Euroopa Liidu
Teataja
ET
L-seeria
|
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/219 |
4.2.2025 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/219,
30. jaanuar 2025,
millega määratakse 2025. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 16 lõikega 4 nähakse ette, et kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel tuleb järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“) eesmärke. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 1 nähakse ette, et püügivõimalused tuleb eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus. |
|
(2) |
Seetõttu tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada kalapüügipüügivõimalused kättesaadava teadusliku nõuande põhjal, võttes arvesse bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus esitatud arvamusi. |
|
(3) |
Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/1, millega kehtestatakse pikaajalised majandamismeetmed euroopa angerja (Anguilla anguilla) suhtes, nagu on ette nähtud soovituses GFCM/46/2023/16 euroopa angerja pikaajalise majandamiskava kohta (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27). Soovituses GFCM/47/2024/1 jäetakse 2025. aastaks kehtima tööndusliku kalapüügi kuuekuuline keeluaeg ning harrastuskalapüügi keeld. Lisaks piiratakse soovituses klaasangerjate tööndusliku püügi perioodi kahe kuuga ning lubades kalapüüki üksnes teatavatel tingimustel. Kõnealuse soovituse kohaselt tuleks neid meetmeid kohaldada Vahemere kõigil merealadel ning magevetes ja riimvetes, sealhulgas estuaarides, laguunides ja üleminekuvetes. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(4) |
GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/2, millega kehtestatakse pikaajalised meetmed punase vääriskoralli (Corallium rubrum) säästvaks kasutamiseks, nagu on ette nähtud soovituses GFCM/43/2019/4, milles käsitletakse Vahemere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27) punase vääriskoralli säästva kasutamise majandamiskava. Soovitusega GFCM/47/2024/2 jäetakse 2025. aastaks kehtima punase vääriskoralli korjelubade maksimaalse arvuna väljendatud püügikoormuse külmutamine ja korjepiirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(5) |
GFCM võttis 2023. aastal toimunud 46. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/46/2023/14, milles käsitletakse Vahemere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27) hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava. Selle soovitusega kehtestati kooskõlas ettevaatusprintsiibiga ja üleminekuperioodiks 2024–2026 kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir, peibutuspüügivahendite võimsuse külmutamine laeva kohta ja püügi piirnorm. Harrastuskalapüügi puhul on kõnealuses soovituses lisaks ette nähtud, et tuleb järgida igapäevast kaasavõetava saagi piirnormi. Neid meetmeid rakendati 2024. aastal liidu õiguses nõukogu määrusega (EL) 2024/259 (2) ja neid meetmeid tuleks liidu õiguses rakendada ka 2025. aastal. Need meetmed ei piira majandamismeetmeid, mida GFCMi teaduslik nõuandekomitee kavandab pikaajalise majandamiskava jaoks aastateks 2027–2031. |
|
(6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 (3) kehtestati Vahemere lääneosa (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11) põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kavas on esitatud eesmärgid ja meetmed kavaga hõlmatud kalavarude pikaajaliseks säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks. Need sisaldavad meetmeid, millega saavutada sihtvarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda hoida ning tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artikli 4 lõikele 1 tuleb kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud varude püügi võimalused kehtestada nii, et saavutada järkjärgulise juurdekasvu teel võimaluse korral 2020. aastaks, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2025 selline kalastussuremus, mille alusel on tagatud maksimaalne jätkusuutlik saagikus. |
|
(8) |
Määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavarude püügi võimalused tuleks kehtestada kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremuse väärtuste vahemikega („FMSY-vahemik“) või sellest madalamal tasemel ning kõnealustes määrustes sätestatud kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud määratakse kindlaks vastavates kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kõnealuse määruse artikli 1 lõigetes 2 ja 3 osutatud kalavarude püügi võimalused kehtestada kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 6 sätestatud ettevaatusprintsiibil põhineval lähenemisviisil kalavarude majandamisele. |
|
(9) |
Püügivõimalused tuleb esitada traalerite ja õngejadalaevade maksimaalse lubatud püügikoormusena, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale, samuti sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalsete püügi piirnormidena, mis on kindlaks määratud vastavalt teaduslikule nõuandele ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4. |
|
(10) |
STECFi nõuannetes märgiti, et kõigi Vahemere lääneosa kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse 2025. aasta eesmärkide saavutamiseks on traalerite puhul vaja veel märkimisväärselt vähendada kalastussuremust. Samuti juhtis STECF tähelepanu erinevustele kalavarude rühmade kõige ohualtimate kalavarude seisundis ning leidis, et kalastussuremust tuleb vähendada püügikoormuse haldamise üksuste, nimelt püügikoormuse haldamise üksuse 1 (GFCM geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7) ja püügikoormuse haldamise üksuse 2 (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11) vahel erinevalt. STECFi nõuannetes märgiti, et kõige ohualtima varu (euroopa merluus (Merluccius merluccius) püügikoormuse haldamise üksuses 1 ja euroopa merluus 2. püügikoormuse haldamise üksuses 2) puhul tuleks vähendada kalastussuremust püügikoormuse haldamise üksuses 1 66 % ning püügikoormuse haldamise üksuses 2 38 %, et saavutada 2025. aastal FMSY tase. Tuginedes sellistele nõuannetele, tuleks traalerite maksimaalset lubatud püügikoormust vähendada 2025. aastaks iga püügikoormuse rühma puhul 66 % püügikoormuse haldamise üksuses 1 ning 38 % püügikoormuse haldamise üksuses 2, võttes arvesse iga liikmesriigi panust kalastussuremusse, ning arvata see maha määrusega (EL) 2024/259 2024. aastaks kehtestatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest. |
|
(11) |
