<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-605/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018TJ0605</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:51">EU:T:2020:51</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200212">12.2.2020</DATE> – Kohtuasi T‑605/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">ZF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (üheksas koda)</P><P><DATE ISO="20200212">12. veebruar 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Ajutised teenistujad</KEYWORD><KEYWORD>Pension</KEYWORD><KEYWORD>Otsus, millega määratakse kindlaks pensioniõigused</KEYWORD><KEYWORD>Pensioniteatis</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Kaebuse esitamise tähtaeg</KEYWORD><KEYWORD>Hilinemine</KEYWORD><KEYWORD>Puhtalt kinnitav akt</KEYWORD><KEYWORD>Osaline vastuvõetamatus</KEYWORD><KEYWORD>Alusetult saadu tagastamine</KEYWORD><KEYWORD>Palgaastme ja -järgu määramine</KEYWORD><KEYWORD>Korrutustegur– Õigusvastase akti tühistamine</KEYWORD><KEYWORD>Õiguspärane ootus</KEYWORD><KEYWORD>Mõistlik aeg</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑605/18,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">ZF</HT>, esindaja: advokaat J.-N. Louis,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: B. Mongin ja L. Radu Bouyon,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatis, millega komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet muutis alates 1. aprillist 2015 hageja vanaduspensioni õigusi, ning samuti <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatis, milles see amet tegi hagejale teatavaks summa, mille viimane Euroopa Liidule võlgneb,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (üheksas koda),</P><P>koosseisus: koja president S. Gervasoni (ettekandja), kohtunikud L. Madise ja R. da Silva Passos,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Marescaux,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20191107">7. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (redaktsioonis, mis oli kohaldatav enne nõukogu <DATE ISO="20040322">22. märtsi 2004. aasta</DATE> määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 124, lk 1</REF.DOC.OJ>;<?PAGE NO="2"?> ELT eriväljaanne 01/02, lk 130), tehtud muudatusi; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vanad personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikli 5 lõige 1 nägi ette neli ametikohtade kategooriat, mida tähistati hierarhiliselt alanevas tähtsuse järjekorras tähtedega A, B, C ja D. A‑kategooriasse kuulus kaheksa palgaastet alates palgaastmest A 8, mis oli kõige madalam, kuni palgaastmeni A 1, mis oli kõige kõrgem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (määrusega nr 723/2004 muudetud redaktsioonis; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artikkel 5 näeb ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>AD<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tegevusüksus AD koosneb kaheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad juhtimis-, kontseptuaalseid ja analüütilisi ning keelevaldkonna- ja teaduslikke ülesandeid […]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artikli 44 esimene lõik näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku […]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artiklis 66 on toodud ära tabel, milles on kindlaks määratud tegevusüksusesse AD kuuluva iga palgaastme ja -järgu igakuine põhipalk. Selles tabelis on iga palgaastme puhul ette nähtud viis palgajärku, välja arvatud palgaastme 16 puhul, millel on vaid kolm palgajärku. Vanade personalieeskirjade artiklis 66 ära toodud tabelis oli A‑kategoorias palgaastme A 8 puhul ette nähtud kaks palgajärku, palgaastmete A 7, A 2 ja A 1 puhul kuus palgajärku ja palgaastmete A 6, A 5, A 4 ja A 3 puhul kaheksa palgajärku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artikkel 107a on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Üleminekusätted on sätestatud XIII lisas.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Personalieeskirjade XIII lisa artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ajavahemikus <DATE ISO="20040501">1. mai 2004</DATE>–<DATE ISO="20060430">30. aprill 2006</DATE> asendatakse personalieeskirjade artikli 5 lõiked 1 ja 2 järgmistega:</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse nendega seotud ülesannete laadi ja tähtsuse järgi alanevas järjekorras neljaks kategooriaks: A*, B*, C* ja D*.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>A*-kategooria koosneb 12 palgaastmest, B*-kategooria üheksast palgaastmest, C*-kategooria seitsmest palgaastmest ja D*-kategooria viiest palgaastmest.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/><QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 kohaselt nimetatakse juhul, kui sama lisa artiklist 8 ei tulene teisiti, <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE> mõne personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud administratiivse staatusega ametnike endised palgaastmed A 1, A 2, A 3, A 4, A 5, A 6, A 7 ja A 8 ümber vastavalt palgaastmeteks A*16, A*15, A*14, A*12, A*11, A*10, A*8 ja A*7. Tegemist on vahepealsete palgaastmetega. Nimelt näeb sama lisa artikli 8 lõige 1 ette eeskätt selle, et alates <DATE ISO="20060501">1. maist 2006</DATE> nimetatakse eespool nimetatud palgaastmed ümber vastavalt palgaastmeteks AD 16, AD 15, AD 14, AD 12, AD 11, AD 10, AD 8 ja AD 7.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Kui käesoleva lisa artiklist 7 ei tulene teisiti, määratakse igakuised põhipalgad iga palgaastme ja -järgu jaoks kindlaks vastavalt järgmisele tabelile (eurodes)<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 on seejärel ära toodud neli tabelit: üks iga endise kategooria A, B, C ja D kohta. Konkreetsemalt on endise kategooria A kohta käivas tabelis rasvases kirjas esitatud vahepealsete palgaastmete A*16–A*5 iga üksiku palgajärgu igakuine põhipalk, mis vastab personalieeskirjade artiklis 66 ära toodud tabelis sama palgaastme ja -järgu puhul ette nähtud igakuisele põhipalgale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Kui palgaastmed A*13, A*9, A*6 ja A*5 välja arvata, on iga vahepealse palgaastme puhul kõnealuses tabelis lisatud järgmised täiendavad märkused:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>iga uue vahepealse palgaastme puhul vastav palgaaste endises kategoorias A;</P></ITEM><ITEM><P>endiselt rasvases kirjas igakuine põhipalk ka palgajärkude 6–8 puhul, kui endisel A‑kategooria vastaval palgaastmel olid need palgajärgud; neil summadel ei ole vastet personalieeskirjade artiklis 66 ära toodud tabelis;</P></ITEM><ITEM><P>iga rasvases kirjas igakuise põhipalga all on kaldkirjas esitatud teatav arv; joonealuses märkuses nr 1 on täpsustatud, et need arvud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>osutavad [vanade] personalieeskirjade artiklis 66 […] sätestatud varasematele palkadele<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ning need <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>on lisatud […] ainult selgitavatel eesmärkidel ja neil ei ole õiguslikku mõju<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>; kaldkirjas arvud on igal juhul väiksemad kui nende kohal ära toodud rasvases kirjas arvud;</P></ITEM><ITEM><P>kaldkirjas arvude all on kolmandal real ära toodud arv, mis on igal juhul väiksem ühest; joonealuses märkuses nr 2 on täpsustatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Iga järgu kohta kolmandas reas esitatud arv on koefitsient, mis väljendab põhipalga suhet enne ja pärast 1. maid 2004<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>; kolmandal real ära toodud arv vastab igal juhul vahetult selle kohal (teisel real) kaldkirjas esitatud arvu esimesel real rasvases kirjas esitatud arvuga jagamisel saadud tulemusele.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Palgaastme A*12 palgajärgu 6 puhul on kolmandal real ära toodud arv 0,9426565.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Personalieeskirjade XIII lisa artiklis 7 on sätestatud järgmine:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Enne 1. maid töölevõetud ametnike igakuised põhipalgad määratakse kindlaks vastavalt järgmistele eeskirjadele:</P><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva lisa artikli 2 lõike 1 kohase palgaastmete ümbernimetamise tulemusel ei muutu ühelegi ametnikule makstav igakuine põhipalk.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Iga ametniku jaoks arvutatakse <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE> korrutustegur. See korrutustegur on võrdne ametnikule enne 1. maid 2004 makstava igakuise põhipalga ja käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud kohaldatava summa vahelise suhtega.</ALINEA><ALINEA>Ametnikule <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE> makstav igakuine põhipalk on võrdne kohaldatava summa ja korrutusteguri tulemusega.</ALINEA><ALINEA>Korrutustegurit kohaldatakse selleks, et määrata kindlaks ametniku igakuine põhipalk kõrgemasse järku viimisel või töötasu ajakohastamisel.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Olenemata lõikest 3, suureneb iga ametniku esimese ametialase edutamise tulemusel pärast 1. maid 2004, olenevalt enne 1. maid 2004 hõivatud kategooriast ja ametialase edutamise ajal hõivatud järgust, tema igakuine põhipalk […]</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="007.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Sellel esimesel ametialasel edutamisel määratakse kindlaks uus korrutustegur. See korrutustegur on võrdne lõike 5 kohaldamisest tuleneva uue põhipalga ja käesoleva lisa artikli 2 lõike 2 kohase kohaldatava summa vahelise suhtega. Korrutustegurit kohaldatakse palga suhtes pärast kõrgemasse järku viimist ja töötasu kohandamist, kui lõikest 7 ei tulene teisiti.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõikes 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 7 sätete kohaldamist, määratakse igakuised põhipalgad iga astme ja järgu jaoks kindlaks personalieeskirjade artikli 66 tabeli põhjal. Ametnike jaoks, kes on tööle võetud enne 1. maid 2004, kehtib kuni nende esimese ametialase edutamiseni pärast seda kuupäeva järgmine tabel: [see tabel nägi <DATE ISO="20150401">1. aprilli 2015. aasta</DATE> seisuga palgaastme AD 12 palgajärgu 8 puhul ette igakuise põhipalga <FT TYPE="DECIMAL">13322,22</FT> eurot]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>teenistustingimused<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) artikli 10 lõikes 1, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 20 lõikes 4 on vastavalt ette nähtud, et personalieeskirjade artikli 5 lõiked 1 ja 2, artikkel 66 ja artikkel 44 on analoogia alusel kohaldatavad ajutiste teenistujate suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Teenistustingimuste lisa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Teenistustingimustega hõlmatud töötajate suhtes kohaldatavad üleminekusätted<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> artikkel 1 näeb ette, et personalieeskirjade XIII lisa sätted on analoogia alusel kohaldatavad <DATE ISO="20040430">30. aprillil 2004</DATE> teenistuses olevate muude teenistujate suhtes.