<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRT12005ETA.0300091301.case.xml"><NO.CASE>T-283/02</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62002A0283</NO.CELEX><NO.SEQ>0008.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>915</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>948</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>34</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20050316">16.3.2005</DATE> — KOHTUASI T-283/02</LEFT><RIGHT>ENBW KERNKRAFT <HT TYPE="ITALIC">V.</HT> KOMISJON</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Esimese Astme Kohtu otsus</HT> (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20050316">16. märts 2005</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T-283/02,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">EnBW Kernkraft GmbH,</HT> varem Gemeinschaftskernkraftwerk Neckar GmbH, asukoht Neckarwestheim (Saksamaa), esindaja: advokaat S. Zickgraf,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>versus</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Ühenduste Komisjon,</HT> esindajad: S. Fries ja F. Hoffmeister, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille esemeks on kahju hüvitamise nõue EÜ artikli 288 alusel, eesmärgiga hüvitada hagejale seoses TACIS-programmi raames Zaporižžja (Ukraina) tuumajaamas tema osutatud teenuste komisjoni poolt tasustamata jätmisega väidetavalt tekitatud kahju,</P><?PAGE NO="II-916"?><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud V. Tiili ja V. Vadapalas,</P><P>kohtusekretär: ametnik D. Christensen,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20040922">22. septembri 2004</DATE>. aasta kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik ja faktiline raamistik</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Programme for technical assistance to the Commonwealth of Independent States (TACIS), mis loodi ajavahemikuks <DATE ISO="19960101">1. jaanuarist 1996</DATE> kuni <DATE ISO="19991231">31. detsembrini 1999</DATE> nõukogu <DATE ISO="19960625">25. juuni 1996</DATE>. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 1279/96, mis käsitleb majanduse reformimiseks ja taastamiseks tehnilise abi andmist uutele iseseisvatele riikidele ja Mongooliale (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="165" DATE.PUB="1996" PAGE.FIRST="1">EÜT L 165, lk 1</REF.DOC.OJ>), näeb muu hulgas ette tuumaohutust puudutava abi.</TXT></NP><?PAGE NO="II-917"?><NP><NO.P>2</NO.P><TXT><QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>PHARE/TACIS-fondidest rahastatavate teenuslepingute üldtingimused<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/> (<QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>General Conditions for Service Contracts financed from PHARE/TACIS Funds<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>) käesoleva asja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud versioonis määravad kindlaks TACISlepingutele kehtivad reeglid (edaspidi <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>TACIS-üldtingimused<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>EnBW Kernkraft GmbH, varem Gemeinschaftskernkraftwerk Neckar GmbH (edaspidi <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>hageja<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/> või <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>GKN<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/>), on alates 1994. aastast komisjoniga lepingulistes suhetes TACIS-programmi raames, mis puudutavad kohapealset abi seoses Zaporižžja tuumajaamaga Ukrainas.</TXT></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Esimene teenusleping, mille tähtaeg oli kaksteist kuud ja eelarve <FT TYPE="NUMBER">552656</FT> eurot, sõlmiti 1994. aasta septembris. Leping nägi ette erinevate projektide teostamise käitiste ohutuse tagamiseks. Projektijuhiks oli hageja poolt tööle võetud insener, kelle peamiseks ülesandeks oli erinevate projektide juhtimine ning selle heaks töötavate lepinguliste töötajate tegevuse koordineerimine.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Teine teenusleping, mille tähtaeg oli viisteist kuud ja eelarve <FT TYPE="NUMBER">1299090</FT> eurot, sõlmiti 1995. aasta septembris. Lepingu muudatusega nr 1 pikendati seda lepingut seitsmeks kuuks lisaeelarvega <FT TYPE="NUMBER">990910</FT> eurot ning pärast seda lepingu muudatusega nr 2 kaheksaks kuuks. Teine leping lõppes seega 1998. aasta märtsis.</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Kontrollikoda võttis <DATE ISO="19970410">10. aprillil 1997</DATE> vastu eriaruande nr 6/97 Ukrainale antud TACIS-toetuste kohta, millele olid lisatud komisjoni vastused (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="171" DATE.PUB="1997" PAGE.FIRST="1">EÜT 1997, C 171, lk 1</REF.DOC.OJ>). Selles aruandes kritiseeriti eelkõige tagasiulatuva jõuga lepingute sõlmimist.</TXT></NP><?PAGE NO="II-918"?><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Kolmas teenusleping (edaspidi <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>kolmas leping<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/>) kohapealse abi kohta 1996. aastal, mille esialgne tähtaeg oli üheksateist kuud ja eelarve <FT TYPE="NUMBER">800000</FT> eurot, sõlmiti <DATE ISO="19970717">17. juulil 1997</DATE> ning see leping lõppes seega <DATE ISO="19990217">17. veebruaril 1999</DATE>. Lepingu artikli 10 kohaselt tuli kõik selle lepinguga seotud või sellest tulenevad vaidlused lahendada Brüsseli kohtutes.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Komisjoni Kiievi (Ukraina) esinduse esindajad kirjutasid <DATE ISO="19971230">30. detsembril 1997</DATE> komisjoni peadirektoraadi <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>Välissuhted: Euroopa ning uued iseseisvunud riigid; ühine valis- ja julgeolekupoliitika; välisteenistus<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/> ametnik Lütkemeyerile järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>Projektijuht [...] Hoensch võttis kohustusi ilma komisjoni eelneva nõusolekuta ning viis Ukraina poole eksitusse. Me oleksime Teile väga tänulikud, kui saaksite selles küsimuses Hoensch'ile ranged juhised anda.<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Sama peadirektoraadi direktoraadi <QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Suhted uute iseseisvunud riikide ja Mongoo-liaga<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/> üksuse <QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Tuumaohutus ja energeetikasektoriga seotud sekkumiste koordineerimine<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/> juhataja Jousten saatis <DATE ISO="19980415">15. aprillil 1998</DATE> hagejale kirja, kutsudes viimast üles valmistama ette lepinguprojekti 1997. aasta kohapealse abi lepingule (edaspidi <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>neljas leping<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Hageja saatis Joustenile neljanda lepingu projekti <DATE ISO="19980520">20. mail 1998</DATE>.<DATE ISO="19980716">16. juulil 1998</DATE> esitas hageja Joustenile lepingu laiendatud projekti. <DATE ISO="19980729">29. juulil 1998</DATE> saatis hageja komisjonile oma pangaandmed. <DATE ISO="19980826">26. augustil 1998</DATE> saatis hageja Joustenile lepingu projekti muudetud versiooni, märkides, et muudatused puudutavad VI lisa. <DATE ISO="19980923">23. septembril 1998</DATE> saatis hageja Joustenile uue projekti, viidates <DATE ISO="19980910">10. septembril 1998</DATE> toimunud koosolekule.</TXT></NP><?PAGE NO="II-919"?