<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-896/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0896</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1055">EU:C:2020:1055</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>24</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>24</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Hogani ettepanek – Kohtuasi C‑896/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">repubblika</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Gerard Hogan</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20201217">17. detsembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑896/19</HT></P><P>Repubblika</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Il-Prim Ministru,</P><P>menetluses osales:</P><P>WY</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Qorti Ċivili Prim’Awla – Ġurisdizzjoni Kostituzzjonali (tsiviilkohtu esimene kolleegium, mis on kokku tulnud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna, Malta))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikkel 2</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu väärtused</KEYWORD><KEYWORD>Õigusriik</KEYWORD><KEYWORD>Tõhus kohtulik kaitse</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikkel 19</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuvõimu sõltumatus</KEYWORD><KEYWORD>Kohtunike ametisse nimetamise menetlus</KEYWORD><KEYWORD>Peaministri pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Kohtunike ametisse nimetamise komitee kaasamine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas eelotsusetaotluses esitatakse taas olulisi küsimusi kohtuvõimu sõltumatuse olemuse kohta. Täpsemalt nõuavad eelotsusetaotluses esitatud küsimused, et Euroopa Kohus kaaluks, mil määral mõjutavad liidu õiguses ette nähtud kohtuvõimu sõltumatuse tagatised ka liikmesriigi kohtunike ametisse nimetamise süsteemi. Eelkõige on küsimus selles, kas liidu õigusest tuleneb mingeid piiranguid kohtunike ametisse nimetamisele täitevvõimu poolt?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus on esitatud <HT TYPE="ITALIC">actio popularis</HT>’e alusel algatatud kohtuasjas, mis on praegu Malta kohtutes pooleli. Selles kohtuasjas väidetakse, et Malta põhiseaduses sätestatud kohtunike ametisse nimetamise menetlus ei ole kooskõlas muu hulgas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikliga 47.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi annab seega Euroopa Kohtule veel ühe võimaluse analüüsida oma hiljutist kohtupraktikat, mis käsitleb nimetatud sätete ulatust, ja eelkõige analüüsida neist tulenevaid nõudeid seoses kohtusüsteemi sõltumatusega liidu õiguskorras.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>ELL artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>ELL artikli 19 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust, üldkohtust ja erikohtutest. Euroopa Liidu Kohus tagab, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Harta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Harta VI jaotis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Õigusemõistmine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> sisaldab artiklit 47 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, mis on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</ALINEA><ALINEA>Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. […]</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Malta õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Malta 1964. aasta põhiseadus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>põhiseadus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) sisaldab VIII peatükis kohtusüsteemi käsitlevaid üksikasjalikke eeskirju, sealhulgas kohtunike ametisse nimetamise menetlust. Aastal 2016 reformiti seda peatükki, sealhulgas loodi kohtunike ametisse nimetamise komitee. Kuigi selle komitee rolli ja kohtunike ametisse nimetamise menetlust muudeti 2020. aasta juulis oluliselt, on põhikohtuasjas kohaldatavad eeskirjad järgmised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Põhiseaduse artikkel 96 käsitleb kõrgemate kohtuastmete kohtunike ametisse nimetamist. Selles on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>(1)</NO.P><TXT>Kõrgemate kohtuastmete kohtunikud nimetab ametisse [vabariigi] president peaministri arvamuse alusel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Kõrgema kohtuastme kohtunikuks võib nimetada üksnes isiku, kes on järjestikku või ühtekokku vähemalt kaksteist aastat praktiseerinud Maltal advokaadina või teeninud Maltal kohtunikuna või töötanud järjestikku mõlemal nimetatud ametikohal.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 sätete kohaldamist, enne kui peaminister annab kooskõlas lõikega 1 oma arvamuse kõrgema kohtuastme kohtuniku (v.a ülemkohtunik) ametisse nimetamise kohta, annab käesoleva põhiseaduse artikli 96A alusel moodustatud kohtunike ametisse nimetamise komitee oma hinnangu vastavalt artikli 96A lõike 6 punktile c, d või e.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on peaministril õigus lõikes 3 viidatud hindamise tulemusi mitte järgida:</TXT><P>kui pärast käesolevas lõikes antud õiguse kasutamist teeb kas peaminister või justiitsminister järgmist:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(a)</NO.P><TXT>avaldab viie päeva jooksul ametlikus teatajas teadaande otsuse kohta kasutada seda õigust ja otsuse põhjendused ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(b)</NO.P><TXT>teeb esindajatekojas selle otsuse kohta avalduse, selgitades selle otsuse põhjuseid, hiljemalt teisel esindajatekoja istungil pärast seda, kui [vabariigi] presidendile anti lõike 1 kohaselt arvamus;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>käesoleva lõike esimest tingimust ei kohaldata aga ülemkohtuniku ametisse nimetamise korral.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Põhiseaduse artiklis 96A kirjeldatakse kohtunike ametisse nimetamise komitee rolli. See on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>(1)</NO.P><TXT>Kohtunike ametisse nimetamise komitee, edaspidi käesolevas artiklis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>komitee<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>, on käesoleva põhiseaduse artikli 101A alusel loodud justiitsasjade komisjoni allkomitee, mille koosseis on järgmine:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(a)</NO.P><TXT>ülemkohtunik;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(b)</NO.P><TXT>peaprokurör;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(c)</NO.P><TXT>riigikontrolör;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(d)</NO.P><TXT>haldusasjade uurimisvolinik (ombudsman); ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(e)</NO.P><TXT>advokatuuri president:</TXT><P>[…]</P></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Komitee eesistuja on ülemkohtunik või tema äraolekul kohtunik, kes asendab teda vastavalt lõike 3 punktile d.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>(a) Isik ei kvalifitseeru komitee liikme ametikohale või sellel ametikohal jätkama, kui ta on minister, parlamendisekretär, esindajatekoja liige, kohaliku omavalitsuse liige või mõne erakonna esindaja või kandidaat:</TXT><P>[…]</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Oma ülesannete täitmisel tegutsevad komitee liikmed täiesti sõltumatult ega allu ühegi muu isiku ega asutuse juhatusele ega kontrollile.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Justiitsminister nimetab ametisse komitee sekretäri.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>Komitee täidab järgmisi ülesandeid:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(a)</NO.P><TXT>võtab vastu ja vaatab läbi kandideerimistaotlusi isikutelt, kes on huvitatud kõrgema kohtuastme kohtuniku (v.a ülemkohtunik) või alama kohtuastme kohtuniku ametikohale nimetamisest, välja arvatud punkti e kohaldamisalasse kuuluvatelt isikutelt;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(b)</NO.P><TXT>peab punktis a nimetatud kandideerimistaotluste ja nendega seotud toimingute kohta alalist registrit, mida hoitakse salajas ja millega saavad tutvuda ainult komitee liikmed, peaminister ja justiitsminister;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(c)</NO.P><TXT>intervjueerib ja hindab eespool nimetatud ametikohtadele kandideerijaid nii, nagu ta peab asjakohaseks, ning taotleda sel eesmärgil ametiasutustelt teavet, mida ta peab mõistlikult vajalikuks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(d)</NO.P><TXT>annab peaministrile justiitsministri vahendusel oma arvamuse hinnangutega eespool nimetatud ametikohtadele kandideerijate nõuetelevastavuse ja sobivuse kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(e)</NO.P><TXT>annab peaministrile viimase palvel arvamuse juba peaprokuröri, riigikontrolöri, haldusasjade uurimisvoliniku (ombudsman) või alama kohtuastme kohtuniku ametikohal töötava isiku nõuetelevastavuse ja sobivuse kohta kohtuniku ametisse nimetamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(f)</NO.P><TXT>annab arvamuse, mida justiitsminister võib küsida millal tahes, muu ametisse nimetamise kohta kohtunikukohtadele või ametikohtadele kohtutes:</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>Punktis d viidatud hindamine viiakse läbi kuuekümne päeva jooksul alates sellest, kui komitee saab kandideerimistaotluse, ning punktides e ja f nimetatud arvamused antakse kolmekümne päeva jooksul alates nende küsimisest või muu tähtaja jooksul, mille justiitsminister võib komitee nõusolekul kehtestada ametlikus teatajas avaldatud korraldusega.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(7)</NO.P><TXT>Komitee menetlus on konfidentsiaalne ja kinnine ning ühtegi komitee liiget ega sekretäri ei tohi kutsuda tunnistajana kohtusse ega muusse asutusse seoses ühegi dokumendiga, mille komitee on saanud, või teemadega, mida komitee on arutanud, või mis on talle teatavaks tehtud või mille komitee on teatavaks teinud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Komitee määrab oma töökorra ise ning on kohustatud avaldama justiitsministri heakskiidetud kriteeriumid, mille põhjal ta oma hinnangud annab.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Põhiseaduse artiklis 97 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="097.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, lahkub kõrgema kohtuastme kohtunik ametist, kui ta on saanud 65-aastaseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="097.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Kõrgema kohtuastme kohtunikku ei või ametist tagandada, välja arvatud juhul, kui seda teeb [Vabariigi] president esindajatekoja ettepanekul, mida toetab selle liikmete vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus ja mille aluseks on tõendatud suutmatus täita oma ametiülesandeid (kas kehalise või vaimse võimetuse tõttu või mõnel muul põhjusel) või ametialane eksimus.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="097.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Parlament võib seadusega sätestada eelmises artiklis sätestatud ettepaneku esitamise ning kõrgema kohtuastme kohtuniku suutmatuse või ametialase eksimuse uurimise ja tõendamise korra.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Põhiseaduse artikkel 100 käsitleb alama kohtuastme kohtunike ametisse nimetamist. Sellega nähakse ette menetlus, mis on sarnane kõrgema kohtuastme kohtunike suhtes kohaldatava menetlusega:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>(1)</NO.P><TXT>Alama kohtuastme kohtunikud nimetab ametisse [vabariigi] president vastavalt peaministri arvamusele.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Alama kohtuastme kohtunikuks võib nimetada üksnes isiku ning sellel ametikohal võib tegutseda üksnes isik, kes on praktiseerinud Maltal advokaadina järjest või ühtekokku vähemalt seitse aastat.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>Kui käesoleva artikli lõikest 4 ei tulene teisiti, lahkub alama kohtuastme kohtunik ametist, kui ta on saanud 65-aastaseks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Alama kohtuastme kohtunike suhtes kohaldatakse käesoleva põhiseaduse artikli 97 lõigete 2 ja 3 sätteid.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, siis enne, kui peaminister annab lõike 1 kohaselt arvamuse alama kohtuastme kohtuniku ametisse nimetamise kohta, annab käesoleva põhiseaduse artikli 96A alusel moodustatud kohtunike ametisse nimetamise komitee oma hinnangu vastavalt artikli 96A lõike 6 punktile c, d või e.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, on peaministril õigus lõikes 5 viidatud hinnangut mitte järgida:</TXT><P>kui pärast käesolevas lõikes antud pädevuse kasutamist teeb peaminister või justiitsminister järgmist:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(a)</NO.P><TXT>avaldab viie päeva jooksul ametlikus teatajas teadaande otsuse kohta kasutada seda õigust ja otsuse põhjendused ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(b)</NO.P><TXT>teeb esindajatekojas selle otsuse kohta avalduse, selgitades otsuse põhjusi, hiljemalt teisel esindajatekoja istungil pärast seda, kui [vabariigi] presidendile anti lõike 1 kohaselt arvamus.