|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/4404 |
5.8.2025 |
Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4
(C/2025/4404)
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)
„Graves de Vayres“
PDO-FR-A0927-AM03 – 2.7.2025
1. Toote nimetus
„Graves de Vayres“
2. Geograafilise tähise tüüp
|
☒ |
Kaitstud päritolunimetus (KPN) |
|
☐ |
Kaitstud geograafiline tähis (KGT) |
|
☐ |
Geograafiline tähis (GT) |
3. Valdkond
|
☐ |
põllumajandustooted |
|
☒ |
veinid |
|
☐ |
piiritusjoogid |
4. Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub
Prantsusmaa
5. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus
Põllumajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse ministeerium – ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse peadirektoraat, veini ja muude jookide talitus
6. Muudatuse käsitamine standardmuudatusena
Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.
Tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.
Kaitstud päritolunimetuse „Graves de Vayres“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust, st:
|
a) |
see ei sisalda muudatust nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias; |
|
b) |
sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga; |
|
c) |
see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele. |
Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et tegemist on standardmuudatusega.
7. Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus
1. Geograafiline piirkond
Geograafilist piirkonda on ajakohastatud INSEE (riiklik statistika- ja majandusuuringute amet) ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooni alusel.
Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti „Geograafiline piirkond ja selle vahetus läheduses asuv piirkond“ on täiendatud viitega ametlikule geograafiaseadustikule, millega on riiklikul tasandil tunnustatud ja kehtestatud kommuunide loetelu departemangude kaupa. See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafiaseadustiku kehtiva redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õiguslik määratlemine.
Geograafilise piirkonna ulatust ei ole muudetud.
Muudatus mõjutab koonddokumenti punkti „Määratletud geograafiline piirkond“.
2. Vahetus läheduses asuv piirkond
Vahetus läheduses asuvat piirkonda on ajakohastatud INSEE (riiklik statistika- ja majandusuuringute amet) ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooni alusel.
Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti „Geograafiline piirkond ja selle vahetus läheduses asuv piirkond“ on täiendatud viitega ametlikule geograafiaseadustikule, millega on riiklikul tasandil tunnustatud ja kehtestatud kommuunide loetelu departemangude kaupa. See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata vahetus läheduses asuvale piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafiaseadustiku kehtiva redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õiguslik määratlemine.
Vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust ei ole muudetud.
Muudatus mõjutab koonddokumenti punkti „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.
3. Kasvatusmeetod
Lisatud on punkti „Kasvatusmeetod“ pealkiri.
Lisatud on kohustus eemaldada maatükkidelt surnud viinapuud.
Lisatud on põllumajanduslike keskkonnameetmetega seotud viljelustavad.
Nende muudatustega võetakse rohkem arvesse keskkonda, maastikku ja ühiskonna nõudmist vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Muudatused võimaldavad tõhustada ettevõtjate kehtestatud keskkonnasõbralikke tavasid.
Muudatused ei mõjuta koonddokumenti.
4. Veini tunnustatud ladustajate vahel liikumise kuupäev
See säte on tootespetsifikaadist välja jäetud, et võimaldada veini ringlust kõigi ettevõtjate vahel ja kõrvaldada igasugune ebaausa konkurentsi oht.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
5. Üleminekumeetmed
Üleminekumeedet, mis puudutab viinamarjaistanduste maatükke, mille istutustihedus on 3 300 kuni 4 000 puud hektari kohta, pikendati kümne aasta võrra (kuni 2035. aastani) ja koos sellega vähendati saagikust 27 %, võrreldes ühe saagi kohta kehtestatud saagikusega. Nende maatükkide puhul on kindlaks määratud ka keskmine maksimaalne saagikus maatüki kohta.
See muudatus võimaldab hoida tootmises viinapuid, mis on saagi kvaliteedi seisukohalt parimas vanuses.
Välja on jäetud üleminekumeede seoses viinamarjaistanduse maatükkidega, mille istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta.
Muudatused ei mõjuta koonddokumenti.
6. Viited
Ajakohastatud on riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l'origine et de la qualité – INAO) andmeid.
Muudetud on tootespetsifikaadi kontrolli käsitlevat punkti.
Muudatused ei mõjuta koonddokumenti.
