<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-229/21</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62021CJ0229</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:471">EU:C:2022:471</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220616">16.6.2022</DATE> – Kohtuasi C‑229/21</HT></P><P><HT TYPE="SC">Port de Bruxelles ja Région de Bruxelles-Capitale</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20220616">16. juuni 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Üleeuroopaline transpordivõrk</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1315/2013</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 15 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Siseveetransporditaristu</KEYWORD><KEYWORD>Siseveesadamad</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi kohustus ühendada siseveesadamad maantee- ja raudteetransporditaristuga</KEYWORD><KEYWORD>Ühenduse kaotamine ühe kaudu neist kahest transporditaristu liigist</KEYWORD><KEYWORD>Tingimused</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑229/21,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel cour d’appel de Bruxelles’i (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia) <DATE ISO="20210323">23. märtsi 2021. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20210409">9. aprillil 2021</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Port de Bruxelles SA,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Région de Bruxelles-Capitale</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Infrabel SA,</HT></P><P>menetluses osalesid:</P><P><HT TYPE="BOLD">FIF-FSI (Fonds d’Infrastructure Ferroviaire) SA,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">État belge,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Région de Bruxelles-Capitale,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Port de Bruxelles SA,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Lineas SA,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president E. Regan, kohtunikud I. Jarukaitis, M. Ilešič, D. Gratsias (ettekandja) ja Z. Csehi,</P><P>kohtujurist: J. Richard de la Tour,</P><?PAGE NO="2"?><P>kohtusekretär: ametnik C. Di Bella,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20220119">19. jaanuari 2022. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Port de Bruxelles SA, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocats</HT> B. De Beys ja L. Depré,</P></ITEM><ITEM><P>Région de Bruxelles-Capitale, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocats</HT> B. Cambier ja T. Cambier,</P></ITEM><ITEM><P>Infrabel SA, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocats</HT> M. Baetens-Spetschinsky ja P.‑M. Louis,</P></ITEM><ITEM><P>Belgia valitsus, esindajad: S. Baeyens, P. Cottin ja C. Pochet, keda abistasid <HT TYPE="ITALIC">avocats</HT> T. Eyskens, P. J. Geysens ja A. Vandeburie,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: S. L. Kalėda, C. Vrignon ja G. Wilms,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20220331">31. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131211">11. detsembri 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="348" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 348, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 15 lõike 1 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kahes kohtuvaidluses, millest esimese pooled on Port de Bruxelles SA ja Belgia raudteetaristu haldaja Infrabel SA ning teise pooled on Région de Bruxelles-Capitale (pealinna Brüsseli piirkond, Belgia) ja Infrabel, ning nende vaidluste ese on Port de Bruxelles SA taotlus kohustada Infrabeli hoidma heas töökorras ainsat Brüsseli sadama (Belgia) raudteeühendust Belgia raudteevõrguga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2013 põhjendused 7, 8 ja 31 on järgmised:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>(7)</NO.P><TXT>Üleeuroopaline transpordivõrk koosneb suures ulatuses olemasolevast taristust. Üleeuroopalise transpordivõrgu uue poliitika eesmärkide täielikuks saavutamiseks tuleks määrusega kehtestada ühtsed taristunõuded, mida tuleb üleeuroopalise transpordivõrgu taristu puhul järgida.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Üleeuroopalist transpordivõrku tuleks arendada uue transporditaristu loomise, olemasoleva taristu taastamise ja ajakohastamise ning selle ressursitõhusat kasutamist edendavate meetmete abil. Erijuhtudel on vajalik raudteetaristu taastamine, kui minevikus ei ole seda regulaarselt hooldatud. Taastamine on protsess, mille tulemusena saavutatakse olemasoleva raudteetaristu rajatiste algsed ehitusparameetrid koos selle kvaliteedi pikaajalise paranemisega võrreldes praegusega, kooskõlas käesoleva määruse nõuete ja sätetega.</TXT></NP></CONSID><?PAGE NO="3"?><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(31)</NO.P><TXT>Üleeuroopaline transpordivõrk peaks tänu oma suurusele olema aluseks uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooni ulatuslikule kasutamisele, mis võib näiteks aidata suurendada Euroopa transpordisektori üldist tõhusust ja vähendada selle CO<HT TYPE="SUB">2</HT>‑jalajälge. See aitab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ja [Euroopa Komisjoni <DATE ISO="20110701">1. juuli 2011. aasta</DATE>] valges raamatus [<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> (COM(2011) 144 (lõplik/2))] püstitatud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 2050. aastaks 60% (võrreldes 1990. aasta tasemetega) ning samal ajal parandada liidu varustatust kütusega. […]<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Reguleerimisese<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> lõigetes 1–3 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva määrusega kehtestatakse suunised, millega arendatakse üleeuroopalist transpordivõrku, mis koosneb kahetasandilisest struktuurist, mis hõlmab üldvõrku ja põhivõrku, millest viimane luuakse üldvõrgu baasil.