<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑440/13</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62013CJ0440</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2435">EU:C:2014:2435</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20141211">11.12.2014</DATE> – KOHTUASI C‑440/13</P><P>CROCE AMICA ONE ITALIA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20141211">11. detsember 2014</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: itaalia.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste riigihanked</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/18/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 89/665/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Taotleja või pakkuja isiklik olukord</KEYWORD><KEYWORD>Pakkumuse edukaks tunnistamine</KEYWORD><KEYWORD>Eduka pakkuja seadusliku esindaja vastu algatatud kriminaaluurimine</KEYWORD><KEYWORD>Hankija otsus jätta hankeleping sõlmimata ja tunnistada hanketeade kehtetuks</KEYWORD><KEYWORD>Kohtulik kontroll</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑440/13,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunale amministrativo regionale per la Lombardia (Itaalia) <DATE ISO="20130710">10. juuli 2013. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 2. augustil 2013, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Croce Amica One Italia Srl</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Azienda Regionale Emergenza Urgenza (AREU),</HT></P></DEFENDANTS><PRESENCE><PRESENCE.INIT>menetluses osales:</PRESENCE.INIT><P><HT TYPE="BOLD">Consorzio Lombardia Sanità,</HT></P></PRESENCE></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud C. Vajda, A. Rosas, E. Juhász (ettekandja) ja D. Šváby,</P><P>kohtujurist: P. Cruz Villalón,</P><P>kohtusekretär: ametnik L. Carrasco Marco,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Croce Amica One Italia Srl, esindajad: advokaadid M. Sica ja M. Protto,</P></ITEM><ITEM><P>Azienda Regionale Emergenza Urgenza (AREU), esindajad: advokaadid V. Avolio ja V. Luciano,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistasid <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> C. Colelli ja <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> L. D’Ascia,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Norra valitsus, esindajad: M. Emberland, H. Røstum ja I. Jansen,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Conte ja A. Tokár,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">ELT L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 41 lõiget 1 ning artikleid 43 ja 45.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus esitati Croce Amica One Italia Srl (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Croce Amica One<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>) ja Azienda Regionale Emergenza Urgenza (AREU) (maakonna kiirabitalitus) vahelise kohtuvaidluse raames, mille ese on küsimus, kas on õiguspärane nimetatud talituse kui hankija otsus jätta sõlmimata hankeleping Croce Amica One’iga, kelle pakkumus oli edukaks tunnistatud, ja tunnistada hanketeade kehtetuks.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikkel 41 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Kandidaatide ja pakkujate teavitamine<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/> näeb lõikes 1 ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti […] lepingute sõlmimise[ga] […] seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida […] lepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus […]; see teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 43 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Aruannete sisu<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Ostjad koostavad iga lepingu […] kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>vajadusel põhjused, miks ostja otsustas lepingut […] mitte sõlmida […].</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 45 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="045.