|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2024/2493 |
27.9.2024 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/2493,
23. september 2024,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse ajakohastamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1 ja artikli 30f lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“), muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, (2) et viia see vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119, (3) millega on seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %. |
|
(2) |
Pärast direktiivi 2003/87/EÜ muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/958 (4) ja direktiiviga (EL) 2023/959 tuleks komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2066 (5) vastavalt muuta, et lisada vajalikud määratlused ja üksikasjalik kord muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest ja ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva heite seireks ja aruandluseks, sh tagada nõuetekohane kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (6) sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega, samuti sellise heite seireks ja aruandluseks, mis tekib CO2 muul viisil kui torujuhtmete kaudu transpordil selle geoloogiliseks säilitamiseks, lennundusest tuleneva heite, sh lennunduse muu kui CO2 heite mõju seireks ja aruandluseks, ning hoonete, maanteetranspordi ja HKSiga hõlmamata tööstuse jaoks loodud uue heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud heite seireks ja aruandluseks. |
|
(3) |
Uue hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi puhul on artikli 3 punktis 69 esitatud mõiste „lõpptarbija“ määratlusse vaja lisada täpsem viide reguleeritud üksuse määratlusele, mis on esitatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis ae. |
|
(4) |
Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklit 5 tuleks muuta kajastamaks, et seire ja aruandluse täielikkus peaks kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktiga e hõlmama paikse käitise kõiki protsessi käigus ja põlemisel tekkivaid heitkoguseid, mis pärinevad kõnealuse direktiivi I lisas loetletud tegevuste ja muude otseselt seotud tegevustega seotud kõigist heiteallikatest ja lähtevoogudest. |
|
(5) |
Selleks et parandada biomassi, muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid, ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ja vähese süsinikuheitega sünteetilisi kütuseid käsitleva teabe kvaliteeti ning hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (7) kohast liikmesriikide aruandlust, peaksid käitajad tegema nende kütuste puhul nullmäärata ja nullmääraga süsinikuosast tuleneva heite seiret ja esitama vastavad andmed memokirjetena oma heitearuannetes. Selleks tuleks rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 24 kohase heitkoguste arvutamise standardmeetodi ja kõnealuse määruse artikli 25 kohase massibilansisüsteemi alusel määrata ja esitada iga vastava lähtevoo kohta nullmäärata ja nullmääraga biomassi, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ning vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütustega seotud parameetrid. Tuleb kehtestada erieeskirjad nullmäärata ja nullmääraga biomassi, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ning vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste koostisega seotud arvutustegurite, sealhulgas nullmääraga ja nullmäärata süsinikuosa kindlakstegemiseks. |
|
(6) |
Selleks et vältida massibilansisüsteemis koguheite süstemaatilist alahindamist, kui nullmääraga süsinikku esineb nii sisendvoogudes kui ka toodangus, on oluline, et käitajad määraksid nullmääraga süsiniku sisalduse toodangus. Tuleb esitada selged tõendid selle kohta, et alahindamist on välditud ja et nullmääraga süsinikuosade kogumass toodetud materjalides on võrdne sisendmaterjalides sisalduvate nullmääraga süsinikuosade kogumassiga. |
|
(7) |
Direktiiviga (EL) 2023/959 muudetud direktiivis 2003/87/EÜ on täpsustatud, et biomassi heitekoefitsient on null, kui biomass vastab direktiivis (EL) 2018/2001 biomasskütuste kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ alusel kohaldamiseks tehtud vajalikke kohandusi, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 14 osutatud rakendusaktides. Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 38 lõiget 5 tuleks muuta, et selgitada tingimusi, mille korral biomassist pärit heite puhul kehtib nullmäär, ja et viia see kooskõlla muudetud direktiiviga (EL) 2018/2001. Kui asjakohaseid säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume konkreetset liiki biomassi suhtes ei kohaldata, võib selle biomassi puhul kohe kohaldada nullmäära. Sellisel juhul peaksid ettevõtjad siiski tõendama, et kriteeriumid ei ole kohaldatavad. Kohaldatavust ja säästlikkust puudutavate tõendite hindamine on tõendamise oluline osa, mille raames tõendaja kontrollib seiremeetodi nõuetekohast kohaldamist, sealhulgas biomassi puhul nullmäära kohaldamist. Kui artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid on kohaldatavad, on nullmäära kohaldamiseks nende kriteeriumide täitmine nõutav. Biomassi, mis sellisel juhul kriteeriumidele ei vasta, tuleks käsitada fossiilkütusena. ELi HKSis heite suhtes nullmäära kohaldamine erineb direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 5 määratletud toetuskavadest. |
|
(8) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivi (EL) 2018/2001 (8) artikli 31a alusel luuakse liidu andmebaas, et võimaldada vedelate ja gaasiliste taastuvkütuste, ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ja vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste jälgitavust (edaspidi „liidu andmebaas“). Liidu andmebaas peaks olema täielikult toimiv 21. novembriks 2024. Kui biomassi puhul nõutakse vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning vedelate ja gaasiliste taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul vastavust kõnealuse direktiivi artiklis 29a sätestatud kriteeriumidele, siis tuleks säästlikkust kinnitavad tõendid esitada kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklitega 30 ja 31. Selle protsessi hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik tugineda liidu andmebaasis sisalduvatele ELi HKSi käitajate, õhusõiduki käitajate ja reguleeritud üksuste poolt esitatud tõenditele tehingute kohta, mis on seotud aruandeaasta jooksul ostetud ja kasutatud kütuse kogustega ning vastavate koguste tühistamisega liidu andmebaasis. Kui andmebaasides tühistatud koguste puhul ilmneb hiljem säästlikkuse tõendamise osas mittevastavus, parandab pädev asutus tõendatud heitkoguseid vastavalt. |
|
(9) |
Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 33 kohaselt peab proovide võtmine olema konkreetse partii puhul representatiivne ja erapooletu. Kui suitsugaasivoost võetakse pidevalt proove, tuleks analüüsimise sagedus viia kooskõlla selle protsessiga ja kogu aruandeaasta peaks olema katkematult hõlmatud. |
|
(10) |
Direktiiviga (EL) 2023/959 laiendati direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade ulatust, et hõlmata igasugune õli rafineerimine, igasugune raua tootmine, alumiiniumoksiidi ja vesiniku tootmine ning CO2 transportimine muude vahendite kui torujuhtmete kaudu. Selleks et tagada kooskõla direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga, tuleb rakendusmääruse (EL) 2018/2066 lisasid ajakohastada. |
|
(11) |
Direktiivis 2003/87/EÜ tunnistatakse ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ja muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste võimalikku rolli kasvuhoonegaaside heite vähendamisel sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Selleks et need kütused aitaksid kaasa süsinikuheite vähendamisele, peab nendega saavutatav kasvuhoonegaaside heite vähenemine vastama direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29a sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimummäärale ja see tuleb arvutada vastavalt metoodikale, mis on sätestatud kõnealuse artikli kohaselt vastu võetud õigusaktis. |
|
(12) |
