<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-402/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0402</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:155">EU:C:2020:155</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Pikamäe ettepanek – Kohtuasi C‑402/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">CPAS de Seraing</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Priit Pikamäe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200304">4. märtsil 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑402/19</HT></P><P>LM</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Centre public d’action sociale de Seraing</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud cour du travail de Liège (Liège’i kõrgem töökohus, Belgia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sisserändepoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine</KEYWORD><KEYWORD>Elamisloa taotluse tagasilükkamise otsuse edasikaebemenetluse kestel täiskasvanuks saanud alaealise raskelt haige lapse vanem</KEYWORD><KEYWORD>Ettekirjutus lahkuda riigi territooriumilt</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/115</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 13</KEYWORD><KEYWORD>Täitmist peatava toimega kohtulik edasikaebevõimalus</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 14</KEYWORD><KEYWORD>Tagatised enne tagasisaatmist</KEYWORD><KEYWORD>Toimetulekut tagavad tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaaltoetuse andmine lapsevanemale</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta –Artiklid 7, 24 ja 47</KEYWORD><KEYWORD>Vanema ja raskelt haige lapse vaheline sõltuvussuhe</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas raskelt haige ja ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku toimetulekut tagavate tingimuste loomine ajavahemikul, mil väljasaatmine on peatatud tagasisaatmisotsuse peale esitatud kaebuse tõttu, peab laienema ka tema isale, kes on kolmanda riigi kodanik ja kelle viibimist oma lapse kõrval peetakse meditsiinilistel põhjustel hädavajalikuks?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Just sellise sisuga on küsimus, mis on esitatud Euroopa Kohtule, kellel avaneb võimalus tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="348" PAGE.FIRST="98" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 348, lk 98</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> seoses tagasisaatmisotsuse peale esitatud edasikaebuse tõhususega ja tagasisaatmise eel antavate tagatistega, tõlgendatuna eelkõige koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikliga 7.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/115 põhjendus 12 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Tuleks lahendada selliste kolmandate riikide kodanike olukord, kes viibivad riigis ebaseaduslikult, kuid keda ei saa veel välja saata. Siseriikliku õiguse kohaselt tuleks määratleda nende toimetulekut tagavad tingimused. […]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 punktides 3‑5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>tagasisaatmine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> – kolmanda riigi kodaniku naasmine kas vabatahtlikult tagasipöördumiskohustust täites või sunniviisiliselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tema päritoluriiki või</P></ITEM><ITEM><P>transiidiriiki vastavalt ühenduse või kahepoolsetele tagasivõtulepingutele või muudele kokkulepetele või</P></ITEM><ITEM><P>muusse kolmandasse riiki, millesse asjaomane kolmanda riigi kodanik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning milles ta vastu võetakse;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>tagasisaatmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> – haldus- või kohtuotsus või -akt, millega sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku riigisviibimine on ebaseaduslik ja kehtestatakse või sätestatakse tagasipöördumiskohustus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>väljasaatmine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> – tagasipöördumiskohustuse täitmine, eelkõige füüsiline transport liikmesriigist välja;<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 5 on täpsustatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>lapse parimaid huve,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>perekonnaelu,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 9 lõikes 1 on ette nähtud, et liikmesriigid lükkavad väljasaatmise edasi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui artikli 13 lõike 2 kohaselt on tehtud peatava mõjuga korraldus.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/115 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="013.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kolmanda riigi kodanikule võimaldatakse tõhusad õiguskaitsevahendid artikli 12 lõikes 1 osutatud tagasisaatmisega seotud otsuste vaidlustamiseks või nende läbivaatamise taotlemiseks pädevas kohtu- või haldusasutuses või pädevas organis, mis koosneb liikmetest, kes on erapooletud ja kelle sõltumatus on tagatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="013.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 nimetatud pädeval asutusel või organil on volitused vaadata läbi artikli 12 lõikes 1 osutatud tagasisaatmisega seotud otsused, sealhulgas võimalus nende täitmine ajutiselt peatada, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse kohaselt juba kohaldatakse ajutist peatamist.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 14 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Liikmesriigid tagavad (välja arvatud artiklitega 16 ja 17 hõlmatud olukorra puhul), et artikli 7 kohaselt vabatahtlikuks lahkumiseks võimaldatud tähtaja jooksul ja tähtaegade jooksul, millal väljasaatmine on artikli 9 kohaselt edasi lükatud, võetakse kolmanda riigi kodanike suhtes võimaluste piires arvesse järgmisi põhimõtteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>säilitatakse perekonna ühtsus nende territooriumil asuvate pereliikmetega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>võimaldatakse esmaabi ja haiguste põhiravi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>alaealistele tagatakse juurdepääs põhiharidussüsteemile olenevalt nende riigisviibimise kestusest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>võetakse arvesse haavatavate isikute erivajadusi.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT><DATE ISO="19760708">8. juuli 1976. aasta</DATE> konstitutsioonilise seaduse riiklike sotsiaalhoolekandekeskuste kohta (loi organique des centres publics d’action sociale, <HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="19760805">5.8.1976</DATE>, lk 9876) artikli 57 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Erandina käesoleva seaduse muudest sätetest piirduvad riikliku sotsiaalhoolekandekeskuse ülesanded:</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>1°</NO.P><TXT>vältimatu arstiabi osutamisega ebaseaduslikult Belgia Kuningriigis viibivale välismaalasele;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>LM esitas 20. augustil 2012 enda ja tol ajahetkel veel alaealise tütre R-i nimel elamisloa taotluse tervislikel põhjustel, mida ta põhjendas sellega, et tütar kannatab mitme raske haiguse all.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Taotlus tunnistati <DATE ISO="20130306">6. märtsil 2013</DATE> vastuvõetavaks ja LM sai selle tõttu Centre public d’action sociale de Seraing’ilt (Seraingi sotsiaalhoolekandekeskus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>CPAS<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) sotsiaaltoetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Seejärel võeti vastu kolm otsust LMi esitatud elamisloa taotluste rahuldamata jätmise kohta, mille pädev ametiasutus hiljem tagasi võttis. <DATE ISO="20160208">8. veebruaril 2016</DATE> tehti neljas otsus taotluste rahuldamata jätmise kohta. Sellele otsusele oli lisatud ettekirjutus Belgia territooriumilt lahkuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>LM esitas <DATE ISO="20160325">25. märtsil 2016</DATE> Conseil du contentieux des étrangers’le (välismaalaste asjade halduskohus, Belgia) kaebuse, nõudes viimase rahuldamata jätmise otsuse ja riigi territooriumilt lahkumise ettekirjutuse tühistamist ja täitmise peatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>CPAS lõpetas LMile sotsiaaltoetuse maksmise alates <DATE ISO="20160326">26. märtsist 2016</DATE>, ehk kuupäevast, mil möödus LMile vabatahtlikuks riigi territooriumilt lahkumiseks antud tähtaeg, ja millest alates puudutatud isikul oli tema Belgia territooriumil viibimise õigusvastasust arvestades õigus üksnes vältimatule arstiabile, mida talle anti alates <DATE ISO="20160322">22. märtsist 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui LM oli esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tribunal du travail de Liège’ile (Liège’i töökohus, Belgia) otsuse peale, millega LMilt võeti õigus saada sotsiaaltoetust, taastati sotsiaaltoetuse maksmine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170516">16. mail 2017</DATE> tehtud kahe otsusega võttis CPAS alates 11. aprillist 2017 LMilt uuesti õiguse saada sotsiaaltoetust, tuues põhjenduseks, et LMi tütar saab nimetatud kuupäeval täisealiseks. Põhikohtuasja kaebaja tütar saab alates 11. aprillist 2017 sotsiaaltoetust integratsioonitoetuse isoleeritud määras, millele lisandusid invaliidsuse tõttu saadavad peretoetused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>LM