Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ATHANASIOS RANTOS
esitatud 25. juunil 2026(1)
Kohtuasjad C‑251/24 ja C‑392/24
Axpo Energy Romania SA
versus
Agenția Națională de Administrare Fiscală,
Guvernul României,
menetluses osales:
Ministerul Energiei (C‑251/24),
ja
PPC Renewables Romania SRL
versus
Agenția Națională de Administrare Fiscală,
Direcția Generală de Administrare a Marilor Contribuabili,
Guvernul României,
Ministerul Finanțelor,
menetluses osales:
Ministerul Energiei (C‑392/24)
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia))
Eelotsusetaotlus – Energeetika – Määrus (EL) 2019/943 – Elektrienergia siseturg – Artikkel 3 – Elektriturgude toimimise põhimõtted – Vaba hinnakujundus – Direktiiv (EL) 2019/944 – Elektrienergia siseturu ühiseeskirjad – Artikkel 5 – Turupõhised tarnehinnad – Määrus (EL) 2022/1854 – Erakorralised sekkumismeetmed toimetulekuks kõrge elektrihinnaga – Artikli 8 lõige 1 – Riiklikud kriisimeetmed – Mõiste „turutulud“ – Artikli 8 lõige 2 – Nende meetmete kokkusobivuse tingimused – Riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse kauplemisega (trading) tegelevatele ettevõtjatele ja elektritootjatele sissemaksete tegemise kohustus – Mõju vaba hinnakujunduse põhimõttele – Koguseliste ekspordipiirangutega samaväärse toimega meetmed
Sissejuhatus
1. Käesolevad eelotsusetaotlused on esitanud Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) seoses kahe kohtuvaidlusega, milles on vastamisi ühelt poolt Axpo Energy Romania SA (edaspidi „Axpo“) ja PPC Renewables Romania SRL (edaspidi „PPC“) (edaspidi koos „põhikohtuasjade kaebajad“) ning teiselt poolt Rumeenia ametiasutused.(2) Need puudutavad eelkõige määruse (EL) 2019/943,(3) direktiivi (EL) 2019/944(4) ja määruse (EL) 2022/1854(5) tõlgendamist riigisiseste õigusnormide kontekstis, millega kehtestatakse tulu ülempiiri mehhanism, mida kohaldatakse elektri- ja maagaasiturul kauplevatele (trading) ettevõtjatele ning elektritootjatele.
2. Euroopa Kohtu soovil keskendun käesolevas ettepanekus analüüsile, kas sellise ülempiiri kehtestamine kujutab endast esiteks sekkumist vabasse hinnakujundusse hulgimüügiturul, mis võib olla vastuolus määruses 2019/943 ja direktiivis 2019/944 ette nähtud põhimõtetega, ilma et seda sekkumist saaks samas kvalifitseerida „riiklikuks kriisimeetmeks“ määruse 2022/1854 tähenduses, ning toob teiseks kaasa riigisisesel turul tehtavate tehingute diskrimineeriva maksustamise võrreldes eksporditehingutega.
3. Käesolevad eelotsusetaotlused kujutavad endast jätku reale Euroopa energiaturge mõjutanud energiakriisi järel viimasel ajal Euroopa Kohtusse jõudnud kohtuasjadele(6) ning annavad Euroopa Kohtule võimaluse täpsustada oma kohtupraktikat seoses sellega, kuidas tõlgendada määrust 2022/1854, mis on mõeldud erakorraliseks ja ajutiseks vahendiks reageerimaks nimetatud turgude enneolematutele häiretele.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Määrus 2019/943
4. Selle määruse artiklis 3 „Elektriturgude toimimise põhimõtted“ on sätestatud:
„Liikmesriigid, reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, turukorraldajad ja volitatud ettevõtjad tagavad, et elektrituru toimimise aluseks on järgmised põhimõtted:
a) hinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse alusel;
b) turureeglid soodustavad hindade vaba kujunemist ja hoiavad ära tegevust, mis takistab hindade kujunemist pakkumise ja nõudluse alusel;
[…]
h) järk-järgult kaotatakse pakkumispiirkondade või liikmesriikide vaheliste piiriüleste võimsusvoogude ja piiriüleste tehingute takistused elektri- ja seotud teenuste turgudel;
[…]
p) turureeglid lihtsustavad toodetega kauplemist kogu liidus ja regulatiivsetes muudatustes võetakse arvesse nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele forvard- ja futuuriturgudele ja -toodetele avalduvat mõju;
[…]“.
5. Määruse artikli 10 „Tehnilised pakkumispiirid“ lõiked 1, 4 ja 5 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Elektrienergia hulgihinnale ei tohi seada ülem- ega alammäära. Seda nõuet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergiat ja tasakaalustamishinda, ilma et see mõjutaks tehnilisi hinnapiire, mida võib kohaldada tasakaalustamise ajavahemikus ning järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemikes vastavalt lõikele 2.
[…]
4. Reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused teevad kindlaks oma territooriumil rakendatavad tegevuspõhimõtted ja meetmed, mis võivad kaudselt piirata hulgihindade kujundust, sealhulgas piirata pakkumisi, mis on seotud tasakaalustamisenergia aktiveerimisega, reservvõimsuse mehhanismidega, põhivõrguettevõtja võetud meetmetega, müügitulemuste vaidlustamise meetmetega, või mis võivad kaasa aidata valitseva seisundi ärakasutamise ennetamisele ja ebatõhusalt kindlaks määratud pakkumispiirkondade tekke vältimisele.
5. Kui reguleeriv asutus või määratud pädev asutus on tuvastanud tegevuspõhimõtte või meetme, mida võidakse kasutada hulgihindade hinnakujunduse piiramiseks, võtab ta kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada, või kui see ei ole võimalik, siis leevendada selle tegevuspõhimõtte või meetme mõju pakkumiskäitumisele. Liikmesriigid esitavad komisjonile 5. jaanuariks 2020 aruande, milles antakse üksikasjalik ülevaade meetmetest, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta.“
Direktiiv 2019/944
6. Direktiivi 2019/944 artikli 3 „Konkurentsipõhine, tarbijakeskne, paindlik ja mittediskrimineeriv elektriturg“ lõigetes 1, 3 ja 4 on sätestatud:
„1. Liikmesriigid tagavad, et nende õiguses ei takistata tarbetult piiriülest elektrikaubandust, tarbijate osalemist, sealhulgas tarbimiskaja kaudu, investeerimist, eelkõige investeerimist kõikuva tasemega ja paindlikku elektritootmisse, energia salvestamist, elektritranspordi kasutuselevõttu ega liikmesriikide vahel uute võrkudevaheliste ühenduste loomist, ning et elektri hinnad kajastaksid tegelikku nõudlust ja pakkumist.
[…]
3. Liikmesriigid tagavad, et elektrienergia siseturule sisenemisel, seal tegutsemisel ega sellelt väljumisel ei oleks tarbetuid takistusi, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikidega.
4. Liikmesriigid tagavad võrdsed tingimused, mis seisnevad selles, et elektriettevõtjate suhtes kohaldatakse läbipaistvaid, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid õigusnorme, tasusid ja kohtlemist, eelkõige tasakaalustamiskohustuse, hulgiturgudele juurdepääsu, andmetele juurdepääsu, vahetamisprotsessi ja arvete esitamise korra ning kui see on kohaldatav, lubade osas.“
7. Selle direktiivi artikli 5 „Turupõhised tarnehinnad“ lõigetes 1–4 on sätestatud:
„1. Tarnijad võivad vabalt määrata hinna, millega nad tarnivad elektrit tarbijatele. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tarnijate vahel tõhus konkurents.
2. Liikmesriigid tagavad energiaostuvõimetute ja kaitsetute kodutarbijate kaitse artiklite 28 ja 29 kohaselt sotsiaalpoliitika või muude meetmetega kui riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse.
