<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-257/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0257</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:503">EU:C:2018:503</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Mengozzi ettepanek – Kohtuasi C‑257/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">C ja A</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Paolo Mengozzi</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180627">27. juunil 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑257/17</HT></P><P>C</P><P>ja</P><P>A</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaade riiginõukogu))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiivi 2003/86 kohaldamisalast väljajätmine</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusega vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks muudetud liidu õigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Kohtu pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Perekonna taasühinemise õigus</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 15 lõiked 1 ja 4</KEYWORD><KEYWORD>Kolmanda riigi kodanikule pärast viis aastat liikmesriigis elamist automaatselt elamisloa andmisest keeldumine</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi regulatsioon, mis näeb ette integratsioonieksami edukalt sooritamise kohustuse</KEYWORD><KEYWORD>Menetluslik tingimus</KEYWORD><KEYWORD>Eraldi elamisloa taotluse esitamise kuupäev eraldi elamisloa alguskuupäevana</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas eelotsusetaotluses, mille esitas Raad van State (Madalmaade riiginõukogu), palutakse Euroopa Kohtul ühelt poolt otsustada oma pädevuse üle tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="251" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 251, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224.</P></NOTE> kontekstis, kus põhikohtuasjas kõne all olevad olukorrad on selle õigusakti kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud. Siseriikliku õigusega, millega see direktiiv on üle võetud, on ühepoolselt otsustatud selle direktiivi kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks niisuguseid olukordi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Teiselt poolt palutakse Euroopa Kohtul vastata küsimusele, kas liidu õigusega on vastuolus, et liikmesriik nõuab juhul, kui kolmanda riigi kodanikud, kellel on riigis elamise õigus perekonna taasühinemise õiguse alusel, soovivad saada eraldi elamisluba, mis on sõltumatu taasühinemist taotleva isiku elamisloast, et nad peavad enne edukalt sooritama uue integratsioonieksami, ja seega, mis kuupäevast alates selle eraldi elamisloa mõju algab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohtul on juba tulnud otsustada direktiivi 2003/86 artikli 7 integratsioonimeetme üle ja hinnata, kas integratsioonieksam, mida Madalmaades nõutakse, on lubatav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>integratsioonimeede<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, mille täitmist liikmesriik võib selle õigusnormi alusel nõuda kolmanda riigi kodanikult, kes soovib saada perekonna taasühinemise õigust, ei ole talt seevastu kunagi küsitud, kas selle direktiivi artikli 15 lõike 4 alusel võib eraldi elamisloa taotlejalt nõuda, et ta sooritaks veel teise integratsioonieksami, et saada riigis elamise õigust, mis oleks taasühinemist taotleva isiku omast sõltumatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 põhjendusest 2 tuleneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>[p]erekonna taasühinemist käsitlevad meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas kohustusega kaitsta perekonda ja austada pereelu, mis on sätestatud paljudes rahvusvahelise õiguse aktides. Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ning peab kinni põhimõtetest, mida tunnustab eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikkel 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 põhjenduses 4 on ette nähtud: „Perekonna taasühinemine on vajalik pereelu võimaldamiseks. See aitab liikmesriigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerumist hõlbustades ühiskonnakultuurilise stabiilsuse loomist ja samuti majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamist, mis on asutamislepingus sätestatud põhieesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 põhjenduses 6 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>[p]erekonna kaitseks ning pereelu loomiseks või hoidmiseks tuleks ühiste kriteeriumide põhjal määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise materiaalsed tingimused<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 põhjendus 15 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>[p]ereliikmete integreerumist tuleks edendada. Selleks tuleks neile asjakohastel tingimustel anda perekonna taasühinemist taotlevast isikust sõltumatu seisund, eriti kui tegemist on abi- või kooselu lõppemisega, ning juurdepääs üld- ja kutseharidusele ning tööturule samadel tingimustel isikuga, kellega nad taasühinevad.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise tingimused kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 2 punktis d on sätestatud, et käesolevas direktiivis tähendab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>d)</NO.P><TXT>perekonna taasühinemine – liikmesriigis seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku pereliikmete sisenemine sellesse liikmesriiki ja seal elamine, et perekond jääks kokku, olenemata sellest, kas peresuhted tekkisid enne või pärast kõnealuse kolmanda riigi kodaniku sisenemist sellesse liikmesriiki<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[k]äesolevat direktiivi ei kohaldata liidu kodanike pereliikmete suhtes<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 2 on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[l]iikmesriigid võivad kooskõlas siseriikliku õigusega nõuda kolmandate riikide kodanikelt, et need täidaksid integratsioonimeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 15 lõiked 1, 3 ja 4 näevad ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="015.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Hiljemalt viis aastat pärast liikmesriigis elamist ja tingimusel, et pereliikmele ei ole elamisluba antud muudel kui perekonna taasühinemisega seotud põhjustel, on perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasal või vallalisel elukaaslasel ning täisikka jõudnud lapsel õigus vajaduse korral taotluse esitamise korral oma, taasühinemist taotleva isiku elamisloast sõltumatule elamisloale.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="015.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lesestumise, lahutuse, lahuselu või vahetult üleneva või alaneva lähisugulase surma korral võib vajadusel taotluse esitamise korral väljastada eraldi elamisloa isikutele, kes on liikmesriigi territooriumile sisenenud seoses perekonna taasühinemisega. Liikmesriigid kehtestavad sätted, mis tagavad eraldi elamisloa andmise eriti raskete asjaolude korral.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Eraldi elamisloa andmise ja kehtivusaja tingimused kehtestatakse vastavalt siseriiklikule õigusele<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Madalmaade õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul võtab piiratud elamisluba, millega kaasneb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>alalisteks humanitaarpõhjusteks<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> nimetatud piirang, sisuliselt üle direktiivi 2003/86 artikli 15 sisu eraldi elamisloa andmise tingimuste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT><DATE ISO="20001123">23. novembri 2000. aasta</DATE> välismaalaste seaduse (Vreemdelingenwet 2000, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Vw 2000<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) artikli 26 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>[e]lamisluba, mis eeldab täieõiguslikult seaduslikult riigis elamist, antakse alates kuupäevast, millal välismaalane tõendab, et ta on täitnud kõik tingimused, ja kõige varem alates taotluse vastuvõtmise kuupäevast<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>2000. aasta määrus 2000. aasta välismaalaste seaduse kohaldamise kohta (Vreemdelingenbesluit 2000, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Vb 2000<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) artikli 3.51 lõike 1 punktis a ja lõikes 5 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Vw 2000 artikli 14 tähenduses tähtajalise elamisloa puhul võidakse kehtestada alaliste humanitaarpõhjustega seonduv piirang välismaalasele, kes:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>elab Madalmaades […] punktis 1 osutatud piiranguga elamisloa omanikuna […]:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>elamine sellise isiku pereliikmena, kellel on riigis alalise elamise õigus;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>[Vb 2000] artiklit 3.80a kohaldatakse lõike 1 punkti a alapunktis 1 osutatud välismaalastele […].<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vw 2000 artikli 3.80a lõigetes 1, 2 ja 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Taotlus muuta […] elamisluba alaliste humanitaarpõhjustega seotud piiranguga elamisloaks jäetakse rahuldamata, kui taotluse on esitanud artikli 3.51 lõike 1 punkti a alapunkti 1 tähenduses välismaalane, kes ei ole sooritanud edukalt integratsiooniseaduse (Wet inburgering, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Wi<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud eksamit või ei ole saanud diplomit, tunnistust või sama seaduse artikli 5 lõike 1 punkti c tähenduses muud dokumenti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõiget 1 ei kohaldata, kui välismaalane:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e.