<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2010ETB.0700719501.case.xml"><NO.CASE>C-582/08</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62008C0582</NO.CELEX><NO.SEQ>0018.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>I-7197</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>I-7210</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST JÄÄSKINENI ETTEPANEK – KOHTUASI C-582/08</LEFT><RIGHT>KOMISJON <HT TYPE="ITALIC">VS.</HT> ÜHENDKUNINGRIIK</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Niilo Jääskinen</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20100520">20. mail 2010</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus puudutab kolmandate riikide isikute, kelle asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ning kes osutavad finants- ja kindlustusteenuseid samuti väljaspool Euroopa Liitu asuvatele klientidele, õigust arvata maha või saada tagasi Euroopa Liidus omandatud kaupade ja teenuste eest tasutud sisendkäibemaks.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Ühendkuningriik on teatavate tehingute puhul keeldunud sisendkäibemaksu mahaarvamise või tagastamise nõuet rahuldamast, siis on nimetatud liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad käibemaksudirektiivi artiklitest 169, 170 ja 171<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006 L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>). Nimetatud artiklitega asendati nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977. aasta</DATE> kuuenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">ELT 1977 L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kuues käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) artikli 17 lõiked 3 ja 4.</P></NOTE> ning kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõikest 1.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nõukogu <DATE ISO="19861117">17. novembri 1986. aasta</DATE> kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="326" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="1986">EÜT 1986 L 326, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 129; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklite 169 ja 170 kohaselt on kõigil maksukohustuslastel õigus sisendkäibemaks maha arvata või saada see tagasi kolmel artiklis 169 loetletud juhul.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Käibemaksudirektiivi artiklid 169 ja 170 (endine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõige 3).</P></NOTE> Käibemaksudirektiivi artikli 169 punkt c<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Endine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 3 punkt c.</P></NOTE> puudutab finants- ja kindlustustehinguid, kui teenuse saaja asub väljaspool Euroopa Liitu.</TXT></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Samas ei nimetata maksutagastuste rakenduskorras,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Tulenevalt käibemaksudirektiivi artiklist 171 (endine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõige 4), milles viidatakse nõukogu <DATE ISO="19791206">6. detsembri 1979. aasta</DATE> kaheksandale direktiivile 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="331" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="1979">EÜT 1979 L 331, lk 11</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 79; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>kaheksas käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>) ja kolmeteistkümnendale käibemaksudirektiivile.</P></NOTE> mis sisaldub kolmandates riikides asuvate isikute osas kolmeteistkümnendas käibemaksudirektiivis, sellist maksutagastuse võimalust finants- ja kindlustustehingute puhul. Selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriik tagastab kogu käibemaksu, kuivõrd selliseid kaupu ja teenuseid kasutatakse käibemaksudirektiivi artikli 169 punktides a ja b nimetatud tehinguteks,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Endised kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 3 punktid a ja b.</P></NOTE> kuid selles ei viidata sõnaselgelt<?PAGE NO="I-7198"?> finants- ja kindlustusteenustele, mis sisalduvad punktis c.</TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et finants- ja kindlustustehingud tuleb lugeda hõlmatuks kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõikega 1, kuna selline kohustus tuleneb olemuslikult käibemaksusüsteemi sisemisest loogikast.</TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Ühendkuningriik omakorda on seisukohal, et tema õigusnormid on kooskõlas kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 selge sõnastusega ning seega ei ole ta Euroopa Liidu õigust rikkunud.</TXT></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Seega on Euroopa Kohtu ees lihtne, kuid keeruline ülesanne valida õigusnormi grammatilise ja teleoloogilise tõlgenduse vahel, millest viimane võib paremini sobida käibemaksusüsteemi kui tervikuga.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kuues käibemaksudirektiiv ja käibemaksudirektiiv</P></TI></TITLE><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Mahaarvamisõiguse tekkimine ja kohaldamisala olid algselt sätestatud kuuenda käibemaksudirektiiv artiklis 17.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4 muudeti kuuenda käibemaksudirektiivi artikliga 28f, mis lisati kolme nõukogu direktiiviga: nõukogu <DATE ISO="19911216">16. detsembri 1991. aasta</DATE> direktiiviga 91/680/EMÜ, millega täiendatakse maksupiiride kaotamise eesmärgil ühist käibemaksusüsteemi ning muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1991">EÜT L 376, lk 1</REF.DOC.OJ>; EÜT eriväljaanne 09/01, lk 160); nõukogu <DATE ISO="19950410">10. aprilli 1995. aasta</DATE> direktiiviga 95/7/EÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ ja kehtestatakse uued lihtsustamismeetmed käibemaksu suhtes – teatavate erandite ulatus ja nende rakendamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="102" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="1995">EÜT L 102, lk 18</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 274); ja nõukogu <DATE ISO="20040426">26. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiiviga 2004/66/EÜ, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/45/EÜ, 2002/83/EÜ, 2003/37/EÜ ja 2003/59/EÜ ning nõukogu direktiive 77/388/EMÜ, 91/414/EMÜ, 96/26/EÜ, 2003/48/EÜ ja 2003/49/EÜ kaupade vaba liikumise, teenuste osutamise vabaduse, põllumajanduse, transpordipoliitika ja maksustamise valdkondades Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="168" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2004">ELT L 168, lk 35</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Alates <DATE ISO="20070101">1. jaanuarist 2007</DATE> kehtivas käibemaksudirektiivis<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Käibemaksudirektiivi artikkel 413.</P></NOTE> sõnastatakse kuues käibemaksudirektiiv uuesti, kuid kavatsuseta muuta selle sisu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Käibemaksudirektiivi põhjendused 1 ja 3.</P></NOTE><?PAGE NO="I-7199"?> Vastavad artikli 17 sätted sisalduvad nüüd käibemaksudirektiivi artiklites 168–171.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Käibemaksudirektiivi XII lisa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Vastavustabel<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/> kohaselt vastab kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 28f lõige 1, mis asendab kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 3 punktid a, b ja c, käibemaksudirektiivi artikli 169 punktidele a, b, c ning artikli 170 punktidele a ja b. Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 28 lõige 1, mis asendab kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 4, vastab käibemaksudirektiivi artiklile 171.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklite 169 ja 170<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Endine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõige 3.</P></NOTE> kohaselt on igal maksukohustuslasel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>õigus käibemaks maha arvata<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>taotleda käibemaksu tagastamist<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>, kui kaupu ja teenuseid kasutatakse järgmiste tehingute tarbeks:<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>On huvitav märkida, et kui kuuendas käibemaksudirektiivis kasutatakse seoses mahaarvamise õigusega inglise keeles sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>right<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>, siis käibemaksudirektiivis on kasutusel sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>entitlement<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>. Ma ei leia siiski, et sellest tuleneks nende sätete oluline erinevus, kuna seadusandja ei ole sellist muudatust sõnaselgelt ära märkinud.</P></NOTE></TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>seoses artikli 9 lõike 1<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Selles sättes on määratletud majandustegevusena tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.</P></NOTE> teises lõigus nimetatud majandustegevusega väljaspool seda liikmesriiki, kus maks tasumisele kuulub või kus maks on tasutud, tehtavad tehingud, mille puhul võiks maksu maha arvata, kui need oleksid tehtud selles liikmesriigis;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>[…];<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>See punkt ei ole käesolevas kohtuasjas oluline. See puudutab erandeid, mis on seotud kaupade tarnete ja teenuste osutamisega ühendusesiseselt, teatavate veoteenuste ja rahvusvaheliste vedudega, impordiga, eksporditehingutena käsitatavate tehingutega, vahendajate kaudu osutatud teenustega ning rahvusvahelise kaubandusega seotud tehingutega.</P></NOTE></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>tehingud, mis on maksust vabastatud artikli 135 lõike 1<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Endised kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 13B punktid a ja d, st finants- ja kindlustustehingud.</P></NOTE> punktide a–f kohaselt, kui teenuse saaja asub väljaspool [Euroopa Liitu] või kui nimetatud tehingud on vahetult seotud [Euroopa Liidust] välja ekspordiks ettenähtud kaupadega.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklis 171<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Endine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõige 4.</P></NOTE> on sätestatud, et käibemaks tagastatakse vastavalt kaheksandas käibemaksudirektiivis (Euroopa Liidus asuvate isikute puhul) ja kolmeteistkümnendas käibemaksudirektiivis (väljaspool Euroopa Liitu asuvate isikute puhul) sätestatud rakenduskorrale.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-7200"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kaheksas käibemaksudirektiiv</P></TI></TITLE><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artikkel 2 reguleerib tagastamist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Iga liikmesriik tagastab väljaspool riigi territooriumi registreeritud maksukohustuslasele, kes ei ole registreeritud teise liikmesriigi territooriumil, vastavalt allpool toodud sätetele käibemaksu, mis on võetud tema poolt kõnealuse riigi territooriumil osutatud teenustelt või tarnitud vallasvaralt või kauba impordilt selle riigi territooriumile, kui kõnealuseid kaupu või teenuseid kasutatakse [kuuenda käibemaksudirektiivi] artikli 17 lõike 3 punktides a ja b nimetatud tehinguteks ja artikli 1 punktis b nimetatud teenuste osutamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv</P></TI></TITLE><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõige 1 on sõnastatud sarnaselt. Selles sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1. Ilma et see piiraks artiklite 3 ja 4 kohaldamist, tagastab iga liikmesriik igale ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslasele järgnevalt sätestatud tingimustel kogu käibemaksu, mida viimane on maksnud teistele maksukohustuslastele riigi territooriumil talle pakutud teenuste või tarnitud vallasasjade eest või kaupade importimisel riiki, kuivõrd sellised kaupu ja teenuseid kasutatakse [kuuenda käibemaksudirektiivi] artikli 17 lõike 3 punktides a ja b nimetatud tehinguteks või käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud teenuste pakkumiseks.