><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>1998. aasta augustis kiitsid pooled heaks kolmanda lepingu muudatuse nr 1 (edaspidi <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>lepingu muudatus nr 1<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>), millega muudeti kolmanda lepingu artikleid 2 ja 4 ning lisasid A, B, C ja D ja pikendati esialgset lepingut seitsmeteistkümneks kuuks nii, et seega oleks leping lõppenud <DATE ISO="20000717">17. juulil 2000</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Joustenile <DATE ISO="19981002">2. oktoobril 1998</DATE> saadetud kirjas märkis Kiievi esinduse ajutine juht Giuglaris, et <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>ta soovi[b] meelde tuletada oma eelnevat ettepanekut asendada projektijuht Hoensch kellegi teisega<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Hageja saatis <DATE ISO="19981009">9. oktoobril 1998</DATE> Joustenile läbirääkimiste seisu puudutava kirja, mille ta lõpetas <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>lootuses, et teenuslepingu tegelik jõustumine toimub võimalikult kiiresti<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="19981020">20. oktoobril 1998</DATE> vastas Jousten hagejale kirjaga, milles ta võttis kokku peamised probleemid seoses hageja ettepanekuga. Samuti tegi ta hagejale ettepanku sõlmida leping jättes välja tööd, mille osas kokkulepet ei olnud veel saavutatud. Tema kirjas seisis:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>Kui GKN ei soovi pärast [asjale omaste tehniliste suuniste] saamist selle ülesande suhtes pakkumist esitada, siis teeme me pikaajaliste viivituste vältimiseks ettepaneku sõlmida leping ülejäänud tööde osas (1997. aasta tegevuskava elluviimine jne)<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Selle kirja tagajärjel palus asjaomase üksuse juhi asetäitja O'Rourke <DATE ISO="19981023">23. oktoobri 1998</DATE>. aasta kirjaga hagejal talle saata neljanda lepingu muudetud versioon.</TXT></NP><?PAGE NO="II-920"?><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Kontrollikoda võttis <DATE ISO="19981112">12. novembril 1998</DATE> vastu eriaruande nr 25/98 Euroopa Liidu tegevuste kohta tuumaohutuse osas Kesk- ja Ida-Euroopas ning uutes iseseisvunud riikides (ajavahemik 1990-1997), millele olid lisatud komisjoni vastused (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="035" DATE.PUB="1999" PAGE.FIRST="1">EÜT 1999, C 35, lk 1</REF.DOC.OJ>). Selles arudes kritiseeriti eelkõige programmide elluviimise õige jälgimise tagamiseks vajalike inimressursside ebapiisavust.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT><DATE ISO="19981120">20. novembril 1998</DATE> koostas Kiievi järelevalve meeskond aruande kolmanda lepinguga seotud kohapealse abi kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Hageja nimel projektijuhi asetäitjana toimivale Zaissile <DATE ISO="19981123">23. novembril 1998</DATE> saadetud kirjas, milles viidati tema <DATE ISO="19981102">2.</DATE> ja <DATE ISO="19981104">4. novembri 1998</DATE>. aasta kirjadele, kommenteeris Jousten nendes kirjades O'Rourke'i vastu esitatud süüdistusi, võttes asja kokku järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>Meie koostöö saab jätkuda ainult juhul, kui pöördume tagasi normaalsete ärisuhete juurde.<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Samuti Zaissile <DATE ISO="19981126">26. novembril 1998</DATE> saadetud kirjas leidis Doucet, ühenduse poolt kolmandatele riikidele abi korraldamise ühist talitust haldava direktoraadi <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>Euroopa (Kesk-, Ida-, uued iseseisvunud riigid, Lääne-Balkani riigid) projektid — välispoliitika ja ühine julgeolek<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/> üksuse <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>Tuumaohutus<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/> juht, viidates <DATE ISO="19980708">8. juuli 1998</DATE>. aasta aruandele lepingu täitmise kohta, et selles aruandes sisalduvad kommentaarid on Hoenschi isiklikud hinnangud, mis ei ole kooskõlas talle antud projektijuhi volitustega. Ta märkis samuti, et <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>komisjon ootas, et [hageja] poolt võetaks projekti juhtimise osas otsustavad meetmed<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/>.</TXT></NP><?PAGE NO="II-921"?><NP><NO.P>20</NO.P><TXT><DATE ISO="19981203">3. detsembril 1998</DATE> saatis hageja Joustenile neljanda lepingu muudetud versiooni, täpsustades, et arvestati kokku leppimata küsimusi, v.a ühte erandit.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT><DATE ISO="19981222">22. detsembri 1998</DATE>. aasta faksiga vastas Jousten hagejale, et <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>suunised<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/> (terms of reference) olid Doucet'le edastatud ning et ta võtab hagejaga ühendust seoses tema ettepaneku teiste osade ja lisadega.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT><DATE ISO="19990224">24. veebruaril 1999</DATE> saatis hageja komisjonile aruande ajavahemikus <DATE ISO="19981201">1. detsember 1998</DATE> kuni <DATE ISO="19990131">31. jaanuar 1999</DATE> kehtinud lepingu täitmise kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Hageja osales koos komisjoniga <DATE ISO="19990316">16. märtsil 1999</DATE> toimunud koosolekul.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT><DATE ISO="19990414">14. aprillil 1999</DATE> saatis hageja Doucet'le kirja kokkuvõttega küsimustest, mille osas kokkulepet ei olnud saavutatud ning mida <DATE ISO="19990316">16. märtsil 1999</DATE> toimunud koosolekul arutati.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Samal päeval saatis hageja Doucet'le uue neljanda lepingu versiooni, märkides, et tegemist oli <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>suuniste<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/> osas täielikult muudetud versiooniga.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT><DATE ISO="19990507">7. mail 1999</DATE> saatis komisjoni peadirektoraadi <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>Välissuhted: Euroopa ning uued iseseisvunud riigid; ühine valis- ja julgeolekupoliitika; välisteenistus<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> direktoraadi <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>Suhted uute iseseisvunud riikidega ja Mongooliaga<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/> direktor Summa Bundesministerium der Finanzen'i (Saksamaa Liitvabariigi rahandusministeerium) ametnik<?PAGE NO="II-922"?> Möllerile kirja vastusena viimase <DATE ISO="19990225">25. veebruari 1999</DATE>. aasta kirjale, mis puudutas TACIS- ja PHARE programme tuumaohutuse osas.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT><DATE ISO="19990520">20. mail 1999</DATE> koostas Kiievi järelevalve meeskond aruande kolmanda lepinguga seotud kohapealse abi kohta. Selles aruandes märkis ta muu hulgas, et eelarve on ammendatud ning lepingulisest seisukohast peaks hageja jätkama teatud teenuste tagamist, mis majanduslikust seisukohast on võimatu.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Hageja ja komisjoni esindajate osavõtul toimus <DATE ISO="19990712">12.</DATE> ja <DATE ISO="19990713">13. juulil 1999</DATE> koosolek.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Pärast seda koosolekut saatis hageja <DATE ISO="19990721">21. juulil 1999</DATE> ühenduse poolt kolmandatele riikidele abi korraldamise ühise talituse ametnik Vadele <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>suuniste<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/> <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>täielikult muudetud versiooni<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT><DATE ISO="19990722">22. juulil 1999</DATE> saatis Vadé hagejale kirja, milles toodi välja peamised koosolekul arutatud küsimused.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Zaissile <DATE ISO="19990728">28. juulil 1999</DATE> saadetud kirjas teavitas Doucet hagejat sellest, et ta ei saa heaks kiita projekte U1.03/96B, U1.03/96D2 ja U2.03/96 puudutavate pakkumiste tehnilist hinnangut.</TXT></NP><?PAGE NO="II-923"?><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Zaiss vastas komisjonile <DATE ISO="19990729">29. juulil 1999</DATE>, andes asjaomase kolme projekti kohta selgitusi. Samuti viitas ta komisjoni poolt <DATE ISO="19990316">16. märtsi 1999</DATE>. aasta koosolekul antud lubadusele, mille kohaselt komisjon kannab kõik hageja poolt enne neljanda lepingu allakirjutamist tehtud kulutused.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Kolme projekti hindamise osas vastas Doucet <DATE ISO="19990802">2. augusti 1999</DATE>. aasta faksiga Zaissile, et hageja seisukohta ei saa tõlgendada vajalikust uuesti hindamisest keeldumisena.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Hoensch saatis <DATE ISO="19990806">6. augustil 1999</DATE> Doucet'le kirja, mis käsitles projekti U2.03/96 tehnilist hindamist.