2024. aastal märgiti STECFi nõuannetes, et euroopa merluusi kudekarja mõjutavad õngejadalaevad, eeskätt GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11. STECFi nõuannetes märgiti ka, et euroopa merluusi kudekarja biomass GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning 8, 9, 10 ja 11 on endiselt allpool kaitse piirväärtust (BLIM) määruse (EL) 2019/1022 artikli 2 punkti 10 tähenduses ning et kalastussuremust tuleks vähendada 66 % GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7 ning 38 % GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11, et saavutada 2025. aastal FMSY tase. Seetõttu on asjakohane säilitada geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7 õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus 2025. aastal samal tasemel, mis kehtestati 2024. aastaks määrusega (EL) 2024/259 vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artikli 7 lõikele 5. GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 on asjakohane vähendada õngejadalaevade maksimaalset lubatud püügikoormust 2025. aastal 13 % võrreldes maksimaalse lubatud püügikoormusega, mis kehtestati 2024. aastaks määrusega (EL) 2024/259 vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artikli 7 lõikele 5. |
|
(12) |
2024. aastal märgiti STECFi nõuannetes, et sinipunaka aadelkreveti kalastussuremus on GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7 jätkusuutlikust tasemest endiselt kaugel ning et lisaks püügikoormuse vähendamisele tuleb võtta täiendavaid majandamismeetmeid. STECFi nõuannete kohaselt tuleks 2025. aastal FMSY taseme saavutamiseks eeskätt vähendada püüki keskmiselt 50 % ning konkreetselt 25 % GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1 ja 2, 64 % GFCMi geograafilises alapiirkonnas 5 ja 62 % GFCMi geograafilistes alapiirkondades 6 ja 7. Pidades silmas 2022., 2023. ja 2024. aastal vastu võetud meetmete jätkuvat kohaldamist ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4, on seetõttu asjakohane täiendada püügikoormuse reguleerimise korda maksimaalsete püügi piirnormidega. Sinipunaka aadelkreveti maksimaalset püügi piirnormi GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7 peaks vähendama 10 % võrreldes püügivõimalustega, mis on määrusega (EL) 2024/259 kehtestatud 2024. aastaks. |
|
(13) |
2024. aastal märgiti STECFi nõuannetes, et sinipunaka aadelkreveti puhul tuleb GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 võtta lisaks püügikoormuse vähendamisele täiendavaid majandamismeetmeid, ning kogupüüki soovitati vähendada 18 %. Pidades silmas 2022., 2023. ja 2024. aastal vastu võetud meetmete jätkuvat kohaldamist ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4, on seetõttu asjakohane täiendada püügikoormuse reguleerimise korda maksimaalsete püügi piirnormidega. Sinipunaka aadelkreveti maksimaalset püügi piirnormi GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 peaks vähendama 6 % võrreldes püügivõimalustega, mis on määrusega (EL) 2024/259 kehtestatud 2024. aastaks. |
|
(14) |
2024. aastal märgiti STECFi nõuannetes, et hiid-lehthännaku puhul tuleb GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 võtta lisaks püügikoormuse vähendamisele täiendavaid majandamismeetmeid, ning kogupüüki soovitati vähendada 29 %. Pidades silmas 2022., 2023. ja 2024. aastal vastu võetud meetmete jätkuvat kohaldamist ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4, on seetõttu asjakohane täiendada püügikoormuse reguleerimise korda maksimaalsete püügi piirnormidega. Hiid-lehthännaku maksimaalset püügi piirnormi GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 peaks vähendama 6 % võrreldes püügivõimalustega, mis on määrusega (EL) 2024/259 kehtestatud 2024. aastaks. |
|
(15) |
Selleks et edendada selektiivsete püügivahendite kasutamist ning luua tõhusad püügikeelualad noorisendite ja kudekalade kaitseks, kehtestati nõukogu määrusega (EL) 2022/110 (4) hüvitamismehhanism seoses traalerite püügikoormuse reguleerimise korraga. Kuna STECF soovitab jätkuvalt 2025. aastal veelgi parandada kalapüügivahendite selektiivsust ja tõhusaid keelualasid noorisendite ja kudekalade kaitseks ning kuna neil meetmetel on tõendatud mõju püügikoormusele, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda laevale täiendavaid püügipäevi, kui laev järgib vähemalt ühte sellist riiklikul tasandil kehtestatud meedet. Asjaomane liikmesriik väldib sellist täiendavate püügipäevade andmist, mis viiks asjaomasele püügikoormuse rühmale nõukogu määruse (EL) 2024/259 kohaselt lubatud püügikoormuse ületamiseni. |
|
(16) |
Vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 6, kui teaduslikust nõuandest nähtub, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui biomassi preventiivne piirväärtus (BPA) või biomassi piirangu piirväärtus (BLIM), tuleb võtta parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. |
|
(17) |
GFCM võttis oma 2021. aastal toimunud 44. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/44/2021/20, milles käsitletakse Aadria mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) väikeste pelaagiliste liikide säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati aastateks 2022–2029 väikesi pelaagilisi liike püüdvatele seinnoodalaevadele ja pelaagilise püügi traaleritele maksimaalne püügimaht ning seonduv kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir. Neid 2025. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(18) |
GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/4, milles käsitletakse Aadria mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) väikeste pelaagiliste liikide pikaajalist püügirežiimi ja nende liikide püügi piirnormide kehtestamist 2025. aastaks, lähtuvalt soovitusest GFCM/44/2021/20. Soovitusega GFCM/44/2021/20 kehtestati 2025. aastaks anšooviste ja sardiinide püügi erinevad tasemed, lähtudes uute püügikontrolli eeskirjade rakendamisest. Liikmesriikide vaheline jaotus põhineb iga liikmesriigi varasematel püügikogustel. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(19) |
GFCM võttis oma 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/5, milles käsitletakse Aadria mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) põhjalähedaste kalavarude säästva püügi mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati teatavate põhjalähedaste kalavarude puhul püügikoormuse reguleerimise kord ja kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir. Neid 2025. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(20) |
GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/5, milles käsitletakse Aadria mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) põhiliste põhjalähedaste kalavarude püügikoormuse reguleerimise korra rakendamist 2025. aastal, lähtuvalt soovitusest GFCM/43/2019/5. Soovituses GFCM/47/2024/5 nähakse ette, et traalerite püügikoormust vähendatakse kokku 5,2 % ja säilitatakse piimtraalerite 2024. aasta püügikoormuse tasemed. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks seega määrusega (EL) 2024/259 2024. aastaks kehtestatud traalerite maksimaalsest lubatud püügikoormusest 5,2 % maha arvata ning piimtraalerite maksimaalne lubatud püügikoormus tuleks hoida 2024. aasta tasemel. |
|
(21) |
Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ning selle marginaalset mõju väikeste pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide varudele ning kooskõlas soovituse GFCM/44/2021/20 punktiga 33 ja soovituse GFCM/43/2019/5 punktiga 13 on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele ning eraldatud püügikoormusele põhjalähedaste liikide puhul. |
|
(22) |
GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/4, milles käsitletakse Sitsiilia väina (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 12–16) põhjalähedaste kalavarude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/12 ja GFCM/42/2018/5. Soovitusega GFCM/45/2022/4 kehtestati euroopa merluusi püügikoormuse reguleerimise kord ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) maksimaalsed püügi piirnormid ning püügivõimsuse külmutamine. 2025. aastaks nähakse soovitusega GFCM/45/2022/4 ette külmutada püügivõimsus 2024. aasta tasemel ja vähendada roosa süvahännaku püügi piirnormi 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks see 3 % maha arvata määrusega (EL) 2024/259 roosa süvahännaku puhul 2024. aastaks kehtestatud maksimaalsetest püügi piirnormidest. |
|
(23) |
GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/5, milles käsitletakse Sitsiilia väina (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 12–16) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/7 ja GFCM/43/2019/6. Soovitusega GFCM/45/2022/5 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. 2025. aastaks nähakse kõnealuse soovitusega ette vähendada hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti püügi piirnorme 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks see 3 % maha arvata nõukogu määrusega (EL) 2024/259 hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul 2024. aastaks kehtestatud maksimaalsetest püügi piirnormidest. |
|
(24) |
GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/6, milles käsitletakse Joonia mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 19–21) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/8 ja GFCM/42/2018/4. Soovitusega GFCM/45/2022/6 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. 2025. aastaks nähakse kõnealuse soovitusega ette vähendada hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti püügi piirnorme 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks see 3 % maha arvata nõukogu määrusega (EL) 2024/259 hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul 2024. aastaks kehtestatud maksimaalsetest püügi piirnormidest. |
|
(25) |
GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/7, milles käsitletakse Levandi mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 24–27) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/6 ja GFCM/42/2018/3. Soovitusega GFCM/45/2022/7 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. 2025. aastaks nähakse kõnealuse soovitusega ette vähendada hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti püügi piirnorme 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks see 3 % maha arvata nõukogu määrusega (EL) 2024/259 hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul 2024. aastaks kehtestatud maksimaalsetest püügi piirnormidest. |
|
(26) |
GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/3, milles käsitletakse Alboráni mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–3) mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/4, GFCM/43/2019/2 ja GFCM/41/2017/2. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(27) |
GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/3 Alboráni mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–3) mustlaik-besuugot käsitlevate täiendavate parandusmeetmete vastuvõtmise kohta, millega muudetakse soovitust GFCM/45/2022/3. Soovitusega GFCM/47/2024/3 kehtestati 2025. aastaks püügi piirnormide vähendamine 30 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks seega määrusega (EL) 2024/259 2024. aastaks kehtestatud maksimaalsest püügimahust maha arvata 30 %. |
|
(28) |
GFCMi Musta mere töörühma teadusliku nõuande kohaselt tuleks kilu kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere (GFCMi geograafiline alapiirkond 29) kiluvarude (Sprattus sprattus) jätkusuutlikkus oleks tagatud. Seepärast on asjakohane kehtestada jätkuvalt kõnealuste kalavarude autonoomne kvoot. |
|
(29) |
GFCM võttis oma 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/3, millega muudetakse soovitust GFCM/41/2017/4, milles käsitletakse Mustal merel (GFCMi geograafiline alapiirkond 29) hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügi mitmeaastast majandamiskava. Soovitusega GFCM/43/2019/3 kehtestati hariliku kammelja ajakohastatud piirkondlik lubatud kogupüük ja kvoodi eraldamise kava ning täiendavad kaitsemeetmed, eelkõige kahekuune püügikeeluaeg ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevani aastas. Kooskõlas soovitusega GFCM/43/2019/3 on need täiendavad kaitsemeetmed funktsionaalselt seotud kalapüügivõimalustega, sest ilma nende meetmete kehtestamiseta tuleks hariliku kammelja taastumise tagamiseks selle lubatud kogupüüki vähendada. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(30) |
GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/8, milles käsitletakse Mustal merel (GFCMi geograafiline alapiirkond 29) hariliku kammelja püügi mitmeaastast majandamiskava ning millega muudetakse soovitusi GFCM/43/2019/3 ja GFCM/41/2017/4. Soovitusega GFCM/47/2024/8 kehtestatakse hariliku kammelja lubatud kogupüük aastateks 2025–2028. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(31) |
GFCM kiitis 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul heaks hariliku kammelja 2023. aastal kasutamata jäänud liidu kvoodi ülekandmise, võttes arvesse Musta mere piirkondlikust kontekstist tulenevat erandlikku olukorda. Kõnealust meedet tuleks rakendada liidu õiguses. Alakasutamisest tulenevate kalapüügivõimaluste jaotamisel tuleks lähtuda iga liikmesriigi vastavast panusest alakasutamisse, muutmata seejuures lubatud kogupüükide iga-aastast eraldamist käsitlevat määruses (EL) 2024/259 kehtestatud jaotuspõhimõtet. |
|
(32) |
Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (5) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimist käsitlevate andmete komisjonile saatmisel. |
|