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi sõnastuses viidatakse endiselt kuuendale käibemaksudirektiivile, st selle artikli 17 lõike 3 punktidele a ja b, ehkki pärast seda on jõustunud käibemaksudirektiiv.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Siseriiklik õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Tulenevalt 1994. aasta käibemaksuseaduse (Value Added Tax Act 1994) artiklitest 26 ja 39, 1999. aasta määruse teatavate kaupade käibemaksu kohta (Value Added Tax (Input Tax) (Specified Supplies) Order 1999) artiklist 3 ning 2004. aasta käibemaksueeskirjade muudatuste (Value Added Tax (amendment) (No. 4) Regulations 2004) eeskirjast 190 ei ole<?PAGE NO="I-7201"?> väljaspool Euroopa Liitu asuvatel ettevõtjatel õigust saada tagasi käibemaksudirektiivi artikli 169 punktis c nimetatud tehingutelt tasutud sisendkäibemaksu.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Ühendkuningriik muutis oma õigusnorme 2004. aastal tulenevalt Court of Appeal of England and Wales’i poolt tehtud kohtuotsusest, milles leiti, et kuna kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 3 punktis c nimetatud tehingutele ei ole viidatud kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõikes 1, puudub õigus sisendkäibemaks maha arvata.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtuasi WHA Limited and others <HT TYPE="ITALIC">v.</HT> HM Commissioners of Customs and Excise, 2004, STC 1081, punktid 123–125.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Selle muudatuse tõttu saatis komisjon Ühendkuningriigile märgukirja, milles seadis kahtluse alla Ühendkuningriigi uute õigusnormide vastavuse Euroopa Liidu õigusele. Kuna komisjoni ei rahuldanud Ühendkuningriigi vastus tema märgukirjale ja sellele järgnenud põhjendatud arvamusele, esitas ta käesolevas asjas hagi EÜ artikli 226 alusel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 258 (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="115" PAGE.FIRST="47" DATE.PUB="2008">ELT 2008 C 115, lk 47</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ajaline kohaldamisala</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Ühendkuningriik väidab, et tema kohustuste rikkumist puudutav komisjoni hagi on seotud ajavahemikuga alates käibemaksudirektiivi jõustumisest <DATE ISO="20070101">1. jaanuaril 2007</DATE>, sest põhjendatud arvamuses nimetatakse ainult käibemaksudirektiivi artikleid 169, 170 ja 171, mitte kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõikeid 3 ja 4. Artikli 17 lõikeid 3 ja 4 mainitakse ainult märgukirjas, mis saadeti Ühendkuningriigile enne käibemaksudirektiivi jõustumist.</TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Komisjon on aga seisukohal, et see ei mõjuta käesolevat hagi, kuna kahe direktiivi artiklite sõnastus ei erine märkimisväärselt.</TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi põhineda ainult põhjendatud arvamuses juba esitatud faktilisel ja õiguslikul alusel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="19921216">16. detsembri 1992. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-210/91" PAGE.ECR="I-6735" YEAR="1992">C-210/91: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Kreeka (EKL 1992, lk I-6735</REF.DOC.ECR>, punkt 10 ja selles viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-7202"?><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Samas ei puuduta see minu arvates selliseid olukordi nagu käesolevas kohtuasjas. Selle reegli eesmärk on tagada, et järgitakse liikmesriigi õigust esitada vastuväiteid ning et liikmesriik teaks, milles tema vastu esitatud hagi seisneb.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="19840711">11. juuli 1984. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="51/83" PAGE.ECR="2793" YEAR="1984">51/83: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (EKL 1984, lk 2793</REF.DOC.ECR>, punkt 4); hilisematest kohtuotsustest vt <DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-274/07" PAGE.ECR="I-7117" YEAR="2008">C-274/07: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Leedu (EKL 2008, lk I-7117</REF.DOC.ECR>, punkt 20).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas nende õiguste rikkumise oht puudub. Märgukirja ja põhjendatud arvamuse faktiline ja õiguslik alus on sama. Ühendkuningriigi soov piirata hagi ulatust ei kuulu minu hinnangul rahuldamisele, kuna käibemaksudirektiivi eesmärk oli sõnastada uuesti kuues käibemaksudirektiiv ilma selle sisu muutmata.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Käibemaksudirektiivi põhjendus 3.</P></NOTE> Lisaks on komisjoni poolt märgukirjas nimetatud artiklid sõnaselgelt samastatud põhjendatud arvamuses nimetatud artiklitega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vastavalt käibemaksudirektiivi XII lisale, kus artikli 28f punkti 1 osas märgitakse, et see asendab kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4.</P></NOTE> Kui nõukogu oleks kavatsenud muuta enne käibemaksudirektiivi kehtinud õiguslikku režiimi, oleks ta käibemaksudirektiivi artiklis 412 ära märkinud, et käibemaksudirektiivi artiklid 169–171 sisaldavad seni kehtinud õiguslikku režiimi muutvaid sätted.