<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-24/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0024</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:143">EU:C:2020:143</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>22</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>22</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez‑Bordona ettepanek – Kohtuasi C‑24/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">A jt</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200303">3. märtsil 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑24/19</HT></P><P>A,</P><P>B,</P><P>C,</P><P>D,</P><P>E</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Gewestelijke stedenbouwkundige ambtenaar van het departement Ruimte Vlaanderen, afdeling Oost-Vlaanderen,</P><P>menetluses osales:</P><P>Organisatie voor Duurzame Energie Vlaanderen VZW</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad voor Vergunningsbetwistingen (loavaidlusi menetlev nõukogu, Belgia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/42/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine</KEYWORD><KEYWORD>Keskkonnamõju strateegiline hindamine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Määruse ja haldusringkirjaga kindlaks määratud tuuleparkide rajamise tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Keskkonnamõju strateegilise hindamise puudumise õiguslikud tagajärjed</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi kohtu õigus jätta riiklike aktide tagajärjed ajutiselt kehtima</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Teatavate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>projektide<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> või teatavate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>kavade ja programmide<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> keskkonnamõju (või -tagajärgede) hindamine on üks liidu õiguse põhivahenditest keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Projektide</HT> keskkonnamõju hindamist reguleerib direktiiv 2011/92/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiiv teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="026" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 26, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>keskkonnamõju hindamise direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>).</P></NOTE>; <HT TYPE="ITALIC">kavade ja programmide</HT> oma direktiiv 2001/42/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010627">27. juuni 2001. aasta</DATE> direktiiv teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="197" PAGE.FIRST="30" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 197, lk 30</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157). Tuntud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivina (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>KSH-direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>).</P></NOTE>. Viimati nimetatud direktiivi kohta on Euroopa Kohus seni teinud, kui ma ei eksi, 17 kohtuotsust, millest märkimisväärne protsent on tehtud Belgia kohtute esitatud eelotsuse küsimuste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Raad voor Vergunningsbetwistingen (loavaidlusi menetlev nõukogu, Belgia) esitab Euroopa Kohtule rea küsimusi KSH-direktiivi kohaldamisala kohta, soovitades tal eelkõige <DATE ISO="20120322">22. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses Inter-Environnement Bruxelles jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑567/10</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:159">EU:C:2012:159</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>kohtuotsus Inter-Environnement Bruxelles jt<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>). Selle kohtuotsuse kohaselt hõlmab KSH-direktiiv kokkuvõttes mitte ainult liikmesriigi õigusnormides nõutud kavasid ja programme, vaid ka neid, mille vastuvõtmine on ette nähtud, kuid ei ole kohustuslik.</P></NOTE> sedastatud kohtupraktikat parandada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Sellel samal kohtul on vaja teada, kas vastavalt <DATE ISO="20120228">28. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse Inter-Environnement Wallonie ja Terre wallonne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑41/11</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:103">EU:C:2012:103</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kohtuotsus Inter-Environnement Wallonie<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</P></NOTE> doktriinile võivad liikmesriikide kohtud kohtuvaidluses vaidlusaluste riigisiseste õigusnormide tagajärjed, juhul kui need õigusnormid ei ole liidu õigusega kooskõlas, ajutiselt kehtima jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus. Direktiiv 2001/42</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Vastavalt artiklile 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja aidata kaasa keskkonnakaalutluste integreerimisele kavade ja programmide koostamisse ja vastuvõtmisse, eesmärgiga edendada säästvat arengut, tagades vastavalt käesolevale direktiivile teatavate tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artiklis 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kavad ja programmid – kavad ja programmid, kaasa arvatud need, mida kaasrahastab Euroopa Ühendus, ja nende mis tahes muudatused:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>mille koostab ja/või võtab vastu riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi asutus või mille koostab asutus vastuvõtmiseks parlamendi või valitsuse õigusloomemenetluse kaudu, ja</P></ITEM><ITEM><P>mida nõutakse siseriiklike õigusnormidega;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>keskkonnamõju hindamine – keskkonnaaruande koostamine, konsultatsioonide pidamine, otsuste tegemisel keskkonnaaruande ja konsultatsioonide tulemustega arvestamine ning otsusest teavitamine vastavalt artiklitele 4–9;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artiklis 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Vastavalt artiklitele 4–9 korraldatakse lõigetes 2–4 osutatud tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, hinnatakse kõigi nende kavade ja programmide keskkonnamõju,</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mis on koostatud põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, veonduse, jäätmehoolduse, veemajanduse, telekommunikatsiooni, turismi, asulaplaneerimise või maakasutuse valdkonnas ja millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis on loetletud direktiivi 85/337/EMÜ I ja II lisas; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>mille suhtes on peetud vajalikuks korraldada hindamine direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 või 7 alusel seoses tõenäolise mõjuga asukohas.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 2 osutatud kavasid ja programme, milles määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil, ning lõikes 2 osutatud kavade ja programmide väiksemaid muudatusi tuleb hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et neil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">VLAREM II<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Besluit van de Vlaamse regering van <DATE ISO="19950601">1 juni 1995</DATE> houdende algemene en sectorale bepalingen inzake milieuhygiëne.</P></NOTE> jaotis 5.20.6</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Flandria valitsuse <DATE ISO="19950601">1. juuni 1995. aasta</DATE> määrust, millega määratakse kindlaks üldised ja valdkondlikud sätted keskkonnahügieeni valdkonnas (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>VLAREM II<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>), mis võeti vastu sama valitsuse varasemate õigusnormide<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Flandria piirkonna <DATE ISO="19950405">5. aprilli 1995. aasta</DATE> dekreet üldsätete kehtestamise kohta keskkonnapoliitika valdkonnas (Vlaams decreet van <DATE ISO="19950405">5 april 1995</DATE> houdende algemene bepalingen inzake milieubeleid; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/><DATE ISO="19950405">5. aprilli 1995. aasta</DATE> dekreet<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>), millega muudeti Flandria piirkonna <DATE ISO="19850628">28. juuni 1985. aasta</DATE> dekreeti keskkonnaloa kohta (Vlaams decreet betreffende de milieuvergunning van <DATE ISO="19850628">28 juni 1985</DATE>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>keskkonnalubade dekreet<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>).</P></NOTE> rakendamiseks, muudeti 2011. aastal oluliselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Flandria piirkonna valitsuse <DATE ISO="20111223">23. detsembri 2011. aasta</DATE> määruse, millega muudetakse Flandria piirkonna valitsuse <DATE ISO="19910206">6. veebruari 1991. aasta</DATE> määrust, millega kehtestatakse Flandrias keskkonnaloa andmise kord, ja Flandria piirkonna valitsuse <DATE ISO="19950601">1. juuni 1995. aasta</DATE> määrust, millega määratakse kindlaks üldised ja valdkondlikud sätted keskkonnahügieeni valdkonnas (besluit van <DATE ISO="20111223">23 december 2011</DATE> tot wijziging van het besluit van de Vlaamse Regering van <DATE ISO="19910206">6 februari 1991</DATE> houdende de vaststelling van het Vlaams reglement betreffende de milieuvergunning en van het besluit van de Vlaamse regering van <DATE ISO="19950601">1 juni 1995</DATE> houdende algemene en sectorale bepalingen bepalingen inzake milieuhygiëne), artikkel 99.</P></NOTE>, lisades sellesse jaotise 5.20.6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Elektrienergiat tootvad tuulegeneraatorid<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>See jaotis 5.20.6 sisaldab tuuleparkide eeskirju, mis puudutavad nende tuuleenergia tootmise rajatiste varjutust, teatavaid ohutuse ja müra aspekte.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">2006. aasta haldusringkiri<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20060512">12. mai 2006. aasta</DATE> ringkiri EME/2006/01 – RO/2006/02 tuulegeneraatorite rajamise kaalutlusraamistiku ja lisatingimuste kohta (Omzendbrief van <DATE ISO="20060512">12 mei 2006</DATE> EME/2006/01 – RO/2006/02 afweginskader en randvoorwaarden voor de inplanting van windturbines; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>ringkiri<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>). See asendati <DATE ISO="20140425">25. aprilli 2014. aasta</DATE> ringkirjaga R0/2014/02 tuulegeneraatorite paigaldamise kaalutlusraamistiku ja lisatingimuste kohta (Omzendbrief R0/2014/02 van <DATE ISO="20140425">25 april 2014</DATE> betreffende het afwegingskader en randvoorwaarden voor de oprichting van windturbines).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Ringkiri on adresseeritud linna- ja vallavolikogudele, nende liikmetele, linna- ja vallavanematele, (provintsi-) valitsuste liikmetele ja lubade valdkonnas pädevatele ametnikele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Selles on kehtestatud Flandria valitsuse suunised, et pakkuda piisavaid võimalusi maapealse tuuleenergia arendamiseks ja vähendada selle mõju eri valdkondades (näiteks loodus, maastik, elupaiga- ja elukeskkonnale, majandus, müra, ohutus, energiatõhusus jne).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kõikide nende valdkondade jaoks koostatakse eeskirjad – nagu VLAREM II –, mis käsitlevad üksikasjalikumalt niisuguseid küsimusi nagu tuuleparkide müra, varjutus, ohutus ja laad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Ringkiri põhineb säästva territoriaalse arengu ja energia tarbimise sammastel, samuti tuuleenergia eelistel ja selle lisaväärtusel võrreldes teiste energiaallikatega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kesksel kohal on dekontsentreeritud koondamise ehk klastrite moodustamise territoriaalne põhimõte: tuulegeneraatorite koondamisega võimalikult ühte kohta tuleb tagada veel olemasoleva vaba ruumi säilimine niisuguses tugevalt linnastunud piirkonnas nagu Flandria.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Lõpuks kirjeldab ringkiri nn Windwerkgroepi (tuuletöörühma) rolli, kelle ülesanne on valida välja suurte tuuleparkide asukohad ja esitada need Flaami valitsuse ruumilise planeerimise ministrile (Minister van Ruimtelijke ordening). Peale selle on töörühmal konkreetsete loataotluste puhul nõustav ülesanne.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuvaidlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>NV Electrabel (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Electrabel<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) esitas <DATE ISO="20110325">25. märtsil 2011</DATE> pädevale ametiasutusele ehitusloa taotluse kaheksa tuuleturbiini paigaldamiseks. Menetluse käigus võttis ta ühe tuulegeneraatori osas taotluse tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Pädev ametnik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Konkreetselt gewestelijke stedenbouwkundige ambtenaar van het departement Ruimte Vlaanderen (afdeling Oost-Vlaanderen) (Flandria ruumilise planeerimise osakonna linnaplaneerimise piirkondlik ametnik – Ida-Flandria osakond; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Flandria ametiasutus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</P></NOTE> andis <DATE ISO="20161130">30. novembri 2016. aasta</DATE> otsusega tingimusliku loa viie tuuleturbiini paigaldamiseks piki kiirteed E40 asuvatele maatükkidele Aalteri ja Nevele kohalikus omavalitsusüksuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Maatükid, kuhu oli kavas tuulegeneraatorid paigaldada, asuvad vastavalt kehtivatele piirkonna planeeringutele osaliselt maatulundusmaal ja osaliselt maastikuväärtusega maatulundusmaal.