EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.7.2020

COM(2020) 307 final

KOMISJONI ARUANNE

2018. aasta koondaruanne 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) sätestatud FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta

KOMISJONI ARUANNE

2018. aasta koondaruanne 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) sätestatud FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta

1.    Sissejuhatus

Käesolevas koondaruandes antakse ülevaade FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise olukorrast 2018. aastal. Aruanne on koostatud vastavalt 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 1 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (edaspidi „FLEGT-määrus“)) artikli 8 lõikele 3 ning põhineb teabel, mille liikmesriigid on esitanud oma aastaaruannetes kooskõlas FLEGT-määruse artikli 8 lõikega 1.

Käesolevas kolmandas aruandes 2 esitatakse analüüs teise täisaasta kohta (2018), mil FLEGT-litsentsimissüsteemi kogu ELis on rakendatud, tuuakse välja järeldused ja kirjeldatakse edasisi samme. 2018. aastal oli Indoneesia ikka veel ainus riik, kus seda süsteemi kasutati.

Liikmesriikide aruannete üksikasjalikum analüüs, mille koostas komisjoni jaoks UNEP-WCMC, on kättesaadav komisjoni veebisaidil 3 . Selles on esitatud andmete analüüsimise metoodika, liikmesriikide esitatud andmekogumite täpsemad üksikasjad ja andmetega seotud piirangud, mis tulenevad riiklike andmekogumite erinevast täielikkusest ja kvaliteedist.

Analüüsiti kõigi 28 liikmesriigi aastaaruandeid. Need esitati veebipõhise aruandevormi kaudu, mille komisjon kehtestas kooskõlas FLEGT-määruse artikli 8 lõikega 2 ja mille mõni osa olid eeltäidetud eelmistes aastaaruannetes esitatud teabega.

2.Rakendamise seis

FLEGT-määruse kohaselt peavad liikmesriigid määrama pädeva(d) asutuse(d) ning võtma vastu tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid määruse täitmise tagamiseks.

Liikmesriikide aruannete alusel hinnatakse rakendamise seisu ning liikmesriikide vahel saavutatud järjepidevust.

2.1Pädevate asutuste määramine

Kooskõlas FLEGT-määruse artikli 7 lõikega 1 on kõik liikmesriigid määranud pädeva(d) asutuse(d) 4 ning kõik aruandvad liikmesriigid peale ühe (Portugal) on esitanud teabe seadusandliku akti kohta, mille alusel pädev(ad) asutus(ed) määrati.

11 liikmesriigis on FLEGT-litsentsimise pädevaks asutuseks või pädeva asutuse osaks määratud tolliasutus. 17 liikmesriigis on toll ja pädev asutus eraldi asutused. Nendes 17 liikmesriigis on oluline, et kehtestatud oleksid kokkulepped, mille abil tagada asutuste tulemuslik koostöö FLEGT-litsentside menetlemisel, et pädev asutus saaks delegeerida asjaomaseid ülesandeid tollile ning saada FLEGT-litsentsi konkreetsele saadetisele vastamise kontrollimiseks vajalikku teavet. Selline ülesannete delegeerimine on tagatud kõigis neis liikmesriikides, kas siis lepingu või vastastikuse mõistmise memorandumi alusel. Andmete vahetamise sagedus ja korraldus oli liikmesriigiti erinev.

2.2Imporditud puidu kogused ja asjaomaste FLEGT-litsentside arv

Liikmesriikidele esitatud litsentside arv ja nende litsentside arv, mille kohta tehti tollivormistus

2018. aastal teatasid kõik liikmesriigid peale Luksemburgi, et neile on esitatud FLEGT-litsentse. Kokku esitati 31 785 litsentsi, millest üle 99 % (31 605) said pädevalt asutuselt kinnituse/heakskiidu impordiks. Kõige rohkem litsentse esitati Madalmaadele, Ühendkuningriigile, Saksamaale, Prantsusmaale ja Belgiale (joonis 1a). Kaksteist liikmesriiki teatas, et nad jätsid kinnitamata kokku 66 FLEGT-litsentsi, kusjuures enim litsentse (20) jättis kinnitamata Prantsusmaa.