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Põhiseaduse artikkel 101B käsitleb kohtunike ja prokuröride distsiplinaarküsimusi. Selles on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="101B.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Kohtunike komitee (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>komitee<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) on justiitsasjade halduse komisjoni allkomitee, mis koosneb kolmest kohtunikust, kes ei ole justiitsasjade halduse komisjoni liikmed ja kes valitakse kõrgema kohtuastme ja alama kohtuastme kohtunike hulgast vastavalt justiitsasjade komisjoni määrustele, selliselt et alama kohtuastme kohtuniku vastu algatatud distsiplinaarmenetluses on komitee kolmest liikmest kaks alama kohtuastme kohtunikud ning kõrgema kohtuastme kohtunike vastu algatatud distsiplinaarmenetluses on komitee kolmest liikmest kaks kõrgema kohtuastme kohtunikud.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="101B.004"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA>Komitee rakendab kohtunike ja kohtunike suhtes distsiplinaarkaristusi käesolevas artiklis sätestatud viisil.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="101B.015"><NO.PARAG>(15)</NO.PARAG><ALINEA>Oma ülesannete täitmisel tegutsevad komitee liikmed omaenda äranägemise kohaselt ega allu ühegi muu isiku ega asutuse juhatusele ega kontrollile.</ALINEA><?PAGE NO="6"?><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja faktilised asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Repubblika on ühendus, kelle eesmärk on Maltal õigluse ja õigusriigi edendamine. Ta esitas <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> eelotsusetaotluse esitanud kohtule <HT TYPE="ITALIC">actio popularis</HT>’e, nõudes, et kohus tuvastaks, et põhikohtuasja algatamise ajal põhiseaduse artiklite 96, 96A ja 100 alusel kehtinud kõrgema ja alama kohtuastme kohtunike ametisse nimetamise süsteemiga rikkus Malta oma kohustusi, mis tulenevad ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust koostoimes harta artikliga 47 ning põhiseaduse artiklist 39 ja Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> allkirjastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) artiklist 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtus <DATE ISO="20191030">30. oktoobril 2019</DATE> toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja, et ta vaidlustab põhikohtuasjas kõik <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> jõustunud kohtunike ametisse nimetamised ning kõik muud ametisse nimetamised, mis võivad toimuda pärast seda kuupäeva, välja arvatud juhul, kui need on tehtud kooskõlas soovitustega, mis on esitatud Euroopa Nõukogu komisjoni <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Demokraatia õiguse kaudu<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Veneetsia komisjon<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) arvamuses nr 940/2018 põhiseadusliku korra ja võimude lahususe ning kohtunike ja õiguskaitse sõltumatuse kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>CDL-AD(2018)028.</P></NOTE> ning vastavalt ELL artikli 19 lõike 1 ja harta artikli 47 sätetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Prim Ministru (peaminister; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>vastustaja<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) väidab omalt poolt, et Maltal on tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Sellega seoses järgiti <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> jõustunud ametisse nimetamisel rangelt põhiseaduse sätteid ja see oli kooskõlas liidu õigusega. Vastustaja väidab, et ei ole mingit vahet nende konkreetsete ametisse nimetamiste ja mis tahes muude pärast 1964. aastal põhiseaduse väljakuulutamist toimunud kohtunike ametisse nimetamiste vahel, välja arvatud asjaolu, et erinevalt enne 2016. aastat ametisse nimetatud kandidaatidest hindab nüüd kõnealuste kandidaatide sobivust põhiseaduse artikli 96A alusel loodud kohtunike ametisse nimetamise komitee.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vastustaja väidab ka, et kohtunike ametisse nimetamise süsteem on kooskõlas ELL artikli 19 lõike 1 ja harta artikli 47 nõuetega, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus. Tegelikult kajastab see süsteem seda, kuidas nimetatakse kohtunikke ELTL artikli 253 esimese lõigu alusel ametisse Euroopa Kohtusse, kuivõrd artikli 255 alusel loodud komitee arvamus ei ole liikmesriikide valitsuste lõpliku otsuse suhtes siduv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et peamine tema ette hinnangu andmiseks toodud küsimus puudutab peaministrile põhiseaduse artiklitega 96, 96A ja 100 antud kaalutlusõigust iga kohtuniku ametisse nimetamisel ning seda, kas seda kaalutlusõigust 2016. aasta põhiseaduse muudatustega parandati või mitte. Kuigi Euroopa Kohus käsitles mitut käesolevas kohtuasjas esile kerkinud teemat oma <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>), leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et seda küsimust tuleks käsitleda nii, et hinnatakse süsteemi kui tervikut, sealhulgas seoses õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele Maltal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20201027">27. oktoobril 2020</DATE>, teavitati Euroopa Kohut sellest, et pärast Veneetsia komisjoni arvamuses nr 940/2018 esitatud soovitusi kohtunike ametisse nimetamise süsteemi kohta tehti 2020. aasta juulis põhiseaduses teatavad muudatused. Need muudatused ei mõjuta siiski käesoleva põhikohtuasja eset eelotsusetaotluse esitanud kohtus ega sellest tulenevalt ka käesolevat eelotsusetaotlust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Qorti Ċivili Prim’Awla – Ġurisdizzjoni Kostituzzjonali (tsiviilkohtu esimene kolleegium, kokku tulnud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna, Malta) <DATE ISO="20191125">25. novembri 2019. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20191205">5. detsembril 2019</DATE>, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>1.</NO.P><TXT>Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist [lõiku] ja [harta] artiklit 47 eraldi või koostoimes tuleb pidada kohaldatavaks Malta põhiseaduse artiklite 96, 96A ja 100 õiguspärasuse suhtes?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tuleb peaministri pädevust Malta kohtunike ametisse nimetamise menetluses pidada ELL artikli 19 lõikega 1 ja [harta] artikliga 47 kooskõlas olevaks, kui võtta arvesse ka Malta põhiseaduse artiklit 96A, mis jõustus 2016. aastal?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui leitakse, et peaministri pädevus ei vasta nõuetele, tuleb seda arvesse võtta tulevastel ametisse nimetamise juhtudel või mõjutab see ka seniseid ametisse nimetamise juhtusid?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid Repubblika, Belgia, Malta, Madalmaade, Poola ja Rootsi valitsus ning Euroopa Komisjon. Lisaks esitasid nad oma suulised seisukohad <DATE ISO="20201027">27. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Poola valitsus väidab oma kirjalikes seisukohtades, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu kahes aspektis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Esiteks väidab ta, et isegi kui Malta õigus võimaldab vaidluspooltel algatada <HT TYPE="ITALIC">actio popularis</HT>’e raames riigisiseses õiguskorras kehtivate õigusnormide abstraktse õiguspärasuse kontrolli, on eelotsusetaotluse esitanud kohus esitanud oma eelotsuse küsimused Euroopa Kohtule nii, et ta saab olenevalt antavast vastusest otsustada Malta õigusnormide abstraktse kooskõla üle liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Poola valitsus juhib aga tähelepanu asjaolule, et otsus riigisiseste õigusnormide abstraktse kooskõla kohta liidu õigusega kuulub ELTL artiklite 258 ja 259 kohaselt Euroopa Kohtu ainupädevusse ning ainult komisjon või mõni teine liikmesriik saab sellise menetluse algatada. Eelotsusetaotluse ainus ese on seevastu liidu õiguse tõlgendamine. Järelikult ei saa liikmesriigi kohus ELTL artikleid 258, 259 ja 267 arvestades hinnata riigisisese õiguse abstraktset kooskõla liidu õigusega eelotsusemenetluses antud tõlgenduse alusel, kuna Euroopa Kohus ise ei pea ennast selle menetluse raames pädevaks kontrollima riigisisese õiguse kooskõla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Liidu õiguse tõlgendust, mille Euroopa Kohus on eelotsusemenetluses andnud, ei saa seega kasutada taolise vaidluse lahendamiseks, nagu on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ees põhikohtuasjas, ning järelikult ei saa seda pidada vajalikuks, et lahendada põhikohtuasi ELTL artikli 267 tähenduses. Poola valitsus väidab konkreetsemalt, et selle sätte vastupidine tõlgendamine tähendaks ELTL artiklite 258 ja 259 eiramist ning õõnestaks Euroopa Kohtu, komisjoni ja liikmesriikide ainupädevust, mis on nendes sätetes ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Selles suhtes on tõsi, et Euroopa Kohtu ülesannet tuleb eristada selle järgi, kas tal palutakse teha eelotsus või otsus liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi kohta. Kui liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames peab Euroopa Kohus kontrollima, kas komisjoni või teise liikmesriigi poolt vaidlustatud riigisisene akt või praktika on vastuolus liidu õigusega üldiselt, ilma et selleks peaks olema pooleli asjasse puutuv vaidlus riigisisestes kohtutes, siis eelotsusemenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne<?PAGE NO="8"?> seevastu aidata eelotsusetaotluse esitanud kohtul lahendada selles kohtus pooleli olev konkreetne vaidlus. Sellises menetluses peab seega olema seos selle vaidluse ja nende liidu õigusnormide vahel, mille tõlgendamist taotletakse, mistõttu on see tõlgendus eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsuse tegemiseks objektiivselt vajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb möönda, et põhikohtuasjas käimas olev vaidlus on sisuliselt seotud liidu õigusega, eelkõige eelotsuse küsimustes nimetatud ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab nimetatud sätet seega vaidluse sisulisel lahendamisel kohaldama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Isegi kui ELTL artikkel 267 ei anna Euroopa Kohtule pädevust hinnata riigisiseste õigusnormide kooskõla liidu õigusnormidega ega kohaldada liidu õigusnorme konkreetse juhtumi suhtes, on Euroopa Kohtu ülesanne siiski teha otsus aluslepingute ja liidu institutsioonide õigusaktide tõlgendamise kohta. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib Euroopa Kohus siiski selle artikliga kehtestatud õigusalase koostöö raames ja talle esitatud toimikumaterjalide põhjal anda liikmesriigi kohtule liidu õiguse tõlgenduse, mis võib liikmesriigi kohtule olla tarvilik liidu õiguse mõne sätte mõju hindamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20100126">26. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Urbanos y Servicios Generales</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑118/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:39">EU:C:2010:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, edaspidi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>AK<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0132">132</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Lisaksin, et kuigi põhikohtuasjas on tegemist <HT TYPE="ITALIC">actio popularis</HT>’ega, mille puhul kaebaja ei pea tõendama isiklikku huvi kohtuvaidluse lahendamise vastu, ei takista see asjaolu Euroopa Kohut eelotsuse küsimustele vastamast. Piisab, kui selline menetlus on riigisisese õiguse kohaselt lubatud ja küsimus on objektiivselt vajalik selle vaidluse lahendamiseks, millega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu poole õiguspäraselt pöördutud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt selle kohta seoses tuvastamiskaebusega <DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Eelnevaid kaalutlusi arvestades leian seetõttu, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses on tegelik vaidlus, ilma et oleks kahtlust, kas eelotsuse küsimused on asjakohased, kuna need puudutavad liidu õiguse – käesoleval juhul esmase õiguse – sätete tõlgendamist ning just need küsimused ongi põhikohtuasjas vaidluse all. Sellest järeldub, et Poola valitsuse esimene argument ei ole asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Teiseks leiab Poola valitsus, et ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik, mille kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades, ei muuda kuidagi pädevuse andmise põhimõtte sisu ega liidu pädevuse ulatust. Vastupidi, see säte põhineb eeldusel, et kuna liidul puudub pädevus kohtukorralduse suhtes, siis on liikmesriikide ülesanne luua kohtud ja näha ette asjakohased mehhanismid menetluste jaoks, mille eesmärk on tagada eraisikutele liidu õiguskorrast tulenevate õiguste kaitse. Järelikult ei saa tuletada ELL artikli 19 lõikest 1, kui seda tõlgendades pidada silmas ELL artiklit 5 koostoimes ELTL artiklitega 3 ja 4, ühtegi konkreetset reeglit, mis reguleeriks kohtunike ametisse nimetamist või kohtute korraldust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Harta artikli 47 kohta väidab Poola valitsus, et see säte ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Repubblika on esitanud <HT TYPE="ITALIC">actio popularis</HT>’e, kuid ei ole kasutanud liidu õigusest tulenevat subjektiivset õigust. Lisaks ei ole vastupidi sellele, mida nõuab harta artikkel 51, käesoleval juhul tegemist liidu õiguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>rakendamisega<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> asjaomase liikmesriigi poolt, kuna eelotsusetaotluses esitatud õiguslikud küsimused puudutavad riigisiseseid menetluslikku laadi küsimusi, mille reguleerimine kuulub täielikult liikmesriikide pädevusse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Poola valitsus lisab, et igal juhul puuduvad liidu õiguses ühtsed kohtunike ametisse nimetamise kriteeriumid, millele Euroopa Kohus võiks Maltal kehtiva süsteemi hindamisel tugineda, ning et kõikides liikmesriikides on kasutusel erinevad süsteemid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Need argumendid on seotud tegelikult eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimeses eelotsuse küsimuses tõstatatud probleemistikuga. Seetõttu käsitlen neid esimese küsimuse analüüsimisel. Piisab, kui märkida, et ka Poola valitsuse esitatud teine vastuvõetamatuse väide ei ole minu arvates põhjendatud. Kuigi ma nõustun, et harta artikkel 47 kui selline ei ole põhikohtuasjas kohaldatav (kuna Malta ei <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>rakenda<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> käesoleval juhul liidu õigust harta artikli 51 tähenduses), on ELL artikkel 19 siiski täielikult kohaldatav ja sellisena on selle sätte tõlgendamine eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku tunnistada eelotsuse küsimused vastuvõetavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja harta artiklit 47 tuleb pidada kohaldatavaks, kui riigisisene kohus hindab põhiseaduses ette nähtud kohtunike ametisse nimetamise menetluse kehtivust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ELL artikli 19 lõike 1 kohaldatavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Mis puudutab ELL artikli 19 lõiget 1, siis on Euroopa Kohus hiljuti teinud mitu pöördelist kohtuotsust, mis kahtlemata võimaldavad vastata sellele küsimusele jaatavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus oma <DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Land Hessen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑272/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:535">EU:C:2020:535</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kokku võttis, tuleneb sellest kohtupraktikast, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>liikmesriikide kohtute sõltumatus on Euroopa Liidu õiguskorra jaoks põhjapaneva tähtsusega mitmel põhjusel. Kõigepealt on see sõltumatus seotud õigusriigi põhimõttega, mis on ELL artikli 2 kohaselt üks neist väärtustest, millel liit rajaneb ja mis on liikmesriikidele ühised, ning ELL artikliga 19, mis konkretiseerib seda väärtust ja näeb liidu õiguskorras kohtuliku kontrolli tagamise ülesande ette ka liikmesriikide kohtutele (vt selle kohta <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)). Seejärel on kohtute sõltumatus vajalik tingimus selleks, et tagada õigussubjektidele liidu õiguse kohaldamisalas harta artiklis 47 ette nähtud põhiõigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus, mis on ülimalt tähtis, et tagada isikutele kõikide liidu õigusega antud õiguste kaitse (vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika)). Lõpuks on liikmesriikide kohtute sõltumatus oluline ELTL artiklis 267 ette nähtud eelotsusetaotluste mehhanismi raames toimuva õigusalase koostöö süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast, sest selle mehhanismi saab käivitada ainult organ, kellel tuleb kohaldada liidu õigust ja kes vastab muu hulgas sõltumatuse kriteeriumile (vt eelkõige <DATE ISO="20200121">21. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco de Santander</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:17">EU:C:2020:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Punkt 45.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Lisaks on selgelt ära otsustatud, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu esemelise kohaldamisala osas kohaldatakse seda sätet liidu õigusega hõlmatud valdkondades, olenemata sellest, kas liikmesriigid rakendavad liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Selles kontekstis on nüüd selge, et kuigi kohtukorraldus liikmesriikides kuulub liikmesriikide pädevusse, on liikmesriigid selle pädevuse teostamisel siiski kohustatud täitma oma kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest ja eelkõige ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt selle kohta kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) (punkt 52); <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (üldkohtute sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:924">EU:C:2019:924</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0102">102</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsus AK, punkt 75 ja <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kohustus kehtib eelkõige kõigi riigisiseste organite suhtes, kes kohtuna võivad lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega ja mis seega kuuluvad liidu õigusega hõlmatud valdkondadesse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) (punkt 51); kohtuotsus AK, punkt 83 ja <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Selline Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 kohaldamisala tõlgendus leiab toetust selle sätte aluslepingusse integreerimise ajaloost ja kontekstist. ELL artikli 19 lõige 1 lisati selleks, et rõhutada liikmesriigi kohustust tagada tõhus kohtulik kaitse juhul, kui Euroopa Kohus ei saa sellist kaitset otseselt pakkuda,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka Krajeswki, M. ja Ziółkowski, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>EU judicial independence decentralised: A.K.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, 57. kd, 2020, lk 1107–1138, eriti lk 1121.</P></NOTE> kuna tõhusa kohtuliku kontrolli olemasolu, mis on mõeldud tagama, et liidu õigust järgitakse, on üks õigusriigi olemuslikke tunnuseid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka Badet, L., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Oncorhync propos de l’article 19 du Traité sur l’Union européenne, pierre angulaire de l’action de l’Union européenne pour la sauvegarde de l’État de droit<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers de droit européen</HT>, 2020, lk 57–106, eriti lk 75 ja 76.</P></NOTE> Seega, kui puuduvad tõhusad kohtute sõltumatuse tagatised, kahjustaks see eraõiguslikele isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta Pauliat, H., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Abaissement de l’âge de la retraite des magistrats: Une atteinte à l’indépendance de la justice reconnue en Pologne<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, <HT TYPE="ITALIC">La Semaine Juridique</HT> – <HT TYPE="ITALIC">Édition générale</HT>, nr 29, 2019, lk 1424–1428, eriti lk 1427.</P></NOTE> Lõpuks võib märkida, et see ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus nimetatud põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mis põhineb liikmesriikide ühistel põhiseaduslikel tavadel, nagu need on sätestatud EIÕK artiklites 6 ja 13 ning on nüüd sätestatud ka harta artiklis 47.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel, kuna käesolevas asjas kõne all olev ametisse nimetamise menetlus on kohaldatav kõigile Malta kohtunikele, võib eeldada, et mõned – kui mitte kõik – neist peavad tingimata tegema otsuseid liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimuste kohta. Seega on ELL artikli 19 nõuetele vastamiseks iseenesest piisav, kui tagatakse, et neile kohtunikele, kes nimetatakse ametisse põhiseaduses sätestatud menetluse kohaselt, peab olema tagatud piisav sõltumatus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Harta artikli 47 kohaldatavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Harta artikli 47 esimeses lõigus on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>[i]gaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Euroopa Kohtu <DATE ISO="20170516">16. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Berlioz Investment Fund</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:373">EU:C:2017:373</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuleneb, et selle artikli kohaldatavus sõltub liidu õigusega tagatud õiguse või vabaduse väidetavast rikkumisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt selle kohta punktid 44–52 võrreldes seisukohaga, mille kohtujurist Wathelet esitas selles kohtuasjas tehtud ettepaneku punktides 51–67 (Berlioz Investment Fund, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:2">EU:C:2017:2</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus kinnitas seda hiljuti selgelt oma <DATE ISO="20201006">6. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>État luxembourgeois (kohtulik kaitse teabenõuete eest maksuõiguses)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑245/19 ja C‑246/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:795">EU:C:2020:795</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Siiski tuleb märkida, et kaebaja ei väida, et oleks rikutud tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, ega vaidlusta eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõltumatust oma kaebuse raames; samuti ei tugine ta ühelegi konkreetsele õigusele, mis on tagatud liidu õigusega. Neil asjaoludel leian, et harta artikkel 47 ei ole sellisena põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Lisaks nõustun ma kohtujurist Bobeki hiljuti väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on lubatud teostada riigisisese õigusnormi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>põhiseaduslikkuse abstraktset kontrolli<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> harta artikli 47 alusel, kui asjaomane norm on vastu võetud liidu õiguse rakendamise kontekstis harta artikli 51 lõike 1 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt selle kohta kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Asociaţia <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Forumul Judecătorilor din România<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, Asociaţia <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>Forumul Judecătorilor din România<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asociaţia <QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>Mişcarea pentru Apărarea Statutului Procurorilor<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑83/19, C‑291/19 ja C‑355/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:746">EU:C:2020:746</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0198">198</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0202">202</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, eelkõige punkt 201).</P></NOTE> Kuna aga riigisiseste kohtunike ametisse nimetamise menetlus on osa kohtusüsteemi korraldusest, kuulub see, nagu eespool märgitud, liikmesriikide pädevusse. Neil asjaoludel ei täida Malta kohtunike ametisse nimetamise menetlus harta artikli 51 lõikes 1 sätestatud liidu õiguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>rakendamise<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> tingimust, kuigi samas – nagu ma juba märkisin – ei ole see nõutav, et ELL artikkel 19 oleks kohaldatav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 38.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kuna aga ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus liikmesriikidele pandud kohustus näha ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid liidu õigusega hõlmatud valdkondades <HT TYPE="ITALIC">vastab</HT> harta artiklis 47 ette nähtud õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20170516">16. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Berlioz Investment Fund</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:373">EU:C:2017:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sacko</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170927">27. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Puškár</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:725">EU:C:2017:725</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201006">6. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>État luxembourgeois (kohtulik kaitse teabenõuete eest maksuõiguses)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑245/19 ja C‑246/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:795">EU:C:2020:795</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> järeldub sellest, et harta artiklis 47 tunnustatud subjektiivne õigus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>peegeldab<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> selles osas ELL artikli 19 lõikest 1 tulenevaid liikmesriikide kohustusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta Hofmann, H. Ch., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>Art 47 – Special provisions (Meaning)<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, Peers, S., Hervey, T., Kenner, J. ja Ward, A. (toim) The EU Charter of Fundamental Rights – A Commentary, Hart Publishing, 2014, lk 1197–1275, eriti nr 47.50.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seetõttu nõustun täielikult kohtujurist Tanchevi tõdemusega tema ettepanekus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:551">EU:C:2019:551</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>nende kahe sätte vahel [on] põhiseaduslik sild ning neid sätteid puudutav kohtupraktika ristub paratamatult<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Punkt 85. Vt ka García-Valdecasas Dorrego, M.-J., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>El Tribunal de Justicia, Centinela de la independencia judicial desde la sentencia Associação Sindical dos Juízes Portugueses (ASJP)<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revista Epañola de Derecho Europeo</HT>, 72. kd, 2019, lk 75–96, eriti lk 86.</P></NOTE> Lisaks on Euroopa Kohus ise juba otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga on kõigile liikmesriikidele pandud kohustus kehtestada liidu õigusega hõlmatud valdkondades tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid <HT TYPE="ITALIC">eelkõige harta artikli 47 tähenduses</HT><QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), punkt 54, kohtujuristi kursiiv. Vt ka näitena harta artikli 47 kasutamisest ELL artikli 19 lõike 1 tõlgendamisel, <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> koostoimes punktidega 50 ja 52).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Selles kontekstis olen seisukohal, et kuigi harta artikkel 47 kui selline ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, tuleb ELL artikli 19 lõiget 1 tõlgendades siiski <HT TYPE="ITALIC">arvestada</HT> harta artiklit 47 ja sellega seotud kohtupraktikat.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Järeldus esimese küsimuse kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Eelnevaid kaalutlusi arvestades järeldan, et kui liikmesriigi kohus hindab niisuguse kohtunike ametisse nimetamise menetluse kehtivust, nagu on ette nähtud Malta põhiseaduses, kuulub kohaldamisele ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik, tõlgendatuna harta artiklit 47 arvestades.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artiklit 19, tõlgendatuna vajaduse korral harta artiklit 47 arvestades, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on täidesaatval võimul, käesoleval juhul peaministril, kohtunike ametisse nimetamise menetluses kaalutlusõigus ja otsustusõigus. See on käesoleva eelotsusetaotluse peamine küsimus.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldised märkused ELL artikli 19 lõike 1, harta artikli 47 ja EIÕK artikli 6 mõju kohta kohtunike ametisse nimetamise menetlustele</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Nagu nähtub kohtupraktikast, millele ma eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimese küsimuse analüüsimisel viitasin, peab asjaomane liikmesriik juhul, kui kohtunik võib teha otsuse liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist puudutavates küsimustes, tagama, et tema kohtunikel on piisavad sõltumatuse tagatised ja et nad vastavad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt tõhusa kohtuliku kaitse olulistele nõuetele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt selle kohta Badet, L., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>À propos de l’article 19 du Traité sur l’Union européenne, pierre angulaire de l’action de l’Union européenne pour la sauvegarde de l’État de droit<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers de droit européen</HT>, 2020, lk 57–106, eriti lk 63, 64 ja 72; Bonelli, M. ja Claes, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>Judicial serendipity: how Portuguese judges came to rescue of the Polish judiciary<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Constitutional</HT> <HT TYPE="ITALIC">Law Review</HT>, 14. kd, 2018, lk 622–643, eriti lk 635.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Lisaks, kuna liikmesriikide kohustus näha ELL artikli 19 lõike 1 alusel ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus liidu õigusega hõlmatud valdkondades vastab harta artiklis 47 ette nähtud õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta 17. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> siis tuleb märkida, et harta artikli 52 lõikes 3 on sätestatud, et hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad EIÕKga tagatud õigustele, on samad, mis neile EIÕKga ette on nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Nagu nähtub selgitustest harta artikli 47 kohta, mida vastavalt ELL artikli 6 lõike 1 kolmandale lõigule ja harta artikli 52 lõikele 7 tuleb harta tõlgendamisel arvesse võtta, vastavad harta artikli 47 esimene ja teine lõik EIÕK artikli 6 lõikele 1 ja artiklile 13.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikast, et EIÕK artikli 6 lõike 1 esimesse lausesse mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>seaduse alusel moodustatud<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> lisamise eesmärk on tagada, et kohtusüsteemi korraldus ei sõltuks pelgalt täidesaatva võimu piiramatust kaalutlusõigusest, vaid et kohtusüsteemi loomine ja kohtunike ametisse nimetamine oleks reguleeritud asjakohaste õigusaktidega. Seega ei ole kahtlust, et õigus sellele, et õigust mõistaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>seaduse alusel moodustatud<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> kohus EIÕK artikli 6 lõike 1 tähenduses, hõlmab juba oma olemusest tulenevalt ka kohtunike ametisse nimetamise menetluse aspekte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/18 RX-II ja C‑543/18 RX-II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika).</P></NOTE> Praktikas aga on riigisiseste õigusaktidega sellega seoses kehtestatud piirangud enamasti piiratud ja seotud selliste küsimustega nagu ametisse nimetamise tingimused, edutamine kohtusüsteemis ja vanusepiirangud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Samuti on oluline märkida, et kuigi täidesaatva võimu ja kohtuvõimu lahususe põhimõte on omandanud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas üha suurema tähtsuse, on Euroopa Inimõiguste Kohus endiselt seisukohal, et ei EIÕK artikkel 6 ega ükski muu säte ei kohusta riike kehtestama mingit teatavat põhiseaduslikku mudelit, mis reguleeriks ühel või teisel viisil riigi eri harude vahelisi suhteid ja vastasmõju. Samuti ei kohusta EIÕK artikkel 6 neid riike järgima mingeid teoreetilisi konstitutsioonilisi kontseptsioone sellise vastasmõju lubatud piiride osas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt selle kohta kohtuotsus AK, punkt 130 ja seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Vt EIK <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> otsus Ramos Nunes de Carvalho e Sá <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (CE:ECHR:2018:1106JUD005539113, punkt 144) ja EIK <DATE ISO="20201201">1. detsembri 2020. aasta</DATE> otsus Guðmundur Andri Ástráðsson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iceland, CE:ECHR:2020:1201JUD002637418, punkt 215.</P></NOTE> Kuigi paljudes liikmesriikides tegutseb kas kohtute nõukoda – mis on määratletud kui seaduse või riigi põhiseaduse<?PAGE NO="13"?> alusel loodud sõltumatu organ, mille eesmärk on kaitsta kohtunike ja üksikute kohtute sõltumatust ja seeläbi edendada kohtusüsteemi tõhusat toimimist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>Kohtute nõukogu<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> määratlus on esitatud soovituse CM/Rec(2010)12 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>Kohtunikud: sõltumatus, tõhusus ja vastutus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>), mille Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis vastu <DATE ISO="20101117">17. novembril 2010</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>soovitus CM/Rec(2010)12<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>) punktis 26.</P></NOTE> või – nagu Malta ja mõne muu riigi puhul – kohtunike ametisse nimetamise komitee,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt üldiselt Caroll McNeill, J., <HT TYPE="ITALIC">The Politics of Judicial selection in Ireland</HT>, Four Courts Press, Dublin, 2016.</P></NOTE> siis tuleb tunnistada, et nende koosseis ja pädevus on väga erinevad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt selle kohta ka Bobek, M. ja Kosař, D., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>Global Solutions, Local Damages: A Critical Study in Judicial Councils in Central and Eastern Europe<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, <HT TYPE="ITALIC">German Law Journal</HT>, 19. kd, nr 7, 2020, lk 1257–1292, eriti lk 1267 ja 1268.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Otsustava tähtsusega on siin aga see, et ainuüksi asjaolu, et kohtunikud nimetab ametisse täitevvõimu liige, ei tekita <HT TYPE="ITALIC">iseenesest</HT> nendevahelist alluvussuhet ega tekita kahtlusi kohtunike erapooletuse suhtes, kui – ja see on kriitiline tingimus – <HT TYPE="ITALIC">kord</HT> <HT TYPE="ITALIC">juba</HT> <HT TYPE="ITALIC">ametisse nimetatud</HT> kohtunikele ei avaldata mingit survet ega anta juhiseid ülesannete täitmisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta kohtuotsus AK, punkt 133. Vt sarnane seisukoht, ent seoses seadusandliku võimu rolliga kohtuniku ametisse nimetamisel ka <DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Land Hessen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑272/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:535">EU:C:2020:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles osas on aga üks erand. Nagu Euroopa Kohus tunnistab oma <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/18 RX-II ja C‑543/18 RX-II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), on ELL artikkel 19 kohaldatav juhul, kui konkreetne kohtunik on ametisse nimetatud õigusvastaselt ja kui see rikkumine on nii raske, et tekitab Euroopa Kohtu sõnul reaalse riski, et täidesaatev võim võib seeläbi ohustada ametisse nimetamise menetluse ausust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/18 RX-II ja C‑543/18 RX-II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellest tuleneb omakorda, et peab eksisteerima mehhanism, mis võimaldab kohtuniku <HT TYPE="ITALIC">õigusvastase</HT> ametisse nimetamise – eelkõige juhul, kui kõnealune kohtunik ei vastanud ametisse nimetamise õiguslikele nõuetele – õiguspäraselt tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Siiski võib öelda, et kui jätta kõrvale kohtuotsuses Simpson kirjeldatud kehtetult ametisse nimetatud kohtunike konkreetne ja ebatavaline juhtum, siis on ELL artikli 19 lõige 1 <HT TYPE="ITALIC">peamiselt</HT> edasiulatuv, see tähendab, et sellega kaitstakse kohtute sõltumatust pärast nende ametisse nimetamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sellega seoses ei saa eitada, et poliitika on mänginud rolli – mõnikord isegi otsustavat – kohtunike ametisse nimetamisel paljudes õigussüsteemides, sealhulgas paljude liikmesriikide omades. Siinkohal piisab, kui viidata kahe maailma kõige silmapaistvama ja mõjukama kohtu – nimelt USA ülemkohtu ja Saksamaa konstitutsioonikohtu – kogemusele, mille liikmed on peaaegu kõik olnud seotud konkreetsete erakondade ja poliitiliste traditsioonidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>See kehtib ka teatavate teiste õigus/kohtusüsteemide puhul. Vt nt Caroll McNeill, J., <HT TYPE="ITALIC">The Politics</HT> <HT TYPE="ITALIC">of Judicial selection in Ireland</HT>, Four Courts Press, Dublin, 2016, lk 107–110. Varem oli parteipoliitikal väga suur roll Ühendkuningriigi kohtunike ametisse nimetamise süsteemis. Toonane Ühendkuningriigi peaminister (Salisbury krahv) kirjutas 1897. aasta septembris oma lordkantslerile Halsburyle saadetud kirjas otsekoheselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>meie erakonnasüsteemi kirjutamata seadusest […] mille kohaselt erakondade nõudmistel peaks alati olema kõrgeimatesse õigusametitesse nimetamisel väga tugev kaal […] Võibolla ei ole see ideaalne süsteem – ühel päeval hakatakse kahtlemata [kõrgemaid kohtunikke] ametisse nimetama võistleva õigusliku konkursi teel, aga praegu on meie süsteem igatahes selline […]<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> (Heuston, R., <HT TYPE="ITALIC">Lives of the Lord Chancellors 1885–1940</HT>, Oxford, 1964, lk 52).