</P></NOTE> Selle otsuse põhjenduses viidatakse asjasse puutuvatele õigusnormidele, sealhulgas VLAREM II-le ja ringkirjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>See luba anti pärast esitatud vastuväidete ja seisukohtade läbivaatamist, mis puudutasid muu hulgas mõju maastikuväärtusele, mürasaastet, ruumilist planeerimist, varjutust ja ohutust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Uuriti üksikasjalikult veeanalüüsi, keskkonnatagajärgede aruannet, ruumilise planeerimise hinnangut ja erinevaid kogutud arvamusi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Viis kaebajat palusid eelotsusetaotluse esitanud kohtul <DATE ISO="20161130">30. novembri 2016. aasta</DATE> otsus tühistada. Nad väitsid, et see otsus põhineb õigusnormide <HT TYPE="ITALIC">korpusel</HT> (VLAREM II ja ringkiri), mis on vastuolus KSH-direktiivi artikli 2 punktiga a ja artikli 3 lõike 2 punktiga a, kuna see võeti vastu ilma asjakohase keskkonnamõju hindamiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Flaami ametiasutus on seisukohal, et see õigusnormide <HT TYPE="ITALIC">korpus</HT> ei kujuta endast kava või programmi KSH-direktiivi tähenduses, kuna see ei kehtesta ühtset ja piisavalt täielikku süsteemi tuuleenergiaprojektide rajamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib vaatamata kohtuotsuses D’Oultremont jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20161027">27. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑290/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:816">EU:C:2016:816</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kohtuotsus D’Oultremont<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>).</P></NOTE> tehtud täpsustustest kahtlus Flandria normistiku (VLAREM II ja ringkiri) kehtivuse ja vaidlusaluste tuuleturbiinilubade õigusliku aluse suhtes, kui tuvastatakse, et selle normistiku jaoks oleks olnud nõutav keskkonnamõju hindamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Lisaks palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul uuesti läbi vaadata oma väljakujunenud kohtupraktika, mis on sedastatud alates kohtuotsusest Inter-Environnement Bruxelles jt seoses KSH-direktiivi artikli 2 punkti a väljendiga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>mida nõutakse siseriiklike õigusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus Inter-Environnement Bruxelles jt, punkt 31.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Liikmesriigi kohtu arvates peaks Euroopa Kohus eelistama liidu seadusandja tahtega rohkem ühendatud tõlgendust, millest lähtuvalt ta piiraks selle õigusnormi kohaldamist nii, et see on kohaldatav ainult aktidele, mille peab olema kohustuslikult vastu võtnud liikmesriigi seadusandja, mitte lihtsalt aktidele, mis kuuluvad liikmesriigi õigus- või haldusnormide <HT TYPE="ITALIC">raamistikku</HT>. Ta väidab, et sellise tõlgenduse pakkus algul välja kohtujurist Kokott oma ettepanekus kohtuasjas Inter-Environnement Bruxelles jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20111117">17. novembri 2011. aasta</DATE> ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Bruxelles jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑567/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:755">EU:C:2011:755</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel esitas Raad voor Vergunningsbetwistingen (loavaidlusi menetlev nõukogu, Belgia) Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Kas direktiivi 2001/42/EMÜ artikli 2 punkt a ja artikli 3 lõike 2 punkt a tähendavad, et Flandria piirkonna valitsuse <DATE ISO="20111223">23. detsembri 2011. aasta</DATE> määruse, millega muudetakse Flandria piirkonna valitsuse <DATE ISO="19910206">6. veebruari 1991. aasta</DATE> määrust, millega kehtestatakse Flandrias keskkonnaloa andmise kord, ja Flandria piirkonna valitsuse <DATE ISO="19950601">1. juuni 1995. aasta</DATE> määrust, millega määratakse kindlaks üldised ja valdkondlikud sätted keskkonnahügieeni valdkonnas (besluit van <DATE ISO="20111223">23 december 2011</DATE> tot wijziging van het besluit van de Vlaamse Regering van <DATE ISO="19910206">6 februari 1991</DATE> houdende de vaststelling van het Vlaams reglement betreffende de milieuvergunning en van het besluit van de Vlaamse regering van <DATE ISO="19950601">1 juni 1995</DATE> houdende algemene en sectorale bepalingen inzake milieuhygiëne), artiklit 99 osas, milles sellega kohandatakse kõnealused määrused tehnika arenguga, VLAREM II‑ga lisatud elektrienergiat tootvaid tuulegeneraatoreid käsitlevat jaotist 5.20.6 ja 2006. aasta ringkirja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Tuulegeneraatorite paigaldamise kaalutlusraamistiku ja lisatingimuste kohta<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> (Omzendbrief <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Afwegingskader en randvoorwaarden voor de inplanting van windturbines<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) [ühiselt ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>kõnealused instrumendid<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>], mis sisaldavad mitmesuguseid tuulegeneraatorite paigaldamist reguleerivaid sätteid, eelkõige ohutusmeetmeid ja vastavalt ruumilise planeerimise piirkonnale kindlaks määratud varjutuse ja mürataseme norme, tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kavaks või programmiks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> nimetatud direktiivi sätete tähenduses? Kas juhul, kui peaks ilmnema, et enne kõnealuste instrumentide vastuvõtmist oleks tulnud läbi viia keskkonnamõju hindamine, võib Raad voor Vergunningsbetwistingen [(loavaidlusi menetlev nõukogu)] nende instrumentide õigusvastasuse õiguslikud tagajärjed ajutiselt kehtima jätta? Selle kohta tuleb esitada mõned alaküsimused:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas sellist poliitilist meedet nagu kõnealune ringkiri, mille puhul tuleneb koostamisõigus asjaomase asutuse kaalutlusõigusest ja poliitilisest tegutsemisvabadusest, mistõttu ei ole tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kavade või programmide<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> koostamiseks pädeva asutuse meetmega selle tegelikus tähenduses, ja mille jaoks ei ole ette nähtud ka ametlikku koostamismenetlust, tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kavaks või programmiks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> KSH-direktiivi artikli 2 punkti a tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas selleks, et sellist poliitilist meedet või üldnormi – nagu kõnealused instrumendid – saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kavaks või programmiks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> KSH-direktiivi artikli 2 punkti a tähenduses, on piisav, et see piirab loa andmiseks pädeva asutuse kaalutlusõigust osaliselt, isegi kui see ei kujuta endast loa andmise nõuet ega selleks vajalikku tingimust või ei pea looma raamistikku tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, kuigi liidu seadusandja peab seda otstarvet mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> omaseks?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas sellist poliitilist meedet nagu kõnealune ringkiri, mis on koostatud õiguskindluse kaalutlustel ja seega täiesti vabatahtlikult, saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>kavaks või programmiks<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> KSH-direktiivi artikli 2 punkti a tähenduses ja kas selline tõlgendus võib olla vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei või direktiivi teleoloogiline tõlgendus oluliselt erineda liidu seadusandja poolt üheti mõistetavalt väljendatud tahtest?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas VLAREM II jaotist 5.20.6, mis sisaldab eeskirju, mille vastuvõtmine ei olnud kohustuslik, saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kavaks või programmiks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> KSH-direktiivi artikli 2 punkti a tähenduses ja kas selline tõlgendus võib olla vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei või direktiivi teleoloogiline tõlgendus oluliselt erineda liidu seadusandja poolt üheti mõistetavalt väljendatud tahtest?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas sellist poliitilist meedet ja valitsuse regulatiivset määrust – nagu kõnealused instrumendid –, millel on piiratud indikatiivne olemus või mis vähemasti ei loo projekti teostamise õigust anda võivat raamistikku ja mis ei anna õigust projektidele loa andmise raamistikule ega meetmele, saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kavaks või programmiks<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> KSH-direktiivi artikli 2 punkti a ning artikli 3 lõike 2 tähenduses,<?PAGE NO="6"?> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, ja kas selline tõlgendus võib olla vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei või direktiivi teleoloogiline tõlgendus oluliselt erineda liidu seadusandja poolt üheti mõistetavalt väljendatud tahtest?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kas sellist poliitilist meedet nagu ringkiri EME/2006/01–RO/2006/02, mis on puhtalt indikatiivne, ja/või valitsuse sellist regulatiivset määrust nagu VLAREM II jaotis 5.20.6, mis loa andmist vaid minimaalselt piiritleb ja toimib muus osas täiesti autonoomselt üldnormina – kusjuures mõlemad instrumendid sisaldavad üksnes piiratud arvul kriteeriume ja tingimusi ega kõnealune poliitiline meede ega kõnealune valitsuse määrus ei ole ühegi kriteeriumi ega ühegi tingimuse suhtes ainumäärav – ja mille puhul on järelikult objektiivsete asjaolude alusel võimalik välistada, et neil võib olla oluline keskkonnamõju, saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kavaks või programmiks<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> KSH-direktiivi artikli 2 punkti a ning artikli 3 lõigete 1 ja 2 tähenduses ning seega instrumentideks, mis näevad asjaomase valdkonna suhtes kohaldatavate reeglite ja kontrollimenetluste kindlaksmääramisega ette tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga projektile või projektidele loa andmise ja nende teostamise kriteeriumide ja tingimuste arvestatava suurusega kogumi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kas kohus võib juhul, kui eelmisele küsimusele vastatakse eitavalt, selle pärast määruse või kvaasiõigusaktide (nagu kõnealused VLAREM II normid ja ringkiri) vastuvõtmist ise tuvastada?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Kas kohus võib juhul, kui ta on erandi alusel vaid kaudselt pädev ja tema otsus on kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">inter partes</HT> ning kui vastusest eelotsuse küsimustele tuleneb, et kõnealused instrumendid on õigusvastased, näha ette õigusvastase määruse ja/või ringkirja tagajärgede kehtima jätmise, kui õigusvastased instrumendid aitavad saavutada direktiiviga ELTL artikli 288 kohaselt taotletavat keskkonnakaitse-eesmärki ja liidu õiguses selliseks kehtima jätmiseks ette nähtud nõuded (nagu on märgitud [<DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE>] otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association France Nature Environnement</NAME.CASE>, [(<NO.CASE>C‑379/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:603">EU:C:2016:603</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kohtuotsus Association France Nature Environnement<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>)]) on täidetud?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Kas kohus võib juhul, kui kaheksandale küsimusele vastatakse eitavalt, määrata vaidlustatud projekti tagajärgede kehtima jäämise, et nii kaudselt täita nõudeid, mis on liidu õigusega ette nähtud KSH-direktiiviga vastuolus oleva kava või programmi õiguslike tagajärgede kehtima jätmiseks (nagu on märgitud kohtuotsuses Association France Nature Environnement)?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud A jt, Belgia, Madalmaade ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20191209">9. detsembril 2019</DATE>, osalesid A jt, menetlusse astuja liikmesriigi menetluses Organisatie voor Duurzame Energie Vlaanderen VZM (Flandria VZM taastuvenergia organisatsioon), Belgia ja Madalmaade valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatav märkus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab üheksa küsimust, mille võib rühmitada kaheks:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Esimese seitsme küsimusega soovib ta teada, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>olulise keskkonnamõjuga kavad ja programmid, mille puhul on nõutav keskkonnamõju hindamine<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> (KSH-direktiivi artikli 2 punkt a ja artikli 3 lõike 2 punkt a) alla kuuluvad sellised riigisisesed õigusnormid nagu vaidlusalused.</P></ITEM><ITEM><P>Kahe viimase küsimusega soovib ta teada, kas nende riigisiseste õigusnormide ja nende alusel antud lubade võimaliku tühistamise õiguslikke tagajärgi on võimalik ajaliselt piirata.