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="19991111">11. novembril 1999</DATE> sõlmitud lepinguga, mis jõustus <DATE ISO="19991115">15. novembril 1999</DATE>, võeti hageja ajutise teenistujana Euroopa Liidu Nõukogu teenistusse. Alates <DATE ISO="20000101">1. jaanuarist 2000</DATE> määrati hageja kategooria A palgaastme 4 palgajärku 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Määrusega nr 723/2004 läbiviidud reformi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>2004. aasta reform<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) käigus muudeti karjäärisüsteemi. Selle reformi tulemusel kehtivate personalieeskirjadega kehtestati karjäärisüsteem, kus ametikohtade kategooriad A, B, C ja D koondati kokku kaheks tegevusüksuseks AD ja AST. Sellele uuele süsteemile vastas uus palgaastmestik. Enne 2004. aasta reformi kohaldatav palgaastmestik nägi ametikohtade neljast kategooriast ühe kategooria teatavate palgaastmete puhul ette kuni kaheksa palgajärku, samas kui 2004. aastal kehtestati palgaastmestik, mida oli muudetud selliselt, et palgaastmeid oli rohkem (16), ent neil oli vähem palgajärke (kuni viis). Nähti ette järkjärguline üleminek ühelt süsteemilt teisele. Teenistuses olevate ametnike ja teenistujate palku ei muudetud, kuid need arvutati uue palgaastmestiku alusel. Selleks, et palk ei muutuks, kohaldati korrutustegurit. Korrutustegur on arv, mis jääb nulli ja ühe vahele ning mis vastab ametnikule või teenistujale makstud palga ja selle palga suhtele, mida ta saab 2004. aasta reformiga kehtestatud palgaastmestiku alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE>, kui hakkas kehtima uus palgaastmestik, nimetati hagejale määratud palgaastme A 4 palgajärk 6 vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 ära toodud endist kategooriat A käsitlevale tabelile (vt eespool punktid 8–11) ümber palgaastme A*12 palgajärguks 6, kohaldades korrutustegurit 0,9426565.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT><DATE ISO="20060501">1. mail 2006</DATE> nimetati hageja palgaaste ümber palgaastmeks AD 12 (vt eespool punkt 7).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT><DATE ISO="20071101">1. novembril 2007</DATE> määrati hageja palgaastme AD 12 palgajärku 8 pärast seda, kui ta oli 2004. aasta reformi järgselt viidud teist korda kõrgemasse ametijärku.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Pärast seda, kui seni nõukogu peasekretariaadi haldusalas olnud teatavad talitused ja teatav pädevus viidi üle Euroopa välisteenistuse haldusalasse, viidi ka hageja ise üle Euroopa välisteenistusse alates 2011. aasta oktoobrist. Ta säilitas oma palgaastme ja -järgu, milleks oli palgaastme AD 12 palgajärk 8, ning oma <DATE ISO="20071101">1. novembrist 2007</DATE> alates kogunenud teenistusstaaži palgajärgus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hageja suhtes, kelle suhtes oli seni kohaldatud korrutustegurit 0,9426565, hakati alates tema 2013. aasta veebruari töötasu teatisest kohaldama korrutustegurit 1. Sellega seoses kohaldati lisaks tagasiulatuvalt korrektsiooni ajavahemiku 2011. aasta oktoober kuni 2013. aasta jaanuar suhtes. Selle tagasiulatuva korrektsiooni tõttu maksti hagejale 2013. aasta veebruaris täiendavalt välja 7948,81 eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT><DATE ISO="20130702">2. juulil 2013</DATE> nimetati hageja Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>ESDC<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) juhatajaks, kusjuures ta jäeti palgaastme AD 12 palgajärku 8. Ta töötas sel ametikohal <DATE ISO="20141231">31. detsembrini 2014</DATE> ning seejärel töötas ta 1. jaanuarist kuni <DATE ISO="20150331">31. märtsini 2015</DATE> Euroopa välisteenistuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT><DATE ISO="20150401">1. aprillil 2015</DATE> jäi hageja pensionile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>amet<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) määras <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatisega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/><DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) kindlaks hageja vanaduspensioni õigused. Amet võttis arvesse teenistuses oldud aega, st ajavahemikku <DATE ISO="19991115">15. november 1999</DATE> kuni <DATE ISO="20150331">31. märts 2015</DATE>. Hageja määrati palgaastme AD 12 palgajärku 5. Siiski kohaldati korrektsiooni 1,1314352, selleks et vaatamata palgajärgu sellisele muutmisele oleks pensioni arvutamisel aluseks võetav töötasu sama suur kui see töötasu, mida hageja sai pensionile mineku kuupäeval (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>põhipalk<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>). Hageja põhipalk oli sama suur kui palgaastme AD 12 palgajärgu 8 puhul ette nähtud palk, nagu see on ette nähtud personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõikes 2 ära toodud tabelis, st <FT TYPE="DECIMAL">13322,22</FT> eurot (vt eespool punkt 13); see summa ei olnud väiksem, sest et hageja suhtes kohaldati alates 2013. aasta veebruarist korrutustegurit 1 (vt eespool punkt 22).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Hagejale maksti seejärel <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatises märgitule vastavat pensioni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>2015. aasta novembri pensioni välja makstes märkis amet hageja pensioniteatisel, et ajavahemikul 2011. aasta oktoober kuni 2015. aasta märts talle makstud palga tõttu oli hageja saanud enam, kui tal selleks õigus oli, mistõttu hagejal oli Euroopa Liidu ees <FT TYPE="DECIMAL">22896,98</FT> euro suurune võlg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Alates 2016. aasta veebruarist peeti talle makstavalt summalt iga kuu kinni 715,33 eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Lisaks sellele sai hageja <DATE ISO="20130221">21. veebruari 2013. aasta</DATE> otsuse alusel oma tütre eest pikendatult ülalpeetava lapse toetust ajavahemiku <DATE ISO="20120301">1. märts 2012</DATE> kuni <DATE ISO="20140228">28. veebruar 2014</DATE> eest. Ent hagejale jätkati ülalpeetava lapse toetuse maksmist 2015. aasta märtsini.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>2017. aasta juuni pensionit välja makstes märkis amet hageja pensioniteatisel, et ajavahemikul 2014. aasta märts kuni 2015. aasta märts oli hageja saanud enam, kui tal selleks õigus oli, millest tulenevalt oli hagejal liidu ees kokku <FT TYPE="DECIMAL">10196,51</FT> euro suurune võlg ülalpeetava lapse toetuse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Amet saatis hagejale lisaks <DATE ISO="20170616">16. juunil 2017</DATE> kirja. Selles kirjas viitas amet <FT TYPE="DECIMAL">10196,51</FT> euro suurusele summale ja esitas maksegraafiku, mis nägi ette hagejale makstavatelt summadelt iga kuu 728,32 euro kinnipidamise ajavahemikus 2017. aasta august kuni 2018. aasta juuli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Hageja palus <DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kirjas (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/><DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kiri<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) ametil lõpetada tema pensionilt summade kinnipidamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT><DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> teatises (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/><DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>), millega amet vastas <DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kirjale, märkis viimane eeskätt, et hageja suhtes kohaldati alates 2013. aasta veebruari töötasu teatisest õigustamatult korrutustegurit 1, mida oli lisaks kohaldatud ka veel tagasiulatuvalt ajavahemiku 2011. aasta oktoober kuni 2013. aasta jaanuar suhtes. Tema isikutoimikus<?PAGE NO="6"?> registreeritud korrutustegur olevat aga jäänud samaks, ehk see oli 0,9426565. Selliselt enammakstud summade tõttu on hagejal ameti arvates liidu ees võlg summas <FT TYPE="DECIMAL">22896,98</FT> eurot, mis on märgitud tema 2015. aasta novembri pensioniteatisel (vt eespool punkt 27).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Amet märkis <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> teatises lisaks, et hagejale jätkati ülalpeetava lapse toetust maksmist pärast seda, kui 2014. aasta veebruaris oli läbi saanud talle selle toetusega seoses määratud ajapikendus. Selliselt enammakstud summade tõttu on hagejal liidu ees võlg summas <FT TYPE="DECIMAL">10196,51</FT> eurot (vt eespool punkt 30).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selles teatises oli esitatud ka kokkuvõte hageja pensionilt eespool vastavalt punktis 27 ja punktis 30 nimetatud kahe võlaga seoses kinnipeetud summade kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Lõpetuseks märkis amet sellessamas <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> teatises, et kuivõrd oli eksitud korrutusteguri osas (vt eespool punkt 33), siis oli <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatises aluseks võetud väär põhipalk. Amet märkis seetõttu, et hagejale saadetakse eraldi kirjaga selle kohta uus teatis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Amet muutis <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/><DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) alates 1. aprillist 2015 hageja vanaduspensioni õigusi. Tema põhipalka muudeti, mistõttu kohaldati korrektsiooni 1,1314352 asemel korrektsiooni 1,066555 (vt eespool punkt 25).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>2018. aasta jaanuari pensioni välja makstes märkis amet hageja pensioniteatisel, et ajavahemikul 2015. aasta aprill kuni 2017. aasta detsember talle makstud pensioni tõttu oli hageja saanud enam, kui tal selleks õigus oli. Seega oli hagejal liidu ees kokku 7389,51 euro suurune võlg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Hageja väljendas ametile saadetud <DATE ISO="20180104">4. jaanuari 2018. aasta</DATE> kirjas soovi esitada tõendid, mis võimaldavad tema arvates lahendada tema varasema palga ja tema pensioniga seonduvad raskused. Ta lõpetas selle kirja märkusega, et tema palga ja pensioni arvutamisel arvesse võetav korrutustegur peaks olema 1, mitte 0,9426565.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Pärast kirja- ja meilivahetust teavitas amet <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatises (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/><DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>) hagejat sellest, et ta võlgnes selle hetke seisuga liidule juba <FT TYPE="DECIMAL">22409,61</FT> eurot. Amet tõi maksegraafikus, mis oli koostatud kolme erineva võla eest igakuiselt kinnipeetavate summade kohta ajavahemikus 2016. aasta veebruar kuni 2020. aasta jaanuar, välja iga võla kogusumma (milleks oli <FT TYPE="DECIMAL">22896,98</FT> eurot esimese, <FT TYPE="DECIMAL">10196,51</FT> eurot teise ja 7389,51 eurot kolmanda võla puhul) ning andis üksikasjaliku ülevaate iga võla poolelioleva tagasimaksmise seisu kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Hageja esitas personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel <DATE ISO="20180228">28. veebruaril 2018</DATE> eeskätt <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatise ja <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise peale kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Komisjon jättis kaebuse <DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> otsusega läbi vaatamata põhjendusel, et see oli esitatud selliseid varasemaid otsuseid kinnitavate otsuste peale, mida ei olnud ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustatud, mistõttu kaebus oli vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20181008">8. oktoobril 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames esitas Üldkohus <DATE ISO="20190926">26. septembril 2019</DATE> pooltele kirjalikud küsimused. Pooled vastasid nendele küsimustele ettenähtud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20191107">7. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>komisjoni <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> otsus, millega määratakse tagasiulatuvalt alates <DATE ISO="20150306">6. märtsist 2015</DATE> kindlaks tema pensioniõigused<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>;</P></ITEM><ITEM><P>tühistada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>komisjoni <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> otsus nõuda tagasi alusetult makstud summa <FT TYPE="DECIMAL">22409,61</FT> eurot<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>; ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata; ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse ese</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Nagu nähtub vaidluse taustast, on amet seisukohal, et hagejal on liidu ees kolm võlga: esimene, mille suurus oli 2015. aasta novembri seisuga <FT TYPE="DECIMAL">22896,98</FT> eurot, on tingitud hagejale ajavahemikul 2011. aasta oktoober kuni 2015. aasta märts makstud töötasu suhtes ekslikult korrutusteguri 0,9426565 asemel korrutusteguri 1 kohaldamisest (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>esimene võlg<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>); teine, mille suurus oli 2017. aasta juuni seisuga <FT TYPE="DECIMAL">10196,51</FT> eurot, on tingitud sellest, et hagejale maksti õigustamatult ülalpeetava lapse toetust ajavahemikul 2014. aasta märtsist 2015. aasta märtsini (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>teine võlg<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>), ning kolmas, mille suurus oli 2017. aasta detsembri seisuga 7389,51 eurot, on tingitud hageja põhipalga ja seega ka pensioni arvutamisel ekslikult korrutusteguri 1 kohaldamisest, kusjuures amet kohaldas sellest tulenevalt lisaks ajavahemikul 2015. aasta aprill kuni 2017. aasta detsember korrektsiooni 1,066555 asemel korrektsiooni 1,1314352 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kolmas võlg<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Hageja vaidlustab kaks akti, st esiteks <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatise ja teiseks <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuivõrd <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega kohaldatakse hageja suhtes tagasiulatuvalt korrutusteguri 1 asemel korrutustegurit 0,9426565, siis muudeti sellega pensioni arvutamisel aluseks võetud töötasu suurust ning sellest tekkis kolmas võlg (vt eespool punktid 33, 36 ja 37).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT><DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatises tehakse hagejale teatavaks tal liidu ees oleva kolme võla kogusumma selle päeva seisuga. Teatisele on lisatud maksegraafik, kus on ära toodud kõigi kolme võla kogusumma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et esimese ja teise võla tõttu olid enne 2018. aasta jaanuari hageja pensionilt juba peetud kinni teatavad summad, nii et kolme võla veel tasumata täielik netosumma, milleks <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> seisuga oli <FT TYPE="DECIMAL">22409,61</FT> eurot, oli sel kuupäeval nende võlgade kogusummast väiksem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Seoses teise võlaga märkis hageja kohtuistungil, et ta loobub oma selle võlanõudega seonduvatest nõuetest; selle kohta tehti kanne kohtuistungi protokolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT><DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatisele lisatud maksegraafikus on lisaks antud üksikasjalik ülevaade iga kolme võla poolelioleva tagasimaksmise seisu kohta (vt eespool punkt 40).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Hageja on aga sellega seoses oma kirjalikes dokumentides märkinud, et ta palub tühistada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>komisjoni <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> otsuse nõuda tagasi alusetult makstud summa <FT TYPE="DECIMAL">22409,61</FT> eurot<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. Selle täpsustuse alusel võib järeldada, et hageja peab tühistamisnõudega silmas ainult sellise võla tuvastamist, mitte selle eespool punktis 51 nimetatud maksegraafikus ette nähtud tagasimaksmise korda. Sellist järeldust kinnitab tõik, et hageja ei ole oma kirjalikes dokumentides ega kohtuistungil kordagi vaidlustanud nimetatud tagasimaksmise korda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja piirdub nõudega tühistada <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatis osas, milles selles viidatakse tema võlgadele liidu ees.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Eespool toodud kaalutlustest tuleneb, et vaidluse esemeks on vaid esiteks hagejale ajavahemikul 2015. aasta aprill kuni 2017. aasta detsember makstud pensionist tingitud kolmandat võlga käsitleva <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatise vaidlustamine ja teiseks <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise vaidlustamine osas, milles selles viidatakse sellisele võlale, ning osas, milles sellega viidatakse ka ajavahemikul 2011. aasta oktoobrist 2015. aasta märtsini hagejale makstud palgast tingitud esimesele võlale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Komisjon, kes tugines kostja vastuses asjaolule, et <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatis ja <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatis olid vaid 2015. aasta novembri pensioniteatisel märgitud otsuse ülekordamised, ütles kohtuistungil, et ta loobub neist vastuvõetamatuse vastuväidetest; selle kohta tehti kanne kohtuistungi protokolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Ent väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud kaebuste ja hagide esitamise tähtajad avaliku korra küsimused ja nende kohaldamist ei saa jätta poolte otsustada, kusjuures kohus peab kas või omal algatusel kontrollima, kas neist on kinni peetud (<DATE ISO="20000629">29. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Politi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ETF</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑154/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:354">EU:C:2000:354</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181129">29. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>WL <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ERCEA</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑493/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:852">EU:T:2018:852</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt võib iga isik, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta, kusjuures kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Töötasu teatiste ja pensioniteatiste peale saab esitada kaebusi ja vajadusel ka hagisid siis, kui sellises teatises võib oma laadi tõttu väljenduda otsus, mis käsitleb pelgalt rahalisi küsimusi. Niisugusel juhul hakkavad konkreetse kuu töötasu teatise või pensioniteatise teatavaks tegemisest kulgema haldusotsuse peale kaebuse ja hagi esitamise tähtajad, kui asjaomasest teatisest nähtub selgelt ja esimest korda sellise otsuse olemasolu ja ulatus (vt <DATE ISO="20171214">14. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martinez De Prins jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa välisteenistus</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑575/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:911">EU:T:2017:911</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka <DATE ISO="20070109">9. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Neyghem <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Regioonide Komitee</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑288/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:1">EU:T:2007:1</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Nagu sai märgitud eespool punktis 27, teavitas amet käesolevas kohtuasjas hagejat 2015. aasta novembri pensioni väljamaksmisel sellest, et tal on esimene võlg, mis on pensioniteatise kohaselt tingitud ajavahemikul 2011. aasta oktoober kuni 2015. aasta märts iga kuu tehtud enammaksest ning mille kogusumma on <FT TYPE="DECIMAL">22896,98</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Otsus, millega tuvastatakse esimene võlg, on aga otsus, mis käsitleb pelgalt rahalisi küsimusi. Seega võis see otsus oma laadist tulenevalt väljenduda 2015. aasta novembri pensioniteatises. Ehkki on kahetsusväärne, et amet ei lisanud sellele teatisele mingeid täpsustusi kõnealuse otsuse põhjuste kohta, hakkasid selle teatavakstegemisest kulgema selle peale kaebuse ja hagi esitamise tähtajad, sest sellest teatisest nähtub selgelt ja esimest korda asjaomase otsuse olemasolu ja ulatus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Seoses kuupäevaga, mil tehti teatavaks otsus, millega tuvastati esimene võlg, nähtub toimiku materjalidest, et hageja saatis ametile <DATE ISO="20170219">19. veebruaril 2017</DATE> e-kirja, milles märkis, et ta oli tutvunud oma 2015. aasta novembri pensioniteatisega ja on teadlik selle alusel tema pensionilt kinnipeetavatest summadest; seda kinnitab ka hageja <DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kiri (vt eespool punkt 33). Ta isegi täpsustas <DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kirjas, et oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>saanud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> selle teatise 2015. aasta novembris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Seega võib asuda seisukohale, et 2015. aasta novembri pensioniteatis tehti hagejale igal juhul teatavaks hiljemalt <DATE ISO="20170219">19. veebruaril 2017</DATE> ja seda olenemata asjaoludest, millele hageja muidu viitab tõendamaks, et tal ei olnud võimalik kohe selle teatisega tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Hageja ei ole oma kirjalikes dokumentides viidanud ühelegi kaebusele, mille ta oleks esitanud 2015. aasta novembri pensioniteatise peale kolme kuu jooksul alates <DATE ISO="20170219">19. veebruarist 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Eespool toodud kaalutlustest tuleneb, et hageja ei vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul otsust, milles tuvastati esimest korda esimene võlg ja mida väljendas tema 2015. aasta novembri pensioniteatis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Hageja argumendid, mis põhinevad personalieeskirjade artiklitel 25 ja 26, millest tuleneb tema väitel kohustus teha teenistujale teatavaks teda puudutavad üksikotsused, ei sea kahtluse alla eespool punktis 67 tehtud järeldust, sest nende sätete eesmärk ei ole määrata kindlaks liidu ametnike ja teenistujate suhtes menetlustähtaegade kohaldamise tingimusi (vt selle kohta <DATE ISO="20020530">30. mai 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Onidi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑197/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:135">EU:T:2002:135</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0156">156</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20091005">5. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Brito Sequeira Carvalho ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja de Brito Sequeira Carvalho</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑40/07 P ja T 62/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:382">EU:T:2009:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) vastupidi sätetele, mis sisalduvad personalieeskirjade VII jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Edasikaebamine<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ning mille alusel on tehtud eespool punktis 61 nimetatud kohtuotsused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Enne hageja nõuete vastuvõetamatuks tunnistamist osas, milles need seonduvad esimese võlaga, tuleb siiski veenduda, et <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatis ei tinginud selles osas menetlustähtaegade uuesti kulgema hakkamist. Seega tuleb kindlaks teha, kas <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatis kujutab endast osas, milles selles on viidatud esimesele võlale, 2015. aasta novembri pensioniteatises väljenduvat otsust pelgalt kinnitavat otsust või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt ei tohi akti kinnitavat laadi hinnata ainult nii, et võrreldakse selle sisu selle varasema otsuse sisuga, mida see väidetavalt kinnitab, vaid tuleb arvesse võtta ka selle taotluse laadi, millele aktiga vastatakse (vt <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fedtke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑157/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:666">EU:T:2016:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Sellest kohtupraktikast tuleneb eeskätt, et kui akt kujutab endast vastust olulisi uusi asjaolusid sisaldavale taotlusele, milles haldusasutusel palutakse varasem otsus uuesti läbi vaadata, siis ei saa sellist akti pidada pelgalt kinnitavaks, sest selles tehakse otsus selliste asjaolude kohta ja see sisaldab seega varasema otsusega võrreldes uusi elemente. Oluliste uute asjaolude olemasolu võib õigustada varasema jõustunud otsuse uuesti läbivaatamise taotluse esitamist. Seevastu, kui uuesti läbivaatamise taotlus ei tugine olulistele uutele asjaoludele, tuleb taotletud uuesti läbivaatamisest keeldumise otsuse peale esitatud hagi tunnistada vastuvõetamatuks (vt <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fedtke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑157/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:666">EU:T:2016:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Seoses küsimusega, milliste kriteeriumide alusel tuleb otsustada selle üle, kas asjaolud on uued, tuleneb kohtupraktikast, et selleks, et asjaolud oleksid uued, on vaja, et ei hageja ega haldusasutus ei oleks olnud teadlik või ei oleks saanud olla teadlik asjaomasest asjaolust varasema otsuse tegemise hetkel (vt <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fedtke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑157/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:666">EU:T:2016:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Sellega seoses on küll tõsi, et <DATE ISO="20141113">13. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑481/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:945">EU:T:2014:945</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) täpsustati, et asjaolu tuleb pidada uueks nii siis, kui seda ei olnud varasema akti vastuvõtmise ajal olemas, kui ka siis, kui tegemist on küll varasema akti vastuvõtmise ajal juba olemas olnud asjaoluga, ent seda ei võetud akti vastuvõtmisel mingil põhjusel, sealhulgas ka akti autori hooletuse tõttu, arvesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Vaatamata sellele, et kõnealune täpsustus on sõnastatud väga üldiselt, ei saa seda siiski tõlgendada nii, et see võimaldab ametnikul, kelle esimene taotlus on jäetud täielikult või osaliselt rahuldamata lõpliku otsusega, tugineda oma esimese taotlusega sama eesmärki teeniva teise taotluse põhistamiseks uute asjaoludena sellistele asjaoludele, millele ta oleks saanud tugineda juba enne, ent jättis oma esimese taotluse põhistamiseks esitamata (<DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fedtke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑157/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:666">EU:T:2016:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Teisiti toimides mindaks vastuollu mitte ainult eespool punktides 70–72 viidatud kohtupraktikaga, vaid ka kohtupraktikaga, mille kohaselt õigus esitada personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel taotlus ei tohi anda ametnikule võimalust eirata personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 kaebuse ja hagi esitamiseks ette nähtud tähtaegasid, vaidlustades sellise hilisema taotluse esitamise teel kaudselt varasema otsuse, mida ei vaidlustatud tähtaegselt (vt <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fedtke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑157/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:666">EU:T:2016:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Asjaolud, millele hageja viitab oma <DATE ISO="20180104">4. jaanuari 2018. aasta</DATE> kirjas ning millega ta püüab sisuliselt tõendada, et tema nimetamine ESDC juhatajaks kujutas endast suurema vastutusega uuele ametikohale nimetamist, on asjaolud, millele hageja oleks saanud tugineda juba siis, kui ta töötas sel ametikohal ajavahemikul 2013. aasta juuli kuni 2014. aasta detsember, ja millele ta oleks seega saanud tugineda hetkel, mil ta tutvus 2015. aasta novembri pensioniteatisega. Hageja aga ei esitanud neid asjaolusid ametile talle kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja vältel. Järelikult ei ole need sellised, mis võimaldaksid tal saavutada selle tähtaja uuesti kulgema hakkamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Seega tuleb <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatist käsitada osas, milles see käsitleb esimest võlga, 2015. aasta novembri pensioniteatises väljendatud otsust pelgalt kinnitava otsusena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest nähtub, et nõuded, mis on esitatud <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise vastu osas, milles see käsitleb esimest võlga, ei ole vastuvõetavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Kuivõrd hageja väljendas kohtuistungil oma tahet loobuda oma nõuetest seoses teise võlaga (vt eespool punkt 53), siis tuleb hageja argumentide põhjendatust analüüsida ainult niivõrd, kuivõrd need käsitlevad kolmandat võlga, mille esialgset tuvastamist <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatises korrati <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatises.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Hageja esitab oma tühistamisnõuete toetuseks kuus väidet, millest esimese kohaselt on rikutud õigusnorme; teise kohaselt on rikutud personalieeskirjade artiklit 85; kolmanda kohaselt on rikutud õiguspäraste aktide tühistamise puhul kohaldatavaid põhimõtteid; neljanda kohaselt on rikutud õigusvastaste aktide tühistamise puhul kohaldatavaid põhimõtteid; viienda kohaselt on põhjendused ebapiisavad ja kuuenda kohaselt on tehtud ilmselge hindamisviga.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õigusnormide rikkumine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Hageja väidab, et tema pensioni tagasiulatuv korrektsioon ei ole õigustatud ning et otsustega, mille tühistamist ta taotleb, on rikutud õigusnorme.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Hageja väidab, et tema 2013. aasta veebruari töötasu teatises väljenduv otsus tehti alusetult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Komisjon väidab vastu, et hageja ametikoha muutus ja tema teenistusse asumine ESDC juures ei toonud kaasa palgaastme ega -järgu muutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb korrata (vt eespool punktid 18–20), et <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE>, kui hakkas kehtima uus palgaastmestik, nimetati hagejale määratud palgaastme A 4 palgajärk 6 ümber palgaastme A*12 palgajärguks 6, kohaldades korrutustegurit 0,9426565 vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 ära toodud endist kategooriat A käsitlevale tabelile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT><DATE ISO="20060501">1. mail 2006</DATE> nimetati hageja palgaaste ümber palgaastmeks AD 12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT><DATE ISO="20071101">1. novembril 2007</DATE> määrati hageja palgaastme AD 12 palgajärku 8 pärast seda, kui ta oli 2004. aasta reformi järgselt teist korda viidud kõrgemasse ametijärku. Võimalus nimetada enne 1. maid 2004 teenistuses olnud ametnik või teenistuja personalieeskirjade artiklis 66 ette nähtud kõige kõrgemast palgajärgust kõrgemale palgajärgule (vt eespool punkt 4) nähtub personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 ära toodud endist kategooriat A käsitlevast tabelist (vt eespool punkt 10).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Kuivõrd hagejat ei edutatud, jäi ta palgaastme AD 12 palgajärku 8 personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõike 2 alusel seni, kuni ta oli teenistuses (vt eespool punkt 13).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Kui ta jäi 2015. aasta aprillis pensionile, nimetati ta palgaastme AD 12 palgajärku 5. Palgaastme AD 12 palgajärgule 5 vastava töötasu suhtes kohaldati siiski korrektsiooni 1,1314352, et tema pensioni arvutamisel arvesse võetav töötasu oleks sama suur kui põhipalk, see tähendab palk, mida ta sai pensionile jäämise kuupäeval ja milleks oli <FT TYPE="DECIMAL">13322,22</FT> eurot (vt eespool punkt 25).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Tuleb rõhutada, et hageja ei vaidlustanud pensionile jäämise ajal oma palgajärgu muutmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Eespool punktis 88 nimetatud põhipalga summa saadi korrutusteguri 1 kohaldamisel 2013. aasta veebruaris (vt eespool punkt 22).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikest 2 aga tuleneb, et korrutustegur arvutatakse <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE> (vt eespool punkt 12).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Võttes arvesse hageja palgaastet ja -järku sel kuupäeval (vt eespool punkt 18), pidi tema korrutustegur personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 ära toodud endist kategooriat A käsitleva tabeli kohaselt olema 0,9426565 (vt eespool punkt 11).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Pealegi näevad personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu sätted ette <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE> arvutatud korrutusteguri kohaldamise kõrgemasse järku viimisel ja töötasu ajakohastamisel. Sellesama artikli lõige 6 näeb omakorda ette uue teguri kindlaksmääramise ainult esimese edutamise korral pärast 1. maid 2004 (vt eespool punkt 12).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole aga selles, et hagejat ei edutatud ajavahemikul <DATE ISO="20040501">1. mai 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20150401">1. aprill 2015</DATE>, mil ta jäi pensionile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Seega tuli tema suhtes pensionile jäämiseni edasi kohaldada korrutustegurit 0,9426565.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Hageja suhtes kohaldati aga alates tema 2013. aasta veebruari töötasu teatisest korrutustegurit 1 (vt eespool punkt 90).