Selliste ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste või muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste, mille keemilises koostises on süsinik (nt e-petrool või e-metanool), tootmiseks on vaja lähteainena süsinikku. Kuni süsiniku hinnastamine ei hõlma sellise toote, milles on kasutatud kogutud süsinikku, olelusringi kõiki etappe, eelkõige jäätmete põletamise etappi, tooks heitkoguste arvestamine toodetest atmosfääri vabanemise ajal kaasa heitkoguste alahindamise. Kui muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid või ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid toodetakse kogutud CO2-st direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud tegevuse raames, tuleks heidet arvestada selle tegevuse all. Selleks et vältida topeltarvestust ja samade heitkoguste eest topeltmaksmist, peaks direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud kriteeriumidele vastavatest muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest või ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva CO2 heite puhul olema heitekoefitsient null. |
|
(13) |
Vähese süsinikuheitega sünteetilised kütused peavad vastama kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2024/1788 (mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme) artikli 2 punktis 13. Vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste tootmiseks on vaja lähteainena süsinikku. Selleks et kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikliga 5 vältida ELi HKSis topeltarvestust, tuleks vähese süsinikuheitega sünteetilistest kütustest tuleneva heite puhul kohaldada nullmäära, kui kütustes sisalduv süsinik kuulub ELi HKSi kohaldamisalasse ja seda on seega juba arvesse võetud, ka juhul, kui selle heitekoefitsient on null, kui ei tulene teisiti läbivaatamisest, mis on seotud nullmääraga süsiniku põletamisega käitistes, mis vastavalt I lisa punktile 1 ei kuulu ELi HKSi kohaldamisalasse, kuna neis kasutatakse suures koguses biomassi. Muud päritolu süsinikku sisaldavatest vähese süsinikuheitega sünteetilistest kütustest tulenevat heidet tuleks käsitada fossiilkütustest tuleneva heitega samaväärselt. On vaja sätestada eeskirjad nullmääraga vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste osa määramiseks. |
|
(14) |
Ringlussevõetud süsinikupõhised kütused või muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused, mis ei vasta direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29a sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähenemise kriteeriumidele, ei võimalda fossiilkütustega võrreldes piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Seepärast tuleks selliste ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste või muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste põletamisel tekkivat heidet käsitada samaväärselt fossiilkütustest tuleneva heitega. Kuna fossiilkütuseid võib segada ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste või muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustega, on vaja kehtestada eeskirjad nullmääraga ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse või muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse osa määramiseks. |
|
(15) |
Rakendusmäärusega (EL) 2018/2066 tuleks kindlaks määrata seiremeetod, mida tuleks kohaldada sellistest muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest, ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest ja vähese süsinikuheitega sünteetilistest kütustest tuleneva heite suhtes, mille puhul kohaldatakse nullmäära. Tuleks lisada sätted, mis käsitlevad nullmääraga muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest, ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest ja vähese süsinikuheitega sünteetilistest kütustest tuleneva koguheite mahaarvamist, kui käitaja kasutab CO2 koguheite määramisel mõõtmispõhist meetodit. Taastuvkütuste või vähese süsinikuheitega kütuste jaoks toetuskavade väljatöötamisel jääb liikmesriikidele õigus kindlaks määrata, kuidas nad stimuleerivad erinevate muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste, ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste või vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste kasutamist. |
|
(16) |
Samuti tuleks lisada tingimused juhuks, kui mõõtmispõhist meetodit kasutatakse biomassi sisaldavate kütuste ja materjalide puhul ning biomassiosa võrdub nullmääraga biomassiosaga. Tuleks ka selgitada, millal need tingimused ei ole täidetud, ning sellisel juhul peaks käitaja järgima arvutuspõhise meetodiga seotud sätteid. |
|
(17) |
Kui käitise pakutud meetod hõlmab pidevat proovide võtmist suitsugaasivoost ja samal ajal tarbib paikne käitis võrgust maagaasi, tuleks topeltarvestuse vältimiseks määrata biogaasist tulenev CO2 laborianalüüsiga ja see kogus tuleks vastavalt arvata maha eelnevalt arvutuspõhise meetodiga määratud nullmääraga CO2 üldkogusest. |
|
(18) |
Direktiivis 2003/87/EÜ ei käsitleta negatiivset kasvuhoonegaaside heidet. Negatiivsete heitkoguste vältimiseks ei tohiks käitaja oma heitkogustest maha arvata CO2, mis tuleneb nullmääraga kütustest. Kui heidet kogutakse nii nullmääraga kui ka nullmäärata allikatest, tuleks selguse ja lihtsuse tagamiseks nullmäärata allikatest tuleneva CO2 kogus, mille saab käitaja heitkogustest maha arvata, määrata nullmääraga ja nullmäärata heite osakaalu alusel. |
|
(19) |
Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas märgitud tegevusalad „kasvuhoonegaaside transportimine geoloogiliseks säilitamiseks“ ja „kasvuhoonegaaside geoloogiline säilitamine“ hõlmavad kogu CO2, mida transporditakse ja säilitatakse direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilitamiskohas, olenemata CO2 geograafilisest ja füüsilisest päritolust. Selleks et vältida lünki seire- ja aruandlusraamistikus ning pakkuda CO2 transporditaristu või CO2 säilitamiskohtade käitajatele stiimuleid lekete minimeerimiseks, on vaja selgitada, et need käitajad peaksid tegema seiret ja esitama andmed kogu nende valduses olevast geoloogiliseks säilitamiseks ette nähtud CO2-st tuleneva heite kohta, sealhulgas juhul, kui see on pärit direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalast välja jäävatest tegevustest. |
|
(20) |
Kuna geoloogiliseks säilitamiseks ette nähtud CO2 transporditakse eeldatavasti eri transpordivahenditega, laiendati direktiiviga (EL) 2023/959 direktiivi 2003/87/EÜ I lisas sätestatud tegevuse „kasvuhoonegaaside transportimine geoloogiliseks säilitamiseks“ kohaldamisala kõigile transpordiliikidele. Seepärast on vaja läbi vaadata CO2 transpordiga seotud seire- ja aruandlussätted, et tagada nende kohaldamine mis tahes transpordiliigil põhineva CO2 transporditaristu suhtes. Kui transpordiliik on hõlmatud ka mõne muu direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluva tegevusega, tuleks heitkoguste topeltarvestuse vältimiseks kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teise tegevusega hõlmatud heitkogused CO2 transportimise piiridest välja jätta. |
|
(21) |
Geoloogilise säilitamise eesmärgil võidakse CO2 transportida pikkade vahemaade taha. Seetõttu võib CO2 olla teel pikka aega. Sellisel juhul on asjakohane võimaldada CO2 transporditaristu käitajale paindlikkust arvata asjaomasel aastal teatatavatest heitkogustest maha CO2 kogus, mis on kõnealuse aasta 31. detsembril veel teel, tingimusel et CO2 saadetis jõuab sihtkohta ja viiakse säilitamiskohta või mõnda muusse ELi HKSi kuuluvasse käitisesse hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks. |
|
(22) |
Muudetud direktiiviga 2003/87/EÜ muudeti heite määratlust nii, et see hõlmaks ka kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri. Seega tuleks ka neid ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena, välja arvatud juhul, kui neid säilitatakse vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud, nii et tavapärasel kasutamisel ja pärast toote olelusringi lõppu toimuva tavapärase tegevuse käigus need atmosfääri ei satu. Sellest tulenevalt tuleb rakendusmääruse (EL) 2018/2066 lisasid vastavalt ajakohastada, et võtta arvesse muul viisil kui otse atmosfääri paisatavaid kasvuhoonegaase ja vältida samal ajal heitkoguste topeltarvestust, kui kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, taaskasutatakse samas käitises või mõnes muus ELi HKSi kuuluvas käitises. Selleks et vältida põhjendamatuid häireid nendest muudatustest mõjutatud käitistes, tuleks nende kohaldamine edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2025, et anda piisavalt aega vajalikeks kohandusteks. |
|
(23) |
Lähtevoo oksüdatsioonikoefitsiendi või teisendusteguri määramisel tuleks atmosfääri paisatud süsinikmonooksiidi (CO) võtta arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena. CO-d, mis kantakse üle tootes või lähteainena, ei loeta direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvaks heiteks. |