(33) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (6) on ette nähtud täiendavad tingimused lubatud kogupüügi ja kvootide ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas kõnealuse määruse artiklite 3 ja 4 alusel, ning ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi paindlikkussätted. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige nende bioloogilise seisundi. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud ühest aastast teise ülekandmise täiendav paindlikkus kõigi varude puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja põhjustaks kalavarude bioloogilise seisundi halvenemist, tuleks selgelt sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artiklites 3 ja 4 ettenähtud ühest aastast teise ülekandmise paindlikkust ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 ettenähtud ühest aastast teise ülekandmise paindlikkust ei kohaldata kumulatiivselt. Lisaks tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 ettenähtud ühest aastast teise ülekandmise paindlikkus varude bioloogilise seisundi põhjal vajaduse korral kasutamata jätta. |
|
(34) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2025. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele järgneval päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse Vahemerel ja Mustal merel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:
|
a) |
euroopa angerjas (Anguilla anguilla), punane vääriskorall (Corallium rubrum) ja harilik kuldmakrell (Coryphaena hippurus) Vahemerel; |
|
b) |
sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas; |
|
c) |
euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria merel; |
|
d) |
euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Aadria merel; |
|
e) |
euroopa merluus (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) Sitsiilia väinas; |
|
f) |
hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus) Sitsiilia väinas, Joonia merel ja Levandi merel; |
|
g) |
mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) Alboráni merel; |
|
h) |
kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Scophthalmus maximus) Mustal merel. |
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka liidu muu püügitegevuse, sh harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügitegevusele on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõikes 1 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla; |
|
b) |
„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil; |
|
c) |
„lubatud kogupüük“ (TAC) –
|
|
d) |
„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist; |
|
e) |
„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud lubatud kogupüük on määramata; |
|
f) |
„analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul, kui analüütiline hinnang on olemas; |
|
g) |
„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta; |
|
h) |
„peibutuspüügivahend“ – ankurdatud või merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada. |
Artikkel 3
Kalapüügipiirkonnad
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
|
a) |
„GFCMi geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2124 (7) I lisas esitatud alad; |
|
b) |
„Vahemeri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas; |
|
c) |
„Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas; |
|
d) |
„Aadria meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas; |
|
e) |
„Sitsiilia väin“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas; |
|
f) |
„Joonia meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas; |
|
g) |
„Levandi meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas; |
|
h) |
„Alboráni meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2 ja 3 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas; |
|
i) |
„Must meri“ – GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas. |
II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED
I PEATÜKK
Vahemeri
Artikkel 4
Euroopa angerjas
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27, riimvete ja mageveekogude suhtes. Riimvete hulka kuuluvad estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.
2. Euroopa angerja (Anguilla anguilla) töönduslik sihtliigina või juhusliku kaaspüügina püük on keelatud kõigi enam kui 12 cm kogupikkusega isendite puhul 2025. aastal vähemalt kuue kuu jooksul. Selleks määrab iga asjaomane liikmesriik ühe või mitu keeluaega järgmistel tingimustel:
|
a) |
keeluaeg või -ajad liikmesriigi erinevates püügipiirkondades võivad erineda, kui see on asjakohane, et võtta arvesse euroopa angerja geograafilist ja hooajalist rännet erinevates eluetappides; |
|
b) |
keeluaeg või -ajad kestavad kas vähemalt kuus järjestikust kuud või kokku kuus kuud kooskõlas lõikes 3 sätestatud tingimustega; ning |
|
c) |
keeluaeg või -ajad on kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 (8) sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega vastavas eluetapis asjaomases liikmesriigis. |
3. Keeluaeg vältab 1. jaanuarist31. märtsini 2025 ja täiendava kolmekuulise keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. novembrini 2025.
4. Vähem kui 12 cm kogupikkusega euroopa angerja isendite töönduslikuks püügiks antakse igal aastal luba kaheks kuuks ja kõnealust püügitegevust peab jälgima määratud teadusasutus, mis teeb järelevalvet andmete kogumise ja analüüsimise üle.
5. Selliste kalapüügilubade maksimaalne arv ja selliste seisevpüüniste maksimaalne arv, millega võib püüda töönduslikul eesmärgil vähem kui 12 cm kogupikkusega Euroopa angerja isendeid, ei ületa I lisas esitatud määrasid.
6. Euroopa angerja harrastuspüük on keelatud selle liigi kõigis eluetappides.
7. Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile:
|
a) |
lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -ajad 1. märtsiks 2025; |
|
b) |
riigisisesed meetmed, mis on seotud lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -aegadega, kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist; ning |
|
c) |
ajavahemiku, mille vältel on lubatud püüda kooskõlas lõikega 4 vähem kui 12 cm kogupikkusega Euroopa angerja isendeid, 1. märtsiks 2025. |
Artikkel 5
Punane vääriskorall
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) korjega Vahemerel.
2. Sihtpüügi puhul ei ületa kalapüügilubade maksimaalne arv, liidu kalalaevade korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus ja liidu püügitegevus II lisas esitatud määrasid.
Artikkel 6
Harilik kuldmakrell
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tööndusliku pelaagilise püügi suhtes, millega püütakse Vahemeres harilikku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), kasutades peibutuspüügivahendeid. Seda kohaldatakse ka hariliku kuldmakrelli harrastuskalapüügi suhtes Vahemerel.
2. Hariliku kuldmakrelli püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on esitatud III lisas.
3. Peibutuspüügivahendite maksimaalset arvu hariliku kuldmakrelli püügi loaga laeva kohta on esitatud III lisas.
4. Hariliku kuldmakrelli maksimaalne püügimaht ei tohi ületada III lisas esitatud püügimahtu.
5. Harrastuskalapüügi puhul on maksimaalne püügiarv 10 kg või viis mis tahes suurusega kala inimese kohta päevas.
II PEATÜKK
Vahemere lääneosa
Artikkel 7
Põhjalähedased liigid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2 osutatud põhjalähedaste kalavarude püügiga Vahemere lääneosas.