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kuna Raad voor Vergunningsbetwistingen (loavaidlusi menetlev nõukogu, Belgia) esitab Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esimest korda, tuleb enne nendele küsimustele vastamist kindlaks teha, kas ta on kohus ELTL artikli 267 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Selleks et välja selgitada, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>kohus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ELTL artikli 267 tähenduses, võtab Euroopa Kohus arvesse selliste tegurite kogumit nagu asjaolu, kas ta on asutatud seadusega, kas ta on alaline, kas tema kohtualluvus on kohustuslik, kas tema menetlus on võistlev, kas ta kohaldab õigusnorme ja kas ta on sõltumatu (vt eelkõige <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torresi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/13 ja C‑59/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2088">EU:C:2014:2088</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consorci Sanitari del Maresme</NAME.CASE>, (<NO.CASE>C‑203/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:664">EU:C:2015:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Margarit Panicello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:126">EU:C:2017:126</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Esitatud teabe kohaselt on see nõukogu 2009. aastal Flandria ruumilise planeerimise seadustiku (Vlaamse Codex Ruimtelijke Ordening) artikliga 4.8.1 asutatud kohus, kes menetleb kaebusi, mis on esitatud registreerimisotsuste ja ehituslubade või kinnistu jagamise lubade ning keskkonnalubade andmise või andmisest keeldumise ja sundvõõrandamise otsuste peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Tegemist on sõltumatu kohtuga, mis koosneb kaheksast halduskohtunikust, kelle otsuste peale võib edasi kaevata Conseil d’État’le (Belgia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu). Ta lahendab vaidlused võistleva menetluse teel, kohaldades Flandria piirkonna keskkonna- ja linnaplaneerimise alaseid õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Kõik viitab seega sellele, et teda võib pidada kohtuks, kes võib kasutada ELTL artiklit 267.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">KSH-direktiiv</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>KSH-direktiiv rakendab integreerimise ja keskkonnakaitse põhimõtet (ELTL artiklid 11 ja 191), nõudes keskkonnamõju hindamist tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavade ja programmide ettevalmistamisel ja heakskiitmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Kuigi sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>strateegiline<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> direktiivi pealkirjas ega tekstis ei esine, tuntakse seda üldiselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivina<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, kuna selles on asetatud see hindamine kõrgemale (<HT TYPE="ITALIC">strateegilisemale</HT>) tasemele kui keskkonnamõju hindamise direktiivis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>KSH-direktiiv ei sisalda projektidele loa andmise sisulisi nõudeid, vaid selle eesmärk on eelkõige tagada, et teatavate kavade ja programmide heakskiitmisel võetakse arvesse nende tagajärgi keskkonnale. See on seega eelkõige menetlusdirektiiv, milles on märgitud liikmesriikide jaoks etapid, mida tuleb teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju kindlakstegemisel ja hindamisel järgida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Selliselt ette nähtud keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>KSH<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>) eesmärk on aidata poliitilistel juhtidel teha hästi põhjendatud otsuseid, mis põhinevad objektiivsel teabel ning üldsuse, huvitatud poolte ja pädevate ametiasutustega konsulteerimise tulemustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>KSH-direktiiv ja keskkonnamõju hindamise direktiiv on teineteist täiendavad: esimese eesmärk on tuua keskkonnamõju analüüs<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Laiemas tähenduses (mis hõlmab nii kavade ja programmide kui ka projektide hindamist) on keskkonnamõju hindamine põhjendatud vajadusest, et pädev asutus kaaluks enne otsuse tegemist vastavate planeerimise ja otsustamise tehniliste protsesside tagajärgi keskkonnale. Selle eesmärk on pigem vältida võimalikku keskkonna saastamist või keskkonnakahju juba algusest peale, kui hiljem võidelda nende tagajärgedega. Vt <DATE ISO="20080703">3. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑215/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:380">EU:C:2008:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comune di Corridonia jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑196/16 ja C‑197/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:589">EU:C:2017:589</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>kohtuotsus Comune di Corridonia jt<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>); <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑526/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:356">EU:C:2018:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191112">12. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa (Derrybrieni tuulepark)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑261/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:955">EU:C:2019:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ettepoole liikmesriigi ametiasutuste tegevuse strateegilise planeerimise etappi. Selles nõutav keskkonnale kaasnevate tagajärgede hindamine on seega laiem või üldisem kui konkreetse projekti oma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Sellest eeldusest lähtudes on raske täpsustada, kui kaugele ette võib keskkonnamõju strateegilise hindamise nõue ulatuda. On selge, et see ulatub üle üksikprojektide hindamise, kuid samuti, et see ei tohiks laieneda kõikidele liikmesriigi õigusnormidele, mis mõjutavad keskkonda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Seega ei ole kerge eristada: i) keskkonnamõjuga <HT TYPE="ITALIC">projekte</HT>, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamise direktiivi; ii) olulise keskkonnamõjuga <HT TYPE="ITALIC">kavasid või programm</HT>e, mille suhtes kohaldatakse KSH-direktiivi, ja iii) <HT TYPE="ITALIC">riigisiseseid õigusnorme</HT>, millel on teatavad tagajärjed keskkonnale ja mis on keskkonnamõju analüüsist välja jäetud. Piirid nende kolme kategooria vahel ongi eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste aluseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>KSH-direktiivi kohaldamine on tekitanud liikmesriikide ametivõimudele küllaltki palju raskusi, mida komisjon on püüdnud ületada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Euroopa Komisjon, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta rakendamise juhend<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, 2006, https://ec.europa.eu/environment/archives/eia/pdf/030923_sea_guidance_es.pdf. Vt ka <DATE ISO="20170515">15. mai 2017. aasta</DATE> dokument COM(2017) 234 final, Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile vastavalt direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 12 lõikele 3. Õigusteoorias vt McGuinn, J., Oulès, L., Banfi, P., McNeill, A., O’Brien, S., Lukakova, Z., Sheate, W., Kolaric, S. ja Sadauskis, R., <HT TYPE="ITALIC">Study to support the REFIT evaluation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment (SEA Directive)</HT>, 2019, https://ec.europa.eu/environment/eia/pdf/REFIT%20Study.pdf.</P></NOTE> Võtmeküsimus on teha vahet, mida mõistetakse kavade ja programmide all, ning nende hulgas teha kindlaks need, millel on oluline keskkonnamõju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Seitse esimest eelotsuse küsimust: mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kava ja programm<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> KSH-direktiivis</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>KSH-direktiivi kohaldamisala reguleerivad õigusnormid on sätestatud peamiselt kahes omavahel seotud artiklis:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Artikli 2 punktis a on määratletud kumulatiivsed nõuded, millele peavad kavad ja programmid vastama selleks, et direktiiv oleks neile kohaldatav: a) need on koostanud ja/või võtnud vastu riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi asutus või need on koostanud asutus vastuvõtmiseks parlamendi või valitsuse õigusloomemenetluse kaudu; ja b) neid nõutakse riigisiseste õigus- või haldusnormidega.</P></ITEM><ITEM><P>Artikli 3 lõike 2 punktis a on nimetatud tingimused nende kavade ja programmide hulgast tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavade ja programmide kindlakstegemiseks, mille suhtes tuleb sellest tulenevalt läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine: a) need on koostatud teatud valdkonnas ja majandustegevusalal ning b) on vajalik, et nendega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Nendest sätetest koostoimes tuleneb tegelikult neli tingimust, mida ma järgnevalt analüüsin nii nende piiritlemiseks üldiselt kui ka selleks, et teha kindlaks, kas niisugused piirkondlikud õigusnormid nagu vaidlusalused nendele tingimustele vastavad.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kava või programmi on koostanud või vastu võtnud liikmesriigi ametiasutus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Esimene tingimus, mille hindamine tavaliselt tõlgendamisprobleeme ei tekita, on, et riigisisesed normid on vastu võtnud või koostanud liikmesriigi riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et VLAREM II jaotise 5.20.6 on keskkonnalubade dekreedi rakendamiseks heaks kiitnud Flaami piirkondlikud ametivõimud. Ta märgib samuti<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Eelotsusetaotluse punkt 10.2.</P></NOTE>, et nii jaotis 5.20.6 kui ka ringkiri kuulutati välja direktiivi 2009/28/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 140, lk 16</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> rakendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Belgia valitsus leiab siiski, et see esimene tingimus ei ole VLAREM II jaotise 5.20.6 puhul täidetud, mitte seetõttu, et tegemist ei ole piirkonna ametiasutuste võetud sätetega, vaid seetõttu, et neil puudub programmiline või kavandav mõõde. Selle argumendi kohta avaldan seisukohta hiljem, kuid ütlen juba ette ära, et selle jaotise normatiivne olemus näib mulle vaieldamatu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Ringkirja osas tuleb asja menetleval kohtul täpsustada selle tunnused liikmesriigi õiguses, mille suhtes on pooled eriarvamusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu käsutuses oleva teabe kohaselt näib, et ringkiri töötati välja ja kiideti heaks haldusaktina, ilma et see tähendaks otseselt, et Flandria piirkond teostas seadusandlikku või määrusandlikku pädevust. Sellega väljendatakse Flandria haldusvõimu tahet kohaldada (ringkirjas endas märgitud tingimustel) tuuleparkide rajamist käsitlevaid õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Täpsemalt sisaldab ringkiri Belgia valitsuse sõnul suuniseid, mida piirkonna haldusvõim kavatseb järgida, kui ta kasutab kaalutlusõigust konkreetsetel juhtudel, nagu lubade andmine tuulegeneraatorite paigaldamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangust ei tulene just teisiti, leian, et kui ringkirja sisu on siduv Flandria piirkonna haldusvõimule, kes võttis selle vastu oma tulevase tegevuse reguleerimiseks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20160308">8. märtsi 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑431/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:145">EU:C:2016:145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), milles on sedastatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisega teada andes, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, piirab komisjon ise seda kaalutlusõigust ega saa neist reeglitest kõrvale kalduda, ilma et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></NOTE> võiks see kuuluda KSH-direktiivi mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>kava või programm<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> alla. See ei ole nii, kui see on tekst, mis ei ole kuidagi, isegi mitte <HT TYPE="ITALIC">ad intra</HT> õiguslikult siduv.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Õigus- või haldusnormidega nõutavad kavad või programmid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldised kaalutlused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>KSH-direktiivi artikli 2 punkti a teise taande kohaselt on selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad liikmesriigi ametiasutuste poolt vastu võetud kavad või programmid need, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>mida nõutakse siseriiklike õigusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> või haldusnormidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Alates kohtuotsusest Inter-Environnement Bruxelles jt tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>nõutavaks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> KSH-direktiivi tähenduses ja kohaldamisel kavasid ja programme, mille vastuvõtmine toimub riigisiseste õigus- või haldusnormide alusel, millega määratakse kindlaks nende vastuvõtmiseks pädevad asutused ja nende koostamise menetlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus Inter-Environnement Bruxelles jt, punkt 31; <DATE ISO="20180607">7. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Thybaut jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑160/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:401">EU:C:2018:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>kohtuotsus Thybaut jt<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>) ja <DATE ISO="20190612">12. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CFE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑43/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:483">EU:C:2019:483</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kohtuotsus CFE<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Selle tõlgendusega tõlgendas Euroopa Kohus KSH-direktiivi <HT TYPE="ITALIC">laialt</HT>, mõistes, et see on kehtiv riigisiseste õigus- või haldusnormidega ette nähtud kavade ja programmide suhtes, olenemata sellest, kas nende vastuvõtmine on <HT TYPE="ITALIC">kohustuslik</HT> või <HT TYPE="ITALIC">vabatahtlik</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Inter-Environnement Bruxelles jt pakkus kohtujurist Kokott välja kitsama tõlgenduse: keskkonnamõju strateegiline hindamine on nõutav ainult kavade ja programmide puhul, mille vastuvõtmine on <HT TYPE="ITALIC">kohustuslik</HT>, kuna see on ette nähtud riigisisese õigusnormiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtujurist Kokott’i <DATE ISO="20111117">17. novembri 2011. aasta</DATE> ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Bruxelles jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑567/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:755">EU:C:2011:755</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujurist Kokott kordas oma <DATE ISO="20180125">25. jaanuari 2018. aasta</DATE> ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Bruxelles ASBL jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑671/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:39">EU:C:2018:39</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) uuesti oma seisukohta, kinnitades, et Euroopa Kohus laiendas KSH-direktiivi kohaldamisala kaugemale sellest, mida seadusandja soovis ja mida võisid liikmesriigid ette näha.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul oma praktikat muuta ja selle joondada selle kitsama tõlgendusega. Ühendkuningriigi valitsus toetab seda ettepanekut, mida omal ajal jagas ka Supreme Court (Ühendkuningriigi kõrgeim kohus) kohtuotsuses HS2 Action Alliance.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>HS2 Action Alliance Ltd, R (on the application of) v The Secretary of State for Transport &amp; Anor ([2014] UKSC 3, punktid 175–189).</P></NOTE> Seda tegi ka Belgia valitsus täiendava võimalusena oma kirjalikes seisukohtades, kuid murdis oma sõna kohtuistungil. A jt, komisjon ja Madalmaade valitsus vaidlevad sellele seisukohale vastu ja kinnitavad uuesti, et nad toetavad seda kohtupraktikat: ükski neist ega lõpuks ka Belgia valitsus ei soovita kohtupraktikat muuta, nii nagu pakub välja eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kas Euroopa Kohus peaks väljendile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>mida <HT TYPE="ITALIC">nõutakse</HT> siseriiklike õigusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ja haldusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> antud oma tõlgendusest loobuma või seda, vastupidi, kinnitama?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Mina omalt poolt tunnistan, et sellekohases poleemikas on kaalukaid põhjusi nii ühe kui ka teise seisukoha toetuseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt doktriini analüüs, mille on teinud de Ricketts, S. ja Munn, J. artiklis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>The Meaning of <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>Required by Legislative, Regulatory or Administrative Provisions<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/><QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, Jones, G., Scotford, E. (toim), <HT TYPE="ITALIC">The Strategic Environmental Assessment Directive. A plan for success</HT>? Hart Publishing, Oxford, 2017, lk 63–79.</P></NOTE> Kui lõpuks kaldun soovitama Euroopa Kohtul oma kohtupraktikat kinnitada, siis teen seda sellepärast – nagu märgiti kohtuistungil –, et ei ole esitatud ühtegi <HT TYPE="ITALIC">uut</HT> argumenti, mis kallutaks vaekausi selle kohtupraktika muutmise kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Uute</HT> argumentide puudumine tähendab, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ja seda seisukohta toetavad isikud kordavad kohtujurist Kokott’i juba esitatud argumente, mida Euroopa Kohus mitmes kohtuotsuses alates 2012. aastast ei jaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuasjas Inter-Environnement Bruxelles jt leitud lähenemisviiside kohta on õiguskirjanduses leitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>for AG Kokott, the focus was upon the Directive as a legal instrument negotiated by the Member States. By contrast, the Court focused on the Directive as an effective legal device that operates according its own legal integrity<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> (Fisher, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>Blazing Upstream? Strategic Environmental Assessment as <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>Hot<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> Law<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, Jones, G. ja Scotford, E. (toim), <HT TYPE="ITALIC">The Strategic Environmental Assessment Directive. A plan for success</HT>?, Hart Publishing, Oxford, 2017, lk 174.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel ei ole piisavalt alust teistsuguse lahenduse pakkumiseks. Ma olen analoogsetel juhtudel kinnitanud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Hiljuti ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>La Quadrature du net jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑511/18 ja C‑512/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:6">EU:C:2020:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et niisugustes olukordades nagu käesolev pean mõistlikumaks pooldada kohtupraktika stabiilsust, see tähendab pidada ülekaalukamaks kriteeriumi <HT TYPE="ITALIC">stare decisis</HT> kui õiguskindluse nõuetele kõige rohkem vastavat kriteeriumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Probleemi lahendus seisneb selles, mis tüüpi KSH-direktiivi tõlgenduse kasuks otsustatakse:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Kui ülekaalukaks peetaks artikli 2 punkti a teise taande grammatilist ja ajaloolist tõlgendamist, võib väita, et keskkonnamõju tuleb hinnata ainult nende kavade ja programmide puhul, mille vastuvõtmine on õigus- ja haldusnormide alusel kohustuslik.</P></ITEM><ITEM><P>Seevastu, kui ülekaalukaks loetakse selle õigusnormi süstemaatilist ja eesmärgipõhist tõlgendust, kuuluvad KSH-direktiivi kohaldamisalasse ja nõuavad keskkonnamõju strateegilist hindamist ka tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavad ja programmid, mille vastuvõtmine on vabatahtlik, kuid mis on ette nähtud õigus- või haldusnormidega.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Võib juhtuda, et ma kordan selle poleemika raames esitatud väiteid, mis – nagu ma kordan – ei anna midagi uut, ent piirdun sellega, et rõhutan tõlgendusargumente Euroopa Kohtu senise tõlgenduse kasuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Artikli 2 punkti a teise taande grammatiline tõlgendamine ei näi veenev. Sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>nõutakse<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> võib tähendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>nõutud<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>vajalikke<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>kohustuslikke<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> programme ja kavasid, kuid see on ebaselge selles osas, kas see hõlmab või mitte ainult kavasid ja programme, mida on liikmesriikide ametiasutused kohustatud vastu võtma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>exigé<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> prantsuse keeles ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>exigido<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> portugali keeles on sama mitmetähenduslikud kui hispaania keeles. Ingliskeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>required<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>), rumeeniakeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>impuse<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>) ja saksakeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>erstellt werden müssen<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>) versioon näivad viitavat kohustuslikult vastuvõetavatele kavadele ja programmidele. Seevastu itaaliakeelne omadussõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>previsti<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> räägib selle kasuks, et see hõlmab ka kavasid ja programme, mille vastuvõtmine ei ole kohustuslik.</P></NOTE> Maksiim <HT TYPE="ITALIC">in claris non fit interpretatio</HT> siin ei kehti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kuna liidu akti kõik keeleversioonid on sama väärtusega, tuleb nende versioonide lahknevuse korral liidu õiguse tõlgenduse ühtsuse tagamiseks asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärgist, millesse see säte kuulub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EMU Tabac jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑296/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:152">EU:C:1998:152</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20031120">20. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kyocera</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑152/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:623">EU:C:2003:623</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180220">20. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:79">EU:C:2018:79</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega tuleb lähtuda süstemaatilisuse ja eesmärgipõhisuse kriteeriumidest, aga enne viitan ma KSH-direktiivi artikli 2 punkti a teise taande ajaloolisele tõlgendusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Kui lähtuda selle sätte kujunemisloost, siis komisjoni algses ettepanekus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Ettepanek: nõukogu direktiiv teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, KOM/96/0511 (lõplik) – SYN 96/0304 (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="129" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, C 129, lk 14</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ega ühes hilisemas muudetud versioonis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>KOM(1999) 73 (lõplik), <DATE ISO="19990222">22.2.1999</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, C 83, lk 13</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>mida nõutakse siseriiklike õigusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> või haldusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> ei olnud. Nõukogu lisas selle <DATE ISO="20020330">30. märtsil 2002</DATE> vastu võetud ühises seisukohas, ilma et Euroopa Parlament oleks seda muutnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20000330">30. märtsi 2000. aasta</DATE> ühine seisukoht (EÜ) nr 25/2000, mille kiitis heaks nõukogu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 ette nähtud menetluse kohaselt, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="137" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, C 137, lk 11</REF.DOC.OJ>). Seal on kinnitatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> määratlust on muudetud, täpsustades seega, et see puudutab ainult kavasid ja programme, mida nõutakse siseriiklike õigus- ja haldusnormidega ja mille koostamine ja/või vastuvõtmine on mõne asutuse ülesanne, või mille koostab asutus vastu võtmiseks seadusandlikus menetluses liikmesriikide erinevate menetluste ja õigusnormide alusel<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> [mitteametlik tõlge].</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Nõukogu tehtud täiendusest võiks järeldada, et see institutsioon soovis kehtestada teatavatele kavadele ja programmidele keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude, kuid mitte, et tema sõnaselge kavatsus oleks olnud seda nõuet piiritleda nii, et see kehtib ainult kavade ja programmide suhtes, mille vastuvõtmine on kohustuslik. Vabatahtlikud kavad ja programmid, kui need on ette nähtud õigus- ja haldusnormidega, võivad olla sama olulise või koguni suurema keskkonnamõjuga kui kohustuslikud kavad ja programmid. On riskantne eeldada, et nõukogu tahe oli need keskkonnamõju strateegilisest hindamisest välja jätta ainuüksi põhjusel, et mõned riigid väitsid, et see hindamine võib panna liikmesriikide ametiasutusi nende vastu võtmisest loobuma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vastupidist seisukohta pooldas kohtujurist Kokott oma <DATE ISO="20111117">17. novembri 2011. aasta</DATE> ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Bruxelles jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑567/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:755">EU:C:2011:755</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kuna grammatiline ega ka ajalooline tõlgendus ei ole veenev, on vaja kasutada süstemaatilist ja eesmärgipõhist tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Süstemaatilisest seisukohast on KSH-direktiiv kohaldatav ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>teatavate<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> kavade ja programmide suhtes, millel on oluline keskkonnamõju, kuid mitte kõigi kavade ja programmide suhtes. Direktiivi artikli 3 lõigetes 8 ja 9 sätestatud erandites ei ole nimetatud vabatahtlikke kavasid ja programme, mis on riigisisestes õigus- ja haldusnormides ette nähtud, vaid ainult:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kavasid ja programme, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega,</P></ITEM><ITEM><P>finants- või eelarvekavasid ja ‑programme, ning</P></ITEM><ITEM><P>liidu struktuurifondidest kaasrahastatavaid kavasid ja programme.