Liikmesriigid teatasid, et 2018. aastal tehti impordi lubamiseks tollivormistus 23 238 litsentsi kohta 5 . Neist 25 liikmesriigist, kes esitasid tolliandmeid FLEGT-litsentside kohta, tehti tollivormistus kõige rohkematele litsentsidele Madalmaades, Saksamaal ja Prantsusmaal (joonis 1b).

Erinevusi, mida täheldati pädevatele asutustele esitatud FLEGT-litsentside arvu ja selliste litsentside arvu vahel, mille kohta tehti 2018. aastal tollivormistus (joonised 1a ja 1b), on selgitatud sellega, et tolliandmekogumid olid puudulikud (vt joonealune märkus 10), tehti nn aastalõputehinguid 6 , toll ei vabastanud kaupa (nt fütosanitaarkontrolli tõttu), importija otsustas kauba tollivormistuse tegemata jätta ning kauba ELi importimise kohas ei nõutud FLEGT-litsentsi, sest toll klassifitseeris HS-koodi ümber.

Imporditud kogused

Liikmesriigid teatasid 2018. aastal tegelikult imporditud puidu ja puittoodete kogused (st kogused, millele on tehtud tollivormistus) ning asjaomased kogused vastavalt FLEGT-litsentsidele, mis on pädevatele asutustele esitatud ja mille nad on kinnitanud. Aruannete kohaselt oli 2018. aastal kinnitatud FLEGT-litsentsiga puidu ja puittoodete kogus üle 694 miljoni kilogrammi 7 ning ELi tolliasutused tegid impordi lubamiseks tollivormistuse rohkem kui 2 993 miljoni kilogrammi FLEGT-litsentsiga puidule ja puittoodetele, 8 , 9 (joonis 2) sealhulgas 2 470 miljonit kg magamistoamööblit (HS 9403 50), millest teatas Ühendkuningriigi toll. See kogus oli kahe suurusjärgu võrra suurem kui pädeva asutuse kinnitatud FLEGT-litsentsidel sama HS-koodi kohta teatatud kogus. Ühendkuningriigile esitati nende andmete kohta päring, kuid selgitust ei ole saadud. Peamised FLEGT-litsentsiga tooteliigid, mida imporditi ELi kaalu järgi, olid tolliandmete kohaselt magamistoamööbel (HS 9403 50), mille maht oli peaaegu 2 472 miljonit kg ja mis moodustas 83 % impordist, kirjapaber (HS 4802), muu mööbel (HS 9403 60 ja 9401), tisleri- ja puusepatooted (HS 4418), vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal (HS 4412) ning puit pidevprofiiliga (HS 4409) (2018. aastal imporditud FLEGT-toodete HS-koodid on loetletud A lisas). Nende toodete peamised importijad liikmesriikide hulgas olid Ühendkuningriik, Saksamaa ja Madalmaad.

Mõni liikmesriik teatas ka impordist, mille puhul ei oleks HS-koodid nõudnud FLEGT-litsentsi (sealhulgas mõni kood, mille puhul on nõutav V-legal’i litsents) ja mis hõlmas 2 099 tolliregistri kannet ja kokku 1,35 miljonit kg puittooteid. Osaliselt võib selle põhjus olla kaupade ümberklassifitseerimine ELi tolliasutuste poolt.

FLEGT-litsentsides teatatud koguste ja tolli teatatud koguste vaheliste erinevuste võimalikud selgitused (joonis 2) võivad olla järgmised: eelkõige puuduvad tolliandmed ja erineb esitatud riiklike andmekogumite kvaliteet, toll on kauba ümber klassifitseerinud muude HS-koodide alla, litsentsid olid küll esitatud, kuid nende kohta ei olnud veel tollivormistust tehtud, HS-koodidest teatamisel on kasutatud eri arvu numbreid ning kogustest teatamisel on kasutatud eri mõõtühikuid.