2. Traalerite ja õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus on esitatud käesoleva määruse IV lisas. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.
3. Süvamerekrevettide maksimaalsed püügi piirnormid Alboráni meres, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes on esitatud IV lisas.
4. Süvamerekreveti maksimaalsed püügi piirnormid Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel on esitatud IV lisas.
5. IV lisas esitatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist; |
|
c) |
nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lisakoguste lossimist; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist või ülekandmist; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast vähendamist. |
Artikkel 8
Hüvitamismehhanism
1. Liikmesriik võib anda 2025. aastal tema lipu all sõitvatele kvalifitseeruvate laevade loetellu kantud laevadele asjaomase laevastikuosa jaoks täiendavaid püügipäevi nagu on ette nähtud käesoleva lõikega ning arvutatud lõigete 5 ja 6 kohaselt, tingimusel et täiendavaid püügipäevi saava laeva puhul on täidetud üks või mitu järgmistest riiklikul tasandil kehtestatud tingimustest:
|
a) |
kui laevalt on eemaldatud traallaudadega pelaagilised paarispüügi traalid, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 24 % võrra; kui see tingimus täidetakse laeval enne 1. maid 2025, võib antud püügipäevade arvu suurendada 35 % võrra; kui asjaomaste laevade koguarv on suurem kui 40 % asjaomase liikmesriigi laevastikust, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 40 % võrra; |
|
b) |
kui laeval kasutatakse traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 45 mm; võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 9,3 % võrra; kui seda meedet rakendatakse laeval enne 1. maid 2025, võib antud püügipäevade arvu suurendada 18,6 % võrra; kui asjaomaste laevade koguarv on suurem kui 40 % asjaomase liikmesriigi laevastikust, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 25 % võrra; kui seda meedet rakendatakse kõigil asjaomase liikmesriigi laevadel, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 30 % võrra; |
|
c) |
kui laeval kasutatakse traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 50 mm, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 15,4 % võrra; kui see meede rakendatakse laeval enne 1. maid 2025, võib antud püügipäevade arvu suurendada 30,8 % võrra; kui asjaomaste laevade koguarv on suurem kui 40 % asjaomase liikmesriigi laevastikust, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 40 % võrra; kui seda meedet rakendatakse kõigil asjaomase liikmesriigi laevadel, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 50 % võrra; |
|
d) |
kui laeva suhtes kehtib selline keeluaeg, mille puhul traaleritele on ajavahemikus mai kuni september vähemalt kuuel järjestikusel nädalal keelatud püügitegevus sügavusel 100–500 m; |
|
e) |
kui laeva suhtes kehtib selline keeluaeg, mille puhul traaleritele on ajavahemikus mai kuni oktoober vähemalt neljal järjestikusel nädalal keelatud püügitegevus GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; |
|
f) |
kui laeva suhtes kehtib selline keeluaeg, mille puhul traaleritele on ajavahemikus mai kuni oktoober vähemalt neljal järjestikusel nädalal keelatud püügitegevus GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 15 % võrra; |
|
g) |
kui laeva suhtes kohaldatakse sellist riiklikku püügikeeluala, mis hõlmab vähemalt 4 % liikmesriigi püügipiirkondadest sügavusel 100–500 m; |
|
h) |
kui laeva suhtes kohaldatakse sellist ajutist püügikeeluala, mis võimaldab vähendada euroopa merluusi kudekalade püüki vähemalt 13 % võrra; |
|
i) |
kui laeva suhtes kohaldatakse sellist ajutist püügikeeluala, mis võimaldab vähendada kõigi põhjalähedaste liikide noorisendite püüki vähemalt 25 % võrra või kõigi põhjalähedaste liikide kudekalade püüki vähemalt 20 % võrra, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 3 % võrra; |
|
j) |
kui laeva suhtes kehtib traaleritele kehtestatud alaline sügavamal kui 800 m toimuva püügi keeld, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 3 % võrra; |
|
k) |
kui laeval kasutatakse põhjalähedaste liikide peamiste kalade elupaikade säilitamiseks traali, millel on pelaagilised traallauad, vähendatud põhjapuutega traallauad või muud traallauad, mille puhul traallaudade ja püügivahendite kokkupuude merepõhjaga väheneb, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 3 % võrra; |
|
l) |
kui laeval kasutatakse kindlaksmääratud väga selektiivseid püügivahendeid, mille tehnilised omadused tagavad STECFi uuringu kohaselt kõigi põhjalähedaste liikide puhul 2020. aastaga võrreldes vähemalt 25 % väiksema noorisendite püügimahu või vähemalt 20 % väiksema kudekalade püügimahu – näiteks sortimisvõre, mille võresamm on 20 mm –, võib liikmesriik suurendada antud püügipäevade arvu 3 % võrra. |
2. Täiendavate püügipäevade andmisest teatamisel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kõigi nende kalalaevade nimekirja, mille suhtes kehtib mõni valitud hüvitamiskriteerium, ning neile antud täiendavate püügipäevade arvu.
3. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks oma teate täiendavate püügipäevade andmise kohta ja esimesel võimalusel asjakohase teabe, mis on seotud eespool nimetatud tingimuste rakendamisega.
4. Täiendavad püügipäevad arvutatakse nõukogu määruse (EL) 2024/259 kohase maksimaalse lubatud püügikoormuse põhjal proportsionaalselt lõikes 1 loetletud tingimustest puudutatud kvalifitseeruvate laevade asjakohase arvuga.
5. Asjaomane liikmesriik väldib sellist täiendavate püügipäevade andmist, mis viiks asjaomasele püügikoormuse rühmale nõukogu määruse (EL) 2024/259 kohaselt lubatud püügikoormuse ületamiseni.
6. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile igal kuul eraldi ka kasutatud püügikoormusest, mis tuleb lõikes 1 osutatud täiendavatest püügipäevadest maha arvata, kasutades kõnealuste täiendavate püügipäevade jaoks spetsiaalseid aruandluskoode.
Artikkel 9
Parandusmeetmed euroopa merluusi puhul GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7, sinipunaka aadelkreveti puhul GFCMi geograafilistes alapiirkondades 5, 6 ja 7, hiid-lehthännaku puhul GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 ja norra salehomaari puhul GFCMi geograafilises alapiirkonnas 6
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste liidu laevade püügitegevuse suhtes, millel püütakse euroopa merluusi (Merluccius merluccius) GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7, norra salehomaari (Nephrops norvegicus) GFCMi geograafilises alapiirkonnas 6 ja sinipunakat aadelkrevetti (Aristeus antennatus) GFCMi geograafilistes alapiirkondades 5, 6 ja 7 ja hiid-lehthännakut (Aristaeomorpha foliacea) GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11.
2. Euroopa merluusi maksimaalne püügi piirnorm Vahemere lääneosas paiknevates liidu vetes selliste liidu kalalaevade jaoks, millel kasutatakse nakkevõrke ja abaraid (GNS, GTR, GND), on esitatud IV lisas.
3. Liikmesriigid kehtestavad sinipunaka aadelkreveti ja hiid-lehthännaku varude kaitseks alammõõdu, mis on vähemalt 25 mm seljakilbi pikkust.
4. Liikmesriigid kehtestavad norra salehomaari varude kaitseks alammõõdu, mis on vähemalt 25 mm seljakilbi pikkust.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata selliste püügitoimingute suhtes, mida tehakse üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (9) artikliga 25.
Artikkel 10
Parandusmeetmed euroopa merluusi puhul GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste liidu laevade püügitegevuse suhtes, millel püütakse euroopa merluusi (Merluccius merluccius) GFCMi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11.
2. Euroopa merluusi maksimaalne püügi piirnorm Vahemere lääneosas paiknevates liidu vetes selliste liidu kalalaevade jaoks, millel kasutatakse nakkevõrke ja abaraid (GNS, GTR, GND), on esitatud IV lisas.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata selliste püügitoimingute suhtes, mida tehakse üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.
Artikkel 11
Andmete registreerimine ja edastamine
1. Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja esitavad need komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 33 ja 34 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (10) artiklitega 146c, 146d ja 146e.
2. Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püügikoormuse kohta, kasutavad nad selleks käesoleva määruse IV lisas esitatud püügikoormuse rühma koode.
III PEATÜKK
Aadria meri
Artikkel 12
Väikesed pelaagilised liigid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud sardiini (Sardina pilchardus) ja euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügiga Aadria merel.
2. Maksimaalne euroopa anšoovise ja sardiini püügimaht ei tohi ületada V lisas esitatud püügimahtu.
3. Väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud V lisas.
4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 13
Põhjalähedased liigid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), hariliku merikeele (Solea solea), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisuri (Mullus barbatus) püügiga Aadria meres.
2. Kõnealuste põhjalähedaste kalavarude maksimaalne lubatud püügikoormus ja neid varusid püüdva laevastiku käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv maksimaalne püügivõimsus on esitatud V lisas.
3. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
Artikkel 14
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt komisjonile andmeid lossimise ja püügikoormuse kohta, kasutavad nad selleks käesoleva määruse V lisas esitatud kalavarukoode ja püügikoormuse rühma koode.
IV PEATÜKK
Sitsiilia väin
Artikkel 15
Euroopa merluus ja roosa süvahännak
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) püügiga Sitsiilia väinas.
2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on esitatud VI lisas.
3. Euroopa merluusi püügi maksimaalne lubatud püügikoormus (väljendatuna püügipäevade arvus) on Euroopa merluusi püüdvate põhjatraalerite (OTB) puhul esitatud VI lisas.
4. Roosa süvahännaku maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas esitatud püügimahtu.
5. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
Artikkel 16
Süvamerekrevetid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Sitsiilia väinas.
2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on esitatud VI lisas.
3. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas esitatud püügimahtu.
Artikkel 17
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt komisjonile andmeid lossimise ja püütud koguste kohta, kasutavad nad selleks käesoleva määruse VI lisas esitatud kalavarukoode.
V PEATÜKK
Joonia meri ja Levandi meri
Artikkel 18
Süvamerekrevetid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Joonia meres ja Levandi meres.
2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate süvamerekrevettide varu püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on esitatud VII lisas.
3. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VII lisas esitatud püügimahtu.
VI PEATÜKK
Alboráni meri
Artikkel 19
Mustlaik-besuugo
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse mustlaik-besuugot (Pagellus bogaraveo) õngejadade ja ridvata õngega püüdvate liidu kalalaevade tööndusliku ja harrastuskalapüügi suhtes Alboráni merel.
2. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VIII lisas esitatud püügimahtu.
3. Mustlaik-besuugo püügi loaga õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv on esitatud VIII lisas.
4. Peamiste kalavarude kaitsmiseks kudemisajal kehtestatakse ajutine püügikeeld, mis kestab vähemalt 60 järjestikust päeva. Kõnealune püügikeeld kestab vähemalt kaks kuud ja kehtib 2025. aasta jaanuarist märtsini ning seda kohaldatakse mustlaik-besuugo peamistel levikualadel Alboráni merel.
5. Harrastuskalapüügi puhul on maksimaalne püügiarv piiratud ühe kalaga isiku kohta päevas. Alboráni mere harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse mustlaik-besuugo varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 40 cm. Selle liigi harrastuspüük on keelatud riigi tasandil kehtestatud tööndusliku kalapüügi keeluajal.
VII PEATÜKK
Must meri
Artikkel 20
Kilu
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud kilu (Sprattus sprattus) püügiga Mustal merel.
