EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.4.2023
COM(2023) 218 final
2023/0118(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2023–2027) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline kalandussektori partnerlusleping allkirjastati 19. detsembril 2007 ja seda kohaldati ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007. Alates lepingu jõustumisest võib seda automaatselt pikendada kuue aasta kaupa.
Partnerluslepingu viimane rakendusprotokoll allkirjastati 23. detsembril 2014 ja seda kohaldati alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2018, mil see aegus.
Vastavalt asjakohastele läbirääkimisjuhistele 1 pidas komisjon Madagaskariga läbirääkimisi, et sõlmida uus Euroopa Liidu ja Madagaskari vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping koos lepingu rakendamise uue protokolliga. Eesmärk on anda liidu laevadele juurdepääs Madagaskari kalapüügipiirkonnale ning võimaldada neil püüda seal tuuni ja sellega seotud liike India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) majandamisvolituste alusel. Lepingu uus tekst ja lepingu rakendamise uue protokolli tekst parafeeriti kõnealuste läbirääkimiste lõpus 28. oktoobril 2022.
Uue lepinguga tühistatakse ja asendatakse kehtiv leping. Uus leping hõlmab nelja-aastast ajavahemikku alates artiklis 19 kehtestatud ajutise kohaldamise kuupäevast, milleks on 1. juuli 2023, eeldusel et lepinguosalised lepingu allkirjastavad, või alates allkirjastamise kuupäevast, kui allkirjastamine on hilisem kui 1. juuli 2023.
Uus protokoll kehtib samadel tingimustel kui leping neli aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st protokolli artiklis 19 kehtestatud kuupäevast.
Ettepaneku eesmärk on anda luba leping ja selle rakendusprotokoll allkirjastada ning neid ajutiselt kohaldada.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Uue säästva kalapüügi partnerluslepingu põhieesmärk on luua ajakohastatud raamistik, milles võetakse arvesse reformitud ühise kalanduspoliitika prioriteete ja selle välismõõdet. See aitab jätkata ja tugevdada Euroopa Liidu ja Madagaskari strateegilist partnerlust. Uus säästva kalapüügi partnerlusleping võimaldab lepinguosalistel teha säästva kalanduspoliitika edendamisel tihedamat koostööd, mille puhul võetakse arvesse liidu õiguses tunnustatud mere bioloogiliste ressursside säilitamise eesmärki ning kalavarude vastutustundlikku kasutamist Madagaskari vetes. Samuti toetatakse lepinguga kestliku ookeanimajanduse arendamist mõlema lepinguosalise huvides. See koostöö aitab samuti luua inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.
Uue protokolliga nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Madagaskari vetes, kui see on ülejäägi piires asjakohane. Protokoll põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel ja soovitustel, mille on andnud piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon India Ookeani Tuunikomisjon, kes vastutab pika rändega kalavarude majandamise eest ja kelle otsused on täielikult kohaldatavad, nagu on lepingus osutatud (artikli 4 lõige 3). India Ookeani Tuunikomisjoni poolt vastu võetud majandamismeetmed on lisatud ka India Ookeani Tuunikomisjon piirkonna suhtes kohaldatavatesse ühise kalanduspoliitika asjakohastesse sätetesse, eelkõige kalapüügivõimalusi käsitleva määruse 2 asjaomastesse sätetesse.
Komisjoni seisukoht põhines muu hulgas eelmise rakendusprotokolli (2015–2018) hindamise tulemustel ning uue protokolli sõlmimist käsitleval ettevaataval hinnangul. Mõlema hinnangu koostasid väliseksperdid.
Protokolliga nähakse ette võimalused pika rändega kalade püügiks
–32 tuunipüügiseinerile;
–13 triivõngelaevale kogumahutavusega üle 100;
–20 triivõngelaevale kogumahutavusega 100 või alla selle
–ning abilaevadele vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohastele resolutsioonidele.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Läbirääkimised uue säästva kalapüügi partnerluslepingu üle on osa liidu välismeetmetest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide suhtes ning selle puhul võetakse eelkõige arvesse liidu eesmärke seoses demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.