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT><DATE ISO="19990825">25. augustil 1999</DATE> saatis hageja, viidates <DATE ISO="19990316">16. märtsi 1999</DATE>. aasta koosolekule ja oma <DATE ISO="19990414">14. aprilli 1999</DATE>. aasta kirjale, Doucet'le kolmanda lepingu ning lepingu muudatuse nr 1 muutmist sisaldava lepingu muudatuse nr 2 projekti. Nimetatud projekt nägi ette esialgse eelarve suurendamist <FT TYPE="NUMBER">457163</FT> euro võrra.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Zaissile <DATE ISO="19990916">16. septembril 1999</DATE> saadetud kirjas kirjutas Doucet järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/><DATE ISO="19990802">2. augusti 1999</DATE>. aasta faksile ei ole mingisugust rahuldavat vastust veel tulnud ning lisaks andis ostja (GOPA) [<QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>group of political advisors<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/> või <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>poliitiliste nõustajate grupp<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/>] teada asjaolust, et GKN väitis, et ta ei ole võimeline tagama mitmeid kohapealseid [kolmanda] lepinguga ette nähtud varustuse vastuvõtmisi.</P><?PAGE NO="II-924"?><P>Sellises olukorras ei ole komisjon enam veendunud, et GKN oleks komisjoni poolt oodatud hoolsuse ja usinusega valmis osutama kohapealset abi tuumaohutust puudutavates küsimustes.</P><P>Juhul, kui Te kaalute ikka veel komisjoniga koostöö jätkamist, saatke meile palun ettepanek käimasolevate hindamiste läbiviimiseks ja varustuse vastuvõtmiseks, võttes arvesse eelnevalt [ühenduse poolt kolmandatele riikidele abi korraldamise ühist talitust haldava direktoraadi <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>Euroopa (Kesk-, Ida-, uued iseseisvunud riigid, Lääne-Balkani riigid) projektid — välispoliitika ja ühine julgeolek<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/> üksuse <QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>Tuuma-ohutus<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/>] saadetud kirjade ja faktide sisu. Tulemusi oodatakse hiljemalt <DATE ISO="19991015">15. oktoobriks 1999</DATE>.</P><P>GKNi jätkuva negatiivse suhtumise ning tema ja komisjoni vaheliste eriarvamuste kordumisega seotud eelnev kogemus kallutab meid arvama, et meie probleemid tulenevad peamiselt GKN TACISe projektijuhi tehnilisest ebapädevusest ja koostöövalmiduse puudumisest. Komisjon nõuab igatahes, et TACISe projektijuhiks määrataks tõhusamat tööd tegev inimene.</P><P>Kui komisjon ei saa sellist ettepanekut kümne päeva jooksul arvates käesoleva kirja saamisest, ei jää meil muud üle kui lugeda leping lõpetatuks. See tähendab ka seda, et komisjon ei sõlmi GKNiga enam ühtegi sama tüüpi lepingut.</P><P>Oleme kindlad, et Te mõistate, et on väga tähtis lahendada praegune lepinguline olukord seoses Zaporižžja [tuumajaamas] ohutuse ja tegevuste korraldamisega.<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="II-925"?><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Zaissile <DATE ISO="19990923">23. septembril 1999</DATE> saadetud faksiga vastas Vadé hageja <DATE ISO="19990825">25. augusti 1999</DATE>. aasta kirjale ja keeldus lepingu muudatuse nr 2 projekti arvestamast.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Doucet' <DATE ISO="19990916">16. septembri 1999</DATE>. aasta kirjale vastas Zaiss <DATE ISO="19991004">4. oktoobri 1999</DATE>. aasta kirjaga. Selle kirja kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/>GKN on siiani täitnud [kolmandast] lepingust tulenevaid kohustusi ning soovib seda tulevikus jätkata. GKN ei olnud asjaomaste projektidega seotud hilinemiste eest vastutav.</P><P>Selleks, et teha selgeks, kuidas asjad peaksid edasi arenema, konsulteeris GKN pädevate Saksa Liitvabariigi ministeeriumitega [...]</P><P>Seoses kõige eelnevaga peab komisjon nüüd:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>hüvitama GKN-le tema poolt kuni selle ajani kantud kulud (vt GKNi <DATE ISO="19990825">25. augusti 1999</DATE>. aasta kiri);</P></ITEM><ITEM><P>kiitma heaks nende projektide tehnilise hinnangu (vt GKNi <DATE ISO="19990729">29. juuli 1999</DATE>. aasta kiri) ja</P></ITEM><ITEM><P>jõustama 1997. aasta [...] TACIS-lepingu (vt GKNi <DATE ISO="19980517">17. mai 1998</DATE>. aasta kiri ja komisjoni <DATE ISO="19981222">22. detsembri 1998</DATE>. aasta faks).</P></ITEM></LIST><?PAGE NO="II-926"?><P>Kuni selle ajani, mil need punktid ei ole GKN-le sobival viisil lahendust leidnud, peame me käesoleva lepingu alusel kõikide uute tööde alustamisest hoiduma.</P><P>Lisaks sellele pean ma väga kategooriliselt protesteerima Teie poolt korduvalt esitatud etteheidete ja süüdistuste vastu seoses TACIS[-projekti] juhtimisega GKNi poolt.<QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT><DATE ISO="19991015">15. oktoobri 1999</DATE>. aasta kirjaga vastas hageja komisjoni <DATE ISO="19990923">23. septembri 1999</DATE>. aasta faksile, milles ta selgitas ühelt poolt kohapealse abi ją teiselt poolt konkreetsete projektide teostamisega seotud tegevuse lepingulise tähtaja erinevusi. Hageja leidis järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0032" REF.END="QE0032" CODE="201E"/>Me peame vajalikuks rõhutada, et meie lepingut puudutav ettepanek, mis on lisatud meie <DATE ISO="19990825">25. augusti 1999</DATE>. aasta kirjale, katab ajavahemikku 1998. aasta juulikuust kuni 1999. aasta septembrikuuni. See tähendab seda, et kui komisjonil on vaja rohkem aega meie lepingu tähtaega ja osutatavate teenuste hinda puudutava lepinguprojekti osas otsuse vastuvõtmiseks, tuleb lepingut pikendada/laiendada komisjoni institutsioonisiseseks otsustamiseks kulunud aja tõttu.<QUOT.END ID="QE0032" REF.START="QS0032" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT><DATE ISO="19991020">20. oktoobril 1999</DATE> Doucet'le saadetud faksis kinnitas Hoensch, viidates nende telefonivestlusele, <DATE ISO="19991028">28. oktoobriks 1999</DATE> planeeritud kohtumise toimumist. Ta märkis faksis, et kohtumisel selgitab ta detailselt nii lepingut puudutavat olukorda kui ka projektide U2.03/96 ja U1.03/96D2 tehnilist hindamist.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT><DATE ISO="19991022">22. oktoobril 1999</DATE> Hoenschile saadetud faksis teavitas Doucet hagejat sellest, et kuna viimane soovis arutada kà pakkumiste tehnilise hindamisega seotud probleeme, siis eelistaks ta jätta koosoleku hilisemale kuupäevale, et sellel saaks osaleda tehniliste küsimustega rohkem kursis olev Vadé.</TXT></NP><?PAGE NO="II-927"?><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Zaissile <DATE ISO="19991025">25. oktoobril 1999</DATE> saadetud kirjaga, milles viidati viimase <DATE ISO="19991004">4. oktoobri 1999</DATE>. aasta kirjale, märkis ühenduse poolt kolmandatele riikidele abi korraldamise ühise talituse direktoraadi <QUOT.START ID="QS0033" REF.END="QE0033" CODE="201E"/>Pakkumiskutsed, lepingud ja õiguslikud küsimused<QUOT.END ID="QE0033" REF.START="QS0033" CODE="201D"/> direktor Weber järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0034" REF.END="QE0034" CODE="201E"/>Teie negatiivse vastuse tõttu Doucet' poolt <DATE ISO="19990916">16. septembril 1999</DATE> saadetud kirjale [...] lõpetab komisjon käesolevaga [kolmanda] lepingu vastavalt [TACIS-üldtingimuste] (ülalpool nimetatud lepingu lisa E) artiklile 41. See tähendab seda, et leping lõppeb kuue kalendrinädala pärast arvates GKNi poolt selle kirja kätte saamisest.</P><P>Palun esitage komisjonile nii kiiresti kui võimalik lõpparve ning edastage täielik tehniline toimik ühenduse poolt kolmandatele riikidele abi korraldamise ühist talitust haldava direktoraadi <QUOT.START ID="QS0035" REF.END="QE0035" CODE="201E"/>Euroopa (Kesk-, Ida-, uued iseseisvunud riigid, Lääne-Balkani riigid) projektid — välispoliitika ja ühine julgeolek<QUOT.END ID="QE0035" REF.START="QS0035" CODE="201D"/> üksusele <QUOT.START ID="QS0036" REF.END="QE0036" CODE="201E"/>Tuuma-ohutus<QUOT.END ID="QE0036" REF.START="QS0036" CODE="201D"/>.</P><P>Ma ei näe põhjust täpsemalt selgitada seda, et komisjon ei saa GKNile hüvitada projektide U1.03/96B, U1.03/96D2 ja U2.03/96, mida juhiti algusest peale halvasti ning mis ei andnud mingeid käegakatsutavaid tulemusi, tehnilise hindamisega seotud kulutuste [summasid].