(1)

6. detsembril 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit terasest õmbluseta kõrgrõhuballoonide impordi suhtes. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 24. oktoobril 2024 viis äriühingut: Cylinders Holding a.s., Dalmine S.p.A. (Tenaris), Eurocylinder Systems AG, Faber Industrie S.p.A. ning Worthington Cylinders GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad“). Kaebuse esitas liidu terasest õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/531 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi ka kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele tööstusühendustele ja kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Liidu tootjate valikuuring

(7)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust uurimisperioodil. Valim koosnes kahest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes 47 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja 42 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei saadud. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

Sõltumatute importijate valikuuring

(8)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(9)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

Eksportivate tootjate valikuuring

(10)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Nõutud teabe esitasid 20 asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes moodustasid ligikaudu 54,4 % kogu hinnangulisest ekspordimahust liitu ning nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(12)

Kaebuse esitajad olid nõus sellega, et esimesel valimisse kaasatud eksportival tootjal oli kahe valitud äriühingute kontserni seas suurim tootmismaht, kuid nad märkisid, et teine valimisse kaasatud eksportiv tootja tuleks asendada, kuna ta toodab peamiselt tuletõrjevahendeid, nagu tulekustuteid. Seetõttu pakkusid kaebuse esitajad välja kaks alternatiivset koostööd tegevat äriühingut, võttes aluseks järgmise:

(13)

Lisaks tõid kaebuse esitajad esile riskid, mis on seotud kahe äriühingu kaasamisega valimisse, juhul kui üks neist keeldub koostööd tegemast.

(14)

Kättesaadava teabe kohaselt tootis teine äriühingute kontsern aga laiemat tootevalikut, mitte ainult tuletõrjevahendeid. Märkusi kahe väljapakutud alternatiivse äriühingu olemasoleva tootmisvõimsuse ja liidu turul kohaloleku kohta kas ei saanud selles etapis kontrollida või nende toetuseks ei esitatud tõendeid. Lisaks kinnitasid kaks algul valimisse kaasatud eksportivat tootjat oma äriühingute kavatsust uurimises koostööd teha.

(15)

Kättesaadava teabe põhjal ei olnud põhjust väljapakutud valimit muuta. Lõpliku valimi eksport moodustab 37,5 % Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud õmbluseta kõrgrõhuballoonide ekspordi hinnangulisest kogumahust uurimisperioodil.

(16)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(17)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiina RVs. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, käsitles uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele selle kohta lisaküsimustikud.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ning Hiina RV eksportivatele tootjatele. Samuti saatis komisjon küsimustiku ühele sõltumatule kauplejale, kelle kaudu üks valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest asjaomast toodet ELi eksportimiseks müüs. Need küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(20)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(21)

Uuritav toode on tühjad terasest õmblusteta suru- ja vedelgaasimahutid (edaspidi „õmbluseta kõrgrõhuballoonid“), sealhulgas tulekustutid, mis tahes läbimõõdu ja mahutavusega, keermestatud või mitte, olenemata sisemisest pinnakattest, välisviimistlusest ja kujust, gaasikotiga või ilma, ventiili, kaelarõnga, alusrõnga ja torustikuga või ilma, kokku kinnitatud balloonidest koosneva balloonipaketina või mitte (edaspidi „uuritav toode“).

(22)

Uuritava toote hulka ei kuulu kuni 120 ml (k.a) mahutavusega ühekordselt kasutatavad mahutid, mis kuuluvad Euroopa standardi EN 16509:2014 ja/või ÜRO ohtlike kaupade veo eksperdikomitee tähise ÜRO nr 2037 alla.

(23)

Õmbluseta kõrgrõhuballoonidel on palju erinevaid rakendusi: tulekustutid, tööstuslik gaas (nt keevitamise ja lõikamise, toidu ja joogi jaoks), meditsiiniline gaas haiglate ja tervishoiu jaoks, elektroonikaga seotud ja eriotstarbeline gaas, tuletõrjujate hingamiseks mõeldud õhk, tulekustutus, õhuballooniga sukeldumine ning alternatiivkütused, sealhulgas surumaagaas ja vesinik.

(24)

Asjaomane toode on terasest õmblusteta suru- ja vedelgaasimahutid, mis tahes läbimõõdu ja mahutavusega, keermestatud või mitte, olenemata sisemisest pinnakattest, välisviimistlusest ja kujust, gaasikotiga või ilma, ventiili, kaelarõnga, alusrõnga ja torustikuga või ilma, kokku kinnitatud balloonidest koosneva balloonipaketina või mitte, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7311 00 11 , ex 7311 00 13 , ex 7311 00 19 ja ex 7311 00 30 (TARICi koodid 7311 00 11 15, 7311 00 11 80, 7311 00 13 15, 7311 00 13 80, 7311 00 19 15, 7311 00 19 80, 7311 00 30 15 ja 7311 00 30 80) alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(25)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(26)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(27)

Eespool esitatud tootemääratluse kohaselt tähendab uurimises käsitletav toode õmblusteta suru- ja vedelgaasimahuteid.

(28)

Pärast uurimise algatamist väitis üks eksportiv tootja, Zhejiang Winner Fire Fighting Equipment Co., Ltd., et tulekustutid, mis klassifitseeritakse CN-koodi 8424 10 00 alla, ei kuulu selle uurimisega hõlmatud toote määratluse alla. Komisjon tuletas meelde, et CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks. Käesoleva uurimise ulatus lähtus seetõttu käesoleva algatamisteate punktis 2 esitatud uuritava toote määratlusest. Seega leiti, et tulekustutid, millel on samad füüsikalised ja keemilised omadused nagu õmbluseta kõrgrõhuballoonidel, kuuluvad uuritava toote määratluse alla.

(29)

Veel väitis Zhejiang Winner Fire Fighting Equipment Co., Ltd., et laetud tulekustuteid, s.o tulekustuteid, mis on täidetud mitmesuguste keemiliste kuiv- ja märgainetega, ei tohiks lugeda selle uurimise tootemääratluse alla kuuluvaks.

(30)

Komisjon avaldas 6. märtsil 2025 teate, (5) milles ta täpsustas, et:

(31)

Kaebuse esitajad väitsid, et täidetud või laetud tulekustutid koosnevad tõenäoliselt enamjaolt keevitatud balloonidest või balloonidest, mis on tehtud muust kui terasest, ning ei kuulu seega uurimisega hõlmatud toote määratluse alla. Kaebuse esitajad tunnistasid, et tulekustutitena ja muul otstarbel (näiteks CO2-balloonid toidu- ja joogitööstuse jaoks) kasutatavatel õmbluseta kõrgrõhuballoonidel ei ole mingeid erinevusi ning et mõlemate suhtes kehtivad samad tehnilised standardid, kuid nad väitsid siiski, et täidetud õmbluseta kõrgrõhuballoonid peaksid toote määratluse alla kuuluma. Nad jäid seisukohale, et nende balloonide väljajätmine kitsendaks põhjendamatult selles uurimises käsitletava asjaomase toote määratlust ning tekitaks meetmetest kõrvalehoidmise ohu.

(32)

Täpsemalt tõid kaebuse esitajad esile, et toote määratlus hõlmab balloonipakette, kuid mitte balloonidest paketi moodustamiseks kasutatavaid raame. Samuti hõlmab toote määratlus atsetüleeniballoone, kuigi need sisaldavad poorset materjali ballooni pandud atsetooni hoidmiseks, sest see toode vastab kõigile algatamisteates esitatud asjaomase toote määratluses kirjeldatud tootekriteeriumidele.

(33)

Kokkuvõttes leidsid kaebuse esitajad, et komisjoni eespool viidatud täpsustus tuleks uuesti läbi vaadata.

(34)

Komisjon märkis esiteks, et ei kaebuses ega selle järel avaldatud algatamisteates ei ole öeldud, et uuritav toode hõlmab täidetud balloone.

(35)

Samuti näitas uurimine, et sageli monteerisid ja täitsid õmbluseta kõrgrõhuballoone kasutavad kliendid neid ise, et asjaomane toode oma lõppkasutuseks ette valmistada, olgu see mõeldud tulekustutiks või keemiatoodete mahutiks.

(36)

Lisaks, arvestades eriti kulukaid ja keerukaid ohutus- ja turvanõudeid, mis on seotud väga ohtlike kaupade, nagu täidetud õmbluseta kõrgrõhuballoonide kontinentidevahelise veoga, leiti, et väidetav kõrvalehoidmise oht on piiratud.

(37)

Eespool toodut arvesse võttes lükati kaebuse esitajate väited tagasi.

(38)

Üks valimist välja jäetud eksportiv tootja, Leebucc (Tianjin) Hydraulics Equipment Co., Ltd., palus, et uurimise alt jäetaks välja hüdroakude ümbriskestad. Ta väitis selle kohta järgmist:

(39)

Kaebuse esitajad väitsid, et:

(40)

Leebucc (Tianjin) Hydraulics Equipment Co., Ltd. väitis, et ta tõstatas hüdroakude ümbriskestade uurimise alt väljajätmise küsimuse pärast kohapealset kontrolli ning et toote määratluse kohta märkuste esitamise tähtaegu tuleks käsitleda paindlikumalt kui alusmääruses ettenähtud rangemaid tähtaegu.

(41)

Leebucc (Tianjin) Hydraulics Equipment Co., Ltd. kordas erinevusi pooltoote (hüdroaku ümbriskest) ja valmistoote (hüdroaku) vahel, mis on hüdroaku ümbriskesta ning hüdroaku ja gaasitööstuses kasutatava ballooni vaheliste sarnasuste määramisel kriitilise tähtsusega tegur. Lisaks väitis ta, et pooltoodet ei tohiks dumpingu arvutamisel võrrelda valmistootega. Lõpetuseks väitis see äriühing, et hüdroaku ümbriskestad on projekteeritud nii, et need sobiks konkreetsete projekteeritud hüdroakude jaoks, kusjuures mõlema jaoks on vaja konkreetseid vastavaid sertifikaate, ning järeldas, et hüdroaku ümbriskesta ei saa asendada gaasitööstuses kasutatava õmbluseta kõrgrõhuballooniga ning seda ei saa kasutada ELi turule lastava kommertstootena.

(42)

Komisjon analüüsis väljajätmise taotlust, arvestades kõiki kõnealuse poole esitatud elemente, ning järeldas esialgu, et hüdroakude ümbriskestad kuuluvad põhjenduses 21 esitatud tootemääratluse alla ning neil on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused kui muudel balloonidel. Lisaks hõlmas neid asjaomase toote määratlus ning need kuulusid toote kontrollnumbrite alla, mida komisjon kasutas dumpingu ja kahjumarginaalide kindlaksmääramisel ning milles hüdroakude ümbriskestad olid nõuetekohaselt määratletud, mis võimaldas komisjonil teha liidu ja Hiina tootjate vahel õiglase hinnavõrdluse. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(43)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid üldiselt oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(44)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet toote tootmisel kasutatavate sisendite kohta, et koguda andmeid, mida on vaja alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks. Asjakohase teabe esitasid üheksa eksportivat tootjat.

(45)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamist teatavaks oma seisukohad, esitama teabe terasest õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmises kasutatavate sisendite kohta ning esitama kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina RV valitsus küsimustikule ei vastanud ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta ühtki seisukohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(46)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgu valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(47)

13. veebruaril 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik asjaomase toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valiku kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Brasiilia, Argentina ja Türgi. Komisjonile laekusid esimese teate kohta märkused, mida on käsitletud põhjendustes 116–131.

(48)

7. märtsil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Türgit. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks sektori kohta kättesaadava teabe põhjal. Komisjonile laekusid teise teate kohta märkused, mida on käsitletud põhjendustes 132–145.

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud: „Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad.“

(50)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(51)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ja võttes arvesse Hiina RV valitsuse poolse koostöö puudumist, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(52)

Hiina RV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (6) leidis komisjon, et esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaseid olulisi moonutusi.

(53)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (7). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et terasesektorist (teras on peamine tooraine, millest uuritavat toodet toodetakse) on suur osa endiselt Hiina Rahvavabariigi valitsuse (edaspidi „Hiina RV valitsus“) omandis, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimesele taandele, (8) ja peale selle on riik ettevõtetes esindatud viisil, mis võimaldab Hiina RV valitsusel mõjutada hindu ja kulusid, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teisele taandele (9). Komisjon leidis ka, et riigi esindatus finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumine avaldab täiendavalt turgu moonutavat mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina RV valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (10). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs moonutusi, eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu (11). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (12) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (13).

(54)

Nagu eelmistes Hiina RV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (14) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiina RVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(55)

Kaebuses esitati näiteid asjaoludest, mis osutasid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes nimetatud moonutuste esinemisele, ning väideti, et Hiina terasetööstuse turutingimused, eelkõige kulud ja hinnad, ei ole tingitud pakkumise ja nõudluse turujõududest, sest neid moonutab riigi sekkumine majandusse.

(56)

Kaebuses osutati ka aruande asjakohastele osadele ja toodi esile eelkõige järgnevat.

(57)

Terasesektorit, sealhulgas asjaomase toote turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Seoses sellega viitasid kaebuse esitajad mõjule, mida riik avaldab HKP üldise kohalolekuga Hiina ettevõtetes ning aktiivse osalemisega tööstusühendustes.

(58)

Esiteks oli kaebuses viidatud sellele, et Hiina majandus toimib peamiselt riigile kuuluvate ettevõtete kaudu, mis moodustavad 25 % Hiina SKPst (15). Selle väite toetamiseks märkisid kaebuse esitajad veel, et riigile kuuluvad ettevõtted on peamine vahend, mille abil riik oma poliitikat turul rakendada saab. Lisaks, mis puutub terasesektorisse, mis toodab peamist asjaomase toote tootmisel kasutatavat toorainet, siis viidati sellele, et riigile kuuluvate ettevõtete arvele langeb 40 % sektori toodangust. Neli kümnest suurimast terasetootjast on riigile kuuluvad ettevõtjad, kelle hulka kuuluvad Baowu Steel Group, HBIS Group, Ansteel Group ja Shougang (16). Samuti nimetasid kaebuse esitajad teisi väiksemaid riigile kuuluvaid ettevõtteid, nagu Maanshan Iron & Steel Company Limited, Batou Steel Group ning CITIC Pacific Special Steel, mis on Hiina terasest õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjate jaoks oluliseks terase otseallikaks.