3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kasutada riiklikku sekkumist energiaostuvõimetutele ja kaitsetutele kodutarbijatele tarnitava elektri hinnakujunduse puhul. Riiklikule sekkumisele kehtivad lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused.
4. Riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse peab vastama järgmistele tingimustele:
a) sekkumine taotleb üldist majanduslikku kasu ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik sellega taotletava üldise majandusliku kasu saamiseks;
b) sekkumine on selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav;
c) sekkumine tagab kõikidele liidu elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele;
d) sekkumine on ajaliselt piiratud ja sellest kasu saavate isikute suhtes proportsionaalne;
e) sekkumine ei too turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa lisakulusid.“
Määrus 2022/1854
8. Määruse 2022/1854 artiklis 8 „Riiklikud kriisimeetmed“ oli ette nähtud:
„1. Liikmesriigid võivad:
a) jätta kehtima või kehtestada meetmeid, mis piiravad artikli 7 lõikes 1 loetletud allikatest elektri tootjate turutulu veelgi, sealhulgas võimaldavad eristada tehnoloogiaid, samuti teiste turuosaliste, sealhulgas elektrikaubandusega tegelevate turuosaliste turutulusid;
b) kehtestada kõrgema turutulu ülempiiri tootjatele, kes toodavad elektrit artikli 7 lõikes 1 loetletud allikatest, tingimusel et nende investeerimis- ja käitamiskulud ületavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud ülemmäära;
[…]
2. Lõikes 1 osutatud meetmed kooskõlas käesoleva määruse sätetega:
a) on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;
b) ei ohusta investeerimissignaale;
c) tagavad, et investeerimis- ja käitamiskulud on kaetud;
d) ei moonuta elektri hulgimüügiturgude toimimist ning eelkõige ei mõjuta koormamisjärjestust ja hinnakujundust hulgimüügiturul;
[…]“.
Rumeenia õigus
9. Valitsuse kiireloomulise määruse nr 27/2022,(7) mida on muudetud seadusega nr 206/2022(8) ja valitsuse kiireloomulise määrusega nr 119/2022,(9) artikkel 15 on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Alates 1. septembrist 2022 teevad elektrienergiatootjad, elektrienergia agregeeritud tootmisüksused, kauplejad, kauplemisega tegelevad tarnijad ja energiavahendajad, kes kauplevad elektrienergia ja/või maagaasi kogustega hulgimüügiturul, käesoleva erakorralise määruse sätete kohaldamise perioodil energiasüsteemi ümberkujundamise fondi sissemakseid, mis määratakse kindlaks vastavalt lisas nr 6 ja lisas nr 6.1 sätestatud meetoditele.
(2) Lõike 1 sätteid ei kohaldata tootmisvõimsustele, mis võeti kasutusele pärast käesoleva erakorralise määruse jõustumist, ega avalikke kütteteenuseid osutavatele ettevõtjatele, kes toodavad elektrienergiat koostootmisjaamas.
[…]
(13) Kõigi Rumeeniast eksporditud või ühendusesiseselt tarnitud elektrienergia müügitehingute puhul määratakse energiasüsteemi ümberkujundamise fondi tehtav sissemakse (S) kindlaks järgmiselt: […] S = (KHT – OH) K 100%, kus: K = eksporditud või tarnitud energia kogus; KHT – tehingule eelnenud päeva päevaturul kujunenud elektrienergia keskmine hind; OH – ostuhind.“(10)
10. Elektritootjate poolt energiasüsteemi ümberkujundamise fondi tehtava sissemakse arvutusvalem oli esitatud OUG nr 27/2022 lisas nr 6 (mida on muudetud OUG nr 119/2022 lisaga nr 2),(11) samas kui kauplemisega tegelevate ettevõtjate poolt energiasüsteemi ümberkujundamise fondi tehtava sissemakse arvutusvalem oli esitatud OUG nr 27/2022 lisas nr 6.1 (mida on muudetud OUG nr 119/2022 lisaga nr 3).(12)
Põhikohtuasjad, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus
11. Põhikohtuasja kaebajad, kes on kaks Rumeenia elektri- ja maagaasiturul tegutsevat ettevõtjat,(13) esitasid kumbki Curtea de Apel Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus) kaebuse, milles palusid muu hulgas mõista mitmelt Rumeenia ametiasutuselt välja hüvitis kahju eest, mis neile on alates 2022. aasta septembrist tekkinud OUG nr 27/2022, mida on muudetud OUG nr 119/2022-ga, artikli 15 kohaldamise tõttu (edaspidi „vaidlusalune meede“).
12. Sisuliselt nähti vaidlusaluse meetmega ette energiasüsteemi ümberkujundamise fondi sissemakse, mida kohaldati vastavalt elektri- või maagaasiturul kauplemisega tegelevatele ettevõtjatele (edaspidi „kauplemisettevõtjate sissemakse“) ja elektritootjatele (edaspidi „elektritootjate sissemakse“).
13. Täpsemalt arvutati esiteks kauplemisettevõtjate sissemakse (kohtuasi C‑251/24) vastavalt vaidlusaluse meetme lisas nr 6.1 ette nähtud metoodikale arvestuskuul tarnitud elektrienergia või maagaasi kaalutud keskmise müügihinna ja arvestuskuul tarnitud elektrienergia või maagaasi kaalutud keskmise ostuhinna vahena, millele lisati 2% suurune kasumimarginaal. Mis puudutab seevastu Rumeeniast eksporditud või ühendusesiseselt tarnitud elektrienergia müügitehinguid, siis oli nendega seotud sissemakse suuruseks selle meetme artikli 15 lõike 13 kohaselt tehingule eelnenud päeva päevaturul kujunenud elektrienergia keskmise hinna ja ostuhinna vahe.
14. Teiseks saadi elektritootjate sissemakse (kohtuasi C‑392/24) selle meetme lisas nr 6 ette nähtud metoodika kohaselt MWh kuu keskmise müügihinna ja summa 450 Rumeenia leud (ligikaudu 90 eurot) vahe korrutamisel vastaval kuul enda tootmisest füüsiliselt tarnitud või tootmisportfellist tarneportfelli üle kantud kogusega.
15. Käesoleva ettepaneku seisukohast olulises osas soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas vaidlusalune meede rikub esiteks määruse 2019/943 ja direktiivi 2019/944 teatavaid sätteid, kuna see kujutab endast sekkumist vabasse hinnakujundusse hulgimüügiturul, ilma et samas oleks võimalik kohaldada määruse 2022/1854 artiklis 8 ette nähtud erandit.(14) Teiseks soovib ta teada, kas see meede rikub ELTL artikleid 28, 30 ja 35 ning määruse 2019/943 ja direktiivi 2019/944 teatavaid sätteid, kuna sellega nähakse ette riigisisesel turul tehtavate tehingute erinev maksustamine võrreldes eksporditehingutega.(15)
16. Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) menetluse peatada(16) ja esitada Euroopa Kohtule kohtuasjas C‑251/24 kuus eelotsuse küsimust, millest üksnes neljas ja viies on käesoleva sihtettepaneku ese:
„4. Kas määruse 2019/943 artikli 3 punkte a, b, h ja p ning artikli 10 lõikeid 1, 4 ja 5 koostoimes määruse preambuli [põhjendustega] 22 ja 23, direktiivi 2019/944 artikli 5 lõigetega 1, 3 ja 4 ning määruse 2022/1854 artikliga 8, mis reguleerivad hindade kujunemise põhimõtteid energia hulgimüügiturul, tuleb tõlgendada [nii], et nendega on vastuolus see, et liikmesriik kehtestab niisuguse täiendava maksukohustuse nagu sissemakse kauplemistegevuselt, mida reguleerib OUG nr 27/2022? Kas nende sätete tõlgendamisel võib sissemakset käsitada proportsionaalsena olukorras, kus see ei võta arvesse nende turuosaliste tegevuskulusid, kes tegelevad kauplemisega? Kas nende sätete tõlgendamisel võib sissemakset käsitada mittediskrimineerivana olukorras, kus seda kohaldatakse üksnes sellele osale hulgimüügituru osalistest, kes tegelevad energia ostmise ja edasimüümisega?