</NO.P><TXT>on […] Wi artikli 6 lõike 1 punkti a või b alusel integreerumiskohustusest vabastatud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Peale selle võib minister lõike 1 kohaldamata jätta, kui ta on seisukohal, et see säte viib ilmselgete raske ebaõigluse olukordadeni<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Wi artikli 6 lõike 1 punktide a või b alusel:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Minister vabastab integreerumiskohustusega isiku sellest kohustusest, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>isik on tõendanud, et psüühilise või füüsilise puude või vaimse arengu peetuse tõttu ei ole ta kestvalt võimeline integratsioonieksamit sooritama;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>ta on jõudnud integreerumiskohustusega isiku tehtud jõupingutuste põhjal seisukohale, et isik ei saa mõistlikult integreerumiskohustust täita. […]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Põhikohtuasja faktilised asjaolud</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Esimene põhikohtuasja kaebaja, C (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kaebaja C<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>C<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) on kolmanda riigi (Hiina) kodanik. Tal on alates <DATE ISO="20081105">5. novembrist 2008</DATE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>elamisluba abikaasa juures elamiseks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, mis kehtis kuni <DATE ISO="20141105">5. novembrini 2014</DATE>. Rechtbank Den Haag (Haagi esimese astme kohus, Madalmaad) lahutas <DATE ISO="20150202">2. veebruaril 2015</DATE> C ja tema abikaasa, Madalmaade kodaniku abielu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>C esitas Vb 2000 artikli 3.51 lõike 1 punkti a alusel Staatssecretaris van Veiligheid en Justitiele (julgeoleku- ja justiitsasjade riigisekretär, Madalmaad, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>riigisekretär<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) taotluse, et tema elamisluba abikaasa juures elamiseks muudetaks sõltumatuks, eraldi elamisloaks. Riigisekretär jättis esimese, <DATE ISO="20150202">2. veebruari 2015. aasta</DATE> otsusega eraldi elamisloa taotluse rahuldamata. Ta tühistas ka abikaasa juures elamiseks antud elamisloa tagasiulatuvalt alates <DATE ISO="20140210">10. veebruarist 2014</DATE>, sest alates sellest kuupäevast ei olnud C enam rahvastikuregistris (Basisregistratie Personen,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>See on Madalmaade register, mis sisaldab Madalmaade ametivõimudega suhtes olevate residentide ja mitteresidentide andmeid.</P></NOTE> edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>rahvastikuregister<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) registreeritud oma abikaasaga samal aadressil. Riigisekretäri hinnangul oli abikaasa juures elamiseks antud elamisloa õiguslik alus ära langenud. Teise, <DATE ISO="20150724">24. juuli 2015. aasta</DATE> otsusega riigisekretär rahuldas C eraldi elamisloa taotluse, kuna C oli tõendanud, et ta on integratsioonieksami tingimusest Vb 2000 artikli 3.80a alusel vabastatud. Riigisekretär andis talle tagasiulatuvalt eraldi elamisloa alates kuupäevast, millal C täitis integreerumiskohustuse tingimuse, s.t <DATE ISO="20150216">16. veebruarist 2015</DATE>. Seetõttu oli C seaduslik riigis elamine vahepealsel ajal katkenud, s.o alates <DATE ISO="20140210">10. veebruarist 2014</DATE> (abikaasaga koos elamise lõpu kuupäev rahvastikuregistri järgi) kuni <DATE ISO="20150216">16. veebruarini 2015</DATE> (kuupäev, millest alates väljastati eraldi elamisluba). Järelikult seisneb C huvi põhikohtuasjas selles, et tema seaduslikult riigis elamine katkes seaduse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kaebaja C esitas oma abikaasa juures elamiseks antud elamisloa tagasiulatuvalt alates <DATE ISO="20140210">10. veebruarist 2014</DATE> tühistamise otsuse peale kaebuse rechtbank Den Haage zittingsplaats Rotterdamile (Haagi esimese astme kohus, Rotterdami kohtumaja, Madalmaad, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>esimese astme kohus<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>), kes tunnistas <DATE ISO="20160105">5. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega kaebuse põhjendamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Teine põhikohtuasja kaebaja, A (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kaebaja A<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>A<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>) on samuti kolmanda riigi (Kongo) kodanik. Tal oli alates <DATE ISO="19971220">20. detsembrist 1997</DATE> kuni <DATE ISO="20161015">15. oktoobrini 2016</DATE> elamisluba abikaasa juures elamiseks. <DATE ISO="20150728">28. juulil 2015</DATE> kanti A ja tema Madalmaade kodanikust abikaasa abielulahutus rahvastikuregistrisse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kaebaja A esitas Vb 2000 artikli 3.51 lõike 1 punkti a alusel taotluse, et tema elamisluba abikaasa juures elamiseks muudetaks eraldi elamisloaks. Riigisekretär kinnitas <DATE ISO="20150226">26. veebruari</DATE> ja <DATE ISO="20150921">21. septembri 2015. aasta</DATE> otsustega eraldi elamisloa taotluse tagasilükkamist põhjusel, et A ei olnud tõendanud, et ta on teise integratsioonieksami edukalt sooritanud, või et ta oli sellest Vb 2000 artikli 3.80a alusel vabastatud. Riigisekretär teatas <DATE ISO="20160208">8. veebruaril 2016</DATE> kaebajale A kirjalikult oma kavatsusest tema<?PAGE NO="5"?> elamisluba abikaasa juures elamiseks tühistada tagasiulatuvalt alates <DATE ISO="20140903">3. septembrist 2014</DATE> põhjusel, et alates sellest kuupäevast ei olnud A ja tema abikaasa enam rahvastikuregistris registreeritud samas elukohas. Riigisekretäri hinnangul oli seega abikaasa juures elamiseks antud elamisluba ilma õigusliku aluseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kaebaja A esitas kaebuse esimese astme kohtule, kes jättis <DATE ISO="20160525">25. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega kaebuse rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Menetlused eelotsusetaotluse esitanud kohtus ja eelotsuse küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kaebajad C ja A esitasid mõlemad esimeses astmes tehtud kohtuotsuste peale apellatsioonkaebuse Raad van Statele (riiginõukogu). Esiteks on kaebajad C ja A seisukohal, et võimalust seada eraldi elamisloa saamise tingimuseks siseriiklikus õiguses kindlaks määratud tingimus, et vastavalt Vb 2000 artikli 3.80a lõikele 1 peab enne eraldi elamisloa andmist olema täidetud teise integratsioonieksami sooritamise tingimus, ei tulene direktiivi 2003/86 artiklist 15, mille lõikes 4 on osutatud ainult menetlustingimused, mitte sisulised tingimused. Teiseks heidavad C ja A esimese astme kohtule ette, et see tugines vääralt <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele K ja A (C‑153/14, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja A<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:453">EU:C:2015:453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et põhjendada, et teise integratsioonieksami tingimus on direktiiviga 2003/86 kooskõlas. Kaebajad C ja A on nimelt seisukohal, et kohtuotsus K ja A käsitleb kolmanda riigi kodaniku integreerumiskohustust perekonna taasühinemise õiguse raames Madalmaadesse lubamise ajal. Kohtuotsus K ja A on nende sõnul põhikohtuasjast erinev. C hinnangul oleks eraldi elamisluba tulnud väljastada, ilma et ta oleks pidanud teise integratsioonieksami edukalt sooritamisega seotud tingimust täitma, <DATE ISO="20140210">10. veebruaril 2014</DATE>, mil ta oli Madalmaades seaduslikult elanud juba viis aastat. Kaebaja A väidab, et direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 1 eesmärk on just nimelt piirata seda aega, mille vältel on pereliikmed taasühinemist taotlevast isikust sõltuvad, viiele aastale. Kolmandaks väidab kaebaja C, et elamisluba abikaasa juures elamiseks tuleks tühistada alates kuupäevast, millal abielulahutuse otsus tehti, <DATE ISO="20150202">2. veebruarist 2015</DATE>, mitte – nagu otsustas esimese astme kohus – alates <DATE ISO="20140210">10. veebruarist 2014</DATE>, s.o kuupäevast, millest alates C ja tema abikaasa ei olnud enam rahvastikuregistris registreeritud samal elukoha aadressil. Peale selle väidab C, et abikaasa juures elamiseks antud elamisloa tagasiulatuvalt tühistamise tagajärjel ei elanud ta vahepealsel ajal enam riigis seaduslikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib esiteks, et Euroopa Kohtu pädevus ei ole ilmne, sest direktiivi 2003/86 artikli 3 lõige 3 välistab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>liidu kodanike pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>; C ja A vastavad abikaasad on aga Madalmaade kodanikud. Tema sõnul on liidu huvides, et liidu õigusnorme tõlgendatakse ühetaoliselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetab <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsust Nolan (punkt 46); <DATE ISO="20131107">7. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Romeo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑313/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:718">EU:C:2013:718</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160616">16. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodríguez Sánchez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:447">EU:C:2016:447</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsusest Nolan (C‑583/10, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nolan<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:638">EU:C:2012:638</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) nähtub tema sõnul siiski, et liidul ei ole huvi niisuguse akti ühetaolise tõlgendamise vastu, mis puudutab selle akti kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud olukorda. Kuna seda kohtuotsust suurkoja <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) enam ei osundatud, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtule selgelt arusaadav, kas kohtuotsus Nolan on endiselt kohaldatav ja võib viia selleni, et Euroopa Kohus tunnistab, et tal puudub pädevus käesolevale eelotsusetaotlusele vastata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Teiseks ütleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta ei tea, mille kohta käivad direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 4 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>eraldi elamisloa andmise […] tingimused<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, mis kehtestatakse vastavalt siseriiklikule õigusele. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib küsimus, kas need tingimused võivad seonduda integratsioonitingimustega ja seega sisuliste tingimustega. Ta täpsustab samuti, et Euroopa Kohus otsustas selle küsimuse osaliselt kahes kohtuotsuses: <DATE ISO="20150604">4. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses P ja S (C‑579/13, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P ja S<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:369">EU:C:2015:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja kohtuotsuses K ja A, ilma et nendest kohtuotsustest tuleneks siiski täielikku põhikohtuasjadele kohaldatavat vastust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kolmandaks ja seoses C seadusliku riigis elamise katkemisega tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, mis kuupäevast alates avaldab eraldi elamisluba õigusmõju. Kui eraldi elamisloa taotlus esitatakse pärast riigis viis aastat seaduslikult ja perekonna taasühinemise eesmärgil elamist, on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et direktiivi 2003/86 artikli 15 sõnastuses ei ole selgelt täpsustatud, mis kuupäevast alates tuleb eraldi elamisluba anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustaski Raad van State (riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/86] artikli 3 lõiget 3 ja kohtuotsust [Nolan] arvestades on Euroopa Kohus pädev vastama Madalmaade kohtu eelotsuse küsimustele nimetatud direktiivi sätete tõlgendamise kohta kohtuasjas, mille ese on perekonna taasühinemist taotlevate Madalmaade kodanikest isikute pereliikmete õigus riigis elada, kui see direktiiv on Madalmaade õiguses tunnistatud nende pereliikmete suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/86] artikli 15 lõikeid 1 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus põhikohtuasjas kõne all olevad liikmesriigi õigusnormid, mille põhjal võib perekonna taasühinemise raames rohkem kui viis aastat seaduslikult liikmesriigi territooriumil elanud välismaalase eraldi elamisloa taotluse jätta rahuldamata, kuna välismaalane ei ole täitnud liikmesriigi õiguses nõutavaid integratsioonitingimusi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/86] artikli 15 lõikeid 1 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus põhikohtuasjas kõne all olevad liikmesriigi õigusnormid, mille põhjal saab eraldi elamisloa anda alles alates taotluse esitamise kuupäevast?<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuasja kohta esitasid kirjalikud seisukohad kaebajad C ja A, Madalmaade ja Austria valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Seotud kohtuasjaga K ja B, C‑380/17, ühisel kohtuistungil, mis peeti Euroopa Kohtus <DATE ISO="20180319">19. märtsil 2018</DATE>, esitasid oma suulised seisukohad kaebajad C ja A, seejärel kaebajad K ja B, Madalmaade valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Kaebajad C ja A said elamisloa abikaasa juures elamiseks perekonna taasühinemise alusel seepärast, et nad elasid oma abikaasade juures, kes on Madalmaade kodanikud, kes ei olnud kasutanud oma liikumisvabadust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 3 lõike 3 ühemõttelises sõnastuses on täpsustatud, et seda direktiivi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ei kohaldata liidu kodanike pereliikmete suhtes<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Algselt anti perekonna taasühinemise õigust käsitlevate nõukogu <DATE ISO="19991201">1. detsembri 1999. aasta</DATE> direktiiviettepaneku KOM (1999) 638 (lõplik) ja <DATE ISO="20001010">10. oktoobri 2000. aasta</DATE> direktiiviettepaneku KOM (2000) 624 (lõplik) artiklis 1 ja artikli 3 lõike 1 punktis c liidu kodanikele, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust, õigus nende pereliikmete perekonnaga taasühinemiseks. Nõukogu nõudis siiski selle direktiivi ettepaneku kohaldamisala piiramist. Selle tagajärjel komisjon muutis seda oma kolmandas, <DATE ISO="20020502">2. mai 2002. aasta</DATE> direktiiviettepanekus perekonna taasühinemise kohta (KOM (2002) 225 (lõplik), et jätta sellest välja liidu kodanikud, kes ei ole liikumisvabadust kasutanud. Liidu kodanikke, kes ei ole liikumisvabadust kasutanud, tuli hiljem käsitleda eriettepanekus, kui võeti vastu isikute vaba liikumise õiguse uuesti sõnastatud redaktsioon.</P></NOTE>. Kuna kaebajate abikaasad, Madalmaade kodanikud ei olnud kasutanud oma liikumisvabadust, ei ole direktiiv 2003/86 neile ratione materiae kohaldatav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Madalmaade seadusandja otsustas aga ühepoolselt laiendada nimetatud direktiivi 2003/86 sätete kohaldamisala taasühinemist taotlevatele Madalmaade kodanikele, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Antud juhul ei ole küsimus kuidagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivis 2004/38/EÜ mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>) sätestatud korra kohaldatavuses.</P></NOTE> kuid kes soovivad saada perekonna taasühinemise õigust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vastavalt komisjoni <DATE ISO="20081008">8. oktoobri 2008. aasta</DATE> aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb nõukogu direktiivi [2003/86/EÜ] kohaldamist (KOM (2008)610 (lõplik), lk 4). Kui liikmesriik kohaldab oma kodanike suhtes, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust, eeskirju, mis on vähem soodsad kui direktiivis sätestatud eeskirjad, võib kolmandate riikide kodanike õiguslik seisund halveneda selle liikmesriigi kodakondsuse saamisel, kes kohaldab oma kodanike suhtes selles küsimuses vähem soodsaid eeskirju. Selline on olukord neljas riigis: Saksamaa Liitvabariigis, Küprose Vabariigis, Läti Vabariigis ja Madalmaade Kuningriigis.</P></NOTE>. Põhikohtuasjade olukorrad on puhtalt riigisisesed olukorrad, mida käesoleva kohtuasja pooled ei vaidlusta. Teisisõnu tähendab see Madalmaades kehtiva korra, Vb 2000 ratione materiae kohaldamisala laiendamist Madalmaade kodanike kasuks, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust. Nendel asjaoludel tuleb kontrollida, kas esitatud küsimustes osutatud õigusnormide tõlgendamine Euroopa Kohtu poolt on õigustatud, ja sellest lähtuvalt, kas Euroopa Kohtu pädevus on tuvastatud, nagu väidavad eelotsusetaotluse esitanud kohus, Madalmaade valitsus ja põhikohtuasja kaebajad, mida aga komisjon ja Austria valitsus eitavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artiklile 267 on Euroopa Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad aluslepingute ja liidu institutsioonide õigusaktide tõlgendamist. Sellest tuleneb, et ainult liikmesriigi kohus on iga kohtuasja eripära arvesse võttes pädev hindama nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19901018">18. oktoobri 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dzodzi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/88 ja C‑197/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:360">EU:C:1990:360</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20110707">7. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Agafiţei jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑310/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:467">EU:C:2011:467</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cicala</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:868">EU:C:2011:868</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Järelikult, kui liikmesriikide kohtute küsimused puudutavad liidu õigusnormi tõlgendamist, peab Euroopa Kohus põhimõtteliselt otsuse tegema<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19901018">18. oktoobri 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dzodzi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/88 ja C‑197/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:360">EU:C:1990:360</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20060316">16. märtsi 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poseidon Chartering</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑3/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:176">EU:C:2006:176</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20101028">28. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Volvo Car Germany</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑203/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:647">EU:C:2010:647</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20110707">7. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Agafiţei jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑310/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:467">EU:C:2011:467</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cicala</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:868">EU:C:2011:868</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleks meelde tuletada, et Euroopa Kohus on korduvalt tunnistanud oma pädevust otsustada eelotsusetaotluste üle liidu õigusnormide kohta olukordades, kus põhikohtuasja faktilised asjaolud jäävad liidu õiguse kohaldamisalast välja. Nimelt on liidu huvides tagada liidu akti ja liidu õigust ülevõtva ja seda nimetatud akti kohaldamisalast väljaspool kohaldatavaks muutva siseriikliku õiguse sätete ühetaoline tõlgendamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus täpsustanud, et liidu õigusnormide tõlgendamine tema poolt olukordades, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, on õigustatud, kui need sätted on muudetud selliste olukordade suhtes kohaldatavaks siseriiklike õigusnormidega vahetult ja tingimusteta ning eesmärgiga tagada selliste olukordade ja liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvate olukordade ühesugune kohtlemine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19950328">28. märtsi 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kleinwort Benson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑346/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:85">EU:C:1995:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cicala</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:868">EU:C:2011:868</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Nolan (punktid 45 ja 47) ja <DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Solar Electric Martinique</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑303/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:773">EU:C:2017:773</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohtul tuleb seega kontrollida, kas on piisavalt täpseid andmeid, et saaks tõendada, et liikmesriigi õiguses viidatakse vahetult ja tingimusteta liidu õigusele. Euroopa Kohus saab peamiselt ainult liikmesriigi kohtu eelotsusetaotluses esitatud täpsustuste põhjal kindlaks määrata, kas ta on pädev talle esitatud küsimustele vastama<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20160512">12. mai 2016. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sahyouni</NAME.CASE>, (<NO.CASE>C‑281/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:343">EU:C:2016:343</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Solar Electric Martinique</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑303/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:507">EU:C:2017:507</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Vastavalt kohtuotsusele Nolan on tõsi, et ei saa väita ega eeldada, et liidul on huvi enda seadusandja vastuvõetud akti kohaldamisalast välistatud valdkonnas selle akti sätteid ühetaoliselt tõlgendada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Nolan (punktid 53, 54 ja 56).</P></NOTE>. Selle loogika järgi nimelt, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kui liidu seadusandja mainib ühetähenduslikult, et tema vastuvõetud akti ei kohaldata teatud kindla valdkonna suhtes, loobub ta […] liidu õiguse normide ühetaolisest tõlgendamisest selles välistatud valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Nolan (punkt 55).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT><DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsusega Solar Electric Martinique (C‑303/16, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Solar Electric Martinique<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:773">EU:C:2017:773</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutas samuti liidu direktiivi kohaldamisalast sõnaselgelt väljajätmise juhtu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>See oli käibemaksudirektiivi kohaldamisalast ratione loci väljajätmise juhtum, aga see erinevus ratione materiae väljajätmisest kohtuotsuses Nolan seda ei mõjuta: vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Solar Electric Martinique</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑303/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:507">EU:C:2017:507</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, minu arvates aga arendati kohtuotsuse Nolan teatud põhjendusi edasi. Nimelt täpsustas Euroopa Kohus kohtuotsuse Solar Electric Martinique punktis 29, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>[m]õistagi võib näha liidu huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks [kõnealuseid direktiivi mõisteid] ühtemoodi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE><QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. Kui kohtuotsusest Nolan võis järeldada, et liidu seadusandja poolt sõnaselgelt väljajätmise korral niisugune huvi kaob, siis kohtuotsus Solar Electric Martinique seda tõlgendust ei kinnitanud. Näib, et samuti direktiivi kohaldamisalast sõnaselgelt väljajätmise olukorda käsitlev <DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus SGI ja Valériane (C‑459/17 ja C‑460/17) välistab lõplikult varem kohtuotsuses Nolan õigeks peetud käsitlusviisi, kinnitades, et sellele sõnaselgele väljajätmisele vaatamata on liidu kindel huvi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tuleb liidu õigusnorme või liidu õigusest võetud mõisteid tõlgendada ühetaoliselt, olenemata sellest, millistel tingimustel neid tuleb kohaldada, kui siseriiklikus õiguses viidatakse vahetult ja tingimusteta direktiivi sättele, mille tõlgendamist Euroopa Kohtult taotletakse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus SGI ja Valériane (C‑459/17 ja C‑460/17, punktid 27 ja 28). See kohtuotsus puudutas samamoodi nagu kohtuotsus Solar Electric Martinique käibemaksudirektiivi kohaldamisalast ratione loci väljajätmise olukorda.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Nii on see ka käesolevas kohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nimelt on eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmed piisavalt täpsed ja tõendavad, et siseriiklikus õiguses on kooskõlas liidu õigusega viidatud vahetult ja tingimusteta liidu õigusele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab seega, et Madalmaade õigusnormides on kehtestatud kolmandate riikide kodanike ja nende Madalmaade kodanike, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust, ühine perekonnaga taasühinemise õiguslik kord ning et nendes ei eristata kahte korda. Vb 2000 seletuskirjast nähtub, et Vb 2000 artiklis 3.51<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Selle artikliga on rakendatud direktiivi 2003/86 artiklit 15.</P></NOTE> sätestatud tähtaega, mille lõpus võib riigisekretär anda eraldi elamisloa,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus osundab Vb 2000 artikli 3.51 lõike 1 punkti a.</P></NOTE> on muudetud rangemaks ja pikendatud kolmelt aastalt viiele riigis elamise aastale ning see kehtib ka nende Madalmaade kodanike perekonnaga taasühinemisele, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust. Vb 2000 artikli 3.80a lõikes 1 sätestatud teise integratsioonieksami tingimus, nagu ka tähtaja pikendamine kehtib vahet tegemata kolmandate riikide kodanike perekonnaga taasühinemisele ja nende Madalmaade kodanike perekonnaga taasühinemisele, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Peale selle lisab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kui Euroopa Kohus ei ole käesoleval juhul pädev direktiivi 2003/86 artiklit 15 tõlgendama, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohus sunnitud seda kohtuvaidluse sisuliselt lahendamiseks ise tõlgendama. Praktikas võib liidu õigusnormi tõlgendamisel liikmesriigi kohtu poolt olla tagajärg selle õiguse sisule ja see võib viia selle õigusnormi tunduvalt erinevale tõlgendusele sellest, mille võiks vastu võtta Euroopa Kohus. Lisaks võiks see panna asjaomase liikmesriigi kohtuid hoiduma tulevikus niisuguse küsimuse tõstatamisest Euroopa Kohtus. Igal juhul kuuluvad mõisted, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus palub tõlgendada, kindlasti liidu õigusesse ja võivad olla kohaldatavad olukordades, mis kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Seetõttu leian, et liidu huvi ühetaolise tõlgendamise vastu on ühelt poolt selleks, et vältida lahknevust liidu õiguse kohaldamises, ja teiselt poolt vajadusest mitte kohelda erinevalt olukordi, mille on liikmesriik valinud joondada liidu õiguses antud lahendustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel teen Euroopa Kohtule ettepaneku tuvastada, et ta on pädev esitatud küsimustele vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigete 1 ja 4 tõlgendamine ja teise integratsioonieksami tingimuse kooskõla</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Tuletan meelde, et kaebajatel C ja A on elamisluba abikaasa juures elamiseks perekonna taasühinemise alusel. Nad taotlesid Vb 2000 artikli 3.51 lõike 1 punkti a alusel eraldi elamisluba. Taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebajad C ja A ei olnud sooritanud edukalt Wi artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud eksamit või ei olnud tõendanud, et nad on selle eksami edukalt sooritanud või et nad on sellest eksamist vabastatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Wi artikli 6 lõike 1 punkti a või b alusel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>vabastab [minister] integreerumiskohustusega isiku sellest kohustusest, kui isik on tõendanud, et psüühilise või füüsilise puude või vaimse arengu peetuse tõttu ei ole ta kestvalt võimeline integratsioonieksamit sooritama või [kui minister] on jõudnud integreerumiskohustusega isiku tehtud jõupingutuste põhjal seisukohale, et isik ei saa mõistlikult integreerumiskohustust täita<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</P></NOTE>. Nendel tingimustel jäeti kaebajad C ja A eraldi elamisloast ilma ebaõnnestumise korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Teine eelotsuse küsimus puudutab seega seda, kas riigi territooriumil perekonna taasühinemiseks kauem kui viis aastat elanud perekonnaliikme eraldi elamisloa taotluse rahuldamata jätmine seetõttu, et ta ei täida liikmesriigi õiguses nõutavaid integratsioonitingimusi, on direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetega 1 ja 4 kooskõlas. Täpsemalt palutakse Euroopa Kohtul otsustada direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 4 sõnade <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>eraldi elamisloa andmise […] tingimused<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> tähenduse üle ja määrata kindlaks, kas nende tingimuste hulgas on kohustus sooritada teine integratsioonieksam.