kaebas CPASi kaks <DATE ISO="20170516">16. mai 2017. aasta</DATE> otsust edasi Tribunal du travail de Liège’ile (Liège’i töökohus). See kohus otsustas <DATE ISO="20180416">16. aprilli 2018. aasta</DATE> otsusega, et sotsiaaltoetuse äravõtmine oli õiguslikult põhjendatud alates päevast, mil R sai täisealiseks, kuivõrd kaebaja enda tervislik seisund ei õigustanud Belgia seadusest kõrvalekaldumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Selle otsuse peale esitas LM <DATE ISO="20180522">22. mail 2018</DATE> apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>See kohus toonitab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>EIK<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) praktikast tuleneb, et vanema ja täisealise lapse vahelised suhted võivad olla kaitstud õigusega perekonnaelule, kui on tõendatud, et esineb nendevahelist sõltuvussuhet näitavaid täiendavaid elemente. Nimetatud kohus tõdeb, et R-i tervisliku seisundi ettenähtav halvenemine päritoluriiki tagasipöördumise korral tundub kõigis punktides vastavat kaalukuse künnisele, mille täitmine on nõutud, et saaks asuda seisukohale, et isiku väljasaatmine tekitaks tema ebainimliku või alandava kohtlemise riski. Lisaks märgib see kohus, et arvestades niisugust tervislikku seisundit, on isa jätkuv viibimine tütre kõrval sama hädavajalik kui ajal, mil R oli alaealine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Niisuguses kontekstis on see kohus seisukohal, et kuigi otsus LMile sotsiaaltoetus andmata jätta ei kujuta endast iseenesest kõnealuse õiguse rikkumist, võtab selline keeldumine siiski LMilt vahendid, mida ta vajab, et olla R-ile toeks ja füüsiliselt tema kõrval.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas cour du travail de Liège (Liège’i kõrgem töökohus, Belgia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Kas Belgia <DATE ISO="19760708">8. juuli 1976. aasta</DATE> konstitutsioonilise seaduse riiklike sotsiaalhoolekandekeskuste kohta artikli 57 lõike 2 esimese lõigu punkt 1 on vastuolus direktiivi 2008/115[…] artiklitega 5 ja 13, arvestades […] [harta] artikli 19 lõiget 2 ja artiklit 47, nimetatud direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b ja […] [harta] artikleid 7 ja 12, nii nagu neid on tõlgendatud <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>):</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">primo</HT>, kuna selle alusel jäetakse kolmanda riigi kodanikust välismaalasele, kes viibib liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, võimaluste piires loomata tema toimetulekut tagavad tingimused ajal, mil menetletakse tühistamiskaebust ja täitmise peatamise taotlust, mille ta esitas enda nimel ja oma sel hetkel alaealise lapse esindajana otsuse peale, millega tehti neile ettekirjutus lahkuda liikmesriigi territooriumilt,</P></ITEM><ITEM><P>samas kui, <HT TYPE="ITALIC">secundo</HT>, ühelt poolt põeb kõnealune laps, kes nüüdseks on saanud täisealiseks, rasket haigust ning nimetatud otsuse täitmise tagajärjel ähvardab teda tõsine oht, et tema terviseseisund halveneb oluliselt ja pöördumatult, ning teiselt poolt peavad arstid hädavajalikuks kõnealuse vanema viibimist oma täisealise lapse juures, tema terviseseisundist tuleneva haavatava olukorra tõttu (korduvad sirprakulise aneemia kriisid ja vajadus operatsiooni järele, et vältida halvatust)?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Belgia valitsus ja Madalmaade valitsus ning Euroopa Komisjon on esitanud seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuse vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Esiteks väidab Belgia valitsus, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, kuivõrd see käsitleb riigisisese õigusnormi kooskõla erinevate direktiivi 2008/115 ja harta sätetega, samas kui puudub igasugune ühendav seos kaebaja olukorra ja liidu õiguse vahel, sest see olukord ei kuulu ei direktiivi artikli 14 ega harta artikli 19 alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse sõnastuse järgi otsustades palutakse Euroopa Kohtul küll teha otsus riigisisese õigusnormi ja liidu õiguse kooskõla kohta, mis ei kuulu eelotsusemenetluses Euroopa Kohtu pädevusse, tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et niisuguses olukorras tuleb Euroopa Kohtul anda liikmesriigi kohtule liidu õiguse tõlgendamiseks vajalikud juhtnöörid, mille alusel on liikmesriigi kohtul võimalik hinnata riigisisese õigusnormi kooskõla liidu õigusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Almos Agrárkülkereskedelmi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:328">EU:C:2014:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega peamiselt kindlaks teha, kas põhikohtuasja kaebaja olukord kuulub direktiivi 2008/115 artikli 14 kohaldamisalasse või mitte. Seega on Belgia valitsuse argumendid, mis käsitlevad selle sätte kohaldamatust ja üldisemalt igasuguse seose puudumist liidu õigusega, lahutamatult seotud vastusega, mis tuleb sellele küsimusele sisuliselt anda, ja seega ei saa nende alusel tunnistada eelotsusetaotlust vastuvõetamatuks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20190117">17. jaanuari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KPMG Baltics</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑639/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:31">EU:C:2019:31</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Teiseks olgu tõdetud, et Belgia valitsus täpsustas oma seisukohtades, et LMile ja tema tütrele anti <DATE ISO="20190517">17. mail 2019</DATE> üheaastane elamisluba, mida on võimalik pikendada, tegemata sellest olukorrast aga eelotsuse taotluse vastuvõetavusega seoses mingeid järeldusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleneb selles osas nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest, et eelotsusemenetlus eeldab riigisiseses kohtus tegelikult pooleli olevat menetlust, mille raames palutakse niisugusel kohtul teha otsus, milles saab Euroopa Kohtu eelotsust arvesse võtta. Seega tuleb Euroopa Kohtul kas või omal algatusel kontrollida, kas kohtuvaidlus põhikohtuasjas kestab<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20180619">19. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gnandi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑181/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:465">EU:C:2018:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kõnesoleval juhtumil olgu rõhutatud, et eelotsusetaotluse on esitanud sotsiaalasju lahendav kohus, kellele on esitatud kaebus CPASi otsuste peale, millega võeti kaebajalt alates 11. aprillist 2017 ehk tema tütre täisealiseks saamise kuupäevast õigus saada sotsiaaltoetust. Ükski asjaolu Euroopa Kohtule esitatud toimikus ei võimalda asuda seisukohale, et LMi ja tema tütre riigis elamise seadustamine oleks jõustunud enne 17. maid 2019 ehk kuupäeva, mil puudutatud isikutele anti elamisluba, ja et sellega koos oleks tagantjärele tunnustatud LMi õigust sotsiaaltoetusele alates 11. aprillist 2017 ja tehtud ka väljamakse, mis katnuks kahe ülalnimetatud kuupäeva vahele jääval ajavahemikul maksmata toetusesumma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Järelikult on võimalik asuda seisukohale, et jätkuvalt on aktuaalne põhikohtuasja ese, käesoleval juhtumil LMi sotsiaaltoetuse saamise õiguse tunnustamine alates 11. aprillist 2017, mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb otsus teha, ja et Euroopa Kohtu vastus esitatud küsimusele on selle kohtuasja lahendamise seisukohalt jätkuvalt tarvilik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20170510">10. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chavez‑Vilchez jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑133/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:354">EU:C:2017:354</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seega tuleb eelotsusetaotlusele vastata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kolmandaks on selge, et eelotsusetaotluse esitanud kohus sõnastas samas lahendis eelotsuse küsimused Euroopa Kohtule, aga ka Belgia konstitutsioonikohtule, paludes hinnata põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide kooskõla Belgia põhiseadusega, kusjuures eelotsusetaotluse sõnastuse järgi on esimus riigisisesele kohtule esitatud küsimusel. Näib, et kõnesolevate õigusnormide põhiseadusvastaseks tunnistamine jätaks kohtuasja täiesti esemetuks. Tuleb tõdeda, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole Belgia konstitutsioonikohus veel otsust teinud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimusest jääb kohe silma see, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus riigisisese sätte kooskõla kohta tingimustega, millel kolmanda riigi kodanik võib kuni tema tagasisaatmiseni saada tagatisi, millele tal on õigus vastavalt liidu õigusele – käesoleval juhtumil vastavalt direktiivi 2008/115 artiklile 14, ja täpsemalt selle isiku toimetulekut tagavate tingimuste loomisest ajal, mil vaadatakse läbi kaebust, mille see isik iseenda ja oma veel alaealise lapse nimel esitas otsuse peale, millega neile tehti ettekirjutus liikmesriigi territooriumilt lahkuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Küllaltki keerulise sõnastusega eelotsuse küsimuse täpse ulatuse kindlaksmääramisel tuleb siiski arvesse võtta kõiki selles nimetatud liidu õigusnorme, eelkõige direktiivi 2008/115 artikleid 5, 13 ja 14 ning harta artikleid 7, 12, 19 ja 47 ning Euroopa Kohtu <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> otsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele on samuti viidatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Osundatud kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus esiteks, et tuleb tunnistada, et kolmanda riigi kodaniku kaebusel tagasisaatmisotsuse peale, mille täitmine võib tekitada sellele isikule tõsise riski tema terviseseisundi raskeks ja pöördumatuks halvenemiseks, on täieulatuslik peatav toime, ja et teiseks tuleb tagada selle kodaniku toimetulekut tagavad tingimused aja jooksul, mil väljasaatmine edasikaebeõiguse teostamise tõttu edasi lükkus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Näib seega, et problemaatika, mis seondub direktiivi 2008/115 artiklis 14 määratletud tagatistega, millele isikul on õigus tagasisaatmist oodates, on lahutamatult seotud küsimusega õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile selle direktiivi artiklis 13 ette nähtud tagasisaatmisotsuse peale – seos, mis rajaneb selle direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti b sõnastusel, mille järgi liikmesriigid lükkavad väljasaatmise edasi, kui sama direktiivi artikli 13 lõike 2 järgi on täitmine peatatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud küsimusele vastamine eeldab seega selle eelnevat kindlakstegemist, kas tuleb tunnistada, et kaebusel, mille raskelt haige lapse vanem esitab niisuguse tagasisaatmisotsuse peale, mille täitmine võib tekitada sellele lapsele tõsise riski tema terviseseisundi raskeks ja pöördumatuks halvenemiseks, on täieulatuslik täitmist peatav toime, kui on tõendatud, et lapsevanema viibimine lapse juures on hädavajalik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Selles osas ei saa ma nõustuda tõlgendusega, mille eelotsusetaotluse ulatusele andis oma seisukohtades Madalmaade valitsus, kes leiab, et täitmist peatava toime tunnustamise küsimust ei teki, sest eelotsusetaotluse sõnastusest ilmneb, et sellise toime olemasolu tunnustatakse. Otsesed viited direktiivi 2008/115 artiklile 13, mis puudutab migrantidele antud edasikaebevõimaluste tõhusust; harta artiklile 47, mis kinnitab tõhusa õiguskaitse põhimõtet; ning <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsusotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), räägivad niisugusele tõlgendusele vastu, kuivõrd selle kohtuotsuse sisust ilmneb, et tagasisaatmisega seotud tagatiste ja puudutatud isikule toimetulekut tagavate tingimuste loomise küsimuse lahendamiseks on eelnevalt vaja käsitleda edasikaebuse peatava toime tunnustamise küsimust.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas kaebusel, mille raskelt haige lapse vanem on esitanud tagasisaatmisotsuse peale, on täieulatuslik täitmist peatav toime?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Enne niisuguse toime olemasolu võimalike õiguslike aluste analüüsi juurde asumist, tuleb käsitleda Belgia valitsuse sisulisi seisukohti selles küsimuses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Belgia valitsuse seisukohad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Esiteks ilmneb Belgia valitsuse seisukohtade sõnastusest tahe saavutada riigisiseste õigusnormide täielik vastavus liidu õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Ühelt poolt on väidetud, et <DATE ISO="19760708">8. juuli 1976. aasta</DATE> konstitutsioonilise seaduse artikli 57 lõige 2, nii nagu konstitutsioonikohus seda tõlgendanud on, ei lähe vastuollu direktiivi 2008/115 eesmärkidega, sest see kohus on sedastanud, et nii alaealise kui täisealise lapse konkreetset perekondlikku olukorda võetakse puudutatud isikule sotsiaaltoetuse määramisel arvesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Teiselt poolt on märgitud, et kuna conseil du contentieux des étrangers’ile (välismaalaste asjade halduskohus, Belgia) on välja- või tagasisaatmismeetmete peale võimalik esitada täieulatuslikku täitmist peatavat toimet omav eriti kiireloomuline edasikaebus, siis on tõhus õiguskaitsevahend liidu õiguse mõttes riigisiseste menetluste abil tagatud, mida on tunnistanud konstitutsioonikohus <DATE ISO="20190718">18. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Belgia valitsuse niisuguste argumentide kohta märgiksin järgmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Toon esmalt välja, et Belgia valitsuse seisukohtadest nähtub selgelt, et riigisisese õiguse järgi ei saa alaealise või täisealise lapse vanem, kes elab riigis ebaseaduslikult, isiklikult taotleda mingit sotsiaaltoetust, välja arvatud vältimatu arstiabi. Just niisuguste õigusnormide kooskõla kohta liidu õigusega ongi eelotsusetaotluse esitanud kohus tõstatanud küsimuse seoses raskelt haige lapse vanemaga, kes on esitanud enda ja lapse nimel edasikaebuse neid puudutavate tagasisaatmisotsuste peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Mis järgmiseks puudutab viiteid Belgia konstitutsioonikohtu otsustele, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ELTL artikkel 267 annab liikmesriikide kohtutele Euroopa Kohtusse pöördumiseks väga laiaulatusliku pädevuse, kui nad leiavad, et nende lahendada olevas kohtuasjas tekivad küsimused, mis nõuavad liidu õigusnormide tõlgendamist või nende kehtivuse hindamist. Euroopa Kohus järeldas, et riigisisene õigusnorm, mille alusel kohtud, kes ei otsusta asja üle viimases astmes, on seotud kõrgema astme kohtu antud hinnanguga, ei saa neilt kohtutelt võtta õigust esitada Euroopa Kohtule tõlgendusküsimusi liidu õiguse kohta, millega seoses need õiguslikud hinnangud anti. Euroopa Kohus asus nimelt seisukohale, et kohus, kes ei lahenda kohtuasja viimases astmes, nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohus, peab olema juhul, kui ta leiab, et kõrgemas kohtuastmes antav õiguslik hinnang võib viia ta olukorda, kus tal tuleb teha liidu õigusega vastuolus olev kohtuotsus, vaba esitama eelotsusetaotluse küsimustega, mis talle muret teevad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt <DATE ISO="20100622">22. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melki ja Abdeli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/10 ja C‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:363">EU:C:2010:363</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga ei ole Euroopa Kohtu ülesanne eelotsusemenetluses tõlgendada liikmesriigi õigust, et määrata kõnesoleval juhtumil kindlaks, milline on Belgia menetlusõiguse konkreetne seis kaebuste osas, mille on esitanud väljasaatmise ootel migrandid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Siinjuures tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb ELTL artiklis 267 sätestatud eelotsusemenetlus liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel ning Euroopa Kohtul on pädevus otsustada üksnes selles artiklis osutatud liidu õigusaktide tõlgenduse või kehtivuse üle. Euroopa Kohtu pädevuses ei ole hinnata riigisiseste õigusnormide tõlgendust ega otsustada liikmesriigi kohtu poolt nendele sätetele antud tõlgenduse õigsuse üle.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt <DATE ISO="20140522">22. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Érsekcsanádi Mezőgazdasági</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑56/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:352">EU:C:2014:352</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval riigisisesel kohtul on kohtuasja konkreetseid asjaolusid arvesse võttes õigus hinnata eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks ning Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Järelikult, kuna esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, siis nende asjakohasust eeldatakse ja Euroopa Kohus on üldreeglina kohustatud otsuse tegema<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt <DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Teiseks saab Belgia valitsuse seisukohtadest järeldada, et on esitatud argumendid direktiivi 2008/115 artikli 13 <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldamisala kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Nii väidab Belgia valitsus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt seisukohtade punkt 65.</P></NOTE> et <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuleneb, et tõhus edasikaebevõimalus peab olema tagatud väljasaatmise hetkel, st tagasisaatmisotsuse täitmise ajal ja tõdeb, et LMi suhtes tehtud tagasisaatmisotsuse kohta ei ole nimelt võetud ühtegi sundtäitmise meedet. Niisuguse lähenemisviisi tagajärjel lükataks tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rakendamine tagasisaatmisotsuse vastuvõtmisest vahetult väljasaatmisele eelnevasse hetke ja selle tõttu lükkuks direktiivi 2008/115 artiklis 14 tagasisaatmist ootavatele isikutele ette nähtud tagatiste rakendamine edasi tagasisaatmisotsuse peale kaebuse esitamisele järgnevasse aega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Niisuguse argumentatsiooniga ei saa nõustuda, kuna see viib olukorrani, kus tõlgendatakse vääralt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja mehhanismi, mis loodi direktiiviga 2008/115, et tagada tõhus välja- ja tagasisaatmismenetlus, austades täielikult põhiõigusi ja puudutatud isikute väärikust. Tuleb tõdeda, et Belgia valitsus piirdus rõhutamisega, et osundatud kohtuotsuse resolutsioonis kasutatakse terminit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>rakendamine<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, jättes nii toimides arvesse võtmata Euroopa Kohtu põhjenduskäigu, mille alusel jõuti resolutsioonis sisalduva lahenduse ja hiljem tehtud täpsustusteni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitati eelkõige küsimus direktiivi 2008/115 artikli 13 tõlgendamisest koostoimes harta artikliga 47, et määrata kindlaks niisuguse kaebuse tunnusjooned, mida peab saama esitada tagasisaatmisotsuse peale selle direktiivi artikli 3 punkti 4 mõttes, st haldusakti peale, millega tunnistatakse õigusvastaseks puudutatud isiku riigis viibimine ja pannakse talle samasugune tagasipöördumiskohustus nagu see, mis kehtestati LMi suhtes <DATE ISO="20160208">8. veebruaril 2016</DATE>. Euroopa Kohus otsustas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>selleks, et õiguskaitsevahend, mida kasutatakse tagasisaatmise otsuse vastu, mille täitmine võib kolmanda riigi kodaniku jaoks kaasa tuua tõsise ohu, et tema terviseseisund halveneb oluliselt ja pöördumatult, oleks tõhus, on nõutav, et neil asjaoludel saaks kolmanda riigi kodanik esitada peatava mõjuga kaebuse tagamaks, et tagasisaatmisotsust ei täidetaks enne, kui pädev ametiasutus on vaadanud läbi väite, et rikutud on direktiivi 2008/115 artiklit 5, tõlgendatuna koos harta artikli 19 lõikega 2<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas oma kohtupraktikat kohtuotsuses Gnandi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20180619">19. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gnandi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑181/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:465">EU:C:2018:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, kinnitades üle, et teatud juhtudel eksisteerib kohustus näha ette täieulatuslikku täitmist peatavat toimet omav edasikaebevõimalus tagasisaatmisotsuse peale, lisades siiski, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>veelgi enam kehtib see võimaliku väljasaatmisotsuse puhul direktiivi 2008/115 artikli 8 lõike 3 tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>. Viidatud kohtuotsuse põhistusest ilmneb, et väljasaatmisotsuse vastuvõtmine on nähtud ette kui ebakindel ja täiendav olukord, milles võidakse tunnustada kolmanda riigi kodaniku esitatud edasikaebuse täieulatuslikku täitmist peatavat toimet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Niisugune lähenemisviis on selgitatav asjaoluga, et ühelt poolt kooskõlas direktiivi 2008/115 artikli 8 lõikega 3 on väljasaatmisotsuse vastuvõtmine oma laadilt hüpoteetiline, erinevalt selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 ette nähtud tagasisaatmisotsusest, ja teiselt poolt tõsiasjaga, et viimati nimetatu võib, arvestades tema õiguslikku laadi, nii nagu see on defineeritud direktiivi artikli 3 lõikes 4, iseenesest<?PAGE NO="9"?> viia puudutatud kolmanda riigi kodaniku väljasaatmiseni. Direktiivi 2008/115 artikli 13 lõikest 1 tuleneb sellele kodanikule õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, et vaidlustada tagasisaatmisega seotud otsuseid, mis on määratletud selle direktiivi artikli 12 lõikes 1 kui tagasisaatmisotsused ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kui need on väljastatud<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, sisenemiskeelud ning väljasaatmisotsused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>On oluline toonitada, et tõhusa õiguskaitse tagatis, mis on ette nähtud eespool viidatud artiklis 13 ja tõlgendatuna arvestades harta artiklit 47, tähendab määratluse poolest, et võetakse vastu akt, mille õiguspärasuse vaidlustamiseks on võimalik kohtu poole pöörduda. Direktiivi 2008/115 artiklitest 6 ja 8 ning artikli 12 lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 1 koostoimes tuleneb, et vaid tagasisaatmisotsus võib kujutada endast niisugust akti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Seega tundub, et Belgia valitsuse argumentatsioon, mille järgi liidu õiguse kohaselt saab täieulatuslikku täitmist peatavat toimet omavat kaebust esitada alles alates väljasaatmisele vahetult eelnevast ajast, mitte aga alates tagasisaatmisotsuse vastuvõtmisest, eirab direktiivi 2008/115 ülesehitust ja tuleb seega tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Analüüsi õigusraamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul arvestada õigust eraelu puutumatusele, nii nagu see tuleneb harta artiklist <DATE ISO="19501107">7</DATE> ja <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) artiklist 8, tuleb märkida, et komisjon viitab hoopis muule õiguslikule alusele, järeldamaks, et põhikohtuasja kaebaja esitatud kaebuse täieulatuslikku täitmist peatavat toimet on vaja tunnustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Ta teeb sisuliselt ettepaneku analoogia alusel rakendada Euroopa Kohtu praktikat, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikule ELTL artiklite 20 ja 21 alusel tuletatud elamisõiguse andmist liidu territooriumil, ja seda selleks, et mitte võtta soovitud toimet Euroopa Liidu kodanikust alaealise lapse elamisõiguselt, kui saadetakse välja nimetatud kolmanda riigi kodanik, kes on selle lapse vanem. Järelikult tuleb kooskõlas <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tunnistada, et põhikohtuasjas esitatud kaebusel on täitmist peatav toime, et mitte võtta soovitud toimet tema tütre kohta tehtud tagasisaatmisotsuse täitmise peatamiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on nimelt sedastanud, et kolmanda riigi kodanikule, kes on liidu kodaniku pereliige, tuleb anda elamisõigus, et mitte kahjustada liidu kodakondsuse soovitud toimet, kui sellel kodanikul tekiks niisuguse õiguse mitteandmise tagajärjel tegelikult kohustus lahkuda kogu liidu territooriumilt, võttes niiviisi temalt võimaluse tõhusalt kasutada talle liidu kodaniku staatusest tulenevaid peamisi õigusi. Euroopa Kohus täpsustas selgelt, et eesmärk ja põhjus, mille tõttu tekivad need tuletatud õigused, mis ei ole kõnealuste kodanike isikuga seotud õigused, rajanevad tõdemusel, et nende tunnustamata jätmine riivab muu hulgas liidu kodaniku liikumisvabadust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20180508">8. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K. A. jt (perekonna taasühinemine Belgias)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:308">EU:C:2018:308</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Seega näib, et komisjoni viidatud kohtupraktika asetub, nagu komisjon ka ise tunnistab, täiesti teistsugusesse juriidilisse ja faktilisse konteksti kui käesolev kohtuasi, mida iseloomustab asjaolu, et põhikohtuasja kaebaja ja tema tütar on mõlemad kolmanda riigi kodanikud, kes viibivad riigis ebaseaduslikult ja kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus, mis minu silmis näib takistavat osundatud kohtupraktika kohaldamist analoogia alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Toon siiski välja, et perekonnaelu kaitse ja lapse parimate huvide kaitse mõisteid on Euroopa Kohus sõnaselgelt kasutanud liidu nii esmase kui teisese õiguse normide tõlgendamisparameetritena, mis võivad olla aluseks kolmanda riigi kodanikule tuletatud elamisõiguse andmisele liidu territooriumil või tagada, et liikmesriikide territooriumil õiguspäraselt elavate kolmanda riigi kodanike õigus perekonna taasühinemisele on tõhus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20160913">13. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rendón Marín</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:675">EU:C:2016:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20180508">8. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K. A. jt (perekonna taasühinemine Belgias)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:308">EU:C:2018:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning <DATE ISO="20121206">6. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>O. ja S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/11 ja C‑357/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kaks viimati nimetatud viidet puudutavad nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="251" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 251, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu niisuguseid spetsiifilisi kaalutlusi seoses harta artikliga 7, koostoimes sama harta artikliga 24 on aga võimalik üle kanda käesoleva kohtuasja raames, et määrata kindlaks õiguslik alus sellise kaebuse täieulatuslikku täitmist peatava toime tunnustamisele, mille enda kohta tehtud tagasisaatmisotsuse peale esitab põhikohtuasja kaebaja, kes on raskelt haige lapse vanem.