5. Kas ELTL artikleid 28, 30 ja 35, määruse 2019/943 artiklit 3 ja direktiivi 2019/944 artiklit 3, milles on ette nähtud keeld kehtestada õiguslikke takistusi piiriülestele elektrivoogudele liikmesriikide vahel, tuleb tõlgendada [nii], et nendega on vastuolus see, et liikmesriik kehtestab niisuguse täiendava maksukohustuse nagu sissemakse kauplemistegevuselt, mida reguleerib OUG nr 27/2022, mis nägi ajavahemikus 1. septembrist kuni 16. detsembrini 2022 eksporditehingutele ette koormavama valemi, mis ei tunnustanud mitte mingit kasumit, samas kui riigisisese müügi korral tunnustati 2%-st teoreetilist kasumit? Kas nende sätete tõlgendamisel on Euroopa Liidu õigusega vastuolus [meede, mis kehtestab] niisuguse sissemakse ja mis näeb alates 16. detsembrist 2022 ette sissemakse tasumise üksnes ekspordiks ette nähtud energiakoguste müügi korral, aga mitte energia importimisel?“
17. Kohtuasjas C‑392/24 otsustas Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) samuti menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule seitse eelotsuse küsimust, millest üksnes viies on käesoleva sihtettepaneku ese:
„5. [Kas samade sätete, millele on viidatud kohtuasjas C‑251/24 esitatud neljandas eelotsuse küsimuses] tõlgenduse kohaselt on Euroopa Liidu õigusega vastuolus see, et liikmesriik kehtestab niisuguse täiendava maksukohustuse, nagu sissemakse elektrienergiatootjate tulult? Kas viidatud sätete tõlgenduse kohaselt võib leida, et sissemakse on proportsionaalne juhul, kui see ei võta arvesse elektrienergiatootjate tegelikke tegevuskulusid?“(17)
18. Euroopa Kohtule esitasid kirjalikud seisukohad põhikohtuasja kaebajad ja Euroopa Komisjon.(18)
Analüüs
19. Euroopa Kohtu palvel keskendub käesolev ettepanek esiteks kohtuasjas C‑251/24 esitatud neljandale eelotsuse küsimusele ja kohtuasjas C‑392/24 esitatud viiendale eelotsuse küsimusele, mida käsitlen koos, ning teiseks kohtuasjas C‑251/24 esitatud viiendale eelotsuse küsimusele.
Neljas küsimus kohtuasjas C‑251/24 ja viies küsimus kohtuasjas C‑392/24, mis käsitlevad vaba hinnakujunduse põhimõtet
20. Neljanda küsimusega kohtuasjas C‑251/24 ja viienda küsimusega kohtuasjas C‑392/24, mis on sisuliselt identsed, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas vaidlusalune meede on vastuolus teatavate liidu õiguse sätetega, mis käsitlevad elektriturgude toimimist, eelkõige seoses vaba hinnakujundusega(19) ja riiklike kriisimeetmetega,(20) samuti proportsionaalsuse põhimõttega (kohtuasjades C‑251/24 ja C‑392/24) ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega (kohtuasjas C‑251/24), niivõrd kui meedet kohaldatakse kauplemistegevusest (kohtuasi C‑251/24) või elektrienergia tootmisest (kohtuasi C‑392/24) saadava tulu suhtes.
21. Sisuliselt väljendab see kohus sarnaselt põhikohtuasja kaebajatega kartust, et vaidlusalune meede võib esiteks kujutada endast sekkumist vabasse hinnakujundusse hulgimüügiturul, rikkudes määrust 2019/943,(21) teiseks kvalifitseeruda müügihinna kindlaksmääramisega samaväärseks meetmeks, mis ei ole vajalik ning on pealegi diskrimineeriv ja ebaproportsionaalne, rikkudes direktiivi 2019/944,(22) ning kolmandaks kujutada endast „kooskõlastamata riiklikku meedet“, mis võib mõjutada elektrienergia siseturu toimimist määruse 2022/1854 tähenduses.
22. Sellega seoses tuletan esimesena meelde, et direktiivis 2019/944 ja määruses 2019/943 on kehtestatud ühised normid ja põhimõtted, mis käsitlevad elektriturgude toimimist liidus.(23) Mis puudutab täpsemalt hinnakujundust turgudel reguleerivaid põhimõtteid, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, siis märgin, et nimetatud direktiivi artiklis 5 on sätestatud, et tarnijad võivad vabalt määrata hinna, millega nad tarnivad elektrit tarbijatele (lõige 1), lubades samal ajal liikmesriikidel teatavatel tingimustel nende hindade kehtestamisel riiklikku sekkumist (lõiked 2–5), samas kui selle määruse artikli 3 punktid a ja b soodustavad sisuliselt vaba hinnakujundust pakkumise ja nõudluse alusel ning selle artikkel 10 keelab muu hulgas elektri hulgimüügihinna kõik ülem- või alampiirid ning kõik poliitikad või meetmed, mis võivad kaudselt piirata hulgihindade kujunemist.(24)
23. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et direktiivi 2019/944 ja määruse 2019/943 sätteid ei kohaldata puhtalt maksumeetmete suhtes.(25) Seega tekib kõigepealt küsimus, kas vaidlusalust meedet saab kvalifitseerida „maksumeetmeks“, mis on nende kahe õigusakti kohaldamisalast välja jäetud.(26)
24. Käesoleval juhul nähtub vaidlusaluse meetme põhjendustest, et selle meetme raames kehtestatud sätete peamine eesmärk on kõrvaldada maagaasi- ja elektriturgudel tuvastatud tõrked, mis tõid neil turgudel kaasa tehinguhindade tõusu.(27) Seega näib, et liikmesriigi seadusandja ei ole seda meedet ette näinud puhtalt maksumeetmena, vaid pigem elektri- ja maagaasiturgude reguleerimise vahendina.
25. Tõsi, ei saa välistada, et see meede, nagu märgib komisjon vastuseks Euroopa Kohtu esitatud kirjalikult vastatavatele küsimustele, vastab Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud kriteeriumidele tollimaksuks või maksuks kvalifitseerimiseks.(28) Mõlemad vaidlusalused sissemaksed on ette nähtud seadusega eelnevalt kindlaks määratud määras ja tingimustel, on kohustuslikud ja neid peavad tasuma kõik asjaomased ettevõtjad. Kuna aga selle meetme sõnaselge eesmärk on reguleerida elektriturgu, leian, et seda tuleb analüüsida direktiivi 2019/944 ja määruse 2019/943 alusel, kuna see kuulub nende kohaldamisalasse.