2. Liidu autonoomne kvoot on esitatud IX lisas.
3. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 21
Harilik kammeljas
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügiga Mustal merel.
2. Hariliku kammelja lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes, kõnealuse lubatud kogupüügi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud IX lisas.
3. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 22
Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine
Artikli 21 kohaldamisalaga hõlmatud, Mustal merel hariliku kammelja püügi loaga liidu kalalaevad tohivad laeva üldpikkusest olenemata tegeleda püügiga mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.
Artikkel 23
Hariliku kammelja püügi keeluaeg
Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes 15. aprillist 15. juunini keelatud hariliku kammelja püük, ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük.
Artikkel 24
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul
Käesoleva määruse IX lisas esitatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist; |
|
c) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist. |
Artikkel 25
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34 komisjonile andmed kilu ja kammelja lossimise ja Musta mere liidu vetes püütud koguste kohta, kasutavad nad selleks käesoleva määruse IX lisas esitatud kalavarukoode.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 26
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. jaanuar 2025
Nõukogu nimel
eesistuja
A. SZŁAPKA
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj).
(2) Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/259, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L, 2024/259, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/259/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1022/oj).
(4) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks (ELT L 21, 31.1.2022, lk 165, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/110/oj).
(5) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).
(6) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2124, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas (ELT L, 2023/2124, 12.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2124/oj).
(8) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1100/oj).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).
(10) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2011/404/oj.
LISA I
LIIDU TÖÖNDUSLIKU KLAASANGERJAPÜÜGI VÕIMALUSED VASTAVALT GFCMi MITMEAASTASELE VAHEMERE EUROOPA ANGERJA VARUDE MAJANDAMISE KAVALE
Käesoleva lisa tabelites on esitatud alla 12 cm kogupikkusega euroopa angerja (Anguilla anguilla) isendite tööndusliku püügi lubade maksimaalne lubatud arv ja selliseks püügiks kasutada lubatavate püügivahendite maksimaalne arv.
Tabel 1
Püügilubade maksimaalne arv
|
Liikmesriik |
Euroopa angerjas ELE |
|
Hispaania |
153 |
Tabel 2
Püügivahendite maksimaalne arv
|
Liikmesriik |
Püügivahend |
Püügivahendi kood |
Ühikud |
|
Hispaania |
Lõkspüünised |
FPO |
249 |
II LISA
LIIDU KALALAEVADELE ANTUD PÜÜGIVÕIMALUSED VASTAVALT GFCMi MITMEAASTASELE VAHEMERE PUNASE VÄÄRISKORALLI VARUDE MAJANDAMISE KAVALE
Käesoleva lisa tabelites on esitatud Vahemeres toimuva punase vääriskoralli korje lubade maksimaalne lubatud arv ja maksimaalne punase vääriskoralli korjekogus.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Corallium rubrum |
COL |
Punane vääriskorall |
Tabel 1
Korjelubade maksimaalne arv (*1)
|
Liikmesriik |
Punane vääriskorall COL |
|
Kreeka |
12 |
|
Hispaania |
0 (*2) |
|
Prantsusmaa |
32 |
|
Horvaatia |
0 (*2) |
|
Itaalia |
40 |
|
(*1) Punase vääriskoralli korjeloaga laevade või sukeldujate või mõlemate arv või ühest sukeldujast ja ühest laevast koosnevate paaride arv. (*2) Vastavalt Hispaania ja Horvaatia vetes kehtestatud praegusele ajutisele punase vääriskoralli korje keelule, mis aga võib tulevikus muutuda. |
|
Tabel 2
Maksimaalne korje väljendatuna eluskaalu kilogrammides
|
Liik: |
Punane vääriskorall Corallium rubrum |
Püügipiirkond: |
Vahemeres asuvad liidu veed – Geograafilised alapiirkonnad 1-27 COL/GF 1-27 |
|
|
Kreeka |
1 844 |
|
|
|
|
Hispaania |
0 |
|||
|
Prantsusmaa |
1 400 |
|
||
|
Horvaatia |
0 |
|||
|
Itaalia |
1 378 |
|
||
|
Liit |
4 622 |
|
||
|
Lubatud kogukorje |
Ei ole asjakohane |
|
||
|
(**) Vastavalt Hispaania ja Horvaatia vetes kehtestatud praegusele ajutisele punase vääriskoralli korje keelule, mis aga võib tulevikus muutuda. |
||||
III LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES HARILIKU KULDMAKRELLI MAJANDAMISEGA VAHEMERES
Käesoleva lisa tabelites on esitatud Vahemeres hariliku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv, võimsus kilovattides ja kogumahutavus ning maksimaalne püügimaht.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Coryphaena hippurus |
DOL |
Harilik kuldmakrell |
Tabel 1
Harilikku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega püüdvate laevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus Vahemeres (geograafilised alapiirkonnad 1–27)
|
Liikmesriik |
Laevade arv |
kW |
GT |
|
Itaalia |
261 |
21 061 |
1 986 |
|
Malta |
130 |
16 662 |
1 296,28 |
|
Hispaania |
45 |
2 105,73 |
153,34 |
Tabel 2
Peibutuspüügivahendite maksimaalne arv laeva kohta, millel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli Vahemeres (geograafilised alapiirkonnad 1–27)
|
Liikmesriik |
Peibutuspüügivahendite arv laeva kohta |
|
Itaalia |
100 |
|
Malta |
200 |
|
Hispaania |
50 |
Tabel 3
Vahemerest (geograafilised alapiirkonnad 1–27) saadud maksimaalne püügimaht eluskaalu tonnides
|
Liik: |
harilik kuldmakrell Coryphaena hippurus |
Püügipiirkond: |
GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 liidu ja rahvusvahelised veed (DOL/MED) |
|
|
Itaalia |
1 174 |
|
Maksimaalne püügimaht |
|
|
Malta |
517 |
|
||
|
Hispaania |
127 |
|
||
|
Liit |
1 818 |
|
||
|
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
IV LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS
Käesoleva lisa tabelites on esitatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) määruse (EL) 2019/1022 artikli 2 punktis 13 määratletud kalavarude rühmade kaupa ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügiks ette nähtud traalpüügi laevade (1) ja põhjalähedaste õngejadadega laevade maksimaalsed püügi piirnormid ja kogupikkus.