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevas määruses määratakse kindlaks ühishuviprojektid ja üksikasjalikud nõuded, mida peab üleeuroopalise transpordivõrgu taristu haldamiseks täitma.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevas määruses kehtestatakse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise prioriteedid.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat määrust kohaldatakse üleeuroopalise transpordivõrgu suhtes nagu see on ära toodud I lisas sisalduvatel kaartidel. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Üleeuroopalise transpordivõrgu taristu koosneb raudtee-, sisevee-, maantee-, mere-, lennu- ja mitmeliigilise transpordi taristutest, nagu see on kindlaks määratud II peatüki vastavates jagudes.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse artikkel 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>ühishuviprojekt<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> – projekt, mis viiakse läbi vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kooskõlas selle sätetega;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>n)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>mitmeliigiline transport<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> – reisijate- või kaubavedu või mõlema vedu vähemalt kahe transpordiliigiga;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>p)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>linnatranspordisõlm<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> – linnapiirkond, sealhulgas üleeuroopalise transpordivõrgu transporditaristu, nagu sadamad ja nende reisijate terminalid, lennujaamad, raudteejaamad, logistikaplatvormid ning kaubaterminalid, mis asuvad linnapiirkonnas ja selle ümbruses ning on ühendatud muude selle taristu osadega ning piirkondliku ja kohaliku liikluse taristuga;</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="4"?><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>s)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>kaubaterminal<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – rajatis, mis on varustatud vähemalt kahe transpordiliigi või kahe erineva raudteesüsteemi vahel ümberlaadimist ja kauba ajutist ladustamist võimaldavate seadeldistega, nt sadama-, siseveesadama-, lennujaama- ning raudtee/maanteeterminalid;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2003 artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärgid<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Üleeuroopaline transpordivõrk tugevdab liidu sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitab luua Euroopa ühtset transpordipiirkonda, mis on tõhus ja jätkusuutlik, toob suuremat kasu selle kasutajatele ja toetab kaasavat majanduskasvu. [Üleeuroopaline transpordivõrk] peab pakkuma Euroopa jaoks lisaväärtust, aidates saavutada järgmises neljas valdkonnas kehtestatud eesmärke:</P><P>[…]</P><P>b) tõhusus, mida aitab saavutada:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>kõikide transpordiliikide optimaalne integreerimine ja omavaheline ühendamine;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>v)</NO.P><TXT>uue ja olemasoleva taristu tõhus kasutamine;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><P>c) säästlikkus, mida aitab saavutada:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>panustamine vähese kasvuhoonegaaside heitega, vähese CO<HT TYPE="SUB">2</HT>‑heitega ja keskkonnasõbraliku transpordi, kütusega varustatuse, väliskulude vähendamise ja keskkonnakaitse eesmärkidesse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>vähese CO<HT TYPE="SUB">2</HT>‑heitega transpordi edendamine eesmärgiga vähendada vastavalt liidu CO<HT TYPE="SUB">2</HT>‑heite vähendamise eesmärkidele 2050. aastaks märkimisväärselt CO<HT TYPE="SUB">2</HT>‑heidet;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse artikli 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Ressursitõhus võrk<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Üleeuroopalist transpordivõrku planeeritakse, arendatakse ja käitatakse ressursitõhusalt järgmiste meetmete abil:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>olemasoleva transporditaristu arendamine, täiustamine ja hooldamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>taristute optimaalne integreerimine ja omavaheline ühendamine;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><?PAGE NO="5"?