|
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 340/141 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1553,
29. aprill 2021,
tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0057/2021), |
|
A. |
arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on oluline veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava; |
1.
väljendab rahulolu selle üle, et kontrollikoda jõudis oma auditeerimistöö põhjal järeldusele, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) 31. detsembril 2019. aastal lõppenud aasta haldus- ja muude kulude maksed ei sisaldanud tervikuna olulisi vigu ning auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;
2.
tuletab meelde, et komitee eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks;
3.
olgugi et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ loetakse väikese riskiga rubriigiks, peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja 2019. aasta aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on küllaltki piiratud; nõuab, et selle peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on komitee jaoks väga suure või isegi kriitilise tähtsusega;
4.
märgib rahuloluga, et oma aruandes täheldas kontrollikoda, et ta ei leidnud komitee inimressursside ja hangetega seotud auditeeritud küsimustes olulisi puudusi;
5.
märgib, et 2019. aastal oli komitee eelarve 138 502 768 eurot (2018. aastal oli see 135 630 905 eurot ja 2017. aastal 133 807 338 eurot) ning eelarve täitmise määr oli 98,1 % (2018. aastal 98,7 % ja 2017. aastal 96,5 %);
6.
märgib, et komitee on oma eelarveprognoosides olnud tagasihoidlik ja järginud suures osas komisjoni suuniseid, milles soovitatakse kõigi töötasudega mitteseotud kulude nominaalset külmutamist; märgib, et aastatel 2016–2020 oli komitee eelarve nominaalne kasv 9,2 % ja reaalväärtuses kasvas eelarve 1,9 %;
7.
kinnitab, et liikmete reisi- ja päevarahade lõplikud assigneeringud olid 20 383 977 eurot (2018. aastal 20 247 625 eurot ja 2017. aastal 19 819 612 eurot), mis on võrreldes eelnevate aastatega stabiilne ega tekita erilist muret; palub siiski, et komitee kasutaks rohkem uusi tehnoloogiaid ja töömeetodeid ning kasutaks võimalikult ulatuslikult videokonverentse;
8.
väljendab sügavat muret Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtumi pärast, mis on seotud komitee ühe liikme vastuoluliste reisideklaratsioonidega kokku ligikaudu 91 000 euro ulatuses; märgib, et alusetult makstud summad on tagasi nõutud; peab kahetsusväärseks, et varasemas käitumisjuhendis ei nähtud ette petturitest liikmete ranget süüdimõistmist ega nende tegevuse peatamist; nõuab tungivalt, et komitee kasutaks kõiki muudetud käitumisjuhendis ette nähtud vahendeid, et võtta ulatuslikke meetmeid selliste pettuste ärahoidmiseks; märgib, et on tehtud ettepanekuid liikmete reisi- ja elamiskulude hüvitamise praeguse raamistikus täiustamiseks (näiteks kulude hüvitamistaotluste esitamise üldine tähtaeg kuus nädalat, et lühendada hüvitamise aega, millega väheneks ka nendel eelarveridadel assigneeringute ülekandmine järgmisse eelarveaastasse); nõuab siiski reisideklaratsioonidega seotud juhtumite pigem hoolikat ja ettevaatlikku kui kiiret käsitlemist; märgib, et ei ole teada, kui paljud pettusejuhtumid jäävad avastamata; rõhutab, et ajaline surve ei tohiks kahjustada hüvitamistaotluste nõuetekohast ja põhjalikku hindamist; reisideklaratsioonidega seotud pettuste suurema avastamismäära saavutamiseks nõuab komitee siseauditi käigus kontrollitavasse valimisse võetavate reisideklaratsioonide arvu suurendamist;
9.
tuletab meelde 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kommentaari ülepaisutatud eelarveprognooside vältimise kohta; märgib siiski, et assigneeringute edasikandmine on peamiselt seotud hoonete ja andmetöötluse eelarveridadega ning see on tingitud varasemast tasumata arvete kuhjumisest nendel eelarveridadel; märgib, et institutsiooni liikmete ja volitatud esindajate / liikmete reisi- ja päevarahadega seotud eelarveridadel edasi kantud summa oli vajalik selleks, et käsitleda liikmete hilinenud kulude hüvitamise nõudeid;
10.
väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aastast 2019. aastasse ülekantud assigneeringute täitmise määr oli 82,1 %, samas kui 2017. aastast 2018. aastasse ülekantud assigneeringute osas oli see 77,5 %;
11.
rõhutab asjaolu, et komitee toetab ühistranspordilahendusi ja soodustab odavlennureiside kasutamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee nõuab oma reisibüroolt (mis pakub teenuseid ka Euroopa Parlamendile), et ta kaupleks lennuettevõtjatelt eritariife ja pakuks komiteelt hüvitise saajatele süstemaatiliselt nende reiside jaoks sobivaid kulutõhusaid alternatiive;
12.
märgib, et komitee kuulutas 2018. aasta oktoobris välja hankemenetluse, et analüüsida praegust komitee liikmete, volitatud esindajate ja ekspertide kulude hüvitamise korda ning teha ettepanekuid selle parandamiseks; palub komiteel esitada teavet selle analüüsi tulemustest, eelkõige praeguse reisi- ja hüvitamiskorra täiustamise võimalustest, sealhulgas võimalikest eri stsenaariumitest; võtab teadmiseks rakendamise viivitused, mis on tingitud COVID-19 kriisist;
13.
peab kahetsusväärseks, et komitee juhatus võttis 2020. aastal vastu otsuse, millega lubati hüvitada kaugosalemisega seotud kulud juhul, kui liikmel ei olnud COVID-19-ga seotud probleemide tõttu võimalik Brüsselisse sõita; kutsub komiteed üles seda otsust tagasi võtma, kuna see ei ole proportsionaalne tegelike osalemiskuludega, on märkimisväärne kulu liidu eelarve jaoks ja kahjustab komitee mainet; palub komiteel esitada aruanne selle otsuse finantsmõju kohta koos otsust puudutava konkreetse ja üksikasjaliku teabega ja sellise kulude hüvitamise põhjendustega; palub komiteel uurida uusi tasustamisviise, et tagada liikmetele õiglane ja proportsionaalne tasu, mille aluseks ei oleks eeskätt sõidukulud ning mis ei sõltuks üksnes liikmete füüsilisest kohalolekust Brüsselis;
14.
rõhutab komitee rolli tähtsust, kuid väljendab muret selle töö mõju pärast;
15.