(59)

Teiseks mainisid kaebuse esitajad olulist rolli, mis on Hiina RV valitsuse sekkumisel tööstusühenduste kaudu. Mainiti, et iseäranis terasesektoris on see nii ja sellest tulenevalt ka õmbluseta kõrgrõhuballoonide turul, sest on teada, et terasesektoris täidavad tööstusühendused „silla ja ühenduslüli rolli valitsuse ja ühenduse liikmeste vahel“ (17). Seoses sellega mainisid kaebuse esitajad, et kuigi ei ole olemas konkreetselt õmbluseta kõrgrõhuballoonide sektori kaubandusühendust, mis tööstuspoliitikat ellu viiks, on olemas muid osalejaid, nagu gaasiballoonide standardimise riiklik tehniline komitee (edaspidi „TC31“) ning Hiina eriseadmete inspektorite ühendus (edaspidi „CASEI“), kes otseselt jõustavad õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjate suhtes kehtivaid riiklikke standardeid ja õigusnorme (18).

(60)

Hiina RV valitsuse mõju terasesektoris on tunda ka asjaomase toote tootmisel, mis võimaldab valitsusel kogu väärtusahelas mõju avaldada ja selle üle kontrolli teostada.

(61)

Seoses riigi esindatusega äriühingutes, mis võimaldab riigil sekkuda hindadesse ja kuludesse, märkisid kaebuse esitajad, et nii avalik-õiguslikud kui ka erasektori äriühingud, mis toodavad terast üldisemalt, sh konkreetsemalt õmbluseta kõrgrõhuballoone, on Hiina RV valitsuse kaugeleulatuva mõjuvõimu all, mis toob kaasa selle, et riik moonutab nendes sektorites hindasid ja kulusid. Kaebuse esitajad väitsid, et HKP liikmeid on kõikjal, nii riigile kuuluvates kui ka eraettevõtetes, mis toob konkreetselt kaasa HKP osalemise mitte ainult juhtide, vaid ka personaliüksuse töötajate valimisel.

(62)

Peale selle märkisid kaebuse esitajad, et riigile kuuluvates ettevõtetes on parteiorganisatsioonidel kohustus rakendada partei põhimõtteid ja poliitikat. Selle tagavad äriühingutes tegutsevad parteirakukesed, mis on kohustatud asutama distsiplinaarosakonna, et tagada Hiina RV valitsuse juhiste täitmine. Kaebuse esitaja märkas sarnast olukorda ka eraettevõtete puhul. 2017. aastal leiti, et 1,86 miljonist eraettevõttest on 70 % selliseid, kus on olemas HKP rakuke, kust avaldub „järjest suurem surve, et HKP organisatsioonidel oleks oma vastavate äriühingute äriliste otsuste puhul lõplik sõnaõigus“ (19).

(63)

Peale selle märgiti, et HKP nõuab ühiste töörinnetena tuntud üksuste rakendamist, et veelgi laiendada HKP mõjuvõimu ja ideoloogiat eraettevõtetes, luues selleks „moodsa ettevõtlussüsteemi, millel on Hiina tunnusjooned“. Eelkõige tsiteerisid kaebuse esitajad Ülehiinalise Tööstus- ja Kaubandusliidu aseesimeest, kes selgitas, et sellises süsteemis „integreeritakse partei juhtimine üldsuse kõigisse osadesse ning tehakse parteist äriühingu juhtimisstruktuuri lahutamatu osa“. Samuti märkisid nad, et erasektori poolel tuleb „juhinduda partei üldisest juhtimisest ning seda tugevdada“. 2023. aastal oli kaebuse esitajate sõnul 92 %-s Hiina 500 juhtivast eraettevõttest olemas parteiüksus.

(64)

Kaebuse esitajad tõid ka esile, et Hiina RV valitsus mõjutab ka oluliste juhtide ja personaliüksuse töötajate määramist nii riigile kuuluvates kui ka eraettevõtetes.

(65)

Näiteks riigile kuuluvates ettevõtetes laiendab HKP oma kontrolli oluliste tegevjuhtide ametisse nimetamise kaudu. Täpsemalt väitsid kaebuse esitajad, et riigile kuuluvates ettevõtetes toimivate Hiina Kommunistliku Partei rohujuuretasandi organisatsioonide tööd reguleerivate eeskirjade kohaselt „täidab parteikomitee (parteiüksuse) sekretäri ja juhatuse esimehe kohta üldjuhul ükssama inimene ning parteiliikmest peadirektor tegutseb asesekretärina“ (20). Eeskirjades on samamoodi nõutud, et ettevõttes, kus „ei ole juhatust, vaid ainult tegevdirektorid“, tegutseks parteikomitee sekretär peadirektorina ning „mittesõltumatutes äriühingutes“ tegutseks ta tegevjuhi asetäitjana.

(66)

Eraettevõtete puhul märkis kaebuse esitaja, et ka neil soovitatakse luua distsiplinaarvõimuga parteirakukese juhitav järelevalvemehhanism, et tagada „äriühingute nõuete järgimise ja juhtimise süsteemi rakendamine, juhtkonna ja töötajate hoiatamine ja harimine ning töötajate järelevalve ja juhtimine“. Järelevalvemehhanismil peaks olema võim ka juhtide ja töötajate üle, et „reguleerida [---] võimu teostamist“ (21).

(67)

Kaebuse esitajad teatasid, et selliseid moonutusi ei esine mitte ainult uuritavat toodet tootvates äriühingutes, vaid ka sellele eelneva etapi tööstusharus, täpsemalt terasesektoris. Seda ei põhjusta mitte ainult riigi omand ja esindatus, vaid ka mitmesugune konsolideerimispoliitika, mis on toonud kaasa tohutu suuri ühinemisi: näiteks 2016. aastal ühinesid Boasteel Group Corp ja Wuhan Iron and Steel Group Corp üheks äriühinguks nimega Baowu Steel Group. Sel juhul ei ole juhatuse esimees mitte ainult HKP sekretär, vaid ka äriühingu ametiühingu esimees.

(68)

Seetõttu järeldasid kaebuse esitajad, et õmbluseta kõrgrõhuballoonide ja terase sektorites tegutsevad äriühingud on tihedalt seotud Hiina RV valitsusega. Selline sekkumispoliitika häirib turudünaamikat, mis mõjutab hindade ja kulude määramist.

(69)

Samuti väitsid kaebuse esitajad, et riikliku poliitika või meetmete abil tagatakse omamaistele tarnijatele soodsam kohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil. Kaebuse esitajad väitsid, et Hiina RV valitsus oli kehtestanud planeerimissüsteemi, mis stimuleerib otseselt asjaomase tootega seotud tööstusharu ja sellele eelneva etapi sektoreid, sealhulgas terasesektorit, mis toob kaasa tugeva mõju turujõududele. Kaebuse esitajad tõid esile selliste plaanide siduva laadi: nende plaanide elluviimine on kohustuslik seaduse alusel, sealhulgas põhiseaduse alusel. Kaebuse esitajad mainisid veel, et selline planeerimissüsteem toob kaasa „ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel et neid jaotataks kooskõlas turujõududega“ (22).

(70)

Mis puutub terasesektorisse, siis viitasid kaebuse esitajad taas mitmele komisjoni määrusele, kus tunnistati moonutusi, eriti õmbluseta kõrgrõhuballoonide põhikomponentide puhul. Eelkõige viitasid kaebuse esitajad aruandele toorainete arengukava strateegilise tähtsuse kohta ning 14. viisaastaku plaanile sotsiaal- ja majandusliku arengu kohta.

(71)

Samuti väitsid kaebuse esitajad, et pankroti-, äriühingu- või asjaõigust ei kohaldata üldse või selle täitmist tagatakse diskrimineerivalt või ebapiisavalt. Kaebuse esitajate sõnul ei täideta pankrotiõigust Hiinas piisavalt. See tuleneb väidetavalt pankrotihaldurite ja kohalike omavalitsuste vahelistest tihedatest sidemetest ning valitsuse üldisest mõjust äriga seotud küsimustes. Märgiti, et see soodustab ka „majanduslikult elujõuetute ettevõtete asutamist, eelkõige olulise ülevõimsusega tootmisharudes“ (23). See on eriti selge õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjate (nt Bohai Iron and Steel Group) puhul, sest riik säilitab liigset tootmisvõimsust.

(72)

Lisaks sellele viitasid kaebuse esitajad komisjoni poolt asjaomase toote eelneva etapi sektorite (s.o terasesektori ja eelkõige õmbluseta kõrgrõhuballoonide turu) kohta varem tehtud järeldustele, nimelt et need said kasu maakasutusõiguse valikulisest jaotamisest. Nad märkisid, et maa kuulub ainuüksi riigile ja selle kasutamise õiguse jaotamine kuulub riigi ainupädevusse (24). Selle tulemusena rakendab riik oma asjaõigust nii, et see soodustab kodumaiseid õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjaid ja terasesektorit.

(73)

Samuti leidsid kaebuse esitajad, et Hiina RV sekkub oluliselt palkadesse, mis mõjutab tervet väärtusahelat ning mille mõju muutub väärtusahela pikenedes ainult tugevamaks. Sellised moonutused on väidetavalt kaheosalised: esiteks tekivad need õmbluseta kõrgrõhuballoonide või nende peamise sisendi tootmisel ning teiseks tekivad need kaudselt, kui kasutatakse sama Hiina tööjõusüsteemi alusel tegutsevate äriühingute sisendeid.

(74)

Lõpetuseks väitsid kaebuse esitajad, et Hiina finantsturud tegutsevad eesmärgiga „tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist“ (25). Nad märkisid, et riik kontrollib nelja suurimat panka, mis pakuvad riigile kuuluvatele ettevõtetele poliitilistel põhjustel soodustingimustel rahastamist. Samuti väitsid nad, et moonutatakse võlakirju ja krediidireitinguid, sest paljud äriühingud saaksid rahvusvaheliselt madalamad reitingud kui Hiinas. Seda põhjustab see, et paljud reitinguagentuurid lubavad laenajatel valida kõige soodsama reitingu ning makseviivitusi esineb ainult harva. Arvestades riigile kuuluvate ettevõtete domineerivat positsiooni selles tootmisharus, on see terasesektori ning sellest tuleneva õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmise jaoks väga asjakohane.

(75)

Lisaks märgiti kaebuses, et riigi kohalolek turul põhjustab esmastel avalikel pakkumistel oluliselt väiksema hinna määramist. Selle toovad kaasa riigi püüdlused täita esmaste avalike pakkumiste kaudu poliitikaeesmärke. Tänu sellisele juurdepääsule soodustingimustel rahastamisele kasvasid SASACi valduses olevate riigile kuuluvate ettevõtete varad 2005.–2017. aastal viis korda, jõudes 7,1 triljoni euroni (26). Lõpetuseks avaldasid kaebuse esitajad, et kuna terasesektor on soodustatud tootmisharude hulgas, pääseb ta hõlpsamini ligi rahastusele ning saab seeläbi kaudselt kasu ka asjaomase toote turust.

(76)

Kokkuvõttes leidsid kaebuse esitajad, et riigi ulatuslikust sekkumisest tulenevate moonutuste tõttu ei ole Hiina kulud ja hinnad normaalväärtuse kindlaksmääramisel usaldusväärsed. Seega tuleks normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada sobiva võrdlusriigi moonutamata tootmiskulusid.

(77)

Komisjoni uurimine kinnitas, et uuritava toote sektoris (mis on osa järgneva etapi terasesektorist) on suur osa ettevõtetest endiselt Hiina RV valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Näiteks äriühingut Tianjin Tianhai High Pressure Container Corp., Ltd., (27) mis on uuritava toote tootja ja eksportija, kontrollib tegelikult Beijing Jingcheng Machinery Electric Company Ltd., (28) mis on tegelikult Pekingi omavalitsuse kontrolli all olev riigile kuuluv ettevõte (29). Teine selline näide on Sinoma Science & Technology Co., Ltd., (30) mida kontrollib China National Building Materials Group Co., Ltd., (31) mis on SASACi alluvuses tegutsev riigile kuuluv ettevõte (32). Kuigi komisjon ei leidnud üksikasjalikku teavet õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjate riigile kuulumise kohta, kuulub märkimisväärne osa Hiina terasesektorist – sektorist, mis toodab õmbluseta kõrgrõhuballoonide peamist toorainet – Hiina RV valitsusele. Paljud suurimatest terasetootjatest on riigi omandis. Terasesektoris tegutsevad riigile kuuluvad ettevõtted on näiteks järgmised: Ansteel Group (33) ja Baowu Steel Group, (34) mis on mõlemad riiginõukogu riigivarade järelevalve ja halduse keskkomisjoni (edaspidi „SASAC“) kontrolli all olevad riigile kuuluvad ettevõtted, riigile kuuluv ettevõte Baotou Steel Group, mis on Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna valitsuse omanduses, (35) ning riigile kuuluv ettevõte Shougang Group, (36) mis on äriühingu Beijing State-Owned Asset Management Ltd. täisomanduses (37).

(78)

Peale selle kinnitavad viimased terasesektorit käsitlevad Hiina poliitikadokumendid tähtsust, mida Hiina RV valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitab ka tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arengu edendamist käsitlev suunav arvamus, milles kutsutakse üles tööstusbaasi veelgi tugevdama ja tööstusahela moderniseerimistaset suurel määral parandama, (38) sealhulgas eriterase tarnimist, mis on uuritava toote tootmiseks kasutatav sisend. Täpsemalt nõutakse selles suunavas arvamuses, et peab „toetama ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist. Julgustama tootmisharu juhtivate ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist ning looma ülisuuri maailmatasemel teraseettevõtete kontserne. Tuginedes tootmisharu domineerivatele ettevõtetele, looma 1–2 spetsialiseerunud juhtivat ettevõtet roostevaba terase, eriterase, õmblusteta terastorude [---] valdkonnas“. Lisaks on selles esitatud selge nõue „toetada teraseettevõtteid nende tegelemisel järgneva etapi tootmisharude moderniseerimisega ja strateegiliste arenevate tootmisharude arengu suunamisega, keskendumisel peamiste teraste väikeste partiide ja eri sortide arendamisele, nagu kvaliteetsed eriterased, kvaliteetsete seadmete jaoks mõeldud eriterased“ (39).

