole eelotsusemenetluse raames pädev kontrollima ega hindama põhikohtuasja asjaolusid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt ainult kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mecsek-Gabona</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑273/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:547">EU:C:2012:547</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ega liikmesriigi siseriiklike õigusnormide tõlgendamise õigsust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt ainult kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Târșia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑69/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:662">EU:C:2015:662</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> siis tuleb eelotsuse küsimustele vastates lähtuda eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teenussuhte kirjeldusest. Selle kohaselt tellis omavalitsusüksus ise mitmelt veoettevõtjalt veoteenust ja maksis vedude eest. Omavalitsusüksus tegi veoteenuse õpilaste vanematele nende taotlusel kättesaadavaks. Omavalitsusüksusel oli teatavatel tingimustel õigus küsida lastevanematelt selle eest osamakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmete põhjal osutas omavalitsusüksus õpilasvedu korraldades seega teenuseid direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses. Selles suhtes ei ole alust kahelda omavalitsusüksuse tegevuse majanduslikus laadis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Tulu saamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb tegevust pidada majandustegevuseks ainult siis, kui seda tehakse kestva tulu saamise eesmärgil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanzamt Freistadt Rohrbach Urfahr</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑219/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:413">EU:C:2013:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Mõnel juhul väljendas Euroopa Kohus eeltoodud tingimust ka nii, et asjaomane tegevus peab olema kestev ja teostatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>tasu eest<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Götz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:789">EU:C:2007:789</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta juba kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hong-Kong Trade Development Council</NAME.CASE> (<NO.CASE>89/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:121">EU:C:1982:121</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) nõukogu <DATE ISO="19670411">11. aprilli 1967. aasta</DATE> teise direktiivi 67/228/EMÜ käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="071" PAGE.FIRST="1303" DATE.PUB="1967">EÜT L 71, lk 1303</REF.DOC.OJ>) artikli 4 kohta.</P></NOTE> Ka neil juhtudel rajanes Euroopa Kohtu seisukoht sõnaselgelt direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu teisel lausel, mis sätestab, et majandustegevusena käsitatakse vara kasutamist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kestva tulu saamise eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>. See nõue ei kehti nimelt mitte üksnes vara kasutamisele, vaid kõikidele asjaomastele tehingutele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Götz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:789">EU:C:2007:789</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis tugineb selles osas eespool viidatud kohtuotsusele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei vaielda omavalitsusüksuse tegevuse kestvuse üle, küll aga selle üle, kas omavalitsusüksus korraldas õpilasvedu tulu saamiseks või tasu eest väljakujunenud kohtupraktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik ja komisjon on seisukohal, et omavalitsusüksuse majandustegevusest ei saa lähtuda igal juhul seetõttu, kuna õpilasvedu ei korraldatud tasu eest. Lastevanemate poolt omavalitsusüksusele tasutud osamaksetel ei ole mingit seost selle teenuse osutamise kuludega. Selles osas tuginevad Madalmaade Kuningriik ja komisjon komisjoni ja Soome vahelises vaidluses tehtud kohtuotsusele, milles Euroopa Kohus leidis, et tasu saamine iseenesest ei anna riiklikule tegevusele majanduslikku sisu, kuivõrd võrreldes teenuse tegeliku väärtusega nõuti ainult osalist hüvitist, mille suurus olenes teenuse saajate sissetulekust ja varalisest seisundist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Ühendkuningriik osutab seevastu vastuolule eelviidatud kohtuotsuse ja kohtuotsuse Hotel Scandic Gåsabäck vahel, milles Euroopa Kohus leidis selgesti, et ka omahinnast madalama hinnaga tehtud tehingut on võimalik käsitada tasu eest tehtud tehinguna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scandic Gåsabäck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:47">EU:C:2005:47</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Tasu ja tulu saamise vaheline seos</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Eeltoodud eri seisukohtadest nähtub, et Euroopa Kohtu viidatud otsuseid on vääritimõistmise vältimiseks vaja esmalt eraldi uurida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Nimelt tuleb eristada tulu saamist, mida näeb ette direktiivi 2006/112 artikli 9 lõige 1, ja tasu saamist konkreetse teenuse osutamise või kaubatarne eest, mis on direktiivi 2006/112 artikli 2 kohaselt nende maksustamise eeltingimus ja millest tuleneb ühtlasi maksustatav väärtus direktiivi 2006/112 artikli 73 järgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punktis c maksustatava teokoosseisuna ette nähtud tegevuse tasustatuse tuvastamise kohta sedastas Euroopa Kohus kohtuotsuses Hotel Scandic Gåsabäck üheselt mõistetavalt, et kauba tarnimise või teenuse osutamise puhul tuleb tehingut käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>tasu