European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2024/5919

1.10.2024

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2024/5919)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Lirac“

PDO-FR-A0331-AM02

Teate esitamise kuupäev: 24.7.2024

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond

Nimetusega „Lirac“ hõlmatud veini tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud muudatusteta IV osa „Piirkonnad, kus eri toimingud tehakse“ punktides 1 „Geograafiline piirkond“ ja 3 „Vahetus läheduses asuv piirkond“, et lisada viide ametliku geograafiaseadustiku 1. jaanuari 2023. aasta redaktsioonile.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2023. aasta redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õiguslik määratlemine.

Koonddokumendis on selle viitega täiendatud punkte „Geograafiline piirkond“ ja „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.

2.   Märgistus

Kaitstud päritolunimetuse „Lirac“ tootespetsifikaadi I peatüki XII osa („Turustamise ja märgistamise eeskirjad“) on täiendatud punktiga 2 „Erisätted“, et lisada suurema geograafilise piirkonna nime (Vignobles de la Vallée du Rhône) märkimise eeskirjad vastavalt asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimustele. Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning see peab olema trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest.

See muudatus puudutab koonddokumendi osa „Lisatingimused – märgistus“.

3.   Deklareerimiskohustused

Kaitstud päritolunimetuse „Lirac“ tootespetsifikaadi II peatükki on ajakohastatud, et viia ettevõtjate aruandluskohustus kaitse- ja haldusasutuste ees kooskõlla nimetuse kontrollikava nõuetega.

See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Viited kontrolliasutusele

Tootspetsifikaadi III peatükis on ajakohastatud II osa („Viited kontrolliasutusele“) täpsustamaks, et tootespetsifikaadi järgimist kontrollitakse heakskiidetud kontrollikava alusel ning seda teeb kontrolliasutuse INAO delegeeritud kolmas isik, kes tagab pädevuse, erapooletuse ja sõltumatuse.

See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Lirac

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Punased vaiksed kuivad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid on väga intensiivse ja tumeda värvusega. Lõhnas on õrnemalt või tugevamalt tunda punaste või mustade (mõnikord kuumutatud) puuviljade keerukaid aroome, vürtsikate ja nahalõhnaste nootidega. Maitse on rikkalik ja tasakaalustatud võimsate ja ümarate tanniinidega. Need veinid sobivad eriti hästi säilitamiseks.

Pakendamisel vastavad veinid järgmistele kriteeriumidele:

—

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12,5 mahuprotsenti;

—

fermenteeritavate suhkrute sisaldus≤ 4 g/l, kui minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ≤ 14 %;

—

fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 3 g/l, kui minimaalne naturaalne alkoholisisaldus > 14 %;

—

õunhappe sisaldus ≤ 0,4 g/l

—

värvuse modifitseeritud intensiivsus (DO 420nm+DO 520nm+DO 620nm) ≥ 6

—

polüfenoolide üldsisaldus (DO 280nm) ≥ 40;

Muude analüütiliste kriteeriumide osas vastavad veinid Euroopa õigusaktides sätestatud piirmääradele.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 14,5

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) –

—

Minimaalne üldhappesus (milliekvivalentides liitri kohta):

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 16,33

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

2.   Roosad vaiksed kuivad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Roosad veinid, mis on valmistatud peamiselt viinamarjakestade leotamise meetodil, on samuti rikkalikud, tasakaalustatud ja puuviljased veinid, millel on küpsete punaste puuviljade aroom. Veinid on värsked ja ümarad.

Pakendamisel vastavad veinid järgmistele kriteeriumidele:

—

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti;

—

fermenteeritavate suhkrute sisaldus≤ 4 g/l, kui minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ≤ 14 %;

—

fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 3g/l, kui minimaalne naturaalne alkoholisisaldus > 14 %;

Muude analüütiliste kriteeriumide osas vastavad veinid Euroopa õigusaktides sätestatud piirmääradele.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 14

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) –

—

Minimaalne üldhappesus (milliekvivalentides liitri kohta):

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 16,33

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

3.   Valged vaiksed kuivad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid on rikkalikud, gariigi lillede ja valgete puuviljade aroomiga. Veinide meeldiv aroom püsib kaua.

Pakendamisel vastavad veinid järgmistele kriteeriumidele:

—

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti;

—

fermenteeritavate suhkrute sisaldus≤ 4 g/l, kui minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ≤ 14 %;

—

fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 3 g/l, kui minimaalne naturaalne alkoholisisaldus > 14 %;

Muude analüütiliste kriteeriumide osas vastavad veinid Euroopa õigusaktides sätestatud piirmääradele.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 14

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) –

—

Minimaalne üldhappesus (milliekvivalentides liitri kohta):

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 16,33

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   Ridade- ja viinapuudevaheline kaugus

Viljelustavad

Viinapuuridade vahekaugus on kuni 2,50 meetrit. Iga taime kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 m2. Viinapuude tüvede vahemaa samas reas võib olla 0,80–1,25 meetrit;

2.   Viinapuude lõikamine

Viljelustavad

Viljapuid lõigatakse võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (lehtrikujuliselt või Royat’ nöörpuu vormis) nii, et ühel viinapuul oleks maksimaalselt kuus võrset. Igal võrsel võib olla kuni kaks punga. Royat’ nöörpuu vormi kasutamisaeg on piiratud kahe aastaga.