(79)

Veel üks näide Hiina RV valitsuse kavatsusest sekkuda terasesektorisse on 14. viisaastaku plaanis, mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab riiklikke eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“ (40).

(80)

Peale selle on Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 2023. aasta terasetööstuse stabiilse kasvu tööplaanis (41) seatud järgmised eesmärgid: „2023. aastal [---] jätkub kogu tootmisharus stabiilselt kasvav investeeringute tegemine põhivarasse ja majanduslik kasu suureneb märkimisväärselt; tootmisharu investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvavad lõpuks 1,5 %ni; tootmisharu lisandväärtus suureneb ligikaudu 3,5 %ni; 2024. aastal optimeeritakse veelgi tootmisharu arengukeskkonda ja struktuuri, jätkub liikumine kvaliteetsete, arukate ja keskkonnahoidlike toodete suunas ning tootmisharu lisandväärtuse kasv ületab 4 %“. Töökavaga nähakse ette valitsuse volitusel toimuv terasesektori ettevõtete koondumine: „[õ]hutada tootmisharu juhtivaid ettevõtteid viima ellu ühinemisi ja omandamisi, ehitama üles maailmatasemel ülisuuri raua- ja teraseettevõtete kontserne ning soodustama riikliku raua- ja terasetootmisvõimsuse optimaalset planeerimist. Toetada spetsialiseerunud ettevõtteid, kellel on eelkõige teraseturu segmendis juhtpositsioon, et veelgi enam integreerida ressursse ja luua terasetööstuse ökosüsteem. Julgustada raua- ja teraseettevõtteid tegema piirkondadevahelisi [---] ühinemisi ja ümberkorraldusi [---]. Kaaluda suurema poliitilise toetuse andmist tootmisvõimsuse asendamiseks nendele raua- ja teraseettevõtetele, kes on lõpule viinud olulised ühinemised ja ümberkorraldused“.

(81)

Sarnaseid näiteid Hiina RV valitsuse kavatsusest jälgida ja suunata terasesektori arengut võib tuua ka provintsi tasandil, näiteks Hebei provintsis, kus provintsivalitsus avaldas 2020. aastal kolmeaastase tegevuskava klastrite arendamiseks terasetööstuse ahelas. Kava kohaselt tuleb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide kontserniarendust, kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkondadevahelise ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 riigisisese mõjuga suurkontserni“ (42). Lisaks sellele hõlmab Hebei terasesektori tegevuskava järgmist: „Tuleb kinni pidada struktuurilisest kohandamisest ja esile tõsta toodete mitmekesistamist. Edendada jätkuvalt raua- ja terasetööstuse struktuuri kohandamist ja paigutuse optimeerimist, edendada ettevõtete konsolideerimist, ümberkorraldamist, ümberkujundamist ja ajakohastamist ning edendada igakülgselt raua- ja terasetööstuse arendamist suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete moderniseerimist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja tootmisahela järgmise etapi toodete mitmekesistamist“ (43) .

(82)

Täpsemalt on Hebei kavas seoses uuritava toote tootmiseks kasutatavate sisenditega ette nähtud „kiirendada kvaliteetsete ja oluliste uute terasmaterjalide arendamist ja kasutamist, suurendada kvaliteetsete ja eriterase sortide osakaalu, suurendada suuremahuliste ja laiaulatuslike soodsate toodete kvaliteedi stabiilsust ning luua püramiidne tootestruktuur. 2020. aasta lõpuks suurendada tavalise madallegeerterase ja legeerterase osakaalu 20 %ni ning 2022. aasta lõpuks ligikaudu 25 %ni, mis pakub võimalust ja tagatisi järgneva etapi tootmisharude moderniseerimiseks“ (44).

(83)

Samamoodi on Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskavas 14. viisaastaku plaani raames ette nähtud, et tuleb „keskenduda riiklikele strateegilistele vajadustele, suunata ettevõtteid toote struktuuri optimeerimise ja ajakohastamise edendamisel, arendada kvaliteetset eriterast, kõrgtehnoloogilist laevaehitusterast, eriterast kvaliteetsete seadmete jaoks, peamiste põhikomponentide terast ja muid „eri-, peen- ja kõrge kvaliteediga“ põhisorte ning suurendada terasetoodete lisaväärtust ja konkurentsivõimet“. (45)

(84)

Täpsemalt püüab Hiina RV valitsus Zheijangis, kus asub Zhejiang Winner Fire Fighting Equipment Co., Ltd., „uurida seadmete tootmiseks mõeldud põhilise terase sektori eelneva ja järgneva etapi ettevõtete innovatiivset integreerimist ja seda rakendada“ (46).

(85)

Samasuguseid tööstuspoliitilisi eesmärke võib täheldada ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (47) Shandongi (48) või Shanxi (49) planeerimisdokumentides.

(86)

Lisaks sekkub Hiina RV valitsus terasetööstusesse ka kohalikul tasandil. Näiteks on „viis linna lõunapoolses Jiangsus, sealhulgas Nanjing, Wuxi, Suzhou, Changzhou ja Zhenjiang, loonud tasapisi terase ja kvaliteetsete sulamite tööstusliku erisüsteemi, mis on mastaabi, kvaliteetsete teraseliikide ja tegevust täielikult toetavate rajatiste osas juhtpositsioonil ning mille hulka kuuluvad viis kasulikku tööstusahelat, mis hõlmavad Nanjingi kõrgtehnoloogilisi eriotstarbelisi terasplaate, Wuxi kõrgtehnoloogilisi eriotstarbelisi terasvardaid, Suzhou kvaliteetseid eriotstarbelisi terastraate, Changzhou kvaliteetset roostevaba terast ning Zheinjiangi kõrgtehnoloogilisi sulameid. Nende tööstuslik mastaap ja ulatuslik konkurentsivõime on riigis esikohal (50).“

(87)

Veel üks näide Hiina RV valitsuse poolsest tegelikust suunamisest plaanide kaudu on Ansteel Group Co., Ltd. parteikomitee teatis, mis käsitleb HKP 20. kongressi vaimsuse kohusetundlikku tundmaõppimist, tutvustamist ja rakendamist (51). Teatises kinnitatakse, et Ansteeli kontsern viib suunavaid kavasid kohusetundlikult ellu ja tutvustab neid tõhusamalt partei liikmetele, töötajatele ja kogu kontserni töötajatele.

(88)

Mis puudutab Hiina RV valitsuse võimalust mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis uurimise käigus leidis kinnitust, et ka uuritavas sektoris on juhtival kohal olevad töötajad ühtlasi HKP liikmed või täidavad partei ülesandeid. Näiteks äriühingu Beijing Jingcheng Machinery Electric Company Ltd. esimees on ka parteikomitee sekretär (52) ning tagab, et tütarettevõtja Tianjin Tianhai High Pressure Container Corp., Ltd. „edendab strateegia rakendamist [---] ning annab endast kõik, et 14. viisaastaku plaani viimases lahingus võit saavutada (53).“ Lisaks tegutseb ka äriühingu China National Building Materials Group Co., Ltd. esimees parteikomitee sekretärina (54).

(89)

Peale selle peab China National Building Materials Group Co., Ltd. „oma kohustuseks [---] aidata kaasa suurtele riiklikele projektidele ja anda oma osa rahvamajanduse lahingutandril“ ning on koos oma tütarettevõtjatega „teinud lakkamatuid jõupingutusi, et edendada gaasi hoiustamise ja transportimise tööstusharu kvaliteetset arengut“ (55).

(90)

Peale selle, võttes arvesse seda, et uuritav toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uuritava toote puhul.

(91)

Näiteks terasetootja Baoshan Iron & Steel Ltd. (kontrolliv aktsionär on Baowu Steel Group) juhatuse esimees ja peadirektor on vastavalt ka ettevõtte parteikomitee sekretär ja asesekretär (56). Kontserni Wuhan Iron & Steel Group (mida kontrollib samuti Baowu Steel Group) juhatuse esimees on ühtlasi ettevõtte parteikomitee sekretär (57). Lisaks sellele: „Kontsern Wuhan Iron and Steel Group korraldas 2022. aastal kümnenda tsentraliseeritud uuringu ja arutelu parteikomitee teooria uurimisrühmaga, et edastada ja uurida keskse majandustöökonverentsi vaimu ning edendada kontsernis 20. parteikongressi otsuste ja korralduste elluviimist ja keskse majandustöökonverentsi vaimus. Hiina Baowu Wuhani peakorteri peaesindaja, parteikomitee sekretär ja kontserni Wuhan Iron and Steel Group esimees juhatas koosolekut ja esitas nõuded partei keskkomitee, Hubei provintsi parteikomitee ja Hiina Baowu parteikomitee nõuete rakendamiseks ning keskse majandustöökonverentsi vaimu edasiseks rakendamiseks“ (58).

(92)

Peale selle on kontserni Baotou Steel Group kuuluva ettevõtte Baotou Steel Union juhatuse esimees ühtlasi ettevõtte parteisekretär. Nii ettevõtte Baotou Steel Union tegevjuht kui ka ettevõtte ametiühingu esimees on mõlemad parteisekretäri asetäitjad (59). Lisaks on kontserni Shougang Group juhatuse esimees parteikomitee sekretär ja tegevjuht on ettevõtte parteikomitee sekretäri asetäitja (60). Lõpetuseks tegutsevad äriühingu CITIC Pacific Special Steel juhatuse esimees ja järelevalvenõukogu esimees vastavalt parteikomitee sekretäri ja asesekretärina (61).

(93)

Hiina tööstusgaaside tööstusliit (62) (edaspidi „CIGIA“) on uuritava toote jaoks asjakohane, sest see on loonud surveseadmetega tegeleva osakonna (63). CIGIA kuulub Hiina nafta- ja keemiatööstuse föderatsiooni (edaspidi „CPCIF“) ning toimib selle juhtiva asepresidendina (64). CPCIF allub HKP üldisele juhtimisele, viib ellu partei tegevust ja loob vajalikud tingimused parteiorganisatsioonide tegutsemiseks (65). Lisaks sellele on „tööstusliidu registreeriv ja juhtiv asutus [---] tsiviilasjade ministeerium“ (66) ning CPCIFi esindajaks saamiseks tuleb „alluda HKP juhtimisele, toetada Hiinale omast sotsialismi, järgida otsusekindlalt partei suunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olla poliitiliselt usaldusväärne“ (67).

(94)

Beijing Jingcheng Machinery Electric Company Ltd. on CIGIA liige (68).

(95)

Samamoodi on Hiina raua- ja teraseliidu (69) (edaspidi „CISA“) – kuhu kuuluvad suuremad raua- ja terasetootjad – põhikirja artiklis 2 öeldud, et „liidu eesmärk on järgida partei liini, põhimõtteid ja poliitikat“, ning artiklis 3 on öeldud, et liit „allub Hiina Kommunistliku Partei üldjuhtimisele, asutab Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätete kohaselt Hiina Kommunistliku Partei allorganisatsiooni, viib ellu parteilist tegevust ja loob parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ (70).

(96)

Peale selle on Hiina terasesektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses ning mis üldiselt kehtib ka uuritava toote suhtes, sest õmbluseta kõrgrõhuballoonide sektor on terasesektori allsektor.

(97)

Hiina RV valitsus peab terasetööstust järjekindlalt oluliseks tootmisharuks (71). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud asjaomasele sektorile keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina RV valitsus on 14. viisaastaku plaani alusel eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (72). Niisamuti on 14. viisaastaku plaanis toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks keskse tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digipööre (73).

(98)

Lisaks sellele näitab eespool nimetatud töökava terasetööstuse stabiilse kasvu kohta (vt põhjendus 80), kuidas Hiina ametiasutuste keskendumine sellele sektorile paigutub laiemasse konteksti, mil viisil Hiina RV valitsus Hiina majandust suunab: „toetada teraseettevõtteid, et järgida rangelt uue taristu, uue linnastumise, maapiirkondade taaselustamise ja kujunemisjärgus tootmisharude vajadusi, luua seoseid peamiste ehitusprojektidega, mis on seotud eri piirkondade 14. viisaastaku plaaniga, ja teha kõik selleks, et tagada terasetarne. Luua ja süvendada eelneva ja järgneva etapi koostöömehhanisme terasetööstuse ja peamiste terast kasutavate sektorite vahel, nagu laevaehitus, transport, ehitus, energeetika, autotööstus, kodutehnika, põllumajandusmasinad ja suured seadmed, rakendada tootmist ja nõudlust siduvaid tegevusi ning aktiivselt laiendada terase kasutusvaldkondi“ (74).

(99)

Kohalikul tasandil nõutakse Shandongi 14. viisaastaku plaanis raua- ja terasetööstuse arendamiseks (75) järgmist: „Teras nafta- ja keemiaseadmete jaoks: kooskõlas nafta- ja keemiasektori arenguvajadustega tuleb parandada surveseadmete jaoks kasutatava terase kvaliteeti [---] (76).“

(100)

Kohalikul tasandil nõutakse Jiangsus, et „keskendutaks autode, kiirraudteetranspordi, laevade, elektri, nafta ja gaasi transpordi jaoks mõeldud terase väljatöötamisele [---] 2025. aastaks jõuab selle tööstuse maht ligi 90 miljardi jüaanini“, (77) ning hulk omavalitsusi on loonud „eriotstarbelise terasmaterjali klastri [---], mille eesmärk on saavutada 2027. aastaks see, et klastripõhiste tööstusharude väljundi väärtus ulatub triljoni jüaanini“ (78).