Imporditud taksonid

Kinnitatud FLEGT-litsentsiga puidust 84,6 % puhul esitati teave kaubeldud taksonite kohta. Madalmaad ei esitanud sellel tasandil teavet 107 miljoni kg puidu kohta, mida riik on kinnitatud FLEGT-litsentside alusel importinud. Lisaks teatasid Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi rohkem kui 32 000 kg-st kinnitatud FLEGT-litsentsiga puittoodetest, mille kohta ei olnud lisatud taksoneid puudutavat teavet.

Kokku teatati kinnitatud FLEGT-litsentside alusel 2018. aastal 204 eri liigist ja 80 kõrgemast taksonist (nt perekond), mis hõlmas 235,5 miljonit kg ühteainsasse taksonisse kuuluva puidu saadetisi ja 351,7 miljonit kg mitmesse taksonisse kuuluva puidu saadetisi. Neil juhtudel, kui individuaalsed taksonid olid märgitud, olid (kaalu järgi) enim kaubeldud taksonid Acacia mangium (mangium), Shorea spp. (soorea) ja Tectona grandis (suur tiikpuu).

FLEGT-litsentside menetlemine

FLEGT-litsentside menetlemiseks kasutati süsteemi FLEGIT/TRACES 10  21 liikmesriigis ning seitsmes liikmesriigis kasutati siseriiklikku süsteemi. FLEGITi/TRACESi kasutavast 21 liikmesriigist teatas 14 liikmesriiki, et seda kasutab nii pädev asutus kui ka toll, viis liikmesriiki teatas, et seda kasutab üksnes pädev asutus ja kaks liikmesriiki teatas, et seda kasutab üksnes toll. Liikmesriigid esitasid teavet ka FLEGT-litsentside esitamise vormingu kohta – 14 liikmesriiki teatas, et sai FLEGT-litsentse enam kui ühes vormingus. Aruannete kohaselt sai kokku 18 liikmesriiki litsentse paberkandjal, 18 liikmesriiki süsteemi FLEGIT/TRACES kaudu, viis liikmesriiki e-posti teel ja kaks liikmesriiki riigisiseste elektrooniliste süsteemide kaudu.

Liikmesriikide poolt litsentside töötlemiseks kulunud päevade arvu oli võimalik analüüsida 24 liikmesriigi puhul; pädevad asutused kinnitasid 53 % litsentsidest samal päeval või järgmisel päeval pärast nende saamist, litsentsid kinnitati kolme päeva jooksul rohkem kui 66 % juhtudest ja 97 % juhtudest tehti seda 21 päeva jooksul.

Joonis 2. 2018. aastal ELi imporditud ja FLEGT-litsentsiga (kinnitatud FLEGT-litsentsidel HS-koodide kaupa teatatud*) peamiste tooteliikide kogused, millele tehti tollivormistus (v.a HS-kood 9403 50 **), kaalu järgi (kg)***. (Rumeenia esitatud litsentsiandmeid ei olnud võimalik arvesse võtta. Itaalia ja Rumeenia ei esitanud tolliandmeid ning Kreeka esitatud andmed olid puudulikud). * Võimaluse korral viidi HS-koodid vastavusse 6-kohaliste koodidega. 4-kohaliste HS-koodidega kajastatakse üksnes seda kaubandustegevust, millest teatasid liikmesriigid 4-kohalise HS-koodi tasandil. **Selleks et andmeid oleks hõlpsam visualiseerida, ei võetud selle näitaja arvutamisel arvesse 2 472 miljonit kg HS-koodi 9403 50 alla kuuluvaid tooteid, millest liikmesriigid oma tolliandmetes olid teatanud, kuna kõnealune tootekogus olid muude andmetega võrreldes kordades suurem. Ühendkuningriigilt paluti selgitust 2 470 miljoni kg HS-koodi 9403 50 alla kuuluvate toodete kohta, millele Ühendkuningriigi esitatud andmete kohaselt tehti Ühendkuningriigis tollivormistus ja mis kinnitatud litsentsidel võrreldavas mahus ei kajastunud, kuid asjakohast selgitust ei esitatud. ***Kogus oli kaaluna teatatud > 99 % kinnitatud FLEGT-litsentside ja 97 % tolliandmete puhul, mis siiski ei pruugi olla representatiivne kogu kaubandustegevuse suhtes. Pange tähele, et kuna toll teatas väiksemast osast toodetest kaaluna ja suuremast osast toodetest mahuna (m3) või ühikute arvuna, ei ole FLEGT-litsentsidel kaaluna esitatud kogused ja tolli teatatud kogused täielikult võrreldavad.