Kõigi käesolevas lisas esitatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1022 artiklis 7 sätestatud norme ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Aristaeomorpha foliacea |
ARS |
Hiid-lehthännak |
|
Aristeus antennatus |
ARA |
Sinipunakas aadelkrevett |
|
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
|
Mullus barbatus |
MUT |
Vööt-meripoisur |
|
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
|
Parapenaeus longisrostris |
DPS |
Roosa süvahännak |
1. Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades)
|
a) |
Traalerite püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7)
|
|
b) |
Traalerite püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11)
|
|
c) |
Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7)
|
|
d) |
Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11)
|
2. Süvamerekrevettide maksimaalsed püügi piirnormid
|
a) |
Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügi võimalused Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahel (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||
|
b) |
Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) püügi võimalused Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. Euroopa merluusi maksimaalsed püügi piirnormid
|
a) |
Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püügi võimalused seisevpüüniste (GNS, GND ja GTR) kasutamisel Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahel (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||
|
b) |
Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püügi võimalused seisevpüüniste (GNS, GND ja GTR) kasutamisel Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||
(1) TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP ja TSP.
V LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MEREL
Käesoleva lisa tabelites on esitatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.
Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Engraulis encrasicolus |
ANE |
Anšoovis |
|
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
|
Mullus barbatus |
MUT |
Vööt-meripoisur |
|
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
|
Parapenaeus longisrostris |
DPS |
Roosa süvahännak |
|
Sardina pilchardus |
PIL |
Sardiin |
|
Solea solea |
SOL |
Harilik merikeel |
1. Väikesed pelaagilised liigid – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18
|
a) |
Maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||||
|
b) |
Väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus
|
|||||||||||||||||||||||||
2. Põhjalähedased kalavarud – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18
|
a) |
Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) põhjalähedasi kalavarusid püüdvate traalide tüüpide ja laevastikusegmentide kaupa geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri).
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
b) |
Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite ja piimtraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus
|
|||||||||||||||||||||||||
VI LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SITSIILIA VÄINAS
Käesoleva lisa tabelites on esitatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas põhjalähedaste liikide ja süvamerekrevettide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.
Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
|
Parapenaeus longisrostris |
DPS |
Roosa süvahännak |
|
Aristaeomorpha foliacea |
ARS |
Hiid-lehthännak |
|
Aristeus antennatus |
ARA |
Sinipunakas aadelkrevett |
1. Põhjalähedased liigid
|
a) |
Põhjalähedaste liikide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)
|
|
b) |
Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püüdvate traallaudadega põhjatraalerite (OTB) maksimaalne püügikoormus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16) väljendatuna püügipäevade arvus
|
|
c) |
Roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||
2. Süvamerekrevetid
|
a) |
Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)
|
|
b) |
Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides
|
|||||||||||||||||||||||||
|
c) |
Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides
|
|||||||||||||||||||||||||
VII LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JOONIA MEREL JA LEVANDI MEREL
Käesoleva lisa tabelites on esitatud põhjalähedaste kalavarude püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv Joonia merel ja Levandi merel.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Aristaeomorpha foliacea |
ARS |
Hiid-lehthännak |
|
Aristeus antennatus |
ARA |
Sinipunakas aadelkrevett |
1. Joonia meri
|
a) |
Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)
|
|
b) |
Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||
|
c) |
Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides
|
||||||||||||||||||||||
2. Levandi meri
|
a) |
Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)
|
|
b) |
Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides
|
|||||||||||||||||||
|
c) |
Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides
|
|||||||||||||||||||
VIII LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED ALBORÁNI MEREL
a) Õngejada ja ridvata õngega toimuva püügi maksimaalne maht väljendatuna eluskaalu tonnides
|
Liigid: |
mustlaik-besuugo Pagellus boraraveo |
Püügipiirkond: |
Alboráni meres asuvad liidu veed – geograafilised alapiirkonnad 1, 2 ja 3 (SBR/GF1–3) |
|
|
Hispaania |
20,83 |
|
Maksimaalne püügimaht |
|
|
Liit |
20,83 |
|
||
|
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
b) Kalapüügiloaga õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv Alboráni merel (geograafilised alapiirkonnad 1, 2 ja 3)
|
Liikmesriik |
Mustlaik-besuugo geograafilistes alapiirkondades 1, 2 ja 3 |
|
Hispaania |
82 |
IX LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED MUSTAL MEREL
Käesoleva lisa tabelites esitatakse lubatud kogupüük ja kvoodid eluskaalu tonnides liikide kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.
Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
|
Scophthalmus maximus |
TUR |
Harilik kammeljas |
|
Liik: |
Kilu Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
Mustas meres asuvad liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (SPR/F3742C) |
|
|
Bulgaaria |
8 032,50 |
|
Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. |
|
|
Rumeenia |
3 442,50 |
|
||
|
Liit |
11 475 |
|
||
|
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
|
Liik: |
harilik kammeljas Scophthalmus maximus |
Püügipiirkond:: |
Mustas meres asuvad liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (TUR/F3742C) |
|
|
Bulgaaria |
90,26 |
|
Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. |
|
|
Rumeenia |
93,09 |
|
||
|
Liit |
183,35 |
|||
|
TAC |
890 |
|
||
|
(*1) Ükski püügitegevus, sealhulgas ümberlaadimine, kala pardal hoidmine, lossimine ega esmamüük, ei ole lubatud alates 15. aprillist kuni 15. juunini 2025. |
||||
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/219/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)