26. Sellega seoses, mis puudutab ühelt poolt direktiivi 2019/944 tõlgendamist, siis saan üksnes korrata hinnangut, mille ma esitasin oma ettepanekus kohtuasjas Secab,(29) milles märkisin, et selle direktiivi artikkel 5 puudutab liikmesriikide sekkumisi elektrienergia jaemüügiturul ja hindu, millega tarnijad müüvad elektrienergiat lõpptarbijatele. Järelikult ei ole see direktiiv seotud niisuguse meetmega, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, mis sarnaselt eelviidatud kohtuasjas analüüsitud riigisiseste õigusnormidega käsitleb elektritootjate poolt hulgimüügiturul või kauplemisettevõtjate poolt saadud tulu reguleerimist.(30)
27. Teiselt poolt, mis puudutab määruse 2019/943 tõlgendamist, siis märgin, et kauplemisettevõtjate sissemakse ei mõjuta otseselt elektrienergia või maagaasi ostu- ega müügihinda kauplemisturgudel. See sissemakse põhineb nende hindade vahel ja seega ettevõtjate marginaalil, mitte hinnal, millega elektrienergiat ja maagaasi müüakse.(31) Samuti ei mõjuta elektritootjate sissemakse otseselt elektrienergia hulgihinda, vaid on samuti seotud nende ettevõtjate marginaaliga, kuna see vastab elektrienergia MWh kuu keskmise müügihinna ja ülempiiri 450 Rumeenia leud (ligikaudu 90 eurot) vahele. Lisaks, nagu väidab komisjon, ei sisalda eelotsusetaotlus ühtegi viidet kriteeriumidele, millest lähtuvalt Rumeenia seadusandja selle ülempiiri kehtestas.
28. Teisena märgin, et määrus 2022/1854, mis kehtis ajavahemikul 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023, kujutab endast erakorralist sekkumist, mille eesmärk on reageerida elektrihindade tõusule energiakriisi kontekstis, taotledes muu hulgas eesmärki kehtestada ülempiir teatavate elektritootjate saadud turutulule ja võimaldada selle sihipärast ümberjaotamist lõpptarbijatele.(32) Nii on selle määruse artiklis 7 loetletud energiaallikatest elektrienergia tootjatele kehtestatud artikliga 6 turutulu kohustuslik ülempiir, milleks on maksimaalselt 180 eurot toodetud elektri MWh kohta. Lisaks võimaldab selle määruse artikli 8 lõige 1 liikmesriikidel võtta kriisi korral meetmeid, mis piiravad turutulu, mida nendest energiaallikatest elektrienergiat tootvad tootjad saavad, või kehtestavad sellele ülempiiri, sh eristades tehnoloogiaid ja samuti teiste turuosaliste saadud turutulu arvestades, tingimusel et need meetmed vastavad selle määruse artikli 8 lõikes 2(33) ja artiklis 10(34) sätestatud tingimustele.
29. Seoses käesoleva asjaga märgin kõigepealt, et vaidlusalune meede kehtestati enne määruse 2022/1854 vastuvõtmist(35) ja selle ajaline kohaldamisala langeb vaid osaliselt kokku nimetatud määruse omaga, nimelt ajavahemikul 1.–16. detsember 2022.(36) Seega kohaldatakse määrust 2022/1854 selle meetme suhtes ainult nimetatud ajavahemiku jooksul ning liikmesriikidele on jäetud pädevus võtta meetmeid, mis on selles määruses ette nähtud meetmetega analoogsed, kuid erineva ajalise kohaldamisalaga.(37)
30. Mis puudutab ajalist raamistikku, milles eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud määruse 2022/1854 sätted olid kohaldatavad, siis tuleb hinnata, kas kõnealuse meetme võib selle laadi ja eesmärki arvestades kvalifitseerida „riiklikuks kriisimeetmeks“ selle määruse artikli 8 lõike 1 tähenduses, ning kui see on nii, siis kas see vastab selle sätte lõikes 2 ette nähtud kumulatiivsetele tingimustele ja artiklis 10 sätestatud nõudele.
31. Mis puudutab esiteks küsimust, kas vaidlusalune meede kujutab endast riigisisest meedet määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 1 tähenduses, siis leian, et see erakorraline meede, mis on võetud kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks, kujutab endast esmapilgul „riiklikku kriisimeedet“ selle sätte tähenduses. On siiski oluline kontrollida, kas selle meetme eesmärk on piirata „turutulusid“ vastavalt sellele sättele.
32. Tuletan meelde, et määruse 2022/1854 artikli 2 punktis 5 on mõiste „turutulu“ määratletud kui „realiseerunud tulu, mida tootja saab elektri müügi ja tarnimise eest liidus“.(38) Seega ei tohi tulu ülempiire, mille liikmesriigid määruse alusel kehtestavad, põhimõtteliselt kohaldada puhtteoreetilise tulu suhtes, mis ei vasta turu tegelikkusele, vaid need peavad arvestama asjaomaste tootjate tegelikku kasumit.(39) Samal ajal peaks liikmesriikide pädevatel asutustel selle määruse põhjenduse 37 kohaselt olema võimalik kasutada turutulu ülempiiri arvutamiseks „mõistlikke hinnanguid“, ilma et selle kohta oleks vaja täiendavaid selgitusi. Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, võivad sellised hinnangud olla ka eelduste vormis, tingimusel et need võimaldavad saada tulu kohta põhjendatud hinnanguid, mis kajastavad turu tegelikku olukorda vaatlusalusel ajavahemikul.(40)
33. Samas ei anna määrus 2022/1854 täiendavaid suuniseid ja jätab liikmesriikidele selle rakendamisel teatava kaalutlusruumi.(41) Igal juhul, kuna määruses 2022/1854 ei ole ette nähtud siduvat meetodit, mida liikmesriigid peavad selle määruse artikli 8 lõike 1 alusel ülemmäära kehtestamisel järgima, tuleb lähtuda selle artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest.(42)
34. Teiseks märgin nende tingimuste kohta kõigepealt, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas vaidlusalune meede vastab viidatud tingimustele, võttes arvesse kõiki faktilisi ja tehnilisi asjaolusid, mis iseloomustavad mitte ainult asjaomaste ettevõtjate ja käitiste olukorda, vaid ka riigisisest elektriturgu,(43) võib Euroopa Kohus siiski anda talle selle kohta tarvilikke juhiseid.
35. Märgin ka, et riigisisese meetme hindamisel määruse 2022/1854 artikli 8 lõikes 2 loetletud tingimuste alusel tuleb arvesse võtta asjaolu, et selles määruses ette nähtud meetmed kujutavad endast ühekordset sekkumist reageerimaks erakorralistele asjaoludele. Sellega seoses on meetme kestus ja erandlikkus asjakohased tegurid, mida tuleb selle vajalikkuse ja proportsionaalsuse analüüsimisel arvesse võtta, et hinnata selle tagajärgede ulatust.(44)
36. Mis puudutab kõigepealt määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 2 punktis a ette nähtud meetmete proportsionaalsuse nõuet, siis märgin esiteks, et kauplemisettevõtjate sissemakse moodustab 98% ostu- ja müügihindade vahest elektrienergiaga kauplemise turgudel ning see on tõstetud 100%-ni ekspordi või ühendusesisese tarne puhul Rumeeniast. See fiktiivse hinna alusel arvutatud sissemakse ei ole otseselt seotud elektrienergia müügist või tarnimisest saadud tuluga. Lisaks kujutab see endast eriti kõrget maksu, kuna see hõlmab peaaegu kogu elektri või maagaasi müügi- ja ostuhindade vahet,(45) jättes riigisiseste tehingute puhul vaid 2% kasumimarginaali ning mitte võimaldades mingit marginaali ekspordi ja ühendusesiseste tarnete puhul. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seetõttu muu hulgas kontrollima, kas see sissemakse võtab arvesse asjaomaste ettevõtjate kantud kulusid (mis võivad ületada 2% kasumimarginaali)(46) ja kas see võib kaasa tuua – nagu märgib komisjon – kauplemismahtude ja kauplemisturgudel tegutsevate ettevõtjate arvu märkimisväärse vähenemise, millega kaasneb hulgimüügituru moonutuste oht. Teiseks, kuigi elektritootjate sissemakse arvutatakse asjaomaste ettevõtjate tegeliku tulu alusel, põhineb see kindlasummalisel ülemmääral 450 Rumeenia leud (ligikaudu 90 eurot) MWh kohta, kusjuures eelotsuse taotlusest ei nähtu, et liikmesriigi seadusandja oleks täpsemalt kehtestanud selle ülemmäära kindlaksmääramise tingimused.