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Omadussõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>nõutavad<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> laialt tõlgendamine võimaldab paremini arvata KSH-direktiivi kohaldamisalasse kavad ja programmid, mille vastuvõtmist ja koostamist saaks liikmesriikide õiguse kohaselt vaevalt taandada kohustusliku/vabatahtliku kahetisele võimalusele, kuna see hõlmab nende kahe vahele jäävaid paljusid võimalusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Liikmesriikide praktika heterogeensus nende kavade ja programmide<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>KSH-direktiivis ei ole termineid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>kavad<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>programmid<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> määratletud; kavasid ja programme koheldakse ühtemoodi. Nende kahe mõiste iseloomustamiseks, mis ei ole liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu küll eriti täpne, võib olla tarvilik Euroopa Komisjoni koostatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>Direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta rakendamise juhend<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>, https://ec.europa.eu/environment/archives/eia/pdf/030923_sea_guidance_es.pdf., mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>dokument, mida mõnes liikmesriigis mõistetakse <HT TYPE="BOLD">kava</HT> all on see, milles selgitatakse, kuidas kavatsetakse mingit korda või poliitikat ellu viia või rakendada. See võib hõlmata näiteks maakasutuse kavasid, milles on määratletud, kuidas maad kasutatakse, või milles kehtestatakse eeskirjad või antakse suunised selle kohta, milline projekt võib olla asjakohane või lubatud konkreetsetes piirkondades, või milles märgitakse kriteeriumid, mida tuleb uute projektide koostamisel arvesse võtta. Jäätmehoolduskavad, vesikonna majandamise kavad jne. […] Mõnes liikmesriigis mõistetakse <HT TYPE="BOLD">programmi</HT> all tavaliselt kava, mis hõlmab projektikogumit teatud piirkonnas; näiteks võiks programmiks liigitada linnapiirkonna regenereerimise kava, mis hõlmab mitut eri ehitusprojekti<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> [mitteametlik tõlge].</P></NOTE> koostamisel sunnib terminit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>nõutavad<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> tõlgendama laialt. See argument on veelgi asjakohasem, kui tõdeda, et kavade ja programmide muudatused, mida tuleb käsitleda samamoodi nagu nende vastuvõtmist ja koostamist, nõuavad keskkonnamõju hindamist tingimusel, et on täidetud direktiivis sätestatud kriteeriumid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> ei hõlma mitte üksnes nende koostamist, vaid ka muutmist, eesmärgiga tagada tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga sätete keskkonnamõju hindamine (<DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>Verdi Ambiente e Società (VAS) – Aps Onlus<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> jt, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑305/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:384">EU:C:2019:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtuotsus CFE, punkt 71).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Nende muudatuste tegemise otsustavad tavaliselt liikmesriikide ametiasutused, ilma et oleks <HT TYPE="ITALIC">õigus- või haldusnormidest tulenevat kohustust</HT> seda teha. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>nõutavad<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> kitsalt tõlgendamine jätaks need <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> KSH-direktiivi kohaldamisalast välja, isegi kui nende keskkonnamõju on oluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>KSH-direktiivi artikli 2 punkti a teise taande eesmärgipõhine tõlgendamine räägib samuti mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>nõutavad<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> laia tõlgendamise kasuks, mis võimaldab hõlmata liikmesriikide ametiasutuste poolt vabatahtlikult vastu võetud kavad ja programmid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Võttes arvesse KSH-direktiivi eesmärki (tagada keskkonnakaitse kõrge tase), ei tohiks sätteid, mis piiritlevad direktiivi kohaldamisala, ja täpsemalt sätteid, mis määratlevad direktiivis silmas peetud aktid, tõlgendada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsused Inter-Environnement Bruxelles jt, punktid 37; Thybaut jt, punktid 38–40; CFE, punktid 36 ja 37, ning <DATE ISO="20190612">12. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Terre wallonne</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑321/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:484">EU:C:2019:484</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>KSH-direktiivi <HT TYPE="ITALIC">keskkonnahoidlik</HT> tõlgendamine leiab pealegi toetust esmasest õigusest:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ELTL artikli 191 lõike 2 (mis on EÜ artikli 174 lõike 2 õigusjärglane) järgi on liidu keskkonnapoliitika eesmärk saavutada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>kaitstuse kõrge tase<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust.</P></ITEM><ITEM><P>ELL artikli 3 lõikes 3 on deklareeritud, et liit püüab konkreetselt tagada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associazione Italia Nostra Onlus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑444/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:978">EU:C:2016:978</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>nõutavad<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> tõlgendamine nii, et liikmesriikide õigus- ja haldusnormides ette nähtud, aga vabatahtlikult vastu võetavad kavad ja programmid jäävad keskkonnamõju strateegilisest hindamisest välja, võiks KSH-direktiivi eesmärgi (kordan, et selleks on tagada keskkonnakaitse <HT TYPE="ITALIC">kõrge</HT> tase) nurjata. Selline tõlgendamine kahjustaks vähemalt osaliselt kõnealuse direktiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="20110922">22. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valčiukienė jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑295/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:608">EU:C:2011:608</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> soovitavat toimet, vastuolus selle eesmärgiga kehtestada tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga normatiivsete aktide kontrollimise menetlus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Mulle ei näi, et Euroopa Kohtu senine lähenemisviis nurjab seadusandja selle kavatsuse või on sellega vastuolus. Võimalus kohaldada KSH-direktiivi ka kavade ja programmide suhtes, mis on riigisisestes õigus- või haldusnormides ette nähtud, kuid mille vastu võtmine on vabatahtlik, ei tähenda, et need kavad nõuavad <HT TYPE="ITALIC">alati</HT> seda hindamist: lisaks on vaja, et need vastaksid KSH-direktiivi artikli 3 nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Eelkõige tuleb rõhutada nõuet, et need kavad ja programmid peavad sisaldama <HT TYPE="ITALIC">õiguslikku raamistikku</HT> olulise keskkonnamõjuga projektidele hiljem loa andmiseks. Mulle näib, et see ongi võtmeelement, mis määrab ära KSH-direktiivi õige kohaldamisala, sekkumata seejuures liigselt liikmesriikide seadusandlikku tegevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Leian,, et selleks, et saavutada KSH-direktiivi mõistlik, tõhus ja ühetaoline kohaldamine, peaks Euroopa Kohus täpsustama oma kohtupraktikat pigem selle <HT TYPE="ITALIC">õigusliku raamistiku</HT>, kui väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>mida nõutakse siseriiklike õigusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> ja haldusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> piiritlemise kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nende kriteeriumide kohaldamine <HT TYPE="NORMAL">ad casum</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on vaja kindlaks teha, kas VLAREM II jaotist 5.20.6 ja ringkirja võib pidada kavadeks või programmideks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>mida nõutakse siseriiklike õigusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> ja haldusnormidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>VLAREM II jaotise 5.20.6 kohta kinnitab asja menetlev kohus, et selle vastuvõtmine oli ette nähtud keskkonnalubade dekreedi artiklis <DATE ISO="19950420">20</DATE> ja <DATE ISO="19950405">5. aprilli 1995. aasta</DATE> dekreedi artiklis 5.1.1. Ta kinnitab ka, et kuigi see oli õigus- ja haldusnormidega ette nähtud, ei olnud see kohustuslik Flandria piirkondlikele ametiasutustele, kes oleksid võinud selle vastu võtmata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele, mille ma enne kokkuvõtlikult esitasin ja mille ma soovitan jätta muutmata, tuleb VLAREM II nimetatud jaotist 5.20.6 mõista nii, et see sisaldab kava või programmi, mida nõutakse õigus- või haldusnormidega KSH-direktiivi artikli 2 punkti a teise taande tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Ringkirja kohta kinnitab komisjon, et see sellesse kategooriasse ei kuulu, kuna Flandria piirkonnas tuuleparkide paigaldamiseks kohaldatavad keskkonnakaitse eeskirjad ei näinud konkreetselt selle vastuvõtmist ette. Ringkiri on tema sõnul Flandria piirkondliku haldusvõimu vaba poliitilise otsuse tulemus, mitte õigus- või haldusnormidega seatud kohustus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Loogiliselt tunnustatakse haldusringkirjade vastuvõtmise võimalust Belgia haldusõiguses üldiselt. Vt 56. joonealune märkus allpool.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kindlaks teha, kas ringkiri oma sisult arendab ja täiendab VLAREM II jaotist 5.20.6 nii, et see muutub enam või vähem varjatud haldusnormiks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kvalifitseerib selle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>kvaasiõigusaktiks<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>.</P></NOTE> Kui Belgia õiguse kohaselt piirab haldusvõim ringkirjaga omaenda kaalutlusruumi, kehtestades juhised, mida peavad järgima ka eraõiguslikud isikud, võiks asuda seisukohale, et selle vastuvõtmine oli 1985. aasta keskkonnlubade dekreedi ja <DATE ISO="19950405">5. aprilli 1995. aasta</DATE> dekreediga <HT TYPE="ITALIC">ette nähtud</HT>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">KSH-direktiiviga hõlmatud tegevuse või majandussektori kava või programm</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>KSH-direktiivi artikli 3 lõike 2 punktis a on märgitud, et kui selle artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, tuleb keskkonnamõju hinnata kõikide kavade ja programmide puhul, mis koostatakse muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>energeetika […] asulaplaneerimise või maakasutuse valdkonnas […]<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>VLAREM II jaotis 5.20.6 ja ringkiri puudutavad energiasektorit, konkreetselt tuuleparkide rajamist. Tuulegeneraatoritele kohaldatavad müranormid mõjutavad nende asukohta asustatud piirkondades ning mõjutavad seega ka asulaplaneerimist nagu ka maakasutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Seega ei ole mingit kahtlust, et selle normatiivse <HT TYPE="ITALIC">korpuse</HT> ese kuulub KSH-direktiivi alla.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Keskkonnamõju hindamise direktiivi alla kuuluvatele projektidele loa andmise raamistiku moodustav kava või programm</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõike 2 punkt a nõuab selleks, et kavadele ja programmidele kehtiks keskkonna strateegilise hindamise nõue, lisaks sellele, et need peavad puudutama mõnda samas sättes nimetatud sektorit:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>et kavad ja programmid looksid raamistiku tulevase nõusoleku saamiseks projektidele; ning</P></ITEM><ITEM><P>et tegemist oleks keskkonnamõju hindamise direktiivi I ja II lisas loetletud projektidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Selle nõude olulisust näitab ka asjaolu, et KSH-direktiivi artikli 3 lõikes 4 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>[l]iikmesriigid otsustavad, kas lõikes 2 osutamata kavadel ja programmidel, mis loovad raamistiku tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>.</P><P>Ammendavuse huvides tuleb lisada, et on vähemalt veel üks kavade ja programmide strateegilise keskkonnamõju hindamise kohustus, mis ei sõltu projektile loa andmise raamistikust. See kohustus on ette nähtud KSH-direktiivi artikli 3 lõike 2 punktis b, mille kohaselt tuleb läbi vaadata kavad ja programmid, mille suhtes nõutakse nõukogu <DATE ISO="19920521">21. mai 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="206" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 206, lk 7</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõikes 3 spetsiifilist tagajärgede hindamist, mis hõlmab ainult osa keskkonnamõjust.