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Täitmist peatava toime tunnustamine, et austada õigust perekonnaelule</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab niisuguse kaebuse omadusi, mida peab saama esitada sellise tagasisaatmisotsuse peale, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, siis tuleneb direktiivi 2008/115 artikli 13 lõikest 1 selle koostoimes sama direktiivi artikli 12 lõikega 1<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Direktiivi 2008/115 artikli 12 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Tagasisaatmisotsused ja – kui need on väljastatud – sisenemiskeelud ning väljasaatmisotsused väljastatakse kirjalikult ning nendes põhjendatakse otsuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja esitatakse teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Teavet faktiliste asjaolude kohta võib piirata, kui siseriiklike õigusaktide kohaselt on võimalik piirata õigust teavet saada, eelkõige riigi julgeoleku, riigikaitse ja avaliku korra kaitseks ning kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></P></NOTE>, et kolmanda riigi kodanikul peab olema võimalik kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid tema suhtes tehtud tagasisaatmisotsuse vaidlustamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 13 lõikes 2 on omakorda ette nähtud, et tagasisaatmisotsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks pädev asutus või organ võib vaidlustatud tagasisaatmisotsuse täitmise ajutiselt peatada, välja arvatud juhul, kui riigisisese õiguse alusel juba kohaldatakse ajutist peatamist. Sellest järeldub, et nimetatud direktiiv ei nõua, et selle artikli 13 lõikes 1 ette nähtud õiguskaitsevahendil oleks tingimata täitmist peatav toime<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu siiski rõhutatud, et nagu on märgitud direktiivi 2008/115 põhjenduses 2, tuleb selle direktiivi sätete tõlgendamisel täielikult austada asjasse puutuvate isikute põhiõigusi ja väärikust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/115 artikli 13 lõikes 1 ette nähtud edasikaebevõimaluste tunnusjooned tuleb seega määrata kindlaks ühelt poolt kooskõlas harta artikliga 47, mis kinnitab tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet ja mille kohaselt igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, kooskõlas selles artiklis sätestatud tingimustega, ja teiselt poolt kooskõlas harta artikliga 7, mis tagab õiguse perekonnaelu austamisele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Harta artiklit 7 tuleb omakorda tõlgendada koostoimes kohustusega võtta arvesse harta artikli 24 lõikega 2 tagatud lapse parimaid huve, ja arvestades lapse põhiõigust tema heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning õigusele säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga – õigus, mille austamine kahtlemata mahutub lapse parimate huvide alla<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20121206">6. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>O. ja S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/11 ja C‑357/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20101005">5. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McB.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑400/10 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:582">EU:C:2010:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Märgin, et harta artikli 24 lõike 3 sõnastuses on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>mõlemat<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> vanemat, kuivõrd selles sättes on silmas peetud hüpoteesi, kus vanematevaheline konflikt võib viia lapse õigusvastase äraviimiseni ja sunnitud lahusoluni ühest vanemast. See tekst näib põhinevat üldisel arusaamal, et lapse tasakaalu ja arengu tarvis on vaja, et ta kasvaks pere keskel, oma vanemate kõrval ja et teda ei lahutataks vanematest vastu tahtmist. Perekonnaelu põhijoon on õigus elada koos, et peresuhted võiksid areneda loomulikult ja et pereliikmed võiksid olla koos (EIK <DATE ISO="19790613">13. juuni 1979. aasta</DATE> otsus Marckx <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia, CE:ECHR:1979:0613JUD000683374, punkt 31, ja EIK <DATE ISO="19880324">24. märtsi 1988. aasta</DATE> otsus Olsson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (nr°1), CE:ECHR:1988:0324JUD001046583, punkt 59).</P></NOTE>. Nõue tõlgendada direktiivi 2008/115, arvestades harta artikleid 7 ja 24, on pealegi tuletatav selle direktiivi artikli 5 punktidest a ja b endist, mis kohustavad liikmesriike võtma selle direktiivi rakendamisel nõuetekohaselt arvesse lapse parimaid huve ja perekonnaelu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20121206">6. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>O. ja S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/11 ja C‑357/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Nagu nähtub selgitustest põhiõiguste harta kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 17</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>, siis kooskõlas harta artikli 52 lõikega 3 on harta artikliga 7 tagatud õigused samasisulised ja sama ulatusega nagu need, mis on tagatud EIÕK artikliga 8, nagu seda on tõlgendatud EIK kohtulahendites<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190326">26. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SM (Alžeeria kafalah&#x1FBD; režiimi all seaduslikul eestkostel olev laps)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑129/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:248">EU:C:2019:248</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20111115">15. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dereci jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑256/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:734">EU:C:2011:734</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Selle kohta märgib Belgia valitsus, et kui EIK‑l paluti teha otsus selle kohta, kas EIÕK artikliga 13 koostoimes artikliga 8 on kooskõlas erandkord, mis on ette nähtud Guyana (Prantsusmaa ülemerepiirkond ja departemang) piirile tagasisaatmise kohta tehtud ettekirjutuste edasikaebamiseks, siis sedastas EIK kohtuotsuses De Souza Ribeiro <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>EIK <DATE ISO="20121213">13. detsembri 2012. aasta</DATE> otsus De Souza Ribeiro <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, CE:ECHR:2012:1213JUD002268907, punkt 83.</P></NOTE>, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>mis puudutab välismaalaste väljasaatmist, mis on vaidlustatud põhjusel, et väidetavalt on riivatud era- ja perekonnaelu, siis ei nõua tõhusus, et puudutatud isikutel peaks olema võimalik kasutada täieulatusliku peatava toimega õiguskaitsevahendit<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Era- ja perekonnaelu väidetava riive hüpoteesi korral ei nõuaks tõhususe kriteerium järelikult, et huvitatud isikutel peab olema täieulatusliku peatava toimega kaebeõigus, erinevalt nendest väljasaatmiste juhtumitest, mis on vaidlustatud EÕIK artikliga 3 vastuolus oleva ebainimliku või alandava kohtlemise tõttu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Minu arvates on vaieldamatult selge, et LMi olukord, kelle kohta ükski Euroopa Kohtule esitatud toimikus leiduvatest dokumentidest ei võimalda järeldada, et ta on raskelt haige, ei kuulu harta artikli 19 lõike 2 alla, mille kohaselt kedagi ei tohi välja saata riiki, kus teda tõsiselt ohustab ebainimlik või alandav kohtlemine. See säte, mida arvestades Euroopa Kohus tõlgendas direktiivi 2008/115 artiklit 5, et põhjendada lahendust, mille juurde jäädi <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja mida mainib eelotsusetaotluse esitanud kohus ka eelotsuse küsimuses, ei puutu käesoleva juhtumi puhul asjasse.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>See üksik viide kõnealusele EIK otsusele ei kajasta selle kohtu praktika mitmekesisust rännet ja eraelu kaitset ühendavas valdkonnas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Toon välja, et EIK on muu hulgas otsustanud, et perekonnaliikmete lahutamine võib põhjustada neile pöördumatut kahju, millega kaasneb EIÕK artikli 8 rikkumise oht, mida tuleb vältida ajutise meetmega vastavalt selle kohtu põhikirja artiklile 39 (vt EIK <DATE ISO="20100706">6. juuli 2010. aasta</DATE> otsus Neulinger ja Shuruk <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits, ja EIK <DATE ISO="20110628">28. juuni 2011. aasta</DATE> otsus Nunez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Norra, CE:ECHR:2011:0628JUD005559709).</P></NOTE>. Lisaks tuleb märkida, et osundatud kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud on väga erinevad käesoleva eelotsusetaotluse aluseks olevatest asjaoludest, mis muudab nimetatud viite kohtupraktikale käesoleval juhtumil asjassepuutumatuks. Nimelt puudutas kõnealune kohtuasi isikut, kes oli väljasaatmismeetme täitmise peatamise nõudega esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamise ajal täisealine, elas oma perekonnaga Guyanas ja kel olid oma pereliikmetega suhted, mis ei andnud tunnistust mingisugusest erandlikust olukorrast, vaid harilikest emotsionaalsetest sidemetest. Pealegi oleks puudutatud isik saanud pöörduda veidi aega pärast enda väljasaatmist Guyanasse tagasi ja hankida elamisloa.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Olgu rõhutatud, et kõnesolevas eelotsusetaotluses tõstatatud õiguslik problemaatika puudutab võimalust tunnustada direktiivi 2008/115 artikli 3 mõttes tagasisaatmisotsuse peale esitatud kaebuse täieulatuslikku täitmist peatavat toimet, mis minu arvates nõuab hinnangu andmist põhikohtuasja kaebaja perekondlikule olukorrale ja sellele, kas esineb õiguse perekonnaelule riive selle kuupäeva seisuga, mil nimetatud kaebaja oma kaebuse esitas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb, et põhikohtuasja kaebaja esitas <DATE ISO="20160325">25. märtsil 2016</DATE> enda nimel ja oma alaealise tütre seadusliku esindajana – tütar oli tol hetkel 17‑aastane – kaebuse otsuse peale, millega jäeti rahuldamata elamisloa taotlus ja millega kaasnes ettekirjutus riigi territooriumilt lahkuda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Tuleb märkida, et arvestades, et Belgia õiguse järgi ei ole tagasisaatmisotsuse peale esitatud kaebusel otsuse täitmist peatavat toimet, siis võidi põhikohtuasja kaebaja suhtes rakendada väljasaatmismeedet alates <DATE ISO="20160325">25. märtsist 2016</DATE>, mil möödus vabatahtlikuks Belgia territooriumilt lahkumiseks antud 30‑päevane tähtaeg; niisugune meede lisati <DATE ISO="20160209">9. veebruari 2016. aasta</DATE> otsusele, mis tehti teatavaks sama aasta 25. veebruaril ja millega keelduti elamisluba andmast. Tõik, et kaebaja tütar sai <DATE ISO="20170411">11. aprillil 2017</DATE> täisealiseks, st tagasisaatmisotsuse peale esitatud kaebuse (mille kohta ei olnud eelotsusetaotluse esitamise seisuga otsust tehtud) ja kaebaja sotsiaaltoetuse nõude läbivaatamise menetluse kestel, ei ole minu hinnangul tähtis.