37. Edasi, mis puudutab määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 2 punktis a ette nähtud diskrimineerimiskeelu nõuet, siis märgin, et vaidlusalust meedet ei kohaldata teatavatele tootjate kategooriatele, nimelt uute tootmisvõimsuste käitajatele ja avalikke kütteteenuseid osutavatele ettevõtjatele, kes toodavad elektrienergiat koostootmisjaamas, mis võib objektiivse põhjenduse puudumisel muuta selle meetme diskrimineerivaks. Mis puudutab täpsemalt kauplemisettevõtjate sissemakset, siis võib selle sissemakse muuta diskrimineerivaks ka ühelt poolt riigisiseste tehingute ning teiselt poolt ekspordi ja ühendusesiseste tarnete erinev kohtlemine, mis on kohtuasjas C‑251/24 esitatud viienda eelotsuse küsimuse ese.
38. Lõpuks, mis puudutab määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 2 punktides b, c ja d sätestatud muid tingimusi, siis tuleb hinnata, ega vaidlusalune meede ei ohusta investeerimissignaale, võimaldab katta investeerimis- ja tegevuskulud ega moonuta elektri hulgimüügituru toimimist ning eelkõige ei mõjuta tootmisvõimsuste koormamisjärjestust ega hinnakujundust hulgimüügiturul.(47) Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et eelotsusetaotlus ei sisalda piisavalt teavet, et anda selle kohta tarvilikke juhiseid.(48)
39. Kolmandaks, mis puudutab vaidlusaluse meetme kohaldamisest tuleneva liigtulu kasutamist,(49) siis märgin, et määruse 2022/1854 artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb kogu liigtulu, mis saadakse turutulu ülempiiri kohaldamisest, kasutada sihipäraselt selleks, et rahastada elektri lõpptarbijaid toetavaid meetmeid, millega leevendatakse kõrgete elektrihindade mõju neile tarbijatele.
40. Käesoleval juhul ja ilma et see piiraks faktiliste asjaolude hindamist, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, näib, et põhikohtuasjas vaidluse all olevad riigisisesed õigusnormid suunavad vaidlusalusest meetmest saadava tulu elektrienergia lõpptarbijatele.(50) OUG nr 27/2022, mida on muudetud OUG‑ga nr 119/2022, artikli 15 lõigete 6–8 kohaselt on selle määruse alusel saadavad summad ette nähtud selleks, et rahastada sellesama määrusega lõpptarbijate kasuks kehtestatud elektri- ja maagaasitarnehindade ülempiiri mehhanismi.
41. Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen ettepaneku vastata kohtuasjas C‑251/24 esitatud neljandale küsimusele ja kohtuasjas C‑392/24 esitatud viiendale küsimusele, et määruse 2019/943 artikli 3 punkte a, b, h ja p ning artikli 10 lõikeid 1, 4 ja 5, lähtudes selle määruse põhjendustest 22 ja 23, direktiivi 2019/944 artikli 5 lõikeid 1, 3 ja 4 ning määruse 2022/1854 artiklit 8 ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse esiteks kauplemisettevõtjate sissemakse ja teiseks elektritootjate sissemakse, kui puuduvad tõendid selle kohta, et need sissemaksed mõjutavad elektrienergia hulgimüügihindu, ning tingimusel, et need sissemaksed vastavad nimetatud määruse artikli 8 lõikes 2 loetletud tingimustele.
Viies küsimus kohtuasjas C‑251/24, mis käsitleb piiriülese kaubanduse takistusi
42. Kohtuasjas C‑251/24 esitatud viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas liidu õigusnormidega, mis keelavad liikmesriikidevahelise piiriülese elektrikaubandusega seotud õiguslikud takistused,(51) on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse kauplemisettevõtjate sissemakse. Täpsemalt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selle sissemakse võib kvalifitseerida „meetmeks, millega kehtestatakse otsesed piirangud või millel on samaväärne mõju liikmesriikidevahelisele piiriülesele kaubandusele“, kuna see mõjutab elektrienergia eksporti rohkem kui riigisisest müüki.(52)
43. Ühelt poolt, mis puudutab liidu õigusnorme, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, siis märgin, et ELTL artikli 28 lõikes 1 ning artiklites 30 ja 35 on liidu õiguse aluspõhimõttena ette nähtud keeld võtta mis tahes meetmeid, mis piiravad kaupade eksporti liikmesriikide vahel, samas kui määruse 2019/943 artikli 3 ning direktiivi 2019/944 artikli 3 lõike 1 ja artikli 58 eesmärk on sisuliselt kõrvaldada piiriülese elektrikaubanduse takistused.
44. Teiselt poolt täheldan seoses asjaomaste riigisiseste õigusnormidega, et ajavahemikul 1. septembrist kuni 16. detsembrini 2022 nõuti kauplemisettevõtjatelt sissemakset erineva määraga olenevalt sellest, kas tehingud tehti riigisisesel turul või olid need mõeldud ekspordiks,(53) ning alates 16. detsembrist 2022 nõuti seda sissemakset üksnes elektrienergia ekspordilt, mitte impordilt.(54)
45. Seega on vaieldamatu, et kauplemisettevõtjate sissemakse toob kaasa riigisisesel turul tehtud tehingute ja ekspordiks mõeldud tehingute erineva kohtlemise. Seega, kuna Rumeenia elektriturg on integreeritud Mandri-Euroopa turuga, leian, et selle sissemakse erinev kohaldamine ekspordi- ja imporditehingutele võib mõjutada piiriülest kaubandust ja kujutada endast seega selle kaubanduse takistust direktiivi 2019/944 artikli 3 lõike 1 ja määruse 2019/943 artikli 3 punkti p tähenduses. Pealegi ei nähtu põhikohtuasjas vaidluse all olevatest riigisisestest õigusnormidest, nagu need on esitatud eelotsusetaotluses, mingit õigustust sellisele erinevale kohtlemisele.
46. Lisaks võib see sissemakse samadel põhjustel kujutada endast ka koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega meedet(55) ELTL artikli 35 tähenduses. Võttes aga arvesse asjaolu, et see sissemakse kuulub direktiivis 2019/944 ja määruses 2019/943 ette nähtud kaubandustõkkeid käsitlevate ühtlustamissätete kohaldamisalasse, olen seisukohal, et selle kooskõla liidu esmase õigusega ei ole vaja analüüsida.(56) Lisaks, kuna seda sissemakset ei saa minu arvates kvalifitseerida ei tolli- ega ekspordimaksuks, tuleb järeldada, et ELTL artiklid 28 ja 30 ei ole käesoleval juhul asjakohased.