(101)

Lisaks eelnevale nimetati äriühingut Sinoma Science & Technology Co., Ltd. „väikeseks hiiuks“ (79). Hiina RV valitsuse määratluse kohaselt on „väikesed hiiud“„Hiina väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hulka kuuluvad uuenduslikud tipptegijad, kes tegelevad tootmisega, on spetsialiseerunud nišiturule ning kasutavad tipptasemel tehnoloogiat“ ning ta kavatseb „suurendada ajavahemikul 2024–2026 toetust „väikestele hiidudele“, keskendudes olulistele tööstusahelatele, strateegilistele arenevatele tootmisharudele ja muudele sektoritele. Seda rahastust kasutatakse selleks, et julgustada neid ettevõtteid lahendama tehnoloogilisi probleeme, töötama välja uusi tooteid, arendama tööstusahela toetamissuutlikkust ning toetama kohalikke omavalitsusi „väikeste hiidude“ arendamisel (80).“

(102)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritava toote valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(103)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine terasesektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(104)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 53. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes rakendatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi) (81).

(105)

Peale selle ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uuritava toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 53. Ka eespool nimetatud (vt põhjendus 78) terasetööstuse stabiilse kasvu töökava on hea näide riigi sellise sekkumise kohta: „Julgustada finantsasutusi aktiivselt pakkuma finantsteenuseid teraseettevõtetele, kes viivad läbi ühinemisi ja ümberkorraldusi, planeerimise kohandamist, ümberkujundamist ja moderniseerimist kooskõlas riskikontrolli ja ettevõtte kestliku arengu põhimõtetega.“ Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(106)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(107)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab samuti riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(108)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(109)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitajate esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(110)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs.

(111)

Eeltoodut arvesse võttes arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(112)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(113)

Nagu on selgitatud põhjendustes 47–48, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: esimene, 13. veebruari 2025. aasta teade normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „esimene teade“) ning teine, 7. märtsi 2025. aasta teade tootmistegurite, nagu põhitooraine, energia, vee, auru, kulumaterjalide ja tööjõu kohta, mida terasest õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmisel kasutatakse (edaspidi „teine teade“). Nendes teadetes normaalväärtuse kindlaksmääramise ja tootmistegurite kohta kirjeldati põhjenduses 112 viidatud asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti ka märkusi, mille huvitatud pooled olid esitanud nende tegurite ja asjakohaste allikate kohta, mida normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada kavatseti.

(114)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Argentina ja Türgi, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(115)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest lõpuks kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, juhul kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(116)

Selles teates loetles komisjon kõik terasest õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmistegurid, nagu toorained, energia, vesi ja tööjõud.

(117)

Komisjon sai esimese teate kohta märkusi kahelt valimisse kaasatud tootjalt (Tianjin Tianhai High Pressure Container Corp., Ltd. ning Zhejiang Winner Fire Fighting Equipment Co., Ltd.) ning kaebuse esitajatelt.

(118)

Kaebuse esitajad pidasid kõige sobivamaks valikuks Brasiiliat, kuna Brasiilia puhul oli võimalik saada hõlpsasti finantsteavet üldtuntud terasetoodete tootja (nt Arcelor Mittal S.A. (Brasiilia)) kohta, ning järgmiseks sobivaks võrdlusriigiks peeti Türgit. Kaebuse esitajad leidsid, et Argentina ei sobinud võrdlusriigiks.

(119)

Tianjin Tianhai High Pressure Container Corp., Ltd. (edaspidi „Tianjin Tianhai“) leidis ka, et kuna puudub hõlpsasti kättesaadav finantsteave kindlaks tehtud kohaliku tootja kohta, tuleks Argentina kõrvale jätta. Samuti eelistas ta kõige sobivama valikuna Türgit. Tianjin Tianhai märkis pärast Arcelor Mittal S.A. finantsandmete uurimist, et see äriühing tegutseb sektoris, mis oli uuritava toote omaga (NACE 25) seotud, aga sellest siiski erinev (NACE 24). Lisaks ei pidanud ta arvutatud kasumimarginaali mõistlikuks ning leidis, et see kasumimarginaal sisaldas teatavaid sobimatuid elemente, mis tuleks dumpingumarginaali arvutusest välja jätta.

(120)

Brasiilia puhul leidis komisjon, et NACE 24 sektori koodi järgi oli tõesti nii, et see äriühing ei tegutsenud uuritava toote sektoris. Lisaks leidis komisjon, et uuritava toote Brasiilia tootja (Mat Equipamentos Para Gases Ltda) kohta kättesaadavad finantsaruanded ei olnud ajakohased, sest need käsitlesid aastat 2016, s.o aega ammu enne selle menetlusega seotud uurimisperioodi.

(121)

Zhejiang Winner Fire Fighting Equipment Co., Ltd. (edaspidi „Winner“) leidis, et ei Brasiilia, Argentina ega Türgi ei sobinud selle uurimise jaoks võimalikuks võrdlusriigiks. Alternatiivina pakkus Winner oma märkustes esimese ja teise teate kohta võrdlusriigina välja Colombia.

(122)

Mis puutub Türgisse, siis kuigi komisjon tunnistas, et puudub kättesaadav teave uuritavat toodet tootvate konkreetsete äriühingute kohta, leidis ta uuritavat toodet tootva sektori kohta sobivat 2023. aasta finantsteavet (C jao töötlev tööstus > 25,2 – metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine) (83). See teave kattus osaliselt uurimisperioodiga ning võis olla asjakohane ühe uuritavat toodet tootva äriühingu (nimelt CMV Cylinders Endustri Sanayi Ve Ticaret A.S (edaspidi „CMV“)) (84) puhul, kes sellesse konkreetsesse sektorisse kuulub.

(123)

Winner oli Türgi valimisele vastu ka selle pärast, et Türgi kehtestas 2016. aastal teatavate õmblusteta terastorude (sh HS-koodide 730439 ja 730459 alla kuuluvate toodete) impordi suhtes dumpinguvastased meetmed.

(124)

Ka väitsid kaebuse esitajad, et Türgis oli olnud kõrge inflatsioon, mis tõi kaasa suure hinnavolatiilsuse ning valitsuse korduva sekkumise. Kaebuse esitajad väitsid, et 2023. aastal oli Brasiilia inflatsioonimäär ainult 4,6 %.

(125)

Winner leidis, et Türgi kõrge inflatsioonimäär ja Türgi liiri pidev odavnemine võrreldes USA dollariga võis kauba, näiteks energia ja tooraine impordi kaudu tõsta omamaiseid hindu, samal ajal kui hoolimata valitsuse inflatsiooni tõkestamiseks kehtestatud rahanduspoliitikast jätkasid impordihinnad tõusmist.

(126)

Komisjon märkis, et nii Brasiilia kui ka Türgi kogesid 2022. aastal olulist inflatsioonisurvet, kusjuures Türgi inflatsioonimäär saavutas palju kõrgema tipu kui Brasiilia oma, kuid oli 2022. aastal siiski veel kuni 9,2 %. Lisaks märkis komisjon, et mõlemas riigis on inflatsioonimäärad sellele järgnevatel aastatel langenud, kusjuures Türgis langes see määr järsemalt kui Brasiilias.

(127)

Veel märkis komisjon, et kuigi inflatsioon võib mõjutada tööjõu- või energiakulusid, põhinesid impordihinnad, mille järgi tootmistegurite võrdlusalused määrati, piiriülestel tehingutel, mis toimusid üldiselt muus kui importiva riigi valuutas ning mida seega inflatsioon ei mõjutanud. Lisaks konverteeritaks võrdlusalused asjaomase riigi valuutasse, mistõttu ei oleks inflatsioonil, mis on sageli seotud valuuta devalveerimisega, olulist mõju.

(128)

Seoses Colombiaga, mille Winner võimaliku võrdlusriigina välja pakkus, leidis komisjon, et sarnaselt Hiina RVga jääb see riik Maailmapanga klassifikatsiooni kohaselt suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooriasse.

(129)

Winner tegi ka kindlaks noteeritud äriühingu Ternium S.A., (85) mis toodab Colombias terasetooteid. Siiski ei olnud olemas tõendeid sellest, et selle äriühingu väljund sarnanes uuritava tootega. Lisaks leidis komisjon, et nagu äriühing Arcelor Mittal S.A., tegutses ka see äriühing uuritava tootega seotud, kuid sellest erinevas sektoris (NACE 24). Lõpuks esitas Winner finantsaruanded, mis hõlmasid kogu Terniumi kontserni, mitte konkreetselt äriühingut Ternium Colombia S.A.S.

(130)

Peale selle leidis komisjon, et Colombia on kehtestanud konkreetsed kaubanduspiirangud ja -eeskirjad, täpsemalt dumpinguvastased meetmed seoses teatavate Hiinast pärit valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud tootmistegurite impordiga, s.o

(131)

Seetõttu järeldas komisjon, et Colombiat ega Winneri pakutud äriühingut ei võetaks sobiva võrdlusriigi valimisel arvesse.

(132)

Selles teises teates käsitleti kõiki esimese teate kohta esitatud märkusi ning selles kinnitati asjakohased allikad, mida komisjon kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada. Teises teates anti huvitatud isikutele teada, et võrdlusriigiks valiti Türgi. Teise teate II lisas anti andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) andmetele tuginedes ülevaade Türgi impordistatistikast seoses kõigi I lisas nimetatud tootmisteguritega (vt põhjendus 149). Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et ta kasutab normaalväärtuse arvutamise eesmärgil müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi määramiseks Türgi Vabariigi Keskpanga (edaspidi „Türgi keskpanga“) (88) andmebaasi andmeid sektori 25.2 (metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine) kohta. Kättesaadavates kasumiaruannetes ei olnud aga eraldi märgitud tootmisega seotud üldkulusid ja seetõttu leiti, et need sisalduvad müüdud kaupade maksumuses. Tootmise üldkulude väärtuse saamiseks kasutati valimisse kaasatud eksportiva tootja andmeid ning see väärtus lisati uuesti arvutatud tootmiskuludele.

(133)

Teises teates andis komisjon teada, et ta kavatseb tööjõu puhul kasutada Türgi statistikaameti avaldatud andmeid, (89) kuna Türgi statistikaamet on selle teguri jaoks kõige usaldusväärsem statistiline allikas. See amet avaldab üksikasjalikku teavet tööjõukulude kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon teatas, et ta kavatseb võrdlusaluse väljaselgitamise aluseks võtta NACE 2.0 Rev.2 klassifikaatori kohase majandustegevusala „Metallitootmine“ (ehk NACE osa 24) 2022. aasta keskmised tunnipõhised tööjõukulud. Väärtusi kavatseti kohandada veelgi vastavalt inflatsioonile, kasutades riiklikku tarbijahinnaindeksit, (90) et kajastada uurimisperioodi kulusid.

(134)

Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon peaks kasutama tööjõukulusid, mis esindasid võrdlusriigi tööjõukulude täit väärtust, eelkõige kasutades selgelt usaldusväärseid näitajaid, näiteks Eurostati omi. Kaebuse esitajad jäid seisukohale, et komisjon peaks tuginema Eurostati andmetele, mida peeti usaldusväärsemaks kui Türgi statistikaameti avaldatud statistikat.

(135)

Siiski väitsid kaebuse esitajad, et kui komisjon peaks oma käsitluse juurde jääma, peaks ta võtma arvesse värskeimat teavet tegelike iganädalaste töötundide ja kuu keskmise tööjõukulu kohta majandustegevusala kaupa, mitte kasutama teises teates viidatud 2022. aasta dokumenti „Igakuised keskmised tasustatud töötunnid, brutopalgad ja töötasud majandustegevuse kaupa“ (91). Samuti märkisid kaebuse esitajad, et Türgis alahinnati tööandjate sotsiaalkindlustuse ja töötushüvitisfondiga seotud kulusid, kuna tööandjate kindlustusmaksete osakaal kõigist tööjõukuludest kokku oli vaid 22,75 %.

(136)

Komisjon jäi seisukohale, et Türgi statistikaameti tööjõu kohta avaldatud andmed, mida on kohandatud vastavalt inflatsioonile, kasutades riiklikku tarbijahinnaindeksit, et kajastada uurimisperioodi kulusid, on selle tootmisteguri jaoks endiselt üks kõige usaldusväärsemaid statistilisi allikaid.

(137)

Kaebuse esitajad kordasid, et Brasiilias imporditi Hiinast vähem peamisi tootmistegureid kui Türgis ja Argentinas. Seetõttu väitsid nad, et sisendite hinnamoonutused mõjutaksid nende tootmistegurite koguhindasid kõige vähem.

(138)

Mis puutub Brasiiliasse ja äriühingusse, kes esimeses teates tootjana välja toodi (nimelt Arcelor Mittal S.A.), siis märkis komisjon, et see äriühing ei olnud uuritavat toodet tootnud ning ei olnud seetõttu tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamiseks sobiv kandidaat.

(139)

Komisjonil puudus muu teave Brasiilias uuritavat toodet tootvate ettevõtjate kohta ja avalikult kättesaadavad finantsandmed, mistõttu ta järeldas, et Brasiiliat ei saa enam pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(140)

Inflatsiooni puhul kaebuse esitajad küll nõustusid komisjoni väitega, et nii Türgi kui ka Brasiilia inflatsioon vähenes 2023. aastal märgatavalt, kuid nad väitsid siiski, et 2023. aastal oli Brasiilia inflatsioonimäär ainult 4,6 %. Peale selle leidsid nad, et inflatsioon võis muus kui importiva riigi valuutas nomineeritud tehinguhindasid ikkagi mõjutada.

(141)

Kuna impordistatistikas puudusid täiendavad andmed, mis käsitlevad balloonide osi, näiteks ventiile, mis oleks võimaldanud arvutada mõistlikud võrdlusalused tüki kohta, kavatses komisjon olukorda uurimise käigus uuesti uurida. Kaebuse esitajad märkisid, et konverteerimise metoodika kohta ei olnud saada hõlpsasti kontrollitavat teavet, ning avaldasid muret ventiilide hinna määramiseks pakutud käsitluse üle. Nad meenutasid, et ühiku ja kaalu konverteerimine oli üks elemente, mida saab kergesti kasutada teatatud näitajate moonutamiseks, et saavutada väiksem dumpingumarginaal.

(142)

Komisjon sai valimisse kaasatud eksportivate tootjate ruumides korraldatud kohapealsete kontrollkäikude käigus kinnitada, et kilogrammides arvestatud ventiilide konverteerimise tabelid vastasid sertifitseerimisnõuetele. Igal juhul, nagu on selgitatud põhjenduses 155, liigitati ventiilid ümber kulumaterjalideks, nii et selle konkreetse tootmisteguri jaoks ei arvutatud võrdlusalust.