</P></NOTE></P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Mis puutub teise tingimusse, siis puudutavad VLAREM II jaotis 5.20.6 ja ringkiri rajatise liiki, mida on keskkonnamõju hindamise direktiivi II lisa punkti 3 alapunktis i sõnaselgelt nimetatud rubriigis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>tuuleelektrijaamad<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/> (tuulepargid).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Samamoodi otsustas Euroopa Kohus otsuses D’Oultremont (punktid 42–44).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Mis puutub esimesse tingimusse, siis nõuab KSH-direktiivi artikli 3 lõike 2 punkt a kavale või programmile keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude kohaldamise tingimata vajaliku eeltingimusena, et kava või programm näeks ette raamistiku tulevase heakskiidu saamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on tuvastanud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> hõlmab mis tahes akti, mis eeskirju ja menetlusi määratledes kehtestab tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga projektile või projektidele loa andmise ja selle või nende teostamise kriteeriumide ja tingimuste olulise kogumi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><DATE ISO="20120911">11. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nomarchiaki Aftodioikisi Aitoloakarnanias jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑43/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:560">EU:C:2012:560</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsus D’Oultremont (punkt 49); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>Verdi Ambiente e Società (VAS) – Aps Onlus<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> jt (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑305/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:384">EU:C:2019:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuotsus CFE (punkt 61).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Akti peetakse seega projektidele – ja seeläbi kavale või programmile, mille puhul on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine – tulevase nõusoleku andmise <HT TYPE="ITALIC">raamistikuks</HT>, kui see sisaldab olulise keskkonnamõjuga projektide teostamise kriteeriumide ja tingimuste (eeskirjad ja menetlused) olulist kogumit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Selle tõlgenduse laiendava iseloomu toob välja Gonthier, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>La Cour de justice de l’Union europénne définit la notion de <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>plan et programme<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/><QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>, <HT TYPE="ITALIC">Aménagement-Environnement</HT>, 2017, nr 3, lk 184 ja 185.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Selle tõlgenduse eesmärk on tagada tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga sätete normatiivse kogumi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>keskkonnamõju hindamine<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="20180607">7. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Bruxelles jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑671/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:403">EU:C:2018:403</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>; teisipidi väldib see seda, et üksikud kriteeriumid või tingimused panevad keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>kriteeriumide ja tingimuste oluline kogum<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/> (raamistik) tuleb seega mõista kvalitatiivse, mitte kvantitatiivsena. Selleks et kava või programm, mis kogumi kehtestab, nõuaks keskkonnamõju strateegilist hindamist, piisab sellest, et see <HT TYPE="ITALIC">kogum</HT> oleks oluline, mitte ammendav. Nii takistatakse ka KSH-direktiivis märgitud kohustustest kõrvale hoidmise võimalike strateegiate kasutamist, näiteks meetmete osadeks jagamise teel, vähendades nii selle direktiivi soovitavat toimet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Kohtuotsused D’Oultremont, punkt 48; Thybaut jt, punkt 55; Inter-Environnement Bruxelles jt, punkt 55; samuti kohtujurist Kokkot’i <DATE ISO="20111117">17. novembri 2011. aasta</DATE> ettepanek viimati nimetatud kohtuasjas (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:755">EU:C:2011:755</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>See kohtupraktika tuleb üle kanda vaidlusalustele Flandria õigusnormidele (VLAREM II jaotis 5.20.6 ja ringkiri, kui sellel on õiguslikud tagajärjed), võttes arvesse asjaolusid, mille ma järgnevalt esitan.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kõigepealt ja ennekõike otsustas Euroopa Kohus, et (sel juhul Vallooni piirkonna) tuuleparkide rajamist käsitlevad õigusnormid, mis on osaliselt sarnased praegu analüüsitavate Flandria õigusnormidega, on olulise keskkonnamõjuga projektide vastuvõtmise raamistik. Seda kinnitas ta otseselt kohtuotsuses D’Oultremont.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuotsus D’Oultremont, punkt 50: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>[…] <DATE ISO="20140213">13. veebruari 2014. aasta</DATE> otsus käsitleb eeskätt tehnilisi norme, käitamistingimusi (eeskätt stroboskoopiline efekt), õnnetuste ja tulekahju ärahoidmist (muu hulgas tuulegeneraatori peatamine), helitugevuse määrasid, taastamist ning tuulegeneraatorite garanteerimist. Sellised sätted on piisavalt olulised ja ulatuslikud selleks, et määratleda asjaomase sektori suhtes kohaldatavad tingimused ning nende abil tehtud eeskätt keskkonnakaitsealased valikud määratlevad tingimused, mis kehtivad tulevase nõusoleku saamiseks tuuleparkide rajamise ja käitamise konkreetsetele projektidele<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Nende õigusnormide vahel on küll teatud erinevusi, kuid selles kohtuasjas vaidlusalused Flandria õigusnormid näevad ette üksikasjalikud sätted, mis sarnanevad paljudes tundlikes küsimustes (tuuleturbiinide müra, varjutus, ohutus ja olemus) Vallooni määruse sätetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Põhimõtteliselt ei või ühelegi tuulepargi rajamise projektile Flandrias luba anda ilma, et juba nimetatud õigusnormides sätestatud tingimused oleksid täidetud. Seetõttu viitab olemasolev teave sellele, et tegemist on vaieldamatu keskkonnamõjuga tuulepargiprojektidele loa andmise mitte ammendava, küll aga olulise raamistikuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Belgia valitsus ise tunnistab kaudselt, et VLAREM II jaotis 5.20.6 ja ringkiri on tuulepargiprojektidele loa andmise oluline raamistik, kui ta kinnitab seoses kohtuotsuse tagajärgede võimaliku ajalise piiramisega, et selle raamistiku õigusvastaseks tunnistamise tagajärjel ei oleks enam tuuleparkide suhtes õiguslikult kehtivaid keskkonnatingimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Kirjalikud seisukohad, punkt 97.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et tuulepargiprojektidele loa andmiseks on asjakohased ainult VLAREM II jaotises 5.20.6 sätestatud normid tuulegeneraatorite müra kohta, kuna nendega määratakse otseselt kindlaks tuulegeneraatorite asetus elamute ja elamupiirkondade suhtes. Olukord on aga erinev nende tuulegeneraatorite varjutust ja ohutust käsitlevate normide puhul, mis mõjutavad tuuleparkide käitamise faasi: nende mõju tuleb analüüsida keskkonnamõju hindamise direktiivi, mitte KSH-direktiivi alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu selle lähenemisviisiga, sest see lähtub kava ja programmi sätete eraldi, mitte kogumina analüüsimisest. Lisaks tuleb ka tuulegeneraatorite varjutuse ja ohutuse nõudeid arvesse võtta tuulegeneraatorite paigaldamisel, sõltumata sellest, et need mõjutavad tuulepargi käitamist pärast (samamoodi nagu muide müranorme).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Teiseks on Euroopa Kohus seisukohal, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> võib hõlmata seadus- või määrusandlikul teel vastu võetud akte.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on olnud seadusandlike meetmete topeltmõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/> välja jätmise vastu, sest neid meetmeid on KSH-direktiivi artikli 2 punkti a esimeses taandes sõnaselgelt nimetatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20100617">17. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Terre wallonne e Inter‑Environnement Wallonie</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/09 ja C‑110/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:355">EU:C:2010:355</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuotsus D’Oultremont (punkt 52).</P></NOTE> Ta on välistanud ka analoogia Århusi konventsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta konventsioon (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 124, lk 4</REF.DOC.OJ>), mis on heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="20050217">17. veebruari 2005. aasta</DATE> otsusega 2005/370/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 124, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja Kiievi protokolli<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>2003. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni juurde (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="308" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 308, lk 35</REF.DOC.OJ>); heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="20081020">20. oktoobri 2008. aasta</DATE> otsusega 2008/871/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="308" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 308, lk 33</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> kategooriatega, kinnitades, et see direktiiv erineb mõlemast rahvusvahelisest lepingust, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>sest [see] ei sisalda just nimelt erisätteid üldise poliitika või regulatsiooni kohta, mis vajaksid eristamist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>kavadest ja programmidest<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/><QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Kohtuotsus D’Oultremont, punkt 53. Vt ka kohtujurist Kokott’i <DATE ISO="20180125">25. jaanuari 2018. aasta</DATE> ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Bruxelles jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑671/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:39">EU:C:2018:39</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Belgia valitsuse arvates on VLAREM II jaotis 5.20.6 üldine õigusakt, millel ei ole programmilist või kavandavat mõõdet ning mille eesmärk ei ole olemasolevat tuuleparkide rajamise raamistikku muuta. See jaotis ei kuulu tema arvates mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>kava või programm<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/> alla ega nõua seega keskkonnamõju strateegilist hindamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Belgia valitsus viitab oma seisukoha toetuseks ühele Cour constitutionnelle’i (Belgia konstitutsioonikohus) otsusele (<DATE ISO="20190228">28. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus nr 33/2019, kohturegistri nr 6662, lk 43 jj, kättesaadav aadressil https://www.const-court.be/public/f/2019/2019-033f.pdf) ja kahele Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (halduskolleegium)) <DATE ISO="20190403">3. aprilli 2019. aasta</DATE> otsusele (nr 201709167/1/R3 ja 201807375/1/R3) (ECLI:NL:RVS:2019:1064).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Need argumendid viiksid tegelikult KSH-direktiivi uuesti tõlgendamiseni Århusi konventsiooni ja Kiievi protokolli seisukohast nii, et Belgia õigus- ja haldusnormid on keskkonnamõju hindamisest vabastatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Nagu eespool märgitud, lükkas Euroopa Kohus selle tõlgenduse oma kohtuotsuses D’Oultremont tagasi. Seega nõuab riigisisene haldusnorm (nagu käesoleval juhul) keskkonnamõju strateegilist hindamist alati, kui selles on kehtestatud oluline raamistik tuulepargiprojektide teostamiseks. Nagu ma juba selgitasin, oli see nii kohtuotsuses D’Oultremont analüüsitud õigusnormide puhul, mille sätted on – ma kordan – käesoleval juhul vaidlusalustega osaliselt analoogsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei nõua Euroopa Kohtu praktika, et kavade ja programmide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>eesmärk peab olema konkreetse territooriumi planeerimine<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>, vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>nendega peetakse laiemalt silmas territooriumide või piirkondade planeerimist üldiselt<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Kohtuotsus D’Oultremont, punktid 45 ja 46.