</P></NOTE> Poliitikud ja endised poliitikud võivad olla isegi liikmesriikide konstitutsioonikohtute liikmeteks <HT TYPE="ITALIC">ex officio</HT> (nagu Prantsusmaal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Prantsusmaa põhiseaduse artikli 56 lõike 2 kohaselt on endised vabariigi presidendid kogu eluks Conseil constitutionnel’i (Prantsusmaa konstitutsioonikohus) liikmed.</P></NOTE>) kas seda reguleeriva seaduse alusel (nagu Belgia konstitutsioonikohtu puhul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vastavalt konstitutsioonikohut käsitleva <DATE ISO="19890106">6. jaanuari 1989. aasta</DATE> eriseaduse artikli 34 lõigetele 1 ja 2 peavad pooled kohtunikest konstitutsioonikohtusse nimetamiseks olema olnud vähemalt viis aastat senati, esindajatekoja või kogukonna või piirkondliku parlamendi liikmed.</P></NOTE>) või seetõttu, et nad valitakse parlamendiliikmete poolt (näiteks Saksamaal või osaliselt Itaalias<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Põhiseaduse (Grundgesetz) artikli 94 kohaselt valib pooled föderaalse konstitutsioonikohtu liikmed Saksamaa Liitvabariigi riigipäev (Bundestag) ja pooled liidunõukogu (Bundesrat). Nad ei tohi olla riigipäeva, liidunõukogu, föderaalvalitsuse ega liidumaa ühegi vastava organi liikmed.</P></NOTE>) või siis nimetatakse poliitikud sageli lihtsalt traditsiooniliselt kõnealuste kohtute kohtunikeks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Itaalia põhiseaduse artikli 135 kohaselt koosneb konstitutsioonikohus viieteistkümnest kohtunikust, kellest ühe kolmandiku nimetab vabariigi president, ühe kolmandiku parlament ühisistungil ja ühe kolmandiku nimetavad kõrgeima kohtuastme üld- ja halduskohtud.</P></NOTE> Kuid ei ole kahtlust, et kõik need kohtud on näidanud end olevat kindlalt sõltumatud teistest võimuharudest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsused komisjon vs. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) ja AK</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>See toob meid vahetult küsimuse juurde, mida tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>kohtute sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. Nüüdseks on kindlalt välja kujunenud, et kohtute sõltumatuse nõudel on kaks aspekti. Esimene, oma laadilt väline aspekt eeldab, et asjasse puutuv organ täidab oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Teine, oma laadilt sisemine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ja selle eesmärk on võrdse distantsi säilitamine menetlusosalistega ja nende vastavate huvidega menetluse eset arvestades. See aspekt eeldab, et tagatakse objektiivsus ning kohtuasja lahendi suhtes ei võeta arvesse muud huvi peale õigusnormide range kohaldamise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060919">19. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wilson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑506/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:587">EU:C:2006:587</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtuotsus AK, punktid 121 ja 122 ning seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kuigi kohtuliku erapooletuse küsimus ei ole siin kohtuasjas otseselt vaidluse all, on see siiski mõiste, mis on tihedalt seotud mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>institutsionaalne sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>. Institutsionaalse sõltumatuse küsimust on järjepidevalt analüüsitud mitmes Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses alates <DATE ISO="19840628">28. juuni 1984. aasta</DATE> teedrajavast kohtuotsusest Campbell ja Fell <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1984:0628JUD000781977), ning hiljuti on seda analüüsinud Euroopa Kohus mitmes keskses otsuses, mis algavad vast <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kuna suur osa sellest kohtupraktikast on konsolideeritud ja kokku võetud kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) ja kohtuotsuses AK võib käesoleval juhul piisata sellest, kui analüüsida neis kahes kohtuotsuses kaalutud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Teen ettepaneku alustada kohtuotsuse AK analüüsiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus selgitas kohtuotsuses AK järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>123 Need sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, selle liikmete nimetamist, ametiaega ja nende taandumise, taandamise ja tagandamise aluseid ning mis lubavad ümber lükata õigussubjektide põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne (<DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), punkt 74).</P><P>124 Peale selle tuleb õigusriigi toimimist iseloomustava võimude lahususe põhimõtte kohaselt tagada kohtute sõltumatus seadusandlikust ja täitevvõimust (vt selle kohta <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poltorak</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑452/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:858">EU:C:2016:858</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P><P>125 Seoses sellega on oluline, et kohtunikud oleksid kaitstud välise sekkumise või surve eest, mis võiks ohustada nende sõltumatust. Käesoleva kohtuotsuse punktis 123 nimetatud normid peavad eelkõige võimaldama välistada mitte ainult igasuguse otsese mõju juhiste kujul, vaid ka kaudsema mõju vormid, mis võivad asjaomaste kohtunike otsuseid suunata (vt selle kohta kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) (punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika)).</P><P>[…]</P><P>127 Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb selle kindlakstegemiseks, kas kohus on nimetatud artikli 6 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>sõltumatu<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, võtta muu hulgas arvesse kohtu liikmete ametisse nimetamise korda ja ametiaega, välissurve vastaste tagatiste olemasolu ja küsimust, kas asutus jätab sõltumatu mulje (EIK <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Ramos Nunes de Carvalho e Sá <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>.<?PAGE NO="15"?> Portugal, CE:ECHR:2018:1106JUD005539113, punkt 144 ja seal viidatud kohtupraktika), kusjuures viimases küsimuses on täpsustatud, et kaalul on usaldus, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad üldsusele sisendama (vt selle kohta EIK <DATE ISO="20110621">21. juuni 2011. aasta</DATE> otsus Fruni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Slovakkia, CE:ECHR:2011:0621JUD000801407, punkt 141).</P><P>[…]</P><P>129 Nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt toonitanud, on sõltumatuse ja objektiivse erapooletuse mõisted tihedalt seotud, mistõttu tuleb neid üldjuhul koos analüüsida (vt eelkõige EIK <DATE ISO="20030506">6. mai 2003. aasta</DATE> kohtuotsus Kleyn jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (CE:ECHR:2003:0506JUD003934398, punkt 192 ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Ramos Nunes de Carvalho e Sá <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (CE:ECHR:2018:1106JUD005539113, punkt 150 ja seal viidatud kohtupraktika)). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb siis, kui otsustatakse, kas on alust kahelda, et need sõltumatuse või objektiivse erapooletuse nõuded ei ole konkreetses kohtuasjas täidetud, võtta menetluspoole seisukohta arvesse, kuid sellel ei ole määravat tähtsust. Määrava tähtsusega on see, kas neid kahtlusi võib pidada objektiivselt põhjendatuks (vt eelkõige EIK <DATE ISO="20030506">6. mai 2003. aasta</DATE> otsus Kleyn jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (CE:ECHR:2003:0506JUD003934398, punktid 193 ja 194 ning seal viidatud kohtupraktika, ja <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> otsus Ramos Nunes de Carvalho e Sá <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (CE:ECHR:2018:1106JUD005539113, punktid 147 ja 152 ning seal viidatud kohtupraktika).<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Samas kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus lisaks, et asjaolu, et mõned kohtunikud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>nimetab ametisse vabariigi president, ei muuda liikmeid presidendist sõltuvaks ega tekita kahtlusi nende erapooletuses, kui ametisse nimetatud isikutele ei avaldata mingit survet ega anta juhiseid ülesannete täitmisel<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Punkt 133.</P></NOTE> Euroopa Kohus jätkas siiski hoiatusega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>[s]ellegipoolest on vaja veenduda, et ametisse nimetamise otsuste vastuvõtmise sisulised tingimused ja kord oleksid sellised, et need ei tekita pärast ametisse nimetamiste toimumist õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas asjaomased kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Punkt 134.</P></NOTE> Selleks on eelkõige vaja, et need tingimused ja kord oleksid välja töötatud nii, et tagatud on kohtunike kaitstus välise sekkumise või surve eest, mis võiks ohustada nende sõltumatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selle kohta punkt 135, milles viidatakse eespool tsiteeritud punktile 125.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seejärel märkis Euroopa Kohus, et kohtute nõukoja (KRS) olemasolu, mis andis Poola presidendile arvamuse konkreetsete kandidaatide kohtuametisse sobivuse kohta, aitas muuta protsessi objektiivsemaks ja läbipaistvamaks, kuid seda siiski üksnes juhul, kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>kõnealune organ on ise sõltumatu seadusandlikust ja täitevvõimust ning ametivõimust, kellele ta peab sellise ametisse nimetamise ettepaneku esitama (vt analoogia alusel aasta kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), punkt 116).<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Punkt 138.</P></NOTE> Lõpuks viitas Euroopa Kohus kriteeriumidele, mille alusel eelotsusetaotluse esitanud kohus saab ise KRSi sõltumatust hinnata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Sarnaseid seisukohti väljendas Euroopa Kohus oma kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus). On vaja siiski avada tolle menetluse tausta, et õigesti mõista Euroopa Kohtu poolt hiljem kohtuotsuses AK esitatud nende märkuste konteksti ja tähtsust, mis puudutavad vajadust tagada, et ametisse nimetamise otsuste tegemise sisulised tingimused ja menetlusnormid oleksid sellised, et need ei saaks tekitada üksikisikute jaoks põhjendatud kahtlusi selles, et asjaomased kohtunikud sõltuvad välistest teguritest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) tulenes liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusest, mille komisjon algatas ja milles ta väitis, et Poola seaduse teatavad sätted, mis võimaldasid Poola Vabariigi presidendil otsustada, kas teatud kohtunikul tuleks lubada jääda ametisse pärast tavapärast pensioniikka jõudmist, rikuvad kohtunike sõltumatuse tagatisi. Euroopa Kohus rõhutas, et kuigi kohtunike pensioniea üle otsustamine kuulub liikmesriikide pädevusse, on nad siiski juhul, kui nad valivad sellise mehhanismi, kohustatud tagama, et sellega ei kahjustata kohtuvõimu sõltumatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Seejärel märkis Euroopa Kohus, et asjaolu, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>niisugusel organil nagu vabariigi president on õigus otsustada võimalikuks pikendamiseks luba anda või andmata jätta, ei ole iseenesest tõepoolest piisav, et järeldada, et kõnealust põhimõtet on rikutud. Sellegipoolest tuleb veenduda, et niisuguste otsuste vastuvõtmise sisulised alused ja kord oleksid sellised, et need ei tekita õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas asjaomased kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed.<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Punkt 111.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seejärel leidis Euroopa Kohus, et Poola kõrgeimat kohut reguleerivad uued õigusnormid ei ole nende nõuetega kooskõlas, kuna ametisoleku aja pikendamine eeldab nüüd <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>vabariigi presidendi otsust, mis on kaalutlusotsus, kuna selle vastuvõtmine ei ole piiritletud ühegi objektiivse ja kontrollitava kriteeriumiga, ning seda ei pea põhjendama. Lisaks ei saa sellise otsuse peale kohtule kaebust esitada.<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Punkt 114.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus möönis, et ehkki Poola riiklik kohtute nõukoda pidi esitama vabariigi presidendile arvamuse enne, kui viimane oma otsuse vastu võtab, ning et selline protsess aitas kaasa selle menetluse objektiivsemaks muutmisele, ei näinud seadus siiski ette mingit mehhanismi, mis kohustaks nimetatud organit esitama oma arvamust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>kriteeriumide alusel, mis on korraga nii objektiivsed kui ka asjakohased, ja põhjendama seda nõuetekohaselt, nii et see oleks sobiv andma objektiivset teavet, mille alusel asjaomane ametivõim saab teha otsuse<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Punkt 116.