Viinamarjasorti „Viognier B“ (hele) võib lõigata:

—

kas üheõlalise Guyot’ vormi meetodiga nii, et tüvel on maksimaalselt kaheksa punga ja on üks või kaks võrset maksimaalset kahe pungaga,

—

või kaheõlalise Guyot’ vormi meetodiga nii, et tüvel on maksimaalselt kuus punga ja on üks või kaks võrset maksimaalset kahe pungaga.

3.   Kastmine

Viljelustavad

Niisutamine võib olla lubatud.

4.   Viljelustavad

Plastmultši kasutamine on keelatud.

Kontrollitud päritolunimetusega toote valmistamiseks kasutatavate kasvatusalade pinnavormide ja loodusliku pinnase koostise oluline muutmine on keelatud.

5.   Konkreetne veinivalmistustava

Puutükkide kasutamine on keelatud.

Roosade veinide valmistamisel on veinisöe kasutamine keelatud.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada Euroopa õigusaktide ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

6.   Saagi koristust ja transporti käsitlevad erisätted

Viljelustavad

Korjatud viinamarjad tuleb sortida. Seda tehakse kas istanduses või veinikeldris asjakohaste seadmetega.

Saagi transportimisel tohib transpordikasti panna maksimaalselt 4 000 kg viinamarju.

5.2.   Maksimaalne saagikus

43 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjad korjatakse ja neid töödeldakse ning vein valmistatakse Gard’i departemangu haldusalasse kuuluvate kommuunide territooriumil, lähtudes 2023. aasta ametlikust geograafilisest koodist: Lirac, Roquemaure, Saint-Geniès-de-Comolas, Saint-Laurent-des-Arbres.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

 

Bourboulenc B – Doucillon blanc

 

Carignan N

 

Cinsaut N – Cinsault

 

Clairette B

 

Clairette rose Rs

 

Counoise N

 

Grenache N

 

Grenache blanc B

 

Grenache gris G

 

Marsanne B

 

Mourvèdre N – Monastrell

 

Piquepoul blanc B

 

Piquepoul noir N

 

Roussanne B

 

Syrah N – Shiraz

 

Ugni blanc B

 

Viognier B

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Loodus- ja inimtegurid, mis aitavad luua seost

Kaitstud päritolunimetuse „Lirac“ geograafiline piirkond paikneb Rhône’i jõe paremkalda kirde-edela suunalistel nõlvadel ja sinna rajatud terrassidel, mis kulgevad paralleelselt jõega, keset Gard’i departemangu asuvat veinitootmispiirkonda, mis on kaitstud päritolunimetuse „Côte du Rhône“ sünnipaik. Tootmispiirkond asub Rhône’i jõe ja gariigiga kaetud lubjakivikõrgendiku vahel. Istandused paiknevad Gard’i departemangu neljas kommuunis (Lirac, Roquemaure, Saint-Géniès-de-Comolas et Saint-Laurent-des-Arbres) piiritletud maatükkidel 50–200 meetri kõrgusel merepinnast.

Mistraali mõjul on kliima vahemereline ja aastane sademete hulk on väike, alla 700 millimeetri. Päikesepaistet on palju (2 700 tundi aastas), eriti suvel viinamarjade valmimise ajal. Mistraal – tugev, külm ja kuiv põhjatuul – puhub keskmiselt 180 päeva aastas.

Kõrgemal asuvatel terrassidel on jämeda ümara klibuga punased savimullad (Villafranca ladestu), madalamaid nõlvu ja mäejalamit katab löss või veerisega savi-lubjakivimuld. Kõik need mullad on tundlikud suvise põua suhtes.

Kaitstud päritolunimetust „Lirac“ on tunnustatud 14. oktoobri 1947. aasta dekreediga. Suuremasse kaitstud päritolunimetusega „Crus des Côtes du Rhône“ piirkonda kuuluvate kaitstud päritolunimetuste seas oli „Lirac“ esimene, mis hõlmas kolme värvi veine – punaseid, roosasid ja valgeid.

2009. aastal oli viinamarjaistanduste pindala 750 hektarit ja nende keskmine toodang 20 000 hektoliitrit. Veine toodab umbes 50 ettevõtjat, kes valmistavad peamiselt punaseid (80 % toodangust) ja roosasid (11 % toodangust) veine.

8.2.   Põhjuslikud seosed

Soodsate looduslike tegurite, kogukonna ja tootjate ühiste tootmistavade ning kohaliku majandusarengu tegurite vastastikuse mõju toimel on nimetusega „Lirac“ veinidel välja kujunenud selge, piirkonnaga seotud eripära.