märgib, kui oluline on poliitiline dialoog komitee ja Euroopa Parlamendi vahel selle tagamiseks, et komitee saaks anda parlamendi töösse sisuka panuse, ning kordab sellega seoses oma nõudmist tugevdada jätkuvalt komitee ja parlamendi vahelist poliitilist koostööd;
Digitaliseerimine, küberturvalisus, julgeolek
|
16. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee järgis parlamendi hiljutistes resolutsioonides esitatud soovitust taotleda IT-kulude eelarveosa suurendamist (4,5 %-ni kogu eelarvest, võrreldes 2018. aasta 3 %-ga); märgib, et pikas perspektiivis peaks 4,5 % ideaalis tõusma 6 %-ni, mis võimaldaks digitaalse strateegia sujuvat rakendamist ettenähtud aja jooksul ning võimaldaks komiteel tasa teha oma mahajäämuse teistest liidu organitest; väljendab heameelt asjaolu üle, et IT-projektidele, teenustele ja seadmetele eraldatud assigneeringute kogusumma suurenes 2018. aastaga võrreldes 13,2 % ja et see positiivne suundumus on jätkunud ka 2020. aastal; |
|
17. |
on teadlik, et 2019. aasta juunis võttis komitee juhatus vastu digistrateegia, milles esitati visioon komitee IT-keskkonnast ja tuvastati peamised IT-ga seotud probleemid; väljendab heameelt järgmiste tulemuste üle: liikmete portaali moodul paberivabade koosolekute toetamiseks, uue back office-rakenduse väljatöötamine muudatusettepanekute käsitlemiseks ning paberivabade töövoogude ja menetluste jaoks, eelkõige finantsjuhtimises; kiidab heaks siiani tehtud töö digitaalse töökoha projektiga, mis hõlmab lõppkasutaja keskkonna ja selle aluseks oleva digitaalse taristu ümberkujundamist; märgib, et 2019. aastal täiendati bürooautomaatikat, posti ja ühendatud sidelahendusi; |
|
18. |
väljendab heameelt selle üle, et komitee kasutab võimaluse korral alati tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara; võtab teadmiseks, et 2019. aastal lisati tarkvarapakettide inventarinimestikku 39 avatud lähtekoodiga tarkvararakendust; |
|
19. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et IT-turvaametnik jätkas 2019. aastal aktiivselt töötajate küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamist, sealhulgas korraldas IT-juhtkomitee infotunni ja valdkondlikud infotunnid üksikute osakondade tasandil; märgib, et 2019. aastal käivitati veel kaks küberturbeprojekti; julgustab komiteed jätkama tihedat koostööd teiste komiteedega, eriti Regioonide Komiteega, et arendada edasi sünergiat; |
|
20. |
väljendab heameelt institutsioonidevahelise küberkoostöö üle, mille käigus komitee sai abi ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegelevalt rühmalt, näiteks seoses tööalase täiendkoolitusega, mis käsitles pilvandmetöötluse turvet ja küberohtude alast luureteavet liidu organite vastu suunatud rünnakute puhul; märgib, et paljud digitaliseerimisprojektid on seotud inimressursside ja finantsprotsesside digitaliseerimisega, mille puhul komitee kasutab komisjoni pakutavaid süsteeme SYSPER ja ABAC; palub komiteel kaaluda võimalust pidada komisjoniga läbirääkimisi paremate tingimuste saamiseks, et tõhustada rakenduste jagamist ja muuta see majanduslikult soodsaks; |
|
21. |
soovitab komiteel järgida Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonidel alustada Microsoftiga läbirääkimisi 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu muutmiseks, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida kontrolli puudumist ja seotust ainult ühe müüjaga ning tagada isikuandmete kaitse; |
|
22. |
juhib tähelepanu kõigile sellistele julgeolekuga seotud algatustele nagu spetsiaalne koolitusprogramm kuritegevusega seotud ja terrorismiohtude vastu võitlemiseks, koostöö Euroopa Parlamendiga seoses julgestusalaste erikoolitustega, turvaintsidentide uurimine ja välistöövõtjate personali suhtes julgeolekukontrolli taaskäivitamine koos teiste ELi organitega; võtab teadmiseks kogu julgeoleku ja selle ülesehitamisega seotud töö, mille peamine eesmärk on tõsta julgeoleku taset ning liikmetele, töötajatele ja külastajatele pakutava teenuse taset; |
|
23. |
tunneb heameelt selle üle, et komitee on rakendanud mitmeid meetmeid, et tagada hoonetele piisavad turvastandardid, näiteks paigaldanud uued juurdepääsukontrolli seadmed; märgib, et asjaomased turvastandardid on jõudnud Euroopa Parlamendi ja komisjoni standarditega samale tasemele; |
Hooned
|
24. |
märgib, et pärast hoonete B68 ja TRE74 vahetamist VMA hoone vastu tuleb leida täiendavad kontoripinnad 200 töötajale; märgib, et komitee juhatus ja Regioonide Komitee juhatus volitasid 2020. aasta veebruaris oma peasekretäre alustama läbirääkimisi Euroopa välisteenistusega niisuguse lepingu sõlmimiseks, mis võimaldaks neil kahel komiteel võtta 2021. aasta algusest üle Belliard 100 hoone rendilepingu; väljendab heameelt asjaolu üle, et sellest arengust on teavitatud personalikomiteed ja töötajaid üldiselt; |
|
25. |
võtab teadmiseks asjaolu, et VMA hoone vastab täielikult kõikidele asbesti kasutamisega seotud regulatiivsetele nõuetele ja et sellele väljastati 2019. aasta septembris asbesti ohutussertifikaat; väljendab muret töötajate tervise ja asbesti esinemise pärast VMA hoones, kuigi asbesti ohutussertifikaadi kohaselt ei kujuta see hoone kasutajatele mingit ohtu; väljendab heameelt selle üle, et sisevõrgus on avaldatud kogu asjakohane teave asbesti kohta komitee hoonetes, näiteks asbestipoliitika, asbesti ohutussertifikaadid ja asbesti inventariandmik; märgib, et VMA hoone renoveerimistöid on kavas alustada 2021. aastal; |
|
26. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et VMA ühine töörühm määras kindlaks ruumide edaspidise jaotamise juhtpõhimõtted ning objektiivsed parameetrid kõikide talituste ja üksuste võrdseks kohtlemiseks; märgib, et töötajate esindajad olid kaasatud ja et töötajaid on korrapäraselt eri kanalite kaudu teavitatud ning nendega konsulteeritakse ja nad kaasatakse edasisse etappi, mis on seotud ruumilahenduse üksikasjaliku kavandamise ja asjaomaste talituste jaoks individuaalsete tööruumide määramisega; |
Keskkonnamõõde