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Seejärel järeldas Euroopa Kohus, et Poola presidendile antud kaalutlusõigus seoses tema pädevusega pikendada konkreetsete kohtunike pensioniiga on selline, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>võib eelkõige õigussubjektidel tekitada põhjendatud kahtlusi, kas asjaomased kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas nad on nende menetletavas asjas vastanduda võivaid huvisid arvestades neutraalsed<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Punkt 118.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Järeldused kohtuotsustest AK ja komisjon vs. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Milliseid järeldusi saab teha nendest kahest olulisest otsusest? Kohtuotsusest AK (ja varasemast kohtupraktika suundumusest) tuleneb, et ei liidu õigus ega tegelikult ka EIÕK ei kehtesta selles küsimuses mingeid kindlaid, ette kindlaks määratud vormis institutsionaalseid tagatisi, mille eesmärk oleks tagada kohtunike sõltumatus. Mis on aga oluline, on see, et esiteks peavad kohtunikud olema vabad mis tahes alluvussuhtest või hierarhilisest kontrollist täidesaatva või seadusandliku võimu poolt ning teiseks peavad kohtunikel olema reaalsed ja praktilised tagatised, mis on loodud neid sellise välise surve eest kaitsma.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel võib kõne all olev kohtunike ametisse nimetamise menetlus olla vastuolus ELL artikli 19 lõikega 1 üksnes juhul, kui ühes neist kõnealuse menetluse aspektidest esineb sellist laadi ja nii tõsine puudus, et see tekitab reaalse ohu, et teised riigivõimu harud – eelkõige täidesaatev võim – võivad kasutada ebakohast suva seadusega vastuolus olevaks ametisse nimetamiseks, kahjustades seeläbi ametisse nimetamise protsessi tulemuse ausust (ja tekitades seeläbi isikutel põhjendatud kahtluse asjaomase kohtuniku või kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse suhtes).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Samuti tuleb meeles pidada, et vastavalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale eeldavad liikmesriikide kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tagatised selliste normide olemasolu, mis puudutavad mitte ainult nende liikmete ametisse nimetamist, vaid ka muu hulgas organi koosseisu, ametiaega ning ka liikmete hääletamisest hoidumise, taandamise ja tagasikutsumise aluseid ning mis lubavad ümber lükata menetluses osalejate igasuguse põhjendatud kahtluse selles suhtes, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust, ja selles suhtes, kas nimetatud organ on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (üldkohtute sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:924">EU:C:2019:924</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsus AK, punkt 123; <DATE ISO="20200121">21. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco de Santander</NAME.CASE>(<NO.CASE>C‑274/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:17">EU:C:2020:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/18 RX-II ja C‑543/18 RX-II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Land Hessen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑272/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:535">EU:C:2020:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohta vt EIK <DATE ISO="20181018">18. oktoobri 2018. aasta</DATE> otsus Thiam <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2018:1018JUD008001812, punkt 59) ja <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> otsus Ramos Nunes de Carvalho e Sá <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (CE:ECHR:2018:1106JUD005539113, punkt 144).</P></NOTE> Need kriteeriumid on sama olulised kui ametisse nimetamise menetlus ise, sest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>kohtute sõltumatuse nõue on osa õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele olemusest, kusjuures see õigus on ülimalt tähtis, et tagada kõikide liidu õigusega eraisikutele antud õiguste ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi väärtuse kaitse<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (üldkohtute sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:924">EU:C:2019:924</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsus AK, punkt 120 ja <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/18 RX-II ja C‑543/18 RX-II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kõik see omakorda tähendab, et kohtunikel peab olema majanduslik sõltumatus täidesaatvast ja seadusandlikust võimust, mistõttu näiteks nende töötasu vastab nende õigust mõistva funktsiooni olemusele. Lisaks tähendab see, et neid palku ei tohi nende ametiaja jooksul vähendada (muul viisil kui üldiselt kohaldatava maksustamise tõttu). Liikmesriikidel on siiski võimalik kohtunike palku erakorralise kulude vähendamise meetme raames vähendada, tingimusel et selliseid vähendamisi kohaldatakse üldiselt kogu avalikus teenistuses; et vähendused on proportsionaalsed ja et varasem palgatase taastatakse pärast seda, kui kõnealust meedet õigustav eelarvekriis on lõppenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Veelgi olulisem kohtute sõltumatuse tunnus on see, et kohtunikel peab olema ka piisav kaitse ametist tagandamise eest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt selle kohta kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), punkt 76, ja <DATE ISO="20200121">21. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco de Santander</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:17">EU:C:2020:17</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtuniku ametist tagandamise otsus – olenemata sellest, kas selle teeb täidesaatev võim üksi või järgneb sellele tagandamismenetlus seadusandlikus organis – peab põhimõtteliselt samuti alluma kohtulikule kontrollile. Kohtute sõltumatuse tagatised tähendaksid tegelikult väga vähe, kui täidesaatev võim või seadusandja võiks varjuda läbipaistmatu vaikimise taha ja teha kohtuniku ametist tagandamise otsuse ilma seda põhjendamata, sest see avaks takistamatu tee kohtuniku ametist tagandamiseks muudel kui põhjendatud juhtudel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), punkt 114; EIK <DATE ISO="20160623">23. juuni 2016. aasta</DATE> otsus Baka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari (CE:ECHR:2016:0623JUD002026112, punkt 121) ja EIK <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> otsus Ramos Nunes de Carvalho e Sá <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (CE:ECHR:2018:1106JUD005539113, punktid 212–214).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Lõpuks eeldab sõltumatuse nõue ka seda, et vaidlusi lahendavatele isikutele kohaldatav distsiplinaarkord pakub vajalikke tagatisi, et vältida mis tahes riski, et seda korda kasutatakse kohtulahendite sisu poliitilise kontrolli süsteemina. Selles suhtes kujutavad endast kohtuvõimu sõltumatuse kaitse oluliste tagatiste kogumit normid, milles määratletakse eeskätt distsiplinaarrikkumiste koosseis ja konkreetselt määratavad karistused; ja mis näevad ette sõltumatu organi sekkumise vastavalt menetlusele, mis täielikult tagab harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigused, eelkõige kaitseõigused; ning mis näevad ette võimaluse vaidlustada kohtus distsiplinaarorganite otsused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Praegu liikmesriikides kehtivate kohtunike ametisse nimetamise menetluste ülevaatest nähtub, et ametisse nimetamisel on erinevaid lähenemisviise ja süsteeme. Nagu ma juba märkisin, ei ole ELL artiklis 19 ega harta artiklis 47 (ega ka EIÕK artiklis 6) ühtegi sätet, mis nõuaks selles osas ühetaolisust. Üks asi on siiski selge: kohtunikud nimetatakse ametisse ja neid ei valita. See tähendab, et liidus, mis rajaneb Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt demokraatia ja õigusriigi väärtustel, ei ole ega saa kehtestada kohtunike demokraatlikku vastutust ja neile ei saa anda mingit rolli poliitika kujundamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kõik see omab omakorda tähtsust seoses kohtute sõltumatusega. Minu poolt mainitud institutsionaalsed tagatised ongi mõeldud kindlustama, et kohtunikud näitaksid üles vajalikku sõltumatust täidesaatvast ja seadusandlikust võimust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kuid lisaks vajalikele institutsionaalsetele tagatistele on võib-olla kohtusüsteemi sõltumatuse kõige kriitilisem tunnus ka kõige raskemini saavutatav. Kuna kohtunikel ei ole demokraatlikku mandaati, kohustab see neid vastavalt näitama, et nad on sõltumatud oma isiklikest poliitilistest eelistustest ja subjektiivsetest poliitilistest veendumustest ning et nad jäävad seejuures truuks oma pühalikule lubadusele kohaldada seadust kiretult, väljakujunenud õiguspõhimõtete alusel, ilma hirmu või eelistuseta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sõltumatu organi suhteline tähtsus kohtunike ametisse nimetamise menetluses ja Malta põhiseaduses sätestatud tagatised</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>On tõsi, nagu on tunnistatud kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), et selliste sõltumatute organite nagu riiklik kohtute nõukoda või kohtunike ametisse nimetamise komitee olemasolu võib aidata tagada, et kohtunike ametisse nimetamise menetlus (või nagu tolles asjas konkreetse kohtuniku ametiaja pikendamine) on objektiivne ja läbipaistev. Nii võib selliste organite olemasolu iseenesest olla väga soovitav. Euroopa Kohtu otsusest AK tuleneb siiski, et nende olemasolu ei ole ELL artikliga 19 ega ka harta artikliga 47 nõutava kohtute sõltumatuse puhul põhiline. Väidan seda siin isegi vaatamata sellele, et Euroopa Kohus viitas kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) vajadusele veenduda, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>[ametisse nimetamise] otsuste vastuvõtmise sisulised alused ja kord oleksid sellised, et need ei tekita õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> konkreetsete asjaomaste kohtunike sõltumatuse suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Punkt 111.</P></NOTE> Kuid nagu eespool nägime, käisid need märkused sellise ametisse nimetamise kohta, millega <HT TYPE="ITALIC">pikendati</HT> kohtuniku ametiaega, <HT TYPE="ITALIC">mitte</HT> kohtuniku tegeliku ametisse nimetamise kohta. Seetõttu kordan veel kord, et ELL artikli 19 lõige 1 on sisuliselt edasiulatuv, kuna selle eesmärk on tagada, et kohtunikel on pärast ametisse nimetamist piisavad kohtuliku sõltumatuse tagatised.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Sellele järeldusele jõudmisel ei ole ma jätnud tähelepanuta asjaolu, et Euroopa Kohus kordas neid sõnu kohtuotsuses AK kohtunike ametisse nimetamise üldises kontekstis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt selle kohta AK, punkt 134.</P></NOTE> Kuid ma ei arva, et Euroopa Kohus oleks soovinud sellega näiteks väita, et ainuüksi asjaolu, et isik, kellel on varem olnud tihedad sidemed konkreetse erakonna või traditsiooniga, nimetatakse hiljem kohtunikuks, on <HT TYPE="ITALIC">iseenesest</HT> piisav seadmaks pärast selle kohtuniku ametisse nimetamist kahtluse alla tema sõltumatuse ELL artikli 19 lõike 1 tähenduses. Selles osas tuleb mind veel veenda, et ELL artikli 19 lõige 1 ulatub tagasi olukorrani, mis valitses <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> asjaomase kohtuniku ametisse nimetamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Samuti ei ole ma jätnud tähelepanuta asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise hiljuti kohtuasjas, milles oli seatud kahtluse alla kohtunike ametisse nimetamise menetluse õiguspärasus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt EIK <DATE ISO="20201201">1. detsembri 2020. aasta</DATE> otsus Guðmundur Andri Ástráðsson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Island (CE:ECHR:2019: 2020:1201JUD002637418).</P></NOTE> Siiski on oluline rõhutada, et nimetatud järeldus ei tulenenud sellest, et justiitsminister ei olnud nimetanud ametisse pädeva sõltumatu eksperdikomisjoni esitatud kandidaate, mis oli riigisisese õiguse kohaselt lubatud. Pigem tulenes see asjaolust, et ta ei olnud piisavalt põhjendanud oma otsust komisjoni hinnangust kõrvale kalduda, kuivõrd ta jättis tegemata nendele kohtunikukohtadele kandideerivate isikute asjasse puutuvate olukordade sõltumatu kontrolli ega esitanud nõuetekohaseid põhjuseid ekspertkomisjoni hinnangust kõrvalekaldumise õigustamiseks, millega – nagu tõdes ka Islandi kõrgeim kohus – rikuti Islandi riigisisest õigust. Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul kujutas see endast jämedat rikkumist, mis riivas õiguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>seaduse alusel moodustatud kohtule<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> põhiolemust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>EIK <DATE ISO="20201201">1. detsembri 2020. aasta</DATE> otsus Guðmundur Andri Ástráðsson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Island, (CE:ECHR: 2020:1201JUD002637418, punktid 254 ja 263-267. (suurkojale esitatud kohtuasi)). Täielikkuse huvides tuleb märkida, et EIK tuvastas ka, et parlament rikkus vaidlusaluse ametisse nimetamise menetluse puhul kohaldatavaid hääletamiseeskirju (vt punkt 271).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Otsustava tähtsusega on siiski küsimus, kas objektiivselt vaadelduna on riigisisesel kohtunikul piisavad institutsionaalse sõltumatuse ja ametist tagandamise tagatised, mistõttu ta saaks – nagu märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses AK – täita oma ülesandeid täiesti autonoomselt ning allumata täidesaatva võimu või seadusandja mis tahes suunisele või kontrollile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Nende küsimuste hindamine kuulub küll lõppkokkuvõttes eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevusse, kuid näib, et põhiseaduse artiklite 97 ja 100 sätteid arvestades on kohtunikel tegelikult märkimisväärne kaitse ametist tagandamise eest, välja arvatud teovõimetuse või väärkäitumise korral. Malta kohtunike ja prokuröride kaitsmiseks ametist tagandamise eest on põhiseaduses sätestatud, et nad vabastavad 65-aastaseks saades oma ametikoha ja et neid ei või enne nimetatud vanusesse jõudmist ametist tagandada, välja arvatud presidendi poolt esindajatekoja ettepanekul, mida toetab selle kõikide liikmete vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus ja mille aluseks on tuvastatud võimetus täita oma ametiülesandeid (füüsilise või vaimse puude või muu tuvastatud põhjuse tõttu) või tuvastatud väärkäitumine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt põhiseaduse artikli 97 lõiked 1 ja 2 kõrgema kohtuastme kohtunike kohta ning põhiseaduse artikli 100 lõiked 3 ja 4 alama kohtuastme kohtunike kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Lisaks näib põhiseaduses ette nähtud distsiplinaarkord sisaldavat vajalikke tagatisi vältimaks riski, et seda kasutatakse kohtuotsuste sisu poliitilise kontrolli süsteemina. Nimelt on kõrgema ja alama kohtuastme kohtunike distsiplinaarmenetlust ainupädev läbi viima justiitsasjade komisjoni allkomitee, mis koosneb kolmest kõrgema ja alama kohtuastme kohtunike hulgast valitud kohtunikust, kes tegutsevad omaenda äranägemise kohaselt ega allu ühegi teise isiku või asutuse juhtimisele ega kontrollile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt põhiseaduse artikli 101B lõiked 1 ja 15.</P></NOTE> Lisaks on põhiseaduse artiklis 101B ette nähtud kord, mis tagab menetlusalusele kõrgema ja alama kohtuastme kohtunikule võimaluse esitada oma seisukohad ja olla ära kuulatud istungil, kasutades selleks advokaadi või õigusnõustaja abi. Samas sättes on viitega kohtunike eetikakoodeksile määratletud ka distsiplinaarsüüteona käsitatav käitumine ning samuti kehtivad karistused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>On tõsi, et erinevalt mõne teise liikmesriigi põhiseadusest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt nt Saksamaa põhiseaduse 1949 artikli 97 lõige 1, Itaalia põhiseaduse artikli 104 lõige 1, Portugali põhiseaduse artikkel 203 ja Iirimaa 1937. aasta põhiseaduse artikkel 35.4.1.</P></NOTE> ei ole Malta põhiseaduses sõnaselgelt sätestatud, et kohtunikud on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Siiski võib eelotsusetaotluse esitanud kohus leida, et see järeldub ilmselt Malta põhiseaduse artikli 97 sõnastusest. Igal juhul ei ole sellise sõnaselge tagatise puudumine iseenesest otsustav, kui Malta kohtunikel on muud tugevad institutsionaalsed ja põhiseaduslikud tagatised, mille eesmärk on toetada kohtute sõltumatust, nagu see näib olevat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Sama kehtib ka majandusliku sõltumatuse kohta. Malta valitsuse sõnul saavad Malta kõrgema ja alama kohtuastme kohtunikud tasu vastavalt Malta avaliku teenistuse kõrgeimale palgaastmestikule, mistõttu Malta kohtunike majanduslik sõltumatus ei näi olevat ohus. Samuti ei viita miski sellele, et neid palku oleks vähendatud või võidakse vähendada viisil, mis ohustaks kohtute sõltumatust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lõppmärkused Veneetsia komisjoni arvamuse nr 940/2018 kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Enne eelotsusetaotluse esitanud kohtu teise küsimuse kohta järelduste esitamist on tarvis analüüsida Veneetsia komisjoni arvamuse nr 940/2018 mõju käesolevale kohtuasjale. Oluline osa kaebaja argumentatsioonist tugineb nimetatud arvamuses sisalduvatele soovitustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Esiteks tugineb ta Veneetsia komisjoni arvamusele nr 940/2018, et põhjendada oma nõuet tuvastada vaidlusaluse kohtunike ametisse nimetamise menetluse tühisus ELL artikli 19 lõike 1 alusel. Selles arvamuses märkis Veneetsia komisjon, et 2016. aasta põhiseaduse muudatused, millega loodi kohtunike ametisse nimetamise komitee, on samm õiges suunas, kuid ei suuda tagada kohtusüsteemi sõltumatust, ning et vaja on täiendavaid samme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Arvamus nr 940/2018, punkt 43.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kuigi selline Veneetsia komisjoni arvamus on ilmselgelt väga väärtuslik kohtunike ametisse nimetamise menetluse õiguspärasuse hindamisel seoses tõhusa kohtuliku kaitse nõuetega, ei saa seda siiski pidada määravaks küsimuses, kas miski on õiguspärane ELL artikli 19 lõike 1 kohaselt. Kohtujurist Bobek märkis hiljuti, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/><HT TYPE="ITALIC">Liidu õiguse kohaselt</HT> on need aruanded […] kasulikud teabeallikad<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Kohtujuristi Bobeki ettepanek kohtuasjas Asociaţia <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>Forumul Judecătorilor din România<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, Asociaţia <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>Forumul Judecătorilor din România<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asociaţia <QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>Mişcarea pentru Apărarea Statutului Procurorilor<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/></NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑83/19, C‑291/19 ja C‑355/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:746">EU:C:2020:746</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0170">170</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Tõepoolest, Veneetsia komisjoni analüüs on oma olemuselt poliitiline, kuigi see põhineb põhjalikul õiguslikul ja poliitilisel analüüsil. Veneetsia komisjoni arvamuse eesmärk on saavutada ideaalne süsteem. Seda eesmärki silmas pidades on Veneetsia komisjon esitanud <HT TYPE="ITALIC">soovitused</HT> Maltal kehtiva kohtunike ametisse nimetamise süsteemi parandamiseks, mis käsitlevad muu hulgas kohtunike ametisse nimetamise komitee koosseisu või selle ettepaneku siduvat jõudu, mille komisjon peaks esitama Malta presidendile (mitte peaministrile).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Arvamus nr 940/2018, punkt 44.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Nagu Veneetsia komisjoni endine liige märkis, peavad Veneetsia komisjoni poolt kirjeldatud tegevusstandardid ühtlasi säilitama kõnealuste riikide jaoks valikuvabaduse ja kaalutlusõiguse. Seetõttu ei saa tema arvamus olla väljendatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>kõik või mitte midagi<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> eeskirjade kujul, hoolimata sellest, et mõne standardi paindlikkus võib olla osaliselt piiratud rahvusvaheliste konventsioonidega nagu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, kui ohus on kohtusüsteemi struktuur ja sõltumatus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt selle kohta Bartole, S., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>Final remarks: the role of the Venice Commission<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>, <HT TYPE="ITALIC">Review of Central and East European Law</HT>, 3. kd, 2000, lk 351–363, eriti lk 355.</P></NOTE> Veneetsia komisjon märkis ka ise oma arvamuses nr 940/2018, et puudub üksainus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>mudel<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, mis järgiks ideaalselt võimude lahususe põhimõtet ja tagaks kohtusüsteemi täieliku sõltumatuse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Arvamus nr 940/2018, punkt 30.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole aga kohtunike ametisse nimetamise komitee ettepanekud 2016. aasta põhiseaduse kohaselt tõepoolest siduvad ja näib, et Malta kohtud ei pea ametisse nimetamise otsuseid kohtulikult kontrollitavateks. Sellega seoses täheldan, et nagu Malta valitsuse esindaja kohtuistungil kinnitas, on Maltal praegu võimalik kasutada õiguskaitsevahendina ainult <HT TYPE="ITALIC">actio popularis</HT>’t. Kuid nagu Repubblika oma vastuses märkis, saab selle õiguskaitsevahendiga vaidlustada pelgalt <HT TYPE="ITALIC">seaduse</HT> põhiseaduslikkust ja tegemist ei ole menetlusega, mis võimaldaks kontrollida <HT TYPE="ITALIC">üksiku</HT> kohtuniku ametisse nimetamise kehtivust. Kui kunagi peaks tekkima olukord, kus konkreetne kohtunik on ametisse nimetatud ebaseaduslikult, oleksid Malta kohtud ELL artikli 19 lõike 1 kohaselt tõepoolest kohustatud kujundama sobiva õiguskaitsevahendi, et tagada sellise ametisse nimetamise tõhus vaidlustamine. Kuna Malta kohtutes ei näi seni olevat selles suhtes ühtegi küsimust tekkinud, ei ole vahest vaja seda küsimust edasi käsitleda, välja arvatud juhul ja siis, kui selline küsimus esile kerkib. Lisaks, kui peaminister peaks kunagi kalduma kõrvale kohtunike ametisse nimetamise komitee ettepanekust, oleks ta põhiseaduse kohaselt kohustatud põhjendama oma valikut ametlikus väljaandes avaldatavas avalduses ja selgitama esindajatekoja ees seda kõrvalekaldumist esitatud soovitusest kindlaksmääratud aja jooksul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt põhiseaduse artikli 96 lõige 4 kõrgema kohtuastme kohtunike kohta ja põhiseaduse artikli 100 lõige 6 alama kohtuastme kohtunike kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Samuti on põhiseaduse artikli 96A lõikega 4 tagatud, et kohtunike ametisse nimetamise komitee liikmed tegutsevad omaenda äranägemise kohaselt ega allu oma ülesannete täitmisel ühegi muu isiku ega asutuse juhtimisele ega kontrollile. Lisaks esitab kohtunike ametisse nimetamise komitee oma arvamused põhiseaduse artikli 96A lõike 8 kohaselt avalikustatud otsuses kindlaks määratud kriteeriumide alusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Põhiseaduse artikli 96A lõikes 8 on sätestatud, et kohtunike ametisse nimetamise komitee <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>määrab oma töökorra ise ning on kohustatud avaldama justiitsministri heakskiiduga kriteeriumid, mille põhjal ta oma hinnangud annab<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>. Need kriteeriumid on kättesaadavad justiitsministri veebisaidil (https://justice.gov.mt/en/justice/Pages/criteria-for-appointment-to-the-judiciary.aspx).</P></NOTE> ning ametisse nimetamine põhineb põhiseaduses sätestatud objektiivsetel kriteeriumidel, näiteks advokaadina töötamise kogemusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt põhiseaduse artikli 96 lõige 2 kõrgemate kohtuastmete kohtunike kohta ja põhiseaduse artikli 100 lõige 2 alama kohtuastme kohtunike kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes võib seetõttu öelda, et Veneetsia komisjoni arvamus kajastab soovitusi veelgi täielikumaks läbipaistvusel ja teenetel käigul põhinevaks kohtunike ametisse nimetamise süsteemiks. Kuigi neid võib iseenesest pidada kiiduväärseks soovituseks, ei või pelgalt asjaolu tõttu, et Malta süsteem ei vasta täielikult nendele standarditele, järeldada, et Malta kohtunikel ei oleks nii teoreetiliselt kui ka tegelikult piisavaid sõltumatuse tagatisi, mis vastavad ELL artikli 19 nõuetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">6.