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Enne direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 4 tõlgendamise küsimuse käsitlemist tuleks märkida, et näib, et Madalmaades toimub integratsiooniprotsesse kahes etapis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Esimest etappi reguleerib direktiivi 2003/86 artikli 7 lõige 2, milles on täpsustatud, et liikmesriigid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>võivad […] nõuda kolmandate riikide kodanikelt, et need täidaksid integratsioonimeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Euroopa Kohus on otsustanud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt selle kohta kohtuotsus P ja S (punkt 38) ja kohtuotsus K ja A (punktid 52‑55).</P></NOTE> et liikmesriigid võivad nõuda, et kolmandate riikide kodanikud sooritaksid edukalt integratsioonieksami. See eksam hõlmab asjaomase liikmesriigi nii keele kui ka ühiskonna elementaarse tundmise hindamist ja eeldab eri tasude maksmist. Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile suuniste kohta perekonna taasühinemise õigust käsitleva direktiivi 2003/86/EÜ kohaldamiseks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>komisjoni suunised<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>COM(2014) 210 (final), <DATE ISO="20140403">3.4.2014</DATE>, lk 15‑16.</P></NOTE> on direktiivi artikli 7 lõike 2 integratsioonimeetmed määratletud meetmetena, mis seisnevad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>[kolmandate riikide kodanike] integreerumise valmisoleku<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> kontrollimises, mis võib toimuda selleks eesmärgiks vajalike baasoskuste eksami vormis. Liikmesriigi nõutavate integratsioonimeetmete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>tagajärg ei tohi olla tulemuse saavutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, mis on tegelikult perekonna taasühinemise võimalust piirav meede. Vastupidi, meetmed peavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>toetama perekonna taasühinemise saavutamist<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>. Algteadmised vastuvõtva liikmesriigi keelest, ajaloost ja ühiskonnakorraldusest on nimelt integratsiooni jaoks hädavajalikud ja komisjon innustab neid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>Ühine integratsioonikava Raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>. KOM(2005)389 (lõplik), <DATE ISO="20050901">1.9.2005</DATE>, aluspõhimõte number 4.</P></NOTE>. Seda silmas pidades võib eksam toimuda enne liidu territooriumile lubamist suursaatkondades ja konsulaatides või vastuvõtvas liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Madalmaade õiguses on veel teine integratsioonietapp, mille aluseks on direktiivi 2003/86 artikli 15 lõige 4. Selles uues integratsioonietapis on pereliige kohustatud edukalt sooritama uue eksami, kui ta soovib saada sõltumatut staatust ja mitte enam sõltuda taasühinemist taotleva isiku elamisloast. Madalmaade valitsuse sõnul kindlustab eraldi elamisluba liikmesriigi territooriumil viis aastat seaduslikult elanud kolmanda riigi kodaniku õiguslikku seisundit ja seepärast võib eraldi elamisloa taotlejalt nõuda, et ta tõendaks, et ta on vahepeal oma integreerumist täiustanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Seda arvestades jõuan ma direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 4 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>tingimused<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> tõlgendamiseni, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus taotleb ja mis Madalmaade valitsuse sõnul võib hõlmata teist integratsioonieksamit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>On oluline märkida, et direktiivi 2003/86 artikli 15 sõnastuses ega komisjoni suunistes ei ole täpsustatud, kas ja mil määral on mõeldav eraldi elamisloa saamiseks integreerumiskohustuse kehtestamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Märgin siiski, et direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikes 4 on kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>andmise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>integratsioonitingimused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Seda mõistet arendas Euroopa Kohus kohtuotsuses P ja S (punktid 34‑38).</P></NOTE> nagu see on nõukogu <DATE ISO="20031125">25. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/109 (EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="016" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 16, lk 44</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272.</P></NOTE>) artikli 5 lõikes 2, või väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Seda mõistet arendas Euroopa Kohus kohtuotsuses K ja A (punktid 52‑55).</P></NOTE>, mis on direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>integratsioonitingimused<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> peavad olema üsna erinevad ja neid ei või kindlasti pidada sünonüümideks, kuna integratsioonimeetmeid tuleb pidada vähem koormavaks võrreldes integratsioonitingimustega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>See vahetegemine on eelkõige ilmne direktiivis 2003/109. Vt selle kohta minu ettepanek kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dogan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑138/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:287">EU:C:2014:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 1 süstemaatiline tõlgendamine räägib sama tähenduse kasuks. Selles artiklis on loetletud rida tingimusi, mille puhul kolmanda riigi kodanik peab tõendama, et need tingimused on täidetud. Seevastu integratsioonimeede on sätestatud järgmises lõikes, kuigi, kui Euroopa seadusandja oleks tahtnud nõuda kolmanda riigi kodanikelt integratsioonimeetmeid ja neid kodanikke nende meetmete alusel valida, oleks ta seda märkinud näiteks lõike 1 neljandas punktis. Nii see aga ei ole. Direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 integratsioonimeetmed ei pea võimaldama välja valida, vaid nende peamine eesmärk peab olema, vastupidi, hõlbustada liikmesriikidesse integreerumist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dogan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑138/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:287">EU:C:2014:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuotsus, K ja A (punktid 52 ja 57), mis kinnitab, et integratsioonimeetmed on õiguspärased ainult siis, kui need hõlbustavad pereliikmete integreerumist. Nende meetmete eesmärk ei pea olema välja valida isikud, kes võivad kasutada perekonna taasühinemise õigust, vaid hõlbustada nende integreerumist liikmesriikidesse.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Juba see terminoloogiline erinevus seletab, miks ma leian samamoodi nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kohtuotsus K ja A, mis puudutas integratsioonieksami kvalifitseerimist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>integratsioonimeetmeks<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 tähenduses, ega kohtuotsus P ja S, mis oli seotud direktiivi 2003/109 artikli 5 lõike 2 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>integratsioonitingimused<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> tõlgendamisega, ei anna vastust direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 4 väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>elamisloa andmise […] tingimused<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> tõlgendamise kohta, eriti mis puutub sellesse, kas see väljend võib hõlmata teise integratsioonieksami edukalt sooritamisega seotud tingimust, nagu on kohaldatav põhikohtuasjades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Lisaks just nimetatud terminoloogilistele erinevustele tuleks direktiivi 2003/86 artikli 15, eriti selle lõike 4 tõlgendamiseks arvesse võtta ka nimetatud direktiivi sätete eesmärke, ülesehitust ja kujunemislugu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seoses direktiivi 2003/86 teleoloogilise tõlgendamisega on oluline meelde tuletada, et Euroopa Kohus on ühelt poolt kinnitanud, et direktiivi 2003/86 süsteemis on perekonna taasühinemise lubamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>üldreegel<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> ja selle piiramist võimaldavaid sätteid tuleb tõlgendada kitsalt, ning teiselt poolt täpsustanud, et nende sätetega liikmesriikidele antud tegutsemisruumi ei saa kasutada nii, et see kahjustaks direktiivi eesmärki soodustada perekonna taasühinemist ja selle direktiivi kasulikku mõju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20121206">6. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>O jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/11 ja C‑357/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtuotsus K ja A (punkt 50).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 süsteemis vastab taasühinemist taotleva isiku pereliikmete sõltumatu staatus omaette staatusele, mis lõpetab sõltuvuse sellest isikust. Seega raskes olukorras või kui taasühinemist taotleva isiku elamisluba tühistatakse või see aegub, see eraldi elamisloaga pereliiget ei kahjustaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Tõlgendada direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 4 väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>elamisloa andmise […] tingimused<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> liikmesriikidele jäetud võimalusena näha ette veel teine integratsioonieksam tähendaks kahjustada selle õigusakti eesmärki ja kasulikku mõju, tehes perekonna taasühinemise õiguse ülemäära keerukaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleks meeles pidada, et Madalmaade õiguses kohaldatavad tingimused on eriti ranged. Nagu ma juba välja tõin, peab kolmanda riigi kodanik täitma integratsioonitingimusi, mis lähevad kaugemale perekonna taasühinemise õiguse alusel esmakordse Madalmaadesse sisenemise tingimustest. Wi artikli 7 lõike 2 punktis a on kindlaks määratud tingimused, mida peab kolmanda riigi kodanik täitma. Ta peab esiteks kolme aasta jooksul omandama hollandi keele suulise ja kirjaliku oskuse, mis vastab Euroopa nüüdisvõõrkeelte keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele A 2. See oskus seisneb suulises väljendusoskuses, kuuldust arusaamises, kirjalikus väljendusoskuses ja loetust arusaamises<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul nähtub nii integratsioonimääruse artiklist 2.9, milles on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>[i]ntegreerumiskohustusega isik omandab hollandi keele oskused [suulises väljenduses ja kuuldust arusaamises ning kirjalikus väljenduses ja loetust arusaamises], mis vastavad Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele A 2.<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/></P></NOTE>. Kolmanda riigi kodanik peab teiseks nende kolme aasta jooksul omandama teadmised Madalmaade ühiskonnast. Need koosnevad osast, mis on seotud Madalmaade ühiskonna tundmisega, ja teisest osast, mis on seotud orienteerumisega Madalmaade tööturul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Nii nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul integratsioonimääruse artikli 2.10 lõikest 1, milles on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>[i]ntegreerumiskohustusega isik omandab Madalmaade ühiskonna kohta teadmised, mille tase vastab ministri määruses järgmiste elementide kohta seatud eesmärkidele: a. Madalmaade ühiskonna tundmine; b. orienteerumine Madalmaade tööturul.<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Olen seega arvamusel, et direktiivi 2003/86 eesmärk ei saa õigustada teesi, mille kohaselt võiks mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>elamisloa andmise […] tingimused<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> hõlmata niisugust sisulist tingimust nagu teise integratsioonieksami edukalt sooritamine. Minu arvates tuleks seda väljendit tõlgendada pigem nii, et see hõlmab ainult liikmesriikide võimalust nõuda eraldi elamisloa taotluse esitamist, nagu ka määrata kindlaks, millised andmed tuleb selle taotluse põhjenduseks esitada. Teisisõnu on need vormilised või haldustingimused, mitte sisulised tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 ülesehitus, nimelt artikli 15 koht selle direktiivi struktuuris kinnitab teesi, mille kohaselt artikli 15 lõike 4 tingimus ei ole sisuline tingimus. Vastavalt põhjenduse 6 sõnastusele, milles rõhutatakse vajadust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>ühiste kriteeriumide põhjal määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise materiaalsed tingimused<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, on direktiivi 2003/86 artiklites 6, 7, 8 ja 12 kehtestatud taotluse esitamise, läbivaatamise ja elamisloa väljastamise tingimuste kriteeriumide või eeskirjade kogum. Seevastu erandina direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikest 1, mis määrab ratione personae kindlaks pereliikmed, kes on sellise eraldi elamisloa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>viis aastat pärast liikmesriigis elamist ja tingimusel, et pereliikmele ei ole elamisluba antud muudel kui perekonna taasühinemisega seotud põhjustel, on perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasal või vallalisel elukaaslasel ning täisikka jõudnud lapsel [õigus sõltumatule elamisloale]<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.</P></NOTE> saajad ja kellele võidakse see anda, ei ole selles artiklis 15 kehtestatud ühtegi ühist kriteeriumit või ühist materiaalõiguslikku eeskirja. Direktiivi 2003/86 artiklid 6‑8 on IV peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>Perekonna taasühinemise õiguse kasutamise nõuded<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>, samas kui artikkel 15 on eraldi ja selle direktiivi VI peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>Pereliikmete sisenemine liikmesriikide territooriumile ja seal elamine<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>. Peale selle ei ole artiklis 15 viidatud IV peatüki sätetele, vastupidi selle<?PAGE NO="12"?> direktiivi artikli 12 lõikele 1 (mis käsitleb pagulaste perekonnaga taasühinemist), mis nendele viitab. Näib seega, et liidu seadusandja ei tahtnud seada eraldi elamisloa andmise tingimuseks materiaalseid ehk sisulisi nõudeid, vaid ainult menetluslikke nõudeid, mille määravad kindlaks liikmesriigid. Liidu seadusandja nägi eraldi elamisloa ette selle tulemusel, et taasühinemist taotleva isiku pereliige on pidevalt elanud liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes nõustun ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud tõlgendusega, mille järgi direktiivi 2003/86 artikli 15 kujunemislugu tõendab, et elamisloa andmise tingimused on menetluslikud tingimused, järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Esiteks direktiivi 2003/86 põhjendusest 15, direktiivi 2003/86 ettepaneku seletuskirjast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Euroopa Komisjoni tehtud direktiivi 2003/86 ettepaneku seletuskiri (KOM (1999) 638 (lõplik); lk 22‑23).</P></NOTE> ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu <DATE ISO="20020809">9. augusti 2002. aasta</DATE> töödokumendist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu dokument (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>nõukogu dokument<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>) nr 10857/02.</P></NOTE> nähtub, et direktiivi 2003/86 artikliga 15 kehtestatud eraldi elamisloa õigusmõjuks on, et pereliikmed ei sõltu enam elamisloa saamiseks taasühinemist taotlevast isikust, näiteks siis, kui viimane lahkub liikmesriigist, kus ta elab koos pereliikmega, kui ta sureb või taasühinemist taotleva isiku ja pereliikme abielu või kooselu lõppemise korral. Eraldi elamisluba on mõeldud taasühinemist taotleva isiku pereliikme õigusliku seisundi kindlustamiseks ja talle suurema õiguskindluse tagamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Teiseks näitab direktiivi 2003/86 artikli 15 kujunemislugu tervikuna, et eraldi elamisluba oli algselt ette nähtud õigusena,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta muudetud ettepanek: nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta (KOM (2002) 225 (lõplik)).</P></NOTE> aga selle ettepaneku õigusloomealaste arutelude käigus märgiti, et seda ei peaks saama automaatselt pärast viis aastat riigis elamist, vaid taotluse alusel. Selle märkuse põhjal koostati muudetud ettepanek, millega nähti ette võimalus, mis on nüüdseks direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetes 1 ja 3, seada eraldi elamisloa saamise tingimuseks sellekohase taotluse esitamine. Artikli 15 lõike 4 lisamine on seotud direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus ja artiklis 15 lõikes 3 kasutatud väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>vajadusel taotluse esitamise korral<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> lisamisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt selle kohta nõukogu <DATE ISO="20020809">9. augusti 2002. aasta</DATE> dokument nr 1085<DATE ISO="20020907">7</DATE>, <DATE ISO="20020930">30. septembri 2002. aasta</DATE> dokument nr 11787/<DATE ISO="20021002">02</DATE> ja <DATE ISO="20021023">23. oktoobri 2002. aasta</DATE> dokument nr 13053/02.</P></NOTE>. Seega oli vaja lisada nimetatud lõikele 4 üks säte selle taotluse esitamise korra ja seejärel elamisloa andmise korra kohta. Seega on liikmesriikidel võimalus seda sätet üle võtta kahel viisil: ühelt poolt võivad liikmesriigid erimenetluse puudumisel ette näha, et eraldi elamisloa saab täieõiguslikult pärast viis aastat riigis elamist, või nad võivad teiselt poolt ette näha, et eraldi elamisloa saab taotluse alusel ja sellele kehtib menetluskord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kolmandaks näitab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>tingimused<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> kujunemislugu, et direktiivi 2003/86 artikli 15 lõiget 4 oli direktiiviettepanekus nimetatud enne seda, kui lisati artikli 7 lõige 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt nõukogu <DATE ISO="20021126">26. novembri 2002. aasta</DATE> dokument nr 14272/02. Direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>[l]iikmesriigid võivad kooskõlas siseriikliku õigusega nõuda kolmandate riikide kodanikelt, et need täidaksid integratsioonimeetmeid. […]<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.