2.3FLEGT-litsentside ja saadetiste täiendav kontroll

FLEGT-määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt kasutavad pädevad asutused riskipõhist lähenemisviisi, et otsustada, kas saadetisi on vaja täiendavalt kontrollida. FLEGT-litsentside 11 täiendavat kontrollimist käsitlevad sätted on kehtestatud 21 liikmesriigis ning FLEGT-litsentsiga saadetiste 12 täiendavat kontrollimist käsitlevad sätted 22 liikmesriigis (B lisa, tabelid 1 ja 2). 2018. aastal kontrolliti täiendavalt (näiteks võttes üksikasjalikumaks kontrollimiseks ühendust Indoneesia litsentsiteabeüksusega (Licensing Information Unit, LIU)) kokku 1 782 FLEGT-litsentsi 19 liikmesriigis. Peale selle teatasid Madalmaad, et täiendavaid kontrolle tehakse iga päev, kuid et halduskoormuse vähendamiseks ei ole kontrollide arvu registreeritud.

Liikmesriikide teatel on nad kasutanud eri riskikriteeriume, mille alusel selgitatakse välja, kas FLEGT-litsentsi või saadetist on vaja täiendavalt kontrollida, sealhulgas juhtudel, kui FLEGT-litsentsi teave ei vasta teistele dokumentidele (B lisa, tabel 1 ja 2). 17 liikmesriiki teatas süsteemi SILK (Indoneesia infosüsteem puidu seaduslikkuse tagamiseks) kasutamisest, et kontrollida ettevõtjate esitatud FLEGT-litsentse; nende hulgas teatas neli liikmesriiki, et kasutavad süsteemi SILK aeg-ajalt.

2018. aastal tehti 18 liikmesriigis kokku 265 FLEGT-litsentsiga saadetiste füüsilist kontrolli, kusjuures 94 % juhtudest vastas saadetis FLEGT-litsentsi andmetele.

2.4Sanktsioone käsitlevad sätted

FLEGT-määruse artikli 5 lõikes 8 on sätestatud: „Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ 17 liikmesriigis on kehtestatud sätted haldustrahvide, 17 liikmesriigis kriminaalõiguslike trahvide, 20 liikmesriigis vabadusekaotuse määramise, seitsmes liikmesriigis kauplemisloa peatamise ning üheksas liikmesriigis parandusmeetmete võtmise teadete või hoiatuskirjade kohta. Vabadusekaotuse korral ulatuvad võimalikud maksimumkaristused ühest kuust 15 aastani (15 liikmesriiki teatas, et maksimumkaristusena võidakse määrata 1–5 aastat).

Kooskõlas FLEGT-määruse artikli 5 lõikega 7 võib toll peatada puittoodete lubamise ringlusse või neid kinni pidada, kui on andmeid litsentsi võimaliku kehtetuse kohta. 24 liikmesriiki teatas, et võivad puittooteid kinni pidada ning et siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud konfiskeeritud puidu kõrvaldamine (joonis 3). Neist liikmesriikidest, kus siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud konfiskeeritud puidu kõrvaldamine, teatas üheksa liikmesriiki, et see kuulub tolli vastutusalasse ja neli liikmesriiki, et selle eest vastutab pädev asutus; viis liikmesriiki teatas, et selle eest vastutab lisaks pädevale asutusele ja/või tollile ka mõni muu asutus ning viie liikmesriigi teatel vastutab selle eest mõni muu asutus kui pädev asutus või toll.