7. Seos piirkonnaga
Seose paremaks mõistmiseks on tehtud vormilisi muudatusi.
Muudatused mõjutavad koonddokumenti punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Graves de Vayres
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv
4. Veini(de) kirjeldus
1. Punane vein
LÜHIKIRJELDUS
Punaste veinide minimaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti. Pakendamata kujul või pakendatult turustatava punase veini partiide õunhappe sisaldus võib olla kuni 0,3 g/l. Punaste veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 4 grammi liitri kohta. Punaseid veine valmistatakse sortide „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Merlot N“ ja „Cot N“ segust. Segus on ülekaalus sort „Merlot N“, mis muudab veinid täidlaseks ja sametiseks ning annab neile sageli tugeva punaste marjade aroomi. Sort „Cabernet Sauvignon N“ annab tugeva, kuid mitte kunagi kareda tanniinise struktuuri, ning sort „Cabernet franc N“ lisab peenust. Punased veinid on peened ja noorte veinide puhul on hinnatud omaduseks nende puuviljasus. Need veinid sobivad aga hästi laagerdamiseks – laagerdumisaeg võib olla 5–10 aastat, sõltuvalt sordi „Cabernet Sauvignon N“ osakaalust segus. Muud analüütilised väärtused peavad vastama liidu eeskirjadele.
Üldised analüütilised omadused:
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): — |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
2. Kuiv valge vein
LÜHIKIRJELDUS
Kuivade valgete veinide minimaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Kuivade valgete veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 4 grammi liitri kohta. Pärast rikastamist ei tohi kuivade valgete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Kuivi valgeid veine valmistatakse peamiselt sortidest „Sémillon B“ ja „Sauvignon B“. Viimane annab veinidele teatava särtsakuse. Sort „Sémillon B“ lisab täidlust ja segamine sordiga „Muscadelle B“ toob esile puuviljaaroomid. Muud analüütilised väärtused peavad vastama liidu eeskirjadele.
Üldised analüütilised omadused:
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): — |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
3. Muud valged veinid
LÜHIKIRJELDUS
Muude valgete veinide minimaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti. Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on üle 4 g/l. Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti. Fermenteeritavaid suhkruid sisaldavaid valgeid veine valmistatakse peamiselt sordist „Sémillon B“, mida sageli koristatakse üleküpsena ja mida vahel segatakse vana kohaliku sordiga „Merlot B“. Need veinid on magusad ja nõtked. Muud analüütilised väärtused peavad vastama liidu eeskirjadele.
Üldised analüütilised omadused:
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 10,5 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): — |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad
1.
Viljelustava
Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,5 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,85 meetri.
2.
Viljelustava
Lõikamine on kohustuslik. See toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapil (Lorenzi skaalal 9).
Viinapuude tagasilõikamisel kasutatakse järgmisi meetodeid, kusjuures igal viinapuul on maksimaalselt 14 punga:
|
— |
ühe- või kaheõlaline või segatüüpi Guyot’ lõikus; |
|
— |
võrsete lühikeseks lõikamine nöörpuu meetodil ja lehvikukujuliselt. |
3.
Konkreetne veinivalmistustava
Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %.
Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.
Kuivade valgete veinide alkoholisisaldus ei tohi pärast rikastamist ületada 13 mahuprotsenti.
Muude valgete veinide alkoholisisaldus ei tohi pärast rikastamist ületada 15 mahuprotsenti.
5.2. Maksimaalne saagikus
1.
65 hektoliitrit hektari kohta
2.
72 hektoliitrit hektari kohta
3.
55 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine ja laagerdamine toimuvad 1. jaanuari 2024. aasta ametliku geograafiaseadustiku kohaselt Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Arveyres ja Vayres.
7. Veiniviinamarjasort/veiniviinamarjasordid
„Cabernet franc N“ (tume)
„Cabernet Sauvignon N“ (tume)
„Carmenère N“ (tume)
„Cot N“ (tume) – „Malbec“
„Merlot N“ (tume)
„Merlot blanc B“ (hele)
„Muscadelle B“ (hele)
„Petit Verdot N“ (tume)
„Sauvignon B“ (hele) – „Sauvignon blanc“
„Sauvignon gris G“ (hall) – „Fié gris“
„Sémillon B“ (hele)
8. Seos(t)e kirjeldus
Looklev Dordogne’i jõgi, mis toob suvel jahedust ja sügisel udu, loob geograafilises piirkonnas mesokliima, mis soodustab tumedate viinamarjade küpsemist ja valgete viinamarjade üleküpsemist. Tänu sellele mesokliimale on punastes veinides tunda punaste marjade aroome ja valgetes veinides iseloomulikku särtsakust, mis toetab puuviljast aroomistruktuuri.