eest<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> tehtud tehinguna direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 tähenduses ka siis, kui majandustehing tehakse omahinnast madalama hinnaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hotel Scandic Gåsabäck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:47">EU:C:2005:47</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ei ole ka alust jätta käibemaksuga maksustamata omahinnast madalama hinnaga müük, mis teatavatel asjaoludel on majanduselus vajalik või ratsionaalne. Samuti ei saa käibemaksust vabastamist kaasa tuua hinnakujundus, mis on mingil viisil seotud kliendi sissetulekute või varalise seisundiga, nagu soodustused üliõpilastele või pensionäridele, mida majanduselus rakendatakse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Eeltoodu kehtib kahtlemata tasu kindlaksmääramise kohta käibemaksuga maksustatava väärtuse tähenduses. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on direktiivi 2006/112 artiklis 73 määratletud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> käsitletav kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>subjektiivne väärtus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>, st tegelikult saadud summa, mitte objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaksmääratud väärtus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt ainult kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coöperatieve Aardappelenbewaarplaats</NAME.CASE> (<NO.CASE>154/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:38">EU:C:1981:38</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hotel Scandic Gåsabäck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:47">EU:C:2005:47</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tulică ja Plavoşin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/12 ja C‑250/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:722">EU:C:2013:722</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus märgib sellega seoses, et maks arvutatakse konkreetsel juhul vastusoorituse, mitte aga teenuse või tarnitud kauba <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>objektiivse väärtuse<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/> põhjal, See tuleneb <HT TYPE="ITALIC">ex contrario</HT> selgesti ka direktiivi 2006/112 artiklist 80, mis lubab liikmesriikidel teatavatel juhtudel kasutada maksustatava väärtuse määramisel tegelikult saadud tasu asemel teenuse objektiivset turuväärtust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>See on direktiivi 2006/112 artiklis 72 määratletud niinimetatud turuväärtus.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Selle kindlakstegemisel, kas asjaomane tegevus tuleb liigitada majandustegevuseks direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tähenduses, lähtutakse siiski muudest kriteeriumidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Näib, et viidatud kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome kontrollis Euroopa Kohus direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tingimust, kas riik teostas tegevust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>tasu eest<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> ja seega tulu saamise eesmärgil, lähtudes praegu kohaldatava direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punktides a ja c sätestatud maksustatavatest teokoosseisudest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE>, (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka juba kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑276/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:424">EU:C:2000:424</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu aga nähtub asjaomase kohtuotsuse prantsuskeelsest versioonist, milles kohus asja arutas, ei eelda Euroopa Kohus mingil juhul, et tasu mõiste on mõlemas viidatud sättes identne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) prantsuskeelne versioon, milles kasutatakse majandustegevuse määratlemisel sõnastust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/><HT TYPE="ITALIC">effectuée contre une rémunération</HT><QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>, mis ei vasta väljendile <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/><HT TYPE="ITALIC">à titre onéreux</HT><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>, mida sisaldavad direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punktid a ja c; vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Götz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:789">EU:C:2007:789</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus nimetab majandustegevuse mõistet määratledes kohati <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> ainult seoses sellega, et majandustegevuse olemasolu eeldab tulu saamist. Tulu ei ole võimalik saada, kui tegevust teostatakse eranditult tasuta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta juba kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hong-Kong Trade Development Council</NAME.CASE> (<NO.CASE>89/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:121">EU:C:1982:121</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei pea kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome direktiivi 2006/112 artikli 9 lõiget 1 käsitledes mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> all siiski silmas täpselt seda sama mõistet mis kohtuasjas Hotel Scandic Gåsabäck tõlgendatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/> direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 tähenduses. Kuigi sageli on oodata samasugust tulemust, tuleb siiski teha selgesti vahet ühelt poolt tasu saamisel direktiivi 2006/112 artikli 2 tähenduses ja teiselt poolt artikli 9 raames uuritaval tulu saamisel. Sel viisil lahenevad väidetavad vastuolud Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Võrdle eespool, punktid 41 ja 42.