|
(24) |
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaselt ei tule LHÜsid tagastada selliste kasvuhoonegaaside puhul, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks sellisel viisil, et need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise, sealhulgas pärast toote olelusringi lõppu toimuva tavapärase tegevuse käigus atmosfääri. On vaja lisada üldsäte, mille alusel käitajad määravad ja arvavad oma heitkogustest maha direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis loetletud tootes püsivalt keemiliselt seotuks peetava CO2 koguse, millega asendatakse säte, mis võimaldab maha arvata sadestatud kaltsiumkarbonaadis keemiliselt seotud CO2. |
|
(25) |
Võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõiget 5, on muu kui CO2 heite mõju seire-, aruandlus- ja tõendamisraamistik süsiniku hinnastamisest eraldiseisev. Lennunduse muud kui CO2 heite mõju ja tehnoloogilisi lahendusi käsitlev teadus- ja innovatsioonitegevus käib ELis alates 1994. aastast ning seda tuleks jätkata. Võttes arvesse muu kui CO2 heite mõjuga seotud ebakindlust, on väga oluline alustada muu kui CO2 heite mõju seiret, aruandlust ja tõendamist, et tagada mõju teaduslik valideerimine. |
|
(26) |
Õhusõiduki käitajad peaksid alates 1. jaanuarist 2025 tegema reaktiivmootoriga lennukite tegevusega kaasneva muu kui CO2 heite mõju seiret, mis võimaldab arvutada CO2 ekvivalendi (CO2(e)) lennu kohta. Õhusõiduki käitajad peaksid esitama aruande lennunduse muu kui CO2 heite mõju kohta kord aastas. Selleks et hõlbustada muu kui CO2 heite mõjuga seotud seire-, aruandlus- ja tõendamistegevusega alustamist, on aruandlus 2025. ja 2026. aastal nõutav ainult kahe Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asuva lennuvälja vaheliste marsruutide ja EMPs asuvalt lennuväljalt Šveitsi või Ühendkuningriiki väljuvate marsruutide puhul, kuigi aruandlus võib hõlmata ka kõiki marsruute. 2025. ja 2026. aasta puhul on võimalik esitada aruanne ka teistest lendudest tuleneva muu kui CO2 heite mõju kohta. |
|
(27) |
Halduskoormuse vähendamiseks peaksid õhusõiduki käitajad esitama ühe nii CO2 heidet kui ka muud kui CO2 heite mõju käsitleva seirekava. |
|
(28) |
Et paremini mõista mõju kliimale, tuleks CO2(e) arvutamisel lennu kohta kasutada kolme eri ajahorisontide globaalse soojendamise potentsiaali – GWP20, GWP50 ja GWP100 –, kohaldades rakendusmääruses (EL) 2018/2066 määratletud mõjusust ning kasutades komisjoni loodud lennunduse muu kui CO2 heite mõju seire süsteemi (NEATS), et GWPd täpsustada. |
|
(29) |
Selleks et arvutada CO2(e) muu kui CO2 heite mõju kohta, peaksid õhusõiduki käitajad kasutama CO2(e) arvutamise meetodit. See meetod hõlmab mooduleid kütusekulu ja eri heitkoguste (NOx, CO, süsivesinikud) hindamiseks ning mudeleid, millega arvutatakse CO2(e) rakendusmääruse (EL) 2018/2066 IIIa ja IIIb lisas kirjeldatud sisendandmete ja standardväärtuste abil, kui esineb andmelünki. |
|
(30) |
Võib kasutada konservatiivseid standardväärtusi, et mitte soodustada teatatavate heitkoguste alahindamist. Kui õhusõiduki käitaja hangitud andmed ei ole kättesaadavad, tuleb jätkata tööd, et võimaldada mõõdetud väärtuste esitamist parima kättesaadava teabe põhjal. Standardväärtustele tuginemine vähendab andmete täpsust. |
|
(31) |
Kuna on oluline pakkuda asjakohaseid vahendeid, et piirata lennunduse muu kui CO2 heite mõju seire, aruandluse ja tõendamisega seotud halduskoormust, võivad õhusõiduki käitajad tugineda komisjoni pakutavale infotehnoloogiavahendile NEATS. Õhusõiduki käitajad võivad samuti otsustada kasutada oma või kolmanda isiku infotehnoloogiavahendeid, tingimusel et need vahendid on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 sätetega, eelkõige artikliga 56a, ning et komisjon on need heaks kiitnud. |
|
(32) |
Õhusõiduki käitajad peaksid seireandmeid, sealhulgas lennuandmeid ja teavet õhusõidukite kohta, turvaliselt koguma ja säilitama. Selleks võivad õhusõiduki käitajad kasutada komisjoni IT-vahendit ja/või kolmandate isikute ressursse, tagades konfidentsiaalsuseeskirjade järgimise ja andmete juurdepääsetavuse tõendamise eesmärgil. |
|
(33) |
Olukorras, kus õhusõiduki käitaja andmeid ei esita, peaks NEATS suutma arvutada CO2(e) automaatselt välistest allikatest kogutud andmete ning rakendusmääruse (EL) 2018/2066 IIIa ja IIIb lisas kirjeldatud standardväärtuste põhjal. |
|
(34) |
Kui IT-vahendid ei ole kättesaadavad, peaksid õhusõiduki käitajad ajutise meetmena tegema lendu käsitleva olulise teabe ja õhusõiduki omaduste seiret. |
|
(35) |
Kui ühtne numbriline ilmaprognoosi referentsmudel ei ole kasutamiseks kättesaadav, peaksid õhusõiduki käitajad kasutama ajutise meetmena asukohapõhist lihtsustatud meetodit, et arvutada lennunduse muu kui CO2 heite mõju CO2 ekvivalentides. |
|
(36) |
Väikeheitetekitajad võivad halduskoormuse vähendamiseks otsustada kasutada asukohapõhist lihtsustatud meetodit, et arvutada lennunduse muu kui CO2 heite mõju CO2 ekvivalentides. |
|
(37) |
ELi HKSi rakendamise kohta saadud tagasiside põhjal on vaja veelgi hõlbustada õhusõiduki käitaja kindlakstegemist vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktile o ja lisada sellesse protsessi veel üks samm. |
|
(38) |
Selleks et viia omavahel kooskõlla direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a lõike 4 ja käesoleva määruse sätted väikeheitetekitajate määratluse osas, tuleks käesolevat määrust ajakohastada, et võimaldada kõnealuse direktiivi artikli 28a lõikes 4 määratletud kriteeriumidele vastavatel käitajatel kasutada Eurocontroli rakendatavaid kütuse hindamise vahendeid. |
|
(39) |
Aruandlusnõuetel on oluline roll heite nõuetekohase seire ja õigusaktide täitmise tagamisel. Nende aruandlusnõuete ühtlustamiseks tuleks õhusõiduki käitajatele kehtestada asjakohased aruandluseeskirjad eri liiki alternatiivsete lennukikütuste, sealhulgas biokütuste, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste, ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kohaselt loodud ELi HKSi toetussüsteemi tingimustele vastavate muude kütuste kasutamise kohta. |
|
(40) |
Õhusõiduki käitajate lisamiseks ELi HKSi või ICAO rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) kasutatakse heite läviväärtusi. Õhusõiduki käitajaid võib lugeda väikeheitetekitajateks või lubada neil kasutada lihtsustatud vahendeid. Kooskõlas ELi HKSi eesmärgiga ja ICAO CORSIA süsteemi põhimõtetega ei tohiks nende heite läviväärtuste arvutamisel arvesse võtta selliste kütuste võimalikku kasutamist, mille heitekoefitsient on null. Seepärast on asjakohane kehtestada nende läviväärtuste arvutamiseks esmane heitekoefitsient. |
|
(41) |
Kooskõlas direktiiviga (EL) 2023/959 algab LHÜde tagastamine uue hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite jaoks loodud heitkogustega kauplemise süsteemi alusel alles 2028. aastal 2027. aasta heitkoguste kohta. Heitkoguste seire ja aruandlus uue heitkogustega kauplemise süsteemi raames algab siiski 1. jaanuaril 2025. Hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks tuleks piisavalt varakult kehtestada selged seire- ja aruandluseeskirjad, et hõlbustada nõuetekohast rakendamist liikmesriikides. Selleks et vähendada halduskoormust, tagada seiremeetodite järjepidevus ning kasutada ära paiksete käitiste ja lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisest saadud kogemusi, on asjakohane kehtestada uue süsteemi jaoks asjakohased eeskirjad. |
|
(42) |
Selleks et tagada kindel seiretäpsuse tase ning vähendada reguleeritud üksuste ja pädevate asutuste halduskoormust, tuleks kohaldamisalakoefitsienti kohaldada pärast reguleeritud üksuse ja kütusevoogude kategoriseerimist. See peaks võimaldama täpsemat seiret ja hoidma ära seirekavade tarbetuid muudatusi ning seeläbi vähendama reguleeritud üksuste ja pädevate asutuste halduskoormust. |
|
(43) |
Halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane kehtestada väikeste heitkogustega reguleeritud üksustele erieeskirjad ja võimaldada pädevatele asutustele paindlikkust reguleeritud üksuste kategoriseerimisel. |
|
(44) |
Uute meetmete rakendamise hõlbustamiseks on asjakohane näha ette enne 2027. aastat rakendatav tähtajaline erand kohaldamisalakoefitsiendi kohaldamisest pärast kategoriseerimist. On asjakohane, et pädevatel asutustel oleks võimalik liigitada reguleeritud üksus väikeste heitkogustega reguleeritud üksuseks või lubada reguleeritud üksusel klassifitseerida end ja iga kütusevoog heitkoguste põhjal pärast kohaldamisalakoefitsiendi kohaldamist, võtmata arvesse nullmääraga kütustest tulenevat CO2, kui pädevale asutusele on võimalik tõendada, et klassifitseerimiseks kasutatud kohaldamisalakoefitsient jääb ka järgnevatel aastatel representatiivseks. |