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>VLAREM II jaotis 5.20.6 puudutab samamoodi nagu Valloonia õigusnormid kohtuasjas d’Oultremont ühe piirkonna (Flandria) territooriumi tervikuna. Sellega kehtestatud müra piirväärtused on tihedalt seotud selle territooriumiga, kuna need määratakse kindlaks geograafiliste piirkondade eri kasutusviiside põhjal. Nende kohaldamise tulemusel selguvad kohad, kuhu võib tuulegeneraatoreid paigaldada, näiteks Aalteri ja Nevele kohalikud omavalitsusüksused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Lõpuks on Euroopa Kohus otsustanud, et vältida tuleb ühe ja sama kava või programmi suhtes mitme keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Seepärast, tingimusel, et kavade ja programmide keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud, on need keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuse alt välja jäetud, kui need kuuluvad selliste õigusaktide hierarhiasse, mille keskkonnamõju on hinnatud ning mille puhul võib põhjendatult leida, et huve, mida soovitakse KSH-direktiiviga kaitsta, on nõuetekohaselt arvesse võetud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dimos Kropias Attikis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:582">EU:C:2015:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kohtuotsus Inter-Environnement Bruxelles jt (punkt 42) ja kohtuotsus CFE (punkt 73).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Sellest kohtupraktikast tuleneb, et kui VLAREM II jaotis 5.20.6 ja ringkiri kuuluvad normatiivsesse kogumisse, mille vastuvõtmisel viidi juba läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis ei pea nende suhtes tingimata viima läbi veel teist spetsiifilist hindamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Kohtutoimikus ei ole andmeid, mis võimaldaksid seda tuvastada, kas see nii on. VLAREM II jaotis 5.20.6 põhineb keskkonnalubade määrusel, kuid seal tuulegeneraatorite paigaldamiseks ette nähtud standardid ei lange määruses ette nähtud standarditega kokku. VLAREM II jaotis 5.20.6 on, nagu komisjon kohtuistungil kinnitas, KSH-direktiivi tähenduses <HT TYPE="ITALIC">uus</HT> kava või programm.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Märkisin enne, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kindlaks tegema, kas ringkiri oma sisult arendab ja täiendab VLAREM II jaotist 5.20.6 kui varjatud haldusnorm.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Ma ei saa võtta seisukohta ringkirjade õigusliku olemuse ja tagajärgede suhtes Belgia õiguses; selles küsimuses tuleb lähtuda sellest, mida on Conseil d’État (Belgia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) otsustanud.</P></NOTE> Kui see on nii, kuulub see samuti KSH-direktiivi alla, sest esmapilgul sisaldab see vähem rangeid keskkonnakvaliteedi standardeid müra osas kui VLAREM II jaotis 5.20.6, võimaldades paigaldada tuuleturbiine kohtadesse, kuhu neid viimati nimetatud jaotisega ei ole lubatud paigaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Näib, et ringkiri annab Flandria haldusasutustele võimaluse tuuleturbiinide paigaldamisega seoses kehtivatest VLAREM II normidest kergemini erandeid lubada. See kinnitaks, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale võib see kuuluda KSH-direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti a alla.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Asularuumi ümberkujundamise piirkonna kohta Orp-Jauche’i (Belgia) kohalikku omavalitsusüksusesse kuuluva asula Orp-le-Petit’ keskuses, millega muudeti sektoriplaneeringut, omavalitsuse maakasutuse planeeringut ja omavalitsuse asulaplaneerimismäärust (mis on iseenesest kavad ja programmid KSH-direktiivi tähenduses), leidis Euroopa Kohus, et see tuleb määratleda samuti sellisena ja kohaldada selle suhtes ka sama õigusliku regulatsiooni, märkides, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>kuigi see akt ei sisalda ega saagi sisaldada positiivseid eeskirju, muudab sellega loodud võimalus teha lihtsamalt erandeid kehtivatest asulaplaneerimis- ja ehituseeskirjadest õiguslikku olukorda ja selle tõttu kuulub PRU, mida käsitletakse põhikohtuasjas, direktiivi artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõike 2 punkti a kohaldamisalasse<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/> (kohtuotsus Thybaut jt, punktid 57 ja 58).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes kuulub niisugune õigusnormide <HT TYPE="ITALIC">korpus</HT>, nagu on siin vaidlusalune ja mille sätted reguleerivad tuulepargilubade saamist varjutuse, ohutuse ja müra osas, mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/> alla KSH-direktiivi artikli 2 punkti a tähenduses ja võib oluliselt mõjutada keskkonda. Samamoodi nõuab see vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 2 punktile a keskkonnamõju strateegilist hindamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kaheksas ja üheksas eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Asja menetlev kohus palub selgitada, milline mõju on Euroopa Kohtu otsusel kavadele ja programmidele (ja nende alusel vastu võetud üksikotsustele), kui VLAREM II jaotise 5.20.6 ja ringkirja suhtes oleks tulnud läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ta soovib konkreetselt teada, kas võimaliku tühistamise mõju võiks piirata, et jätta ajutiselt kehtima nende normide tagajärjed eesmärgiga kaitsta keskkonda ja tagada elektrienergiaga varustamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Lisaks küsib ta, kas selline ajaline piiramine tuleb kõne alla mitte ainult ilma keskkonnamõju strateegilise hindamiseta vastu võetud kavade ja programmide tühistamise nõudes esitatud (otseste) kaebuste raames, vaid ka (kaudsete) kaebuste raames, milles nende kavade ja programmide väidetav tühisus annavad aluse – või ühe alustest – esitada kaebus nende kavade või programmide aluselt tehtud projektidele loa andmise üksikotsuste peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Juhin tähelepanu sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohus sõnastab selle viimase küsimuse, samas kui ta kinnitab, et tal puudub Belgia õiguse kohaselt pädevus VLAREM II jaotist 5.20.6 ja ringkirja tühistada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt 68. joonealune märkus allpool.</P></NOTE> Tal tuleb lahendada ainult tühistamisnõue tuulegeneraatorite paigaldamiseks loa andmise üksikotsuse vastu,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Mis anti Electrabelile viie tuulegeneraatori paigaldamiseks Aalteri ja Nevele kohalikesse omavalitsusüksustesse.</P></NOTE> kuid selles on tõstatatud ebaseaduslikkuse vastuväitena VLAREM II jaotise 5.20.6 ja ringkirja võimalik tühisus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis, et kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>[KSH-]direktiivis puuduvad sätted, mis käsitlevad selles ettenähtud menetlusnormide rikkumise tagajärgi, siis on liikmesriikide ülesanne võtta oma pädevuse raames kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et kõikide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>kavade<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>programmide<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/> suhtes, millel võib olla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>oluline keskkonnamõju<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> direktiivi tähenduses, viidaks enne nende vastuvõtmist läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt selles direktiivis sätestatud menetluseeskirjadele ja kriteeriumidele<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Kohtuotsused Inter-Environnement Wallonie, punkt 42, ning Association France Nature Environnement, punkt 29; kohtuotsus Comune di Corridonia jt (punkt 34) ja <DATE ISO="20191112">12. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa (Derrybrieni tuulepark)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑261/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:955">EU:C:2019:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on liikmesriigid kohustatud liidu õiguse rikkumise õigusvastased tagajärjed kõrvaldama; see kohustus on igal liikmesriigi organil oma pädevuse piires.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Konkreetselt KSH-direktiiviga nõutava hindamise läbiviimata jätmise heastamise kohustuse kohta tuleneb sellest kohtupraktikast, et:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Niisuguse puudusega akti kohaldamise peatamise või tühistamise kohustus on ka liikmesriikide kohtutel, kes menetlevad kaebust riigisisese õiguse akti peale, mis on vastu võetud KSH-direktiivi rikkudes.</P></ITEM><ITEM><P>Nende kohtuasjade menetlemise kord tuleb kindlaks määrata iga üksiku liikmesriigi õiguskorras, tingimusel et selline kord ei ole ebasoodsam kui sarnaste riigisiseste olukordade suhtes kohaldatav kord (võrdväärsuse põhimõte) ega muuda liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist tegelikult võimatuks ega ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte).</P></ITEM><ITEM><P>Kohtud peavad võtma oma riigisisese õiguse alusel meetmed, et peatada sellise kava või programmi täitmine, mis on vastu võetud nimetatud direktiivis nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise kohustust täitmata, või see tühistada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Kohtuotsused Inter-Environnement Wallonie (punktid 43–46), kohtuotsus Association France Nature Environnement (punktid 30–32), kohtuotsus Comune di Corridonia jt (punkt 35) ja <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:622">EU:C:2019:622</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0171">171</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0172">172</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Selle üldise kohustuse kohaselt peaks liikmesriigi kohus ilma keskkonnamõju strateegilise hindamiseta KSH-direktiivi rikkudes vastu võetud kava või programmi täitmise peatama, selle tühistama või kohaldamata jätma, et rakendada liidu õiguse esimuslikkust. Veelgi enam, sama tuleks teha nendel põhinevate projektilubadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski möönnud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>erandlikel juhtudel ja õiguskindlusest tulenevatel kaalutlustel [võib] kohaldada ajutist mõju peatamist, mis tõrjub välja liidu õiguse sätte mõju selle sättega vastuolus oleva siseriikliku õiguse suhtes<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="20100908">8. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Winner Wetten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑409/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:503">EU:C:2010:503</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>kohtuotsus Winner Wetten<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/>) ja kohtuotsus Association France Nature Environnement, punkt 33.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>See õigus on reserveeritud ainult Euroopa Kohtule endale, kes on kinnitanud, et kui liikmesriikide kohtutel oleks õigus kas või ajutiselt pidada riigisiseseid õigusnorme esimuslikuks liidu õiguse suhtes, millega need normid on vastuolus, kahjustaks see liidu õiguse ühetaolist kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus nõustub seega, et kui riigisisene õigus seda lubab, võib liikmesriigi kohus erandkorras ja pärast juhtumipõhist uurimist KSH-direktiivi kohustusi rikkudes vastu võetud riigisisese õigusnormi õigusvastasuse tuvastamise ajalist kehtivust piirata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Selle võimaluse kasutamiseks sellistel juhtudel nagu käesolev peab piirang olema õigustatud keskkonnakaitsega seotud ülekaaluka põhjusega ja tuleb võtta arvesse selle kohtuasja konkreetseid asjaolusid, mille peab liikmesriigi kohus lahendama. Seda erandlikku õigust saab kasutada ainult juhul, kui kõik kohtuotsuses Inter-Environnement Wallonie<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Punktid 59–63. Sama mõtteliini järgis kohtuotsus Association France Nature Environnement, punkt 43.</P></NOTE> seatud tingimused, millele ma hiljem viitan,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Ühes hiljutises uuringus analüüsitakse sarnasusi ja erinevusi ühelt poolt Winner Wetteni kohtupraktika – mis kehtestab Euroopa Kohtu kontrolli all tsentraliseeritud menetluse selleks, et peatada esimuslikkuse põhimõtte tõrjuva mõju kohaldamine liidu õigusega vastuolus olevate riigisiseste õigusnormide suhtes – ja teiselt poolt Association France Nature Environnement’ kohtupraktika vahel, mis kehtestab detsentraliseeritud menetluse selleks peatamiseks, mille määramise õigus on antud väga rangetel tingimustel liikmesriikide kohtutele. Selles uuringus rõhutatakse selle kohtupraktika tähtsust selleks, et hoida ära õiguslünki, milleni võib esimuslikkuse põhimõtte tõrjuva mõju range kohaldamine viia (Dougan, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>Primacy and the remedy of disaplication<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, 2019, nr 4, lk 1490–1505).</P></NOTE> on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Keskkonnamõju hindamise direktiivi kohta on Euroopa Kohus samuti tuvastanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Kohtuotsus Comune di Corridonia jt (punkt 43), <DATE ISO="20180228">28. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comune di Castelbellino</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑117/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:129">EU:C:2018:129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:622">EU:C:2019:622</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0175">175</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et kui selle direktiivi kohaselt nõutav projekti keskkonnamõju hindamine on jäetud läbi viimata, peavad liikmesriigid küll kõrvaldama selle tegematajätmise õigusvastased tagajärjed, kuid liidu õigusega ei ole vastuolus see, kui keskkonnamõju hindamine viiakse olukorra seadustamiseks läbi projekti elluviimise ajal või isegi pärast projekti elluviimist, eeldusel et on täidetud teatavad tingimused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Esiteks, et riigisisesed õigusnormid, mis seda olukorra seadustamist võimaldavad, ei anna huvitatud isikutele võimalust liidu õiguse normidest kõrvale hiilida või nende täitmisest vabastatud olla, ning teiseks, et seadustamiseks läbi viidav hindamine ei hõlma mitte ainult selle projekti tulevast keskkonnamõju, vaid võtab arvesse ka alates projekti elluviimist tekkinud keskkonnamõju.