><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse artikkel 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Üleeuroopalise transpordivõrgu kahetasandiline struktuur<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Üleeuroopalist transpordivõrku arendatakse järk-järgult, eelkõige rakendades sidusa ja läbipaistva metoodilise lähenemisviisi abil selle võrgu kahetasandilist struktuuri, mis koosneb üld- ja põhivõrgust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Üldvõrk koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist olemasolevatest ja planeeritavatest transporditaristutest ning hõlmab kõnealuse taristu tõhusat, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku kasutamist edendavaid meetmeid. See määratletakse ja seda arendatakse II peatüki kohaselt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Põhivõrk koosneb üldvõrgu neist osadest, mis on üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise eesmärkide saavutamiseks strateegiliselt kõige tähtsamad. See määratakse kindlaks ja seda arendatakse III peatüki kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2013 II peatükk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Üldvõrk<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> sisaldab artikleid 9–37. Määruse artikli 9 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Üldvõrk peab:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>vastama käesolevas peatükis sätestatud transporditaristutele esitatavate[le] nõuete[le];</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Määruse artikli 10 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Üldised prioriteedid<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Üldvõrgu arendamisel seatakse üldiseks prioriteediks meetmed, mis on vajalikud, et:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tagada transpordiliikide optimaalne integreerimine ja koostalitlusvõime;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Määruse artikli 12 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Transporditaristule esitatavad nõuded<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Kaubaterminalid on ühendatud üldvõrgu maantee- või võimalusel siseveeteetaristuga.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2013 artikkel 13 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Raudteetaristu arendamise prioriteedid<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Raudteetaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel ja lisaks artiklis 10 sätestatud üldistele prioriteetidele käsitatakse prioriteetsena järgmist:</P><P>[…]</P><?PAGE NO="6"?><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>raudteetransporditaristu ühendamine siseveesadamataristuga, kui see on asjakohane.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 14 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Taristu osad<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Siseveeteede taristu koosneb eelkõige järgmisest:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>siseveesadamad, sealhulgas sadamaalal transporditoimingute tegemiseks vajalik taristu;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Määruse artikli 15 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Transporditaristule esitatavad nõuded<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Liikmesriigid tagavad, et siseveesadamad on ühendatud maantee- või raudteetaristuga.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Määruse artikkel 16 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Siseveeteetaristu arendamise prioriteedid<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> on sõnastatud nii:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Siseveeteetaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel ja lisaks artiklis 10 sätestatud üldistele prioriteetidele käsitatakse prioriteetsena järgmist:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>siseveesadamataristu ühendamine raudteekaubaveo- ja maanteetransporditaristuga;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2013 artiklis 19 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Maanteetaristu arendamise prioriteedid<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Maanteetaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel ja lisaks artiklis 10 sätestatud üldistele prioriteetidele käsitatakse prioriteetsena järgmist:</P><P>[…]</P><P>e) liiklusummikute vähendamine praegustel teedel.<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/></P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Määruse artikli 28 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Transporditaristule esitatavad nõuded<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Liikmesriigid tagavad õiglasel ja mittediskrimineerival viisil, et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>transpordiliigid ühendatakse mõne järgmise kohaga: kaubaterminalid, reisijaamad, siseveesadamad, lennujaamad ja meresadamad, et tagada mitmeliigiline reisijate- ja kaubavedu;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Määruse artiklis 30 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Linnatranspordisõlmed<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Liikmesriikide eesmärk üldvõrgu arendamisel linnatranspordisõlmedes on võimaluse korral tagada:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>reisijateveo puhul: üldvõrgu raudtee-, maantee-, lennu- ning vajaduse korral sisevee- ja meretransporditaristu omavaheline ühendamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kaubaveo puhul: üldvõrgu raudtee-, maantee- ning vajaduse korral sisevee-, lennu- ja mere-taristu omavaheline ühendamine;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2013 artikli 38 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Põhivõrgu tunnused<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>I lisas sisalduvatel kaartidel näidatud põhivõrk koosneb nendest üldvõrgu osadest, mis on üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika eesmärkide saavutamiseks strateegiliselt kõige olulisemad, ning järgib liiklusnõudluse kasvu ja vajadust mitmeliigilise transpordi