Ühtlasi on liit ja Madagaskar 29. augustil 2009 allkirjastatud vahelepingu osalised; selle vahelepinguga loodi ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik. Läbirääkimised uue säästva kalapüügi partnerluslepingu üle on kooskõlas majanduspartnerluslepinguga, millega nähakse ette lepinguosaliste koostöö kalakaubanduse ja kalandussektori arendamise valdkonnas, mis hõlmab mere- ja siseveekalapüüki ning vesiviljelust.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, millega on kehtestatud ühine kalanduspoliitika, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 5, milles on sätestatud, et nõukogu peab läbirääkija ettepanekul võtma vastu otsuse, millega antakse luba ELi ja kolmandate riikide vaheline leping allkirjastada ja vajaduse korral seda ajutiselt kohaldada enne, kui leping jõustub.
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 tagab komisjon liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvates küsimustes. Seega on ainult komisjoni määratud ametnikel õigus liidu ja kolmanda riigi vaheline leping allkirjastada.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti d kohaselt Euroopa Liidu ainupädevusse.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalne ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 31 kehtestatud eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja kõnealuse määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
2017. aastal tegi komisjon Madagaskariga sõlmitud kalandussektori partnerluslepingu protokolli (2015–2018) järelhindamise ja võimaliku uue protokolli eelhindamise 3 .
Protokolli (2015–2018) järelhindamisel leiti, et see täiendas muid piirkonnas sõlmitud juurdepääsukokkuleppeid, võimaldades liidu laevadel optimeerida pika rändega kalavarude püüki, järgides India Ookeani Tuunikomisjoni kehtestatud piirkondlikke eeskirju. See oli liidu sidusrühmade vajaduste seisukohast asjakohane, kuna andis liidu kalalaevade käitajatele prognoositava juurdepääsu produktiivsele püügipiirkonnale, kus on palju sihtliike. Juurdepääs Madagaskari vetele annab Réunionis asuvatele liidu triivõngelaevadele võimaluse laiendada kalapüügipiirkondi naabervetesse. Liidu tuunipüügilaevastiku tegevus Madagaskari vetes ja India ookeanis laiemalt on avaldanud Madagaskarile märkimisväärset positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ning tänu kohalikule töötlemisvõimsusele loob Madagaskar osa lisandväärtusest; liidu rahaline toetus on kehtestatud tasemel, mis on üldjoontes kooskõlas kasutatud kalapüügivõimalustega.
Valdkondliku toetuse kohta märgiti hinnangus, et programmi rakendamine on olnud rahuldav ja keskpikas perspektiivis on väljamaksmismäär olnud hea ning et tulevases valdkondlikus toetusprogrammis tuleks keskenduda seire, kontrolli ja järelevalve tõhustamisele, tervisekontrolli suutlikkuse tugevdamisele, et säilitada ekspordivõimekus, ning meremeeste kutsealase väljaõppe toetamisele. Samuti võiks tulevane valdkondlik toetusprogramm arendada riiklikku kalandussektorit, toetades väikekalureid ja tagades tõhusa koordineerimise muude rahastajate poolt toetatavate tegevustega. Hindamise käigus soovitati ka eraldada osa olemasolevatest vahenditest selleks, et võtta tööle väline tehniline assistent, kelle ülesandeks on koordineerida ja hõlbustada valdkondliku toetusprogrammi rakendamist.