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kokkuvõtteks võib öelda, et majandustegevust ei esine ühelt poolt alati ka siis, kui tegevuse eest <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> nõuta tasu direktiivi 2006/112 artikli 2 lõikes 1 sätestatud maksustatava teokoosseisu tähenduses, sest asjaomasest tegevusest ei saada tulu direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu teise lause tähenduses. Teiselt poolt ei piisa väljakujunenud kohtupraktika kohaselt direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 raames nõutavaks sedastuseks, et tegevus toimub tulu saamise eesmärgil, ega majandustegevuse eeldamiseks olukorrast, kus maksukohustuslane nõuab tegevuse raames tasu maksustatava teokoosseisu tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Götz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:789">EU:C:2007:789</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Tulu saamise eesmärk käesoleval juhul</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seega tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas omavalitsusüksus korraldas õpilasvedu tulu saamise eesmärgil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Tasu maksustatava teokoosseisu tähenduses</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seda ei saa eitada eelkõige põhjusel nagu ei oleks omavalitsusüksus nõudnud üldse oma tegevuse eest tasu direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses. Tegelikult on asi vastupidine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Tehingu tasu eest tehtavaks tehinguks liigitamine direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punktides a ja c sätestatud maksustatava teokoosseisu tähenduses eeldab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nimelt üksnes seda, et kauba tarnimise või teenuse osutamise ja käibemaksukohustuslase poolt tegelikult saadud summa vahel on vahetu seos.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt ainult kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Serebryannay vek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:599">EU:C:2013:599</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> See on nii, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt muu hulgas kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tolsma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:80">EU:C:1994:80</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MKG-Kraftfahrzeuge-Factoring</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑305/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:377">EU:C:2003:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Le Rayon d’Or</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑151/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:185">EU:C:2014:185</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning teenus ja tasu on vastastikku sõltuvad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt muu hulgas kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tolsma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:80">EU:C:1994:80</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fillibeck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑258/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:491">EU:C:1997:491</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka kohtujuristi ettepanek, Stix-Hackl, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bertelsmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑380/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:129">EU:C:2001:129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kuivõrd üks kolmandik lastevanematest tasus õpilasveo eest osamakseid, siis on eeltoodud tingimused ilmselt täidetud. Nagu tuleneb ka eespool viidatud kohtuotsusest Hotel Scandic Gåsabäck, võib sellistel juhtudel siiski lähtuda tasu saamisest, kuigi omavalitsusüksus korraldas seda omahinnast madalama hinnaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hotel Scandic Gåsabäck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:47">EU:C:2005:47</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega ei korralda omavalitsusüksus õpilasvedu täiesti tasuta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Tulu saamise eesmärk kitsamas tähenduses</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Nagu eespool selgitatud, ei ole tasu saamine direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses piisav tuvastamaks, et vastavat tegevust teostatakse tulu saamise eesmärgil direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu teise lause tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul võib tulu saamise eesmärgil teostatavas tegevuses kahelda peamiselt seetõttu, et Euroopa Kohus eitas kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome riigiasutuste majandustegevust õigusabivaldkonnas põhjendusega, et tegevuse eest nõuti ainult osalist hüvitist, mille suurus olenes teenuse saajate sissetulekutest ja varalisest seisundist. Käesoleval juhul näib olevat tegu sarnase olukorraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus lähtus viidatud kohtuotsuses aga eelkõige sellest, et saadud hüvitis kattis ainult osa seadusega kindlaks määratud nõustamistasust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevas asjas ei esine ilmselt mingit seadusega kindlaks määratud üldist veotasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu jaoks oli otsuse tegemisel siiski oluline ka see, et hüvitise suurus olenes õigusabiteenuse saajate sissetulekutest ja varalisest seisundist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesoleval juhul esineb vähemalt osaline sõltuvus lastevanemate sissetulekutest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Peale selle leidis Euroopa Kohus viidatud kohtuotsuses, et asjaomane tegevus ei olnud majanduslikku laadi, sest tulud katsid ainult murdosa õigusabiteenuste osutamisel kantud kuludest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevas asjas on tegemist samasuguse olukorraga. Omavalitsusüksus saab lastevanematelt kokku hüvitist ainult umbes 3% õpilasveo kuludest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kuigi mõlema kohtuvaidluse vahel on kahtlemata võimalik tõmmata paralleele, ei saa käesoleval juhul siiski ilma pikemata eitada, et omavalitsusüksuse tegevuse eesmärk on vähemalt muu hulgas ka tulu saamine. Eelkõige ei tohiks tulu saamist segamini ajada kasumi teenimise sooviga, mis ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tegevuse majandustegevuseks liigitamise alus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanzamt Freistadt Rohrbach Urfahr</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑219/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:413">EU:C:2013:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); see tuleneb selgesti ka direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punktidest l ja m ning artikli 133 punktist a, mis käsitlevad organisatsioone, mille eesmärk ei ole kasumit teenida.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei märkinud otsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome seda küll sõnaselgelt, aga võttis otsuse tegemisel lõpuks aluseks, et tulu saamise eesmärgil teostatav tegevus direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu teise lause tähenduses hõlmab eriomast kaudset tingimust, nimelt turul osalemist, mis uuritud juhtumi korral siiski puudus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Turul osalemine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus eitas nimelt juba kohtuotsuses SPÖ Landesorganisation Kärnten tulu saamise eesmärgil teostatavat tegevust direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu teise lause tähenduses, sest asjaomase poliitilise erakonna sektsioon ei osalenud oma tegevust teostades ühelgi turul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SPÖ Landesorganisation Kärnten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:619">EU:C:2009:619</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Niisamuti eitas Euroopa Kohus teistes otsustes riigiasutuste majandustegevust, kuivõrd neil juhtudel ei tuvastatud turul osalemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T‑Mobile Austria jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑284/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:381">EU:C:2007:381</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hutchison 3G jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:382">EU:C:2007:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Götz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:789">EU:C:2007:789</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Turul osalemise nõuet kinnitab ja täiendab see, et Euroopa Kohus kontrollib majandustegevuse kindlakstegemiseks vahel, kas asjaomast tegevust teostatakse samaväärselt vastava tavapärase majandustegevusega. Eelkõige on sel puhul nõutav võrdlus direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu esimeses lauses loetletud majandustegevuses osalejate tavapärase tegevusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Enkler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑230/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:352">EU:C:1996:352</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Słaby jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑180/10 ja C‑181/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:589">EU:C:2011:589</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanzamt Freistadt Rohrbach Urfahr</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑219/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:413">EU:C:2013:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trgovina Prizma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑331/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:456">EU:C:2015:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole siiski näha omavalitsusüksuse tüüpilist osalemist turul eelkirjeldatud tähenduses. Omavalitsusüksus ei paku oma tegevusega teenuseid üldisel veoteenuste turul. Pigem on omavalitsusüksus ise veoteenuseid osutavate ettevõtjate teenuste lõpptarbija, tehes veoteenuse õpilaste vanematele kättesaadavaks ainult üldhuviteenusena, olgugi et ta kogub seejuures teenuse osutamise rahastamiseks teatavaid osamakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Eeltoodut kinnitab eelkõige tõsiasi, et omavalitsusüksus saab osamaksete kogumisega tagasi ainult väikese protsendi tema enda poolt asjaomase teenusega seoses kantavatest kuludest. Selline käitumine ei ole turul osalejale tüüpiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Sellega seoses on ka Euroopa Kohus juba varem selgitanud, et tasu <HT TYPE="ITALIC">suuruse</HT> ja majandustegevuse teostamise vahel esineb teatav seos.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>50/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:429">EU:C:1988:429</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Just nimelt sellist seost kinnitas Euroopa Kohus kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:671">EU:C:2009:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuigi teatav tegevus võib harilikus käibemaksuskeemis kulutuste ja hindade struktuuri põhjal tuua kaasa käibemaksu tagastamise, siis ei too see kaasa käibemaksule omast lisandunud väärtuse maksustamist olukorras, kus väärtuse lisandumine ei ole põhimõtteliselt võimalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Omavalitsusüksuse poolt õpilasveo korraldamise maksustamine ei ole käesoleval juhul ka vajalik kummalgi eespool märgitud põhjusel, mis õigustaksid riikliku tegevuse käibemaksuga maksustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt eespool punktid 25 ja 26.