|
27. |
palub komiteel töötada välja üldine kestlikkuse kava; õnnitleb komiteed jätkuvate jõupingutuste eest keskkonnajuhtimissüsteemi raames seoses väikese CO2-jalajälje ning plast-, toidu- ja paberijäätmete vähendamisega; nõustub, et CO2-jalajälje vähendamine on üks lähiaastate olulisemaid eesmärke; kutsub komiteed üles pöörama nõuetekohast tähelepanu oma elektrienergia allikate jaotusele ning õhutab hankima tuule-, päikese-, bio- ja hüdroelektrijaamades toodetud elektrienergiat; õhutab komiteed osalema seonduvates projektides koos teiste liidu asutustega ja töötama komitee jaoks välja põhjaliku tegevuskava Euroopa rohelises kokkuleppes esitletud põhimõtete ja soovituste elluviimiseks, üldise eesmärgiga muutuda aastaks 2030 kliimaneutraalseks; |
Institutsioonidevaheline koostöö
|
28. |
on teadlik Euroopa Parlamendi ja komitee vahel 2019. aastal sõlmitud uuest teenustaseme kokkuleppest, mis lubab komiteel kasutada parlamendi tõlkide teenuseid (mille eest tasutakse) iga kord, kui komitee kasutab parlamendi ruume oma koosolekute pidamiseks, ja aeg-ajalt ka komitee enda ruumides toimuvateks koosolekuteks; tunnistab, et see kokkulepe aitab optimeerida parlamendi tõlkide kasutamist; tunnustab Euroopa Parlamendi, komitee ja Regioonide Komitee vahel sõlmitud kehtivaid koostöökokkuleppeid; kutsub komiteed üles selgitama välja täiendavad säästu- ja sünergiavõimalused ja muud valdkonnad, kus saaks tugifunktsioone jagada; on teadlik nii komitee kui ka Regioonide Komitee taotlustest järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kehtivat koostöökokkulepet, nii et mõlemale komiteele hüvitataks Euroopa Parlamenti üle viidud ametikohad; |
|
29. |
tuletab meelde, et 5. veebruaril 2014. aastal sõlmitud Euroopa Parlamendi ja komitee vaheline koostöökokkulepe näeb ette tõlkeressursi kaotamise hüvitamise, eraldades nii komiteele kui ka Regioonide Komiteele täiendavad rahasummad; märgib, et välistõlkeks on ette nähtud 2 miljonit eurot koos võimalusega kasutada potentsiaalset ülejääki edasise poliitilise töö jaoks, ja lisanduva poliitilise töö tarvis eraldati veel 1,1 miljonit eurot; märgib, et ümberpaigutamised toimusid 2015. ja 2016. aastal ning vähendamine tehti juba lepitusmenetluse käigus 2017. aastal; märgib, et 36 ametikoha ümberpaigutamisega seotud kokkuhoid aastas on hinnanguliselt 3,42 miljonit eurot; palub Euroopa Parlamendil, komiteel ja Regioonide Komiteel anda parlamendi eelarvekomisjonile ühiselt aru kokkuleppe käimasoleva läbivaatamise kohta; tunnistab, et kokkulepe võimaldab Euroopa Parlamendile, komiteele ja Regioonide Komiteele rohkem paindlikkust, mis tuleb neile kasuks; märgib, et osa sellest paindlikkusest seisneb kasutamata vahendite ümberjaotamises teistesse poliitikavaldkondadesse; |
|
30. |
nõustub vajadusega tõhustada veelgi poliitilist koostööd seoses iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide koostamisega ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooniga õigusalaste prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammi jälgimise kohta; soovitab komiteel esitada konkreetsed ettepanekud teabevahetuse parandamiseks komitee ja parlamendi raportööride tasandil, et töötada välja poliitilise koostöö senisest süstemaatilisem käsitlus; |
|
31. |
märgib, et komitee ja Regioonide Komitee sisseostetud tõlketeenuse kogumaksumus oli 2019. aastal 6 043 592 eurot, millest komitee osa oli 3 550 762 eurot, ja et asutusesisese tõlke kogukulu oleks olnud 8 781 075 eurot, sellest komitee osa 5 159 101 eurot; |
|
32. |
õhutab komiteed liituma liidu läbipaistvusregistriga teenusetaseme kokkuleppe alusel, et suurendada lobitöö läbipaistvust; tunnustab komitee ning muude liidu institutsioonide ja organite vahelist teenusetaseme kokkulepete alusel tehtavat institutsioonidevahelist koostööd, näiteks koostööd komisjoniga, et veelgi optimeerida inimressursside, finantsvaldkonna, IT ja teiste haldusvaldkondade protsesse; soovib saada teavet selle kohta, kas enne iga kokkuleppe sõlmimist tehakse tasuvusanalüüs; |
|
33. |
väljendab heameelt komitee ja Regioonide Komitee vahelise hea haldusalase koostöö üle, mis toob kaasa märkimisväärse sünergilise toime ja mastaabisäästu; märgib, et praegust halduskokkulepet on pikendatud 2021. aasta juuni lõpuni; märgib, et seni pole rakendatud kokkuleppe kahte punkti – need on ametikohtade tasakaalustatum jaotus ühistalitustes, mis on praegu Regioonide Komitee kasuks, ja ruumide võrdne jaotus (komiteel oli 53 % ja Regioonide Komiteel 47 % büroopindadest); väljendab heameelt selle üle, et halduskokkuleppe pikendamisega seotud läbirääkimiste eesmärk on tõhususe edasine suurendamine ja kokkuhoiuvõimaluste leidmine; |
|
34. |
palub komiteel esitada talle teavet haldusprotsesside igasuguse tõhustamise kohta, mis näib pidevalt suureneva töökoormuse ja maailmas toimuvate kiirete muutuste tõttu olevat hädavajalik; kinnitab käimasolevate reformide vajalikkust, et tagada komitee hea ettevalmistus tulevaste probleemidega tegelemiseks; |
Suhtlus
|
35. |
tunnistab, et 2019. aastal tegi komitee erilisi jõupingutusi parlamendi toetamisel Euroopa Parlamendi valimiste reklaamimisel, osaledes institutsioonidevahelises kampaanias, sealhulgas mitu kuud kestnud sotsiaalmeedia kampaanias (ligi 17 000 kaasatust, nimelt meeldimised, kommentaarid ja säutsu edastamised ning üldine osalejate arv 18,4 miljonit inimest); nõustub, et komitee sihtrühmadega tehtavat poliitilist tööd ei saa mõõta üksnes arvuliste näitajatega ning et komitee saavutab selle nii oma lepingupõhise nõustamisfunktsiooni kaudu kui ka kohaliku teavitustegevuse kaudu, mille eesmärk on suurendada kodanikuühiskonna teadlikkust komitee tööst ja selle rollist liidu otsustusprotsessis; |
|
36. |
märgib, et 2019. aasta lõpus oli komitee peamisel Twitteri kontol 43 300 jälgijat ja tema Facebooki põhikontol 32 600 jälgijat; märgib, et komitee sotsiaalmeedia kontodest on kõige kiirema kasvuga LinkedIn, kus 2019. aastal kasvas jälgijate arv 54 % võrra, jõudes 2019. aasta lõpuks 14 500 jälgijani; märgib, et sellise suhtluskanalite kombinatsiooni abil saavutab komitee hästi tasakaalustatud jälgijatekogumi; |