Liidu jaoks on oluline säilitada vahend, mis võimaldab tihedat valdkondlikku koostööd riigiga, kes on oluline partner ja liitu kalatoodete tarnija, kelle sidusrühmad on tegusad rahvusvahelisel areenil ja kellel on liidu laevastikule huvi pakkuvad püügipiirkonnad.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Eespool osutatud hindamise raames konsulteeris komisjon liikmesriikide, tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, samuti Madagaskari kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjonis. Need konsultatsioonid näitavad, et Euroopa Liidu ja Madagaskari huvides on säilitada vahend, mis võimaldab teha põhjalikku valdkondlikku koostööd ja pakkuda Madagaskarile mitmeaastaseid rahastamisvõimalusi. ELi laevastiku huvides on säilitada kalandussektori lepingu kaudu juurdepääs olulisele kalapüügipiirkonnale. Alates 2018. aasta hindamisest on kutsesektor kaugpüügilaevastiku nõuandekomisjon koosolekutel kinnitanud, et tema huvi on alles.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
Põhiõigused
Läbirääkimiste tulemusel koostatud leping sisaldab klauslit Cotonou lepingu artiklis 9 või sellele järgneva lepingu vastavas artiklis sätestatud inimõiguste oluliste osade rikkumise tagajärgede kohta.
4.MÕJU EELARVELE
1 800 000 euro suurune aastane rahaline toetus jaguneb järgmiselt:
a) 14 000 tonni suurusele võrdlusalusele vastav 700 000 euro suurune juurdepääsuga seotud aastane summa;
b) 1 100 000 euro suurune aastane toetus Madagaskari kalanduspoliitika arendamiseks.
See toetus vastab koostöö eesmärkidele kalavarude säästva kasutamise, vesiviljeluse, ookeanide säästva arengu, merekeskkonna kaitse ja sinise majanduse valdkonnas.
Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 4 .
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Järelevalve kord on sätestatud kalandusalases partnerluslepingus ja selle rakendamise protokollis.
2023/0118 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2023–2027) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
1.Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi (edaspidi „Madagaskar“) vahelist kalandussektori partnerluslepingut, 5 mis kiideti heaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 31/2008, 6 hakati ajutiselt kohaldama 1. jaanuarist 2007 7 . Protokolli, millega määratakse kindlaks samal päeval jõustunud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, on mitu korda asendatud.
2.Kõnealuse lepingu viimane protokoll aegus 31. detsembril 2018.
3.Nõukogu võttis 4. juunil 2018 vastu otsuse, 8 millega volitatakse komisjoni alustama Madagaskariga läbirääkimisi säästva kalapüügi uue partnerluslepingu („partnerlusleping“) ja selle lepingu uue rakendusprotokolli („protokoll“) üle.
4.2018. aasta juulist kuni 2022. aasta oktoobrini toimus Madagaskariga kaheksa läbirääkimistevooru partnerluslepingu ja selle protokolli teemal. Läbirääkimised viidi lõpule ning partnerlusleping ja selle protokoll parafeeriti 28. oktoobril 2022.
5.Partnerluslepingu ja selle protokolli eesmärk on anda liidu laevadele võimalus Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda ning võimaldada liidul ja Madagaskaril teha tihedat koostööd, et veelgi edendada säästva kalanduspoliitika arengut ning kalavarude vastutustundlikku kasutamist Madagaskari kalapüügipiirkonnas ja India ookeanis. See koostöö aitab samuti luua inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.
6.Seepärast tuleks partnerlusleping ja selle protokoll Euroopa Liidu nimel allkirjastada, eeldusel et need sõlmitakse hilisemal kuupäeval.
7.Mõlemad aktid peaksid jõustuma võimalikult kiiresti, pidades silmas liidu püügitegevuse majanduslikku tähtsust Madagaskari kalapüügipiirkonnas ja vajadust vähendada nii palju kui võimalik sellise tegevuse katkestamist.
8.Seepärast tuleks partnerluslepingut ja selle protokolli kohaldada ajutiselt alates 1. juulist 2023, eeldusel et need allkirjastatakse, või alates nende allkirjastamisest, kui see toimub hilisemalt.