Kaitstud päritolunimetuse puhul, mis viitab viinamarjakasvatuspiirkonna mulla põhiomadusele, on maatükke juba ammusest ajast piiritletud objektiivse kriteeriumi põhjal: „kruusaseks loetakse kõiki maatükke, kus kruusa leidub vähem kui 50 cm sügavusel maapinnast.“ Seega kuuluvad maatükkide alale vaid savi-kruusaseguse mullaga terrassidel asuvad maatükid.
Kruusaste muldade vähese viljakuse tõttu tuleb viinamarjaistandusi majandada selektiivselt. Istutustihedust kohandatakse vastavalt mulla omadustele: on kehtestatud eeskirjad, millega on ette nähtud puuderidade maksimaalne vahekaugus, maksimaalne saagikus maatüki kohta ja maksimaalne kobarate arv viinapuu kohta.
Kõnealuste veinide mainele teisel pool La Manche’i väina pani aluse inglise mõju, mis tulenes Akvitaania Eleanori ja Henry Plantagenet’ abielust ning saja-aastase sõja lõppemisest. Vayres’ist kui geograafilisest ristumispunktist sai Prantsusmaa kuningate oluline ja tavapärane peatuskoht, mis tagas kõnealuste veinide leviku Pürenee poolsaare riikides.
Alates 19. sajandi keskpaigast välja antud veinikataloogi „Bordeaux et ses vins“ (Bordeaux ja sealsed veinid) eri väljaannetes on kataloogi autorid Cocks ja Féret märkinud: „Graves de Vayres’i punased veinid, mis ei püüa konkureerida Médoci või Saint-Emilioni veinidega, on siiski hõrgud. Turul on suur nõudlus Graves de Vayres’i täidlaste ja peente premier cru-veinide järele, mida võib pidada Libourne’i piirkonna veinide seas ühtedeks parimateks kohe Pomeroli deuxième cru-veinide järel. Valged veinid on jätkuvalt soositud Põhja-Prantsusmaa veinisõprade hulgas ja on omandanud märkimisväärse maine mitmel välisturul.“
Kaitstud päritolunimetus, mida on mainitud Libourne’is tegutsenud ettevõtjate Horeau-Beylot et Cie (1890), Jacquet et Fils (1895) ja Legendre et Cie (1898) hinnakirjades ning mitme Bordeaux’ veinimaja inventuuri- ja kaubadokumentides, esineb trükitud etikettidel alates 1904. aastast ning oli esindatud 1909. aasta Bordeaux’ veinimessil härra Béchaud’ väljapanekul.
Alates 1950. aastatest saavutasid veinid olulise positsiooni välisturgudel, eriti Saksamaal.
„Graves de Vayres’i“ veinid, mis on rikkaliku ja omanäolise geograafilise keskkonna ning edukalt oma veine tutvustava inimkogukonna vastastikuse mõju vili, leiavad jätkuvalt paljude tarbijate poolehoidu kogu maailmas.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik:
siseriiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade töötlemise, veini valmistamise ja laagerdamise erandina, koosneb järgmistest Gironde’i departemangu kommuunidest vastavalt ametlikule geograafiaseadustikule 1. jaanuari 2024. aasta seisuga:
Beychac-et-Caillau, Cadarsac, Fronsac, Génissac, Izon, Libourne, Nérigean, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Michel-de-Fronsac ja Saint-Sulpice-et-Cameyrac.
Suurem geograafiline üksus
Õigusraamistik:
siseriiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamist käsitlevad lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kaitstud päritolunimetusega veinide etiketil võib olla nimetatud suurem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“.
Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus ega laius ei või olla suurem kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide kõrgusest ja laiusest.
Link tootespetsifikaadile
https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-90b207a5-859a-41a9-8097-d0147bb91aa5
(1) Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/4404/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)