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Käibemaksudirektiivi põhjenduse 3 viimane lause.</P></NOTE> Nõukogu ei ole seda teinud.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Seetõttu ei tuleb hagi piirata Ühendkuningriigi pakutud ajavahemikuga.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas liikmesriikidel on kohustus tagastada käibemaks kolmandates riikides asuvatele isikutele, kes teevad finants- ja kindlustustehinguid?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Rikkumismenetluses on komisjoni kohustus tõendada, et liikmesriik on rikkunud aluslepingust tulenevaid kohustusi.</TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Seda tõendamiskohustust on käesolevas asjas raske täita, sest õigusnormi selget ja ühemõttelist sõnastust arvestades peavad selle õigusnormi teistsugusel viisil tõlgendamiseks olema erilised põhjused.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20080228">28. veebruari 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-263/06" PAGE.ECR="I-1077" YEAR="2008">C-263/06: Carboni e derivati (EKL 2008, lk I-1077</REF.DOC.ECR>, punkt 48); <DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-48/07" PAGE.ECR="I-10627" YEAR="2008">C-48/07: Les Vergers du Vieux Tauves (EKL 2008, lk I-10627</REF.DOC.ECR>, punkt 44).</P></NOTE></TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 sõnastus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 grammatiline tõlgendus ei luba tagastada käibemaksu kolmandates riikides asuvatele isikutele, kes teevad finants- ja kindlustustehinguid.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7203"?><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu tõlgendus ei tohiks minna liiga kaugele õigusnormi tegelikust sõnastusest. Kui normis on sõnaselgelt sätestatud, et see kehtib punktide a ja b suhtes, siis ei saa seda tõlgendada nii, et see kehtib ka punkti c suhtes, ilma et eemaldutaks selle sätte keelelisest tähendusest.</TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Samas ei pruugi grammatiline tõlgendus ja selge tähendus olla sünonüümid,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtujurist Mayras <DATE ISO="19800124">24. jaanuari 1980. aasta</DATE> ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="67/79" PAGE.ECR="535" YEAR="1980">67/79: Fellinger, milles kohtuotsus tehti <DATE ISO="19800228">28. veebruaril 1980</DATE> (EKL 1980, lk 535</REF.DOC.ECR>, lk 550).</P></NOTE> kuna sätte sõnasõnaline tähendus võib olla mitmeti mõistetav.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kui sätte sõnastus on mitmeti mõistetav või vastuoluline, võib Euroopa Kohus loobuda grammatilisest tõlgendusest sellise tõlgenduse kasuks, mis on rohkem kooskõlas kõnealuse õigusakti eesmärkidega.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Ühelt poolt ei ole kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõige 1 mitmeti mõistetav: nagu Ühendkuningriik märkis, viidatakse tekstis kahele kolmest kuuenda käibemaksudirektiivi punktist numbrite ja kirjatähtede abil, mis on sümbolid, mitte sõnad. Sellised sümbolid ei saa erinevalt sõnadest olla mitmeti mõistetavad, nii et esimesel pilgul ei ole vaja nende tähendust uurida.</TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Samas ei ole kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõige 1 ja käibemaksudirektiivi artikkel 169 omavahel kooskõlas.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seetõttu on vaja analüüsida käibemaksudirektiivi artikli 169 ja kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 eesmärke. Direktiivide põhjendustes ei viidata kõnealuste sätete eesmärkidele. Sellises olukorras on kasulik analüüsida nende sätete kujunemislugu ning ettevalmistavaid materjale.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 tõlgendus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 169 punkti c või kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 3 kehtestamise põhjused ei ole selgelt avaldatud üheski dokumendis. Siiski on mõned kommentaatorid väitnud, et mahaarvamise või tagasisaamise võimalus seati sisse, et tagada Euroopa Liidu finants- ja kindlustusteenuste pakkujatele võrdsed konkurentsitingimused rahvusvahelistel finantsturgudel, seades sisse võimaluse leevendada mõju, mida avaldab maksude kumuleerumine, st kaupade ja teenuste ostudes sisalduv tagastamatu varjatud sisendkäibemaks, mis koormab teenusepakkujate kulude struktuuri.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Henkow, O., <HT TYPE="ITALIC">Financial Activities in European VAT</HT>, Kluwer Law International, 2008, lk 286.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-7204"?><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Euroopa Liidus on finants- ja kindlustusteenused vabastatud käibemaksust,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 135 (endine kuuenda käibemaksudirektiivi artikkel 13).</P></NOTE> millest tuleneb, et ei tohiks olla õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kuna maksuvabade teenuste eest ei pea käibemaksu tasuma.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="19950406">6. aprilli 1995. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-4/94" PAGE.ECR="I-983" YEAR="1995">C-4/94: BLP (EKL 1995, lk I-983</REF.DOC.ECR>, punkt 28); vt ka <DATE ISO="19960926">26. septembri 1996. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-302/93" PAGE.ECR="I-4495" YEAR="1996">C-302/93: Debouche (EKL 1996, lk I-4495</REF.DOC.ECR>, punkt 16).</P></NOTE> Ilma mahaarvamise või vastava tagasisaamise võimaluseta oleksid Euroopa Liidus asuvad ning finants- ja kindlustustehinguid tegevad maksukohustuslased sunnitud enda kanda jätma mahaarvamatu sisendkäibemaksu, mis kaasneb väljaspool Euroopa Liitu asuvate klientidega tehtavate tehingutega. Kuna nad kannavad sisendkäibemaksu mahaarvamisvõimaluse puudumise suuremate kulude näol edasi oma klientidele, oleksid kõnealused Euroopa Liidu maksukohustuslased ebasoodsas konkurentsiolukorras võrreldes teiste õiguskordade maksukohustuslastega, kelle kulude struktuur ei sisalda varjatud käibemaksu.</TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seega näib, et mahaarvamise või tagasisaamise võimalus on soovitatav selleks, et säilitada Euroopa Liidu finantssektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.</TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>See poliitiline valik ei tähenda siiski seda, et samad võimalused tuleks anda ka kolmandate riikide isikutele, kes teevad finants- ja kindlustustehinguid.</TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Ehkki on tõsi, et kõikidel maksukohustuslastel, sealhulgas väljaspool Euroopa Liitu asuvatel, on võimalus saada maksutagastusi, kuna Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi kohaselt on maksukohustuslase määratlus kõikehõlmav,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Käibemaksudirektiivi artikkel 9.</P></NOTE> ei ole väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikutele antud tingimusteta õigust nõuda maksutagastust kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 3 alusel. Selle direktiivi artikli 17 lõige 4 lubas algselt liikmesriikidel tagasimaksest keelduda või kehtestada lisatingimusi väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikutele. Hiljem kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõiget 4 muudeti, lisades sellesse kõigepealt viite kaheksandale käibemaksudirektiivile ja seejärel ka kolmeteistkümnendale käibemaksudirektiivile. Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi kohaselt on maksutagastuse andmisel endiselt võimalik kehtestada teatavaid erandeid: liikmesriigid võivad seada maksu tagastamise sõltuvusse kolmandate riikide poolt kumuleeruvate käibemaksude osas antavatest võrreldavatest soodustustest<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõige 2.</P></NOTE> ning liikmesriigid võivad nõuda maksuesindaja määramist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõige 3.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv võeti vastu alles pärast nõukogus peetud pikki läbirääkimisi, mida tuli läbi viia eeskätt seetõttu, et ei suudetud kokku leppida kuludes, mille osas käibemaks tagastamisele ei kuulu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Terra, B. ja Kajus, J., <HT TYPE="ITALIC">A guide to the European VAT directive</HT>s, IBFD, 2004, 11.6.4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>The Thirteenth VAT Directive<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi põhjendustes on öeldud, et selle direktiivi<?PAGE NO="I-7205"?> eesmärk on tagada kaubandussuhete ühtlane areng väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikidega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi põhjendus 2.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi kohta tehtud ettepaneku põhjenduste kohaselt on selle direktiivi eesmärk samuti kõrvaldada väljaspool Euroopa Liitu asuvate ettevõtjate erinev kohtlemine liikmesriikide poolt, kuna sellised erinevused põhjustasid kaubavahetuse häireid Euroopa Liidu sees.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kolmeteistkümnenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord kohta tehtud ettepaneku (KOM(82) 443) põhjenduste punktid 3 ja 4.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Lisaks on kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi kohta tehtud ettepaneku põhjendustes sõnaselgelt viidatud enne kaheksanda käibemaksudirektiivi vastuvõtmist valitsenud olukorrale ja peetud läbirääkimistele.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Eelviidatud kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi kohta tehtud ettepaneku põhjenduste punkt 4.</P></NOTE> Nende kahe ettepaneku põhjenduste koosmõjust nähtub, et kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi eesmärk oli laiendada Euroopa Liidu ettevõtjatele ette nähtud kohtlemist ka väljaspool Euroopa Liitu asuvatele ettevõtjatele.</TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Selles suhtes ilmneb kaheksanda käibemaksudirektiivi ettevalmistavatest materjalidest, et kaheksandat käibemaksudirektiivi peeti kõigest esimeseks meetmeks, millega rakendatakse põhimõte, et käibemaks tagastatakse kõikidele mitteresidendist maksukohustuslastele, ning sellele pidid hiljem järgnema kolmandate riikide residendist isikute maksutagastuse probleemi lahendusettepanekud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mis sisaldab Euroopa Parlamendi arvamust seoses Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt nõukogule tehtud ettepanekuga kaheksanda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="039" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1979">EÜT 1979 C 39, lk 14</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Euroopa Parlamendi resolutsioon<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>), punkt 3<HT TYPE="ITALIC">.</HT></P></NOTE> Nimelt pidas Euroopa Parlament ka ühenduses ja sellest väljaspool asuvate maksukohustuslaste eristamist mitterahuldavaks, sest see tõi maksustamisel kaasa teatava kumuleerumise, mis on vastuolus käibemaksusüsteemi põhimõtetega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Eelviidatud Euroopa Parlamendi resolutsioon, punkt 4.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Nii käsitleti kolmeteistkümnendas käibemaksudirektiivis osaliselt samu probleeme kui kaheksandas käibemaksudirektiivis: liikmesriikide poolt kohaldatavatest erinevatest käibemaksu tagastamise reeglitest tulenevate Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse häirete vältimist.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Komisjoni hinnangul tähendab see, et neid kahte direktiivi tuleb tõlgendada ühtemoodi. Tema väite kohaselt ei ole võimalik, et finants- ja kindlustusteenused sisalduvad ühes direktiivis, kuid mitte teises.