</P></NOTE>. Nagu ma juba välja tõin<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 51 ja 52.</P></NOTE>, puudutab see lõige sõnaselgelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>integratsioonimeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>. Ettepaneku artiklile 7 lõike 2 lisamise tõttu pärast artikli 15 lõiget 4 ei muudetud seejärel siiski artikli 15 lõiget 4 kas viitamiseks või direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikes 4 ja artikli 7 lõikes 2 kasutatud terminite ühtlustamiseks. Seega tuleb seda mõistet mõista sõltumatuna direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 2 kasutatud mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Järeldan sellest seega, et direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikeid 1 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette, et liikmesriigis perekonna taasühinemiseks kauem kui viis aastat seaduslikult elanud kolmanda riigi kodaniku eraldi elamisloa taotluse võib siseriiklikus õiguses ette nähtud integratsioonitingimuste täitmata jätmise tõttu rahuldamata jätta, kuna need tingimused on materiaalsed tingimused, mida ei ole direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetes 1 ja 4 ette nähtud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Igal juhul ja juhuks, kui Euroopa Kohus peaks asuma seisukohale, et direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikes 4 osutatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>tingimuste<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> all on mõeldud materiaalseid tingimusi, märgin, et Euroopa Kohus on otsustanud, et direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 tähenduses integratsioonimeetmed, mille on liikmesriik kehtestanud, on selle direktiiviga kooskõlas ainult juhul, kui niisuguse kohustuse rakendamise tingimused ei muuda perekonnaga taasühinemise õiguse kasutamist võimatuks või ülemäära keerukaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus P ja S (punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sellisel juhul peavad liidu õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olema direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 esimese lõigu üle võtvate siseriiklike õigusnormidega rakendatud vahendid nende õigusnormide eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon vs. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:243">EU:C:2012:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja selle kohta kohtuotsus K ja A (punkt 51).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Minu arvates oleks samamoodi eriti veel siis, kui tegu on direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 4 tähenduses eraldi elamisloa andmise tingimustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul näib seega Madalmaade õiguses seatud integratsioonieksami tingimus mulle ebaproportsionaalne kahel põhjusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kõigepealt, tuletan meelde, et isikud, kes saavad perekonna taasühinemise õiguse, peavad täitma integratsioonimeetmeid enne riiki elama asumist, mis võimaldab neil omandada baasteadmisi, nimelt keeleoskust, mis on vaieldamatult tarvilikud vastuvõtva liikmesriigiga seose loomiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtuotsus P ja S (punktid 47 ja 48) ja kohtuotsus K ja A, punktid 54 ja 55).</P></NOTE>. Teise eksami nõude kehtestamine võiks direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 tähenduses esimese integratsioonieksami <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>integreerimistõhususe<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> ja tarvilikkuse küsimärgi alla seada. Selle direktiivi põhjenduse 15 järgi tuleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>[p]ereliikmete integreerumist […] edendada<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>. Selleks tuleks taasühinemist taotleva isiku ümber pere moodustavad pereliikmed integreerida, et kodanikud, kes soovivad, saaksid taasühinemist taotleva isiku staatusest sõltumatu ja eraldi staatuse ega sõltuks enam taasühinemist taotleva isiku elamisloast. Need kodanikud tuleks nimelt integreerida tänu selle esimese eksami ajal omandatud hollandi keele baasteadmistele, ilma et Madalmaade ametivõimudel oleks vaja teha veel teist valimist kolmandate riikide kodanike keeleoskuse ja kultuuri tundmise edasi arenemise alusel. Peale selle on kaebajate C ja A sõnul selle eksami edukalt sooritanute osakaal väike<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Taasühinemist taotleva isiku pereliikmetest, kes olid 2013. aasta alguses kohustatud integreerumiskohustust täitma, sooritas kolm aastat hiljem teise integratsioonieksami edukalt ainult 49%.</P></NOTE>. Kuna see teine integratsioonieksam võiks panna kolmandate riikide kodanikud ebaõnnestumise korral õigusliku ebakindluse olukorda, heidutab see eksam neid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Seejärel muudavad eksamile pääsemise ja seega selle eksami edukalt sooritamise võimalused eraldi elamisloa õiguse saamise võimatuks või ülemäära keeruliseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Ühelt poolt võib takistuseks olla integratsioonieksami rahaline taskukohasus. Kaebajate C ja A sõnul tuleb koolituskulud (keele- ja integratsioonikursused) ning eksami ettevalmistamise ja sellel osalemise kulud, mis on 4000‑10 000 eurot, kanda eksamil osalejal ja riik neid ei rahasta. Madalmaade valitsus märkis küll, et on ette nähtud laenusüsteem vastavalt laenuvõtja tagasimaksevõimele. Kaebajate C ja A sõnul aga see direktiivi 2003/86 artiklis 15 osutatud kolmandate riikide kodanike puhul nii ei ole. Lisaks tuleks märkida, et laenuks võetud summa tuleb tagasi maksta ja et igal juhul on see suur raha ja seda isegi Euroopa kodanike jaoks. Peale selle sisaldab see maksumus kaebajate C ja A sõnul eksamile registreerimise tasu (350 eurot)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vastavalt komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta kohaldamist (KOM (2008)610 (lõplik), <DATE ISO="20081008">8.10.2008</DATE>, lk 10 ja 11), on halduskulude katteks Madalmaades määratud summa 1368 eurot, viisataotlus perekonna taasühinemiseks maksab 830 eurot ja integratsioonitest 350 eurot.</P></NOTE>, mis tuleb uuesti maksta, et saada eelmiste katsete<?PAGE NO="14"?> ebaõnnestumise korral õigust eksamit uuesti sooritada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Eksamit saab uuesti teha kuni neli korda.</P></NOTE>. Kuna see nõue seetõttu, et see on eriliselt koormav, heidutab eraldi elamisloa taotlust esitamast, on see tingimus, mis võib selle asemel, et perekonna taasühinemist hõlbustada, seda hoopis takistada. See on seega piirang, mis võib direktiivi 2003/86 artikli 15 ilma kasuliku mõjuta jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Teiselt poolt on juba eksamile pääsemine ise praktikas takistuseks, mis muudab integreerumiseesmärgi saavutamise keeruliseks. Nimelt tuleb perekonnaga taasühinemist taotleva isiku pereliikmete vabastamisel põhikohtuasjas kõnealuse eksami edukalt sooritamise kohustusest arvestada eriliste isiklike asjaoludega nagu perekonnaga taasühinemist taotleva isiku pereliikmete vanus, haridustase, majanduslik või tervislik olukord, kui eelnimetatud asjaolude tõttu ei ole neil võimalik kas eksamile ilmuda või seda edukalt sooritada. Vastaselt juhul võib see kohustus neil asjaoludel osutuda raskesti ületatavaks takistuseks, mis ei lase direktiiviga 2003/86 ette nähtud perekonnaga taasühinemise õigust tõhusalt kasutada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus P ja S (punkt 49) ja kohtuotsus K ja A (punktid 58‑60).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Näib, et Madalmaade süsteemis võetakse taasühinemist taotleva isiku kolmanda riigi kodanikust pereliikme isiklikke asjaolusid direktiivi 2003/86 artikli 17 tähenduses arvesse alles pärast seda, kui eraldi elamisloa taotleja on edutult püüdnud eksameid sooritada. Wi artikli 6 lõike 1 punktis b on nimelt sätestatud, et kohustatud isik peab enne, kui ta võidakse eksamist vabastada, tõendama, et tal ebaõnnestus eksami sooritamine põhjendatult, kui ta oli osalenud koolitustel, ja et ta proovis integratsioonieksamit sooritada mitu korda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>C sai vabastuse, sest ta oli eksamil osalenud neli korda ja oli esitanud haridusasutuse tõendi selle kohta, et ta oli osalenud nõutud kursustel 648 tundi.</P></NOTE>. Selle vabastuse annab riigisekretär kolmanda riigi kodanikule, kes peab tõendama, et ta on teinud pingutusi. Selles süsteemis tuleks eraldi elamisloa taotlejate isiklikku olukorda, nagu nende kognitiivsed võimed, haavatavus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Komisjoni suunised, lk 16: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>Eritähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et paljudes maailma osades on naistel ja tüdrukutel väiksem juurdepääs haridusele ja nad võivad olla madalama kirjaoskuse tasemega kui mehed.<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>.