|
37. |
tunneb heameelt komitee püüete üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja töökultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks, näiteks muutes intraneti ja veebisaidi nägemispuudega inimestele digitaalselt juurdepääsetavaks; palub järelmeetmeid asjakohase sertifikaadi saamiseks selle kohta, et puuetega inimestel on võrdne juurdepääs komitee veebisaidile; |
|
38. |
märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide ja asutuste veebisaidid kättesaadavaks mis tahes puuetega inimestele, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega seotud organisatsioonid; |
Sisemine juhtimine, sisekontroll, finantsvaldkond
|
39. |
väljendab heameelt komitee kriisiohjamise ja talitluspidevusega seotud püüdluste üle luua veebisait, kus on kogu talitluspidevuse toiminguteks vajalik teave, sealhulgas ajakohastatud kriisiohjamise ja talitluspidevuse haldamise dokumendid ning eri sekkumisrühmade ajakohastatud kirjeldus, nende koosseis ja nende roll; rõhutab, et 2019. aasta septembris toimus liikmete repatrieerimisrühma esimene täieulatuslik õppus, mis põhines neljal stsenaariumil, ja et õppuse järelduste suhtes võetakse süstemaatiliselt järelmeetmeid; |
|
40. |
märgib murega, et komitee aasta kogueelarve suurenes 108 000 000 eurolt 2006. aastal enam kui 138 000 000 euroni 2019. aastal, samas kui komitee koostatud arvamuste ja aruannete koguarv märkimisväärselt vähenes (2006. aasta 215 arvamuselt ja aruandelt 2019. aasta 127 arvamusele ja aruandele); mõistab, et esitatud arvamuste arvu vähenemist võib seostada valimistsükliga, kuid on mures arvamuse keskmise maksumuse suurenemise pärast (1,1 miljonit eurot 2019. aastal võrreldes 630 000 euroga 2018. aastal) ning väljendab muret aruandlustöö sisseostmise pärast välistelt ettevõtetelt; märgib murega, et 127 arvamusest ja aruandest olid ainult 55 omaalgatuslikud arvamused; |
|
41. |
märgib, et 2019. aastal sai komitee enim konsulteeritud arvamus (plokiahela ja hajusraamatu tehnoloogia kohta) kõigest 2 500 saidikülastust, ning ülejäänud viis enim loetud arvamust jõudsid vaid 1 000 –2 000 saidikülastuseni; õhutab komiteed püüdma oma arvamusi laiemalt levitada; |
|
42. |
märgib, et 2019. aasta tegevusaruandes antakse vaid üldine ülevaade komitee tegevusest ilma tema töö põhjalikuma kvalitatiivse ja kvantitatiivse hindamiseta; kutsub komiteed üles lisama oma iga-aastasesse tegevusaruandesse muid peamisi tulemusnäitajaid, näiteks komitee arvamustes esitatud soovituste liidu õigusaktides rakendamise määra, et oleks võimalik komitee töö mõju hinnata; |
|
43. |
palub komiteel ratsionaliseerida oma sisestruktuuri ja korraldada ümber oma struktuuride pädevusvaldkonnad, nagu on märgitud 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmetes, sealhulgas selgitada selle protsessiga seonduvaid kokkuhoiuvõimalusi; võtab teadmiseks juhatuse tegevuse kuueliikmelise ajutise töörühma moodustamiseks, et koostada põhjalik ülevaade selle kohta, kuidas ratsionaliseerida komitee tööstruktuure ja -organeid, sealhulgas sektsioonide ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni pädevusvaldkondi; palub juhatusel laiendada ühtlustamist kõigile olemasolevatele organitele ja Euroopa Parlamendile tulemustest aru anda; |
|
44. |
tunnistab, et komitee on kõigi oma haldusalade jaoks välja töötanud palju võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, millest mõned mõõdavad tulemuslikkuse taset (nt maksete tegemise aeg), teised aga tootmistaset (nt tootmismaht); palub, et komitee esitaks lisaks nendele väga üksikasjalikele andmetele järgmises aasta tegevusaruandes ka konsolideeritud kujul oma peamised eesmärgid ja saavutatud tulemused; |
|
45. |
märgib, et 2019. aastal hinnati vastavust sisekontrollistandarditele, ning see oli 2018. aastaga võrreldes paranenud; märgib siiski, et kõiki standardeid ei järgitud täielikult, ja määrati kindlaks järelmeetmed; märgib, et kaks järelmeedet, nimelt tundlike toimingute ametlik hindamine ja mitmeaastase sisekommunikatsioonistrateegia rakendamine lükati edasi 2020. aastasse; tuletab komiteele meelde kontrollikoja aruandes esitatud soovitust rakendada tundlike ülesannetega tegelemise poliitikat; võtab teadmiseks komitee vastused, milles selgitatakse kavandatud samme ja asjaolu, et 2020. aasta esimesel poolaastal alustati ettevalmistavate tegevustega; märgib, et komitee teatas, et uus poliitika peaks hakkama toimima 2021. aastaks; nõuab, et komitee esitaks Euroopa Parlamendile selle uue poliitika üksikasjaliku kirjelduse koos tundlike funktsioonide määratlustega, ja selle rakendamise hetkeseisu; |
|
46. |
märgib, et komitee rakendas eelnimetatud tegevuse suhtes kolmandat järelmeedet, mis seisnes protsesside ja menetluste ühtlustamises direktoraatide ja üksuste vahel; kutsub komiteed üles looma kirjaliku dokumentatsiooni ühtlustamiseks protsesside ja menetluste keskregistri; kordab, et see lähenemisviis aitab tõhustada olemasolevate protsesside ja menetluste järgimist, ning toetab komitee kõikide põhitegevuste hõlmamist protsesside või menetlusega; |
|
47. |
märgib, et 2019. aastal viis siseauditi talitus lõpule kaks auditit, ühe institutsioonilistest tähtaegadest kinnipidamise kohta ja teise suulise tõlke kohta; märgib, et seoses esimese auditiga rakendab komitee praegu tegevuskavas sätestatud haldusmeetmeid, näiteks kehtestab komitee kasutatavates dokumentides institutsioonilised tähtajad, et komitee saaks oma tööd paremini korraldada, ja koostab järjepidevalt statistikat komitee tähtaegadest kinnipidamise kohta; tunneb heameelt komitee jätkuvate püüete üle paremini panustada liidu õigusloome protsessi; võtab teadmiseks suulise tõlke auditi tähtsuse, kuna see on liidu otsustusprotsessi oluline osa nii märkimisväärse eelarvekärpe kui ka suulise tõlke kulude kasvu tõttu, mida iseloomustab asjaolu, et praegu saab komitee endale lubada suulist tõlget ainult umbes 75 % ulatuses sellest, mida ta sai endale lubada 2014. aastal; märgib, et selle tegevusauditi eesmärk oli uurida protseduure, eelkõige seda, kas kulusid saab kokku hoida, ilma et see kahjustaks pakutava tõlke kogust ja kvaliteeti; märgib, et valitud juhtumite analüüs näitas, et suulise tõlke teenuse osutamise protseduurid toimisid hästi ja et suulist tõlget tehti taotluse alusel; märgib, et lõppkasutajad on üldiselt väga rahul; märgib, et praegu rakendatakse kokkulepitud tegevuskava, mis hõlmab kulude kokkuhoiu potentsiaaliga valdkondade jätkuvat kindlaksmääramist; |