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>See, kas teise direktiivi samamoodi sõnastatud sätte tõlgenduse võib analoogia<?PAGE NO="I-7206"?> alusel üle kanda, tuleb otsustada kõnealuste kahe direktiivi eesmärke arvestades.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="19820209">9. veebruari 1982. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="270/80" PAGE.ECR="329" YEAR="1982">270/80: Polydor ja RSO Records (EKL 1982, lk 329</REF.DOC.ECR>, punktid 14–18). Vt hilisematest kohtuotsustest <DATE ISO="20091112">12. novembril 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-351/08" PAGE.ECR="I-10777" YEAR="2009">C-351/08: Grimme (EKL 2009, lk I-10777</REF.DOC.ECR>, punkt 29).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Hoolimata kaheksanda ja kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi osaliselt kattuvatest eesmärkidest, ei leia ma, et käesolevas kohtuasjas tuleks neid direktiive tõlgendada samamoodi, kuna kaheksas käibemaksudirektiiv puudutab Euroopa Liidus, ent kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv kolmandates riikides asuvaid maksukohustuslasi.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi hinnangul on põhjendatud see, et finants- ja kindlustustehinguid tegevaid maksukohustuslasi, kes kuuluvad kaheksanda käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse, koheldakse erinevalt nendest maksukohustuslastest, kes kuuluvad kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse, kuna aluslepingute võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtted kohalduvad esimesena nimetatud, mitte viimasena mainitud maksukohustuslastele.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Selline lähenemisviis on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb kõiki õigusnorme tõlgendada kõrgema tasandi õigusnormide kohaselt ning eelistada tuleb tõlgendust, mis on kooskõlas nende kõrgema tasandi õigusnormidega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="19831213">13. detsembri 1983. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="218/82" PAGE.ECR="4063" YEAR="1983">218/82: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (EKL 1983, lk 4063</REF.DOC.ECR>, punkt 15). Vt hilisematest kohtuotsustest <DATE ISO="20071004">4. oktoobri 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-457/05" PAGE.ECR="I-8075" YEAR="2007">C-457/05: Schutzverband der Spirituosen-Industrie (EKL 2007, lk I-8075</REF.DOC.ECR>, punkt 22).</P></NOTE> Nii võivad Euroopa Liidus asuvate maksukohustuslaste kohtlemisel olla teistsugused tulemused kui väljaspool Euroopa Liitu asuvate maksukohustuslaste kohtlemisel.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Asjaomastes ettevalmistavates materjalides ei mainita otsesõnu finants- ja kindlustusteenuste kohtlemist. Samas ei ole minu arvates tähtsusetu, et algses ettepanekus kaheksanda käibemaksudirektiivi kohta viidati üldiselt kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõikele 3, ent lõpuks vastu võetud direktiivis viidatakse ainult selle artikli punktidele a ja b. Sellest nähtub, et seadusandja otsustas kaalutletult finants- ja kindlustusteenused välja jätta, sest seda tagajärge pidi algset komisjoni ettepanekut muutes kindlasti märgatama.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Komisjon väidab käesolevas kohtuasjas, et punkti c väljajätmine kaheksandast käibemaksudirektiivist oli eksitus. Nad viitavad oma seisukoha toetuseks kaheksanda käibemaksudirektiivi kohta tehtud ettepaneku põhjendustele, kus komisjon selgitab, et punkti c kohaldamisalasse kuuluvaid olukordi hakkab tõenäoliselt hõlmama punkt a. Nüüd komisjon möönab, et see seisukoht on peaaegu kindlasti ekslik.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Mind ei veena argument, et väljajätmine oli eksitus. Isegi kui see oleks tõsi, ei oleks sellel minu arvates mingit õiguslikku tähtsust. Pean ebausutavaks, et sellist eksitust ei oleks parandatud nüüdseks, mil kaheksanda käibemaksudirektiivi koostamisest on möödunud kolm aastakümmet, eriti kuna nõukogu <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> direktiivis 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt<?PAGE NO="I-7207"?> [käibemaksudirektiivile] maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>direktiiv 2008/9<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>),<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="044" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="2008">ELT 2008 L 44, lk 23</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> mis jõustus 2008. aastal, ei ole seda väidetavat eksitust parandatud.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa minu hinnangul selgelt kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 eesmärgi ega seadusandliku kujunemisloo alusel järeldada, et selles sättes viidatakse käibemaksudirektiivi artikli 169 punktile c.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas on mõjuvaid põhjuseid kalduda kõrvale sõnasõnalisest tähendusest?</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Minu hinnangul saab komisjoni hagi rahuldada ainult juhul, kui ta suudab tõendada, et on olemas mõjuvad põhjused tõlgendada kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõiget 1 vastupidi selle sõnastusele. Leian, et niisugune tõlgendamine eeldab seda, et kolmeteistkümnendal käibemaksudirektiivil või käibemaksudirektiivi artikli 169 punktil c puudub tähendus või mõju, välja arvatud juhul, kui kolmeteistkümnendat käibemaksudirektiivi tõlgendatakse nii, et selles sisaldub vaikimisi viide nimetatud sättele.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Tõlgendust, mis on kooskõlas tõlgendatava teksti aluseks oleva põhimõttega, tuleb eelistada tõlgendusele, mis muudaks selle põhimõtte mittetõhusaks või tähendusetuks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><DATE ISO="19880204">4. veebruari 1988. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="157/86" PAGE.ECR="673" YEAR="1988">157/86: Murphy jt (EKL 1988, lk 673</REF.DOC.ECR>, punkt 10); <DATE ISO="19880922">22. septembri 1988. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="187/87" PAGE.ECR="5013" YEAR="1988">187/87: Land de Sarre jt (EKL 1988, lk 5013</REF.DOC.ECR>, punkt 19). Vt hilisematest kohtuotsustest <DATE ISO="20060309">9. märtsi 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-174/05" PAGE.ECR="I-2443" YEAR="2006">C-174/05: Zuid-Hollandse Milieufederatie ja Natuur en Milieu (EKL 2006, lk I-2443</REF.DOC.ECR>, punkt 20).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Samas ei kaotaks käesoleval juhul ei kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv ega käibemaksudirektiivi artikli 169 punkt c oma tähendust ega mõju, kui Euroopa Kohus jätaks kehtima kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 sõnasõnalise tähenduse: käibemaksudirektiivi artikli 169 punkt c kohalduks endiselt asjaomases liikmesriigis asuvatele isikutele ning kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv oleks endiselt kohaldatav maksutagastuste osas väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikutele, kelle suhtes kehtivad vahetult teised kaks käibemaksudirektiivi artikli 169 punkti.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Lisaks väidab komisjon, et kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv on pelgalt rakendusmeede ning normide vastuolu korral tuleb ülimuslikuna käsitada käibemaksudirektiivis sätestatud käibemaksu mahaarvamise ja tagasisaamise õigust.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklis 171 viidatakse sõnaselgelt kaheksandale ja kolmeteistkümnendale käibemaksudirektiivile kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>rakenduskorrale<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>. Selle alusel saab neid<?PAGE NO="I-7208"?> pidada käibemaksudirektiivi suhtes teisesteks õigusaktideks.</TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kuues ja kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv ning samuti ka käibemaksudirektiiv on loomulikult õigusnormide hierarhias võrdsed, kuna nad on kõik nõukogu direktiivid, mis on vastu võetud samade aluslepingu sätete alusel. Seega on välistatud nende vahel <HT TYPE="ITALIC">lex superior-</HT>põhimõtte kohaldamine. Nende direktiivide suhteline omavaheline normatiivne hierarhia erineb nende ja aluslepingute vahelisest hierarhiast.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Põhimõtteliselt tähendab see, et kolmeteistkümnendas käibemaksudirektiivis sisalduv rakenduskord võib erineda kuuenda käibemaksudirektiivi sätetest. On mõeldav, et seadusandja otsustab varasemat õigusakti rakendades jätta mõned selle sätted rakendamata ning teeb seeläbi rakendatavas aktis vaikimisi muudatuse või vähemalt jätab asjaomaste sätete rakendamise hilisemaks otsustamiseks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Tuleb lisada, et see on võimalik ainult sama normatiivse tasandi õigusaktide puhul. Hierarhiliselt madalamal normatiivsel tasandil paiknev Euroopa Liidu rakendusmeede või siseriiklik rakendus- või ülevõtmismeede ei või muuta rakendatava õigusakti normide tähendust ega reguleerimisala ulatust.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Mõistlik on siiski lähtuda eeldusest, et juhul, kui rakendava õigusakti sättel on tõlgendusruumi, peaks tõlgendades püüdma saavutada kooskõla algse õigusaktiga.</TXT></NP><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Nii ongi Euroopa Kohus leidnud, et kaheksanda direktiivi eesmärk ei ole seada kahtluse alla kuuenda direktiiviga rakendatud süsteemi, vaid ühtlustada käibemaksu tagastamise õigust, nagu on ette nähtud kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõikes 3.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Eespool 32. joonealuses märkuses viidatud otsus kohtuasjas Debouche, punkt 18; <DATE ISO="20070315">15. märtsi 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-35/05" PAGE.ECR="I-2425" YEAR="2007">C-35/05: Reemtsma Cigarettenfabriken (EKL 2007, lk I-2425</REF.DOC.ECR>, punkt 25).</P></NOTE> Sellest loogikast tulenevalt tuleb kaheksanda käibemaksudirektiivi artiklit 2 pidada kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõiget 3 kinnitavaks ning sama kehtib ka kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 puhul.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Järeldus selle kohta, kas on olemas kohustus tagastada käibemaks kolmandate riikide isikutele, kes teevad finants- ja kindlustustehinguid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Minu hinnangul puudub liikmesriikidel praeguses Euroopa Liidu õiguse arengufaasis iseenesest kohustus tagastada käibemaks käibemaksudirektiivi artikli 169 punktis c nimetatud maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole Euroopa Liidus.</TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Leian, et käibemaksusüsteemi erinevaid mahaarvamisi ja maksutagastusi puudutavad reeglid peegeldavad rahanduspoliitilisi valikud, mitte loogilisi või õiguslikke vajadusi. Näited ajaloost tõendavad, et seadusandja<?PAGE NO="I-7209"?> võib mõnikord käibemaksu valdkonnas teha seadusandlikke valikuid, mis on majanduslikust või maksupoliitika vaatenurgast ebajärjekindlad või isegi mittetoimivad.