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Ühestki toimiku dokumendist aga ei nähtu, et korrutustegurit käsitlev otsus, mis väljendub hageja 2013. aasta veebruari töötasu teatises, oleks õiguspärane, samas kui äsja sai tuvastatud, et hageja ei vastanud õigusaktides tema suhtes uue korrutusteguri kohaldamiseks ette nähtud tingimusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Vastupidi hageja väidetele ei olnud selline muudatus seega õigustatud personalieeskirjade kohaldatavates sätetes ette nähtud tingimuste alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Nagu nähtub <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatisest, tingis see õigustamatu muudatus selle, et hageja pension arvutati sellise põhipalga summa alusel, mis oli saadud korrutusteguri 1 kohaldamisel (vt eespool punkt 90).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>2015. aasta novembri pensioniteatises väljenduva otsusega tehtud korrektsiooni (vt eespool punkt 33) ning seejärel <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega tehtud korrektsiooni eesmärk oli heastada eespool punktis 98 nimetatud õigustamatu muudatus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Nii määras amet <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatises kindlaks põhipalga summa, tuginedes seekord mitte palgale, mida hageja sai pensionile jäämise ajal ning mis oli kindlaks tehtud korrutusteguri 1 alusel, vaid palgale, mida hageja oleks pidanud saama ja mis on kindlaks määratud korrutusteguri 0,9426565 alusel. Sellist tegurit kohaldati seega palgaastme AD 12 palgajärgule 8 vastava palga suhtes, nagu see on ette nähtud personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõikes 2 ära toodud tabelis (vt eespool punkt 87). Hageja pensionile jäämise ajal oli kõnealuses tabelis sel puhul ette nähtud summa <FT TYPE="DECIMAL">13322,22</FT> eurot (vt eespool punkt 13). Sel moel arvutatud põhipalk oli <FT TYPE="DECIMAL">12558,28</FT> eurot, millest tulenevalt muutus sel eesmärgil kohaldatav korrektsioon, et pensioni arvutamisel arvesse võetav palk oleks sama suur kui põhipalk. Korrektsiooni 1,1314352 asemel kohaldati nii korrektsiooni 1,066555 (vt eespool punkt 37).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Hageja ei ole aga tõendanud, et ametipoolne õigusaktide selline kohaldamine oleks ekslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Eeskätt ei ole hagejal õigus, kui ta väidab, et tema üleviimise tõttu Euroopa välisteenistusse 2011. aasta oktoobris (vt eespool punkt 21) ei olnud personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätted tema suhtes enam kohaldatavad – see oleks õigustanud korrutusteguri 0,9426565 tühistamist ja korrutusteguri 1 kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Ehkki hageja teenistusse asumine Euroopa välisteenistuses tõi kaasa uue lepingu allkirjastamise, tulenes see nõukogu peasekretäri poolt hagejale saadetud <DATE ISO="20101208">8. detsembri 2010. aasta</DATE> kirja kohaselt nimelt seni nõukogu peasekretariaadi haldusalas olnud teatavate talituste ja teatava pädevuse üleviimisega kaasnevast personali üleviimisest. Seega ei olnud tegemist teenistusse võtmisega, mis andis alguse uuele karjäärile, mille suhtes ei olnud alust kohaldada personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Lisaks sellele ei katkenud hageja karjäär Euroopa välisteenistuses teenistusse asumisel. Nii jäi hageja edasi palgaastme AD 12 palgajärku 8, mis on kohaldatav vaid personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätete alusel. Lisaks sellele säilitas ta oma enne <DATE ISO="20111001">1. oktoobril 2011</DATE> Euroopa välisteenistuse teenistusse asumist kogunenud teenistusstaaži palgajärgus (vt eespool punkt 21).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Seega olid personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätted vastupidi hageja väidetele tema suhtes endiselt kohaldatavad pärast tema Euroopa välisteenistuses teenistusse asumist <DATE ISO="20111001">1. oktoobril 2011</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustest tuleneb, et hageja väidab ekslikult, et tema pensioni suhtes 2017. aasta novembris kohaldatud tagasiulatuv korrektsioon ei ole õigustatud ning et <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatises on sel põhjusel rikutud õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Personalieeskirjade artikli 85 rikkumine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Hageja väidab, et tema suhtes teenistuses olemise ajal kohaldatud korrutustegur ei nähtunud lepingust, mille ta sõlmis Euroopa välisteenistusega, ning et seetõttu ei saanud ta olla teadlik sellest, et otsus, millega määrati kindlaks tema õigused Euroopa välisteenistuses teenistusse asumisel, võis olla õigusvastane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Hageja toob esile ka asjaomaste õigusnormide keerukuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Lõpetuseks märgib hageja, et ükski personalieeskirjade säte ei võimaldanud tal kontrollida tema suhtes kohaldatud korrutusteguri õigsust ja seda eeskätt alates 2013. aasta veebruarist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et käesoleval juhul olid täidetud personalieeskirjade artikli 85 tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Ta lisab, et juba ainuüksi hageja selle administratiivse olukorra, mis nähtus IT‑rakendusest, mis võimaldas tal tutvuda oma isikutoimikuga, võrdlemine olukorraga, mis nähtus töötasu teatistest, võimaldanuks hagejal täheldada korrutusteguri seletamatut erinevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Sellega seoses nähtub personalieeskirjade artiklist 85, mis on teenistustingimuste artikli 45 alusel kohaldatav ajutiste teenistujate suhtes, et selleks, et enammakstud summa saaks sisse nõuda, on vaja tõendada, et selle saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus, või et enammakse õigusvastasus oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada. Kui saaja vaidleb teisena kirjeldatud hüpoteesi korral vastu, et ta ei olnud teadlik enammakse õigusvastasusest, tuleb analüüsida makse tegemise asjaolusid, et tuvastada, kas enammakse õigusvastasus oli ilmne (<DATE ISO="19940210">10. veebruari 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>White <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑107/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1994:17">EU:T:1994:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>nii ilmne<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, mis iseloomustab enammakse õigusvastasust personalieeskirjade artikli 85 tähenduses, ei tähenda seda, et enammakse saaja on vabastatud järelemõtlemisest ja kontrollimisest, vaid seda, et tagasimaksmise kohustus tekib niipea, kui tegemist on veaga, mis ei saa märkamatuks jääda tavapäraselt hoolsale ametnikule, kelle puhul eeldatakse, et ta on tunneb oma töötasu reguleerivaid norme (<DATE ISO="19790711">11. juuli 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Broe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>252/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:186">EU:C:1979:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19940210">10. veebruari 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>White <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑107/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1994:17">EU:T:1994:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artiklit 85 tuleb tõlgendada nii, et küsimus ei seisne mitte selles, kas viga oli administratsioonile ilmne või mitte, vaid selles, kas viga oli ilmne huvitatud isikule. Tuhandete töötasude ja igat liiki toetuste väljamaksmise eest hoolitseva administratsiooni olukorda ei saa võrrelda ametniku olukorraga, kellel on isiklik huvi kontrollida talle iga kuu tehtavaid makseid (<DATE ISO="19790711">11. juuli 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Broe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>252/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:186">EU:C:1979:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ehkki on kahetsusväärne, et administratsioonil läheb mõnikord õigusvastase enammakse märkamisega kaua aega, peab huvitatud isik, kes ei ole sugugi mitte vabastatud järelemõtlemisest ja kontrollimisest, sellegipoolest tähele panema viga, mis ei saa jääda märkamatuks tavapäraselt hoolsale ametnikule (vt selle kohta <DATE ISO="19940210">10. veebruari 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>White <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑107/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1994:17">EU:T:1994:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190618">18. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quadri di Cardano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑828/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:422">EU:T:2019:422</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Kohtupraktikast ilmneb lisaks, et nende asjaolude hulka, mida liidu kohus võtab arvesse selleks, et hinnata, kas administratsiooni tehtud viga on ilmne, tuleb peale ametniku palgaastme ja teenistusstaažiga seotud vastutuse taseme võtta arvesse nii nende personalieeskirjade normide selgust, millega on kindlaks määratud asjaomasele isikule maksmisele kuuluvate rahaliste tasude maksmise tingimused, kui ka tema isiklikus või perekondlikus olukorras toimunud muudatuste olulisust, kui vaidlusaluse summa maksmine on seotud administratsiooni poolt sellise olukorra hindamisega (vt <DATE ISO="20190618">18. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quadri di Cardano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑828/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:422">EU:T:2019:422</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>Pealegi ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt vaja, et asjaomane ametnik oleks oma hoolsuskohustust täites võimeline määrama kindlaks administratsiooni tehtud vea täpset ulatust. Asjaolu, et tal on kahtlusi kõnealuste maksete põhjendatuses, on sellega seoses piisav, et tal tekiks kohustus võtta ühendust administratsiooniga, et see viiks läbi vajaliku kontrolli (vt <DATE ISO="20190618">18. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quadri di Cardano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑828/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:422">EU:T:2019:422</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on ameti viga tingitud sellest, et hagejale kohaldati korrutusteguri 0,9426565 asemel korrutustegurit 1. Seda viga, mis tehti esimest korda 2013. aasta veebruaris, hiljem korrati, sealhulgas siis, kui hageja jäi pensionile ja määrati kindlaks tema pensioniõigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>Nagu sai öeldud eespool punktis 22, hakati hageja suhtes, kelle puhul kohaldati seni korrutustegurit 0,9426565, alates 2013. aasta veebruari töötasu teatisest kohaldama korrutustegurit 1, mis tingis tema töötasu suurenemise 737,75 euro võrra kuus. Lisaks sellele maksti talle 2013. aasta veebruaris netotöötasu tagasiulatuva korrektsioonina välja kokku 7948,81 eurot ajavahemiku 2011. aasta oktoober kuni 2013. aasta jaanuar eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Sellised muudatused pidid nende olulisust arvestades tingimata tõmbama endale hageja tähelepanu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>Lisaks sellele ei edutatud hagejat 2011. aasta oktoobris – see oleks õigustanud uue korrutusteguri kindlaksmääramist (vt eespool punktid 12 ja 93). Samuti ei viidud teda üle kõrgemasse palgajärku – ka see oleks õigustanud tema töötasu suurenemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Lisaks sellele ei saanud hageja üleviimine Euroopa välisteenistusse 2011. aasta oktoobris õigustada ühteaegu nii hageja edasi jätmist palgaastme AD 12 palgajärku 8, millele hagejal oli õigus personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätete alusel, kui ka personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätete alusel kohaldatava korrutusteguri kohaldamise lõpetamist (vt eespool punktid 103 ja 105).