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Hankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik [süüdimõistev] kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>osalemine nõukogu ühismeetme 98/773/JSK [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 113)] artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus organisatsioonis;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>korruptsioon, nagu on vastavalt määratletud nõukogu <DATE ISO="19970526">26. mai 1997. aasta</DATE> akti [(<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="195" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT C 195, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 53)] artiklis 3 ja nõukogu ühismeetme 98/742/JSK [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="358" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 358, lk 2</REF.DOC.OJ>)] artikli 3 lõikes 1;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni [(<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="48" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, C 316, lk 48</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 9)] artikli 1 tähenduses;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>rahapesu nõukogu <DATE ISO="19910610">10. juuni 1991. aasta</DATE> direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="166" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="1991">EÜT L 166, lk 77</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 153), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20011204">4. detsembri 2001. aasta</DATE> direktiiviga 2001/97/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="344" PAGE.FIRST="76" DATE.PUB="2001">EÜT L 344, lk 76</REF.DOC.OJ>)] artiklis 1 määratletud tähenduses.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lõike rakendustingimused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ühenduse õigust arvesse võttes.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P><P>[täpsustatud tõlge]</P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19891221">21. detsembri 1989. aasta</DATE> direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="395" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="1989">EÜT L 395, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> direktiiviga 2007/66/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="335" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="2007">ELT L 335, lk 31</REF.DOC.OJ>), (edaspidi direktiiv 89/665) artikkel 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> näeb lõike 1 kolmandas lõigus ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate lepingutega vajalikud meetmed, tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Itaalia õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiiv 2004/18 võeti Itaalia õiguskorda üle <DATE ISO="20060412">12. aprilli 2006. aasta</DATE> seadusandliku dekreediga nr 163/2006 (<HT TYPE="ITALIC">Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/><HT TYPE="ITALIC">GURI</HT><QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>, nr 100 regulaarne lisa, <DATE ISO="20060502">2.5.2006</DATE>), millega kodifitseeriti riigihankealased eeskirjad.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle seadusandliku dekreedi artikkel 38 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="038.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Järgmised isikud kõrvaldatakse ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlusest […] ning nendega ei sõlmita vastavaid lepinguid:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>isik, kes on jõustunud kohtuotsusega kas tava‑ või lühimenetluses […] süüdi mõistetud tema ametialaste käitumisreeglitega seotud raskes riigi või ühiskonnavastases süüteos; […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>isik, kes on hankija põhjendatud hinnangu alusel toiminud hanketeate avaldanud hankija poolt temaga sõlmitud riigihankelepingu täitmisel raske hooletusega või pahauskselt või kes on oma kutsetegevuse raames toime pannud raske eksimuse, mida hankija on mis tahes viisil tõendanud;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>.</P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Seadusandliku dekreedi artikli 78 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Hankija koostab iga lepingu […] kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>vajadusel põhjused, miks hankija otsustas lepingut […] mitte sõlmida.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Seadusandliku dekreedi artikli 79 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Hankija teavitab taotlejaid ja pakkujaid kiiresti […] lepingute sõlmimise[ga] […] seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida […] lepingut, mille kohta on esitatud hanketeade […].