(143)

Argentina puhul puudus komisjonil teave selles riigis uuritavat toodet tootvate muude ettevõtjate kohta ja avalikult kättesaadavad finantsandmed, mistõttu ta järeldas, et Argentinat ei saa enam pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(144)

Oma märkustes teise teate kohta kordas Winner, et Colombia oli endiselt parim võrdlusriik, kuna selles valitsesid stabiilsemad majandustingimused ning sealt sai usaldusväärsemaid kaubandusandmeid. Samuti analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi Colombiasse. Impordiandmete analüüs näitas, et Hiina RVst pärit import ei mõjutanud peamiste tootmistegurite importi sellesse riiki, mistõttu ei saanud seda pidada sobivaks võrdlusriigiks. Lisaks leidis komisjon, et Winneri kindlaks tehtud äriühing Ternium Colombia S.A.S. tegutses sektoris, mis oli küll uuritava tootega seotud, kuid sellest erinev (NACE 24), nagu on selgitatud põhjenduses 129. Väited, milles oldi vastu Türgi valimisele võrdlusriigiks, lükati seetõttu tagasi.

(145)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades, nagu öeldud põhjenduses 150, andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit ja Türgi keskpanga andmebaasi andmeid sektori 25.2 (metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine) kohta.

(146)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(147)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(148)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(149)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks teatas komisjon, et kasutab moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks Türgi statistikaameti andmeid, (92) Türgi energiaturu reguleerimisasutuse avaldatud elektriarvetel põhinevaid elektri tariifitabeleid (93) ning Türgi statistikaameti avaldatud Türgi tööstustarbijate suhtes kohaldatud gaasihinda (94).

(150)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal tootmise kogukuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide kulude osakaalu tooraine kogukuludes ja kohaldab seda protsendimäära tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel. Komisjon kavatses kasutada ka Izmiri suurlinna (CMV asub selles linnas) omavalitsuse veehindu, mida küsib Izmiri suurlinna omavalitsuse peadirektoraat, kes vastutab Izmiri veevarustuse, reovee kogumise ja puhastamise eest.

(151)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmistegurid

(152)

Komisjon kasutas tootmise üldkulude väärtuse saamiseks äriühingupõhiseid andmeid ning see lisati uuesti arvutatud tootmiskuludele.

(153)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (95) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 108, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(154)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 150.

(155)

Kuna puudub tükkide arvestuses teatatud statistika ventiilide, kaelarõngaste ja korkide impordimahu kohta ning arvestades nende tootmistegurite mitmekesisust näiteks kuju, suuruse ja ühiku kaalu lõikes, ei saanud komisjon nende tootmistegurite jaoks asjakohast võrdlusalust arvutada. Seetõttu ja arvestades, et nende osakaal tootmise kogukuludes on piiratud, otsustas komisjon liigitada need tootmistegurid kulutarvikuteks.

(156)

Selleks et teha kindlaks toorainete moonutamata hind, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes, lisas komisjon asjakohased imporditollimaksud võrdlusriigi impordistatistikas esitatud CIF-väärtusele, mis on kättesaadav GTAs.

(157)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana tema asjaomaste toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(158)

Finants- ja investeeringute amet avaldab üksikasjalikku teavet Izmiri tööstuspiirkonnas – kus asub ka CMV, s.o võrdlusriigi uuritava toote tootja – asuvate äriühingute tööstuslikul eesmärgil kasutatava vee hinna kohta. Komisjon kasutas selle organisatsiooni avaldatud värskeimaid kättesaadavaid andmeid. Võrdlusalus põhineb vee ja reovee hinnal m3 arvestuses (96).

(159)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kasutas värskeimat kättesaadavat statistikat 2022. aasta keskmiste tööjõukulude kohta NACE 2.0 Rev.2 klassifikaatori kohasel majandustegevusalal „Metallitootmine“ (97).

(160)

Türgis äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajatele) kehtiva elektrihinna avaldab Türgi energiaturu reguleerimisasutus. Komisjon kasutas Türgi energiaturu reguleerimisasutuse avaldatud tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna andmeid vastavas tarbimisvahemikus väljendatuna rahaühikutes kWh kohta.

(161)

Teavet terasesektori äriühingutele (Türgi tööstustarbijatele) kehtiva maagaasihinna kohta avaldab finants- ja investeeringute amet (98). Komisjon kasutas maagaasi hulgihinna tariifi kohta kättesaadavat statistikat 2024. aasta märtsist ehk uurimisperioodi sisse langevast ajast.

(162)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud: „Arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(163)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(164)

Nagu on selgitatud põhjenduses 122, kasutas komisjon moonutamata ja mõistliku haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi arvutamiseks uuritavat toodet tootva sektori 2023. aasta kohta kättesaadavat finantsteavet (C jagu „Töötlev tööstus“ > 25.2 „Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine“) (99).

(165)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(166)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.6.1.1.

(167)

Sellele kulule lisas komisjon tootmise üldkulud, nagu on selgitatud põhjenduses 163.

(168)

Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks uuritavat toodet tootva sektori 2023. aasta kohta kättesaadava finantsteabe põhjal (C jagu „Töötlev tööstus“ > 25.2 „Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine“), nagu selgitatud põhjenduses 122, ning neid kohaldati moonutamata tootmiskulude ja tootmise üldkulude summale, s.o tootmiskuludele.

(169)

Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 19,4 %. Kasum, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 12,6 %.

(170)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(171)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või kauplejana tegutsevate omamaiste sidusettevõtjate kaudu.

(172)

Mõlemal juhul loeti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 ekspordihinnaks liitu eksportimiseks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(173)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(174)

Nagu on selgitatud põhjendustes 165–170, määrati normaalväärtus kindlaks tehasehindade tasemel, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(175)

Komisjon ei leidnud ühtegi põhjust normaalväärtuse kohandamiseks, samuti ei taotlenud niisugust kohandamist ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(176)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordiga seotud tasud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja muud lisakulud.

(177)

Samuti tehti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus seoses Winneri ja Tianjin Tianhai seotud kaupleja komisjonitasudega, lahutades ekspordihinnast seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud ning tingliku 5 % suuruse kasumi. Selliseid kohandusi peeti vajalikuks eksportiva tootja ja tema seotud kaupleja vahelise lepingu tõttu, mis näitas, nende kahe vahelise vastuolu korral on olemas vahekohtuklausel. 5 % suurune tinglik kasum oli kooskõlas kasumiga, mis arvati maha teistes hiljutistes terasega seotud juhtumites, mis käsitlesid terasest sisendit sisaldavaid tooteid ning kus sõltumatud importijad ei teinud koostööd.

(178)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(179)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(180)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmiste marginaalide põhjal, võtmata arvesse nende eksportivate tootjate marginaale, kelle dumpingumarginaal oli null või väheoluline, ning marginaale, mis kehtestati alusmääruse artiklis 18 osutatud tingimustel.

(181)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 74,5 %.

(182)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö ulatuseks on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati statistika alusel, nagu on selgitatud punktis 4.3.1.

(183)

Koostöö tase on käesoleval juhul madal, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas ligikaudu 54 % koguimpordist uurimisperioodil.

(184)

Komisjon meenutas, et ta oli algatamisteate (100) punktis 10 teavitanud huvitatud pooli sellest, et kui nad ei tee koostööd või teevad seda üksnes osaliselt, võidakse järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18, mistõttu võib tulemus nende jaoks olla ebasoodsam. Arvestades seda, et huvitatud pooli hoiatati selgelt sellest, mis on koostöö tegemata jätmise tagajärjed, ning et kõnealuse juhtumi puhul tehti koostööd eriti väiksel määral, leidis komisjon, et on asjakohane määrata dumpinguvastane jääktollimaks kindlaks BTIC Groupi müügi esindusliku osa järgi, kusjuures ainuüksi BTIC Group moodustas üle 50 % kõigi valimisse kaasatud äriühingute uurimisperioodil liitu suunatud ekspordi kogumahust. Seda müüki peeti koostööd mittetegevate eksportijate dumpingu mõistlikuks ja esinduslikuks asendajaks.

(185)

Seega määrati dumpingu jääkmarginaaliks 119 %.

(186)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(187)

Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet kaheksa liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(188)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 6,782 miljonit tükki. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks makromajanduslike näitajate küsimustiku vastusele, valimisse kaasatud tootjate valdustesse tehtud kontrollkäikudel kogutud teabele, muudelt koostööd tegevatelt tootjatelt saadud küsimustiku vastustele ja Eurostati ametlikule statistikale. Nagu on märgitud põhjenduses 7, moodustas kahe valimisse kaasatud liidu tootja toodang 47 % hinnangulisest kogutoodangust liidus ja 42 % samasuguse toote hinnangulisest kogumüügimahust liidus.

(189)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: kaebuse esitajalt makromajanduslike näitajate küsimustikule saadud vastus, mida võimaluse korral kontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega, ning kolmandatest riikidest pärit asjaomase toote import liitu, lähtudes Eurostati statistikast.

(190)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (ühikut/tk)

(191)

Pärast liidu tarbimise tugevat kasvu 2021. aastal ja sellele järgnenud langust, mille põhjuseks võis olla varude kogumine kardetud tarnepuudujääkide tõttu seoses COVID-19ga või ootamatu tarbijakäitumine, suurenes liidu tarbimine selle põhjal asjaomasel perioodil 15 %.

(192)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(193)

Impordistatistika täpsuse hindamisel leiti, et väikesed ühekordselt kasutatavad gaasimahutid, mis ei kuulu asjaomase toote määratluse alla, kaaluvad üldiselt selgelt alla 1 kilogrammi ühiku kohta. Seevastu asjaomase toote ühiku miinimumkaal on 1 kilogramm. Võrdluseks: kõige väiksem balloon, mida liidu tootmisharu toodab ja mille maht on 0,8 liitrit, kaalub ligikaudu 1,5 kilogrammi. Seetõttu kasutati filtreerimise meetodit, millega jäeti välja kogu import, mille ühiku kaal oli alla 1 kilogrammi, et ei hõlmataks tooteid, mis ei kuulu tootemääratluse alla.

(194)

Täpsuse parandamiseks rakendas komisjon kaalupõhise filtreerimise meetodit Eurostati impordiandmetele, mis käsitlesid CN-koode 7311 00 11 ja 7311 00 30 , mille kohta oli olemas igapäevane aruandlus. CN-koodide 7311 00 13 ja 7311 00 19 puhul toetus ta igakuistele Eurostati andmetele ning kasutas toodete väljajätmiseks sama ühiku kaalul põhinevat piirmäära.

(195)

Selle tulemusena saadud andmekogum, mida filtreeriti kaalul põhinevate piirmäärade järgi võimalikult üksikasjalikult, võimaldab asjaomase toote importi kõige täpsemini hinnata ning näitab selgeid ja olulisi impordisuundumusi, eriti Hiina puhul.

(196)

TARICi koodide 8424 10 00 11 ja 8424 10 00 21 alla klassifitseeritud tühjade tulekustutite puhul olid impordiandmed saadaval ainult kolme kuu kohta (2025. aasta märtsist maini) väljaspool uurimisperioodi ning need andmed olid esitatud kilogrammide, mitte tükkide kohta. Kuna andmed olid piiratud ja vastuolulised ning selle tooteliigi väga väikest esindavust, mis moodustas vastava CN-koodi alla kuuluvast kogumahust ainult umbes 2 %, ei võetud seda tooteliiki uurimise esialgses etapis arvesse, kuid neid arvestatakse uurimise lõplikus etapis, kui on saada täielikumaid ja usaldusväärsemaid andmeid.

(197)

Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu turul.

Tabel 3

Impordimaht (ühikut/tk) ja turuosa

(198)

Hiina RVst pärit import liikus 2021. aasta ja uurimisperioodi vahel selgelt ja märkimisväärselt tõusvas trajektooris nii mahu kui ka turuosa poolest, eriti kui seda võrrelda liidu üldise tarbimisega. Sarnaselt tarbimisele kasvas Hiinast pärit import 2021. aastal oluliselt, kuid langes seejärel, mille põhjuseks võis olla varude kogumine kardetud tarnepuudujääkide tõttu seoses COVID-19ga või ootamatute muutustega tarbijakäitumises. Seejärel taastus import uurimisperioodil kiiresti ning saavutas 33 % kõrgema taseme kui 2021. aastal.

(199)

Seda tugevat kasvu näitas Hiina järjest suurenev turuosa liidus. Hiina turuosa 2021. aastal oli 60 %, 2022. aastal kasvas see 65 %ni ja jäi 2023. aastal sellele tasemele ning uurimisperioodil kasvas see veel 70 %ni. Isegi siis, kui Hiina impordimaht ajutiselt vähenes, jäi Hiina turgu valitsevasse seisundisse, kusjuures ta säilitas seda seisundit eelkõige liidu tootmisharu arvelt.

(200)

Hiinast pärit import kasvas palju kiiremini kui üldine tarbimine turul, kasvades asjaomasel perioodil viimasest enam kui kaks korda kiiremini.

(201)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordihinna allalöömine määrati kindlaks valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt saadud CIF-hindade põhjal.

(202)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot ühiku kohta)

(203)

Hiinast pärit impordi madalat keskmist hinda põhjustab peamiselt CN-koodi 7311001190 all deklareeritud import, mis moodustas asjaomasel perioodil enam kui 80 % Hiina tükkides arvestatud impordi kogumahust. See CN-kood vastab väiksematele, kergematele ja seega odavamatele tooteliikidele. Lisaks mõjutab keskmist hinda ka tootevalik, mille kujundab välja nõudlus ning mis võib aja jooksul muutuda.

(204)

Asjaomasel perioodil olid Hiinast pärit impordi hinnad selgelt languses, vähenedes kokku 31 %. Impordihinnad langesid 2022. aastal 4 %, 2023. aastal veel 6 % ning seejärel vähenesid need uurimisperioodil võrreldes eelmise aastaga 22 %.