9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 9 artikliga 42 kooskõlas konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [palun lisada kuupäev],
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping“) ning partnerluslepingu rakendamise protokolli (2023–2027) (edaspidi „protokoll“) allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud aktid sõlmitakse.
Partnerluslepingu ja protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu peasekretariaat annab partnerluslepingule ja protokollile allakirjutamise täielikud volitused isikule, kelle on määranud Euroopa Komisjon, eeldusel et nimetatud aktid sõlmitakse.
Artikkel 3
Partnerluslepingut kohaldatakse ajutiselt kuni selle jõustumiseni kooskõlas lepingu artikliga 19 alates 1. juulist 2023, eeldusel et see allkirjastatakse, või alates allkirjastamise kuupäevast, kui see toimub pärast 1. juulit 2023.
Artikkel 4
Protokolli kohaldatakse ajutiselt kuni selle jõustumiseni kooskõlas lepingu artikliga 19 alates 1. juulist 2023, eeldusel et see allkirjastatakse, või alates allkirjastamise kuupäevast, kui see toimub pärast 1. juulit 2023.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3.Ettepanek/algatus käsitleb
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Üldeesmärgid
1.4.2.Erieesmärgid
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4.Tulemusnäitajad
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja mis lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2023–2027) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.
1.2.Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad
08 – põllumajandus- ja merenduspoliitika
08.05 – säästva kalapüügi partnerluslepingud ja piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid
08.05.01 – liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)
1.3.Ettepanek/algatus käsitleb
X uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 10
◻ olemasoleva meetme pikendamist
◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Üldeesmärgid
Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide kalapüügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist liidu vetest väljaspool.
Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, kestliku arengu toetamine kõigis selle mõõtmetes, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).
1.4.2.Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1
Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool liitu asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Lepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimine võimaldab jätkata ja tugevdada Euroopa Liidu ning Madagaskari kalandusalast strateegilist partnerlust. Protokolli sõlmimine aitab luua liidu laevadele kalapüügivõimalusi Madagaskari kalapüügipiirkonnas.
Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide, eelkõige kalanduse laiaulatusliku kava elluviimise abil aitavad partnerlusleping ja protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.
Lisaks aitavad partnerlusleping ja protokoll kaasa Madagaskari mereressursside säästvale kasutamisele ning nendega toetatakse Madagaskari kalandust, edendades majanduskasvu ja inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.
1.4.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).
Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus.
Kaasa aitamine liidu tööhõivele, inimväärsete töötingimuste edendamisele ja lisaväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).
Kaasaaitamine partnerriigi püügitegevuse uuringute, seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Uut partnerluslepingut ja uut rakendusprotokolli on kavas kohaldada ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast, et piirata püügitegevuse võimalikku katkemist kehtiva lepingu raamesse jääva rakendusprotokolli kehtivuse lõppemise tõttu.
Uue partnerluslepingu ja uue rakendusprotokolliga tagatakse raamistik liidu kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks Madagaskari kalapüügipiirkonnas ning võimaldatakse liidu laevaomanikel taotleda püügilube kõnealuses piirkonnas. Peale selle tõhustatakse uue lepingu ja uue protokolliga liidu ja Madagaskari vahelist koostööd eesmärgiga edendada säästva kalapüügi arengut kõigis selle mõõtmetes. Nendega on ette nähtud laevade jälgimine laevaseiresüsteemi abil ja püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Protokolli alusel antav valdkondlik toetus aitab Madagaskari riikliku kalandusstrateegia raames, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses, edendades samal ajal inimväärseid töötingimusi kalapüügi käigus.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja mis lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Kui liit ei sõlmi uut partnerluslepingut ja selle juurde kuuluvat rakendusprotokolli, ei saa liidu laevad kala püüda, sest kehtiv partnerlusleping sisaldab klauslit, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu partnerluslepingu juurde kuuluva rakendusprotokolliga kindlaks määratud raamistikus. Liidu kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisaväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik liidu ja Madagaskari tihedamaks koostööks.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Madagaskari kalapüügipiirkonnas toimunud varasema püügi, kättesaadavate hinnangute ja teaduslike nõuannete alusel on lepinguosalised kehtestanud tuuni ja tuunilaadsete liikide jaoks võrdluskoguse 14 000 tonni aastas, pakkudes püügivõimalusi 32 tuunipüügiseinerile ja 33 triivõngelaevale. Valdkondlik toetus on oluline, et võtta arvesse riikliku kalandusstrateegia prioriteete ja eeskätt kalanduse laiaulatuslikku kava.