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Varem tuli käibemaksusüsteemiga manipuleerida peamiselt mahaarvamiste valdkonnas, et maksustamisel oleks võimalik vältida oluliselt kõrgemat maksumäära võrreldes sellega, mis kuuluks tasumisele kumuleeruva käibemaksu süsteemi alusel. Selline sekkumine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>puhtasse<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> käibemaksusüsteemi toimub veel tänapäevalgi. Näiteks seati sisse <HT TYPE="ITALIC">butoir</HT> ehk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>puhvrireegel<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>, mille kohaselt võib piirata mahaarvamise summat tasumisele kuuluva käibemaksu summaga ning näha ette ülejäägi ülekandmise järgmisesse perioodi. See reegel on endiselt lubatud vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 183 (endine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 18 lõige 4. Vt Terra, B., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Developments in VAT – the deduction of input tax<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>, <HT TYPE="ITALIC">VAT monitor</HT>, 7. osa, nr 2, märts/aprill 1996, lk 52.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Isegi kui komisjoni poolt ette pandud kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 tõlgendus sobiks maksupoliitika vaatenurgast praeguse käibemaksusüsteemiga paremini, ei ole selline tõlgendus kooskõlas kõnealuse sätte sõnastusega, eriti arvestades seda, et seadusandja on otsustanud teadlikult selle küsimuse reguleerimata jätta.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Nagu professor Kaarle Makkonen on väljendanud: seadusandja võib olla tujukas. Vt Makkonen, K., <HT TYPE="ITALIC">Zur Problematik der juridischen Entscheidung</HT>, <HT TYPE="ITALIC">Eine strukturanalytische Studie</HT>, Annales Universitatis Turkuensis Ser. B Humaniora 93, Turku 1965, lk 203.</P></NOTE> Seega tuleb see lünk parandada seadusandjal.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="19810709">9. juuli 1981. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="169/80" PAGE.ECR="1931" YEAR="1981">169/80: Gondrand ja Garancini (EKL 1981, lk 1931</REF.DOC.ECR>, punktid 16 ja 17). Vt ka selles kohtuasjas esitatud kohtujurist Slynni ettepaneku viimast punkti, lk 1949. Vt kõige hilisematest kohtuotsustest <DATE ISO="20090611">11. juuni 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-170/08" PAGE.ECR="I-5127" YEAR="2009">C-170/08: Nijemeisland (EKL 2009, lk I-5127</REF.DOC.ECR>, punkt 44).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>64.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi seisukoht põhineb tema poolt ülevõtmisele ja kohaldamisele kuuluva käibemaksudirektiivi sätte selgel ja ühemõttelisel sõnastusel. Õiguskindluse põhimõttega on vastuolus tõlgendus, mille kohaselt kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõige 1 viitab käibemaksudirektiivi artikli 169 punktile c, kui selline tõlgendus ei tulene kasutatud sõnastusest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="20091001">1. oktoobri 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-247/08" PAGE.ECR="I-9225" YEAR="2009">C-247/08: Gaz de France - Berliner Investissement (EKL 2009, lk I-9225</REF.DOC.ECR>, punkt 38). On huvitav märkida, et isegi hoolimata sellest, et nimetatud kohtuasjas käsitletavaid sätteid oli seadusandja hilisema direktiiviga muutnud, lükkas Euroopa Kohus tagasi tõlgenduse, mis põhines õigusakti eesmärkidel ja süsteemil, eelistades sätte sõnasõnalist tõlgendust.</P></NOTE> Ühendkuningriik võib tugineda õiguskindluse põhimõttele, mis on eriti oluline maksuõiguse valdkonnas, kus nii maksukohustuslased kui ka maksuhaldurid peavad toetuma oma seisukohtades Euroopa Liidu õigusakti sõnastusele.</TXT></NP><NP><NO.P>65.</NO.P><TXT>Pean komisjoni seisukohta problemaatiliseks ka põhiseaduslikkuse ja institutsionaalsest vaatenurgast. Kui ta tõepoolest leiab, et kaheksanda ja kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi tekstis on eksitusest tulenev lünk, siis ei ole mõistlik, et ta olukorra parandamiseks ei kasuta oma seadusandliku algatuse õigust. Ta käitub just vastupidiselt: kordab väidetavat eksimust oma ettepanekus uue direktiivi 2008/9 kohta ning samal ajal algatab rikkumismenetluse liikmesriigi vastu, kes tugineb asjaomase sätte sõnasõnalisele tähendusele.</TXT></NP><NP><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lõpuks tõstatab komisjon ka kaks praktilist probleemi, mis tekivad juhul, kui tõlgendada kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõiget 1 nii, et selles ei viidata käibemaksudirektiivi artikli 169 punktile c. Esiteks muutuks kaheksanda käibemaksudirektiivi tõlgendus ebakindlaks, kuna nii kaheksanda kui kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikkel 2 on sõnastatud sarnaselt, ning teiseks osutuks enamik liikmesriike kolmeteistkümnenda<?PAGE NO="I-7210"?> käibemaksudirektiivi rikkujateks, kuna nad praegu võimaldavad maksutagastusi isikutele, kelle asukoht ei ole Euroopa Liidus ning kes teevad käibemaksudirektiivi artikli 169 punktis c nimetatud tehinguid.</TXT></NP><NP><NO.P>67.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei saa kumbagi neist praktilistest kaalutlustest käsitada õiguspärase juriidilise põhjendusena selleks, et tõlgendada kolmeteistkümnenda käibemaksudirektiivi artikli 2 lõiget 1 nii, et selles viidatakse käibemaksudirektiivi artikli 169 punktile c.</TXT></NP><NP><NO.P>68.</NO.P><TXT>Lisaks võib sellised raskused ületada, kehtestades kohased õigusnormid, mis selgitavad tagasimakse õiguse ulatust selliste finants- ja kindlustustehinguid tegevate isikute puhul, kelle asukoht ei ole Euroopa Liidus, kui seda peetakse pärast käesoleva kohtuasja lahendamist vajalikuks.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>69.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes olen seisukohal, et komisjon ei ole suutnud tõendada, et Ühendkuningriik on rikkunud nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikleid 169–171 või nõukogu <DATE ISO="19861117">17. novembri 1986. aasta</DATE> kolmeteistkümnenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord artikli 2 lõiget 1. Teen seetõttu Euroopa Kohtule ettepaneku jätta hagi rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>