<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artikli 11 lõikes 9 on järgmises sõnastuses viidatud konkreetselt ametiasutuse õigusele tunnistada omaenda akt kehtetuks, peatada selle täitmine või muuta seda (kaalutlusõigus):</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Kui hankelepingu sõlmimise otsus on jõustunud, sõlmitakse hankeleping 60 päeva jooksul […], ilma et see mõjutaks ametiasutuse kaalutlusõigust kehtivates õigusnormides ette nähtud juhtudel.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Ametiasutuse õigus tunnistada omaenda akt kehtetuks on kõigis haldusmenetlustes kohaldatava üldpõhimõttena ette nähtud <DATE ISO="19900807">7. augusti 1990. aasta</DATE> seaduse nr 241 uute normide kohta, mis käsitlevad haldusmenetlust ja õigust tutvuda haldusdokumentidega (legge n. 241 – Nuove norme in materia di procedimento amministrativo e di diritto di accesso ai documenti amministrativi, <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 192, <DATE ISO="19900818">18.8.1990</DATE>, lk 7) artiklis 21 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT>. See artikkel on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Vahepeal ilmnenud avaliku huvi põhjustel või juhul, kui faktilised asjaolud muutuvad või algsele avalikule huvile antakse uus hinnang, võib lõpliku haldusmeetme kehtetuks tunnistada ametiasutus, kes selle meetme võttis, või muu seaduses ette nähtud ametiasutus; kehtetuks tunnistamise korral ei oma kehtetuks tunnistatud meede enam sellest hetkest alates tagajärgi<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>AREU algatas <DATE ISO="20101228">28. detsembri 2010. aasta</DATE> otsusega avaliku hankemenetluse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>elundite siirdamise raames bioloogilise materjali, kirurgilise personali ja patsientide veo teenuse<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> kohta hankelepingu sõlmimiseks. Hankelepingu kestuseks oli ette nähtud kaks aastat, mida oli võimalik pikendada 12 kuu võrra, ning hankeleping pidi sõlmitama majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Selle hankelepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses osalesid neli äriühingut; valikukomitee kõrvaldas neist kolm menetlusest tehniliste pakkumuste hindamise raames. Hankija tunnistas <DATE ISO="20110510">10. mai 2011. aasta</DATE> kirjalikku aruandesse kantud otsusega edukaks hankemenetlusse jäänud ainsa äriühingu, st Croce Amica One’i pakkumuse. Sellegipoolest, arvestades sellega, et olid täidetud siseriiklikes õigusnormides ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>nn pakkumuse anormaalsuse kohustusliku kontrollimise<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> kohustuse esinemise tingimused, sest hinna ja muude hinnatavate asjaolude eest antud punktid olid võrdsed nelja viiendikuga hanketeates ette nähtud vastavatest piirmääradest või neist suuremad, palus hankija estada tõendid seoses Croce Amica One’i esitatud tehnilise pakkumusega. Sellise kontrolli tulemusel otsustas valikukomitee <DATE ISO="20110623">23. juuni 2011. aasta</DATE> kirjalikku aruandesse kantud otsusega, et pakkumus oli anormaalne.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Samal ajal võtsid pädevad talitused eeskätt Croce Amica One’i seadusliku esindaja vastu pettuse ja teadliku valeandmete esitamise suhtes algatatud esialgse kriminaaluurimise raames tõenditena hoiule selle äriühinguga seonduvad dokumendid.</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>AREU teavitas Corce Amica One’i ning üht teist asjaomases hankemenetluses osalenud äriühingut <DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> teatisega sellest, et ta oli ametiasutustele kuuluva kaalutlusõiguse alusel otsustanud algatada menetluse hanketeate kehtetuks tunnistamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>AREU peadirektor otsustas <DATE ISO="20110908">8. septembri 2011. aasta</DATE> aktiga jätta Croce Amica One’iga hankeleping sõlmimata ja tühistada ühtlasi kogu hankemenetlus. Hankija märkis selles otsuses järgmist: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>arvestades, et kirjeldatud asjaoludel – isegi kui jätta kõrvale pakkumuse anormaalsuse küsimus – ei saa AREU igal juhul ilmselge kohatuse tõttu ja hea halduse põhimõttega seonduvatel põhjustel sõlmida teenuste hankelepingut pakkujaga Croce Amica One […] ega teenuse vältimatust vajalikkusest tulenevalt ka oodata hankelepingu sõlmimiseks ära kriminaalkohtu otsust ega isegi mitte kriminaaluurimise tulemust<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Hankija ei algatanud põhikohtuasjas kõne all oleva riigihankelepingu sõlmimiseks uut menetlust ja usaldas selle esemeks oleva teenuse osutamise erandkorras kahele ühingule.