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Säästva kalapüügi partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Madagaskari riikliku eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Teisalt on säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus siiski see, et sektori toetuseks eraldatavad summad (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) määratakse kalandusministeeriumile. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või kavade elluviimiseks.
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ei kohaldata.
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
X Piiratud kestusega
–X Kehtib alates 1.7.2023 kuni 30.6.2027 (eeldusel et leping sõlmitakse enne 1. juulit 2023).
–X Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2023–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2023–2027.
◻ Piiramatu kestusega
–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11
X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–◻ rakendusametite kaudu
◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
–◻ avalik-õiguslikele asutustele;
–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Märkige sagedus ja tingimused.
Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös piirkonna eest vastutava ja Port Louis’s (Mauritius) resideeruva kalandusatašeega ning koostöös liidu Madagaskari delegatsiooni ja komisjoni asjaomaste talitustega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.
Lisaks sellele on säästva kalapüügi partnerluslepinguga ette nähtud korraldada aastas vähemalt üks ühiskomitee koosolek, kus komisjon ja Madagaskar teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Varudele juurdepääsu eest makstav hüvitis ja valdkondlik toetus ei ole omavahel seotud.
Hüvitist varudele juurdepääsu eest makstakse igal aastal protokolli allkirjastamise aastapäeval, välja arvatud esimesel aastal, mil makse tehakse kolme kuu jooksul pärast protokolli ajutise kohaldamise algust. Juurdepääsu varudele reguleeritakse püügilubadega.
Esimest korda makstakse valdkondlikku toetust kolme kuu jooksul alates partnerluslepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevast aastase ja mitmeaastase rakendusprogrammi osas; ning järgnevatel aastatel lähtuvalt saavutatud tulemustest. Saavutatud tulemusi ja rakendamist kontrollitakse vastavalt Madagaskari kalanduspoliitika arendamiseks ettenähtud valdkondliku toetuse kasutamist käsitlevatele suunistele, milles mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud, samuti partnerriigi esitatud aruannete või tõendavate dokumentide alusel ja kalandusatašee tehniliste külastuste raames.
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Kindlakstehtud risk on see, et liidu laevaomanikud alakasutavad kalapüügivõimalusi ja Madagaskar alakasutab valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summasid või kasutab neid viivitusega. Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka protokolli artiklis 8 nimetatud tulemuste ühist analüüsimist. Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklauslid nende peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukordades.
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
Hüvitise maksmist varudele juurdepääsu eest, mis toimub säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaselt, kontrollitakse, et tagada vastavus rahvusvaheliste lepingute sätetele. Valdkondliku toetuse maksmisega seotud kontrollide eesmärk on jälgida toetuse rakendamist. Järelevalvet teostavad liidu delegatsioonidesse arvatud ja ühiskomitee töös osalevad komisjoni töötajad. Edusammude hindamisel lähtutakse mitmeaastase programmitöö maatriksist. Kui edusammud ei ole piisavad, peatatakse järgmine osamakse või vähendatakse seda. Kõikide säästva kalapüügi partnerluslepingutega seotud kontrollimiste kogukulu on hinnanguliselt ligikaudu 1,8 % (2018. aasta sissemaksetest). Suures osas tulenevad säästva kalapüügi partnerluslepingutega seotud kontrollimenetlused kohustuslikest regulatiivsetest nõuetest. Kontrollid hinnatakse tõhusaks, kui ei avastata puudusi, mis võivad märkimisväärselt mõjutada finantstehingute seaduslikkust ja korrektsust. Keskmine veamäär on hinnanguliselt 0,0 %.