</P><P>Pärast Teie <DATE ISO="19991004">4. oktoobri 1999</DATE>. aasta kirja saamist korraldas komisjon enda ning ka osaleja huvide kaitseks ise projektide U1.03/95E [...], U1.03/96A [...] ja U2.02/94C raames tarnitud varustuse kohapealse vastuvõtmise. Seega ei ole GKNil mingit õigust nende [varustuse] tarnelepingute osas võimaliku varustuse tulevase vastuvõtmise hüvitamiseks.</P><?PAGE NO="II-928"?><P>Lõpuks pean ma Teid teavitama sellest, et GKNi poolt kohustuste mitterahuldava täitmise ja eriti tema poolt puuduste kõrvaldamisest ning nõutud koostöö tegemisest komisjoniga keeldumise tõttu ei näe komisjon ette uue lepingu sõlmimist GKNiga.<QUOT.END ID="QE0034" REF.START="QS0034" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Weberile <DATE ISO="19991119">19. novembril 1999</DATE> saadetud kirjaga, millele oli alla kirjutanud Wiedemann, vastas hageja <DATE ISO="19991025">25. oktoobri 1999</DATE>. aasta kirjale ning leidis selles muu hulgas, et kolmas leping lõpeb <DATE ISO="19991215">15. detsembril 1999</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Hageja ja komisjon kohtusid <DATE ISO="19991124">24. novembril 1999</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT><DATE ISO="20020417">17. aprillil 2002</DATE> komisjoni abiprogrammi (EuropAid) direktoraadi <QUOT.START ID="QS0037" REF.END="QE0037" CODE="201E"/>Euroopa, Kaukasus, Kesk-Aasia<QUOT.END ID="QE0037" REF.START="QS0037" CODE="201D"/> ametnik Knudsenile saadetud kirjas vastas hageja <DATE ISO="20020304">4. märtsi 2002</DATE>. aasta kirjale ning nõudis, et leitaks sõbralik kokkulepe.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT><DATE ISO="20020517">17. mai 2002</DATE>. aasta kirjas vastas Knudsen, et hageja kiri ei sisalda ühtegi uut veenvat argumenti ning et ta soovib vältida ebavajaliku kirjavahetuse jätkumist.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlus ja poolte nõuded</P></TI></TITLE><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20020923">23. septembril 2002</DATE> saabunud hagiavaldusega esitas hageja käesoleva hagi.</TXT></NP><?PAGE NO="II-929"?><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Ettekandjakohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (neljas koda) avada suulise menetluse.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Menetlust korraldavate meetmete raames palus Esimese Astme Kohus hagejatel vastata kirjalikele küsimustele ning esitada teatavad dokumendid. Pooled täitsid need nõudmised osaliselt.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT><DATE ISO="20040922">22. septembril 2004</DATE> toimunud avalikul kohtuistungil kuulati ära poolte kohtukõned ning vastused Esimese Astme Kohtu esitatud küsimustele.</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Hageja palub Esimese Astme Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>mõista komisjonilt hageja kasuks välja summa <FT TYPE="DECIMAL">332083,60</FT> eurot, millele lisandub <FT TYPE="DECIMAL">328782,43</FT> euro suuruselt summalt alates <DATE ISO="20000612">12. juunist 2000</DATE> arvestatav intressimäär 5,25% ning <FT TYPE="DECIMAL">3301,17</FT> euro suuruselt summalt alates <DATE ISO="20000821">21. augustist 2000</DATE> arvestatav intressimäär 5,25%.</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>jätta kaebus vastuvõetamatuse ja ilmselge põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata.</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="II-930"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik käsitlus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Esimese Astme Kohtu pädevus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Komisjon väidab sisuliselt, et hagi on esitatud ebapädevale kohtule. Kolmanda lepingu kohtualluvuse klausli kohaselt kuuluvad <QUOT.START ID="QS0038" REF.END="QE0038" CODE="201E"/>selle lepinguga seotud või sellest tulenevad<QUOT.END ID="QE0038" REF.START="QS0038" CODE="201D"/> vaidlused pädevate Belgia kohtute pädevusse.</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Komisjoni arvates tuleb siinkohal tõlgendada kolmandat lepingut ja teha täpsemalt kindlaks, millised on poolte kohustused. Seega puudutab käesolev kohtuvaidlus kolmandat lepingut.</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Komisjon kinnitab, et kolmanda lepingu varustusega seotud projekte puudutavate sätete kohaselt pidi hageja neid projekte juhtima kuni vastuvõtmiseni ja seega kuni lepinguperioodi lõppemiseni 2000. aasta juulikuus. Komisjon tuletab meelde, et lepinguga oli hageja nõustunud sellega, et talle selleks määratud eelarve piirdus <FT TYPE="NUMBER">800000</FT> euroga.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Komisjon rõhutab, et sellel ajavahemikul, mille eest hageja nõuab projektijuhi ja mõnede ekspertide poolt tehtud tegevuste eest tasu, kehtis hageja ja komisjoni vahel leping. See leping nägi ette erinevad eelarve read projektijuhi ja ekspertide tööde katmiseks. Komisjoni arvates ületas hageja selleks ajaks, kui projektijuhi ja tema<?PAGE NO="II-931"?> ekspertide töö oli asjaomaste tegevuste osas lõpule viidud, nende eelarve ridade summa.</TXT></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Komisjon tuletab meelde, et kolmanda lepingu pikendamine toimus seetõttu, et teatud varustusega seotud projektide elluviimine toimus hilinemisega ning selle tõttu oli vaja teatud ekspertide täiendavat osalemist Zaporižžjas. Lepingu pikendamise tõttu võttis hageja endale kohustuse juhtida neid projekte kuni 2000. aasta juulini. Komisjon möönab, et see pikendamine toimus eelarve eeskirjade tõttu. Nende ekspertide osalemist ei oleks tegelikult saanud ettenähtud eelarvega tasustada, kui lepingut sellel hetkel enam ei oleks olnud; ekspertidel ei oleks enam olnud ka kindlustust ega viisat, kui nad ei oleks oma tööd teinud kehtiva lepingu raames.</TXT></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Kolmanda lepingu kogueelarvet ei muudetud, vaid mõned selle punktid korraldati lihtsalt ümber. Komisjoni arvates ei olnud eelarve suurendamine vajalik, kuna lepingu tähtaja pikendamine ei muutnud hageja kohustusi seoses varustusega seotud projektidega. Tegevuskavades oli vaja teha ainult väikseid mugandusi, kuna enamik projekte ei vajanud lisavahendeid; pikendamine puudutas ainult kahte konkreetset projekti. Seega, kuna projektijuhile ja ekspertidele ei olnud uute ülesannete andmist ette nähtud, siis ei otsustatud nende osas ka uue tasu üle. Komisjoni arvates pidid nad lihtsalt lõpule viima kolmanda lepingu raames ette nähtud tegevused, sh täitma kohustuse lõpetada varustusega seotud projektid, mille tähtaega pikendati. Kolmandas lepingus märgiti selgelt, et varustusega seotud projektide lõpetamise eest ei ole hagejale eraldi tasu ette nähtud, sest see oli kaetud üldise eelarvega. Komisjoni arvates piirdus projektijuhi roll selles osas peamiselt varustusega seotud projektide vastuvõtmise üle järelevalve teostamisega ning selline lisaülesande taoline ülesanne ei õigustanud projektijuhi tasu suurendamist. Komisjon kinnitab, et just selle tõttu, hoolimata lepingu pikendamisest, ei suurendatud kogueelarvet ning hageja kiitis selle pealegi heaks.</TXT></NP><?PAGE NO="II-932"?><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Hageja väidab, et asjaomane teenuste osutamine ei toimunud ei kolmanda lepingu raames ega lepingu muudatuse nr 1 raames. Seega ei reguleerinud asjaomast ajavahemikku mingi leping. Tegelikult määrab osutatavate teenuste ulatuse kindlaks lepingu ja tegevuskava tähtaeg ning mitte kolmanda lepingu ametlik tähtaeg.</TXT></NP><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Hageja kinnitab, et mis puudutab projektijuhti, siis 1998. aasta augustist, ning mis puudutab eksperte, siis 1999. aasta aprillist alates ei osutanud ta teenuseid enam kolmanda lepingu alusel, mis oli tema arvates sõlmitud kuni <DATE ISO="19990116">16. jaanuarini 1999</DATE>. Hageja arvates nägi projektijuhi ja ekspertide tegevuskava eelarve eeskirjade tõttu kuni 1998. aasta juunini ette ainult ühe nendepoolse osalemise. Hageja väidab, et just tegevuskavad näevad ette selle, kas tegemist on lepingujärgsete või lepinguväliste teenustega, kuna nende puhul on tegemist lepingu lahutamatute osadega ning need näitavad lepingus ette nähtud kohustuste täitmise tähtaega. Alates 1998. aasta juulist ei näinud kolmanda lepingu tegevuskava ette enam ühtegi osalemist. Seega ei puutu asjaomased teenused enam kolmandasse lepingusse.