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Croce Amica One vaidlustas <DATE ISO="20111102">2. novembril 2011</DATE> esitatud kaebusega eelotsusetaotluse esitanud kohtus hankija <DATE ISO="20110908">8. septembri 2011. aasta</DATE> otsuse, mida on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktis 17, nõudes selle tühistamist ja selle täitmise ajutist peatamist. Lisaks sellele esitas ta nõude hüvitada kahju, mis tema väitel sellest otsusest tekkis.</TXT></NP><?PAGE NO="6"?><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Tribunale di Milano (Milano esimese astme kohus) <DATE ISO="20130514">14. mai 2013. aasta</DATE> määrusega anti Croce Amica One’i seaduslik esindaja koos ühe teise süüdistatavaga kohtu alla seoses eeskätt hankemenetluse seaduspärase läbiviimise takistamises seisneva süüteoga, kuivõrd huvitatud isikut kahtlustati hankelepingu sõlmimise eesmärgil 15 võltsitud tunnistustuse esitamises kiirabiauto turvalise juhtimise kursusel osalemise kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et üldiselt ja ilma et see mõjutaks ametiasutuse kaalutlusõigust riigihangete valdkonnas, rikkus hankija direktiivi 2004/18 artiklit 45 – eeskätt seoses selles sättes nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kandidaadi või pakkuja isikliku olukorraga<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> – seeläbi, et lähtus ilmselt administratiivse kohasusega seonduvatest põhjustest (mis on tingitud asjaolust, et oli käimas kriminaaluurimine selle äriühingu seadusliku esindaja vastu, mille pakkumus tunnistati edukaks).</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kõnealuse sätte alusel saab pakkuja menetlusest kõrvaldada ainult juhul, kui ta on jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on liidu õiguse seisukohast kahtlusi ka omaenda asjaomase pädevuse ulatuses, sest ta leiab, et selline pädevus ei saa piirduda avaliku võimu teostamisega seotud väliste rikkumiste kontrolliga. Ta leiab, et direktiivi 2004/18 artikli 45 sõnastuse ja <HT TYPE="ITALIC">ratio legis</HT>’ega on täielikult vastuolus asjaolu, et halduskohtule ei ole omistatud ulatuslikku kontrollipädevust selliste faktiliste või õiguslike asjaolude üle, nagu on käesolevas asjas sellise äriühingu seadusliku esindaja kriminaalvastutuse jõustunud kohtuotsusega tuvastamise puudumine, kelle pakkumus tunnistati esialgu edukaks.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Nende kaalutlustega arvestades otsustas Tribunale amministrativo regionale per la Lombardia (Lombardia maakonna halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>1.</NO.P><TXT>Kas ühenduse õigusega on kooskõlas see, et hankija võib [<DATE ISO="19900807">7. augusti 1990. aasta</DATE>] seaduse [nr 241] artikli 21 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> alusel riigihangete valdkonnas otsuste kehtetuks tunnistamise õigust kasutades otsustada, et ta jätab hankelepingu sõlmimata ainuüksi seetõttu, et selle äriühingu seadusliku esindaja vastu, kelle pakkumus tunnistati edukaks, on algatatud kriminaaluurimine?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas ühenduse õigusega on kooskõlas erand põhimõttest, mille kohaselt kriminaalvastutus tuvastatakse jõustunud kohtuotsusega (nagu see on ette nähtud direktiivi [2004/18] artiklis 45), kusjuures erand tehakse ametiasutuse poolt kohasusele diskretsiooniliselt antud hinnangu alusel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas ühenduse õigusega on kooskõlas erand põhimõttest, mille kohaselt kriminaalvastutus tuvastatakse jõustunud kohtuotsusega (nagu see on ette nähtud direktiivi [2004/18] artiklis 45), kui kriminaaluurimine on algatatud kaalutlusõigust teostades võetud meetme esemeks oleva hankemenetlusega seotud süüteo suhtes?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas ühenduse õigusega on kooskõlas see, et hankija poolt riigihangete valdkonnas võetud meetmete osas on siseriiklikul halduskohtul talle riigihangete valdkonnas omistatud pädevuse teostamise raames täielik pädevus, st ta kontrollib ka pakkumuse usaldusväärsust ja sobivust, mistõttu kontroll ei piirdu ilmselge ebaloogilisuse, ebamõistlikkuse, puuduliku põhjendatuse ja faktivea piiratud hüpoteesidega?