|
48. |
märgib, et 2019. aasta tööprogrammis oli kavandatud eetika ja tööheaolu audit, kuid see lükati edasi 2020. aasta tööprogrammi; märgib, et audit algas 2019. aastal, kuid selle käsitlust muudeti pärast seda, kui kontrollikoda avaldas 19. juulil 2019. aastal eetikat käsitleva eriaruande; märgib, et siseauditi talitus kavatseb komitees loodud eetikaraamistiku hindamisel järgida kontrollikoja valitud käsitlust; soovitab siseauditi talitusel lisada auditisse ka praegu reformitava eetikaraamistiku rakendamise; |
|
49. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et komiteele 2019. aastal laekunud arvetest olid 11 500 (79 %) elektroonilised, mis on kooskõlas direktiivi 2014/55/EL (1) sätetega; avaldab komiteele tunnustust selle eest, et 2019. aastal kasutas ta kõigist liidu organitest e-arveid kõige rohkem, seda nii absoluut- kui suhtarvudes; |
|
50. |
rõhutab, et 2019. aastal ajakohastas riigihangete osakond kirjalikke juhiseid ja vorme ning pakkus jätkuvalt kõikidele asjaomastele finantsjuhtimises osalejatele suuniseid ja nõu; väljendab heameelt, et vormide kasutamine koos ekspertide juhistega on hankemenetluste kvaliteeti oluliselt tõstnud ja vähendanud eelkontrollide käigus avastatud vigu; tunnistab, et kontrollide tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks teeb komitee kontrolliosakond tihedat koostööd riigihangete osakonnaga; |
Inimressursid
|
51. |
märgib, et ametikohtade loetelus on 2019. aastal märgitud 668 ametikohta, sama palju kui 2018. aastal; märgib, et personali hulgas ei ole muutusi ja et 31. detsembril 2019. aastal oli töötajaid (ametnikud, ajutised teenistujad, lepingulised töötajad, lähetatud riiklikud eksperdid ja meditsiiniline nõustaja) kokku 702 inimest (2018. aastal 705); |
|
52. |
on teadlik, et komitee rakendab jätkuvalt võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse tegevuskava aastateks 2017–2020; märgib, et komitee juhtivtöötajate soolise tasakaalu osas saavutati pariteet juba 2018. aastal ja see on jäänud suhteliselt stabiilseks; peab kahetsusväärseks, et see suundumus ei kajastu komitee uues poliitilises juhtkonnas, kus seitsmest sektsiooni esimehest on ainult üks ja kolmest rühma esimehest ei ole ükski naissoost, eriti kui samas on komitees selle ametiajal 2020.–2025. aastal kõige rohkem uusi ja naissoost liikmeid alates 2010. aastast; väljendab heameelt mitmekesisuse nimel korraldatud teadlikkuse tõstmise ürituste, näiteks konverentsi „Ühinenud mitmekesisuses“ üle, mis käsitleb suhtlemist mitmekultuurilises keskkonnas ja mille eesmärk on mitmekesisust arvestades edendada töötajate vahelisi lugupidavaid suhteid; väljendab eelkõige heameelt puuetega seotud konkreetsete tegevuste ja meetmete üle; soovitab siiski komiteel kehtestada ka konkreetsed meetmed, näiteks soolise võrdõiguslikkuse alase koolituse, et vältida valikukomisjonide liikmete alateadlikku erapoolikust; |
|
53. |
märgib geograafilise tasakaalustatuse mõningast paranemist võrreldes 2018. aastaga, kusjuures 19 % praegustest komitee juhtidest on pärit liikmesriikidest, kes liitusid liiduga pärast 2004. aastat (2017. aastal oli neid 16 % ja 2018. aastal 18,5 %); märgib murega teatavate rahvuste liiga suurt osakaalu komitee töötajate hulgas; nõuab tungivalt, et komitee töötaks välja konkreetsed meetmed sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks; kutsub komiteed üles jätkuvalt võtma samme saavutamaks oma töötajaskonna geograafiline tasakaalustatus, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, sealhulgas juhtkonna tasandil, nagu nõutakse juhatuse kodukorra artiklis 4; |
|
54. |
palub komiteel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse tegevuskava konkreetsetest saavutustest, eelkõige mitmekesisuse tugevdamiseks võetud meetmete tulemustest ja sellest, kuidas muuta komitee puuetega inimeste jaoks kaasavamaks töökohaks; |
|
55. |
peab kiiduväärseks, et pärast 2019. aastal tehtud põhjalikku analüüsi viidi lõpule spetsialiseeritud ametikohtade (ametikohad, mida liikuvuskava ei hõlma) registri loomine ja et sellist loetelu varem ei olnud; märgib, et kõigi eranditega spetsialiseeritud ametikohtade lõplik loetelu tehti teatavaks kõikidele töötajatele ja loetelu hõlmab nii komitee õigustalituse juhatajat kui ka kõiki juriste; |
|
56. |
võtab teadmiseks heaolu valdkonnas võetud meetmed, näiteks uute töötajate mentorlussüsteemi taaskäivitamise osana psühhosotsiaalsete riskide juhtimise ennetavast käsitlusest; võtab teadmiseks parimate tavade vahetamise selle süsteemi pidevaks täiustamiseks; võtab teadmiseks kaugtöötajatele suuremat paindlikkust võimaldavate kaugtöö reeglite ulatusliku ajakohastamise; soovitab komiteel paindliku töökorralduse täielikuks rakendamiseks kaitsta töötajate õigust mitte olla kättesaadav; |
|
57. |
võtab rahuloluga teadmiseks pikaajalise haiguspuhkusega seotud meetmed, eelkõige need, mille eesmärk on hõlbustada tööle naasmist; |
|
58. |
väljendab tõsist muret üldsuse ärevuse pärast, mis on tingitud teatavast komitee kasutatavast värbamiskorrast; palub komiteel koostada selged sisesuunised vabade ametikohtade väljakuulutamise kohta ja selgelt määratleda asutuse huvid töötajate ajutise ümberpaigutamise korral; rõhutab, kui tähtis on kogu värbamismenetluse vältel (kuulutamine, valimine, ametisse nimetamine ja ametikohale määramine) rangelt tagada eranditult iga etapi täielik läbipaistvus, nagu on sätestatud komitee kodukorras ja personalieeskirjades, et vältida maineriske mitte ainult komitee, vaid kõigi liidu üksuste jaoks; |