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole käibemaksuga maksustamata jätmise põhjal märgata konkurentsi moonutamist (kuigi selle kui faktiküsimuse väljaselgitamine on ainult eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne). Kui lastevanemad ei kasuta laste kooli vedamiseks omavalitsusüksuse korraldatud õpilasveo tõttu eraõiguslike veoettevõtjate teenust, siis ei tee nad seda käibemaksuga maksustamata jätmise pärast, vaid põhjusel, et osamaksed, mida omavalitsusüksus lastevanematelt kogub, kui ta neid üldse kogub, on võrreldavate veoteenuste turuhinnast väiksemad. Kõnealuse tegevuse maksustamine võib eraettevõtjate konkurentsiolukorda hoopis halvendada, sest omavalitsusüksus võib vanemate osamakseid veelgi vähendada pidevalt tekkiva käibemaksu ettemaksu tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Teiseks saab käibemaksu objekt olla käesoleval juhul lõpptarbimise maksustamise kaudu piisavalt selgesti määratletud ainult siis, kui omavalitsusüksuse tegevust <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> maksustata. Nimelt kui tuleks maksustada omavalitsusüksuse poolt õpilasveo korraldamine, milleks omavalitsusüksus on kaasanud väljastpoolt lepingulise veoteenuse osutaja, siis saaks lõpuks käibemaksuga maksustada ainult vanematelt kogutavate osamaksete maksustatava väärtuse. Need osamaksed moodustavad siiski ainult väikese murdosa nende veoteenuste turuhinnast, sest osamaksed katavad kokku üksnes 3% väljastpoolt osutatud veoteenuse kuludest. Selle tulemusena vabastataks kõnealuste veoteenuste lõpptarbimine suures osas käibemaksust. Sellise olukorra takistamiseks ja veoteenuste käibemaksuga maksustamiseks vastavalt turuhinnale peab lõplik maksustamine toimuma juba omavalitsusüksuse ostetava teenuse tasandil. See eeldab, et omavalitsusüksuse poolt õpilasveo korraldamist <HT TYPE="ITALIC">ei käsitata</HT> majandustegevusena.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Tegevuse kui terviku või iga üksikjuhu hindamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Ühendkuningriik tegi aga ettepaneku, et üksikjuhtusid hinnates tuleb igal juhul pidada majandustegevuseks seda omavalitsusüksuse korraldatud vedu, mille eest omavalitsusüksus kogus vanematelt turuhinnale ligilähedasi osamakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Turul osalemise nõude täidetus on riikliku tegevuse puhul põhimõtteliselt tuvastatav tegevuse kui terviku põhjal ega vaja hindamist iga üksiku tehingu puhul. Riikliku tegevuse maksustamise põhjuseks olev eesmärk – vältida konkurentsi moonutamist – võib siiski tuua konkreetsel juhul kaasa vajaduse jagada teatav tegevus majanduslikuks ja mittemajanduslikuks osaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seetõttu veel kontrollima, kuivõrd võib just käibemaksuga maksustamata jätmine põhjustada käesoleval juhul konkurentsi moonutamist veoteenuseid osutavate eraõiguslike ettevõtjate suhtes. Seejuures tuleb alati arvesse võtta sisendkäibemaksu mahaarvamise mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Omavalitsusüksuse majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse eristamist ei ole siiski vaja, kui käesoleval juhul tehtaks kindlaks üksnes väheoluline osa üksikjuhtudest, kus omavalitsusüksuse poolt õpilasveo korraldamise maksustamata jätmisega võiks kaasneda konkurentsi moonutamine. See vastab nimelt lähenemisviisist, mis tuleneb direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 teise ja kolmanda lõigu erinormidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt viidatud lähenemisviisi kohta eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Isle of Wight Council jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑288/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:505">EU:C:2008:505</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Vahekokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Eeldusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on kontrollinud konkurentsiolukorda, tuleb eeltoodu põhjal kõigepealt märkida, et omavalitsusüksuse poolt õpilasveo korraldamise eesmärk ei ole tulu saamine direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Järeldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Omavalitsusüksus ei teosta seega käesoleval juhul õpilasvedu korraldades majandustegevust direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses, seda ikka eeldusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on kontrollinud konkurentsiolukorda. Järelikult ei saa omavalitsusüksust pidada selle tegevuse puhul käibemaksukohustuslaseks direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seetõttu teen ettepaneku vastata Hoge Raad der Nederlandeni esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Omavalitsusüksust, kes sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, korraldab õpilaste vedu, kaasates selleks väljastpoolt lepingulise veoteenuse osutaja, ja saab õpilaste vanematelt osamakseid 3% ulatuses veoteenuse osutamise kuludest, ei tegutse maksukohustuslasena direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 tähenduses. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks siiski tuvastama, et olulise osa puhul konkreetsetest teenustest moonutatakse konkurentsi, siis sellisel juhul on asjaomase omavalitsusüksuse puhul tegemist maksukohustuslasega.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>