(205)

Selle pideva ja kiireneva hinnalangusega avaldasid Hiina eksportijad liidu tootmisharule üha suuremat hinnasurvet, mis sundis liidu tootmisharu oma hindu oluliselt langetama. See järsk langus uurimisperioodil on märk agressiivsest hinnastrateegiast, mis ilmselt võimendas liidu tootjatele avalduvat konkurentsisurvet. Hinnalangus kattus Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa olulise kasvuga, mis näitas, et odavamal impordil oli liidu tootmisharu müügi asendamisel oluline osa.

(206)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(207)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 29–76 %.

(208)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(209)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid, lähtudes kaebuse esitajate esitatud küsimustiku vastuses sisalduvatest andmetest, mida hiljem uuendati, nii et need hõlmasid ka uurimisperioodi, ning mis sisaldasid kõigi liidu tootjate kohta käivaid andmeid. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(210)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(211)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(212)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(213)

Asjaomasel perioodil langes liidu tootmine 24 % ning tootmisvõimsuse rakendamine langes 65 %-lt 48 %ni, kuigi liidu tarbimine suurenes 15 %. See viitab sellele, et tootmise vähenemine ei tulene mitte langevast nõudlusest, vaid hoopis impordi avaldatavast kasvavast konkurentsisurvest.

(214)

Hiina RVst pärit import kasvas sel perioodil 33 % ning nende turuosa, mis oli 2021. aastal 60 %, suurenes uurimisperioodil 70 %ni. Selline Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa oluline kasv näitas, et üha suurema osa liidu nõudlusest täitsid imporditud tooted, mitte omamaine toodang.

(215)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(216)

Asjaomasel perioodil langes liidu tootjate müük liidu turul pidevalt nii absoluutkoguste kui ka turuosa mõistes.

(217)

2022. aastal langes müügimaht võrreldes 2021. aastaga veidi, mis oli märk stagneerumise algusest. Olukord halvenes aga märkimisväärselt 2023. aastal, kui müük langes 20 % võrra tasemele, mis jäi uurimisperioodi jooksul samaks. See näitas, et müügi vähenemine ei olnud ajutine kõikumine, vaid osa jätkuvast langustrendist.

(218)

Turuosa liikumisel oli samamoodi jätkuv negatiivne trajektoor. See langes 2021. aasta 32 %-lt 2022. aasta 27 %ni, seejärel langes 2023. aastal edasi 25 %ni ning jõudis uurimisperioodil kõigest 22 %ni. Turuosa kahanemine aastate lõikes näitab, kuidas liidu tootjad järjest omaenda turgu kaotavad.

(219)

Tuleb märkida, et see järjepidev langus toimus paralleelselt liidu tarbimise kasvuga, kusjuures liidu tarbimine kasvas asjaomasel perioodil märkimisväärselt. Samal ajal kasvas oluliselt Hiinast pärit impordi maht ja turuosa. Niisiis ei vähenenud liidu tootjate müük mitte kahaneva turu tõttu, vaid nende müüki asendas järjest enam import, eriti Hiina RVst.

(220)

Asjaomasel perioodil kasvas liidu tarbimine 15 %, mis näitab suureneva nõudlusega laienevat turgu. Siiski ei saanud liidu tootjad sellest kasvust kasu. Nende müügimaht langes 20 %, turuosa langes 32 %-lt 22 %-le ning tootmine vähenes 24 %. Kuigi tootmisvõimsus suurenes veidi, langes tootmisvõimsuse rakendamine 65 %-lt 48 %-le. Samal ajal kasvas Hiinast pärit import 33 % ning kasvatas oma turuosa 10 protsendipunkti võrra, nii et see jõudis uurimisperioodil 70 %ni. Selline vastandlik suundumus näitas, et liidu tootjad kaotasid turuosa mitte väheneva nõudluse, vaid hoopis järjest suureneva ja potentsiaalselt ebaõiglase Hiina impordi suureneva surve tõttu.

(221)

Järjepideva müügi vähenemise, kahaneva turuosa ning stagneeruva tootmise kombinatsioon samal ajal, kui nõudlus oli tõusuteel, on selge tõend kahju kohta ning kajastab liidu tootmisharu turupositsiooni struktuurset nõrgenemist.

(222)

Selline vastandlik suundumus näitab, et liidu tootjaid suruti üha enam turult välja, kusjuures see toimub mitte väheneva nõudluse, vaid Hiina impordi kiirest kasvust tuleneva tugevneva surve tõttu.

(223)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(224)

Asjaomase perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu tööhõive aeglaselt, aga järjekindlalt, mis kajastas selle sektori halvenevaid tulemusi. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastate lõikes: 2022. aastal langes see 3 %, 2023. aastal langes see veelgi ning uurimisperioodiks oli see võrreldes 2021. aastaga vähenenud 6 %. See pidev vähenemine näitab, et tootjad kohanesid järk-järgult nõrgeneva tootmistegevusega, vähendades sellega seotud tööjõusisendit.

(225)

Samal ajal langes järsult ka tootlikkus: 2022. aastal langes see tagasihoidlikult 2 % võrra, kuid 2022. ja 2023. aasta võrdluses langes see järsult 19 % ning jäi uurimisperioodil sellele madalale tasemele. See kajastab alakasutatud tootmisvõimsust ja tegevuse ebatõhusust, kuna liidu tootjad ei suutnud oma tööjõudu vähenevast müügist ja suurenevast impordisurvest tuleneva tootmise jätkuva langusega kiiresti ega proportsionaalselt kohandada.

(226)

Kokkuvõttes näitab tööhõive suundumus, et töötajate arvu on tasapisi vähendatud, samas kui järsk tootlikkuse langus toob esile tootmisharule avalduva üldisema majandussurve olukorras, kus tootmisharu tegutses kahaneva väljundi ja suurema turukonkurentsi tõttu optimaalsest väiksema tõhususega.

(227)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(228)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(229)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(230)

Asjaomase perioodi jooksul tõusis keskmine ühiku müügihind liidu turul algul märkimisväärselt, tõustes 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 34 %. See tõusutrend jätkus veidi ka 2023. aastal ning oma haripunktis olid hinnad 37 % kõrgemad kui 2021. aastal. Uurimisperioodil langesid hinnad 2023. aastaga võrreldes 14 %, kuigi nad jäid 2021. aasta tasemega võrreldes 18 % kõrgemaks. See suundumus paistis näitavat, et liidu tootjad kandsid osa suurenevatest kuludest üle klientidele, kuid pidid hiljem eelkõige Hiinast pärit madala hinnaga impordi suureneva konkurentsisurve tõttu oma hindu langetama.

(231)

Samal ajal järgisid ühiku tootmiskulud samasugust, kuid veel selgemini välja joonistuvat suundumust. Kulud tõusid 2022. aastal 35 % ning saavutasid oma haripunkti 2023. aastal, kui need olid võrreldes võrdlusaastaga tõusnud 50 %. Kuigi kulud vähenesid uurimisperioodil teataval määral, jäid nad 28 % suuremaks kui 2021. aastal. Algne suurenemine tulenes tõenäoliselt inflatsioonisurvest, tõusvast sisendihinnast (nt energia ja materjalide puhul) ning vähenevast tootmismahust põhjustatud mastaabisäästu vähenemisest.

(232)

Väärib märkimist, et enamiku asjaomase perioodi jooksul tõusid tootmiskulud kiiremini kui müügihinnad, eriti 2023. aastal, kui kulude ja hinna vaheline lõhe oli kõige suurem, mis halvendas liidu tootjate majanduslikku olukorda. Uurimisperioodil vähenesid nii hinnad kui ka kulud, kuid kulud jäid endiselt müügihindadest suuremaks.

(233)

Impordihindade langus ning Hiinast pärit impordi osakaalu suurenemine muutis liidu tootjatele suurenevate kulude katmiseks oma hindade piisavalt kõrgel tasemel hoidmise keerulisemaks. Odavama impordi suurenemine, eriti uurimisperioodil, surus liidu müügihindu oluliselt allapoole.

(234)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(235)

Ajavahemikul alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini kasvasid valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud töötaja kohta järjepidevalt. Kõige olulisem suurenemine toimus perioodi esimesel aastal, kui tööjõukulud suurenesid 9 %. Selle suure varajase kasvu tõi ilmselt kaasa inflatsioonisurve, mis järgnes COVID-19 pandeemiale, kui tootjad pidid tegelema suurenevate palganõudmistega ning mõnes liikmesriigis ka seadusega ette nähtud või kollektiivläbirääkimistega kokku lepitud palgakohandustega.

(236)

Järgneval aastal tõusid tööjõukulud veelgi, kuigi aeglasemalt ehk ainult umbes 5 % võrra. See kasv viitas inflatsiooni jätkuvale, kuid endisest mõõdukamale survele ning jõupingutustele selleks, et oskustööjõud tiheda konkurentsiga turu tingimustes tööl hoida. Uurimisperioodil aeglustus see tõus umbes 2 %ni, mis viitab suurema palga nõudmisest tekkiva surve võimalikule vähenemisele või tootjate kulude piiramise ja tõhususega seotud meetmete mõjule.

(237)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(238)

Asjaomasel perioodil järgisid varud kõikuvat, kuid lõppkokkuvõttes langevat trajektoori, mis kajastab muutuvaid tootmistasemeid ja turutingimusi. 2022. aastal jäid varud üsna stabiilseks, kuigi need vähenesid võrreldes 2021. aastaga 4 %. 2023. aastal suurenesid lõppvarud aga 17 %, jõudes selle perioodi jooksul oma kõrgeimale tasemele. Selle suurenemise tõid tõenäoliselt kaasa vähenenud müük ja kahanev turuosa, mille tulemusena ladustati rohkem müümata jäänud tooteid.

(239)

Uurimisperioodiks vähenesid varud järsult, 2023. aastaga võrreldes 44 protsendipunkti, ning jõudsid tasemele, mis oli tublisti alla algusaasta taset. Kui uurida varusid osana tootmisest, siis leiti, et varud jäid kogu asjaomase perioodi jooksul väikeseks, millest paistab, et tootjad jäid oma varude haldamisel ettevaatlikuks.

(240)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(241)

Komisjon tegi kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina käibest. Kasumlikkus vähenes sel perioodil järjepidevalt: see algas positiivselt, kuid vähenes igal aastal. Kolmandal aastal pöördus see järsult negatiivseks ning jäi uurimisperioodil selliseks. Selline langev suundumus kajastas kasvavaid kulusid, väiksemat müügimahtu ning impordiga seotud suurema konkurentsi tõttu kahanevat turuosa, mis avaldas kasumimarginaalidele märkimisväärset survet.

(242)

Netorahavoog, mis näitab liidu tootjate võimet oma tegevust ise rahastada, langes umbes 14,8–15,2 miljonilt eurolt esimesel aastal umbes 14,0–14,5 miljoni euroni teisel aastal, misjärel langes see kolmandal aastal järsult umbes 2,3–2,6 miljoni euroni ning langes uurimisperioodil veelgi umbes 1,7–1,85 miljoni euroni, mis teeb languseks võrreldes esimese aastaga ligikaudu 88 %. See järsk langus tõi esile pingelise finantsolukorra, mis oli põhjustatud väiksemast kasumlikkusest ja piiratud ettevõttesisesest rahastusest.

(243)

Hoolimata finantsraskustest suurenesid investeeringud 2,8–3,0 miljonilt eurolt esimesel aastal 4,9–5,1 miljoni euroni teisel aastal ning jäid uurimisperioodi jooksul 4,9–5,05 miljoni euro juurde. See tähendab ligi 72 % kasvu võrreldes esimese aastaga, mis viitab jõupingutustele tootmisvõimsuse säilitamiseks või täiustamiseks, vaatamata järjest keerukamatele finantstingimustele.

(244)

Investeeringutasuvus ehk protsendina väljendatud kasum investeeringute arvestuslikust netoväärtusest langes [15,5 % – 17,2 %]-lt esimesel aastal [11,2 % – 12,4 %]-le teisel aastal, misjärel pöördus see kolmandal aastal [–17,3 % – –15,8 %]ga negatiivseks ja jäi [–15,4 % – –14,6 %]ga negatiivseks ka uurimisperioodil. Negatiivne tasuvus näitab, et investeeringud ei toonud enam kaasa piisavat kasumit, mille põhjustasid tõenäoliselt halvenevad tegutsemistingimused ja suurenev turusurve.

(245)

Arvestades neid suundumusi, kasumlikkuse langemist [3,7 % – 4,2 %]-lt [–4,4 % – –4,1 %]-le, rahavoo vähenemist enam kui 85 % võrra ning investeeringutasuvuse negatiivseks muutumist ja jäämist, oli liidu tootjate kapitali kogumise võime oluliselt nõrgenenud. Väiksemad kasumid ja rahareservid vähendasid investorite usaldust ja piirasid juurdepääsu rahastusele, mis piiras tootjate võimet tõhusalt investeerida ja konkureerida.

(246)

Uurimisperioodil suurenes Hiinast pärit import märkimisväärselt: mahud suurenesid võrreldes võrdlusaastaga umbes 33 % ning turuosa kasvas 60 %-lt 70 %-le. Samal ajal langes impordihind järsult ligi 31 %. Selline kasvavate mahtude ja langevate hindade kombinatsioon avaldas liidu turule tugevat survet hindade alandamiseks, mis muutis liidu tootjatele nii mahu kui ka hinna poolest konkureerimise keeruliseks. Madalama hinnaga impordi järjest suurem esinemine oli põhiline turudünaamikat mõjutav tegur.

(247)

Enamik kahjutegureid näitas selgeid negatiivseid suundumusi. Tootmine vähenes umbes 24 %, tootmisvõimsuse rakendamine langes 65 %-lt 48 %-le (umbes 26 % suurune langus) ning müügimaht vähenes 21 %. Kasumimarginaal pöördus positiivselt [3,7 % – 4,2 %]-lt umbes [–4,4 % – –4,1 %] suuruse kahjumini ning netorahavoog langes järsult enam kui 85 %, mis piiras oluliselt rahalist paindlikkust. Need negatiivsed suundumused kaalusid üles kõik mis tahes positiivsed sündmused, mis on märk liidu tootmisharule tekitatud põhjalikust ja jätkuvast kahjust. Selle kahju tekitamise domineerivad tegurid olid turuosa jätkuv kaotamine ning surve hindade alandamiseks, mida põhjustasid suurenevad impordimahud ja madalamad impordihinnad.