|
59. |
märgib, et 2019. aastal tegutsesid komitees 54 pikaajalist praktikanti, kes said komiteelt igakuist toimetulekutoetust, 15 lühiajalist praktikanti, kes ei saanud komiteelt toetust, ja üks praktikant, kes sai toetust väliselt avalik-õiguslikult asutuselt; soovitab komiteel maksta piisavat toetust ka lühiajalistele praktikantidele, välja arvatud juhul, kui nad saavad makseid muudest allikatest; |
Läbipaistvus
|
60. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee hakkas edendama lugupidamist töökohal eesmärgiga tagada, et kõik töötajad tunneksid praegust eetikaraamistikku; märgib, et 2019. aastal algas laiaulatuslik teadlikkuse tõstmise kampaania (respect@work), milles võetakse arvesse mitmeid ettepanekuid, mis on esitatud Euroopa Ombudsmani aruandes väärikuse kohta ELi institutsioonides ja ametites töötamisel (SI/2/2018/AMF); väljendab heameelt usaldusnõunike võrgustiku laiendamise üle; märgib, et pärast Euroopa Ombudsmani otsust võttis komitee vastu suunised töötajate huvide konfliktide lahendamiseks nende tööülesannete täitmisel ja esitas personalile asjakohase teabe; märgib, et need suunised on mõeldud personalile praktiliseks käsiraamatuks juhul, kui neil on vaja täita kattuvaid ülesandeid, näiteks juhtimisülesandeid paralleelselt töötajate esindamisega; kutsub komisjoni üles võtma ombudsmani aruandele reageerimiseks täiendavaid meetmeid; |
|
61. |
nõuab, et komitee annaks aru Euroopa Ombudsmani soovitusega seotud saavutustest, näiteks välistegevuse suunistest; märgib, et 2019. aastal avaldas Euroopa Ombudsman aruande endisi kõrgemaid ametnikke käsitleva teabe avaldamise kohta, et rakendada üheaastast lobi- või nõustamistegevusega tegelemise keeldu (SI/2/2017/NF), ning et komitee uuris võimalust muuta oma välistegevust käsitlevat otsust; kutsub komiteed üles kasutama seda võimalust oma süsteemi tugevdamiseks, et vältida kõiki võimalikke huvide konflikte; |
|
62. |
väljendab muret Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt 2019. aastal läbi viidud uurimiste pärast; märgib, et lõpetati kaks juhtumit, mis olid seotud liikmetega ja liidu vahendite omastamisega; märgib rahuloluga, et komitee on asjaomased summad tagasi nõudnud; märgib, et algatati kaks juhtumit (üks komitee liikme ja teine töötaja suhtes), millest esimene juhtum on pooleli ja teise juhtumi menetlemine lõpetati 2020. aastal, sest rikkumist ei tuvastatud; märgib, et 2020. aastal algatati kaks juhtumit, millest üks, 2018. aastal toimunut käsitlev juhtum lõpetati 2020. aastal (liikme poolt toime pandud pettus leidis kinnitust) ja teise menetlemine on pooleli; märgib, et ühe liikme suhtes on algatatud veel üks juhtum ja see on veel pooleli; märgib, et komiteele teadaolevalt on praegu OLAFi poolt algatatud kaks uurimist, mis mõlemad käsitlevad liikmeid, kuid ei ole seotud ahistamisega; |
|
63. |
märgib, et komitee praegune tegevus liikmete koosolekutel osalemise tõendamiseks on kooskõlas teiste ELi üksuste (nt Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee) parimate tavadega; märgib, et selle korra kohaselt nõutakse ühekordset allkirjastamist ja koosolekul osalemise deklareerimist; märgib, et liikmete finantseeskirja artikli 4 punktis a on sätestatud, et „käesolevate meetmete alusel kuluhüvitiste või päevaraha saamiseks peab õigustatud isik: a) andma koosolekul allkirja kohalolijate nimekirja, kui selline nimekiri on ette nähtud, b) täitma koosoleku iga päeva kohta kuluaruande vormi ja c) esitama tõendavad dokumendid“; |
|
64. |
nõuab tungivalt, et komitee annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile jätkuvalt teada menetlustest ja protsessidest, mida komitee rakendab või kavatseb rakendada, et ahistamisjuhtumeid või sarnaseid töötajatega seotud probleeme tulevikus vältida ning tagada, et selliseid komitee ning kogu liidu mainet kahjustavaid ja ohvritele kannatusi põhjustanud kahetsusväärseid juhtumeid enam ette ei tuleks; |
|
65. |
kordab oma nõudmist kehtestada ahistamise ohvritele selged ja tugevad kaitse- ja toetusmeetmed; nõuab tungivalt, et komitee kehtestaks ahistamist käsitlevad erireeglid ja -menetlused; leiab, et asjaolu, et personalieeskirju ei saa komitee liikmele peale suruda, ei ole vabandus; |
2018. aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine, huvide konflikt, ahistamine, rikkumisest teatamine
|
66. |
tuletab meelde, et mitu töötajat on komitee toonase I rühma esimehe tõttu pidanud pikka aega taluma psühholoogilist ahistamist; peab kahetsusväärseks, et kuna asjaomase liikme puhul oli tegemist kõrgema ametnikuga, ei suudetud komitee ahistamisvastaste meetmetega seda juhtumit varem lahendada ja heastada; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ohvrite kaitseks kuni OLAFi uurimise lõpuni võetud meetmed näivad olevat improviseeritud ja ebapiisavad, eriti arvestades Avaliku Teenistuse Kohtu 12. mai 2016. aasta otsust (2), mis oleks pidanud olema komiteele õppetunniks; märgib murega, et komitee administratsioon jättis sisemenetluste vajakajäämiste tõttu (sealhulgas aruandekohustuste ebaselge jaotus kõrgema juhtkonna tasandil) meetmed võtmata ning rikkus sellega hoolsuskohustust ja kohustust pöörduda OLAFi poole; mõistab hukka asjaolu, et komiteel läks nii kaua aega vajalike meetmete võtmisega komitee kodukorra ja käitumisjuhendi kohandamiseks, et tulevikus sellist olukorda vältida; |
|
67. |
tuletab meelde, et OLAFi 2018. aasta uurimise käigus tuvastati ahistamise ohvrid; peab kahetsusväärseks, et ohvrid olid sunnitud algatama menetluse oma vahenditega, kuna komitee administratsioon ei võtnud midagi ette; märgib, et ohvrite poolt personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud ametlike taotluste alusel algatati järelmeetmed 2020. aasta jaanuaris; märgib murega, et kannatanute ohvristaatust tunnustati ametlikult alles 2. oktoobril 2020. aastal, kuigi komitee väidab, et tunnustas kaudselt nende staatust juba mitu kuud varem; |