järele. […]<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Selle määruse I ja II lisast nähtub, et Brüsseli sadama taristu on osa põhivõrgust selle määruse artikli 6 lõigete 1 ja 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Port de Bruxelles SA vastutab kanali, Brüsseli sadama, välissadama, sadamarajatiste ja nende allüksuste haldamise, toimimise ja arendamise eest pealinna Brüsseli piirkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Infrabel käitab Belgia raudteevõrku ning talle kuuluvad raudteerööpad ja -harud ning selliseks käitamiseks vajalikud või kasulikud varad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>FIF‑FSI (Fonds d’Infrastructure Ferroviaire) SA (raudteetaristufond, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>FIF<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>) vastutab maa haldamise ja hindamise ning muu äritegevuse eest kinnisvara arendamise, ostu ja müügi, haldamise ja rahastamise valdkonnas. Kogu selle kapital kuulub kaudselt Belgia riigile (État belge).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Kaks kuninglikku dekreeti <DATE ISO="20040614">14. juunist 2004</DATE> (<HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20040614">14.6.2004</DATE>, lk 51971) ja <DATE ISO="20041230">30. detsembrist 2004</DATE> (<HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20041230">30.12.2004</DATE>, lk 87338) kohustavad ettevõtjat Infrabel demonteerima Brüsselis Schaerbeek-Formationi territooriumil asuvad raudteerajatised hiljemalt <DATE ISO="20201231">31. detsembriks 2020</DATE> ja taastama territooriumi algse seisundi, nii et selle saaks rajatistest vabana anda üle FIFile. Viimasel on õigus nõuda rahalist hüvitist, kui Infrabel ei teosta neid töid ette nähtud tähtaja jooksul. Demonteerimisele kuuluvate rajatiste hulgas on sellised, mis kujutavad endast Brüsseli sadama sadamarajatiste ainsat raudteeühendust Belgia raudteevõrguga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>kõnealune raudteeühendus<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Port de Bruxelles SA esitas <DATE ISO="20181012">12. oktoobril 2018</DATE> Infrabeli vastu kaebuse tribunal de première instance francophone de Bruxelles’ile (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus, Belgia), et keelata Infrabelil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>kõik[…] toimingu[d], mis on vastuolus määrusega nr 1315/2013 […], sealhulgas kõikide[selles] määruses nimetatud ehitiste ja rajatiste [ja eelkõige kõnealuse raudteeühenduse] demonteerimise toimingu[d] […]<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Infrabel esitas <DATE ISO="20181030">30. oktoobril 2018</DATE> taotluse FIFi sundkorras menetlusse kaasamiseks. État belge (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Belgia Kuningriik<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>) astus <DATE ISO="20181113">13. novembril 2018</DATE> vabatahtlikult menetlusse, et tehtavat kohtuotsust saaks tema suhtes vaidlustada. Samuti astusid Port de Bruxelles SA nõuete toetuseks menetlusse Région de Bruxelles-Capitale (pealinna Brüsseli piirkond) ja Lineas SA.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Port de Bruxelles SA palus <DATE ISO="20190314">14. märtsil 2019</DATE> tribunal de première instance francophone de Bruxelles’il (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) esialgse õiguskaitse raames keelata Infrabelil – kuni vaidluses sisulise ja jõustunud otsuse tegemiseni – kõnealuse raudteeühenduse kasutusest väljajätmine ja demonteerimine ning kohustada teda hoidma seda raudteeühendust heas töökorras. Infrabel palus omakorda tribunal de première instance francophone de Bruxelles’il (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) keelata – eelkõige juhul kui see kohus rahuldab esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja kui Infrabelil on takistatud <DATE ISO="20041230">30. detsembri 2004. aasta</DATE> kuninglikus dekreedis ette nähtud tööde teostamine – FIFil nõuda välja hüvitist kuni sisulise kohtuotsuse tegemiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>FIF ja Infrabel sõlmisid menetluse toimumise ajal, <DATE ISO="20191105">5. novembril 2019</DATE> lepingu, millega nad pikendasid kõnealuse raudteeühenduse demonteerimise lõpuleviimise tähtaega <DATE ISO="20210630">30. juunini 2021</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) tunnistas <DATE ISO="20191220">20. detsembri 2019. aasta</DATE> otsusega Port de Bruxelles SA kaebuse vastuvõetamatuks, välja arvatud osas, milles viimane tugineb kaebuse põhjendamisel servituudi olemasolule. Lisaks jättis ta rahuldamata Port de Bruxelles SA esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse seetõttu, et Infrabeli võetud kohustus <DATE ISO="20191105">5. novembril 2019</DATE> FIFiga sõlmitud lepingus oli piisav, et lahendada poolte olukord ajutiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Port de Bruxelles SA ja Région de Bruxelles-Capitale (pealinna Brüsseli piirkond) esitasid mõlemad selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, st cour d’appel de Bruxelles’ile (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia), kes asus pärast seda, kui oli tuvastanud, et ei Port de Bruxelles SA ega Région de Bruxelles-Capitale (pealinna Brüsseli piirkond) ei olnud riigisiseste menetlusnormide kohaselt esitanud apellatsioonkaebust État belge’i (Belgia riik) ega FIFi vastu, seisukohale, et need kaks menetluspoolt tuleb jätta menetlusse kaasamata. Lisaks