(248)

Lisaks sellele tõusid liidu tootmisharu hinnad, kuid selle neutraliseeris tootmiskulude järsk tõus, ning positiivseid suundumusi oli märgata ainult kahe kahjuteguri puhul: tootmisvõimsus suurenes asjaomasel perioodil 3 % ning liidu tootjate investeeringute püsiv tase suurenes sel perioodil ligi 72 %. See näitab, et hoolimata keerulistest tingimustest tehti pidevaid jõupingutusi tootmisvõimsuse säilitamiseks või täiustamiseks. Siiski ei piisanud neist positiivsetest suundumustest negatiivse mõju korvamiseks. Näiteks langes tootmine umbes 24 %, kuigi liidu tarbimine kasvas umbes 15 %. Lisaks sellele langes tootlikkus oluliselt, ligi 19 %, tõenäoliselt tööjõu vähendamise ja tegevuse ebatõhususe tõttu, mis näitab, et positiivsed investeeringud ei toonud kaasa väljundi paranemist.

(249)

Üldiselt suurenes liidu tarbimine 15 %, kuid liidu tootmine vähenes 24 %, müük vähenes 21 % ning tootjate kasumlikkus langes [3,7 % – 4,2 %]-lt järsult [–4,4 % – –4,1 %]-le. See näitab, et hoolimata kasvavast turust nõrgenes liidu tootmisharu positsioon, kuna peamiselt Hiinast pärit import vallutas suurema osa turust.

(250)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(251)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. Import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, tootmiskulude suurenemine, liidu nõudlus.

(252)

Selleks et hinnata, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel on olemas põhjuslik seos, tuleb uurida, kas uuritava impordi mahul ja hinnatasemel oli olulise kahju põhjustamisel märkimisväärne osa.

(253)

Asjaomasel perioodil suurenes Hiinast pärit impordi maht oluliselt nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest. Täpsemalt suurenes Hiinast päris import 53 % ning kasvas turuosa mõistes 10 protsendipunkti. Samal ajal suurenes liidu tarbimine 15 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes aga 21 % ning vastavalt vähenes ka tema turuosa.

(254)

Selline vastandlik suundumus, kus dumpinguhinnaga import kasvas järsult, samas kui liidu tootjad kaotasid nii müügimahu kui ka turuosa poolest, andis alust kahtlustada, et nende kahe asjaolu vahel on olemas põhjuslik seos. Liidu tootjate müügimahu vähenemine tulenes madalama, dumpinguhinnaga impordi tekitatud tihedamast konkurentsist. Selline mõju mahule põhjustas selgelt liidu tootmisharu kantud kahju.

(255)

Lisaks tõendas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnamõju selgelt põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahjuga. Kogu asjaomase perioodi jooksul vähenes Hiinast pärit impordi keskmine ühikuhind 31 %, nimelt 14,16 eurolt 9,83 euroni ühiku kohta. Seevastu liidu tootmisharu hinnad tõusid kuni 2023. aastani, kuid uurimisperioodil langesid need madala hinnaga impordi tekitatud surve tõttu järsult.

(256)

Sellisel järjepideval ja olulisel Hiinast pärit impordi hinna allalöömisel oli liidu turule selge hindu allasuruv mõju. Selle tulemusena ei suutnud liidu tootjad hoida oma hindu tõusvatele tootmiskuludele vastaval tasemel, mis tõi kaasa nende finantsolukorra halvenemise. Kasumlikkus langes 2021. aasta [3,7 % – 4,2 %] tasemelt uurimisperioodil [–4,4 % – –4,1 %] kahjumini. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud pidev surve hindade alandamiseks aitas otseselt kaasa liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule.

(257)

Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et Hiinast pärit import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule.

(258)

Dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule olulist mahu- ja hinnasurvet. See tõi kaasa alakasutatud tootmisvõimsuse, halvenevad finantsnäitajad ning suutmatuse hindu kasvavate kulude katmiseks piisavalt tõsta. Seega oli dumpinguhinnaga impordil ilmselgelt täheldatud olulise kahju tekitamisel märkimisväärne osa, isegi kui see ei olnud tingimata selle kahju ainuke põhjus.

(259)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(260)

Asjaomasel perioodil olid Türgi ja Ühendkuningriik ainsad kolmandad riigid, kust imporditi liitu märkimisväärses mahus õmbluseta kõrgrõhuballoone.

(261)

Üldiselt täheldati kõigis kolmandates riikides peale asjaomase riigi, et maht suurenes 2021. aasta ja uurimisperioodi vahel 19 %, samas kui nende turud jäid stabiilseks, kõikudes perioodi vältel 8 % ja 10 % vahel. Kuigi mahud suurenesid, langesid keskmised impordihinnad järjepidevalt igal aastal, vähenedes võrreldes 2021. aastaga 20 %. Hoolimata hinna vähenemisest viitab impordi suundumus sellele, et nende riikide ettevõtjad keskendusid olemasoleva turuosa säilitamisele, mitte selle agressiivsele laiendamisele. Seda kinnitab ka see, et maht vähenes uurimisperioodil 6 %. Nende kolmandate riikide hinnad olid 2022. aastal üldiselt valimisse kaasatud liidu tootjate omadega kooskõlas, kuid uurimisperioodiks olid impordihinnad langenud võrreldes 2021. aasta tasemega ligi 34 %, samas kui liidu tootjate hinnad langesid ainult umbes 28 %, mis näitas, et liidu tootjatele avaldus kasvav hinnasurve.

(262)

Suured eksportivad tootjad riikidest, kelle suhtes ei kohaldata dumpinguvastast tollimaksu, näiteks Ühendkuningriigist ja Türgist, jäid mahu ja väärtuse mõistes kas stabiilseks või nende tulemused langesid. Näiteks Ühendkuningriigist pärit import langes 102 046 ühikult 2022. aastal 72 615 ühikuni uurimisperioodil, samas kui Türgi import langes 164 343 ühikult 2023. aastal 95 931 ühikuni uurimisperioodil. Samamoodi vähenes ka nendest riikidest pärit impordi väärtus. See näitas, et dumpinguhinnata import ei suurenenud märkimisväärselt nii, et see oleks võinud liidu tootmisharule olulist kahju tekitada.

(263)

Arvestades eespool kirjeldatut, eelkõige asjaolu, et kolmandate riikide turuosa jäi üsna stabiilseks, järeldas komisjon esialgu, et selline import ei nõrgendanud liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahelist põhjuslikku seost.

(264)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(265)

Asjaomasel perioodil langes valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi maht 25 %, kuid keskmine ekspordihind kasvas 25 %. Selline mahu langus käsikäes hinnatõusuga näitab, et liidu tootmisharu kohandas oma ekspordistrateegiat, keskendudes potentsiaalselt suurema väärtusega segmentidele.

(266)

Hinnatõus aitas osaliselt tasakaalustada väheneva mahu negatiivset mõju, mis näitab, et eksporditegevus ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(267)

Hoolimata sellest, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import suurenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt – umbes 3,6 miljonilt ühikult 2021. aastal ligi 4,8 miljoni ühikuni uurimisperioodil –, hinnati ka teisi võimalikke tegureid.

(268)

Selle perioodi jooksul ei peetud tehnoloogilisi muutusi, piiravaid kaubandustavasid ega muutusi tarbimiskäitumises asjakohasteks teguriteks. Ei ole tõendeid sellest, et liidu tootmisharu oleks tehnoloogilise mahajäämuse või kehvade eksporditulemuste pärast kannatanud sisemiste struktuursete nõrkuste all, mis oleksid võinud iseseisvalt selgitada vähenevat toodangut (–24 %), müüki (–21 %) või kasumlikkust (mis langes [3,7 % – 4,2 %]-lt [–4,4 % – –4,1 %]-le). Ühiku tootmiskulu kasvas asjaomasel perioodil oluliselt, kuigi seejärel see vähenes uurimisperioodil. Tootmiskulude tõusev trend näitab, et liidu tootmisharu mõjutas märkimisväärne kulusurve, mida tingisid ilmselt kõrgemad toorainehinnad, energiahinnad või muud üldkulud, mis vähendasid kasumimarginaali ja piirasid tootmisharu võimet tõhusalt konkureerida. Lisaks ei saanud liidu tootmisharu neid kulusid dumpinguhinnaga impordi avaldatud tugeva hinnasurve tõttu täielikult klientidele edasi kanda. Sellise impordi ebaõiglaselt madal hind sundis liidu tootjaid suuremad kulud absorbeerida, mis süvendas nende finantsraskusi. See, et tootmiskulud viimasel aastal osaliselt vähenesid, ei leevendanud seda survet piisavalt. Ka see suutmatus tasakaalustada suuremaid kulusid müügihindadega on oluline tegur, mis tõendab põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(269)

Seega kinnitas analüüs, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on selge põhjuslik seos. Hiinast pärit impordi maht kasvas 2021. aasta ja uurimisperioodi vahel 33 %, suurendades oma turuosa liidu tootjate arvelt. See madala hinnaga impordi kasv langes kokku sellega, et liidu tootmisharu tootmine langes 24 %, müük vähenes 21 % ning kasumlikkus langes järsult [3,7 % – 4,2 %]-lt [–4,4 % – –4,1 %]-le. See samaaegsus andis tugeva aluse järeldamaks, et dumpinguhinnaga impordil oli liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemises oluline osa.

(270)

Uuriti ka muid võimalikke tegureid, nagu eksporditegevus, muutused tarbimises ning import muudest riikidest. Eksport vähenes 25 %, kuid selle korvas keskmise ekspordihinna 25 % tõus, mis piiras ekspordi vähenemise negatiivset mõju. Liidu turg kasvas 15 %, nii et kahju ei saanud seletada nõudluse vähenemisega. Muudest riikidest pärit import jäi üsna stabiilseks või isegi vähenes veidi ning ei täheldatud märkimisväärseid tehnoloogilisi või struktuurseid muutusi.

(271)

Niisiis järeldas komisjon esialgu, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju, eeskätt mahu suurendamise, hindade allalöömise ja turuosa kasvatamise kaudu, ning teised tegurid ei nõrgendanud seda põhjuslikku seost.

(272)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(273)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(274)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(275)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud, võttes aluseks viie liidu tootja 2013.–2019. aastal saavutatud varasema keskmise kasumi (kaalutud käibe alusel). Selleks kasumimarginaaliks määrati 9,6 %.

(276)

Liidu tootmisharu esitas investeerimiskavade ja juhatuse koosolekute protokollide kujul tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks uurimisperioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis seda teavet ja leidis, et liidu tootmisharu väited olid põhjendatud.

(277)

Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringutega, teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil. Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul leiti, et see erinevus, mida väljendatakse protsendina käibest, oli 1–5 %.

(278)

Need protsendid lisati eespool nimetatud 9,6 % baaskasumile, mille tulemusena jäi sihtkasum olenevalt valimisse kaasatud liidu tootjast 11,12 % ja 14,47 % vahele.

(279)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite ja küsimustikule antud vastuste põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu 0,90 eurot/tk, mis lisatakse mittekahjustavale hinnale.

(280)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, rakendades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali, ja tegi seejärel artikli 7 lõike 2d alusel korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(281)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(282)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate ettevõtete ja kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende ettevõtete ja impordi dumpingumarginaal.

(283)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines toorainemoonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris komisjon, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende kahjumarginaal (vt põhjendused 285 ja 286 allpool).

(284)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(285)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt kõigepealt seda, kas esialgu kindlaks määratud dumpingumarginaal on kõrgem kui marginaal, millest piisaks liidu tootmisharu kahju kõrvaldamiseks. Selleks võrreldi valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda valimisse kaasatud liidu tootjate sihthinnaga, nagu on selgitatud eespool punktis 6.1. Nende arvutuste tulemusi näitab eespool esitatud tabel.

(286)

Kuna selliselt arvutatud turuhinnast madalama hinna marginaal on väiksem kui BTIC Groupi dumpingumarginaal, tegi komisjon alusmääruse artikli 7 lõikes 2a ettenähtud uurimise.

(287)

Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiina RVs esineb seoses asjaomase tootega tooraineturu moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldatakse süsinik- ja legeerterasest torude suhtes, mille arvele langeb 33 % asjaomase toote tootmiskuludest, Hiina RVs osalist ekspordi käibemaksu tagastust.

(288)

Nagu algatamisteates märgitud, uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a asjaomases riigis esinevate väidetud moonutuste ja võimalike muude alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste uurimist.

(289)

Kõigepealt tegi komisjon iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul eraldi kindlaks peamised asjaomase toote tootmisel kasutatavad toorained. Peamiste toorainetena võeti arvesse ainult neid tooraineid, millega seotud kulud moodustavad tõenäoliselt vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Komisjon leidis, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasutasid uuritava toote tootmise peamise tootmisteguritena legeer- ja süsinikterasest torusid.

(290)

Seejärel uuris komisjon, kas mõni järgmine alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede põhjustas asjaomase toote tootmisel kasutatud peamiste toorainete moonutusi: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang eksportijatele, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus. Selleks kasutas komisjon Hiina tollilahenduste veebisaiti (101) ning määras kindlaks, et HS-koodide 730439 ja 730459 alla kuuluvate süsinik- ja legeerterasest torude suhtes kohaldatav ekspordi käibemaks tagastati ainult osaline (13 %-st 10 %).

(291)

Komisjon leidis, et oli olemas stiimul nende toodete eksportimata jätmiseks, nii et siseturu hinnakujundusmehhanismid olid moonutatud.

(292)

Seejärel võrdles komisjon hinda, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad maksid süsinik- ja legeerterasest torude eest, hindadega tüüpilistel rahvusvahelistel turgudel. Selle jaoks võrdles komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate makstud hinda tabelis 1 esitatud sisendite kohta arvutatud võrdlusalusega. See võrdlus näitas, et tüüpilise rahvusvahelise turu hinnad on 180–439 % kõrgemad kui asjaomases riigis. Seda erinevust kinnitas ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate makstud hinna võrdlemine kaebuses alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaste tooraine moonutuste tõendamiseks esitatud teabega (102). Arvestades selle erinevuse ulatust, loeti siseturu hindu märkimisväärselt madalamaks kui tüüpiliste rahvusvaheliste turgude hindu.