Joonis 3. Liikmesriigid, kus on kehtestatud puidusaadetiste kinnipidamist või konfiskeerimist hõlmavad sanktsioonid.

2.5Kohaldatud sanktsioonid

Kaks liikmesriiki (Bulgaaria ja Hispaania) kohaldasid artikli 6 lõiget 1 13  kokku 29 130 kg toodete suhtes. Bulgaaria ja Madalmaad kohaldasid artikli 6 lõiget 2 14 – Bulgaaria siis, kui kinnitamiseks esitati skaneeritud FLEGT-litsents (aegunud kehtivuskuupäevaga), ja Madalmaad seoses saadetisega, mis sisaldas CITESis nimetatud liiki, millel puudus CITESi luba.

2.6FLEGT-litsentside menetlemise tasud

FLEGT-määruse artikli 5 lõike 6 kohaselt võivad liikmesriigid võtta FLEGT-litsentside menetlemise eest tasu. Tasu võtmisest teatas kuus liikmesriiki, kusjuures tasu suurus jäi vahemikku ligikaudu 10 eurot (9,60 naelsterlingit) kuni 105,90 eurot (B lisa, tabel 3).

2.7    Muud rakendamisega seotud meetmed ja probleemid

26 liikmesriiki esitas teavet muude rakendamisega seotud meetmete ja probleemide kohta. Neist üksteist teatas koostööst teiste pädevate asutustega ja märkis, et sellest oli kasu eelkõige selliste kaupade puhul, mis saabuvad ühte liikmesriiki, kuid mille sihtkoht oli mujal Euroopa Liidus. Üheksa liikmesriiki nimetas koostööd Euroopa Komisjoniga või Euroopa Komisjoni toetust ning mitu liikmesriiki teatas sujuvast teabevahetusest Euroopa Komisjoniga FLEGITiga seotud teemadel. Tehti mitu ettepanekut, et liikmesriikidele tuleks anda juurdepääs kõikidele süsteemis SILK 15  sisalduvatele FLEGT-litsentsidele olenemata nende sihtriigist ELis, et litsentse oleks hõlpsam kontrollida. 

Rakendamisega seotud probleemid, millele juhtisid tähelepanu üks või mitu liikmesriiki, olid muu hulgas järgmised: teabevahetus Indoneesia litsentsiteabeüksustega (mitu liikmesriiki märkis siiski, et vastuse saamiseks kuluv aeg on lühenenud), juhtumid, kus FLEGT-litsentsides esitatud teave ei vasta tollideklaratsioonidele, sealhulgas HS-koodide või riigikoodide mittevastavused ning FLEGT-litsentsid, mis on väljastatud selliste HS-koodide kohta, mis ei kuulu FLEGT-määruse ega Indoneesia vabatahtliku partnerluslepingu reguleerimisalasse.

3. Järeldused

FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kolmas aruanne annab tunnistust, et süsteemi rakendamine on kulgenud hästi. 2018. aastal – FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise teisel täisaastal – esitati 31 785 litsentsi, millest üle 99 % said pädevalt asutuse kinnituse/heakskiidu impordiks; tollivormistus tehti rohkem kui 2 993 miljonile kg ELi imporditud puidule ja puittoodetele. Aruannetes teatati positiivsest koostööst pädevate asutuste vahel ja komisjoniga. Liikmesriikidelt kinnitatud FLEGT-litsentside kohta saadud andmete võrdlemine tollivormistuse läbinud kaupa käsitlevate andmetega on aidanud kindlakstehtud erinevustele hõlpsamini võimalikke selgitusi leida. Veebipõhisesse aruandevormi on lisatud täiendavad suunised liikmesriikidele nende andmete standardimise ja ristkontrolli kohta.