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene, teine ja kolmas küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Nende küsimustega, mida on sobilik analüüsida koos, soovitakse sisuliselt teada saada, kas direktiivi 2004/18 artikkel 45 takistab juhul, kui selles artiklis ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohaldamise tingimused ei ole täidetud, hankijal võtta vastu otsus mitte sõlmida riigihankelepingut, mille kohta viidi läbi hankemenetlus, ning jätta sõlmimata hankeleping ainsa hankemenetlusse jäänud pakkujaga, kelle pakkumus oli edukaks tunnistatud.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Nende küsimuste sõnastus ja viide direktiivi 2004/18 artiklile 45 on seletatavad sellega, et AREU peadirektor otsustas <DATE ISO="20110908">8. septembril 2011</DATE> esiteks jätta asjaomases riigihankemenetluses Croce Amica One’iga hankeleping sõlmimata ja teiseks tühistada asjaomane hankemenetlus.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Kohe sissejuhatuseks tuleb märkida, et vaatamata sellele, et eelotsusetaotluses viidatakse direktiivi 2004/18 artiklile 45, tuleneb Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et põhikohtuasjas vaidluse all olev akt on hankija otsus tunnistada hanketeade kehtetuks ning tühistada hankemenetlus. See otsus on eraldiseisev otsusest, millega kõrvaldatakse pakkuja hankemenetlusest direktiivi artikli 45 alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleb märkida, et ehkki põhikohtuasjas kõne all oleva hanketeate kehtetuks tunnistamise täpseid põhjuseid ei ole Euroopa Kohtule teatavaks tehtud, näib eelotsusetaotluse esitanud kohus seostavat Croce Amica One’i seadusliku esindaja käitumist ainuüksi nende hankemenetlusest kõrvaldamise alustega, mis on seotud kriminaalõigusega ning eeldavad süüdimõistmist jõustunud kohtuotsusega (st direktiivi 2004/18 artikli 45 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c ette nähtud alused). Selle kohta on otstarbekas täpsustada, et direktiivi artikli 45 lõike 2 punktides d ja g ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise alused annavad hankijale samuti õiguse kõrvaldada hankemenetlusest iga ettevõtja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõendada, või kes on pakkumuste kvalitatiivse valiku jaoks nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata, ilma et seejuures oleks nõutav, et ettevõtja oleks jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus peab olema kooskõlas direktiivi 2004/18 artikli 41 lõikega 1 ja artikliga 43.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 41 lõige 1 näeb ette kohustuse teavitada taotlejaid ja pakkujaid võimalikult kiiresti sellisest otsusest ja selle tegemise põhjustest ning direktiivi artikkel 43 seab kohustuse märkida sellised põhjused kirjalikus aruandes, mis tuleb koostada iga riigihankelepingu kohta. Direktiiv 2004/18 ei sisalda aga ühtegi sätet, mis näeks ette sellise otsuse sisule või vormile kehtivad nõuded.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Selle kohta on sobilik meenutada Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt nõukogu <DATE ISO="19930614">14. juuni 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="54" DATE.PUB="1993">EÜT L 199, lk 54</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163), artikli 8 lõige 2, mis on direktiivi 2004/18 artikli 41 lõikega 1 analoogne säte, ei piira hankija õigust jätta hankeleping sõlmimata nii, et see on lubatud vaid erandjuhtudel või nii, et selleks peab tingimata esinema oluline põhjus (kohtuotsus Fracasso ja Leitschutz, C‑27/98, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:420">EU:C:1999:420</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 23 ja 25).</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus märkinud, et nõukogu <DATE ISO="19920618">18. juuni 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT L 209, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), artikli 12 lõige 2, mis on samuti direktiivi 2004/18 artikli 41 lõikega 1 analoogne säte, näeb küll juhul, kui hankija otsustab hanketeate kehtetuks tunnistada, ette kohustuse teatada taotlejatele ja pakkujatele oma otsuse põhjustest, kuid ei pane sellele hankijale kohustust viia hankimismenetlus lõpuni (vt kohtuotsus HI, C‑92/00, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:379">EU:C:2002:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 41).</TXT></NP><?PAGE NO="8"?