</TXT></NP><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Lisaks ei ole asjaomased tegevused enam kaetud lepingu muudatusega nr 1, mis sõlmiti 1998. aasta augustis kolmanda lepingu tegevuskavade ammendamisel. Hageja arvates tahtsid pooled selle lepingu muudatuse vastuvõtmisel jätkata varustusega seotud erinevate projektide teostamist üleminekuperioodil, st kuni neljanda lepingu sõlmimiseni.</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Kuigi kolmandat lepingut pikendati muudatusega nr 1 kuni <DATE ISO="20000717">17. juulini 2000</DATE>, siis näitab selle muudatusega kehtestatud projektijuhti puudutav tegevuskava selgelt, et see ei korralda enam projektijuhi osalemist kuni selle kuupäevani. Seega hageja arvates ei korralda see tegevuskava alates 1998. aasta augustist enam projektijuhi tegevust. Vaid 1997. aasta detsembriks ette nähtud kahenädalane osalemine viidi üle 1998. aasta juulisse. Alates 1998. aasta juulist oli ette nähtud ainult ekspertide osalemine erinevates varustusega seotud projektides.</TXT></NP><?PAGE NO="II-933"?><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Hageja arvates on ekspertide tegevuse olemus samuti lepinguväline. Hageja kinnitab, et ta osutas lepinguga ette nähtud ekspertteenuseid täies ulatuses. Hageja nõuab, et hüvitataks tegevus, mida ei olnud tegevuskavadega ette nähtud ning mida enam ei saaks tasuda kolmanda lepingu eelarvest.</TXT></NP><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>Hageja väidab, et eelarve piirangud kujundavad koos tegevuskavaga mõlemale poolele kohustuslikud piirangud teenuste pakkumise kohustuse ulatuses. Lepingu tähtaeg ei saa iseenesest õigustada kohustuse mistahes laiendamist. Isegi kui lepingu tähtaega pikendati, ei ole see toimunud tasustamata jäänud projektijuhtimisega seotud kohustuse pikendamise tõttu, vaid lihtsalt vajalikuks ümberkorralduseks uute ekspertide kaasamiseks. Lepingu kohaselt võib töötajatega seotud muudatusi teha ainult kirjalikus vormis ning seega oleks muudatuse nr 1 sõlmimine olnud ainuke viis uute ekspertide kaasamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Kuna muudatus nr 1 ei näinud ette mingit eelarve suurendamist ega projektijuhi jaoks täiendavat osalemisperioodi, ning ekspertide osas olid uued osalemisperioodid ette nähtud juba varem kokku lepitud ulatuses, siis leiab hageja, et ta ilmselgelt ei pidanud neid teenuseid pakkuma põhjusel, et kolmanda lepingu ametlikku kestvust pikendati.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kahju hüvitamise hagi</P></TI></TITLE><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Hageja väidab, et tema hagi on põhjendatud, kuna komisjon rikkus õiguspärase ootuse kaitse ja hea halduse põhimõtteid, tekitades talle kahju <FT TYPE="DECIMAL">332083,60</FT> euro suuruses summas.</TXT></NP><?PAGE NO="II-934"?><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Mis puudutab kõigepealt väärhaldust komisjoni poolt, siis hageja arvates käitudes selliselt, nagu ta käitus lepingu läbirääkimiste ajal ja pärast, jättis komisjon mulje, et hagejale hüvitatakse väljaspool lepingut osutatud teenused. Seega rikkus komisjon õiguspärase ootuse põhimõtet Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19981217">17. detsembri 1998</DATE>. aasta otsuse mõttes kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-203/96" YEAR="1998" PAGE.ECR="II-4239">T-203/96: Embassy Limousines &amp; Services v. parlament (EKL 1998, lk II-4239)</REF.DOC.ECR>. Käesolevas asjas andis komisjon hagejale põhjendatud lootust, mis julgustas teda töötama komisjoni heaks ilma lepinguta. Tegutsedes käimasolevate lepinguliste läbirääkimiste raames, ei võtnud hageja mõistliku ettevõtja seisukohast endale ühtegi riski, mida ta peaks ise hüvitama. Vastupidi, ta tegutses majanduslikus mõttes mõistlikult ja realistlikult, kuna komisjon tekitas temas veendumuse, et temaga sõlmitakse teine leping. Komisjon ei lükanud hageja veendumust ümber, vaid läbirääkimiste ajal tugevdas seda mitmel korral.</TXT></NP><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Vastupidi avaliku teenuslepingu sõlmimist iseloomustavatele tunnustele tekitasid käesoleva asja asjaolud hagejas õiguspärase ootuse, et temaga sõlmitakse uus kohapealse abi leping. G7 maade, komisjoni ja Ukraina vahel 1995. aastal sõlmitud lepingu protokollis määrati hageja Zaporižžja tuumajaamas idaohutuse partneriks. Hageja tuletab meelde, et kohapealse abi lepingute sõlmimine toimub tavaliselt otsese lepinguga. Tema arvates ei olnud pooltel kahtlusi selles osas, et kohapealne abi peab jätkuma ja tuleb takistada teenuste katkemist, eriti ohutuse teemal. Lepingu otse sõlmimine oleks olnud üks lisapõhjus piirata lepingulist teenuste pakkumise aega vaid umbes ühe kalendriaastaga.</TXT></NP><NP><NO.P>69</NO.P><TXT>Hageja väidab, et komisjon rikkus ka hea halduse põhimõtet, viies lepingulised, läbirääkimised lepingu mittenõuetekohase juhtimise tõttu ebaõnnestumiseni. Komisjonil oli kohustus otsus vajaliku hoolsusega ette valmistada ja tasakaalustada asjakohased huvid (Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19970319">19. märtsi 1997</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-73/95" YEAR="1999" PAGE.ECR="II-381">T-73/95: Oliveira v. komisjon, EKL 1999, lk II-381</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19990709">9. juuli 1999</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-231/97" YEAR="1999" PAGE.ECR="II-2403">T-231/97: New Europe Consulting ja Brown v. komisjon, EKL 1999, lk II-2403</REF.DOC.ECR>). Euroopa Liidu asutuse tegevusse sekkumine erinevate haldus- või<?PAGE NO="II-935"?> poliitiliste organite poolt ei ole õigustatud, v.a siis, kui nimetatud organ ei näita üles järjekindlat ja jätkuvalt head suhtumist asjaosalisse (eespool viidatud kohtuotsus Embassy Limousines &amp; Services v. parlament, punkt 87). Seetõttu ei pea asjaosaline taluma seda, et komisjon ei suuda tagada lepingut puudutavate läbirääkimiste ajal ülevaadet nendest läbirääkimisest või võtab endale otsustamiseks ebanormaalset pika aja ning seda kõike tulenevalt asjaga tegelevate töötajate vahetumise tõttu. Hageja juhtumi puhul see just aset leidiski. Lepinguliste läbirääkimiste erinevates faasides tekitas komisjon tegelikult hageja õiguspärase ootuse ning hoidis seda üleval mitmel erineval viisil ning näitas korduvalt oma käitumisega välja lepingu haldamise vajakajäämisi ning sisekorralduse ebapiisavust.</TXT></NP><NP><NO.P>70</NO.P><TXT>Muu hulgas väidab hageja, et lepingu muudatuse nr 2 sõlmimisest keeldumine näitab hooletust, millega vahetuvad ametnikud olid informeeritud käimasolevate läbirääkimiste ja kehtivate lepingute seisust. <DATE ISO="19990923">23. septembri 1999</DATE>. aasta faksis sisalduv Vadé avaldus (<QUOT.START ID="QS0039" REF.END="QE0039" CODE="201E"/>vastavalt minu arusaamisele kujutab lepingu muudatus nr 1, mis sõlmiti kogueelarvet muutmata, eelarve ridade ümbermuutmist selliselt, et see oleks kooskõlas teenuste osutamise tähtaja pikendamisega<QUOT.END ID="QE0039" REF.START="QS0039" CODE="201D"/>) näitab seda, et ta ei olnud ise ilmselgelt lepingu muudatust nr 1 lugenud ning tema eelkäijad ei olnud talle selgitanud selle muudatuse väljatöötamise asjaolusid. Projektijuhi jaoks ette nähtud eelarve oli lepingu muudatuse nr 1 ajal juba täielikult ammendatud ning eelarve jäägiga sai katta ainult ekspertide tegevuse kulud ning hageja arvates ei ole see kunagi olnud sobiv eelarve ümberkorraldamiseks, samuti ei oleks see olnud lubatud. Projektijuhi ja ekspertide jaoks mõeldud eelarveid ei korraldatud seetõttu lepingu muudatusele nr 1 lisatud hinnakirjale vastavalt ümber, ainuke erinevates eelarvetes tehtud muudatus oli Saksamaal ja Ukrainas osalemise erinevuse kaotamine. See meede oli ette nähtud nende isikute osalemisega seotud raamatupidamise lihtsustamiseks, kuigi sellel muudatusel ei ole mingit mõju erinevatele ekspertide või projektijuhi eelarvetele.</TXT></NP><NP><NO.P>71</NO.P><TXT>Mis puudutab hageja poolt kantud kahju, siis väidab viimane, et jäädes lootma komisjoni lubadustele, sai ta oma tegevust jätkates lepinguväliselt kahju <FT TYPE="DECIMAL">332083,60</FT> eurot.</TXT></NP><?PAGE NO="II-936"?