|
68. |
juhib tähelepanu asjaolule, et komitee suutmatus selle juhtumi puhul on põhjustanud avaliku sektori eelarves suuri kulutusi (õigusabikulud, haiguslehed, ohvrikaitse, vähenenud tulemuslikkus, juhatuse ja teiste organite koosolekud jne); on seisukohal, et seetõttu on see ka vastutuse, eelarvekontrolli ning liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite inimressursside hea juhtimise seisukohast murettekitav küsimus; kordab sellega seoses, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 13/2019 „Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenguruumi“, et eetiline käitumine avalikus halduses aitab saavutada usaldusväärsemat finantsjuhtimist ja suurendada üldsuse usaldust ning et liidu institutsioonide ja organite töötajate ja liikmete ebaeetiline käitumine tekitab suurt avalikku huvi ning vähendab usaldust liidu institutsioonide vastu; |
|
69. |
peab asjakohaseks meelde tuletada, et Euroopa Parlament keeldus andmast heakskiitu komitee peasekretäri tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel, põhjendades seda muu hulgas hoolsuskohustuse jämedat rikkumisega ning administratsiooni tegevusetusega, mis tõi kaasa finantstagajärgi; tuletab komisjonile meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine on tõsine küsimus, mis nõuab viivitamatut tegutsemist; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et tollane personali- ja finantsküsimuste direktor, praegune peasekretär ei võtnud otsustavaid meetmeid, eelkõige ennetus- ja heastamismeetmeid enne, kui 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keelduti; |
|
70. |
märgib, et 2018. aasta ja osalt 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste ajal ei andnud peasekretär Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile piisavat, läbipaistvat ja usaldusväärset teavet, mida tõendab asjaolu, et rikkumisest teatajad, komitee ametiühingud, ohvrite kaitsjad või väärteo toimepanija ise esitatud teabe korduvalt ümber lükkasid; kutsub komiteed üles võtma teadmiseks ohvritele ja rikkumisest teatajatele tekitatud materiaalse ja moraalse kahju, mis tuleneb nende ebapiisavast toetamisest ning õiguspärase rehabilitatsiooni ja hüvitise puudumisest; väljendab sügavat muret selle pärast, et ohvrid olid sunnitud esitama kaebuse komitee administratsiooni tegevusetuse tõttu rehabilitatsioonimenetluses; tuletab komiteele meelde tema kohustust kaitsta ohvreid ja rikkumisest teatajaid; |
|
71. |
tunnistab, et komitee püüab suurendada oma suutlikkust ebaeetilist käitumist tõkestada; märgib, et üksikasjalik tegevuskava tuli kinnitada hiljemalt 2020. aasta lõpuks; nõustub, et komitee peab sihipärasema sisekommunikatsiooni kaudu jätkuvalt suurendama töötajate ja juhtkonna teadlikkust juba olemasolevatest struktuuridest, mis aitavad lahendada kõikvõimalikke töökohal tekkivaid keerukaid olukordi; palub komiteel teha eetikat ja ausust käsitlevad koolitused oma liikmetele kohustuslikuks; nõuab, et komitee esitaks Euroopa Parlamendile täieliku ülevaade kõigist võetud meetmetest; |
|
72. |
kutsub komiteed üles jõudma ahistamise ja väärkohtlemise ohvritega kiiresti kokkuleppele; on seisukohal, et uus juhtkond peaks aktiivselt pidama ohvritega läbirääkimisi, et saavutada õiglane ja rahuldav kokkulepe, mida toetavad kõik osapooled, ning vältida mis tahes huvide konflikte; ootab, et ohvritega sõlmitud kokkuleppe aluseks oleksid läbipaistvuse ja inimväärikuse põhimõtted ning see hõlmaks avalikku vabandamist, õiglasi tingimusi lahenduse leidmiseks, ohvrite täielikku rehabiliteerimist nende töökeskkonnas ja nende täielikku kaitset juhtumi negatiivsete tagajärgede eest; taunib kategooriliselt ohvrite igasugust survestamist allkirjastama vaikimiskohustust ja mitte andma Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile konfidentsiaalselt teavet saavutatud kokkuleppe kohta; kutsub komiteed üles andma põhjalikult aru pakutavatest kaitse- ja kompensatsioonimeetmetest; palub komiteel anda aru tuvastatud ohvrite praeguse olukorra kohta; |
|
73. |
võtab teadmiseks komitee täiskogu istungil 28. jaanuaril 2021 suure häälteenamusega vastu võetud otsused ja väljendab heameelt uue, 2019. aasta märtsis kinnitatud juhendit kehtetuks tunnistava ja asendava käitumisjuhendi vastuvõtmise ning eetikale ja aususele pühendatud raamistiku loomise üle; märgib, et nüüd nähakse käitumisjuhendis ette ebaeetilise käitumise juhtude tõsidusega proportsionaalsed karistused; väljendab erilist heameelt rahaliste sanktsioonide kehtestamise ja komitee liikme tagandamise võimaluse üle; nõuab tungivalt, et komitee jõustaks vajaduse korral sanktsioonid ning täiustaks majanduslike huvide deklareerimist ja huvide konflikte reguleerivaid sätteid; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teatataks nende komitee liikmete nimed, kes leitakse olevat käitumisjuhendit rikkunud; tunnustab komiteed ambitsioonika, põhjaliku ja tõhustatud käitumisjuhendi eest, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi tähelepanekuid ja Euroopa Ombudsmani asjakohaseid soovitusi; võtab rahuloluga teadmiseks rõhuasetuse komitee liikmete nõuetekohasele käitumisele ning töötajate väärikuse ja puutumatuse austamisele; ootab komitee liikmetelt käitumisjuhendi ranget järgimist ning komitee poliitiliselt juhtkonnalt, sealhulgas tööandjaid, töötajaid ja kodanikuühiskonda esindavalt kolmelt siserühmalt ühtset suhtumist; |
|
74. |