><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski pidanud oluliseks rõhutada, et hanketeate kehtetuks tunnistamise otsuse aluseks olevatest põhjustest teatamise nõue on tingitud soovist tagada selliste riigihankemenetluste teatav minimaalne läbipaistvuse tase, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusnorme, ning sellest tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, mis on nimetatud õigusnormide aluseks (vt selle kohta kohtuotsus HI, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:379">EU:C:2002:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 45 ja 46 ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on märkinud ka seda, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 1 nõuab, et hankija otsust hanketeade kehtetuks tunnistada oleks võimalik vaidlustada ning vajaduse korral ka tühistada riigihankealaste liidu õigusnormide või neid ülevõtvate liikmesriigi õigusnormide rikkumise tõttu. Lisaks sellele on Euroopa Kohus väljendanud seisukohta, et isegi juhul, kui hankijal on kohaldatavate siseriiklike õigusnormide alusel hanketeate kehtetuks tunnistamise osas ulatuslik kaalutlusruum, peab liikmesriigi kohtutel olema direktiivi 89/665 alusel võimalik kontrollida hanketeate kehtetuks tunnistamise otsuse kooskõla liidu asjakohaste õigusnormidega (vt kohtuotsus HI, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:379">EU:C:2002:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 55 ja 62).</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Nii ei ole liidu õigusega vastuolus see, kui liikmesriigid näevad oma õigusnormides ette võimaluse võtta vastu hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus. Selline hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus võib nii tugineda põhjustel, mis on seotud eeskätt hinnanguga, kas avaliku huvi seisukohast on kohane viia hankemenetlus lõpuni, arvestades muu hulgas majandusliku konteksti, faktiliste asjaolude või ka asjaomase hankija vajaduste võimaliku muutumisega. Selline otsus võib põhineda ka asjaolul, et konkurents ei ole piisava tasemega, kuivõrd asjaomase riigihankemenetluse tulemusel osutus vaid üks pakkuja võimeliseks asjaomast riigihankelepingut täitma.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Seetõttu, ning tingimusel, et on järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, ei ole hankija kohustatud algatatud riigihankemenetlust lõpuni viima ja asjaomast lepingut sõlmima, isegi kui hankemenetlusse on jäänud ainult üks pakkuja.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Eelnevate kaalutlustega arvestades tuleb esimesele, teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2004/18 artikli 41 lõiget 1 ning artikleid 43 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et kui artiklis 45 ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohaldamise tingimused ei ole täidetud, ei takista see artikkel hankijal võtta vastu otsust mitte sõlmida riigihankelepingut, mille kohta viidi läbi hankemenetlus, ning jätta hankeleping sõlmimata ainsa hankemenetlusse jäänud pakkujaga, kelle pakkumus oli edukaks tunnistatud.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Oma neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas liidu õiguse kohaselt saab pädev liikmesriigi kohus teostada hankija otsuse üle täielikku kontrolli, st kontrolli, mis võimaldab tal arvesse võtta pakkujate pakkumuste usaldusväärsust ja sobivust ning asendada hankija hinnang hanketeate kehtetuks tunnistamise kohasusele omaenda hinnanguga.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Tuleb rõhutada, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on otsus tunnistada hanketeade kehtetuks üks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>tellijate otsustest<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>, mille vaidlustamiseks on liikmesriigid direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 1 kolmanda lõigu alusel kohustatud kehtestama siseriiklikus õiguses menetlused, mille eesmärk on tagada asjaomaste riigihankealaste liidu materiaalõiguse normide ja neid ülevõtvate liikmesriigi õigusnormide järgimine (vt selle kohta kohtuotsused HI, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:379">EU:C:2002:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 53–55, ja Koppensteiner, C‑15/04, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:345">EU:C:2005:345</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 29).