Kõikide segus kasutatavate viinamarjasortide looduslik väljendusrikkus saavutatakse tänu nende kasvatamisele just konkreetsele sordile sobiva mullatüübiga maatükkidel, mis on hoolikalt piiritletud, et valmistada kolme värvi veine. Teadmistele tuginedes istutatakse seega valgeid viinamarjasorte lubjakivimullaga maatükkidele, mis sobivad ideaalselt valgete veinide tootmiseks, ning tumedamad viinamarjasordid istutatakse tüsedama, kuid siiski hästi vett läbilaskva savimullaga maatükkidele, mis aitab esile tuua punaste veinide jõulisust ja struktuuri.

Aegade jooksul on viinamarjaistandustesse valitud just neid sorte, mis peavad vastu suurele suvekuumusele ning võimaldavad tootjal valida parima sortide segu, lähtudes iga maatüki mullatüübist ja asukohast ilmakaarte suhtes.

Rhône’i jõe äärne vahemereline kliima, millega kaasneb palju päikesepaistet ja vähene suvine sademete hulk, võimaldab viinamarjadel hästi küpseda, seega on marjades palju suhkrut ja need sobivad suurepäraselt külluslike veinide valmistamiseks.

Mistraal – tugev, külm, kuid kuiv tuul – vähendab lehestiku niiskust ja on seega loomulik vahend seenhaiguste leviku piiramiseks.

Roquemaure’i sadam on mänginud olulist rolli veiniistanduste arengus ja veinide maine kujunemisel. Sajandeid on just siit saadetud Pariisi, Inglismaale ja Hollandisse „Côte du Rhône’i“ veine.

18. sajandil oli Roquemaure veinikaubanduse kõige olulisem sadam Rhône’i jõel. Seal võis enne Prantsusmaa või Euroopa linnadesse saatmist ladustada kuni 2 000 ühikut veini.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit seoses viinamarjade pressimise ja veinide valmistamisega, koosneb ametliku geograafilise koodi 2023. aasta redaktsiooni põhjal järgmistest kommuunidest:

—

Ardèche’i departemang: Saint-Just;

—

Drôme’i departemang: Rochegude;

—

Gard’i departemang: Les Angles, Aramon, Bagnols-sur-Cèze, Carsan, Castillon-du-Gard, Cavillargues, Chusclan, Codolet, Comps, Connaux, Cornillon, Domazan, Estézargues, Flaux, Fournès, Gaujac, Goudargues, Jonquières-Saint-Vincent, La Bastide-d'Engras, La Capelle-et-Masmolène, La Roque-sur-Cèze, Laudun-l’Ardoise, Meynes, Montfaucon, Montfrin, Orsan, Le Pin, Pont-Saint-Esprit, Pougnadoresse, Pouzilhac, Pujaut, Remoulins, Rochefort-du-Gard, Sabran, Saint-Alexandre, SaintAndré-de-Roquepertuis, Saint-André-d'Olérargues, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Christol-de-Rodières, Saint-Etienne-des-Sorts, Saint-Gervais, Saint-Hilaire-d'Ozilhan, Saint-Julien-de-Peyrolas, SaintLaurent-de-Carnols, Saint-Laurent-la-Vernède, Saint-Marcel-de-Careiret, Saint-Michel-d'Euzet, SaintNazaire, Saint-Paulet-de-Caisson, Saint-Paul-les-Fonts, Saint-Pons-la-Calm, Saint-Victor-la-Coste, Salazac, Sauveterre, Saze, Sernhac, Tavel, Théziers, Tresques, Vallabrix, Valliguières, Vénéjan, Verfeuil, Vers-Pont-du-Gard, Villeneuve-lès-Avignon;

—

Vaucluse’i departemang: Althen-des-Paluds, Aubignan, Avignon, Beaumes-de-Venise, Bédarrides,Bollène, Caderousse, Cairanne, Camaret-sur-Aigues, Caromb, Carpentras, Caumontsur-Durance, Châteauneuf-de-Gadagne, Châteauneuf-du-Pape, Courthézon, Entraigues-sur-laSorgue, Gigondas, Jonquerettes, Jonquières, Lafare, Lagarde-Paréol, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Loriol-du-Comtat, Mondragon, Monteux, Morières-lès-Avignon, Mornas, Orange, Pernes-lesFontaines, Piolenc, Le Pontet, Rasteau, La Roque-Alric, Sablet, Saint-Hippolyte-le-Graveyron, Saint-Saturnin-lès-Avignon, Sainte-Cécile-les-Vignes, Sarrians, Séguret, Sérignan-du-Comtat, Sorgues, Suzette, Le Thor, Travaillan, Uchaux, Vacqueyras, Vedène, Violès.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistusega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale Cru des Côtes du Rhône või Vignobles de la Vallée du Rhône vastavalt asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimustele. Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning see peab olema trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-6a18f1f2-d1b5-420b-bdfb-a9f701721270


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/5919/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)