Endiselt esineb teatavaid probleeme, sealhulgas FLEGT-litsentsidel ja tollideklaratsioonidel esitatud teabe omavaheline mittevastavus ning liikmesriikide piiratud juurdepääs SILKis sisalduvatele andmetele.

4. Järgmised sammud

Komisjon jätkab koostöös liikmesriikidega tegevust selle nimel, et tagada FLEGT-määruse tulemuslik ja järjepidev kohaldamine kogu ELis, sealhulgas koostades täiendavaid juhenddokumente, ning et vaadata saadud kogemusi arvesse võttes vajaduse korral läbi tollikontrolli ja FLEGTi käsitlevad rakendussuunised 16 . Komisjon edastab kooskõlas rakendusmääruse (EÜ) nr 1024/2008 artikli 3 lõikega 2 ka edaspidi liikmesriikidele Indoneesia määratud litsentse väljastavate asutuste nimed ja muud asjakohased andmed, iga litsentse väljastava asutuse templijäljendite ja allkirjade kinnitatud näidised ning Indoneesias kasutatava FLEGT-litsentsi vormi näidised.

Samuti jätkab komisjon koostöös liikmesriikidega tegevust aruandluse parandamiseks, viies muu hulgas veebipõhise aruandluse üle süsteemi DECLARE, 17 kutsudes üles tagama andmete ühetaolise esitamise FLEGT-litsentsidel ja tollideklaratsioonidel ning mõõtühikute ühetaolise kasutamise ning täiustades aruandevormi, võttes arvesse saadud kogemusi. Peale selle julgustab komisjon jätkuvalt liikmesriike, kes süsteemi FLEGIT/TRACES praegu veel ei kasuta, seda kasutusele võtma, sest see hõlbustab muu hulgas aruandlust. Lisaks jätkab komisjon IT-süsteemi FLEGIT/TRACES täiustamist liikmesriikide kogemuste ja ettepanekute alusel ning andmevahetusalast koostööd liikmesriikidega, kes on välja töötanud oma riigisisesed elektroonilised süsteemid.

Selle kõrval jätkab komisjon tihedat koostööd Indoneesia ametiasutustega, et leida lahendus eespool osutatud küsimustele ja probleemidele, ning teeb seda osana laiemast arutelust ELi ja Indoneesia vahelise vabatahtliku FLEGT-partnerluslepingu rakendamise ja selle mõju jälgimise üle. Koostöös Indoneesiaga jätkatakse katseprojekti asjaomase IT-süsteemi, st FLEGITi/TRACESi lõimimiseks süsteemiga SILK, et tagada tulevikus täielikult elektrooniline litsentsimissüsteem.

Lisaks korraldab komisjon kooskõlas FLEGT-määruse artikliga 9 FLEGT-määruse (ja ELi puidumääruse) toimivuse kontrolli, et vaadata läbi kõnealuse määruse toimimine ja tulemuslikkus 18 . FLEGT-määruse rakendamisel saadud kogemused võivad anda väärtusliku panuse nõudlusega seotud lisameetmete hindamisse muude kaupade puhul; toimivuskontrolli esialgseid järeldusi võetakse arvesse selliste nõudlusega seotud meetmete hindamisel, millega muuta tarneahel läbipaistvamaks ning minimeerida ELi turule lastavate toodetega seonduvat raadamise ja metsade seisundi halvenemise ohtu 19 .

(1)

ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(2)

Esimene aruanne hõlmas ajavahemikku 2016. aasta 15. novembrist 31. detsembrini (COM(2018) 448 final) ja teine aruanne 2017. kalendriaastat (COM(2019) 249 final).

(3)

  http://ec.europa.eu/environment/forests/flegt.htm

(4)

Vt http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/list_competent_authorities_flegt.pdf  

(5)

See arv hõlmab Hispaanias tollivormistuse läbinud FLEGT-litsentside hinnangulist arvu. Itaalia ja Rumeenia ei esitanud tolliandmeid, Ühendkuningriik ei esitanud FLEGT-litsentside numbritega seotud tolliandmeid, Kreeka esitatud tolliandmed olid puudulikud ning Madalmaade tolliandmed tagasiulatuvate tollideklaratsioonide kohta ei olnud seotud FLEGT-litsentside numbritega.