nähtub eelotsusetaotluse resolutsioonist, et eelotsusetaotluse esitanud kohus liitis kaks enda menetluses olevat kohtuasja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus seab kahtluse alla Port de Bruxelles SA õiguse tugineda Belgia kohtutes määruse nr 1315/2013 artiklist 15 tulenevale subjektiivsele õigusele. Ta selgitab, et selle sätte tõlgenduse kohaselt, mida pooldab Port de Bruxelles SA, on sellega liikmesriikidele kehtestatud ühelt poolt positiivne kohustus luua süsteem, milles transporditaristud on omavahel ühendatud ja mille raames on liikmesriikidel kaalutlusõigus, ning teiselt poolt negatiivne kohustus, mis keelab neil tegutseda määruse eesmärkidega vastuolus oleval viisil, eelkõige rikkudes olemasoleva transporditaristu terviklikkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Infrabel väidab, et artiklit 15 ei saa Port de Bruxelles SA soovitud viisil tõlgendada. Nimelt peavad selle sätte, eriti selle prantsuskeelse versiooni kohaselt olema siseveesadamad ühendatud kas maantee- või raudteetransporditaristuga, sest selles versioonis kasutatakse sidesõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>ou<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> (või).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõike 1 hollandikeelses versioonis kasutatakse sidesõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>ja<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>või<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. Ta järeldab, et kõnealuse sätte grammatilisest tõlgendamisest ei piisa selle täpse tähenduse kindlaksmääramiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selle kohtu arvates on nimetatud sätet võimalik tõlgendada kahel erineval viisil. Kõnealuse määruse artikli 3 punktist n ja artikli 28 lõikest 1 võib tõepoolest järeldada, et kohustuse täitmiseks piisab ühe siseveeteetransporditaristu, näiteks siseveesadama ühendamisest üheainsa teist liiki transporditaristuga ning et käesoleval juhul peaks Port de Bruxelles rahulduma ühendusega oma sadamataristu ja maanteetransporditaristu vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Siiski võib leida argumente ka selle määruse artikli 15 teistsuguse tõlgenduse toetuseks. Nimelt nähtub komisjoni valges raamatus sisalduvatest kohustustest, millele on osutatud eelkõige sama määruse põhjenduses 31, ning määrusest nr 1315/2013 endast, et määrusel on kaks eesmärki: nimelt suurendada transpordisektori konkurentsivõimet ja vähendada transpordist tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks vähemalt 60% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Lisaks võib selle määruse artikli 15 tõlgendamine nii, et sellega keelatakse raudteeühenduse demonteerimine niisugustel asjaoludel nagu käesolevas põhikohtuasjas, tugineda eelkõige selle määruse artiklitele 5, 10 ja 16 ning selle põhjendustes 7 ja 8 osutatud suunistele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Kui siseveesadam – mis kuulub põhivõrku – on juba ühendatud maantee ja raudteega, siis kas [määruse nr 1315/2013] artikkel 15, tõlgendatuna üksi või koostoimes selle määruse teiste sätetega, kohustab neid kahte ühendust säilitama ja hooldama või hoiduma nendest ühe kaotamisest kas või seeläbi, et seda ei hooldata?<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel, et käesoleva kohtuasja suhtes kohaldataks kiirendatud menetlust. Selle taotluse põhjendamiseks väidab ta, et käesoleva kohtuotsuse tõhususe tagamiseks keelas ta Infrabelil kõnealuse raudteeühenduse demonteerimise seni, kuni pärast Euroopa Kohtult esitatud küsimusele vastuse saamist tehakse kohtuasjas uus otsus. Samas on see äriühing aga põhimõtteliselt alates <DATE ISO="20210701">1. juulist 2021</DATE> kohustatud maksma FIFile hüvitist konkreetselt selle raudteeühenduse demonteerimisega hilinemise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul, võib Euroopa Kohtu president eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusel või erandkorras omal algatusel otsustada, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, lahendada eelotsusetaotluse kiirendatud menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Olgu tõdetud, et selline kiirendatud menetlus on menetluslik vahend, mille eesmärk on reageerida erakordselt kiireloomulisele olukorrale (<DATE ISO="20220322">22. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prokurator Generalny jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:201">EU:C:2022:201</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Käesoleval juhul otsustas Euroopa Kohtu president <DATE ISO="20210504">4. mail 2021</DATE>, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, et käesoleva kohtuotsuse punktis 38 nimetatud taotlust ei ole vaja rahuldada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nimelt ilmneb Euroopa Kohtu praktikast, et ainuüksi majanduslikud huvid – mis on küll olulised ja õiguspärased – ei õigusta kiirendatud menetluse kasutamist (<DATE ISO="20211111">11. novembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Energieversorgungscenter Dresden-Wilschdorf</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑938/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:908">EU:C:2021:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Pealegi, isegi kui käesolev kohtuasi lahendataks kiirendatud menetluses, ei saaks Euroopa Kohus esitatud küsimusele igal juhul vastata enne <DATE ISO="20210630">30. juunit 2021</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Sama kuupäevaga otsuses otsustas Euroopa Kohtu president siiski, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu edastatud teave põhjendab kohtuasja menetlemist eelisjärjekorras vastavalt kodukorra artikli 53 lõikele 3.