><NP><NO.P>72</NO.P><TXT>Mis puudutab põhjuslikku seost väärhalduse ja kahju vahel, siis väidab hageja, et väärhaldus komisjoni poolt moodustab koos tekitatud kahjuga vajaliku põhjusliku seose kahju hüvitamiseks. Kahju tuleneb piisavalt otseselt komisjonile ette heidetud käitumisest.</TXT></NP><NP><NO.P>73</NO.P><TXT>Hageja leiab, et talle tekitatud kahjul on samuti otsene seos komisjoni halduskorralduse puudulikkusega. Puudulik teabevahetus vahetuvate ametnike vahel põhjustas täiendava hilinemise ning seletab samuti lepinguväliselt teenuste osutamist ning nende tähtaega ja seega hageja poolt kantud kahju suurust.</TXT></NP><NP><NO.P>74</NO.P><TXT>Hageja taotleb, et komisjoni ametnikud Doucet, Kalbe, Jousten, Lütkemeyer ja Vadé, ning neile lisaks Zaiss, Hoensch, Collignon ja Möller kuulataks tunnistajatena Esimese Astme Kohtu poolt vastavates küsimustes üle, eriti komisjoni ja hageja vaheliste vestluste ulatuse, lepinguliste läbirääkimiste korraldamise ja eelarve ammendamise osas.</TXT></NP><NP><NO.P>75</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et hagi on ilmselgelt põhjendamatu. Komisjoni ei saa EÜ artikli 288 teise lõigu alusel vastutavaks pidada, kuna tegemist ei olnud väärhaldusega.</TXT></NP><NP><NO.P>76</NO.P><TXT>Esiteks vaidlustab komisjon väite, et ta andis hagejale põhjendatud lootusi.</TXT></NP><NP><NO.P>77</NO.P><TXT>Teiseks vaidlustab komisjon väite, mille kohaselt ta rikkus hea halduse põhimõtet, näidates üles lepingu puudulikku haldamist.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="II-937"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimese Astme Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>78</NO.P><TXT>Vaidlus käsitleb poolte vahel 1994. aastal sõlmitud lepingulisi suhteid ning pooled vaidlevad selle üle, kas see toimus või ei toimunud kolmanda lepingu täitmise ja selle lepingu muudatuse nr 1 raames. Mõlemat oletust tuleb järjekorras uurida.</TXT></NP><NP><NO.P>79</NO.P><TXT>EÜ artiklist 238 ja nõukogu <DATE ISO="19881024">24. oktoobri 1988</DATE>. aasta otsusest 88/591/ESTÜ, EMÜ, Euratom Euroopa ühenduste esimese astme kohtu asutamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="319" DATE.PUB="1988" PAGE.FIRST="1">EÜT L 319, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 181), muudetud versioonis, tuleneb, et Esimese Astme Kohtu pädevusse kuulub juriidiliste või füüsiliste isikute poolt esitatud vaidlustes otsuse tegemine lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>80</NO.P><TXT>Sellise klausli puudumisel ei ole Esimese Astme Kohus pädev tegema otsust tegevuse üle, mis tuleneb lepingust. Selle puudumisel laiendaks ta oma kohtulikku pädevust väljapoole vaidlusi, mille lahendamine on talle EÜ artikliga 240 piirates reserveeritud — see säte annab siseriiklikele kohtutele pädevuse otsustada teiste vaidluste üle, mille üheks pooleks on ühendus (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19870521">21. mai 1987</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="133/85—136/85" YEAR="1987" PAGE.ECR="2289">133/85-136/85: Rau jt, EKL 1987, lk 2289, punkt 10</REF.DOC.ECR>; Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20020710">10. juuli 2002</DATE>. aasta määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-387/00" YEAR="2002" PAGE.ECR="II-3031">T-387/00: Comitato organizzatore del convegno internazionale v. komisjon, EKL 2002, lk II-3031, punkt 37</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>81</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei sisalda kolmas leping, millest komisjoni väitel vaidlus alguse sai, klauslit, mis annaks Esimese Astme Kohtule pädevuse lahendada selle täitmisest tulenevaid vaidlusi, vaid vastupidi annab sõnaselgelt selle pädevuse Brüsseli kohtutele (vt eespool punkt 7).</TXT></NP><?PAGE NO="II-938"?><NP><NO.P>82</NO.P><TXT>Siin tuleb välja tuua, et käesolevas asjas ei saa Esimese Astme Kohus teha kindlaks, kas vaidlusalused tööd kuuluvad lepingu kohaldamisalasse või mitte ilma kolmandat lepingut ja selle lepingu muudatust nr 1 tõlgendamata. Seega juhul, kui nimetatud tööd kuuluvad hagejat ja komisjoni siduvasse lepingulisse raamistikku, siis ei ole Esimese Astme Kohus pädev vaidluse üle otsustama ning hagi tuleb sellel põhjendusel jätta läbi vaatamata.</TXT></NP><NP><NO.P>83</NO.P><TXT>Niivõrd, kuivõrd ei või välistada seda, et kolmanda lepingu tõlgendamiseks pädev siseriiklik kohus jõuab järeldusele, et asjaomased tööd teostati väljaspool lepingu kohaldamisala, tuleb uurida, kas komisjon rikkus õiguspärase ootuse kaitse ja hea halduse põhimõtet, nagu väidab hageja.</TXT></NP><NP><NO.P>84</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ühenduse lepinguvälise vastutus EÜ artikli 288 teise lõigu mõttes allub tingimuste kogumile, st sellele, kas institutsioonidele ette heidetav käitumine on ebaseaduslik, kas tegemist on tegeliku kahjuga ja kas on olemas põhjuslik seos väidetava käitumise ja tekitatud kahju vahel (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19820929">29. septembri 1982</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="26/81" YEAR="1982" PAGE.ECR="3057">26/81: Oleifici Mediterranei v. Euroopa Majandusühendus, EKL 1982, lk 3057, punkt 16</REF.DOC.ECR>; Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19960711">11. juuli 1996</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-175/94" YEAR="1996" PAGE.ECR="II-729">T-175/94: International Procurement Services v. komisjon, EKL 1996, lk II-729, punkt 44</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>85</NO.P><TXT>Kui kasvõi üks nendest tingimustest ei ole täidetud, tuleb hagi jätta täies ulatuses läbi vaatamata ilma, et oleks vajalik uurida teisi nimetatud vastutuse tingimusi (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19940915">15. septembri 1994</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-146/91" YEAR="1994" PAGE.ECR="I-4199">C-146/91: KYDEP v. nõukogu ja komisjon, EKL 1994, lk I-4199, punkt 19</REF.DOC.ECR>; Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20020220">20. veebruari 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-170/00" YEAR="2002" PAGE.ECR="II-515">T-170/00: Förde-Reederei v. nõukogu ja komisjon, EKL 2002, lk II-515, punkt 37</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20030319">19. märtsi 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-273/01" YEAR="2003" PAGE.ECR="II-1093">T-273/01: Innova Privat-Akademie v. komisjon, EKL 2003, lk II-1093, punkt 23</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><?PAGE NO="II-939"?><NP><NO.P>86</NO.P><TXT>Komisjoni käitumist tuleb analüüsida vastavalt nendele põhimõtetele.</TXT></NP><NP><NO.P>87</NO.P><TXT>Mis puudutab esimest tingimust, siis on kohtupraktikas leitud, et tuleb tuvastada üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine (Euroopa Kohtu <DATE ISO="20000704">4. juuli 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-352/98 P" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-5291">C-352/98 P: Bergaderm ja Goupil v. komisjon, EKL 2000, lk I-5291, punkt 42</REF.DOC.ECR>). Mis puudutab nõuet, mille kohaselt peab rikkumine olema piisavalt selge, siis otsustav tingimus selle tingimuse täidetuks pidamisel on asjaomase ühenduse institutsiooni ilmselge ja raske teadmatus piiridest, mis on tema kaalutlusõigusele seatud. Kui sellel institutsioonil on vaid väga piiratud, isegi olematu kaalutlusruum, võib lihtsast ühenduse õiguse rikkumisest piisata tuvastamaks piisavalt selget rikkumist (Euroopa Kohtu <DATE ISO="20021210">10. detsembri 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-312/00 P" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-11355">C-312/00 P: komisjon v. Camar ja Tico, EKL 2002, lk I-11355, punkt 54</REF.DOC.ECR>; Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20010712">12. juuli 2001</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-198/95+T-171/96+T-230/97+T-174/98+T-225/99" YEAR="2001" PAGE.ECR="II-1975">T-198/95, T-171/96, T-230/97, T-174/98 ja T-225/99: Comafrica ja Dole Fresh Fruit Europe v. komisjon, EKL 2001, lk II-1975, punkt 134</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>88</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb esiteks leida, kas komisjoni käitumine kujutab endast piisavalt selget õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist.</TXT></NP><NP><NO.P>89</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt laieneb õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset, mis on üks ühenduse aluspõhimõtetest, kõigile üksikisikutele, kes leiavad ennast olukorrast, millest ilmneb, et ühenduse haldus, andes talle konkreetseid tagatisi, tekitas talle põhjendatud lootust. Sellised tagatised on ükskõik millises vormis edastatud täpne teave, mis on tingimusteta ja kokkulangev ning pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest. Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele ei saa aga toetuda halduse poolt antud konkreetsete tagatiste puudumisel (eespool viidatud kohtuotsus Innova Privat-Akademie v. komisjon, punkt 26 ja viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><?PAGE NO="II-940"?><NP><NO.P>90</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et lepingulised läbirääkimised iseenesest pooltele siduvad ei ole. Tuleb uurida, kas lepinguliste läbirääkimiste ajal andis komisjon hagejale konkreetseid tagatisi, andes talle põhjendatud lootusi.</TXT></NP><NP><NO.P>91</NO.P><TXT>Selles osas toob hageja eriti välja erinevad komisjoniga peetud vestlused ja kirjad.</TXT></NP><NP><NO.P>92</NO.P><TXT>Mis puudutab hageja poolt välja toodud telefonivestlusi komisjoni nimel varustusostude juhi Korsakiga, mis leidsid aset komisjonile 1998. aasta aprillis saadetud neljanda lepingu esimese projekti saatmise järel ning mis andsid hagejale põhjust arvata, et leping kohe sõlmitakse, tuleb öelda, et ükski kohtutoimikus olev dokument ei tõenda nende suuliste kinnituste, mida komisjon eitab, tegelikkust, ning seda enam, et neil vestlustel ei ole vajalikke tunnuseid õiguspärase ootuse tekkimiseks (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20001108">8. novembri 2000</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-485/93+T-491/93+T-494/93+T-61/98" YEAR="2000" PAGE.ECR="II-3659">T-485/93, T-491/93, T-494/93 ja T-61/98: Dreyfus jt v. komisjon, EKL 2000, lk II-3659, punkt 87</REF.DOC.ECR>). See käib ka kõikide teiste suuliste kinnituste kohta, mille olemasolu ükski toimiku osa ei tõenda.</TXT></NP><NP><NO.P>93</NO.P><TXT>Hageja arvates jätkusid pooltevahelised lepingulised läbirääkimised 1998. aasta sügisel ilma katkestusteta. Ta toob välja eriti Jousteni <DATE ISO="19981222">22. detsembri 1998</DATE>. aasta faksi, millest tuleneb, et neljanda lepingu allakirjutamiseks ei ole takistusi. See faks oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0040" REF.END="QE0040" CODE="201E"/>Pärast Teie <DATE ISO="19981203">3. detsembri 1998</DATE>. aasta kirja saamist palun ma Teid arvestada asjaoluga, et ma saatsin täna 1997. aasta GKNi [kohapealse abi] lepingu [suunised] [ühenduse poolt kolmandatele riikidele abi korraldamise ühise talitusele] (Doucefle),<?PAGE NO="II-941"?> kes võtab Teiega ühendust teiste lepinguprojekti osade osas (lisa D, lisa B ja lisa A sidusus jne).<QUOT.END ID="QE0040" REF.START="QS0040" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>94</NO.P><TXT>Selle faksi sõnastusest nähtub selgelt, et see teavitab hagejat lihtsalt läbirääkimiste seisust. Sellest tuleneb, et lisaga D ja B seotud küsimusi ei ole veel lahendatud ja et nende küsimuste osas, mis ei näi olevat tähtsusetud, tuleb pidada täiendavaid läbirääkimisi ning seetõttu ei ole lepingu allakirjutamine kohene.</TXT></NP><NP><NO.P>95</NO.P><TXT>Seega lepingulised läbirääkimised jätkusid ning seetõttu saatis hageja komisjonile mitmeid neljanda lepingu versioone.</TXT></NP><NP><NO.P>96</NO.P><TXT>Vahepeal tekkis poolte vahel lahkarvamus seoses teatud projektide hindamisega.</TXT></NP><NP><NO.P>97</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb toimikust, et aastate jooksul kritiseeriti projektijuht Hoenschi nii komisjoni Kiievi esinduse kui ka komisjoni Brüsseli talituste poolt. Mitmel korral taotles komisjon hagejalt projektijuhi väljavahetamist, millest hageja keeldus.</TXT></NP><NP><NO.P>98</NO.P><TXT>Peale neid lahkhelisid lõpetas komisjon kolmanda lepingu <DATE ISO="19991025">25. oktoobri 1999</DATE>. aasta kirjaga vastavalt TACIS-üldtingimuste artiklile 41.</TXT></NP><?PAGE NO="II-942"?><NP><NO.P>99</NO.P><TXT>Muu hulgas tuleneb kohtutoimikust, et lisaks projektijuht Hoenschi isikuga seotud probleemidele ning teatud projektide hindamisega seotud probleemidele ei lihtsustanud hageja enese käitumine läbirääkimiste ajal neljanda lepingu sõlmimist. Kohtutoimikust tuleneb, et hageja keeldus mitmel korral võtmast arvesse komisjoni poolt pakutud muudatusi, ja seega panūstas ta ise lepinguliste läbirääkimiste pikenemisse ning läbirääkimiste lõplik läbikukkumine on osaliselt tema süü, mida ta lõpuks ise ka kohtuistungil möönis.</TXT></NP><NP><NO.P>100</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb märkida, et ühelgi hetkel ei olnud olemas lõplikku kokkulepet neljanda lepingu sõlmimise osas. Seega ei saa hageja neljanda lepingu sõlmimise osas viidata õiguspärase ootuse põhimõttele. Kuigi komisjon palus hagejalt erinevate lepinguprojektide koostamist, on see lahutamatu osa tavalistest lepingulistest läbirääkimistest ning komisjon ei julgustanud hagejat ületama tema äritegevusega seotud riske (vt selles kohta eespool viidatud kohtuotsus Embassy Limousines &amp; Services v. parlament, punkt 75).</TXT></NP><NP><NO.P>101</NO.P><TXT>Veel tuleb uurida, kas komisjon andis hagejale konkreetseid tagatisi, andes talle põhjendatud lootust, et asjaomase teenuste osutamise eest makstakse tasu mingil muul viisil kui võimaliku neljanda lepingu raames.</TXT></NP><NP><NO.P>102</NO.P><TXT>Selles osas tuleb märkida, et hageja toetub eriti suulistele kinnitustele, mis pärinevad komisjoni talitustelt, ning samuti erinevatele tema enda või komisjoni kirjadele. Samuti viitab ta kontrollikoja eriaruandele.</TXT></NP><NP><NO.P>103</NO.P><TXT>Mis puudutab neid väidetavaid suulisi kinnitusi, siis tuleb tunnistada, et mitte ükski kohtutoimikus olev dokument ei tõenda nende suuliste kinnituste, mida komisjon eitab, tegelikkust, ega enamgi veel, et neil vestlustel oleks vajalikud tunnused õiguspärase ootuse tekkimiseks.</TXT></NP><?PAGE NO="II-943"?><NP><NO.P>104</NO.P><TXT>Mis puudutab <DATE ISO="19981020">20. oktoobri 1998</DATE>. aasta kirja, milles komisjon tegi hagejale ettepaneku sõlmida leping, millest jäetaks välja need tööd, mille osas kokkulepet veel saavutatud ei olnud ja mille hageja toob välja näitamaks, et komisjon lubas tagasiulatuvalt maksta nende teenuste eest, siis tuleb märkida, et see ettepanek puudutab neljanda lepingu sõlmimist ja programmi TACIS 1997 ning et komisjon tegi seetõttu ettepaneku sõlmida leping, mis puudutab TACIS 1997 programmiga seotud ülejäänud töid. Seega ei näita see kiri kuidagi, et neid küsimuse all olevaid tegevusi oleks tulnud hüvitada tagasiulatuvalt.</TXT></NP><NP><NO.P>105</NO.P><TXT>Mis puudutab <DATE ISO="19990414">14. aprilli 1999</DATE>. aasta kirja, milles hageja võtab kokku <DATE ISO="19990316">16. märtsi 1999</DATE>. aasta kohtumise järeldused ning millega ta esitab komisjoni konkreetsel palvel tagasiulatuva lepingu projekti, mis käsitleb lepinguga katmata ajavahemikku, piisab märkimisest, et kui see kiri, mille sisu komisjon vaidlustab, pärineb hagejalt endalt, ei saa ainult selle põhjal tuvastada, et komisjon oleks tegelikult selle kohtumise ajal sellise nõude esitanud.</TXT></NP><NP><NO.P>106</NO.P><TXT>Ka <DATE ISO="19990825">25. augusti 1999</DATE>. aasta kiri, milles hageja esitas kolmanda lepingu muudatuse nr 2, ei näita mingil viisil, et komisjon oleks sellise muudatuse tegemist nõudnud ja ka mitte seda, et ta lubas tagasiulatuvalt maksta hageja poolt osutatud teenuste eest.</TXT></NP><NP><NO.P>107</NO.P><TXT>Nimelt <DATE ISO="19990923">23. septembri 1999</DATE>. aasta faksiga keeldus komisjon sellist muudatust alla kirjutamast järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0041" REF.END="QE0041" CODE="201E"/>Vastavalt minu arusaamisele kujutab lepingu muudatus nr 1 [...], mis sõlmiti kogueelarvet muutmata, eelarve ridade ümbermuutmist selliselt, et see oleks kooskõlas teenuste osutamise tähtaja pikendamisega.</P><?PAGE NO="II-944"?><P>Käesolevaga esitate mulle ettepaneku, mis ei sisalda uusi ülesandeid ning mis esitati augustikuu lõpus eesmärgiga katta tagasiulatuvalt 1998. aasta juuli kuni 1999. aasta juuni tegevused. Nendel põhjustel saab komisjon üksnes keelduda sellise ettepaneku arvestamisest.