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.
Komisjon kohustub pidama Madagaskariga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepingu ja protokolli haldamist ja tugevdada liidu osalust varude säästvas majandamises. Kõikide maksete suhtes, mis komisjon säästva kalapüügi partnerluslepingu raames teeb, kohaldatakse komisjoni tavalisi eelarve- ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolli artikli 3 lõikes 7 on sätestatud, et rahaline toetus varudele juurdepääsu eest tuleb kanda riigikassa pangakontole ja sektori arendamiseks ette nähtud rahaline toetus tuleb kanda kalandusministeeriumi järelevalve all olevale ametlikule pangakontole.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata 12 |
EFTA riigid 13 |
kandidaatriigid 14 |
kolmandad riigid |
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped) |
08.05.01 |
Liigendatud |
EI |
/EI |
EI |
EI |
·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
kandidaatriigid |
kolmandad riigid |
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
||
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Nr 2 |
Kestlik majanduskasv: loodusvarad |
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
|
• Tegevusassigneeringud |
||||||||
|
Eelarverida 16 08.05.01 |
Kulukohustused |
(1a) |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
|
Maksed |
(2a) |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
||||||
|
Maksed |
(2b) |
|||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 17 |
||||||||
|
Eelarverida |
3. |
|||||||
|
DG MARE
|
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
|
Maksed |
= 2a + 2b +3 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
||
|
|
Kulukohustused |
4. |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
Maksed |
5. |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
6. |
||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
Maksed |
= 5 + 6 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kulukohustused |
4. |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
Maksed |
5. |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
6. |
||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
Maksed |
= 5 + 6 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|
|
|
7 |
„Halduskulud“ |
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU |
|||||
|
DG: <…….> |
||||||||||
|
• Personalikulud |
||||||||||
|
• Muud halduskulud |
||||||||||
|
DG <…….> KOKKU |
Assigneeringud |
|||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU |
|||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
|||||||||
|
Maksed |
||||||||||
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩ |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||||||||
|
VÄLJUNDID |
||||||||||||||
|
Väljundi liik 19 |
Keskmine kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Väljundite arv kokku |
Kulud kokku |
|||
|
ERIEESMÄRK nr 1 20 ... |
||||||||||||||
|
– Juurdepääs varudele |
0,7 |
0,7 |
0,7 |
0,7 |
2,8 |
|||||||||
|
– Valdkondlik toetus |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
4,4 |
|||||||||
|
– Väljund |
||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|||||||||
|
KULUD KOKKU |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
1,8 |
7,2 |
|||||||||
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
–X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
–◻ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||||
|
Personalikulud |
||||||||
|
Muud halduskulud |
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
22
|
||||||||
|
Personalikulud |
||||||||
|
Muud
|
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
|
KOKKU |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus
–X Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
–◻ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta N + 2 |
Aasta N + 3 |
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
|||||
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
|||||||||
|
20 01 02 03 (delegatsioonides) |
|||||||||
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
|||||||||
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
|||||||||
|
Muud eelarveread (märkige) |
|||||||||
|
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 23 |
|||||||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
|||||||||
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |
|||||||||
|
XX 01 xx yy zz 24 |
– peakorteris |
||||||||
|
– delegatsioonides |
|||||||||
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
Muud eelarveread (märkige) |
|||||||||
|
KOKKU |
|||||||||
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
|
|
Koosseisuvälised töötajad |
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
–X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.
–◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.
–◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
–X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
Kokku |
|||
|
Nimetage kaasrahastav asutus |
||||||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
||||||||
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
omavahenditele
muudele tuludele
palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 26 |
||||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
||||
|
Artikkel …. |
||||||||
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)