|
(45) |
Tõendamise hõlbustamiseks on asjakohane, et paiksete käitiste käitajad, õhusõiduki käitajad, laevandusettevõtjad ja reguleeritud üksused esitavad teabe direktiivi 2003/87/EÜ I lisas osutatud tegevusaladel kasutatud kütuste kohta koos aastaheite aruandega. Ostetud ja kasutatud kütuste koguste kohta ei tohiks nõuda eraldi aruannet. Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/2066 vastavalt muuta. |
|
(46) |
Selleks et hõlbustada reguleeritud üksuste seirekavade nõuetekohast ja ühtlustatud esitamist pädevatele asutustele ning võttes arvesse sätteid, mis on juba vastu võetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/2122, (9) millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066, tuleks kõiki käesoleva määruse sätteid, mis on seotud hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite jaoks kehtestatud uue heitkogustega kauplemisega, kohaldada alates 1. juulist 2024. |
|
(47) |
Direktiivis 2003/87/EÜ on juba ette nähtud, et õhusõiduki käitajate kasutatavatest muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest tuleneva heite suhtes kohaldatakse nullmäära enne rakendusmääruse (EL) 2018/2066 käesoleva muudatuse jõustumist. Selleks et tagada järjepidevus, selgus ja võrdsed tingimused, tuleks seega nullmääraga muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest, ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest ja vähese süsinikuheitega sünteetilistest kütustest tuleneva heite seire ja aruandluse eeskirju kohaldada alates 1. jaanuarist 2024. |
|
(48) |
Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) 2018/2066 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid järgmise kohta:
Artikkel 2 Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ I ja III lisas loetletud tegevusalade kohta kindlaks määratud kasvuhoonegaaside heitkoguste seire ja aruandluse suhtes, paiksete käitiste tegevusandmete suhtes, lennutegevuste, sh lennunduse muu kui CO2 heite mõju suhtes ning kõnealuse direktiivi III lisas osutatud tegevuste käigus tarbimisse lubatud kütuse koguste suhtes. Seda kohaldatakse järgmise suhtes:
Lennunduse muu kui CO2 heite mõju seire ja aruandlus alates 2025. aastast hõlmab igasugust muud kui CO2 heite mõju, mis tuleneb direktiivi I lisas loetletud lennutegevustest, millega on seotud Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asuv lennuväli. 2025. ja 2026. aastal avalduva muu kui CO2 heite mõju seire ja aruandluse puhul nõutakse sellist aruandlust aga ainult kahe EMPs asuva lennuvälja vaheliste marsruutide ja EMPs asuvalt lennuväljalt Šveitsi või Ühendkuningriiki väljuvate marsruutide kohta. 2025. ja 2026. aastal muudest lendudest tuleneva muu kui CO2 heite mõju kohta võib aruande esitada vabatahtlikult.“ |
|
2) |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „ Artikkel 4 Käitajad ja õhusõiduki käitajad täidavad neile direktiivi 2003/87/EÜ alusel pandud kasvuhoonegaaside heite ning lennunduse muu kui CO2 heite mõju seire ja aruandluse kohustusi kooskõlas käesoleva määruse artiklites 5–9 sätestatud põhimõtetega.“ |
|
4) |
Artikli 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Seire ja aruandlus on täielikud ning hõlmavad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustega ja muude kõnealuse direktiivi artikli 24 alusel lisatud asjaomaste tegevustega ning käitise piiridesse kuuluvate seotud tegevustega seotud kõigist heiteallikatest ja lähtevoogudest pärinevaid protsessi käigus ja põlemisel tekkivaid nende tegevustega seoses kindlaks määratud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, vältides samal ajal topeltarvestust.“ |
|
5) |
Artiklisse 6 lisatakse lõige 3: „3. Õhusõiduki käitajad koguvad, registreerivad, koostavad, analüüsivad ja dokumenteerivad seireandmeid, sealhulgas eeldusi, võrdlusandmeid, tegevusandmeid ja arvutustegureid läbipaistval viisil, mis võimaldab tõendajal ja pädeval asutusel lennunduse muu kui CO2 heite mõju määramise tulemusi reprodutseerida.“ |
|
6) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Käitajad ja õhusõiduki käitajad tagavad põhjendatud kindlusega esitatavate heiteandmete ja muud kui CO2 heite mõju käsitlevate andmete usaldusväärsuse. Nad kasutavad heitkoguste ja muu kui CO2 heite mõju määramiseks käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid seiremeetodeid. Esitatud heiteandmetes ja muud kui CO2 heite mõju käsitlevates andmetes ning nendega seotud avalikustatavas teabes ei tohi olla komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2067 (*1)artikli 3 punktis 6 määratletud olulisi väärkajastamisi ega kallutatust teabe valikul ja esitamisel ning need peavad andma usaldusväärse ja tasakaalustatud ülevaate käitise või õhusõiduki käitaja heitkogustest ja lennunduse muust kui CO2 heite mõjust. Seiremeetodi valimisel tuleb leida sobiv tasakaal suuremast täpsusest tuleneva kasu ja lisakulude vahel. Seire ja aruandluse eesmärk on saavutada suurim võimalik täpsus, kui see on tehniliselt teostatav ega põhjusta põhjendamatuid kulusid. (*1) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2067/oj).“ " |
|
7) |
Artikli 11 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Iga käitaja või õhusõiduki käitaja teeb kasvuhoonegaaside heite ja muu kui CO2 heite mõju seiret pädeva asutuse poolt kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12 kinnitatud seirekava alusel vastavalt selle käitise või lennutegevuse olemusele ja toimimisele, mille suhtes kava kohaldatakse.“ |
|
8) |
Artikli 14 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt aa:
|
|
9) |
Artikli 15 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
|
|
10) |
Artikli 18 lõike 2 teises lõigus, artikli 19 lõike 2 punktides a, b ja c, artikli 19 lõikes 5, artikli 38 lõikes 1 ning artikli 47 lõike 2 punktides a ja b asendatakse mõiste „biomass“ mõistega „nullmääraga süsinik“. |
|
11) |
Artikli 19 lõige 6 jäetakse välja. |
|
12) |
Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:
|
|
13) |
Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:
|
|
14) |
Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:
|
|
15) |
Artikli 37 lõike 2 viimane lõik asendatakse järgmisega: „Kui kasutatakse segakütust, siis peab käitaja esitama tõendid selle kohta, et esimese lõigu punkti a või b kohaldamine ei põhjusta heitkoguste alahindamist.“ |
|
16) |
2. jao 5. alajao pealkiri asendatakse järgmisega: „ Biomassi, vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste käsitlemine “. |
|
17) |
Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:
|
|
18) |
Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:
|
|
19) |
Lisatakse järgmine artikkel 39a: „ Artikkel 39a Muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või vähese süsinikuheitega sünteetilise osa ja nullmääraga muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või nullmääraga vähese süsinikuheitega sünteetilise osa määramine 1. Kui käitaja ei saa määrata muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid, ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid või vähese süsinikuheitega sünteetilisi kütuseid sisaldavate kütuste või materjalide muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või vähese süsinikuheitega sünteetilist osa kooskõlas lõikega 2, eeldab käitaja vastavate kütuste puudumist ning kohaldab vastavate osade standardväärtusena 0 %. 2. Käitaja määrab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 1 kohase massibilansi alusel järgmised kütuste koostisega seotud arvutustegurid:
Kui käitaja ei soovi kohaldada nullmäära, võib ta erandina esimesest lõigust kasutada muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või vähese süsinikuheitega sünteetilise osa puhul muid meetodeid, näiteks materjalibilanssi segamis- või tootmisprotsessis, millest kütus või materjal saadakse. 3. Sellistes kütustes sisalduvat süsinikku, mis direktiivi (EL) 2018/2001 alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 29a sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavad muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused või ringlussevõetud süsinikupõhised kütused, loetakse nullmääraga süsinikuks. Vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29a sätestatud kriteeriumidele hinnatakse kõnealuse direktiivi artikli 30 ja artikli 31 lõike 1 kohaselt. Kriteeriumid võib lugeda täidetuks ka juhul, kui käitaja esitab tõendid sellise muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste koguse ostmise kohta, mis on seotud vastava koguse tühistamisega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31a kohaselt loodud liidu andmebaasis või liikmesriigi poolt kõnealuse direktiivi artikli 31a lõike 5 kohaselt loodud riiklikus andmebaasis. Kui nimetatud andmebaasides tühistatud koguste puhul ilmneb hiljem säästlikkuse tõendamise osas mittevastavus, parandab pädev asutus tõendatud heitkoguseid vastavalt. Kui muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus või ringlussevõetud süsinikupõhine kütus ei vasta esimeses lõigus osutatud kriteeriumidele, käsitatakse selles sisalduvat süsinikku fossiilse süsinikuna. 4. Vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste suhtes kohaldatakse nullmäära, kui neis sisalduva süsiniku eest on eelnevalt tagastatud LHÜsid direktiivi 2003/87/EÜ alusel, välja arvatud juhul, kui kogutud süsinik on käesoleva määruse artikli 3 punktis 38f määratletud nullmääraga süsinik. Vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29a lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele hinnatakse kõnealuse direktiivi artikli 30 ja artikli 31 lõike 1 kohaselt. Kriteeriumid võib lugeda täidetuks ka juhul, kui käitaja esitab tõendid sellise vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste koguse ostmise kohta, mis on seotud vastava koguse tühistamisega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31a kohaselt loodud liidu andmebaasis või liikmesriigi poolt kõnealuse direktiivi artikli 31a lõike 5 kohaselt loodud riiklikus andmebaasis. Kui nimetatud andmebaasides tühistatud koguste puhul ilmneb hiljem säästlikkuse tõendamise osas mittevastavus, parandab pädev asutus tõendatud heitkoguseid vastavalt. Muudel juhtudel käsitatakse vähese süsinikuheitega sünteetilistes kütustes sisalduvat süsinikku fossiilse süsinikuna. 5. Käitaja võib maagaasi muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa ja identse nullmääraga muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa, kui selliseid osi on maagaasivõrku juhitud, määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse ostuaruandeid, tingimusel et käitaja esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et:
Käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise võib lugeda tõendatuks, kui käitaja esitab tõendid sellise gaasilise muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse koguse ostmise kohta, mis on seotud vastava koguse tühistamisega direktiivi 2018/2001 artikli 31a kohaselt loodud liidu andmebaasis või liikmesriigi poolt kõnealuse direktiivi artikli 31a lõike 5 kohaselt loodud riiklikus andmebaasis. Kui nimetatud andmebaasides tühistatud koguste puhul ilmneb hiljem säästlikkuse tõendamise osas mittevastavus, parandab pädev asutus tõendatud heitkoguseid vastavalt.“ |
|
20) |
Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:
|
|
21) |
Artikli 44 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Käitaja arvutab heitkoguste või ülekantud CO2koguste määramise seisukohast asjakohaste parameetrite, sealhulgas kontsentratsioonide ja voo tunni keskmised mõõtmispõhise meetodi abil, kasutades kõiki konkreetse tunni kohta saada olevaid andmepunkte.“ |
|
22) |
Artiklis 46 ja I lisa punkti 1 alapunkti 7 alapunktides a, b ja c asendatakse mõiste „transpordivõrk“ mõistega „CO2 transporditaristu“. |
|
23) |
Artikli 47 lõike 2 viimane lõik jäetakse välja. |
|
24) |
Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:
|
|
25) |
Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:
|
|
26) |
Lisatakse järgmine artikkel 49a: „Artikkel 49a Tootes püsivalt keemiliselt seotud heitkogused 1. Käitaja arvab käitise heitkogustest maha direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud tegevusaladel nullmäärata süsinikust tuleneva CO2 koguse, mida ei paisata käitisest atmosfääri, vaid mis on püsivalt keemiliselt seotud tootes, mis on loetletud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaselt vastu võetud delegeeritud määruses. Kui CO2 tuleneb materjalidest või kütustest, mis sisaldavad nullmääraga süsinikuosa, arvab käitaja käitise heitkogustest maha üksnes sellise CO2 koguse, mis on püsivalt keemiliselt seotud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaselt vastu võetud delegeeritud määruses loetletud tootes ja mis on proportsionaalne selle süsinikuosaga, mis ei tulene nullmääraga süsinikust. 2. Selleks, et määrata lõikes 1 sätestatud erisustele vastavas tootes seotud CO2 kogus, kohaldab käitaja kas standardmeetodit kooskõlas käesoleva määruse II lisa punktidega 2 ja 4 või massibilanssi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 25, kasutades selle arvutuse jaoks asjakohaste lähtevoogudena kütuseid ja materjale, mis sisenevad protsessi ja väljuvad protsessist, milles CO2 keemiliselt seotakse, võttes samal ajal arvesse protsessiga seotud põlemisel tekkivaid heitkoguseid. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud kõrgeimat määramistasandit, mis on samas lisas CO2 heidet tekitava tegevuse jaoks esitatud. Käitaja võib siiski kohaldada sellest ühe võrra madalamat määramistasandit, kui ta tõendab pädevale asutusele veenvalt, et käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud kõrgeima määramistasandi kohaldamine ei ole tehniliselt teostatav või sellega kaasnevad põhjendamatud kulud.“ |
|
27) |
IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „ LENNUNDUSE HEITKOGUSTE JA MUU KUI CO2 HEITE MÕJU SEIRE “ . |
|
28) |
Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:
|
|
29) |
Artikli 52 lõike 1 kaks esimest lõiku asendatakse järgmisega: „1. Hiljemalt neli kuud enne seda, kui õhusõiduki käitaja alustab direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud lennutegevust, esitab ta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12 pädevale asutusele heitkoguste ja lennunduse muu kui CO2 heite mõju seiret ja aruandlust käsitleva seirekava. Erandina esimesest lõigust esitab õhusõiduki käitaja, kes esimest korda teostab sellist direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud lennutegevust või teeb sellist muu kui CO2 heite mõju seiret ja aruandlust, mida ei olnud võimalik neli kuud enne tegevuse algust ette näha, pädevale asutusele seirekava ilma põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kuus nädalat pärast kõnealuse tegevuse teostamist. Õhusõiduki käitaja esitab pädevale asutusele piisavad põhjendused selle kohta, miks seirekava ei olnud võimalik esitada neli kuud enne tegevuse algust.“ |
|
30) |
Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:
|
|
31) |
Lisatakse järgmine artikkel 53a: „Artikkel 53a Alternatiivsete lennukikütuste kasutamise aruandlust käsitlevad eeskirjad 1. Õhusõiduki käitaja teeb kasutatud alternatiivsete lennukikütuste koguse seiret ja teatab selle koguse iga lennu või lennuväljapaariga seostatuna. 2. Kui alternatiivsed lennukikütused toimetatakse õhusõiduki juurde füüsiliselt tuvastatavate partiidena, esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et alternatiivne lennukikütus on seostatud lennuga, mis järgneb vahetult lennuki tankimisele asjaomase lennu jaoks. Kui toimub mitu järjestikust lendu, mille vahel kütust ei tangita, jaotab õhusõiduki käitaja alternatiivse kütuse koguse ja omistab selle nendele lendudele proportsionaalselt kõnealuste lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga. 3. Kui alternatiivset lennukikütust ei saa lennuväljal konkreetse lennuga füüsiliselt seostada, seostab õhusõiduki käitaja kütuse oma lendudega, mille puhul tuleb lubatud heitkoguse ühikud tagastada kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikega 3, proportsionaalselt asjaomaselt lennuväljalt väljuvate kõnealuste lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga. Sellega seoses peab õhusõiduki käitaja esitama pädevale asutusele tõendid selle kohta, et alternatiivne lennukikütus toimetati stardilennuvälja tankimissüsteemi aruandeperioodil või kuni kolm kuud enne aruandeperioodi algust või kuni kolm kuud pärast aruandeperioodi lõppu. 4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et:
Punktide i–iii kohaldamisel eeldatakse, et pärast lendu ja enne tankimist paakidesse jäänud kütus on 100 % fossiilkütus. Punktis iv osutatud nõuetele vastavuse tõendamiseks võib õhusõiduki käitaja kasutada andmeid, mis on salvestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31a kohaselt loodud liidu andmebaasi või liikmesriigi poolt kõnealuse direktiivi artikli 31a lõike 5 kohaselt loodud riiklikku andmebaasi.“ |
|
32) |
Artiklid 54 ja 54a asendatakse järgmisega: „ Artikkel 54 Biokütuste biomassiosa määramine 1. Õhusõiduki käitaja määrab biokütuseid sisaldavate lennuki segakütuste biomassiosa. Õhusõiduki käitaja võib kas eeldada biokütuse puudumist ja kohaldada fossiilse osa standardväärtust 100 % või määrata biokütuse osa kooskõlas lõikega 2 või 3. Puhaste biokütuste puhul kasutab õhusõiduki käitaja biomassiosa standardväärtust 100 %. Erandina esimesest lõigust võib biokütuseid sisaldavaid lennuki segakütuseid kasutav õhusõiduki käitaja otsustada teha biokütuse sisalduse ja fossiilse lennukikütuse sisalduse seiret eraldi lähtevoogudena, kui kütusetarnijate esitatavad tõendid seda võimaldavad. 2. Kui biokütused segatakse füüsiliselt fossiilkütustega ja need toimetatakse õhusõiduki juurde füüsiliselt tuvastatavate partiidena, võib õhusõiduki käitaja teha biomassiosa määramiseks artiklite 32–35 kohaseid analüüse, võttes aluseks asjakohase standardi ja kõnealustes artiklites sätestatud analüüsimeetodid, tingimusel et pädev asutus on selle standardi ja nende analüüsimeetodite kasutamise heaks kiitnud. Kui õhusõiduki käitaja tõendab pädevale asutusele, et sellised analüüsid tooksid kaasa põhjendamatud kulud või ei ole tehniliselt teostatavad, võib õhusõiduki käitaja võtta biokütuse sisalduse hindamisel aluseks ostetud fossiilkütuste ja biokütuste segamise materjalibilansi. Kui biomassiosa määramisel kasutati massibilanssi vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikele 1, ei nõuta tõendeid põhjendamatute kulude või tehnilise teostatavuse kohta. 3. Kui ostetud biokütusepartiisid ei toimetata füüsiliselt konkreetse õhusõiduki juurde, ei kasuta õhusõiduki käitaja kasutatud kütuste biomassiosa määramiseks analüüse. Õhusõiduki käitaja võib biomassiosa määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega biokütuse ostuaruandeid. Artikkel 54a Erisätted nõuetele vastavate lennukikütuste kohta 1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kohaldamiseks kehtestab ärilisel eesmärgil tegutsev õhusõiduki käitaja kirjaliku menetluse ning dokumenteerib, rakendab ja hoiab seda käigus, et teha allahelikiirusega lendude jaoks kasutatud puhaste nõuetele vastavate lennukikütuste koguste (tonnides) seiret, ning esitab oma aastaheite aruandes eraldi memokirjena nõuetele vastavate lennukikütuste väidetavad kogused. 2. Lõike 1 kohaldamisel tagab õhusõiduki käitaja, et kõik nõuetele vastava lennukikütuse väidetavad kogused on sertifitseeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 või mõne muu määruse 2023/2405 alusel lubatud sertifitseerimissüsteemiga. Pädev asutus võib lubada õhusõiduki käitajal kasutada andmeid, mis on salvestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31a kohaselt loodud liidu andmebaasi või liikmesriigi poolt kõnealuse direktiivi artikli 31a lõike 5 kohaselt loodud riiklikku andmebaasi. Kui nimetatud andmebaasides tühistatud koguste puhul ilmneb hiljem säästlikkuse tõendamise osas mittevastavus, parandab pädev asutus puhaste nõuetele vastavate lennukikütuste tõendatud koguseid vastavalt. 3. Lennuki segakütuste puhul võib õhusõiduki käitaja kas eeldada nõuetele vastava lennukikütuse puudumist ja kohaldada fossiilse osa standardväärtust 100 % või määrata puhta nõuetele vastava lennukikütuse koguse kooskõlas lõikega 3a. 3a. Puhta nõuetele vastava lennukikütuse koguse määramiseks summeerib õhusõiduki käitaja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 alusel nõuetele vastavate puhaste alternatiivkütuste kogused, mis on määratud kooskõlas käesoleva määruse artikli 53 lõikega 1. Puhtad nõuetele vastavad kütused seostatakse iga lennu või lennuväljapaariga kooskõlas lõikega 4 või 5. 4. Kui nõuetele vastavad lennukikütused toimetatakse õhusõiduki juurde füüsiliselt tuvastatavate partiidena, esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et nõuetele vastav lennukikütus on seostatud lennuga, mis järgneb vahetult lennuki tankimisele asjaomase lennu jaoks. Kui toimub mitu järjestikust lendu, mille vahel kütust ei tangita, jaotab õhusõiduki käitaja nõuetele vastavate lennukikütuste koguse ja omistab selle nendele lendudele proportsionaalselt kõnealuste lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga. 5. Kui nõuetele vastavat lennukikütust ei saa lennuväljal konkreetse lennuga füüsiliselt seostada, seostab õhusõiduki käitaja kütuse oma lendudega, mille puhul tuleb lubatud heitkoguse ühikud tagastada kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikega 3, ja kõnealuse direktiivi artikli 3c lõikega 8 hõlmatud lendudega proportsionaalselt asjaomaselt lennuväljalt väljuvate kõnealuste lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga. Selleks peab õhusõiduki käitaja esitama pädevale asutusele tõendid selle kohta, et nõuetele vastav lennukikütus toimetati stardilennuvälja tankimissüsteemi aruandeperioodil või kuni kolm kuud enne aruandeperioodi algust või kuni kolm kuud pärast aruandeperioodi lõppu. 6. Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et:
Punktide a, b ja c kohaldamisel eeldatakse, et pärast lendu ja enne tankimist paakidesse jäänud kütus on 100 % nõuetele mittevastav kütus. Punktis d osutatud nõuetele vastavuse tõendamiseks võib õhusõiduki käitaja kasutada andmeid, mis on salvestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31a kohaselt loodud liidu andmebaasi või liikmesriigi poolt kõnealuse direktiivi artikli 31a lõike 5 kohaselt loodud riiklikku andmebaasi.“ |
|
33) |
Lisatakse järgmised artiklid 54b ja 54c: „Artikkel 54b Muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse, ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse või vähese süsinikuheitega sünteetilise osa määramine 1. Õhusõiduki käitaja määrab muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või vähese süsinikuheitega sünteetilise osa selliste lennuki segakütuste puhul, mis sisaldavad muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütust või ringlussevõetud süsinikupõhist kütust või vähese süsinikuheitega sünteetilist kütust. Õhusõiduki käitaja võib kas eeldada muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse või vähese süsinikuheitega sünteetilise kütuse puudumist ja kohaldada fossiilse osa standardväärtust 100 % või määrata muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või vähese süsinikuheitega sünteetilise osa kooskõlas lõikega 2 või 3. Puhta muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse või puhta vähese süsinikuheitega sünteetilise kütuse puhul kasutab õhusõiduki käitaja muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või vähese süsinikuheitega sünteetilise osa standardväärtust 100 %. Erandina esimesest lõigust võib muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütust või ringlussevõetud süsinikupõhist kütust või vähese süsinikuheitega sünteetilist kütust sisaldavaid lennuki segakütuseid kasutav õhusõiduki käitaja otsustada teha muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse sisalduse või vähese süsinikuheitega sünteetilise kütuse sisalduse ning muu fossiilse lennukikütuse sisalduse seiret eraldi lähtevoogudena, kui kütusetarnijate esitatavad tõendid seda võimaldavad. 2. Kui muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus või ringlussevõetud süsinikupõhine kütus või vähese süsinikuheitega sünteetiline kütus segatakse füüsiliselt fossiilkütustega ja toimetatakse õhusõiduki juurde füüsiliselt tuvastatavate partiidena, võtab õhusõiduki käitaja muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse sisalduse või vähese süsinikuheitega sünteetilise kütuse sisalduse hindamisel aluseks massibilansi vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikele 1, kajastades ostetud fossiilkütuste ning muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse või vähese süsinikuheitega sünteetilise kütuse segamist. 