<QUOT.END ID="QE0041" REF.START="QS0041" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>108</NO.P><TXT>Lisaks viitab hageja <DATE ISO="19991124">24. novembri 1999</DATE>. aasta kohtumisele, mille käigus talle tema arvates lubati uuesti alates 1998. aasta augustist tehtud töö hüvitamist, seda vähemalt juhul, kui kolmanda lepingu audit ei näita, et töö oli puudulik. Komisjon on kostja vastusele lisanud selle kohtumise käigus tehtud käsitsi kirjutatud märkmed. Nendest märkmetest tuleneb, et arutelu käis kolmanda lepingu lõpetamise tagajärgedele üle ning Hoenschi isikuga seotud probleemide üle, samuti võimaluse üle komisjoni abiga parandada tema mainet. Nende märkmete põhjal ei saa tuvastada, et komisjon oleks tagasiulatuvalt lubanud hüvitada asjaomaste teenuste pakkumist. Igal juhul ei saanud see <DATE ISO="19991124">24. novembril 1999</DATE> toimunud kohtumine anda hagejale õigust toetuda mingisugusele õiguspärasele ootusele nende teenuste osas, mida ta oli enne seda kohtumist osutanud.</TXT></NP><NP><NO.P>109</NO.P><TXT>Lisaks tuleb meelde tuletada, et komisjon sai hagejale tööde hüvitamist TACIS-programmi raames teostada ainult lepingu alusel. Arvestades hageja pikaajalist kogemust TACIS-ega seoses, pidi ta olema teadlik selle programmiga seotud õiguslikest protseduuridest ning ei saanud olla mitte teadlik lepingu vajalikkusest.</TXT></NP><NP><NO.P>110</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel tuleb nentida, et kohtutoimik ei sisalda ühtegi komisjoni kirja, milles hagejale lubataks asjaomaste teenuste hüvitamist tagasiulatuvalt.</TXT></NP><?PAGE NO="II-945"?><NP><NO.P>111</NO.P><TXT>Lisaks viitab hageja kontrollikoja eriaruandele nr 6/97, et näidata tagasiulatuvate lepingute sõlmimise võimalikkust. Sellest aruandest tuleneb, et kohapealse abi lepingute sõlmimisega oli raskusi ning tundub, et komisjon sõlmis samuti tagasiulatuvaid lepinguid, mida kontrollikoda kritiseeris.</TXT></NP><NP><NO.P>112</NO.P><TXT>Komisjon vastas kontrollikoja kriitikale järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0042" REF.END="QE0042" CODE="201E"/>Minevikus on toimunud tagasiulatuvalt lepingute sõlmimine, kuna halduslikult võttis nende ettevalmistamine liiga kaua aega. On võetud meetmed selleks, et see probleem tulevikus enam ei korduks. Komisjon ei nõua kunagi ekspertidelt toimingute teostamist väljaspool heakskiidetud lepingut. Kahe lepingu vahelised ajavahemikud võivad tuleneda mitmetest põhjustest ning lepingu pooli on sellest teavitatud, et ainult komisjoniga sõlmitud lepinguga kaetud tegevused kuuluvad komisjoni vastutusalasse.<QUOT.END ID="QE0042" REF.START="QS0042" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>113</NO.P><TXT>Esiteks tuleb märkida, et see aruanne puudutab asjaomasest ajavahemikust varasemat ajavahemikku. Teiseks, kuigi sellest tuleneb, et komisjon on sõlminud tagasiulatuvaid lepinguid, ei kohusta ei see aruanne ega ka komisjoni vastused komisjoni jätkama tagasiulatuvate lepingute sõlmimist, mida kontrollikoda eelkõige kritiseeris. Sellest ei tulene kuidagi, et see oleks võinud tekitada hageja õiguspärase ootuse, et komisjon sõlmib temaga tagasiulatuva lepingu.</TXT></NP><NP><NO.P>114</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb märkida, et ükski kohtutoimiku osa ei luba öelda, et komisjon oleks andnud hagejale konkreetseid tagatisi selle kohta, et küsimusealused tööd hüvitatakse tagasiulatuvalt kas siis neljanda lepingu raames või tagasiulatuva kokkuleppe raames, mis oleksid võinud anda hagejale mingisuguseidki põhjendatud lootusi. Lisaks sellele oleks ettevaatlik majandusettevõtja, kes tunneb TACIS-programmi,<?PAGE NO="II-946"?> pidanud teadma ohte, mis on seotud tagantjärgi lepingu sõlmimisega, rikkudes põhimõtteid, mis on komisjonile kohustuslikud ühenduse ressursside hea ja mõistliku haldamise raames.</TXT></NP><NP><NO.P>115</NO.P><TXT>Seega ei ilmne eelnevast, et komisjon rikkus piisavalt selgel viisil õiguspärase ootuse põhimõtet.</TXT></NP><NP><NO.P>116</NO.P><TXT>Teiseks tuleb uurida seda, kas komisjoni käitumine kujutab endast hea halduse põhimõtte piisavalt selget rikkumist.</TXT></NP><NP><NO.P>117</NO.P><TXT>Selles osas väidab hageja, toetudes kontrollikoja eriaruandele nr 25/98, et komisjon ei taganud lepinguliste läbirääkimiste järjepidevust selle tõttu, et töötajad pidevalt vahetusid, nurjates seega ise neljanda lepingu sõlmimise.</TXT></NP><NP><NO.P>118</NO.P><TXT>Kontrollikoja eriaruanne nr 25/98 leiab konkreetselt, et komisjoni peadirektoraadi <QUOT.START ID="QS0043" REF.END="QE0043" CODE="201E"/>Välissuhted: Euroopa ning uued iseseisvunud riigid; ühine valis- ja julgeolekupoliitika; välisteenistus<QUOT.END ID="QE0043" REF.START="QS0043" CODE="201D"/> haldamisüksus ei oma vajalikke inimressursse programmide teostamise korrektseks jälgimiseks ja &#x201E;komisjoni poolt 1997. aastal ette võetud peiling seoses PHARE ja TACIS-lepingute rahandusliku likvideerimisega, mida raskendas lepinguliste töötajate vahetumisest tuleneva <QUOT.START ID="QS0044" REF.END="QE0044" CODE="201E"/>institutsionaalse mälu kadumine<QUOT.END ID="QE0044" REF.START="QS0044" CODE="201D"/> ning hea halduspraktika puudumine, ei kaasnenud mingisuguseid meetmeid, mille eesmärgiks oleks vältida selliste olukordade tekkimist.</TXT></NP><?PAGE NO="II-947"?><NP><NO.P>119</NO.P><TXT>Sellest aruandest tuleneb seega, et see puudutab ja kritiseerib komisjoni varasemat praktikat ning mitte seda, mis oli jõus neljanda lepingu läbirääkimisi puudutaval ajal. Just nimelt oma talituste ümberkorralduse ja 1998. aastal ühenduse poolt kolmandatele riikidele abi korraldamise ühise talitusele loomisega püüdis komisjon parandada TACIS-programmide rakendamist.</TXT></NP><NP><NO.P>120</NO.P><TXT>Muu hulgas ei ole hageja näidanud ära konkreetset mõju, mis viitaks hea halduse põhimõtte rikkumisele. Selles osas kinnitab hageja, et ta esitas <DATE ISO="19990414">14. aprillil 1999</DATE> neljanda lepingu uue projekti, märkides, et tegemist on <QUOT.START ID="QS0045" REF.END="QE0045" CODE="201E"/>suuniste<QUOT.END ID="QE0045" REF.START="QS0045" CODE="201D"/> täielikult muudetud versiooniga, kuid mis hageja arvates oli sisult identne sellele, mida komisjoni peadirektoraat <QUOT.START ID="QS0046" REF.END="QE0046" CODE="201E"/>Välissuhted: Euroopa ning uued iseseisvunud riigid; ühine valis- ja julgeolekupoliitika; välisteenistus<QUOT.END ID="QE0046" REF.START="QS0046" CODE="201D"/> juba 1998. aasta detsembris analüüsis, mis näitab seda, et komisjoni osas vastutanud töötajate pidev vahetamine on toonud kaasa <QUOT.START ID="QS0047" REF.END="QE0047" CODE="201E"/>institutsionaalse mälu kadumise<QUOT.END ID="QE0047" REF.START="QS0047" CODE="201D"/>, nagu seda oli juba märkinud kontrollikoda. Kaugel sellest, et see näitaks mingisugust hea halduse põhimõtte rikkumist, näitab see asjaolu vastupidi just seda, et hageja enda käitumine ei ole etteheidetest vaba.</TXT></NP><NP><NO.P>121</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei tulene eelnevast, et komisjon oleks rikkunud hea halduse põhimõtet, seega tuleb hageja argumendid selles osas tagasi lükata ilma, et oleks vajadust uurida, kas selle põhimõtte tulemuseks on üksikisikutele õiguste andmine.</TXT></NP><NP><NO.P>122</NO.P><TXT>Komisjoni ebaseadusliku käitumise tingimus ei ole niisiis käesolevas asjas täidetud, seega tuleb hagi jätta rahuldamata ilma, et oleks vaja uurida teisi sellise vastutuse tingimusi ning kuulata Esimese Astme Kohtus ära tunnistajaid.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="II-948"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>123</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt kostja nõudele välja hagejalt.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Jätta hagi rahuldamata.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõista kohtukulud välja hagejalt.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Legal</P><P>Tiili</P><P>Vadapalas</P><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20050316">16. märtsil 2005</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Kohtusekretär</P><P>H. Jung</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Koja esimees</P><P>H. Legal</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>