47. Eeltoodut arvestades teen ettepaneku vastata kohtuasjas C‑251/24 esitatud viiendale küsimusele, et ELTL artiklit 35, määruse 2019/943 artiklit 3 ja direktiivi 2019/944 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt kohaldatakse eksporditehingute suhtes koormavamat valemit kui see, mida kohaldatakse riigisiseste tehingute ja impordi suhtes, tingimusel, et see erinevus ei ole põhjendatud ühega ELTL artiklis 36 loetletud põhjustest või ülekaaluka üldise huviga ning ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
Ettepanek
48. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) neljandale ja viiendale eelotsuse küsimusele kohtuasjas C‑251/24 ning viiendale eelotsuse küsimusele kohtuasjas C‑392/24 järgmiselt:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu, artikli 3 punkte a, b, h ja p ning artikli 10 lõikeid 1, 4 ja 5, lähtudes selle määruse põhjendustest 22 ja 23; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, artikli 5 lõikeid 1, 3 ja 4; nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid, artiklit 8 ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet
tuleb tõlgendada nii, et
nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega nähakse ühelt poolt ette elektri- ja maagaasiturul tegutsevatele ettevõtjatele kohaldatav sissemakse tasemel 100% arvestuskuul tarnitud elektrienergia või maagaasi kaalutud keskmise müügihinna ja arvestuskuul tarnitud elektrienergia või maagaasi kaalutud keskmise ostuhinna vahest, millele lisatakse kasumimarginaal 2%, ning Rumeeniast eksporditud või ühendusesiseselt tarnitud elektrienergia müügitehingute puhul tasemel 100% tehingule eelnenud päeva päevaturul kujunenud elektrienergia hinna ja ostuhinna vahest, ning teiselt poolt elektritootjatele kohaldatav sissemakse, mis saadakse MWh kuu keskmise müügihinna ja summa 450 Rumeenia leud (RON) (ligikaudu 90 eurot) vahe korrutamisel vastaval kuul enda tootmisest füüsiliselt tarnitud või tootmisportfellist tarneportfelli üle kantud kogusega, kui puuduvad tõendid selle kohta, et need sissemaksed mõjutavad elektrienergia hulgimüügihinda, ning tingimusel, et need sissemaksed vastavad määruse 2022/1854 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
2. ELTL artiklit 35, määruse 2019/943 artiklit 3 ja direktiivi 2019/944 artiklit 3
tuleb tõlgendada nii, et
nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt kohaldatakse eksporditehingute suhtes koormavamat valemit kui see, mida kohaldatakse riigisiseste tehingute ja impordi suhtes, tingimusel, et see erinevus ei ole põhjendatud ühega ELTL artiklis 36 loetletud põhjustest või ülekaaluka üldise huviga ning ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
1 Algkeel: prantsuse.
2 Täpsemalt on nendeks Rumeenia ametiasutustest vastustajateks kohtuasja C‑251/24 põhikohtuasjas Rumeenia valitsus ja Agenția Națională de Administrare Fiscală (Rumeenia maksuamet) ning kohtuasja C‑392/24 põhikohtuasjas Rumeenia valitsus, Ministerul Finanțelor (Rumeenia rahandusministeerium), maksuamet ja Direcția generală de administrare a Marilor contribuabili (suurte maksumaksjate haldamise peadirektoraat, Rumeenia), kusjuures Ministerul Energiei (Rumeenia energiaministeerium) on kummaski põhikohtuasjas menetlusse astuja.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT 2019, L 158, lk 54).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT 2019, L 158, lk 125).
5 Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrus, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (ELT 2022, L 261 I, lk 1).
6 Vt selle kohta 18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Electrabel jt (C‑633/23, edaspidi „kohtuotsus Electrabel jt“, EU:C:2025:991) ja 22. jaanuari 2026. aasta kohtuotsus Secab (C‑423/23, edaspidi „kohtuotsus Secab“, EU:C:2026:32), milleni viinud kohtuasjades esitasin oma ettepanekud. Vt ka pooleliolevad kohtuasjad 2Valorise Ham jt (C‑467/24), milles esitan oma ettepaneku 16. juulil 2026, ning Varo Energy Belgium jt (C‑358/24), Vermilion Energy Ireland jt (C‑533/24) ja Acea Produzione jt (C‑153/25), milles esitan oma ettepaneku 22. oktoobril 2026. Täielikkuse huvides vt kohtuasjad ENV Bulgaria Renewables (C‑187/25), VETS Svoge (C‑327/25), ARERA (C‑878/25), ARERA‑II (C‑879/25), ARERA‑III (C‑880/25) ja GSE (C‑881/25), mis on käesoleva ettepaneku esitamise kuupäeval veel menetluse kirjalikus etapis.
7 Valitsuse 18. märtsi 2022. aasta erakorraline määrus nr 27 elektrienergia‑ ja maagaasituru lõpptarbijatele ajavahemikus 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 kohaldatavate meetmete kohta ning teatud energiavaldkonna õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 27 privind măsurile aplicabile clienților finali din piața de energie electrică și gaze naturale în perioada 1 aprilie 2022–31 martie 2023, precum și pentru modificarea și completarea unor acte normative din domeniul energiei; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 274, 22.3.2022; edaspidi „OUG nr 27/2022“).
8 8. juuli 2022. aasta seadus nr 206/2022, millega kiidetakse heaks valitsuse erakorraline määrus nr 27/2022 elektri- ja maagaasituru lõpptarbijatele ajavahemikul 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 kohaldatavate meetmete kohta ning teatud energiavaldkonna õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (Legea nr. 206/2022 pentru aprobarea Ordonanței de urgență a Guvernului nr. 27/2022 privind măsurile aplicabile clienților finali din piața de energie electrică și gaze naturale în perioada 1 aprilie 2022 – 31 martie 2023, precum și pentru modificarea și completarea unor acte normative din domeniul energiei; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 692, 11.7.2022).
9 Valitsuse erakorraline määrus nr 119/2022, millega muudetakse ja täiendatakse valitsuse erakorralist määrust nr 27/2022 elektri- ja maagaasituru lõpptarbijatele ajavahemikul 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 kohaldatavate meetmete kohta ning teatud energiavaldkonna õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (Ordonanța de urgență nr. 119/2022 pentru modificarea și completarea Ordonanței de urgență a Guvernului nr. 27/2022 privind măsurile aplicabile clienților finali din piața de energie electrică și gaze naturale în perioada 1 aprilie 2022 – 31 martie 2023, precum și pentru modificarea și completarea unor acte normative din domeniul energiei; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 864, 1.9.2022; edaspidi „OUG nr 119/2022“). OUG nr 119/2022 kiideti heaks seadusega nr 357/2022, millega kiidetakse heaks valitsuse erakorraline määrus nr 119/2022, millega muudetakse ja täiendatakse valitsuse erakorralist määrust nr 27/2022 elektri- ja maagaasituru lõpptarbijatele ajavahemikul 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 kohaldatavate meetmete kohta ning teatud energiavaldkonna õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (Legea nr. 357/2022 privind aprobarea Ordonanței de urgență a Guvernului nr. 119/2022 pentru modificarea și completarea Ordonanței de urgență a Guvernului nr. 27/2022 privind măsurile aplicabile clienților finali din piața de energie electrică și gaze naturale în perioada 1 aprilie 2022 – 31 martie 2023, precum și pentru modificarea și completarea unor acte normative din domeniul energiei; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 1198, 13.12.2022; edaspidi „seadus nr 357/2022“).
10 Täielikkuse huvides tuleb märkida, et seaduse nr 357/2022 I artikli punktiga 22 tunnistati see lõige 13 alates 16. detsembrist 2022 kehtetuks.
11 Selle lisa kohaselt saadi elektritootjate sissemakse energiasüsteemi ümberkujundamise fondi MWh kuu keskmise müügihinna ja summa 450 Rumeenia leud (RON) (ligikaudu 90 eurot) vahe (kui see esines) korrutamisel vastaval kuul enda tootmisest füüsiliselt tarnitud või tooteportfellist tarneportfelli üle kantud kogusega.
12 Selle lisa kohaselt saadi kauplemisega tegelevate ettevõtjate sissemakse energiasüsteemi ümberkujundamise fondi lisades arvestuskuul tarnitud elektrienergia või maagaasi kaalutud keskmise müügihinna ja arvestuskuul tarnitud elektrienergia või maagaasi kaalutud keskmise ostuhinna vahele 2% suuruse kasumimarginaali.
13 Konkreetsemalt tegutseb Axpo lõpptarbijatele energia müüja ja tarnijana, samas kui PPC toodab taastuvatest allikatest elektrienergiat, andes 2% riigi elektritoodangust.
14 Need on vastavalt neljas eelotsuse küsimus kohtuasjas C‑251/24 ja viies eelotsuse küsimus kohtuasjas C‑392/24.
15 See on viies eelotsuse küsimus kohtuasjas C‑251/24.
16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus pöördus ka Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) poole, taotledes nimetatud kohtult otsust, kas samad asjakohased riigisisesed õigusnormid on kooskõlas Rumeenia põhiseadusega.