rõhutab, et parlamendi eelarvekontrollikomisjoni tähelepanekute, OLAFi aruande ja komitee liikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee arutelude põhjal moodustas komitee eetikaraamistiku ühise sisetöörühma, mille ülesandeks on vaadata läbi kõik praeguse raamistiku võimalikud lüngad ja anda soovitusi paranduste tegemiseks; märgib, et nõuandekomiteel on ka võimalus teha ühise sisetöörühmaga koostööd, et tagada komitees üldise eetikaraamistiku ühtne kohaldamine ja uurida sünergia tekitamise võimalusi; märgib, et liikmete käitumise küsimustega tegelevast nõuandekomiteest sai eetikakomitee ning et lisatud on reservliikmete ametisse nimetamist käsitlev säte, samuti võimalus, et üks selle komitee liikmetest võib end taandada või ta võidakse tagasi kutsuda, kui leitakse, et ta on süüdi käitumisjuhendi rikkumises; väljendab heameelt selle üle, et komiteel on nüüd oma ülesannete täitmiseks selged uurimisvolitused ning ta võib küsida nõu ka välisekspertidelt; soovitab tungivalt, et eetikakomitee seaks vabatahtliku konsulteerimise asemel sisse alalise koostöö komitee õigustalitusega, eriti kui on algatatud mingi uurimine; märgib, et komitee on ajakohastanud ka oma eetikat ja ausust käsitlevat raamistikku, võttes vastu tõhusama eetikaraamistiku tegevuskava, mis jõustus 7. jaanuaril 2021. aastal; ootab jõulisi ja usaldusväärseid meetmeid ohvrite kaitseks ja toetamiseks ning neile kättemaksmise keelustamiseks; |
|
75. |
märgib, et juhatuse poolt 2020. aasta juunis antud volitused käitumisjuhendi ja käitumisjuhendit käsitlevate kodukorra sätete läbivaatamise ettepanekute koostamiseks lükkas juhatus 15. septembril 2020. aastal edasi kaugemasse tulevikku, kuna 1. rühma esimehe kohusetäitja Jacek Krawczyk soovitas lükata nõuandekomitee otsuse kodukorra kohta edasi 2020. aasta oktoobri järgsele ajale; väljendab muret selle pärast, et see sama liige, kes leiti olevat süüdi ahistamises, tegutses pärast OLAFi soovitust juhatuses aktiivselt edasi ja tal õnnestus liikmete uue käitumisjuhendi vastuvõtmist pidurdada; |
|
76. |
palub komiteel anda oma õigusteenistusele ametlik tööstrateegia, et tagada tema ametlik ja süstemaatiline kaasamine komitee jaoks kõige olulisematesse küsimustesse ning mitte jätta õigusteenistusega konsulteerimist eri talituste otsustada; peab sellega seotud küsimustele antud vastuseid ebapiisavaks ja palub komiteel anda Euroopa Parlamendile aru selle kohta, mida on tehtud komitee õigustalituse süstemaatilisemaks ja sõltumatumaks kaasamiseks; |
|
77. |
peab kiiduväärseks, et eetika ja aususe küsimuste siseaudit toimub kaardistamise vormis, millele järgneb analüüs eesmärgiga koostada terviklik ülevaade eetika ja aususega seotud reeglitest, normidest ja meetmetest; märgib, et auditis käsitletakse ka selliseid küsimusi nagu kingitused ja meelelahutus, tööväline tegevus ja töövälised ülesanded, huvide konfliktid ja liiduga töösuhte lõppemise järgne töötamine; |
|
78. |
väljendab muret selle pärast, et vaatamata juhatuse 2020. aasta juuli otsusele kiitis juhatus 1. detsembril 2020. aastal heaks uurimise all oleva liikme nimetamise 1. rühma transpordi huvigrupi esindajaks, viies ta automaatselt kokku 1. rühma töötajatega, sealhulgas tema ohvritega; |
|
79. |
väljendab heameelt 2019. aasta juulis OLAFiga toimunud kohtumise üle, mille eesmärk oli täpsustada OLAFi ja komitee vahelise halduskokkuleppe tõlgendamist, nii et liikmetega seotud võimalikke ahistamisjuhtumeid peetaks esmatähtsaks; märgib, et praeguses etapis ei saa komitee ahistamisjuhtumite puhul tugineda sõltumatule välisuurimisüksusele (välja arvatud OLAF); märgib, et kontaktid ametite võrgustiku ja komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametiga ei ole seni olnud tulemuslikud; peab kiiduväärseks, et ka seda küsimust käsitletakse praegu haldusuurimisi käsitleva otsuse muutmise raames; |
|
80. |
rõhutab seoses OLAFi järeldustega, mis puudutavad ühe komitee liikmega seotud ahistamisjuhtumit, ja vastavalt komitee juhatuse 9. juuni 2020. aasta otsusele, et kõnealune liige vabastati kuni tema ametiaja lõpuni täielikult kõigist 1. rühma sekretariaadi personali juhtimise ja haldamisega seotud tööülesannetest; märgib, et 7. septembril 2020 võttis see liige tagasi oma kandidatuuri komitee presidendi kohale; peab kahetsusväärseks, et karistuste tagasiulatuva jõu puudumise õigusliku põhimõtte tõttu ei saa muudetud käitumisjuhendi kohast sunniviisiliste sanktsioonide korda sellel konkreetsel juhul kohaldada; tunneb aga tõsist muret asjaolu pärast, et nõukogu andis väärteo toimepanijale komitee liikmena uued volitused ning et ohvrid ja rikkumisest teatajad võivad kogeda tema või teda komitees toetavate isikute kättemaksu; rõhutab, et see isik ei tunnista ega kahetse oma väärtegusid, mis näitab, et tal puudub täielikult eneseanalüüs ja austus asjaomaste ohvrite vastu; |
|
81. |
väljendab veel kord muret asjaolu pärast, et komitee veebisaidil on endiselt üleval asjaomase liikme poolt 1. rühma esimehena tehtud avaldus, mis on sisuliselt isiklik enesekaitsekõne, kusjuures raskendava asjaoluna on vastavad kohtumenetlused nii liidu õigusasutustes kui ka Belgia ametiasutustes juba käimas või kohe algamas; |
|
82. |
märgib, et eelnimetatud liikme poolt Üldkohtusse esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse (KN vs. EMSK, T-377/20), mille eesmärk oli peatada komitee juhatuse 9. juuni 2020. aasta otsuse täitmine, lükkas Üldkohus tagasi, kuna see ei vastanud kiireloomulisuse tingimusele; märgib, et praegu on pooleli kõnealuse juhtumiga seotud põhikohtuasja menetlus eelnimetatud otsuse tühistamiseks; |
|
83. |
märgib, et 15.–16. juulil 2020. aastal toimunud komitee täiskogu istungil kinnitati juhatuse 9. juuni 2020. aasta otsus komitee osalemisest tsiviilhagejana menetluses, mille Brüsseli tööinspektor-uurija algatab Brüsseli kriminaalkohtus; märgib, et Brüsseli tööinspektor-uurijat on teavitatud asjaomaselt liikmelt puutumatuse äravõtmisest, kuid menetluse kohta ei ole siiani rohkem teavet saadud; |
|
84. |
on sügavalt mures selle pärast, et 2021. aasta aprillis ei täida komitee endiselt oma hoolsuskohustust ahistamise ja tõsiste üleastumiste ohvrite suhtes, arvestades asjaolu, et ta on sõlminud kokkuleppe ainult kahe ohvriga neljast ning ei ole veel avaldanud lubatud avalikku vabandust. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).
(2) Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2016. aasta otsus kohtuasjas FS vs. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC), F-50/15, ECLI:EU:F:2016:119.