</P></NOTE> vanus, haridustase, tervislik seisund, arvesse võtta enne eksami tegemist. Nii oleks see süsteem minu arvates rohkem proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Siseriiklikud ametiasutused (ja sealhulgas liikmesriikide kohtud) peavad direktiivi 2003/86 kohaldamisel ja perekonna taasühinemise taotlusi läbi vaadates hindama kõiki kaalul olevaid huve tasakaalustatult ja mõistlikult, lähtudes eelkõige asjaomaste laste huvidest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20121206">6. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>O jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/11 ja C‑357/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleks seega teisele eelotsuse küsimusele vastata nii: direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikeid 1 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette, et liikmesriigi territooriumil kauem kui viis aastat perekonna taasühinemise õiguse alusel seaduslikult elanud kolmanda riigi kodaniku eraldi elamisloa taotluse võib siseriiklikus õiguses nõutavate integratsioonitingimuste täitmata jätmise tõttu rahuldamata jätta, kuna need tingimused on materiaalsed tingimused, mida ei ole direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetes 1 ja 4 ette nähtud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kuupäev, millest alates algab direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigete 1 ja 4 tähenduses eraldi elamisloa taotluse õigusmõju</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kaebajal C on alates <DATE ISO="20081105">5. novembrist 2008</DATE> elamisluba abikaasa juures elamiseks. Kuna Madalmaade ametiasutuste andmetel ei elanud C alates <DATE ISO="20140210">10. veebruarist 2014</DATE> enam oma abikaasa juures, tühistas riigisekretär abikaasa juures elamiseks antud elamisloa tagasiulatuvalt, sest selle loa õiguslik alus oli ära langenud. Seega C seaduslik riigis viibimine katkes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Riigis seaduslikult elamise katkemisega võivad kaasneda tagajärjed võimalusele taotleda elamisluba pikaajalise residendina ja õigustele saada Madalmaade kodakondsust, milleks on nõutav teatav liikmesriigis seaduslikult ja õiguspäraselt elamise periood.</P></NOTE>. Riigisekretär andis talle eraldi elamisloa kuupäeval, millal C täitis integreerumiskohustuse tingimuse, s.t <DATE ISO="20150216">16. veebruaril 2015</DATE>. C väidab, et ta täitis eraldi elamisloa saamise tingimusi juba sel ajal, kui ta oli elanud Madalmaades perekonna taasühinemiseks seaduslikult kauem kui viis aastat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas – kui eraldi elamisloa taotlus esitatakse pärast viis aastat riigis seaduslikult ja perekonna taasühinemiseks elamist – eraldi elamisluba käsitlev siseriiklik õigusnorm<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Käesoleval juhul Vw 2000 artikli 26 lõige 1.</P></NOTE>, mis näeb ette, et eraldi elamisluba tuleb anda alates kuupäevast, millal kolmanda riigi kodanik tõendab, et ta on täitnud kõik integratsioonitingimused, sealhulgas integratsioonieksami tingimuse, ja/või kõige varem alates selle taotluse vastuvõtmise kuupäevast, on direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetega 1 ja 4 kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole direktiivi 2003/86 artikli 15 sõnastuses üheselt mõistetavalt märgitud, mis kuupäevast alates tuleb see luba anda. Eelotsusetaotluse esitanud kohus pakub välja kaks nimetatud direktiivi artikli 15 lõigete 1 ja 4 tõlgendust. Ühelt poolt näib artikli 15 lõikest 4 tulenevat, et liikmesriigid määravad siseriiklikus õiguses kindlaks eraldi elamisloa andmisele ja kestusele kohaldatavad menetluslikud tingimused. Liikmesriigid määravad seega kindlaks selle loa kehtivuse alguskuupäeva. Teiselt poolt leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et õigus eraldi elamisloale tekib direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 1 alusel hiljemalt pärast viis aastat õiguspäraselt riigis elamist ja see omandatakse automaatselt taotlemise päeval. Seepärast, isegi kui kolmanda riigi kodanik taotleb eraldi elamisluba pärast kauem kui viis aastat riigis elamist, ei takistaks see enne eraldi elamisloa saamise õiguse tekkimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Mina omakorda olen arvamusel, et kui liikmesriigi õiguses on eraldi elamisloa saamise õiguse tingimuseks eelnev taotlus, peaksid eraldi elamisloa saamise õiguse õigusmõjud algama hiljemalt selle taotluse esitamise kuupäeval. See elamisluba peaks olema deklaratiivne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Tuletan siinkohal meelde, et direktiivi 2003/86 artikli 15 lõige 1 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>[h]iljemalt viis aastat pärast liikmesriigis elamist ja tingimusel, et pereliikmele ei ole elamisluba antud muudel kui perekonna taasühinemisega seotud põhjustel, on [neil] õigus vajadusel taotluse esitamise korral oma, taasühinemist taotleva isiku elamisloast sõltumatule elamisloale.<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 1 sõnastus muudab väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>vajaduse korral taotluse esitamise korral<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> kasutades eraldi elamisloa taotluse esitamise vabatahtlikuks. Niisuguse taotluse esitamise kohustus vastab ühele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>eraldi elamisloa andmise tingimustest<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>, mille võivad liikmesriigid vastavalt direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikele 4 kindlaks määrata. Selle direktiivi artikli 15 lõigetega 1 ja 4 on lubatud liikmesriigiti erinev kohaldamine. Liikmesriikides, kus on eraldi elamisloa saamise õiguse tingimuseks seatud taotluse esitamine, materialiseerub eraldi elamisluba ja hakkab kehtima alates selle taotluse liikmesriigi pädevale asutusele esitamise kuupäevast. Seega algab eraldi elamisloa õigusmõju alates selle taotluse esitamise kuupäevast, mis vastab sisuliselt direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikele 1, milles on sätestatud, et õigus eraldi elamisluba saada on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>hiljemalt viis aastat pärast liikmesriigis elamist<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Peale selle tuleks taotluse esitamise kuupäeva minu arvates mõista tähtajana, millest alates hakkab eraldi elamisluba kehtima, sest see võimaldab tagada, et kõiki samal ajal samas olukorras olevaid taotlejaid koheldakse ühte moodi, nii et taotluse rahuldamine sõltub peamiselt taotlejaga seotud asjaoludest, mitte aga haldusasutusest olenevatest põhjustest nagu taotluse läbivaatamise kestus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Noorzia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2092">EU:C:2014:2092</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A ja S</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑550/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:248">EU:C:2018:248</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Niisugune lahendus on direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 1 sõnastusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Lisaks võimaldab direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 1 tõlgendamine nii, nagu just välja pakuti, tagada eraldi elamisloa taotlejatele suurema õiguskindluse. Eriti rasketes olukordades, nagu on nimetatud selle direktiivi artikli 15 lõikes 3, ei oleks kolmanda riigi kodanikul, kes esitab eraldi elamisloa taotluse vahetult pärast abielu-, lapse- või peresuhte katkemist, tema seaduslikult riigis elamise perioodi katkemise ohtu. Kolmandate riikide kodanikel, kes ei kuulu direktiivi 2003/86 artikli 15 lõike 3 kohaldamisalasse, võimaldaks taotluse esitamise kuupäeva määramine kuupäevaks, millest alates algab eraldi elamisloa õigusmõju, ennetada seadusliku riigis elamise võimalikku katkestust ja seega tagada neile suurema õiguskindluse. Kui formaalne tingimus, näiteks isikut tõendava dokumendi või haldusdokumendi nõue täidetakse alles hiljem, antaks õigus eraldi elamisloale tagasiulatuvalt alates taotluse esitamise kuupäevast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades teen ettepaneku järeldada, et direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetega 1 ja 4 ei ole vastuolus, et eraldi elamisluba võib väljastada selle loa taotluse esitamise kuupäeval ja vajaduse korral tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Raad van State (Madalmaade riiginõukogu) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on pädev vastama eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud eelotsuse küsimustele nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta sätete tõlgendamise kohta kohtuvaidlustes, mis käsitlevad Madalmaade kodanikest taasühinemist taotlevate isikute pereliikmete õigust riigis elada, kuna see direktiiv on Madalmaade õiguses tunnistatud nende pereliikmete suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 15 lõikeid 1 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette, et liikmesriigi territooriumil kauem kui viis aastat perekonna taasühinemise õiguse alusel seaduslikult elanud kolmanda riigi kodaniku eraldi elamisloa taotluse võib siseriiklikus õiguses nõutavate integratsioonitingimuste täitmata jätmise tõttu rahuldamata jätta, kuna need tingimused on materiaalsed tingimused, mida ei ole direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetes 1 ja 4 ette nähtud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 15 lõigetega 1 ja 4 ei ole vastuolus, et eraldi elamisluba võib väljastada selle loa taotluse esitamise kuupäeval ja vajaduse korral tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>