17 Kohtuasjas C‑392/24 esitatud viies küsimus on sisuliselt identne kohtuasjas C‑251/24 esitatud neljanda küsimusega. Juhin tähelepanu, et muud eelotsuse küsimused, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus nendes kohtuasjades esitas, puudutavad sisuliselt määruse 2019/943 ja direktiivi 2019/944 muude sätete, ELTL artiklite 49 ja 56, artikli 63 lõike 1, artiklite 101 ja 102, artikli 107 lõike 1, artikli 108 ja artikli 191 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT 2021, L 243, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT 2018, L 328, lk 82) ja nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1), teatavate sätete kohaldamist.
18 Need pooled vastasid ka Euroopa Kohtu poolt tema kodukorra artikli 61 alusel esitatud kirjalikult vastatavatele küsimustele.
19 Nendeks on eelkõige direktiivi 2019/944 artikli 5 lõiked 1, 3 ja 4, määruse 2019/943 artikli 3 punktid a, b, h ja p ning artikli 10 lõiked 1, 4 ja 5, lähtudes selle määruse põhjendustest 22 ja 23.
20 Selleks on määruse 2022/1854 artikkel 8.
21 Kauplemisettevõtjate sissemaksed ja elektritootjate sissemaksed rikuvad väidetavalt sellise pakkumisel ja nõudlusel põhineva paindliku hinnaregulatsiooni süsteemi nõudeid, nagu on ette nähtud määruse 2019/943 artiklis 3, ning selle määruse artiklis 10 kehtestatud kohustust kaotada hulgimüügituru hindadele kohaldatavad halduslikud ülemmäärad.
22 Vaidlusalune meede kehtestab osas, milles sellega kehtestatakse hulgimüügiturul hinna ülempiirid, väidetavalt kaudselt hinna ülempiirid mitte-kodutarbijatele. Kauplemisettevõtjate sissemakse tekitab diskrimineerivalt lisakulusid neile, mitte kõigile turuosalistele, kes ostavad ja müüvad edasi elektrienergiat hulgimüügiturul, samas kui elektritootjate sissemakse tekitab diskrimineerivalt lisakulusid neile tootjatele, mitte teistele tootjatele (elektrienergia ja soojuse koostootjad ning tootjad, kelle tootmisvõimsus võeti kasutusele pärast 1. aprilli 2022). Lisaks rikuvad need sissemaksed ka direktiivi 2019/944 artikli 5 lõike 4 punktides b ja d ette nähtud hindadesse sekkumise meetmete proportsionaalsuse nõudeid, kuna need kehtestati ilma eelneva mõjuhinnanguta, eelkõige seoses vastavalt 2% marginaali või 450 Rumeenia leu (ligikaudu 90 eurot) ülempiiriga MWh kohta, võtmata arvesse asjaomaste äriühingute tegelikke tegevuskulusid. Lisaks on elektritootjatel kohustus maksta peale neile kehtestatud sissemaksele ka äriühingu tulumaksu ning neil on ka avaliku teenuse osutamise kohustus, samas kui selle direktiivi põhjenduse 22 kohaselt peavad liikmesriigid kasutama oma kodanike jaoks taskukohaste elektritarnete säilitamiseks muid poliitikavahendeid.
23 Vt eelkõige direktiivi 2019/944 artiklid 1 ja 3 ning määruse 2019/943 artikkel 1.
24 Määruse 2019/943 põhjenduses 22 on muu hulgas märgitud, et peamiste turupõhimõtetega tuleks ette näha, et elektrihinnad määratakse kindlaks pakkumise ja nõudlusega.
25 Näiteks on Euroopa Kohus otsustanud, et need sätted ei ole kohaldatavad riigisiseste õigusnormide suhtes, millega kehtestatakse elektritootjatele kohaldatav erimaks, mille eesmärk on ühtlasi riigieelarve tulude suurendamine (vt selle kohta 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Slovenské elektrárne, C‑376/18, EU:C:2019:1068, punktid 37–43 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti on ta leidnud, et elektrienergia MWh kuu keskmise müügihinna ja summa 450 Rumeenia leu (ligikaudu 90 eurot) vahe alusel arvutatav elektritootjate tulumaks, millel on vähemalt osaliselt eelarveline eesmärk ning millega ei soovita reguleerida elektrienergia tarnimist ega tagada tarbijakaitset ja vaba konkurentsi, ei saa kujutada endast meedet, mis võrduks elektrienergia „jaemüügihinna kindlaksmääramise“ või elektrienergia tootjate poolt jaemüügihinna kindlaksmääramise vabaduse piiramise meetmega (vt 16. oktoobri 2025. aasta kohtuotsus Braila Winds, C‑391/23, EU:C:2025:799, punktid 52 ja 53).
26 Tuletan meelde, et Euroopa Kohus on alati öelnud, et liidu õiguse seisukohast peab maksu, lõivu, tasu või muu kohustusliku makse kvalifitseerima Euroopa Kohus, lähtudes maksu objektiivsetest tunnustest ja sõltumatult liikmesriigi õiguses sellele antud kvalifikatsioonist (vt eeskätt 3. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Promociones Oliva Park, C‑220/19, EU:C:2021:163, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Samuti nähtub nendest põhjendustest, et liikmesriigi seadusandja enda hinnangul võisid selle seadusega kehtestatud meetmed muu hulgas olla vastuolus direktiivi 2019/944 ja määruse 2019/943 teatavate sätetega.
28 Vt analoogia alusel 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Air Transport Association of America jt (C‑366/10, EU:C:2011:864, punkt 143).
29 C‑423/23, EU:C:2025:63 (punkt 36), mida Euroopa Kohus hiljem kinnitas kohtuotsuses Secab (punkt 52).
30 Lisaks, kuigi ei saa välistada, et samamoodi nagu kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Secab, võib vaidlusalune meede kaudselt mõjutada hindu, millega elektrienergiat lõpptarbijatele müüakse (vt selle kohta ka minu ettepanek kohtuasjas Secab, C‑423/23, EU:C:2025:63, punkt 37), ei võimalda eelotsusetaotluses selle kohta esitatud teave järeldada, et kõnealused riigisisesed õigusnormid tuleks võrdsustada riigi sekkumisega lõpptarbijatele tarnitava elektri hinna kehtestamisse direktiivi 2019/944 artikli 5 tähenduses.
31 On tõsi, nagu märgib komisjon, et kõnealusel sissemaksel võib olla kaudne mõju hulgihindade kujunemisele nendel turgudel, kuna võimatus saada piisav marginaal kasumi teenimiseks või isegi lihtsalt kulude katmiseks võib avaldada pärssivat mõju ettevõtjate tegevusele ja tuua kaasa kaubeldava elektri- või maagaasikoguse vähenemise. Eelotsusetaotluses ei ole aga esitatud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tuvastada sellise mõju olemasolu.
32 Erinevalt direktiivist 2019/944 ja määrusest 2019/943, mis on vastu võetud liidu energiapoliitikat käsitleva ELTL artikli 194 alusel ja mille eesmärk on kehtestada elektrituru üldise toimimise üldine raamistik, ei ole ELTL artikli 122 alusel vastu võetud määruse 2022/1854 eesmärk kehtestada turul alalisi meetmeid, vaid näha ette erandlikud, sihipärased ja ajaliselt piiratud meetmed, mille eesmärk on reageerida konkreetsele konjunktuuriolukorrale energiaturgudel.
33 Määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 2 punktides a–e on sisuliselt nõutud, et need meetmed oleksid proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad, ei kahjustaks investeerimissignaale, kataksid investeerimis- ja tegevuskulud, ei moonutaks elektri hulgimüügiturgude toimimist ning oleksid kooskõlas liidu õigusega.