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Lõpetuseks tuleb märkida, et ehkki on tõsi, et hageja nimetati 2013. aastal ESDC juhatajaks, jäi ta sellele vaatamata edasi palgaastme AD 12 palgajärku 8 (vt eespool punkt 23). Lisaks sellele ei saanud see 2013. aasta juulis toimunud juhatajaks nimetamine õigustada 2013. aasta veebruaris täiendava töötasu maksmist ajavahemiku 2011. aasta oktoober kuni 2013. aasta jaanuar eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>Kuivõrd hageja karjääris ei toimunud sündmusi, mis oleksid võinud õigustada eespool punktis 120 nimetatud muudatusi, siis oleksid need muudatused pidanud tõmbama endale veelgi rohkem tema tähelepanu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et 2013. aasta veebruaris töötas hageja juba enam kui 13 aasta vältel avalikus teenistuses ning oli määratud palgaastme AD 12 palgajärku 8, mille puhul makstav töötasu vastab palgaastme AD 14 palgajärgu 1 puhul makstavale töötasule. Hageja väitis lisaks oma kirjalikes dokumentides, et ta oli ESDC juhatajana <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>isik, kes on volitatud esindama ESDCd kõigis õigustoimingutes, millel on finants- või administratiivsed tagajärjed<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. Selline vastutuse tase ja hageja ülesannete laad kinnitavad komisjoni väidet, et huvitatud isik ei saanud hiljemalt 2015. aasta märtsis enam olla teadmatuses sellest, et amet oli teinud vea.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>Lõpetuseks märgib komisjon, ilma et talle selles osas vastu vaieldaks, et juba ainuüksi hageja selle administratiivse olukorra, mis nähtus rakendusest, mis võimaldas tal tutvuda oma isikutoimikuga, võrdlemine olukorraga, mis nähtus töötasu teatistest, võimaldanuks täheldada hageja suhtes kohaldatava korrutusteguri sobimatust (vt eespool punkt 113).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et kui hageja töötasu suurenes 2013. aasta veebruaris 737,75 euro võrra ning kui talle maksti samal kuul tema netotöötasu tagasiulatuva korrektsioonina välja kokku 7948,81 eurot, oleks tal pidanud olema kahtlusi vähemalt seoses sellega, kas ta vastab sellise töötasu suurenemise<?PAGE NO="15"?> tingimustele olukorras, kus tema palgaaste ei olnud muutunud – see oleks võinud õigustada tema suhtes korrutusteguri 0,9426565 asemel korrutusteguri 1 kohaldamist. 2013. aasta veebruari töötasu teatises väljenduva otsuse õiguspärasuse osas selliste kahtluste esinemisel oli ta kohustatud pöörduma selles küsimuses ameti pädevate talituste poole (vt selle kohta <DATE ISO="19790711">11. juuli 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Broe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>252/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:186">EU:C:1979:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19940210">10. veebruari 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>White <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑107/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1994:17">EU:T:1994:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks midagi sellist teinud hetkel, mil talle edastati 2013. aasta veebruari töötasu teatis, või edaspidi, eeskätt siis, kui talle tehti teatavaks <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatis, millega määrati kindlaks tema pensioniõigused, samas kui ameti tehtud viga oli sel hetkel endiselt ilmne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Järelikult ei ole tõendatud personalieeskirjade artikli 85 rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et amet oli 2013. aasta veebruari töötasu teatises ning hiljem <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatises väljenduvat otsust tehes hooletu või eksis. See ei mõjuta nimelt personalieeskirjade artikli 85 kohaldamist, sest see artikkel eeldab just nimelt seda, et administratsioon on õigusvastast enammakset tehes teinud vea (<DATE ISO="19940224">24. veebruari 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stahlschmidt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑38/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1994:23">EU:T:1994:23</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20061130">30. novembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>J <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑379/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:368">EU:T:2006:368</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20070516">16. mai 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑324/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:140">EU:T:2007:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0139">139</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>Hageja muud argumendid ei lükka eespool punktis 130 tehtud järeldust ümber.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Esiteks tuleb eespool punktides 120–127 toodud kaalutlustega arvestades tagasi lükata argument, et hageja ei saanud olla teadlik võimalikust õigusvastasusest, sest tema lepingus ega teenistusse võtmise otsuses ei olnud nimetatud korrutustegurit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>Pealegi oli 2013. aasta veebruari töötasu teatisel märgitud korrutustegur 1. Seega sai hageja olla teadlik selle olemasolust ja väärtusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Teiseks määrati korrutustegur, mida oleks pidanud kohaldama hageja suhtes, st korrutustegur 0,9426565 kindlaks eespool punktides 91–93 nimetatud sätteid hageja olukorrale kohaldades. Järelikult hageja eksib, kui ta väidab, et ükski personalieeskirjade säte ei võimaldanud tal kontrollida tema suhtes kohaldatud korrutusteguri õigsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et eeldatakse, et kõik ametnikud ja teenistujad tunnevad personalieeskirju (<DATE ISO="19990519">19. mai 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Connolly <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑34/96 ja T‑163/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1999:102">EU:T:1999:102</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0168">168</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega ei saa hageja väita, et ta ei olnud teadlik neist sätetest ja nende ulatusest, eriti kui arvestada tema vastutuse taseme ja teenistusstaažiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Kõigest eeltoodust tuleneb, et käesolev väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguspäraste aktide tühistamise puhul kohaldatavate põhimõtete rikkumine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt on sellise õiguspärase haldusakti, millega antakse subjektiivseid õigusi või sarnaseid eeliseid, tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine vastuolus õiguse üldpõhimõtetega (vt <DATE ISO="20170627">27. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ruiz Molina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑233/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:435">EU:T:2017:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Hageja väidab, et otsus, millega määrati kindlaks tema palgaaste ja -järk tema üleviimisel Euroopa välisteenistusse <DATE ISO="20111001">1. oktoobril 2011</DATE>, oli õiguspärane ja andis talle subjektiivsed õigused. Seega ei olnud seda tema arvates võimalik tühistada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et amet ei ole õiguspärast akti tühistanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega ja <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatisega, mille tühistamist hageja nõuab ja millega seoses ta näib väitvat, et nendega muudeti tema palgaastet ja -järku, neid tegelikult ei muudetud. Hageja palgajärku muudeti <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatisega, mille tühistamist hageja ei nõua ja mida selles osas ei muudetud <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega (vt eespool punkt 25).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142</NO.P><TXT>Kuivõrd <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatist selles osas <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega ei muudetud, on see igal juhul muutunud lõplikuks, kuivõrd esiteks hageja ise märkis, et see tehti talle teatavaks 2015. aasta märtsis, ning teiseks ei nähtu toimiku materjalidest, et hageja oleks selle peale esitanud kaebuse personalieeskirjades ette nähtud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143</NO.P><TXT>Kõigest eeltoodust tuleneb, et käesolev väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õigusvastaste aktide tühistamise puhul kohaldatavate põhimõtete rikkumine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144</NO.P><TXT>Hageja väidab sisuliselt, et komisjon rikkus õigusvastaste aktide tühistamise puhul kohaldatavaid põhimõtteid. Ta täpsustab, et institutsioon saab tühistada õigusvastase akti, millega antakse subjektiivsed õigused, vaid siis, kui ta teeb seda mõistliku aja jooksul. Ta viitab sellega seoses ka õiguskindluse põhimõttele ning sellise kolmekuulise tähtaja kohaldamisele, mis vastab ametnikule või teenistujale administratsiooni akti vaidlustamiseks ette nähtud tähtajale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145</NO.P><TXT>Hageja tugineb lisaks institutsiooni, kus ta töötas, ja tema enda vahelisele lepingulisele suhtele ja asjaolule, et sellisest suhtest tulenevaid teenistustingimusi ei saanud muuta pärast kolme kuu möödumist tema tööle asumisest ning veelgi vähem siis, kui ta oli juba jäänud pensionile. Ta lisab, et Euroopa välisteenistus oli kohustatud tagama talle kõik tema õigused, eeskätt pensioniõigused. Ta märgib, endiselt seoses institutsiooni, kus ta töötas, ja tema enda vahelise lepingulise suhte muudatustega lisaks, et talle teatati alles <DATE ISO="20171123">23. novembril 2017</DATE> ja ilma et talle oleks teatavaks tehtud ühtegi vastavasisulist otsust, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>tema ametikoht oli sektori juhataja taseme ametikoht, mistõttu tal ei olnud õigust juhtivtöötajate palgajärgule<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146</NO.P><TXT>Lõpetuseks märgib hageja, et talle ei tehtud kunagi teatavaks otsust kohaldada uut korrutustegurit töötasu suhtes, mida ta sai teenistuses oldud ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147</NO.P><TXT>Komisjon, kes väitis oma kirjalikes dokumentides, et ta ei olnud tühistanud õigusvastast akti, vaid lihtsalt parandanud ühe vea, võttis selle väite kohtuistungil tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub sellega seoses, et ehkki tuleb tunnustada kõikide liidu institutsioonide, kes avastavad, et nende poolt vastu võetud akt on õigusvastane, õigust tunnistada see mõistliku aja jooksul tagasiulatuvalt kehtetuks, võib see õigus olla piiratud vajadusega kaitsta õiguspärast ootust, mis on aktist kasu saanud isikul, kes võis usaldada selle õiguspärasust (<DATE ISO="19910620">20. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cargill <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑248/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:264">EU:C:1991:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170627">27. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ruiz Molina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑233/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:435">EU:T:2017:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et liidu institutsioonil on õigusvastase akti tühistamise õigus vaid mõistliku aja jooksul (<DATE ISO="19970417">17. aprilli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Compte <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑90/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:198">EU:C:1997:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170627">27. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ruiz Molina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑233/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:435">EU:T:2017:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150</NO.P><TXT>Sellise õigusvastase akti tühistamine, millest selle adressaat on kasu saanud, eeldab seega õiguslikult kahe tingimuse täidetust: esiteks tuleb kaitsta huvitatud isiku õiguspärast ootust ning teiseks peab tühistamine toimuma mõistliku aja jooksul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151</NO.P><TXT>Esmalt tuleb märkida, et seoses huvitatud isiku õiguspärase ootuse kaitsega tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et õigus tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele eeldab kolme kumulatiivse tingimuse täidetust. Esiteks peab administratsioon olema andnud huvitatud isikule pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest pärit täpsed, tingimusteta ja ühtelangevad tagatised. Teiseks peavad need tagatised olema sellised, et isikul, kellele need on antud, tekib õiguspärane ootus. Kolmandaks peavad antud tagatised olema kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega (vt <DATE ISO="20160127">27. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Montagut Viladot <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑696/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:30">EU:T:2016:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152</NO.P><TXT>Tuleb täheldada, et kuigi õiguspärase ootuse kaitse põhimõte võib piirata administratsiooni õigust tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks õigusvastane akt juhul, kui selle adressaat võis usaldada selle näilist õiguspärasust, ei ole see tingimus täidetud niisuguste objektiivsete asjaolude esinemise korral, mille alusel huvitatud isik oleks pidanud asjaomasest veast aru saama, ehk selliste asjaolude esinemise korral, mis võivad akti õiguspärasuse kaheldavaks muuta. Seega ei saa huvitatud isik usaldada tühistatava akti näilist õiguspärasust eeskätt siis, kui kõnealusel aktil puudub õiguslik alus või see on vastu võetud kohaldatavaid õigusnorme ilmselgelt rikkudes (<DATE ISO="20100512">12. mai 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bui Van <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑491/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:191">EU:T:2010:191</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153</NO.P><TXT>Subjektiivseid õigusi andvate õigusvastaste aktide tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtupraktika eesmärk on just nimelt kahe põhimõtte, s.o õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ja seaduslikkuse põhimõtte ühitamine. Sellest kohtupraktikast tuleneb, et kui hoolsale ametnikule ei saanud õigusvastasus jääda märkamatuks, ei saa ootust pidada õiguspäraseks ja seega tuleb täiel määral kohaldada seaduslikkuse põhimõtet (<DATE ISO="20100512">12. mai 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bui Van <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑491/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:191">EU:T:2010:191</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et subjektiivseid õigusi andvate õigusvastaste aktide tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise korral õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet käsitlev kohtupraktika ja eeskätt eespool punktis 153 nimetatud kohtupraktika langeb ühte alusetult saadu tagastamist käsitleva kohtupraktikaga (vt eespool punktid 115–118 ja eeskätt punkt 115). Selline kokkulangevus ei ole üllatav, kuivõrd personalieeskirjade artikkel 85 ise on õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte väljund (<DATE ISO="19900313">13. märtsi 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costacurta <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑34/89 ja T‑67/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1990:20">EU:T:1990:20</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155</NO.P><TXT>Seega, kui õigusvastasus kuulub personalieeskirjade artikli 85 kohaldamisalasse, ei saa see olla selline, mis tekitab sellest kasu saanud isikus õiguspärase ootuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156</NO.P><TXT>Ent nagu sai öeldud juba eespool (vt eespool punkt 129), ei teinud amet midagi valesti, kui ta kohaldas käesolevas asjas personalieeskirjade artikli 85 sätteid nii, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikas (vt eespool punktid 115–118).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157</NO.P><TXT>Kui hageja töötasu suurenes 2013. aasta veebruaris alates 2011. aasta oktoobrist 737,75 euro võrra ning kui talle maksti samal kuul tema netotöötasu tagasiulatuva korrektsioonina välja kokku 7948,81 eurot, oleks tal pidanud olema kahtlusi vähemalt seoses sellega, kas ta vastab sellise töötasu suurenemise tingimustele olukorras, kus tema palgaaste ei olnud muutunud – see oleks võinud õigustada tema suhtes korrutusteguri 0,9426565 asemel korrutusteguri 1 kohaldamist (vt eespool punktid 119–128).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et käesolevas kohtuasjas ei ole tõendatud õiguspärase ootuse olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159</NO.P><TXT>Teisalt tuleb seoses mõistlikust ajast kinnipidamisega märkida, et aja mõistlikkust tuleb hinnata lähtudes asjaomase juhtumi kõigist asjaoludest (<DATE ISO="20021015">15. oktoobri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Limburgse Vinyl Maatschappij jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P–C‑252/99 P ja C‑254/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:582">EU:C:2002:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0187">187</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160</NO.P><TXT>Eeskätt siis, kui õigusvastase akti tühistamine tingib alusetult saadu tagastamise, tuleb kindlaks teha, kas tühistatud akt käsitles pelgalt rahalisi küsimusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161</NO.P><TXT>Nimelt tuleneb juhul, kui asjaomane akt käsitleb pelgalt rahalisi küsimusi, selle tühistamine, mille tagajärg on sama, mis selle akti alusel alusetult makstud summade tagasinõudmisel, personalieeskirjade artikli 85 lihtsast kohaldamisest. Sellisel juhul peab asjaomase akti tühistamine selleks, et säiliks personalieeskirjade artikli 85 teise lõigu esimese lause soovitav ulatus, toimuma seal ette nähtud viieaastase tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et liidu kohtud on juba kasutanud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>otsus, mis käsitleb pelgalt rahalisi küsimusi<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, selleks, et piiritleda sellise kohtupraktika kohaldamisala, mille kohaselt asjaomase ametniku või teenistuja töötasu teatise või pensioniteatise teatavaks tegemisest hakkab kulgema kaebuse ja hagi esitamise tähtaeg (vt eespool punkt 61).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163</NO.P><TXT>Selleks esitas Avaliku Teenistuse Kohus <DATE ISO="20060628">28. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grünheid <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑101/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2006:58">EU:F:2006:58</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) mitteammendava loetelu otsustest, mis käsitlevad pelgalt rahalisi küsimusi ning mille olemasolu ja ulatuse saab nende esemest endast tulenevalt tuletada huvitatud ametnikule või teenistujale individuaalselt saadetud töötasu teatisest või pensioniteatisest. Avaliku Teenistuse Kohus nimetas nii ära eeskätt meetmed, mis seonduvad paranduskoefitsiendi määramise, töötasu iga-aastase kohandamise, kindlaksmääratud summas sõidukulude hüvitamise, kodumaalt lahkumise toetuse määramisest keeldumise või mujalt saadud peretoetuste tõttu töötasust kinnipeetavate summadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164</NO.P><TXT>Vahet tuleb teha otsustel, mis käsitlevad pelgalt rahalisi küsimusi, ja otsustel, millel on küll rahalised tagajärjed, ent mis käsitlevad küsimusi, mis lähevad kaugemale huvitatud isiku konkreetselt rahaliste õiguste kindlaksmääramisest. Viimasteks võib olla näiteks otsus, millega määratakse lõplikult kindlaks hiljuti teenistusse võetud ametniku palgaaste ja -järk, või otsus edutamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas tühistas amet <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatise osas, milles sellega määrati kindlaks hageja pensioni arvutamiseks arvesse võetav töötasu summa korrutusteguri 1 alusel (vt eespool punkt 50). Sellest tulenevalt vähendas ta tagasiulatuvalt hageja pensioni summat ning nõudis ajavahemikul 2015. aasta aprill kuni 2017. aasta detsember suurema pensioni maksmisest tulenevalt saadud enammakstud summade tagastamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166</NO.P><TXT>Seega tühistati <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega akt, mis käsitleb pelgalt rahalisi küsimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167</NO.P><TXT>Tühistamine toimus pärast umbes kahe aasta ja üheksa kuu pikkuse aja möödumist, mis jääb alla käesolevas kohtuasjas kohaldatavat viit aastat (vt eespool punkt 161).