3. Kui ostetud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse või vähese süsinikuheitega sünteetilise kütuse partiisid ei toimetata füüsiliselt konkreetse õhusõiduki juurde, võib õhusõiduki käitaja kasutada muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa või vähese süsinikuheitega sünteetilise osa määramiseks samaväärse energiasisaldusega muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse või vähese süsinikuheitega sünteetilise kütuse ostuaruandeid. Artikkel 54c Õhusõiduki käitajate poolt biokütuste, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste või vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste suhtes nullmäära kohaldamine 1. Õhusõiduki käitaja võib arvata lennuki segakütuse biomassiosa nullmääraga biomassiosa hulka üksnes nii suures ulatuses, kui segakütuses sisalduv biokütus vastab artikli 38 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. 2. Õhusõiduki käitaja võib lennuki segakütuse muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa arvata nullmääraga muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa hulka üksnes nii suures ulatuses, kui segakütuses sisalduv muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus või ringlussevõetud süsinikupõhine kütus vastab artikli 39a lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele. 3. Õhusõiduki käitaja võib lennuki segakütuse vähese süsinikuheitega sünteetilise osa arvata nullmääraga vähese süsinikuheitega sünteetilise osa hulka üksnes nii suures ulatuses, kui segakütuses sisalduv vähese süsinikuheitega sünteetiline kütus vastab artikli 39a lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele. 4. Õhusõiduki käitaja võib väita nullmääraga biokütuste, nullmääraga muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste või nullmääraga vähese süsinikuheitega sünteetiliste kütuste kasutust lendude jaoks, mille puhul tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikega 3, ainult nii suures ulatuses, kui need nullmääraga kütused vastavad kooskõlas käesoleva määruse artikliga 53a määratud maksimaalsele kütusekasutusele.“ |
|
34) |
Artikli 55 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Erandina artiklist 53 võivad väikeheitetekitajad ja õhusõiduki käitajad, kelle aastane koguheide, mis tuleneb muudest kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a lõike 1 punktis a ja artikli 3c lõikes 8 osutatud lendudest, on alla 3 000 tonni CO2, hinnata kütusekulu lennujaamapaari vahemaa alusel, kasutades Eurocontroli või muu asjakohase organisatsiooni vahendeid, mille abil saab töödelda kõiki lennuliikluse jaoks olulisi andmeid ja vältida heitkoguste alahindamist.“ |
|
35) |
Lisatakse järgmised artiklid 56a ja 56b: „Artikkel 56a Lennunduse muu kui CO2 heite mõju CO2 ekvivalendi arvutamine 1. Õhusõiduki käitaja seirab reaktiivmootoriga lennukite tegevusega kaasneva muu kui CO2 heite mõju CO2 ekvivalentides (CO2(e)) lennu kohta. 2. Õhusõiduki käitaja kasutab selleks, et arvutada CO2(e) lennu kohta, globaalse soojendamise potentsiaali (GWP), nimelt GWP20, GWP50 ja GWP100, mille tulemusena saadakse iga seiratava lennu puhul CO2(e) väärtused kolme ajahorisondi (20, 50 ja 100 aastat) kohta. 3. Õhusõiduki käitaja kasutab käesolevas määruses ja NEATSis määratletud mõjusust, et täpsustada lõikes 2 osutatud GWPd CO2(e) arvutamiseks lennu kohta, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki käitaja esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et mõjusust ei ole võimalik kasutada. 4. Selleks et arvutada CO2(e) lennu kohta, kasutab õhusõiduki käitaja CO2(e) arvutamise meetodit, mis hõlmab järgmisi elemente:
Meetod C ja meetod D põhinevad käesoleva lõike punktis a osutatud moodulite sisendandmetel, õhusõiduki käitaja andmetel ning õhusõiduki käitajalt või kolmandatelt isikutelt saadud asjakohastel ilmaandmetel. 5. Õhusõiduki käitaja kasutab meetodit C, et arvutada CO2(e) lennu kohta. 6. Erandina lõikest 5 võivad artikli 55 lõikes 1 määratletud väikeheitetekitajad kasutada meetodit D. 7. Selleks et kohaldada oma lendude suhtes CO2(e) arvutamise mudeleid, peab õhusõiduki käitaja täitma kõik järgmised tingimused, kasutades kas IIIa lisa punkti 2 kohast NEATSi, oma ja kolmanda isiku IT-vahendeid või NEATSi ja nende vahendite kombinatsiooni:
8. Kui õhusõiduki käitaja kavatseb kasutada lõikes 7 osutatud vahendeid, mis on muud kui kütusekulumoodul, esitab õhusõiduki käitaja kõigepealt komisjonile vahendite tehnilise kirjelduse. Komisjon hindab vahendite tehnilist kirjeldust ja kui vahendid vastavad käesoleva määruse nõuetele, kiidab need heaks. Pärast heakskiitmist esitab õhusõiduki käitaja seirekavas vahendite ja töövoo veelgi täpsema tehnilise kirjelduse. Artikkel 56b Andmete seire 1. Õhusõiduki käitaja teeb IIIa lisa punktis 4 nimetatud andmete seiret. 2. Lõikes 1 osutatud seireandmed hangib õhusõiduki käitaja muu hulgas õhusõiduki lennuandmete pardasalvestist, kui see on olemas. 3. Erandina lõikest 2 võib õhusõiduki käitaja kasutada osa või kõigi andmete seireks järgmist:
4. Kui andmed puuduvad ja õhusõiduki käitaja on tõendanud, et ta ei ole võimeline neid andmeid NEATSi või muude meetodite abil hankima, kasutab õhusõiduki käitaja IIIa lisa punktis 5 ja IIIb lisas esitatud standardväärtusi. 5. Õhusõiduki käitajad tagavad tõendajale juurdepääsu kõigile tõendamiseks vajalikele andmetele, sealhulgas konfidentsiaalsetele andmetele. Õhusõiduki käitaja soovi korral käsitleb pädev asutus õhusõiduki käitaja esitatud teavet konfidentsiaalsena. 6. Kui NEATS ei ole kasutamiseks kättesaadav, kuuluvad õhusõiduki käitaja tehtava seire alla iga lennu puhul vähemalt teave lennu kohta ja õhusõiduki omadused. Sellisel juhul arvutab õhusõiduki käitaja CO2(e) lennu kohta hiljem ning hiljemalt siis, kui komisjon on NEATSi kättesaadavaks teinud. 7. Kui ühtset numbrilist ilmaprognoosi referentsmudelit ei ole võimalik kasutada, kuna see ei ole NEATSis kättesaadav, kasutab õhusõiduki käitaja erandina artikli 56a lõikest 5 meetodit D. Kui ühtne numbriline ilmaprognoosi referentsmudel on kättesaadavaks tehtud, kasutab õhusõiduki käitaja asjakohast meetodit kooskõlas artikli 56a lõigetega 5 ja 6. 8. NEATSi ajakohastatakse vastavalt vajadusele.“ |
|
36) |
Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:
|
|
37) |
Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:
|
|
38) |
Artiklisse 68 lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6: „5. Õhusõiduki käitaja esitab pädevale asutusele lõikes 1 osutatud tingimustel aastaheite aruande lisana eraldi aruande, mis käsitleb lennunduse muud kui CO2 heite mõju. 6. Lõikes 5 osutatud eraldi aruanne sisaldab vähemalt X lisa punktis 2a loetletud teavet.“ |
|
39) |
Artikli 69 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Iga käitaja kontrollib regulaarselt, kas kasutatavat seiremeetodit saab täiustada.“ |
|
40) |
Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:
|
|
41) |
Artikli 72 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Iga kasvuhoonegaasi – CO2, N2O ja PFCd – aastane koguheide ning lennunduse muu kui CO2 heite mõju esitatakse ümardatud CO2 või CO2(e) tonnidena. Käitise aastane koguheide arvutatakse CO2, N2O ja PFCde ümardatud väärtuste summana.“ |
|
42) |
Artikli 75d lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
|
|
43) |
Artiklit 75e muudetakse järgmiselt:
|
|
44) |
4. alajao pealkiri asendatakse järgmisega: „ “. |
|
45) |
Artiklit 75m muudetakse järgmiselt:
|
|
46) |
Artiklit 75n muudetakse järgmiselt:
|
|
47) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
48) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
49) |
IIa lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
50) |
III lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „ Lennunduse heitkoguste seire meetodid (artikkel 53) “. |
|
51) |
Lisatakse järgmised lisad IIIa ja IIIb: „IIIa LISA Lennunduse muu kui CO2 heite mõju seire meetodid (artikkel 56a) 1. LENNUNDUSE MUU KUI CO2 HEITE MÕJUGA SEOTUD MÕISTED