</P></NOTE>, olukorras, kus mõlemad puudutatud isikud elasid alates 8. aprillist 2012 Belgias ühe katuse all. Niisugune olukord on vaieldamatult iseloomustatav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>perekonnaeluna<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, nagu on nõutud EIK kohtupraktikas EIÕK artikli 8 kohta, kusjuures tuleb märkida, et see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>perekonnaelu<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> mõiste võib hõlmata seadusliku või väljaspool abielu sündinud lapse ja tema isa vahelist suhet, sõltumata ema viibimisest pere juures, ning et selle sättega tagatud kaitse laieneb kõigile pereliikmetele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>EIK <DATE ISO="20141003">3. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsus Jeunesse <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad, CE:ECHR:2014:1003JUD001273810, punkt 117.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Perekonnaelu ja rändeküsimusi koostoimes käsitlevates kohtuasjades, kus on muu hulgas kõne all olnud ka ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste väljasaatmise küsimus, kaalub EIK asjas esil olevaid huve, nimelt puudutatud isikute isiklikku huvi elada perekonnaelu konkreetse riigi territooriumil ja riigi avalikku huvi, nt kõnesoleval juhtumil kontrolli rände üle. Tegurid, millega arvestatakse, on perekonnaelu tegeliku riive ulatus; puudutatud isikute sidemete ulatus asjasse puutuva riigiga; küsimus sellest, kas esineb ületamatuid takistusi sellele, et perekond võiks elada puudutatud välismaalase päritoluriigis, ja sellest, kas esineb sisserändekontrolli puudutavaid tegureid või avaliku korra kaalutlusi, mis toetavad erandi tegemist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt eelkõige EIK <DATE ISO="20141003">3. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsus Jeunesse <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad, CE:ECHR:2014:1003JUD001273810, punkt 107.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kui kõne all on lapsed, siis on EIK seisukohal, et arvesse tuleb võtta nende parimaid huve. Selles konkreetses küsimuses märgib nimetatud kohus, et idee osas, et laste parimad huvid peavad prevaleerima kõigis otsustes, valitseb eriti rahvusvahelises õiguses laialdane konsensus. See huvi ei ole muidugi üksinda määrav, aga kahtlemata on tarvis omistada talle arvestatav kaal. Just seetõttu pöörab EIK perekonna taasühinemise asjades erilist tähelepanu puudutatud alaealiste olukorrale, eriti nende vanusele, nende olukorrale asjasse puutuvas riigis või riikides ja <HT TYPE="ITALIC">sellele, mil määral nad sõltuvad oma vanematest</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>EIK <DATE ISO="20141003">3. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsus Jeunesse <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad, CE:ECHR:2014:1003JUD001273810, punktid 109 ja 118.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Sellega seoses märgin, et sama sõltuvussuhte mõistet on kasutanud Euroopa Kohus, et põhjendada kolmanda riigi kodaniku tuletatud elamisõigust liidu territooriumil, olukorras, kus see õigus tekib peamiselt pereliikme kaudu, kellel on ELTL artikli 20 alusel liidu kodakondsus. Euroopa Kohus on nimelt leidnud, et kolmanda riigi kodanikule elamisloa andmisest keeldumine võib liidu kodakondsuse soovitava toime kahtluse alla seada üksnes juhul, kui kolmanda riigi kodaniku ja tema liidu kodanikust pereliikme vahel on sõltuvussuhe, mille tõttu oleks liidu kodanik sunnitud asjaomase kolmanda riigi kodanikuga kaasa minema ja lahkuma kogu liidu territooriumilt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20180508">8. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K. A. jt (perekonna taasühinemine Belgias)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:308">EU:C:2018:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Niisuguse hindamise raames peavad pädevad ametiasutused arvestama õigust perekonnaelule, nii nagu see on sätestatud harta artiklis 7, kusjuures seda artiklit tuleb lugeda koostoimes harta artikli 24 lõikega 2. Sõltuvussuhte tuvastamisel tuleb nimelt võtta lapse parimates huvides arvesse kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, eelkõige lapse vanust, tema füüsilist ja emotsionaalset arengut, lapse<?PAGE NO="13"?> emotsionaalse suhte tugevust nii liidu kodanikust kui ka kolmanda riigi kodanikust vanemaga, ning viimati nimetatud vanemast lahutamise tõttu lapse heaolule tekkida võivat ohtu. Seega asjaolu, et kolmanda riigi kodanikust lapsevanem elab koos liidu kodanikust alaealise lapsega, on üks asjasse puutuvaid asjaolusid, mida võtta arvesse nendevahelise sõltuvussuhte kindlaksmääramisel, ilma et see siiski kujutaks endast niisuguse suhte olemasolu vajalikku eeltingimust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20180508">8. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K. A. jt (perekonna taasühinemine Belgias)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:308">EU:C:2018:308</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Nagu varem märgitud, saab neid kaalutlusi üle kanda raskelt haige lapse kolmanda riigi kodanikust vanema õiguse perekonnaelule austamise võimalikule riivele selle kodaniku väljasaatmise korral, kusjuures riive olemasolu hinnatakse koostoimes lapse parimate huvidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kõnesoleval juhtumil tundub Euroopa Kohtule esitatud toimikust ilmnevat tõeline sõltuvussuhe põhikohtuasja kaebaja ja tema tütre vahel, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb nimelt, et ühelt poolt on LMi tütrel sirprakuline aneemia, mis on raskekujuline haiguslik seisund ja võib mis tahes hetkel tuua kaasa valulise kriisi, mis võib põhjustada komplikatsioone ja lõppeda surmaga ning mille tõttu on juba korduvalt osutunud kriitilistel hetkedel vajalikuks puudutatud isiku haiglaravi ning teiselt poolt on sirprakulise aneemia korral vaja kirurgilist sekkumist, sest muidu võib tekkida halvatus. Selle olukorra tõttu lahkus põhikohtuasja kaebaja koos tütrega Kongost ja taotles 20. augustil 2012 elamisluba, põhjendades taotlust tütre tervisliku seisundiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kuivõrd perekonna tuuma moodustavad üksnes kaebaja ja tema tütar, siis esimesena nimetatu füüsiline kohalolek tütre kõrval oli kaebuse esitamise hetkel ja on jätkuvalt hädavajalik, et olla kaasas tütrega, kui ta saab haiglaravi, ja aidata teda raviskeemi järgimisel ning toetada tütart vaimselt, aidates viimasel toime tulla erinevate katsumustega, mida tema haigusseisund talle põhjustab. Tuleb toonitada, et meditsiiniline personal on selgelt märkinud, et põhikohtuasja kaebaja tütrel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>vaja, et teda saadaks temaga koos elav vanem ja seda alatiseks, tulenevalt tütarlapse tervislikust seisundist (sirprakulise aneemia retsidiivsed kriisid)<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Niisuguses kontekstis riivab see, kui saadetakse riigist välja kõnesolev kolmanda riigi kodanik, kes on raskelt haige lapse vanem ja kelle suhtes kohaldub niisuguse kaebuse täieulatuslik täitmist peatav toime, mis on esitatud tagasisaatmisotsuse peale, mille täitmine võib tekitada sellele lapsele tõsise ohu tema tervisliku seisundi oluliseks ja pöördumatuks halvenemiseks, jämedalt ja korvamatult harta artiklis 7 tagatud perekonnaelu kaitset, koostoimes kohustusega võtta arvesse lapse parimaid huve, mida tagab harta artikli 24 lõige 2. LMi sunnitud tagasipöördumine Kongosse looks tema raskelt haige tütre jaoks olukorra, kus isa ei ole enam tema kõrval – kohalolu, mida ometi pidas hädavajalikuks meditsiiniline personal, ja see rikuks lapse põhiõigust tema heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning õigusele säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, mille tagavad harta artikli 24 lõiked 1 ja 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Tagasisaatmisotsuse peale esitatud niisuguse kaebuse tõhusus, mille täitmine võib viia eespool kirjeldatud olukorrani, nõuab neil tingimustel, et sel kolmanda riigi kodanikul oleks võimalik esitada täitmist peatava toimega kaebus, et tagada, et tagasisaatmisotsust ei täidetaks enne, kui pädev asutus on läbi vaadanud väite, et rikutud on direktiivi 2008/115 artiklit 5 koostoimes harta artiklitega 7 ja 24<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Veelgi enam kehtib see võimaliku väljasaatmisotsuse puhul selle direktiivi artikli 8 lõike 3 tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20180619">19. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gnandi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑181/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:465">EU:C:2018:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Vastupidine tõlgendus läheks minu hinnangul vastuollu neis harta sätetes tagatud põhiõigustega – harta samaväärset õigusjõudu aluslepingutega, mille järgimise Euroopa Kohus tagab, on tunnustatud ELL artikli 6 lõikes 1. Olgu tõdetud, et liikmesriigid ei pea mitte ainult tõlgendama riigisisest õigust kooskõlas liidu õigusega, vaid nad peavad ka jälgima, et nad ei tugine teisese õiguse tõlgendusele, mis läheks vastuollu liidu õiguskorras kaitstavate põhiõigustega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20121206">6. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>O. ja S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/11 ja C‑357/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Märgin lisaks, et samasugusele järeldusele tuleb minu hinnangul jõuda olukorras, kus võetakse arvesse kaebaja tütre täisealiseks saamist <DATE ISO="20170411">11. aprillil 2017</DATE> ja kus tuleb teha analüüs, arvestades vanema ja täisealise tütre vahelisi perekondlikke sidemeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et mis puudutab EIK kohtupraktikat sisserändeküsimustes, siis on EIK tunnistanud teatavas hulgas kohtuasjades, mis käsitlesid noori täiskasvanuid, kes ei olnud veel loonud oma perekonda, et nende sidet vanematega ja muude lähedaste pereliikmetega võis samuti käsitleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>perekonnaeluna<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>EIK <DATE ISO="20080623">23. juuni 2008. aasta</DATE> otsus Maslov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria, CE:ECHR:2008:0623JUD000163803, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE>. See kohus märkis, et vanemate ja täiskasvanud laste vahel esineb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>perekonnaelu<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ainult siis, kui on tõendatud harilikku emotsionaalset sidet täiendavate sõltuvussuhte tegurite olemasolu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>EIK <DATE ISO="20150630">30. juuni 2015. aasta</DATE> otsus A. S <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits, CE:ECHR:2015:0630JUD003935013, punkt 49, ja <DATE ISO="20181023">23. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Levakovic <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani, CE:ECHR:2018:1023JUD000784114, punktid 35 ja 44.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Eespool nimetatud hindamise raames selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikul on olemas stabiilne seos kui ELTL artiklil 20 põhineva tuletatud elamisõiguse tunnustamise eeltingimus, teeb Euroopa Kohus vahet ka alaealistel ja täiskasvanutel, kel peaks üldjuhul olema võimalik elada oma pereliikmetest sõltumatuna. Sellest tulenevalt on Euroopa Kohus leidnud, et samasse perekonda kuuluva kahe täiskasvanu vahel sellise sõltuvussuhte esinemine, mis võib tekitada niisuguse elamisõiguse, on mõeldav üksnes erandjuhtudel, kui kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ei või asjaomast isikut mingil juhul lahutada tema pereliikmest, kellest ta sõltub<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20180508">8. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K. A. jt (perekonna taasühinemine Belgias)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:308">EU:C:2018:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Mulle näib ka siinkohal, et neid kaalutlusi on võimalik üle kanda käesolevale kohtuasjale ja et Euroopa Kohtule esitatud toimik võimaldab asuda seisukohale, et tegemist on erandjuhtumiga. Põhikohtuasja kaebaja tervislikku seisundit puudutavad faktilised tuvastused ja sellega nende kahe isiku omavahelisele suhtele kaasnevad tagajärjed viivad mind järeldusele, et tegelikkuses eksisteerib nii kaitset vääriv perekonnaelu, kuivõrd kõnealune suhe on harilikest emotsionaalsetest sidemetest kaugemaleulatuv, kui ka sõltuvussuhe, mistõttu täiskasvanud last ei või ühelgi juhul lahutada oma isast, kellest ta sõltub, nagu tuleneb meditsiinilise personali järeldustest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Raskelt haige lapse vanema toimetulekut tagavate tingimuste loomine väljasaatmise ootel</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>On selge, et selleks, et vältida nende inimeste osas õigusliku vaakumi teket, pakkus komisjon esialgu välja, et väljasaatmise ootel õigusvastaselt riigis viibivatele kolmanda riigi kodanikele tagataks riigis elamise miinimumtingimused, kusjuures komisjon viitas siin reale tingimustele, mis lähevad kaugemale pelgast esmaabist ja põhivajadustest, mille tagamine on juba välja kuulutatud nõukogu <DATE ISO="20030127">27. jaanuari 2003. aasta</DATE> direktiivis 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded liikmesriikides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="031" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 31, lk 18</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 16/06, lk 101.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Olgu öeldud, et direktiivi 2008/115 lõpptekstis ei ole enam viidet direktiivile 2003/9 pärast seadusandlikus menetluses murekohtade tõstatamist küsimuse puhul, et niisugust viidet võidaks tajuda õigusvastaselt riigis viibivate migrantide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>eelisolukorda panemisega<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> ja sellega saadetaks ebakohane poliitiline sõnum. Selle direktiivi 2008/115 artikli 14 lõikes 1 on piirdutud selle äranimetamisega, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Liikmesriigid tagavad, […] et võimaluste piires [võetakse] arvesse [teatavaid] põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, samas kui selle direktiivi põhjenduses 12 on toonitatud, et väljasaatmist ootavate migrantide toimetulekut tagavad tingimused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>[tuleks määratleda riigisisese õiguse kohaselt]<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Selleks, et kõnesolevas olukorras tõlgendada direktiivi 2008/115 artikleid 9 ja 14 koostoimes, arvestades selle direktiivi üldist ülesehtitust, tunnistas Euroopa Kohus kohtuotsuses Abdida<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> esmalt, et selle direktiivi artikli 9 lõike 1 punktil b on lai kohaldamisala, kuivõrd see näeb ette, et väljasaatmine lükatakse edasi ajaks, mil kestab direktiivi artikli 13 lõikest 2 tulenev täitmist peatav toime, ja leidis, et esimesena nimetatud säte peab hõlmama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kõiki olukordi<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, kus liikmesriik peab tagasisaatmisotsuse peale kaebuse esitamise tõttu peatama selle otsuse täitmise. Euroopa Kohus järeldas sellest, et liikmesriigid peavad väljasaatmise ootamise ajaks direktiivi 2008/115 artiklis 14 ette nähtud tagatised andma ka raskelt haigele kolmanda riigi kodanikule, kes on esitanud kaebuse tagasisaatmise otsuse peale, mille täitmine võib kaasa tuua tõsise ohu, et tema terviseseisund halveneb oluliselt ja pöördumatult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas, et eespool nimetatud konkreetseil asjaoludel oli puudutatud liikmesriik direktiivi 2008/115 artikli 14 lõike 1 punkti b rakendades kohustatud võimaluste piires kindlustama toimetulekut tagavad tingimused raskelt haigele kolmanda riigi kodanikule, kes ootab tagasisaatmise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamist ja kel ei ole oma toimetulekut tagavate tingimuste loomiseks vajalikke vahendeid, kusjuures selle kohustuse põhjendus on tagada, et esmaabil ja eelviidatud artiklis ette nähtud haiguste vältimatul ravil oleks reaalne mõju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Seega näib, et direktiivi 2008/115 artiklitel 9 ja 14 rajaneva deduktiivse põhistuse alusel leidis Euroopa Kohus, et tagasisaatmise otsuse peale esitatud kaebuse täieulatusliku peatava toime tunnustamine tõi tingimata kaasa selle, et kaebuse esitajale saavad osaks tagasisaatmisega kaasnevad tagatised, sest toimetulekut tagavate tingimuste loomine oli vajalik, et mitte võtta reaalset mõju konkreetselt tagatiselt, mis on seotud puudutatud migrandi halva tervisliku seisundiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Niisuguses kontekstis näib mulle, et see, kui tunnistada, et põhikohtuasja kaebaja kaebusel tema tagasisaatmise otsuse peale on täieulatuslik täitmist peatav toime, viib tingimata järeldusele, et asjasse puutuv liikmesriik peab pakkuma puudutatud isikule ajal, mil ta ootab tagasisaatmist, direktiivi 2008/115 artikli 14 kohaseid tagatisi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Mis puudutab LMile toimetulekut tagavate tingimuste loomist võimaluste piires, siis tuleb endalt küsida, kas loogikat, millele Euroopa Kohus tugines, et kohustada riiki tagama niisuguseid tingimusi raskelt haigele isikule, on võimalik kohaldada ka vanema suhtes, kellest selline isik sõltub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/115 artikli 14 lõikes 1 silmas peetud põhimõtete nimistusse kuulub perekonna ühtsuse säilitamine riigi territooriumil viibivate pereliikmetega ning haavatavas olukorras isikute erivajadustega arvestamine, mille tõhus rakendamine toob minu hinnangul samuti kaasa nõude, et loodaks põhikohtuasja kaebaja toimetulekut tagavad tingimused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Sõltumata põhikohtuasja kaebaja tütre täisealiseks saamisest <DATE ISO="20170411">11. aprillil 2017</DATE>, tundub mulle nimelt, et selle tütarlapse eriti raske tervislik seisund ja sellele vastava sõltuvussuhte olemasolu isaga õigustavad järeldust, mille kohaselt nii perekonna ühtsuse säilitamine riigi territooriumil viibivate pereliikmetega kui ka haavatavas olukorras isikute, kelle ringi kuulub ka raskelt haige laps, erivajadustega arvestamine võivad jääda tegeliku toimeta, kui nendega ei kaasne selle kaebaja toimetulekut tagavate tingimuste loomist, et ta saaks hankida toitu, riideid ja endale elukoha<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Toimetulekuks vajalikud meditsiinilised tingimused on arvesse võetud direktiivi 2008/115 artikli 14 lõike 1 punktis b.