</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Direktiiv 89/665 piirdub liikmesriikides juba olemasolevate mehhanismide kooskõlastamisega, et tagada riigihankealaseid materiaalõigusnorme sisaldavate direktiivide täielik ja tõhus kohaldamine, ja ei määratle sõnaselgelt nende õiguskaitsevahendite ulatust, mille liikmesriigid peavad selles osas kehtestama. Seetõttu tuleb küsimust, milline ulatus on direktiivis 89/665 nimetatud<?PAGE NO="9"?> vaidlustamismenetluste raames teostataval kohtulikul kontrollil, analüüsida lähtudes direktiivi eesmärgist ning hoolitsedes selle eest, et ei kahjustataks direktiivi tõhusust (kohtuotsus HI, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:379">EU:C:2002:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 58 ja 59).</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Selle kohta on sobilik meenutada, et vaidlustamissüsteemi ülesannet on reguleeritud direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 1 kolmandas lõigus, mille kohaselt liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2004/18 reguleerimisalasse kuuluvate lepingutega vajalikud meetmed, tagamaks, et hankijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid käsitlevate liidu õigusaktide või neid ülevõtvate siseriiklike õigusnormidega.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et nimetatud sättes ette nähtud vaidlustamismenetluste eesmärk on tagada liidu õiguse – eeskätt direktiivi 2004/18 – asjakohaste sätete või neid siseriiklikku õigusesse ülevõtvate sätete järgimine.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>On oluline rõhutada, et selline õiguspärasuse kontroll ei saa olla piiratud hankija otsuste omavolilise laadi puudumise kontrollimisega (vt selle kohta kohtuotsus HI, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:379">EU:C:2002:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 63).</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Seega tuleb vaidlustamise korral kontrollida otsuse õiguspärasust, mitte kohasust.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Kui mingis valdkonnas puuduvad konkreetsed liidu õigusnormid, tuleb kohtuliku kontrolli tingimused kehtestada siseriiklike menetlusnormidega, tagades võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtte järgimise (vt selle kohta kohtuotsus HI, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:379">EU:C:2002:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 68). Nii võib liikmesriigi seadusandja anda pädevatele liikmesriigi kohtutele ulatuslikuma pädevuse, et nad saaksid kontrollida ka otsuse kohasust.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb neljandale küsimusele vastata, et riigihankealaseid liidu õigusnorme ja eeskätt direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud kontroll on hankija otsuste õiguspärasuse kontroll, mille eesmärk on tagada asjakohaste liidu õigusnormide või neid ülevõtvate siseriiklike õigusnormide järgimine, kusjuures see kontroll ei saa olla piiratud üksnes hankija otsuste omavolilise laadi puudumise kontrollimisega. See ei takista aga liikmesriigi seadusandjal anda pädevatele liikmesriigi kohtutele otsuse kohasuse kontrollimise pädevust.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 41 lõiget 1 ning artikleid 43 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et kui artiklis 45 ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohaldamise tingimused ei ole täidetud, ei takista see artikkel hankijal võtta vastu otsust mitte sõlmida riigihankelepingut, mille kohta viidi läbi hankemenetlus, ning jätta hankeleping sõlmimata ainsa hankemenetlusse jäänud pakkujaga, kelle pakkumus oli edukaks tunnistatud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Riigihankealaseid liidu õigusnorme ja eeskätt nõukogu <DATE ISO="19891221">21. detsembri 1989. aasta</DATE> direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> direktiiviga 2007/66/EÜ, artikli 1 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud kontroll on hankija<?PAGE NO="10"?> otsuste õiguspärasuse kontroll, mille eesmärk on tagada asjakohaste liidu õigusnormide või neid ülevõtvate siseriiklike õigusnormide järgimine, kusjuures see kontroll ei saa olla piiratud üksnes hankija otsuste omavolilise laadi puudumise kontrollimisega. See ei takista aga liikmesriigi seadusandjal anda pädevatele liikmesriigi kohtutele otsuse kohasuse kontrollimise pädevust.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>