2. LENNUNDUSE MUU KUI CO2 HEITE MÕJU SEIRE SÜSTEEM (NEATS) Komisjon annab lennunduse muu kui CO2 heite mõju seire süsteemi (NEATS) kasutada õhusõiduki käitajatele, akrediteeritud tõendajatele ja pädevatele asutustele, et hõlbustada ja võimalikult suures ulatuses automatiseerida lennunduse muu kui CO2 heite mõju seiret, aruandlust ja tõendamist ning seeläbi minimeerida halduskoormust. NEATS on kooskõlas käesoleva määruse artikli 75 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega ning sellel on asjakohane ja turvaline kasutajaliides õhusõiduki käitaja, tõendaja ja pädeva asutuse jaoks. Seire NEATS lihtsustab seireprotsessi, kuna see kasutab otseselt kolmandate isikute kogutud lennutrajektoore ja ilmaandmeid või annab neile juurdepääsu ning seeläbi võimaldab õhusõiduki käitajatel piirduda seire tegemisel üksnes õhusõiduki omaduste ja vajaduse korral ka kütuse omadustega, mis on määratletud IIIa lisa punktis 1, või muuta seire standardväärtuste kasutamise abil täielikult automaatseks. NEATS sisaldab CO2(e) arvutamise meetodeid, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 56a lõikes 4, ning selles kasutatakse ühtset numbrilist ilmaprognoosi referentsmudelit, kui on vaja täiustatud ilmaandmeid (meetod C). Selle tulemusena arvutatakse seireandmete osana CO2(e) lennu kohta. Aruandlus NEATS aitab ühtlustada käesoleva määruse artikli 68 lõikes 5 osutatud aruandlust. See töövahend loob iga aruandeaasta lõpus automaatselt käesoleva määruse X lisa punkti 2a alapunktis 9 osutatud XML-tabeli ja seeläbi minimeerib aruandlusega seotud halduskoormust. Tõendamine NEATS ühtlustab tõendamist ja ristkontrolle, mida teevad vastavalt tõendaja ja pädev asutus. Selle abil saab tõendada CO2(e) väärtust lennu kohta nii, et konfidentsiaalsed andmed on kaitstud. Andmete salvestamine NEATS võimaldab salvestada kõik andmed, mis on saadud õhusõidukite käitajatelt ja kolmandatelt isikutelt, ning turvaliselt kodeerida ja kaitsta avaldamise eest õhusõiduki käitaja poolt NEATSi üles laaditud konfidentsiaalseid andmeid, kui õhusõiduki käitaja on need andmed konfidentsiaalsetena tähistanud. Läbipaistvus NEATS kasutab tipptasemel mudeleid, et arvutada CO2(e) muu kui CO2 heite mõju jaoks. Õhusõiduki käitajad võivad töötada välja oma töövahendid või kasutada kolmandate isikute töövahendeid, tingimusel et need vastavad käesolevas lisas esitatud nõuetele. NEATS ühendatakse avaliku veebisaidiga, kus esitatakse kokkuvõtlikult mittekonfidentsiaalsed andmed ning CO2(e) lennu kohta ja õhusõiduki käitaja kohta. 3. KÜTUSEKULUMOODUL JA HEITEHINDAMISMOODUL LENNUNDUSE MUU KUI CO2 HEITE MÕJU SEIREKS Kütusekulumoodul Kütusekulumoodul põhineb kineetilisel lähenemisviisil õhusõiduki suutlikkuse modelleerimisele, mis võimaldab täpselt prognoosida õhusõiduki trajektoore ja nendega seotud kütusetarbimist lennu käituspiiride kogu ulatuses ja lennu kõikides etappides. Mudel kasutab teoreetilisi alusteadmisi, et arvutada õhusõiduki tööparameetreid, sealhulgas teavet õhutakistuse, tõstejõu, kaalu, tõmbejõu, kütusekulu ning õhusõiduki tõusu-, reisilennu- ja laskumisetapi kiiruste kohta, eeldades õhusõiduki tavapärast käitamist. Lisaks on õhusõidukipõhised koefitsiendid peamised andmesisendid konkreetsete õhusõidukitüüpide lennutrajektoori kavandamise arvutustes. Heitehindamismoodul Heitehindamismoodul võimaldab arvutada õhusõiduki mootori NOx, süsivesinike ja CO heite korrelatsioonivalemite abil, kasutamata omandiõigusega kaitstavaid lennuki ja mootori suutlikkuse mudeleid ning mootori heite iseloomustusi. Selles moodulis kasutatakse heitgaaside heiteindekseid, mis on saadud eelnevalt kindlaksmääratud maapealsetes võrdlustingimustes toimuva ICAO mootoritüübi sertifitseerimise käigus, ja hinnatakse vastavaid heiteindekseid lennutingimustel; seejuures lähtutakse rahvusvahelisele standardatmosfäärile (ISA) vastavatest tingimustest ning kasutatakse ISA tingimustest erinevate temperatuuri-, rõhu- ja niiskustingimuste jaoks parandustegureid. 4. LENNUNDUSE MUU KUI CO2 HEITE MÕJULE VASTAVA CO2(e) ARVUTAMISE MUDELID Üldkriteeriumid Õhusõiduki käitaja võtab CO2(e) arvutamise mudelites arvesse kõigi muude mõjurite kui CO2 kliimamõju iga lennu kohta, sealhulgas lennutrajektoore (lennuplaani kohased ja lennatud lennutrajektoorid), samuti õhusõiduki ja lennuks kasutatud kütuse omadusi. Iga lennu heitkoguseid arvestatakse impulssheitena. CO2(e)arvutamise mudelite rakendamisel kasutatakse lennutrajektoorist sõltuvaid õhusõiduki heiteandmeid, et arvutada kõik järgmised elemendid:
Et tagada teostatavus kõigi sidusrühmade jaoks, peavad haldus- ja arvutuskoormus olema väikesed. Mudelid peavad olema läbipaistvad ja kasutamiseks sobivad. Olenevalt mudelist on nõuete loetelusid kahte liiki. Meetod C Ilmapõhise meetodi puhul käsitletakse õhusõiduki igat liiki muu kui CO2 heite üksikasjalikke kliimamõjusid konkreetses kohas konkreetsel ajal ning seejuures võetakse arvesse ajakohast ilmateavet, et arvutada kliima seisukohast optimeeritud neljamõõtmelised trajektoorid üksikute lendude planeerimise jaoks. Selleks et oleks võimalik üksikasjalikult arvesse võtta konkreetse ajahetke atmosfääritingimustega seotud kliimamõjusid, tuleb mudelites võtta otseselt arvesse erinevaid õhusõidukeid, mootoritüüpe ja kütuse omadusi. Mudel peab hõlmama hinnanguid üksikute lendude kondensatsioonijälgede moodustumise, kestvuse ja kliimamõju kohta, samuti H2O ja NOx heite viibeaegu ja nende mõju atmosfääri koostisele. Et mudel annaks täielikku teavet, mida saab kasutada igapäevases lendude planeerimises, peab see olema arvutuslikult tõhus. Õhusõiduki käitajad registreerivad iga lennu kohta järgmised andmed:
Meetod D Asukohapõhise lihtsustatud meetodi puhul kasutab õhusõiduki käitaja kliimamõju mudelit (mudeleid), et hinnata igasugust muud kui CO2 mõju iga lennu kohta klimatoloogilisel alusel. Neid vahendeid kasutatakse üldiste marsruutimisvõimaluste kliimaalase kasu hindamiseks, võttes samal ajal arvesse õhusõidukite, mootoritüüpide ja kütuse omaduste üldisi erinevusi nende füüsikaliste parameetrite kaudu. Asukohapõhise lihtsustatud meetodiga arvutatud CO2(e) puhul peaksid kõik üksikute lendude suuremad kõrvalekalded pikema aja keskmisena tasanduma. Võrreldes ilmapõhiste meetoditega peaksid sellised mudelid võimaldama väiksemaid jõupingutusi andmevajaduse, arvutamise ja käitlemise osas. Erandina meetodist C võivad käesoleva määruse artikli 55 lõikes 1 määratletud väikeheitetekitajad registreerida iga lennu kohta järgmised andmed:
5. STANDARDVÄÄRTUSTE KASUTAMINE LENNUNDUSE MUU KUI CO2 HEITE KORRAL Pädev asutus ja komisjon kontrollivad täiendavalt, et standardväärtuste kasutamise tulemuseks on alati suurem CO2(e) lennu kohta võrreldes sellega, mida on võimalik saada seireandmete põhjal.
IIIb LISA Mootori tunnuskoodide konservatiivsed standardväärtused õhusõidukitüüpide järgi
|
|
52) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
53) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
54) |
VII lisa tabelisse lisatakse teise rea „Maagaas“ järele järgmised read:
|
|
55) |
IX lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
56) |
X lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
57) |
Xa lisa sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Käitaja esitab koos käesoleva määruse X lisa kohases aastaheite aruandes sisalduva teabega iga ostetud, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti af määratlusele vastava kütuse kohta järgmise teabe:“. |
|
58) |
Xb lisa sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Reguleeritud üksus esitab koos käesoleva määruse X lisa kohases aastaheite aruandes sisalduva teabega iga ostetud, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti af määratlusele vastava kütuse kohta järgmise teabe:“ |
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.
Artikli 1 punkti 2 alapunkti m ning punkte 42–46, 49, 57 ja 58 kohaldatakse siiski alates 1. juulist 2024.
Artikli 1 punkte 3 ja 5–8, punkti 9 alapunkti c, punkti 21, punkte 25–27, punkti 28 alapunkti a, punkte 29, 35, 36, 38, 40 ja 41, punkti 47 alapunkti a alapunkte ii ja iii, punkti 47 alapunkti b alapunkti i esimest ja neljandat taanet, punkti 47 alapunkti b alapunkt iii, punkti 48 alapunkti a alapunkti ii, punkti 51, punkti 52 alapunkte d, e ja f, punkti 52 alapunkti g alapunkti ii, punkti 52 alapunkte h, i ja j, punkti 53, punkti 55 alapunkti a alapunkte ii–iv, punkti 55 alapunkti b alapunkti ii, punkti 56 alapunkti a alapunkti vi ja punkti 56 alapunkti c kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. september 2024
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega (ELT L 130, 16.5.2023, lk 115, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/958/oj).
(5) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2066/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2413/oj).
(9) Komisjoni 17. oktoobri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2122, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse ajakohastamisega (ELT L, 2023/2122, 18.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2122/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2493/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)