34 Määruse 2022/1854 artikli 10 lõikes 1 on sisuliselt ette nähtud, et selle meetme kohaldamisest tulenevat liigtulu kasutatakse sihipäraselt selleks, et rahastada elektri lõpptarbijaid toetavaid meetmeid, millega leevendatakse kõrgete elektrihindade mõju.
35 Vaidlusalune meede kehtestati OUG-ga nr 119/2022 alates 1. septembrist 2022.
36 Märgin, et kuigi määrus 2022/1854 jõustus vastavalt artikli 22 lõikele 1 8. oktoobril 2022, on selle artiklid 6, 7 ja 8 kohaldatavad üksnes ajavahemikul 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023, nagu on ette nähtud selle määruse artikli 22 lõike 2 punktis c.
37 Kuigi määruse 2022/1854 artikkel 8 võimaldab liikmesriikidel kriisi korral mitte ainult kehtestada, vaid ka „jätta kehtima“ riigisisesed meetmed, mis on võetud enne seda määrust, ei reguleeri ükski selle määruse säte nende meetmete kehtivust enne 1. detsembrit 2022. Seega kuulub vaidlusalune meede selle ajavahemiku osas liikmesriikide ainupädevusse. Nagu Euroopa Kohus on märkinud, ei saa määruse 2022/1854 sätted iseenesest välistada riigisiseste õigusnormide kehtivust ajavahemikul, mil see määrus ei olnud kohaldatav (vt kohtuotsus Secab, punkt 38, ja samamoodi kohtuotsus Electrabel jt, punkt 58).
38 Kohtujuristi kursiiv. Määruse 2022/1854 põhjenduses 30 on lisaks märgitud, et turutulu ülempiiri tuleks kohaldada üksnes realiseerunud turutulu suhtes.
39 Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas Electrabel jt (C‑633/23, EU:C:2025:131, punkt 38).
40 Vt kohtuotsus Electrabel jt (punkt 48).
41 Näiteks, nagu ma märkisin oma ettepanekus kohtuasjas Electrabel jt (C‑633/23, EU:C:2025:131, punkt 43), peaks liikmesriikidel olema võimalik valida meetodid, mida nad peavad tehniliselt ja halduslikult vajalikuks ja oma vastava riigisisese turu eripära arvestades sobivaks, et viia kõnesolevad kiireloomulised erandlikud meetmed ellu nii tõhusalt ja asjakohaselt kui võimalik.
42 Vt selle kohta kohtuotsus Secab (punkt 60).
43 Vt selle kohta kohtuotsus Electrabel jt (punktid 52 ja 53).
44 Vt minu ettepanek kohtuasjas Secab (C‑423/23, EU:C:2025:63, punktid 49–51). Samuti tuleb meenutada, et nende ülempiiri kehtestavate meetmete eesmärk on vastavalt määrusele 2022/1854 kaitsta elektrienergia lõpptarbijaid (vt selle kohta ka kohtuotsus Electrabel jt, punkt 51).
45 Hõlmates ühelt poolt arvestuskuu kaalutud keskmiste hindade (müügi- ja ostuhindade) vahet ning teiselt poolt elektrienergia ekspordi ja ühendusesiseste tarnete puhul Rumeeniast tehingule eelnenud päeva päevaturu energiahindade (müügi- ja ostuhindade) vahet.
46 Näiteks kohtuotsuses Electrabel jt (punkt 53) märkis Euroopa Kohus, et sellega seoses on oluline kontrollida, kas on olemas korrigeeriv mehhanism, mis võimaldab ettevõtjatel või liikmesriigi pädevatel asutustel vajaduse korral võtta arvesse tegelikku tulu, et parandada nende eelduste tulemust, kui need eeldused ei anna mõistlikke ja representatiivseid hinnanguid turu tegeliku olukorra kohta vaatlusalusel perioodil.
47 Määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 2 punktis e sätestatud viimane tingimus puudutab väga üldiselt vaidlusaluse meetme kooskõla liidu õigusega, pidades eelkõige silmas asjaomaseid valdkondlikke õigusakte (nagu direktiiv 2019/944 ja määrus 2019/943, mida käsitlesin oma analüüsi esimeses osas), ning laiemalt põhiõiguste ja liidu õiguse üldpõhimõtete austamist.
48 Tuletan siiski meelde, et määruse 2022/1854 põhjendustes 27–29 on esitatud asjakohased juhised, täpsustades muu hulgas, et võrdlushinnad tuleb kehtestada tasemel, mis ületab mõistliku investori ootusi, et tulu ülempiiride tase peab jätma marginaali hindade suhtes, mida investorid võivad mõistlikult ette näha, et neid ei tohiks kehtestada mitte keskmiste hindade, vaid tipphindade tasemel ning et pädevad riigisisesed asutused võivad viidata seoses asjaomase tehnoloogiaga „energiatootmise tasandatud kogukuludele“.
49 Määruse 2022/1854 artikli 2 punkti 9 kohaselt on „liigtulu“ „positiivne vahe tootjate turutulu (elektri MWh kohta) ja turutulu ülempiiri (180 eurot elektri MWh kohta) vahel, mis on sätestatud [selle määruse] artikli 6 lõikes 1“. Kuigi see määratlus viitab üksnes määruse 2022/1854 artikli 6 lõikes 1 ette nähtud ülemmäärale, leian, et nimetatud määruse artiklis 10 sätestatud nõue peab kehtima ka liikmesriigi poolt selle määruse artikli 8 lõike 1 alusel kehtestatud ülemmäära suhtes.
50 Seda tõlgendust kinnitavad pealegi põhikohtuasja kaebajate ja komisjoni vastused Euroopa Kohtu esitatud kirjalikult vastatavatele küsimustele.
51 Need on ELTL artiklid 28, 30 ja 35, määruse 2019/943 artikkel 3 ja direktiivi 2019/944 artikkel 3.
52 Märgin, et ajavahemikul 1. septembrist kuni 16. detsembrini 2022 nägi selle sissemakse arvutusvalem ette eksporditehingute ebasoodsama kohtlemise võrreldes riigisiseste tehingutega, kuna eksporditehingute puhul ei nähtud ette kasumimarginaali, samas kui riigisisestele tehingutele kohaldatav valem võimaldas 2% marginaali. Alates 16. detsembrist 2022 hakati seda sissemakset kohaldama ainult elektrienergia ekspordi, mitte impordi suhtes.
53 Mis puudutab elektrienergia eksporti või ühendusesisest müüki Rumeeniast, siis kauplemisettevõtjatele kohaldatava sissemakse määr oli 100% tehingule eelnenud päeva päevaturul kujunenud elektrienergia keskmise hinna ja ostuhinna vahest, samas kui riigisisesel turul toimunud müügi puhul oli lubatud 2% marginaal (võimalikust) kasumist.
54 Elektrienergia impordi suhtes vaidlusalust sissemakset enam ei kohaldatud, samas kui seda sissemakset kohaldati jätkuvalt elektrienergia ekspordi suhtes mis tahes summa pealt, mis ületas 2% ostuhinnast.
55 Lisaks, kuigi see aspekt ei ole kohtuasjas C‑251/24 esitatud eelotsusetaotluse ese, võib vaidlusalune sissemakse, nagu märgib komisjon, kujutada endast ka koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meedet ELTL artikli 34 tähenduses, kuna see, kui seda kohaldatakse vahet tegemata nii riigisiseste tehingute kui ka impordi suhtes, ei võta arvesse impordile omaseid kulusid.
56 Vt eeskätt 14. detsembri 2004. aasta kohtuotsus Radlberger Getränkegesellschaft ja S. Spitz (C‑309/02, EU:C:2004:799, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).