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Sellest kohtupraktikast tuleneb, et Euroopa Kohus lubab erandkorras, et liikmesriikide kohtud peatavad ajutiselt ja rangetel tingimustel KSH-direktiivi esimuslikkuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>tõrjuva mõju<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/> selleks, et kaitsta sellist ülekaalukat üldist huvi nagu keskkond või riigi elektrienergiaga varustamise tagamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Seni on seda võimalust tunnustatud juhtudel, kus liikmesriigi kohtule on esitatud kaebus KSH-direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate selliste kavade ja programmide tühistamise nõudes, mille vastuvõtmisel ei viidud läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Kohtuotsused Inter-Environnement Wallonie ja Association France Nature Environnement.</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas seda sama võimalust võiks laiendada kaebustele, mis on esitatud nende kavade ja programmide alusel tehtud tuuleturbiinide paigaldamiseks luba andvate üksikotsuste peale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Nagu juba märgitud, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tema menetluses olevas kohtuvaidluses esitatud ebaseaduslikkuse vastuväite raames Belgia õiguses tal lubatud tühistada ainult üksikotsuseid, mitte aga kavasid ja programme.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Menetlusosalised, kes oma seisukohad esitasid, on selles küsimuses vastandlikel seisukohtadel:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Komisjon leiab, et võimalus jätta erandkorras kehtima KSH-direktiiviga vastuolus olevate kavade ja programmide tagajärjed on lubatav üksnes nende kavade ja programmide tühistamiseks esitatud kaebuse raames. Ta ei näe põhjust laiendada seda võimalust loa andmise üksikotsustele.</P></ITEM><ITEM><P>Belgia valitsus on vastupidisel seisukohal. Tema arvates on õigusvastasuse vastuväite (millega vaidlustatakse projektile loa andmise üksikotsuse kehtivuse vaidlustamiseks kaudselt KSH-direktiivi rikkumise tõttu kava või programm ise) menetlusliku vormi tõttu soovitatav kohaldada Euroopa Kohtu seda kohtupraktikat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Ta väidab sellega seoses, et kavade ja programmide tühistamiseks otse esitatavad kaebused tuleb esitada lühikese tähtaja jooksul, samas kui õigusvastasuse vastuväidetele võib tugineda ilma ajalise piiranguta. Viimati nimetatud juhul on õiguskindluse tegevusväli laiem, kuna kavasid ja programme on rakendatud suuremas hulgas üksikotsustes.</P></NOTE></P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Belgia valitsuse argumendid on minu arvates üldiselt veenvamad. Lõppkokkuvõttes on mõlemal vaidlustamise vormil (otsesel või kaudsel) sama eesmärk, s.o puhastada õiguskord otsustest ja õigusnormidest, mis on – meid huvitavas osas – liidu õigusega vastuolus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Üks kaalutlustest, mis on sundinud Euroopa Kohut välja töötama oma kohtupraktika liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese õigusakti tagajärgede ajutise kehtima jätmise kohta, on muret tundmine õiguskindluse pärast. Selle akti kehtetuks tunnistamisest tingitud ebakindlus (või õiguslünk) on suurem tühistamise nõudes (otse) esitatud kaebuste <HT TYPE="ITALIC">erga omnes</HT> rahuldamisel, kuid tekib ka kaudsete kaebuste korral, kui õigusvastasuse vastuväited vastu võetakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Mõnes liikmesriigis on menetlusmehhanismidega võimalik laiendada kaudse kaebuse alusel tehtud tühistava kohtuotsuse tagajärgi teistele sarnastele juhtumitele. Kui Belgia õiguses on üks neist mehhanismidest olemas, võiks loa tühisust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>laiendada<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> teistele analoogsetele, tuginedes VLAREM II jaotise 5.20.6 ja ringkirja kehtetusele, mis oleks sama, mis takistada nende <HT TYPE="ITALIC">erga omnes</HT> kohaldamist pärast seda, kui on tuvastatud, et need ei ole KSH-direktiiviga kooskõlas.</P></NOTE> Viimati nimetatute paljususel võivad tegelikult olla samad tagajärjed mis vastava õigusnormi otsesel tühistamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Kohtuotsuse Winner Wetten punktis 65 on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>Euroopa Kohus võib seda pädevust teostades sellise kehtetuks või õigusvastaseks tunnistatud akti mõju peatada kuni uue akti vastuvõtmiseni, millega kõrvaldatakse tuvastatud õigusvastasus<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Paralleelsuse kohaldamine, mida võttis Euroopa Kohus arvesse kohtuasjas Winner Wetten, õigustab seega seda, et liikmesriigi kohus võib esimuslikkuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>tõrjuva mõju<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/> ajutiselt peatada ka õigusvastasuse vastuväidete korral, mis on esitatud KSH-direktiivi vastaselt vastu võetud kavade või programmide rakendamise alusel tehtud üksikotsuste peale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Kohtuotsus Winner Wetten, punktid 67 ja 68.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Lisaks ei tohi unustada, et keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustus on <HT TYPE="ITALIC">menetlus</HT>nõue, mis peab olema täidetud teatavate kavade ja programmide heakskiitmisel. On võimalik, et isegi kui viimaste puhul ei ole see nõue täidetud, on neil <HT TYPE="ITALIC">materiaalne</HT> sisu, mis kajastab kõrget keskkonnakaitse taset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>See asjaolu (mis osaliselt seletab eespool esitatud Euroopa Kohtu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>leebet<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/> kohtupraktikat) puudutab nii kaebusi, mis on esitatud otse sellise plaani või kava tühistamiseks, mis on vastu võetud ilma nõutava keskkonnamõju strateegilise hindamiseta, kui ka kaudseid kaebusi, milles liidu õiguse rikkumise küsimus tõstatatakse kava või programmi alusel tehtud üksikotsuste kohta esitatud õigusvastasuse vastuväitega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, et keskkonnakaitse ja liikmesriigi elektrienergiaga varustamise tagamine on ülekaalukad üldised huvid, mida Euroopa Kohus aktsepteerib õigustusena selleks, et peatada esimuslikkuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>tõrjuv mõju<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/> riigisisese õigusakti suhtes, mis on vastu võetud KSH-direktiivi rikkudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Selles kohtuasjas võiks vähemalt üks nendest ülekaalukatest põhjustest (keskkonnakaitse)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Kuigi seda hinnata on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, näib, et Aalteri ja Nevele viie tuuleturbiini tegevuse lõpetamisel on oluline mõju elektrienergiaga varustamisele Belgias, nagu komisjon kohtuistungil märkis. Teine asi oleks, kui paljude kaebuste tõttu analoogsete lubade peale puudutaks tühistamine kõiki Flandria tuuleelektrijaamu.</P></NOTE> õigustada viie tuuleturbiini Aalteri ja Nevele kohalikes omavalitsusüksustes paigaldamise lubade tagajärgede ajutist kehtima jätmist ning kaudselt nende eeskirjade ajutist kehtima jätmist, mille alusel need load anti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Seda erilist õigust, mille Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtule anda, võib kasutada ainult juhul, kui on täidetud kõik kohtuotsuses Inter-Environnement Wallonie<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Punktid 59–63. Samas tähenduses kohtuotsus Association France Nature Environnement, punkt 43.</P></NOTE> seatud tingimused, nimelt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Vaidlustatud riigisisese õigusnormi puhul peab olema tegemist meetmega, mis võtab nõuetekohaselt üle liidu keskkonnakaitseõiguse.</P></ITEM><ITEM><P>Uue riigisisese õigusnormi vastuvõtmine ja jõustumine ei võimalda vältida vaidlustatud riigisisese õigusnormi tühistamisest tingitud kahjulikku keskkonnamõju.</P></ITEM><ITEM><P>Vaidlustatud riigisisese õigusnormi tühistamise tagajärjel peab tekkima liidu keskkonnakaitseõiguse ülevõtmise osas õiguslünk, mis on keskkonnale kahjulikum, kuna tühistamisega kaasneks kaitse vähenemine ja see läheks vastuollu liidu õiguse põhieesmärgi endaga.</P></ITEM><?PAGE NO="21"?><ITEM><P>Vaidlustatud riigisisese õigusnormi tagajärgede erandkorras kehtima jätmine peab hõlmama üksnes ajavahemikku, mis on tingimata vajalik niisuguste meetmete vastuvõtmiseks, mis võimaldavad tuvastatud rikkumise heastada.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses ja esitatud seisukohtades esitatud andmete kohaselt on need tingimused käesolevas kohtuasjas täidetud:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>VLAREM II jaotis 5.20.6 ja ringkiri on meetmed liidu keskkonnakaitse õigusnormi, milleks on direktiiv 2009/28, nõuetekohaseks ülevõtmiseks. Elektrienergia tuuleparkide abil tootmise arendamine on tingimata vajalik element Belgia riigi strateegias suurendada aastaks 2020 elektrienergia tootmist taastuvatest allikatest.</P></ITEM><ITEM><P>VLAREM II jaotis 5.20.6 ja ringkiri on olnud oluline element Belgia õigusnormides tuuleparkide rajamise kohta ning alates <DATE ISO="20120331">31. märtsist 2012</DATE> on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tuuleturbiinide paigaldamise üksikload antud suurel määral nende alusel.</P></ITEM><ITEM><P>Uue riigisisese õigusnormi vastuvõtmise ja jõustumisega ei saaks VLAREM II jaotise 5.20.6 ja ringkirja tühistamisest tingitud kahjulikku keskkonnamõju ära hoida. See tühistamine annaks võimaluse seada ahelreaktsioonis kahtluse alla tuulegeneraatorite paigaldamise lubade seaduslikkuse Flandria piirkonnas alates <DATE ISO="20120331">31. märtsist 2012</DATE>, mille tagajärjel võidakse koguni otsustada tuulegeneraatorid peatada.</P></ITEM><ITEM><P>VLAREM II jaotise 5.20.6 ja ringkirja tühistamise tagajärjel tekiks liidu keskkonnakaitseõiguse ülevõtmise osas õiguslünk, mis oleks keskkonnale kahjulikum. Konkreetselt kaoksid Flandria piirkonnas tuulegeneraatorite müra, varjutuse ja ohutuse alased alusnormid, millega kaasneks oht, et tuulegeneraatoreid paigaldatakse madalamate keskkonnakaitse standarditega.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes näib loogilisem, et Euroopa Kohus lubab, et kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Selleks on tal vastavalt eelotsusetaotluse punktile 10.1 nii seadusest kui ka kohtupraktikast tulenevad mehhanismid.</P></NOTE> võib liikmesriigi kohus jätta erandkorras kehtima VLAREM II jaotise 5.20.6 ja ringkirja ning samuti nende normide alusel tuuleturbiinide paigaldamiseks antud lubade tagajärjed ajaks, mis on tingimata vajalik tuvastatud rikkumise heastamiseks vajalike meetmete võtmiseks, st aja jooksul, mis on vältimatult vajalik selleks, et pädevad piirkondlikud ametiasutused viiksid läbi selle õigusnormide korpuse keskkonnamõju strateegilise hindamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Lisaks, kui selle hindamise tulemus oleks soodne, võiks jätkata Flandria õigusnormide kui KSH-direktiivile vastava kava või programmi kohaldamist pärast seda, kui keskkonnamõju strateegilise hindamise puudumine on heastatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Esitatut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Raad voor Vergunningsbetwistingen (loavaidlusi menetlev nõukogu, Belgia) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Riigisisesed õigusnormid, mis sisaldavad täpseid tuuleparkide varjutuse, ohutuse ja müra eeskirju, kui tulevaste tuuleelektrijaamade rajamise projektide asukoha ja omaduste lubamise raamistikku, kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010627">27. juuni 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 2 punkti a mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>kavad ja programmid<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/> alla ning neil on oluline keskkonnamõju, mistõttu on selle direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt vaja eelnevalt läbi viia nende keskkonnamõju strateegiline hindamine.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="22"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhul kui liikmesriigi kohtu poolt põhikohtuasjas tehtava otsusega kaebus rahuldatakse ja nõustutakse vaidlusaluste riigisiseste õigusnormide ebaseaduslikkuse vastuväitega, võib liikmesriigi kohus selle tagajärgi ajaliselt piirata, et säilitada tuuleturbiinide paigaldamiseks antud lubade tagajärjed ajutiselt, eesmärgiga kaitsta keskkonda ja vajaduse korral tagada elektrienergiaga varustamine. See võimalus sõltub sellest, kas on täidetud <DATE ISO="20120228">28. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Terre wallonne</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑41/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:103">EU:C:2012:103</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) sätestatud tingimused, mis on seotud – meid huvitavas osas – Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>