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Infrabel väidab oma kirjalikes seisukohtades sisuliselt, et Port de Bruxelles SA ei saa ühelgi juhul tugineda põhikohtuasjas enda kasuks määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõikele 1, sest see säte jätab liikmesriikidele selle rakendamisel kaalutlusruumi. Nimelt takistaks sellise kaalutlusruumi olemasolu isikul kõnealusest sättest tulenevatele õigustele vahetult tugineda, kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud rakendusmeetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Osas, milles seda argumenti tuleb mõista nii, et sellega seab Infrabel kahtluse alla eelotsuse küsimuse asjakohasuse põhikohtuasja lahendamiseks ja seega eelotsusetaotluse vastuvõetavuse, ei saa selle argumendiga nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meelde tuletada, et ELTL artikli 288 teise lõigu kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seega on määruste sätetel oma olemuse ja ülesande tõttu liidu õiguse allikate süsteemis tavaliselt liikmesriigi õiguskordades vahetu õigusmõju, ilma et liikmesriigi ametiasutustel oleks vaja rakendusmeetmeid võtta (<DATE ISO="20200122">22. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ursa Major Services</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑814/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:27">EU:C:2020:27</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Seejärel olgu märgitud, et küsimus, kas määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõikega 1 on sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas põhimõtteliselt vastuolus siseveesadama raudteeühenduse kaotamine või jätab see liikmesriikidele antud valdkonnas kaalutlusruumi, on just eelotsuse küsimuse ese, mistõttu ei saa eelotsusetaotluse vastuvõetavust kahtluse alla seada põhjusel, mille on välja toonud Infrabel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui siseveesadamal, mis kuulub põhivõrku selle määruse artikli 6 lõigete 1 ja 3 ning artikli 38 tähenduses, on ühendused nii maanteetranspordi- kui ka raudteetransporditaristuga, on sellega vastuolus, kui üks neist kahest transpordiühenduse liigist kaotatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi nimetatud määruse artikli 15 lõige 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et siseveesadamad on ühendatud maantee- või raudteetaristuga ja seega käsitleb see siseveesadamaid, soovitakse eelotsuse küsimusega saada selle sätte tõlgendust olukorras, kus selline sadam nagu Brüsseli sadam kuulub määruse tähenduses põhivõrku.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Artikkel 15 asub aga määruse nr 1315/2013 II peatükis, mis käsitleb selle pealkirja kohaselt üldvõrku, millele viidatakse selle määruse artikli 6 lõikes 2. Nagu nähtub nimetatud määruse artikli 6 lõikest 3 ja artikli 38 lõikest 1, koosneb põhivõrk üldvõrgu neist osadest, mis on üleeuroopalise transpordivõrgu arengueesmärkide saavutamiseks strateegiliselt kõige tähtsamad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kuigi viimati nimetatud sätetest ilmneb kahtlemata, et määruse nr 1315/2003 artikli 15 lõiget 1 kohaldatakse põhivõrku kuuluva siseveesadama suhtes, on see siiski laiemalt võttes kohaldatav igale siseveesadamale üldvõrgus, olenemata sellest, kas see kuulub konkreetsemalt põhivõrku või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Järelikult tuleb esitatud küsimust analüüsida, lähtudes üldvõrku kuuluvast siseveesadamast määruse nr 1315/2013 artikli 6 lõigete 1 ja 2 tähenduses, millel juba on ühendused nii maanteetranspordi- kui ka raudteetransporditaristuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada nii selle sõnastust kui ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on (<DATE ISO="20200128">28. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (hilinenud maksmise vastu võitlemise direktiiv)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑122/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:41">EU:C:2020:41</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Esiteks tuleb määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõike 1 sõnastuse kohta tõdeda – nagu põhjendatult rõhutasid eelotsusetaotluse esitanud kohus ja Belgia valitsus –, et selle sätte hollandi- ja bulgaariakeelses versioonis on sõnade <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>maantee<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>raudteetaristu<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> vahel kasutatud sidesõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>ja<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, mis annab alust arvata, et liikmesriigid peavad tagama, et sadamatel säilivad olemasolevad ühendused nii maantee- kui ka raudteetransporditaristuga. Seevastu kasutatakse eelkõige saksa, kreeka, inglise, prantsuse, iiri, itaalia, leedu, ungari ja sloveeni keeles sidesõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>või<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa nimelt liidu sätte ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist muude keeleversioonide ees, kuna liidu õigusnorme tuleb tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone (vt selle kohta <DATE