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Järeldus teise küsimuse kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Seetõttu järeldan eeltoodud kaalutlusi arvestades, et ELL artikli 19 lõikega 1, tõlgendatuna harta artiklit 47 arvestades, ei ole vastuolus riigisisesed põhiseaduse sätted, mille kohaselt täitevvõim või üks selle liikmetest, näiteks peaminister, osaleb kohtunike ametisse nimetamise protsessis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Kuigi ELL artikli 19 lõige 1, tõlgendatuna harta artiklit 47 arvestades, ei määra <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> kindlaks liikmesriikide kohtunike ametisse nimetamise konkreetseid tingimusi ega kohtunikke kaitsvate konkreetsete tagatiste laadi, nõuab nimetatud säte siiski vähemalt seda, et taolistel kohtunikel oleksid sõltumatuse tagatised. ELL artikli 19 seisukohast on oluline, et kohtunike ning täidesaatva või seadusandliku võimu vahel ei oleks mingit alluvus- ega hierarhilise kontrolli suhet. Kohtunikud peavad olema majanduslikult sõltumatud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust, mistõttu nende palka nende ametiaja jooksul ei piirataks (muul viisil kui üldiselt kohaldatavate maksude või üldiselt kohaldatavate ja proportsionaalsete palgavähendusmeetmete teel). Kriitilise tähtsusega on see, et kohtunikel oleks piisav kaitse ametist tagandamise eest ja et nende distsiplinaarkorras sisalduksid vajalikud tagatised, mis hoiavad ära ohu, et seda kasutatakse kohtuotsuste sisu poliitilise kontrolli süsteemina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas need tagatised on tegelikult olemas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="22"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas juhul, kui leitakse, et peaministri pädevus on vastuolus ELL artikli 19 lõikega 1 ja harta artikliga 47, tuleb seda arvesse võtta tulevaste ametisse nimetamiste puhul või mõjutab see ka varasemaid ametisse nimetamisi. Sellega kerkib tegelikult üles küsimus Euroopa Kohtu otsuse mõju ajalise piiramise kohta juhuks, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks oma analüüsi tulemusel järeldama, et põhikohtuasjas vaidluse all olev kohtunike ametisse nimetamise menetlus on vastuolus ELL artikli 19 lõikega 1, nagu Euroopa Kohus seda käesolevas asjas tehtavas kohtuotsuses tõlgendab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt selgitab ja täpsustab tõlgendus, mille Euroopa Kohus talle ELTL artikliga 267 antud pädevust kasutades liidu õigusnormile annab, vajaduse korral selle sätte tähendust ja ulatust, nagu seda peab või oleks pidanud mõistma ja kohaldama alates selle jõustumise hetkest. Sellest järeldub, et kohus võib kohaldada ja peab kohaldama õigusnormi sellises tõlgenduses isegi õigussuhetele, mis on tekkinud enne eelotsusetaotlust, kui täidetud on ka tingimused nimetatud normi kohaldamise nõudega hagi esitamiseks pädevale kohtule.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150414">14. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Manea</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑76/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:216">EU:C:2015:216</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Herst</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:295">EU:C:2020:295</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus võib liidu õiguskorrale omast õiguskindluse üldpõhimõtet kohaldades üksnes erandkorras otsustada piirata mõne huvitatud isiku õigust tugineda tõlgendatavale sättele, et vaidlustada heauskselt loodud õigussuhteid. Selleks et sellist piirangut lubada, peavad olema täidetud kaks peamist tingimust, nimelt huvitatud isikute heausksus ja oluliste häirete oht.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150414">14. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Manea</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑76/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:216">EU:C:2015:216</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Herst</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:295">EU:C:2020:295</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et niisuguse tõlgenduse ajalise mõju piiramine võib toimuda ainult samas kohtuotsuses, milles otsustatakse taotletud tõlgenduse üle.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20070306">6. märtsi 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meilicke jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:132">EU:C:2007:132</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Herst</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:295">EU:C:2020:295</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellega seoses tuleb märkida, et käesolevas kohtuasjas käsitletakse esimest korda küsimust, kas riigisisene kohtunike ametisse nimetamise menetlus kuulub ELL artikli 19 lõike 1 kohaldamisalasse, ja kui see on nii, siis millises ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Seoses heausksuse tingimusega võib rõhutada kolme elementi. Esiteks arendatakse käesolevas kohtuasjas tõenäoliselt edasi ELL artikli 19 lõike 1 kohaldamisala tõlgendust osas, mis puudutab kohtunike ametisse nimetamise menetlust, ja seda seoses suhteliselt hiljutise kohtupraktika suunaga, mis algas <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Teiseks sarnanes enne põhiseaduse reformi 2016. aastal kehtinud ametisse nimetamise kord põhikohtuasjas vaidlustatud korraga, välja arvatud kohtunike ametisse nimetamise komitee kaasamise osas. Euroopa Liidu liikmeks saamiseks pidi Malta siiski tingimata austama ELL artiklis 2 osutatud väärtusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>ELL artikkel 49.</P></NOTE> ja täitma Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="19930621">21.</DATE> ja <DATE ISO="19930622">22. juuni 1993. aasta</DATE> kohtumisel vastu võetud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>Kopenhaageni kriteeriume<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Eesistujariigi järeldused, Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis (<DATE ISO="19930621">21.</DATE>–<DATE ISO="19930622">22. juuni 1993</DATE>).</P></NOTE> mis poliitilisest kriteeriumist tulenevalt tähendab õigusriigi põhimõtte ranget kontrolli ning tugevat, tõhusat, sõltumatut, erapooletut ja vastutustundlikku<?PAGE NO="23"?> kohtusüsteemi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt selle kohta Lazarova-Déchaux, G., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>L’exigence de qualité de la justice dans la nouvelle stratégie d’élargissement de l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue du droit public</HT>, nr 3, 2015, lk 729–759, eriti lk 731 ja 737; Bobek, M. ja Kosař, D., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>Global Solutions, Local Damages: A Critical Study in Judicial Councils in Central and Eastern Europe<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>, <HT TYPE="ITALIC">German Law Journal</HT>, 19. kd, nr 7, 2020, lk 1257–1292, eriti lk 1275. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>Demokraatlike institutsioonide ja <HT TYPE="ITALIC">sõltumatute kohtute</HT><QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> olemasolu nõue on selgelt esitatud komisjoni tegevuskavas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>Agenda 2000 – Vol. I: For a stronger and wider Union<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> (KOM(2000) 97 (lõplik)) (ingliskeelse versiooni lk 43; kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE> Kolmandaks, kuigi Euroopa Komisjon märkis oma 2019. aasta aruandes Malta kohta, viidates Veneetsia komisjoni arvamusele nr 940/2018,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>SWD(2019) 1017 final.</P></NOTE> et Malta kohtusüsteemis on palju probleeme ja et hiljutised reformid ei ole veel täielikult taganud kohtusüsteemi sõltumatust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt selle kohta jaotis 3.4.3.Valitsemise/institutsioonide kvaliteet, lk 40.</P></NOTE> ei pidanud ta vajalikuks algatada Malta vastu rikkumismenetlust ELTL artikli 258 alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Märgin samuti, et komisjoni 2020. aasta aruande <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>Õigusriigi põhimõte Euroopa Liidus<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> Maltat käsitlevas peatükis märgib komisjon seoses Malta kohtusüsteemiga, et Malta valitsus esitas mitu reformiettepanekut, sealhulgas kohtunike ametisse nimetamise süsteemi kohta, mis aitavad tugevdada kohtute sõltumatust [2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Riigipeatükk õigusriigi olukorra kohta Maltal (SWD (2020) 317 final, lk 2].</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Seega näib mulle, et need asjaolud ajendasid Malta asjaomaseid ametiasutusi mõistlikult arvama, et vaidlusalune kohtunike ametisse nimetamise menetlus oli liidu õigusega kooskõlas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt selle kohta (liidu õiguse rikkumise menetluse puudumise mõju kohta liikmesriigi heausksuse hindamisel), <DATE ISO="19760408">8. aprilli 1976. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Defrenne</NAME.CASE> (<NO.CASE>43/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:56">EU:C:1976:56</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Mis puudutab tõsiste raskuste ohtu, siis tuleb märkida, et käesoleval juhul puudutab liidu õiguse tõlgendus, mille Euroopa Kohus käesolevas asjas annab, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja riigisiseste kohtute koosseisu õiguspärasusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on ilmne, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab Euroopa Kohtu otsuse põhjal järeldusele, et Maltal kehtiv kohtunike ametisse nimetamise menetlus on vastuolus ELL artikli 19 lõikega 1, tekitab see paratamatult tõsist muret õiguskindluse suhtes, mis võib mõjutada kogu kohtusüsteemi toimimist. Need raskused ei mõjutaks nimelt mitte ainult kohtunike võimet teha otsuseid pooleliolevates kohtuasjades, vaid – nagu Malta valitsus oma kirjalikes märkustes õigesti märkis – mõjutaksid ka kohtusüsteemi suutlikkust lahendada Malta ees seisvat kohtuasjade kuhjumise probleemi. Lõpuks võib selline otsus mõjutada Malta kohtutes varem menetletud kohtuasjade seadusjõudu. Kohtuotsuse seadusjõu põhimõte on aga eriti oluline nii liidu õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate õiguskaitsevahendite ammendamist või nende kasutamiseks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Târșia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑69/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:662">EU:C:2015:662</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20181024">24. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>XC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑234/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:853">EU:C:2018:853</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes olen seetõttu seisukohal, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmandale küsimusele tuleb vastata, et enne käesoleva kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva esitatud nõuete toetuseks ei saa ELL artikli 19 lõike 1 alusel, tõlgendatuna harta artiklit 47 arvestades, seada kahtluse alla kohtunike ametisse nimetamise menetlust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Qorti Civili Prim’Awla – Ġurisdizzjoni Kostituzzjonali (tsiviilkohtu esimene kolleegium, kokku tulnud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna, Malta) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kui liikmesriigi kohus hindab sellise kohtunike ametisse nimetamise menetluse kehtivust, nagu on ette nähtud Malta põhiseaduses, kuulub kohaldamisele ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik, tõlgendatuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 arvestades.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="24"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, tõlgendatuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 arvestades, ei ole vastuolus riigisisesed põhiseaduslikud sätted, mille kohaselt täitevvõim või üks selle liikmetest, näiteks peaminister, osaleb kohtunike ametisse nimetamise protsessis. Kuigi ELL artikli 19 lõige 1, tõlgendatuna harta artiklit 47 arvestades, ei määra <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> kindlaks liikmesriikide kohtunike ametisse nimetamise konkreetseid tingimusi ega liikmesriikide kohtunikke kaitsvate konkreetsete tagatiste laadi, nõuab nimetatud säte siiski vähemalt seda, et taolistel kohtunikel oleksid sõltumatuse tagatised. ELL artikli 19 seisukohast on oluline, et kohtunike ning täidesaatva või seadusandliku võimu vahel ei oleks mingit alluvus- ega hierarhilise kontrolli suhet. Kohtunikud peavad olema majanduslikult sõltumatud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust, mistõttu nende palka nende ametiaja jooksul ei piirataks (muul viisil kui üldiselt kohaldatavate maksude või üldiselt kohaldatavate ja proportsionaalsete palgavähendusmeetmete teel). Samuti on oluline, et kohtunikel oleks piisav kaitse põhjendamatu ametist tagandamise eest ja et nende distsiplinaarkorras sisalduksid vajalikud tagatised, mis ennetavad mis tahes riski, et seda kasutatakse kohtuotsuste sisu poliitilise kontrolli süsteemina.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kohtunike ametisse nimetamise menetlust ei või seada kahtluse alla ELL artikli 19 lõike 1 alusel, tõlgendatuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 arvestades, enne käesoleva kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva esitatud nõuete toetuseks.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>