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Kuidas on aga praktikas võimalik tagada perekondlik ühtsus ja arvestada raske haiguse tõttu vanemast sõltuva lapse erivajadustega, kui selle perekonna teise liikme, kes peaks eelkirjeldatud isikule hädavajalikku tuge pakkuma, rahalist olukorda ei võeta üldse arvesse? Teiste sõnadega kujutab põhikohtuasja kaebaja toimetulekut tagavate tingimuste loomine teatavas mõttes eeldust sellele, et tõhusalt saaks rakendada tagasisaatmise ootel rakendatavaid tagatisi, mis on ette nähtud direktiivi 2008/115 artikli 14 lõike 1 punktides a ja d ja mida tuleb tõlgendada, arvestades harta artiklit 7.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Lisaks, kui võtta otse üle sama põhjenduskäik, mis <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), siis tuleb minu arvates asuda seisukohale, et direktiivi 2008/115 artikli 14 lõike 1 punktis b ette nähtud esmaabi ja haiguste vältimatu ravi, mida saab põhikohtuasja kaebaja raskelt haige tütar aja jooksul, mil tema väljasaatmine on peatatud kaebuse tõttu, millel on tagasisaatmisotsuse täitmist peatav toime, võib jääda tegeliku toimeta, kui sellega ei kaasne selle lapse isa – kolmanda riigi kodaniku, kelle väljasaatmine on samuti peatatud ja kelle viibimist tütre kõrval peetakse meditsiinilistel põhjustel hädavajalikuks – toimetulekut tagavate tingimuste täitmist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Täielikkuse huvides märgin, et direktiivi 2008/115 artikli 14 lõike 1 tõlgendamine, koostoimes harta artiklitega 1, 2 ja 3, mis tagavad inimväärikuse puutumatuse, õiguse elule ja kehalisele ja vaimsele puutumatusele, ning artikliga 4, mis käsitleb ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu, võib samuti olla aluseks, et järeldada, et asjasse puutuval liikmesriigil on kohustus luua põhikohtuasja kaebaja toimetulekut tagavad tingimused. Niisugust eeldust käsitles kohtujurist Bot õigesti oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2167">EU:C:2014:2167</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0147">147</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0148">148</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0154">154</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0155">155</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millele siinkohal viitaksin, kuna minu hinnang langeb vastavas küsimuses tema omaga kokku.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleb toonitada, et mis puudutab liikmesriikide kohustust tagada ebaseaduslikult riigis viibiva ja väljasaatmise ootel kolmanda riigi kodaniku toimetulekut tagavad tingimused, siis sedastas Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses kaks täiendavat tingimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Esiteks on niisuguste tingimuste tagamise kohustus seatud sõltuvusse tuvastusest, et asjasse puutuv migrant ei suuda ise oma toimetulekut tagada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mida käesolevas asjas tuleb hinnata eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kuigi Euroopa Kohus võib anda juhtnööre selle kohta, milliseid asjaolusid niisuguse hinnangu andmisel arvestada tuleb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Põhiküsimus on muidugi selles, kas puudutatud isikul on jätkuvalt olemas sissetulekuallikas; selle kohta tundub eelotsusetaotlusest tulenevat eitav vastus. Samuti on selge, et põhikohtuasja kaebaja ei ole alates 11. aprillist 2017 saanud rahalist sotsiaaltoetust integratsioonitoetusega võrdväärses määras, mis on arvutatud nii, et see vastaks summale, mida makstakse isikutele, kelle ülalpidamisel on alaealine laps, ja et puudutatud isikule alates sellest päevast antud abi on piirdunud vältimatu arstiabiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Samuti tuleb kontrollida, kas põhikohtuasja kaebajal on võimalik pääseda harilikule tööturule Belgia territooriumil. Selle kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="168" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 168, lk 24</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>, artikli 3 lõikes 1 sätestatud, et liikmesriigid keelustavad ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töötamise, kusjuures lõikes 3 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada lõikes 1 osutatud<?PAGE NO="17"?> keeldu ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle väljasaatmine on edasi lükatud ja kellel on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud töötada<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Eelotsusetaotluses on märgitud (lk 22), et kuigi LMil on olemas diplomid ja arvestatav tööalane kogemus, ja ehkki ta on endiselt tööealine, jääb ta tööturult kõrvale, kuna elab riigis ebaseaduslikult; muud ei ole täpsustatud. Niisugune märkus ei võta juba määratluse poolest arvesse asjaolu, et LMi väljasaatmine tuleb edasi lükata tema esitatud kaebuse peatava toime tõttu.</P></NOTE>. Ka ei piirdu küsimus põhikohtuasja kaebaja tööturule pääsemisest õigusliku dimensiooniga, vaid seda tuleb hinnata konkreetselt, arvestades kaebaja rolli tütre hooldajana ja seda, millist panust niisugune olukord nõuab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Teine tingimus vastab Euroopa Kohtu sõnaselgele sedastusele, et liikmesriikidel tuleb määrata kindlaks, mis vormis luuakse puudutatud kolmanda riigi kodaniku toimetulekut tagavad tingimused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2453">EU:C:2014:2453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>See täpsustus tuletab meelde direktiiviga 2008/115 liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumi seoses väljasaatmise ootel migrantide toimetulekut tagavate tingimustega vähemasti osas, mil viisil on võimalik niisugused tingimused luua. Minu hinnangul tuleb sellest järeldada, et järeldus, mille kohaselt puudutatud liikmesriigil tuleb võimaluste piires tagada põhikohtuasja kaebaja toimetulekut tagavad tingimused, kui ta ise oma toimetulekut tagada ei suuda, ei tähenda iseenesest, et puudutatud isik peab saama rahalist toetust, nagu see, mille kohta on esitatud nõue eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Tõden selle kohta, et Belgia valitsus toob oma seisukohtades välja, et põhikohtuasja kaebaja tütar saab sotsiaaltoetust, mille kohandatud määr võtab arvesse ka seda, et tema kõrval viibib lapsevanem. Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu, et tütarlaps saab alates täisealiseks saamisest sotsiaaltoetust, mille summa võrdub integratsioonitoetusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>isoleeritud<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> määras, millele lisanduvad peretoetused, millele tal on õigus oma invaliidsuse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb hinnata, kas niisugustel asjaoludel on oma tütrega koos elava põhikohtuasja kaebaja toimetulekut tagavad tingimused tegelikult loodud, mis võimaldaks jaatava vastuse korral järeldada, et Belgia õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Viimaks märgin, et eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetas eelotsuse küsimuses harta artiklit 12, mis on ilmselgelt väär viide, nagu nähtub eelotsusetaotluse leheküljelt 25, kus on selgelt viidatud igasuguse vanuselise diskrimineerimise keelule, mis on sätestatud harta artiklis 21. Tuleb tõdeda, et igal juhul ei esitanud eelotsusetaotluse esitanud kohus mingeid üksikasju, mis võimaldaksid käesolevas asjas tuvastada erineva kohtlemise objektiivselt võrreldavais olukordades.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata cour du travail de Liège’ile (Liege’i kõrgem töökohus, Belgia) järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikleid 5 ja 13, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 24 ja 47, ning selle direktiivi artiklit 9 ja artikli 14 lõike 1 punkti b, koostoimes harta artiklitega 7 ja 24, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mis:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ei anna täitmist peatavat toimet tagasisaatmis- või väljasaatmisotsuse peale esitatud kaebusele, mille on esitanud kolmanda riigi kodanik, kes on raskelt haige lapse vanem, kusjuures selle lapse suhtes kohaldub niisuguse kaebuse täieulatuslik täitmist peatav toime, mis on esitatud tagasisaatmisotsuse peale, mille täitmine võib tekitada sellele lapsele tõsise ohu tema tervisliku seisundi oluliseks ja pöördumatuks halvenemiseks, ja vanema ja ala- või täisealise lapse vahel eksisteerib sõltuvussuhe; ning</P></ITEM><?PAGE NO="18"?><ITEM><P>ei näe ette, et juhul, kui kõnealune kodanik ei suuda ise oma toimetulekut tagada, luuakse võimaluste piires kõnesoleva kolmanda riigi kodaniku toimetulekut tagavad tingimused, et tagada, et ühelt poolt säilitatakse perekonna ühtsus riigi territooriumil viibivate pereliikmetega ning arvestatakse haavatavas olukorras isikute erivajadustega ja teiselt poolt pakutakse selle kodaniku ala- või täisealisele lapsele tema haigust arvestades vältimatut arstiabi ajavahemikul, mille jooksul liikmesriigil tuleb sama kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist edasikaebevõimaluse kasutamise tõttu edasi lükata.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>