ISO="20211006">6. oktoobri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑561/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:799">EU:C:2021:799</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Niisiis, kui liidu õigusakti keeleversioonides on erinevusi, tuleb sätet tõlgendada, lähtudes selle õigusakti kontekstist ja eesmärkidest, milles see esineb (vt selle kohta <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Yieh United Steel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑79/20 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:305">EU:C:2022:305</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb aga tõdeda, et ainuüksi määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõike 1 sõnastuse põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas asjaomasel liikmesriigil on lubatud kaotada üldvõrku kuuluva siseveesadama puhul, millel juba on ühendus nii maanteetranspordi kui ka raudteetranspordi taristuga, üks neist kahest ühendusest, säilitades neist ainult teise, sest kõnealuses sättes ette nähtud liikmesriigi kohustust tagada, et kõnealune siseveesadam oleks ühendatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>maantee- või raudteetaristuga<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, võib mõista isegi nii, et see liikmesriik peab pöörama erilist tähelepanu ühele või teisele neist kahest ühendusest vastavalt nende vajadustele – ja seda eelkõige hoolduse osas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Teiseks tuleb määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõike 1 konteksti kohta märkida, et – nagu näeb ette selle määruse artikli 1 lõige 1 – selle määruse eesmärk on kehtestada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>suunised, millega arendatakse üleeuroopalist transpordivõrku, mis koosneb kahetasandilisest struktuurist, mis hõlmab üldvõrku ja põhivõrku, millest viimane luuakse üldvõrgu baasil<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 10 lõike 1 punktist b, mis kuulub üldvõrku käsitlevasse II peatükki, nähtub, et üldvõrgu arendamisel seatakse üldiseks prioriteediks meetmed, mis on vajalikud eelkõige transpordiliikide optimaalse integreerimise ja koostalitlusvõime tagamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2013 II peatüki sätted, välja arvatud artiklid 9 ja 10, on jagatud seitsmesse jakku; neist 1. jagu käsitleb raudteetransporditaristut, 2. jagu käsitleb siseveetransporditaristut ja sisaldab eelotsuse küsimuses viidatud artiklit 15, 3. jagu käsitleb maanteetransporditaristut, 6. jagu käsitleb mitmeliigilise transpordi taristut ja 7. jagu sisaldab üldsätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Raudteetransporditaristuga seoses näeb määruse nr 1315/2013 artikli 12 lõige 1 ette, et kaubaterminalid on ühendatud üldvõrgu maantee- või võimalusel siseveeteetaristuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Lisaks nähtub selle määruse artikli 13 punktist f, et raudteetaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel käsitatakse prioriteetsena raudteetransporditaristu ühendamist siseveesadamataristuga, kui see on asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Samuti on selle määruse artikli 16 punktis d siseveetranspordi taristu kohta ette nähtud, et siseveeteetaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel on prioriteet muu hulgas siseveesadamataristu ühendamine raudteekaubaveo- ja maanteetransporditaristuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Maanteetaristu kohta sätestab sama määruse artikli 19 punkt e, et selle taristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel on prioriteediks muu hulgas liiklusummikute vähendamine praegustel teedel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Mitmeliigilise transpordi taristuga seoses määruse nr 1315/2013 artikli 3 punkti n tähenduses näeb selle määruse artikli 28 lõike 1 punkt a ette, et liikmesriigid tagavad õiglasel ja mittediskrimineerival viisil, et transpordiliigid ühendatakse vähemalt ühe järgmise kohaga: kaubaterminalid, reisijaamad, siseveesadamad, lennujaamad ja meresadamad, et tagada mitmeliigiline reisijate- ja kaubavedu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Üldsätetest tuleb mainida ka määruse nr 1315/2013 artiklit 30 linnatranspordisõlmede kohta, mille mõiste on määratletud selle määruse artikli 3 punktis p.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Artikli 30 punktidest a ja b nähtub, et üldvõrgu arendamisel linnatranspordisõlmedes on liikmesriikide eesmärk võimaluse korral tagada ühendus muu hulgas raudtee-, maantee- ja vajaduse korral siseveetransporditaristu vahel nii reisijateveo kui ka kaubaveo puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 59–68 nimetatud sätetest võib seega järeldada, et kuigi määrus nr 1315/2013 ei pane liikmesriikidele tulemuse saavutamise kohustust, mille eesmärk oleks igal juhul tagada üldvõrku kuuluvate siseveesadamate ühendamine nii maanteetranspordi- kui ka raudteetransporditaristuga, on selle määruse kohaselt soovitatav luua võimaluse korral mitu niisuguste sadamate ühendust teist liiki transpordi taristuga.