(6)

 Tolliandmed hõlmavad FLEGT-litsentse, mis esitati 2017. aastal, kuid mille kohta tehti tollivormistus 2018. aastal. 2018. aastal kinnitatud litsentsid, mille kohta tehti tollivormistus 2019. aastal, lisatakse 2019. aasta aruandesse.

(7)

2018. aastal kinnitatud FLEGT-litsentsidest enam kui 99 % (31 806) puhul oli teatatud sissetoodava kauba kaal; neil kaheksal juhul, kui kaalu ei olnud teatatud, oli kogus kokku 61 m³) ja 174 ühikut).

(8)

Teabe koguste kohta, millele on tehtud tollivormistus, esitasid 25 liikmesriiki – Itaalia ja Rumeenia ei esitanud tolliandmeid ning Saksamaa esitatud andmekogum oli puudulik.

(9)

97 % (23 238) saadetiste puhul, millel oli kinnitatud FLEGT-litsents ja millele tehti tollivormistus, oli teatatud kauba kaal; neil 884 juhul, kui kaalu ei olnud teatatud, oli kogus kokku 443 813 m3 ja 543 003 ühikut.

(10)

FLEGIT/TRACES on veebirakendus – osa süsteemist TRACES NT (TRAde Control and Expert System, New Technology) –, mida ELi importijad ja nende esindajad, liikmesriikide FLEGTi pädevad asutused ja ELi tolliasutused saavad kasutada FLEGT-litsentside kiireks ja turvaliseks elektrooniliseks kontrollimiseks ja haldamiseks.

(11)

FLEGT-litsentside täiendav kontroll on litsentsi põhikontrollist põhjalikum ja võib hõlmata kontrolle, mida tehakse juhul, kui kaheldakse litsentsi kehtivuses, ning mille korral võidakse litsentse väljastavatelt asutustelt küsida lisaselgitusi vastavalt eksportiva partnerriigiga sõlmitud vabatahtlikule partnerluslepingule.

(12)

FLEGT-litsentsiga saadetiste täiendav kontroll on tavapärasest tollikontrollist põhjalikum ja võib hõlmata pädeva asutuse nõutud, riskipõhise lähenemisviisi alusel tehtavaid kontrolle või kontrolle juhul, kui tollil on olnud põhjust arvata, et litsents ei pruugi olla kehtiv.

(13)

Artikli 6 lõige 1: „Kui pädevad asutused tuvastavad, et artikli 4 lõike 1 tingimusi ei ole täidetud, tegutsevad nad kooskõlas oma riigi kehtivate õigusaktidega.“ [Artikli 4 lõige 1: „Partnerriikidest eksporditud puittoodete import ühendusse on lubatud ainult juhul, kui saadetisel on FLEGT-litsents.“]

(14)

Artikli 6 lõige 2: „Liikmesriigid edastatavad komisjonile igasuguse teabe, mille alusel võib oletada, et käesoleva määruse sätete täitmisest hoitakse kõrvale või on kõrvale hoitud.“

(15)

Indoneesia litsentse väljastavad asutused kasutavad FLEGT-litsentside koostamiseks elektroonilist teabesüsteemi „SILK“ või „SVLK“ (Sistem Verificasi Legalitas Kayu).

(16)

Ajakohastatud suunised avaldati 20. jaanuaril 2020 ELT C 20, 21.1.2020, lk 1–14.

(17)

DECLARE on kogu ELi hõlmav veebipõhine vahend, mida FLEGTi pädevad asutused saavad kasutada aruannete esitamiseks FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta.

(18)

Muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1010 (mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ) artikli 9 lõikega 2 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 115–127).

(19)

Komisjoni teatises  „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks COM(2019) 352, vt https://ec.europa.eu/environment/forests/eu_comm_2019.htm esitatud meetme raames.