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et käesolevas kohtuasjas ei ole tõendatud õigusvastaste aktide tühistamise puhul kohaldatavate eeskirjade rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169</NO.P><TXT>Eespool punktis 168 toodud järeldust ei saa seada kahtluse alla hageja muud argumendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170</NO.P><TXT>Esiteks käsitlevad eespool punktis 145 nimetatud argumendid hageja palgajärgu muutmist <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatisega, mitte vaidlustatud otsuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171</NO.P><TXT>Teiseks ei keela õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamine (vt eespool punkt 144) liidu institutsioonidel õigusvastast haldusakti tühistada pärast kolme kuu möödumist. Nagu sai märgitud eespool punktis 161, kohaldatakse juhul, kui tegemist on – nagu käesoleval juhul – aktiga, mis käsitleb pelgalt rahalisi küsimusi, personalieeskirjade artikli 85 teise lõigu esimeses lauses ette nähtud viieaastast tähtaega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172</NO.P><TXT>Kolmandaks ei käsitle eespool punktis 145 ära toodud argument mitte <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatist ega <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatist, millest kummagagi ei muudetud ei töötasu, mida hageja sai teenistuses oldud ajal, ega tema palgaastet, palgajärku ja teenistusstaaži palgajärgus, vaid piirduti üksnes talle korrutusteguri 1 asemel korrutusteguri 0,9426565 kohaldamisega, muutes nii tema pensioni arvutamisel arvesse võetavat töötasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173</NO.P><TXT>Igal juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et hageja oleks olnud võimalik määrata kõrgemasse palgajärku, võttes arvesse tema täidetavaid juhtimisülesandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174</NO.P><TXT>Järelikult tuleb käesolev väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ebapiisav põhjendus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175</NO.P><TXT>Hageja väidab, et vaidlustatud otsused ei ole üldse asjakohaselt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176</NO.P><TXT>Ta lisab, et komisjon viitab korrutusteguri osas vastuolulistele arvudele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatis ja <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatis on piisavalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178</NO.P><TXT>Tuleb esile tuua, et ELTL artikliga 296 kehtestatud põhjendamisnõue – mis on sätestatud ka personalieeskirjade artikli 25 teises lõigus – peab võimaldama liidu kohtul teostada oma õiguspärasuse kontrolli isikut kahjustavate otsuste üle ning andma huvitatud isikutele piisavalt teavet mõistmaks, kas need otsused on tõesti põhjendatud või on nende puhul tehtud vastupidi viga, mis võimaldab nende õiguspärasuse vaidlustada (<DATE ISO="19811126">26. novembri 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Michel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>195/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:284">EU:C:1981:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20180614">14. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spagnolli jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑568/16 ja T‑599/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:347">EU:T:2018:347</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181214">14. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UC <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑572/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:975">EU:T:2018:975</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179</NO.P><TXT>Lisaks sellele tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt akti põhjenduste piisavust hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades. Otsus on seega piisavalt põhjendatud juhul, kui see on tehtud asjaomasele ametnikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema kohta võetud meetme ulatust (vt <DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PT <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EIP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑573/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:481">EU:T:2019:481</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ei avaldata, punkt 375 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas teatas amet <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> teatisega hagejale, et alates 2004. aasta reformist oli palgajärke vaid viis, mistõttu ta määrati pensionile jäämisel palgaastme AD 12 palgajärgu 8 (mis oli tema palgajärk ajal, kui ta oli veel teenistuses) asemel palgaastme AD 12 palgajärku 5. Tema suhtes kohaldati siiski korrektsiooni 1,1314352, et tema pensioni saaks arvutada töötasu alusel, mis vastab suuruselt sellele, mida ta sai siis, kui ta oli veel teenistuses (<FT TYPE="DECIMAL">13322,22</FT> eurot).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181</NO.P><TXT>Amet märkis selles teatises lisaks, et korrutustegurit, mille alusel arvutati hageja töötasu 2015. aasta märtsis enne tema pensionile jäämist, oli muudetud 2013. aasta veebruaris nii, et see oli 0,9426565 asemel 1. Amet oli aga seisukohal, et selliseks muutmiseks ei olnud alust, kuna see ei seondunud edutamisega. Seetõttu oli sellest tulenevalt tehtud enammakse, mis tuvastati 2015. aasta novembris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182</NO.P><TXT>Amet märkis <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> teatises lisaks, et korrutusteguriga seonduv viga mõjutas hageja pensioniõiguste kindlaksmääramist, sest <DATE ISO="20150306">6. märtsi 2015. aasta</DATE> teatises oli tuginetud väärale korrutustegurile ja seega väärale töötasule. Amet võttis selles küsimuses otsad kokku sellega, et teavitas hagejat, et talle edastatakse eraldi kirjaga uus teatis tema pensioniõiguste kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183</NO.P><TXT><DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatises oli põhipalka muudetud nii, et selleks sai <FT TYPE="DECIMAL">12558,28</FT> eurot. Seetõttu muudeti ka eespool punktis 180 nimetatud palgajärgu muutmise tõttu kohaldatavat korrektsiooni, milleks sai 1,1314352 asemel 1,066555. Dokumendis on märgitud, et need muudatused jõustuvad alates 1. aprillist 2015.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184</NO.P><TXT>2018. aasta jaanuari pensioniteatises, kust nähtub uus korrektsioon 1,066555, on nimetatud võlga liidu ees summas 7389,51 eurot, mis vastab ajavahemiku 2015. aasta aprill kuni 2017. aasta detsember osas tuvastatud võlgnevuste summale, kusjuures need eri summad on selles samas teatises samuti ära toodud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185</NO.P><TXT>Nagu sai öeldud eespool punktis 40, tõi amet <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatisele lisatud maksegraafikus ära kõigi kolme võla kogusumma, mis oli kolmanda võla puhul 7389,51 eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186</NO.P><TXT>On tõsi, et <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> teatises oli segadusttekitavalt väljendatud seost ühelt poolt korrutusteguri, mis võimaldab säilitada muutumatuna teenistujate töötasu, mis nüüd arvutatakse pärast 2004. aasta reformi kehtestatud uue palgaastmestiku alusel (vt eespool punkt 17), ja teiselt poolt korrektsiooni vahel, mida kohaldati selleks, et hageja pensioni saaks arvutada põhipalgale vastava töötasu alusel, st töötasu alusel, mida talle maksti (või oleks tulnud maksta) siis, kui ta oli veel teenistuses (vt eespool punkt 25), sest amet kasutas mõnikord mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>multiplikationsfaktor<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> vahet tegemata nii korrutusteguri kui ka korrektsiooni kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187</NO.P><TXT>Ent niivõrd suure kogemusega ning mõistlikult informeeritud endisel teenistujal nagu hageja, kelle suhtes oli lisaks kohaldatud korrutustegurit alates 2004. aasta reformist, samas kui korrektsiooni kohaldati tema suhtes vaid alates tema pensionile jäämisest 2015. aasta aprillis, oli siiski võimalik neil kahel vahet teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustest tuleneb, et hagejal oli võimalik mõista <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatise põhjendusi ning samuti <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise põhjendusi osas, milles selles otsuses tuvastati kolmas võlg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et põhjenduse ebapiisavust käsitlev väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ilmne hindamisviga</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190</NO.P><TXT>Olles esiteks viidanud mitmele ESDCd käsitlevale õigusnormile, väitis hageja, et tal lasus kuni pensionile jäämiseni suur haldusvastutus ning et ta täitis olulisi personalijuhtimise ülesandeid. Seega olevat Euroopa välisteenistuse poolt ametile edastatud andmed ekslikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191</NO.P><TXT>Komisjon märgib, et amet võttis arvesse hageja palgaastet ja -järku nii, nagu need olid tema karjääri vältel kindlaks määranud pädevad ametiasutused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192</NO.P><TXT>Isegi eeldusel, et on tõendatud, et hageja täitis olulisi ülesandeid ja eeskätt personalijuhtimise ülesandeid, ei mõjuta see <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatise õiguspärasust ega <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise õiguspärasust osas, milles selles on viidatud kolmanda võla olemasolule, kuivõrd hageja pensioni summa suhtes alates 2018. aasta jaanuari pensioniteatisest kohaldatud korrektsiooni aluseks ei ole mitte hageja täidetud ülesannete laad, vaid asjaolu, et teda ei olnud alates 2004. aasta reformist kordagi edutatud – selline edutamine oleks õigustanud tema suhtes kohaldatava korrutusteguri muutmist tagasiulatuvalt 2013. aasta veebruaris ja selle edasist kohaldamist tema suhtes (vt eespool punktid 181–183).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb väide, et tehti ilmne hindamisviga, tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194</NO.P><TXT>Lisaks tuleb seoses argumendiga, et komisjon <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>ei ole esitanud otsuseid, mille alusel on koostatud [hageja] pensioniteatised alates 1. aprillist 2015<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, märkida, et see ei ole kuidagi seotud hagejale teatavaks tehtud <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> teatise ja <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise õiguspärasusega. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195</NO.P><TXT>Kõigist eespool esitatud kaalutlustest lähtuvalt tuleb hagi jätta rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0196"><NO.P>196</NO.P><TXT>Üldkohus võib vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 2 mõista kohtukulud tervikuna või osaliselt välja ka võitnud poolelt, kui see on põhjendatud võitnud poole käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0197"><NO.P>197</NO.P><TXT>Nagu sai märgitud eespool punktis 63, on käesolevas kohtuasjas kahetsusväärne, et amet ei lisanud 2015. aasta novembri pensioniteatisele selgitusi selle otsuse põhjenduste kohta, millega tuvastati esimene võlg. Lisaks läks ametil pärast hageja suhtes kohaldatava korrutusteguriga seonduva vea märkamist enne sellele kõigi tagajärgede andmist aega kaks aastat. Pealegi sai hageja tutvuda täieliku maksegraafikuga, kus olid ära näidatud kõigi kolme võla juba tehtud ja tulevikus tehtavad tagasimaksed, alles <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> teatise vahendusel. Lõpetuseks piirdus komisjon <DATE ISO="20180627">27. juunil 2018</DATE> kaebust rahuldamata jättes tuginemisega – osaliselt vääralt – kaebuse vastuvõetamatusele, ilma et ta oleks andnud sisulist vastust hageja argumentidele, mis olid ometigi arvestatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0198"><NO.P>198</NO.P><TXT>Kõigi eespool punktis 197 nimetatud asjaoludega arvestades tuleb võtta seisukoht, et komisjoni kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ning lisaks tuleb temalt välja mõista pool hageja kohtukuludest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (üheksas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool ZFi kohtukuludest.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Gervasoni</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Madise</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>da Silva Passos</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20200212">12. veebruaril 2020</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>