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Lisaks tuleb tõdeda, et nii selle määruse põhjendused 7 ja 8 kui ka sama määruse artikli 4 punkti b alapunkt v, artikli 5 lõike 1 punkt a ja artikli 6 lõige 2 eristavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>olemasolevat<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>uut<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>planeeritavat<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> taristut. See eristamine räägib selle kasuks, et see peaks ühtlasi kajastuma liikmesriikide kohustuste ulatuse määratlemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõike 1 konteksti analüüsi alusel tuleb seega teha järeldus, et kõnealust sätet tuleb tõlgendada nii, et sellega on põhimõtteliselt vastuolus see, kui kaotatakse siseveesadama – millel on juba ühendus nii maanteetranspordi kui ka raudteetranspordi taristuga – ühendus ühega neist kahest taristuliigist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb tõdeda, et Euroopa transpordivõrgu eesmärkide arvessevõtmine, nagu need tulenevad määruse nr 1315/2013 artiklist 4, toetab määruse artikli 15 lõike 1 niisugust tõlgendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Esiteks näeb nimetatud määruse artikli 4 punkti b alapunkt iii ette, et üleeuroopaline transpordivõrk aitab saavutada tõhususe eesmärki kõikide transpordiliikide optimaalse integreerimise ja omavahelise ühendamise kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Samamoodi sätestab sama määruse artikli 5 lõige 1 vastavalt selle lõike punktides a ja b, et üleeuroopalist transpordivõrku planeeritakse, arendatakse ja käitatakse ressursitõhusalt ühelt poolt olemasoleva transporditaristu arendamise, täiustamise ja hooldamise ning teiselt poolt taristute optimaalse integreerimise ja omavahelise ühendamise kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Teiseks tuleb eeskätt siseveesadama raudteetransporditaristuga ühendamise puhul arvesse võtta säästlikkuse eesmärki, mis on sätestatud määruse nr 1315/2013 artikli 4 punktis c koostoimes selle määruse põhjendusega 31. Sellest tuleneb, et üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärk on aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu, nähes prioriteetsena vähese CO<HT TYPE="SUB">2</HT>-heitega transpordisüsteeme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 63 ja 64 märkis, kuulub raudteetransport just niisuguste transpordisüsteemide hulka, mistõttu on komisjoni valges raamatus, millele viidatakse selle määruse põhjenduses 31, julgustatud seda kasutama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Kolmandaks aitab selle ühenduse säilitamine, mis siseveesadamal on raudteetranspordi taristuga – soodustades pigem raudtee- kui maanteetransporti –, samuti kaasa eesmärgile vähendada liiklusummikuid maanteedel, mis on üks üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise prioriteetidest, nagu ilmneb määruse nr 1315/2013 artikli 19 punktist e.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Arvestades samas määruse nr 1315/2013 eesmärke – eelkõige keskkonnaalaseid, liikluse ohutust ja maakasutuse planeerimist käsitlevaid eesmärke – võivad erandlikud asjaolud <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> põhjendada seda, kui siseveesadam kaotab ühenduse kas maantee- või raudteetransporditaristuga, ilma et see oleks määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõikega 1 vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Olgu täpsustatud, et niisuguse olemasoleva ühenduse asendamist uue sama taristuliigi ühendusega, mis võetakse kasutusele samal ajal kui kaotatakse ühendus, mida see asendab, ei saa käsitada nii, et sellega kaotatakse kõnealuse siseveesadama ühendus selle taristuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Põhjustega seoses, mis Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades esitatud argumente arvestades võivad erandkorras õigustada siseveesadama ühenduse kaotamist maantee- või raudteetransporditaristuga – ilma et seda ühendust asendataks –, piisab käesoleval juhul, kui<?PAGE NO="14"?> märkida, et selliseks erakorraliseks põhjuseks ei saa olla transpordiühenduse transpordi ohutusele avaldatav risk, kui see risk tuleneb sellest, et asjaomase liikmesriigi vastutavad ametiasutused on jätnud kõnealuse transporditaristu hooldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Samuti, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 71 sisuliselt märkis, ei saa selle ühenduse kaotamist õigustada põhjused, mis on seotud siseveesadama ja maantee- või raudteetranspordi taristu all oleva maa väärtusega ja kõnealuse maa võimaliku kasutamisega majanduslikult soodsamal viisil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 1315/2013 artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui nii maanteetranspordi- kui ka raudteetransporditaristuga ühendatud siseveesadamal, mis kuulub üldvõrku selle määruse artikli 6 lõigete 1 ja 2 tähenduses, kaotatakse ühendus ühega neist kahest taristuliigist, on see kõnealuse sättega vastuolus, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Kõnealuse ühenduse hooldamata jätmine, mis tuleneb selle sätte eiramisest, või taristu alla kuuluva maa majanduslik väärtus ei kujuta endast selliseid erandlikke asjaolusid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131211">11. detsembri 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui nii maanteetranspordi- kui ka raudteetransporditaristuga ühendatud siseveesadamal, mis kuulub üldvõrku selle määruse artikli 6 lõigete 1 ja 2 tähenduses, kaotatakse ühendus ühega neist kahest taristuliigist, on see kõnealuse sättega vastuolus, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Kõnealuse ühenduse hooldamata jätmine, mis tuleneb selle sätte eiramisest, või taristu alla kuuluva maa majanduslik väärtus ei kujuta endast selliseid erandlikke asjaolusid.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>