(293)

Lõpuks uuris komisjon, kas mõne põhjenduses 284 nimetatud ja meetmetest mõjutatud tooraine arvele langes eraldi võetuna vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Selle arvutuse tegemisel kasutati tabelis 1 kindlaks tehtud tooraine moonutamata hinda. Komisjon leidis, et süsinik- ja legeerterasest torud moodustasid kumbki vähemalt 17 % uuritava toote tootmiskuludest.

(294)

Seetõttu järeldas komisjon, et süsinik- ja legeerterasest torusid mõjutasid moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(295)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b uuris komisjon, kas ta saab teha selge järelduse, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt on liidu huvides. Liidu huvi kindlakstegemine põhines kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe, sealhulgas ekspordiriigi vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju hindamisel.

(296)

Kaebuses märgiti, et Hiinal on õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmiseks oluliselt vaba tootmisvõimsust, mis paistab olevat struktuurne ja ajendatud peamiselt riigi juhitavast tööstuspoliitikast, üleinvesteerimisest rasketööstusse ning jätkuvast ülepakkumisest terasesektoris, eriti õmblusteta terastorude puhul, mis on õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmise põhitooraine. Õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmine sisaldab spetsiaalset terase töötlemise protsessi, mille hulka kuuluvad näiteks vormimine, kuumutamine, keevitamine, masintöötlus ja pinna katmine. Hiina tootjad saavad kasu suurtest tööstuspiirkondadest, kus kõik tootmise osad saavad toimuda lähestikku ning mida kohalikud omavalitsused toetavad kavandamise ja subsiidiumide andmise teel.

(297)

Kaebuse tõendamiseks esitatud teave viitab sellele, et Hiina õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmismaht kokku on enam kui 30 miljonit ühikut aastas, kuid omamaine tarbimine on sellest oluliselt väiksem, eriti kuna selliste sektorite nagu ehituse ja autotööstuse ning üldise tööstusnõudluse hoog on hiljuti aeglustunud. Selle tulemusena on hinnanguline vaba tootmisvõimsus üle 10–15 miljoni ballooni aastas, mis ületab enam kui kahekordselt liidu umbes 6,88 miljoni ühiku suurust kogunõudlust ning toob esile mahtude välisturgudele suunamise suure potentsiaali. Hiina õmbluseta kõrgrõhuballoonide eksport on järjekindlalt kasvanud, eriti turgudele, kus puuduvad kaubanduse kaitsemeetmed. See üleminek on sihilik ja hästi organiseeritud. Sisenõudluse vähenedes keskenduvad Hiina tootjad oma liigse tootmisvõimsuse kasutamiseks välisturgudele. Liidu turg on ligitõmbav oma suuruse, näiteks meditsiini, tööstuse ja vesiniku jaoks mõeldud sertifitseeritud balloonide nõudluse ning selle tõttu, et paljude õmbluseta kõrgrõhuballoonide suhtes ei ole kehtestatud konkreetseid kaubanduse kaitsemeetmeid.

(298)

Nende tegurite põhjal leidis komisjon, et Hiina märkimisväärne vaba tootmisvõimsus koos eelneva etapi terase ülepakkumise ja riikliku tööstuspoliitikaga on liitu suunatud ekspordimahtude suurenemise peamine põhjus. Struktuurne ülepakkumine aitas kaasa survele liidu hindade alandamiseks, õõnestas liidu õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmisharu majanduslikku elujõulisust ning tõi esile vajaduse kehtestada meetmed selleks, et taastada turul aus konkurents.

(299)

Hiinas mõjutab õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmisel kasutatavate toorainetega seotud konkurentsi oluliselt valitsuse poliitika ja sekkumine, mis mõjutab hindasid ja kättesaadavust. Need meetmed aitavad Hiina õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjate sisendikulud võrreldes oma rahvusvaheliste konkurentidega madalamal tasemel hoida.

(300)

Seevastu liidu õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjad peavad toorainet, nagu õmblusteta terastorusid ja peamisi sulameid, ostma avatud rahvusvaheliselt turult, kus hinna määravad ülemaailmne nõudlus ja pakkumine, terase turuindeksid ning energiahinnad. Euroopa tootjad peavad tulema toime suhteliselt kõrgemate ja volatiilsemate toorainehindadega, ilma et neil oleks juurdepääsu subsiidiumidele või soodushindadele. Liit saab oma toorained paljudelt erinevalt ülemaailmsetelt pakkujatelt, sealhulgas Euroopa, Aasia ja Ameerika pakkujatelt, mis muudab ELi turu globaalsete tarneahelate kõikumise, geopoliitiliste sündmuste ja tooraine kättesaadavuse suhtes tundlikumaks.

(301)

Lisaks on komisjon kehtestanud teatavate Hiinast pärit õmbluseta torude impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud määraga umbes 29–55 %. Nende tollimaksude eesmärk on tasakaalustada dumpingu põhjustatud turumoonutusi ja ebaausaid hindu, et kaitsta liidu tootjaid kahju eest. Sellised ekspordipiirangud ja tollimaksud võivad aga vähendada tooraine kättesaadavust rahvusvahelisel turul, mis omakorda tõstab nende müügihinda turul. Selline toorainehindade tõus suurendab veelgi kulude erinevust, mis tekitab veelgi suurema eelise Hiina õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootjatele, kes saavad jätkuvalt kasu omamaistest madalamatest sisendikuludest.

(302)

Hiina õmbluseta kõrgrõhuballoonide suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel on liidu tarneahelatele eelduste kohaselt piiratud mõju, millega on võimalik toime tulla. Õmbluseta kõrgrõhuballoone kasutatakse olulistes sektorites, sealhulgas tervishoiu, tööstusgaaside, tuletõrje ja ohutusvahendite jaoks ning kasvaval vesinikuturul.

(303)

Liidu tootmisharu rakendab praegu kahjustava dumpinguhinnaga müügi tõttu ainult 48 % oma tootmisvõimsusest, kuid tal on piisavalt vaba tootmisvõimsust ja oskusteadmisi, et tootmist suurendada ja rohkem nõudlust täita, kui Hiinast pärit import väheneb. Alternatiivsed tarnijad Türgist, Ühendkuningriigist, Norrast ja USAst hõlmavad juba enam kui 9 % turust ning koos suurema liidu tootmisega suudaksid nad täita olulise osa liidu vajadustest.

(304)

Õmbluseta kõrgrõhuballoonid moodustavad järgneva etapi kasutajate kogukuludest ainult väikese osa ning sageli neid kas liisitakse või amortiseeritakse aja jooksul, mis tähendab, et tollimaksust tulenev kulude suurenemine avaldab lõpptoote hinnale tõenäoliselt tühist mõju. Tollimaksudega ei blokeeritaks Hiinast pärit importi, vaid tagataks, et see siseneb turule õiglase, mitte dumpinguhinnaga.

(305)

Kuigi dumpinguvastaste meetmete kulule avalduval mõjul on oma hind, kaalub üldisem soodne mõju need kulud tõenäoliselt üles: need meetmed aitavad tagada liidu õmbluseta kõrgrõhuballoonide stabiilse ja kindla liidu pakkumise, taastada ausa konkurentsi liidu turul ning tugevdada liidu tootmisharu vastupanuvõimet. Põhisektorites, nagu gaasi, tervishoiu ja vesiniku sektoris on tegevuse järjepidevuse, avaliku julgeoleku ja liidu strateegilise autonoomia ja tootmisharu vastupanuvõime eesmärkide toetamiseks väga oluline tagada kindel juurdepääs kvaliteetsetele balloonidele.

(306)

Pärast kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe hindamist järeldas komisjon esialgu, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine on liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a.

(307)

Eelkõige on Hiina õmbluseta kõrgrõhuballoonide tootmisharul oluliselt vaba tootmisvõimsust ning liidu tarneahel suudab Hiinast pärit impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise mõjuga eelduste kohaselt toime tulla. Liidu tootmisharu ei rakenda praegu oma täit tootmisvõimsust, kuid tal on olemas tehnilised oskusteadmised ja potentsiaalne vaba tootmisvõimsus, millega oma toodangut suurendada ja nõudlust täita. Peale selle pakuvad hankimiseks lisavõimalusi teiste riikide, nagu Türgi, Ühendkuningriigi, Norra ja USA alternatiivsed tarnijad.

(308)

Komisjon järeldas eespool esitatu põhjal esialgu, et dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust ei piisaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatav kahju. Liidu tootjaid ei kahjusta võrreldes Hiina eksportivate tootjatega mitte ainult dumping, vaid ka muud kaubandust moonutavad meetmed. Seepärast peaks kaubanduse piisavaks kaitsmiseks võrduma Hiina suhtes kehtestatavate meetmete tase dumpingumarginaaliga, nagu esialgu kindlaks määrati.

(309)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(310)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate, jaemüüjate, kasutajate ja tarbijate huve.

(311)

Liidu tootmisharu tegi uurimises suurel määral koostööd ning koostöö tegemiseks andsid endast teada tootjad, kes moodustasid olulise osa liidu kogutoodangust. Koostööd tegevad liidu tootjad esindasid enam kui 80 % liidu kogutoodangust ja -müügist uurimisperioodil, mis tagab liidu tootmisharu olukorra esindusliku hindamise.

(312)

Uurimises tuli välja, et liidu tootmisharu kandis asjaomasel perioodil olulist kahju. Halvenevatest majanduslikest ja finantstulemustest annavad märku sellised näitajad nagu vähenev kasumlikkus, tootmisvõimsuse vähenenud rakendusaste, turuosa kaotamine ning dumpinguhinnaga impordi surve hindade alandamiseks. Need negatiivsed suundumused nõrgestasid tootmisharu suutlikkust säilitada jätkusuutlikku tegevust ning investeerida innovatsiooni ja tõhususse.

(313)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine taastab ootuste kohaselt liidu turul ausa konkurentsi. See võimaldaks liidu tootmisharul tõsta oma müügimahtu jätkusuutliku hinnaga, taastada kaotatud turuosa ning parandada oma kasumlikkust. Võrdsed tingimused võimaldaksid tootjatel ka optimeerida tootmisvõimsuse rakendamist ja investeerida vajalikesse uuendustesse, tagades pikaajalise elujõulisuse ja konkurentsivõime. Ilma dumpinguhinnaga impordi avaldatava ebaõiglase hinnasurveta oleks tootmisharul palju parem positsioon, et oma tööhõive tase taastada ja seda säilitada.

(314)

Kui aga meetmeid ei kehtestataks, jääks liidu tootmisharu ilmselt ebaõiglase hinnaga impordi mõju all kannatama. Võib arvata, et hindade ja kasumlikkuse negatiivne suundumus jätkuks, mis õõnestaks veelgi tootjate finantsolukorda. See võib tuua kaasa tegevuse vähendamise, tegevuse lõpetamise ning liidu investeeringute ja tööhõive olulise kahanemise. Tootmisharu struktuurset nõrgenemist oleks keeruline tagasi pöörata, sest mõned tootjad võivad turult lahkuda.

(315)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on selgelt liidu tootmisharu huvides. See võimaldaks sektoril taastuda dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjust, taastada ausa konkurentsi ning kindlustada oma pikaajalise jätkusuutlikkuse.

(316)

Ükski sõltumatu importija ega kaupleja ei teinud uurimise käigus koostööd. Niisiis ei esitatud andmeid selle kohta, mis mõju meetmetel sellele rühmale oleks.

(317)

Koostöö ja konkreetsete andmete puudumise tõttu tuleb seda, mis mõju meetmete kehtestamine importijatele tõenäoliselt avaldab, hinnata kättesaadavate faktide alusel. On mõistlik eeldada, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tõttu võib importijaid mõjutada teatavate kulude suurenemine. Arvestades aga alternatiivsete tarneallikate, sealhulgas liidu tootjate kättesaadavust ning ilma dumpinguhinnata impordi jätkumise võimalust on negatiivne mõju eeldatavasti piiratud.

(318)

Kuigi importijate tarnevõimalused võivad lühikeses perspektiivis kahaneda või kulud suureneda, on selline mõju tõenäoliselt mõõdukas. Seevastu praeguse olukorra säilitamine ohustaks omamaise pakkumise elujõulisust ning võiks tuua kaasa selle, et tulevikus sõltutakse veel rohkem dumpinguhinnaga impordist. Kasu liidu tootmisharule kaalub importijaid mõjutavad piiratud ja põhjendamata võimalikud puudused üles.

(319)

Kättesaadava teabe põhjal järeldatakse, et meetmete kehtestamine ei kahjustaks oluliselt sõltumatute importijate huve ega oleks seega nende huvidega vastuolus.

(320)

Ükski kasutaja, tarbija ega tarnija ei andnud endast uurimise ajal koostöö tegemiseks teada. Seetõttu ei esitatud kasutusandmeid ega konkreetseid murekohti, mis näitaksid meetmete võimalikust kehtestamisest tulenevat märkimisväärselt kahjulikku mõju.

(321)

Koostöö puudumise tõttu tuleb meetmetest kasutajatele avalduvat mõju hinnata mõistlike eelduste põhjal. Õmbluseta balloonid on tavaliselt järgneva etapi tootmisharu, sealhulgas tervishoiu- ja energiasektorite üldises tegevuses ainult väike kulukomponent. Seetõttu ei mõjuta tollimaksude kehtestamisele järgnevad võimalikud hinnatõusud eelduste kohaselt märkimisväärselt kasutajate tegevust ega tarneahelaid üldisemalt.

(322)

Meetmete kehtestamine aitaks kindlustada liidu tootmisharu elujõulisuse ning säilitada kriitilistes sektorites, nagu tervishoiu ja puhta energia sektoris, kasutatava strateegilise toote usaldusväärse omamaise allika. Kuigi hinnad võivad kasutajate jaoks lühikeses perspektiivis veidi tõusta, kaalub varustuskindluse ja ausa konkurentsi tagamisest saadav kasu selle üles.

(323)

Eespool kirjeldatut arvestades ei kahjusta meetmete kehtestamine eeldatavasti kasutajate huve märkimisväärselt ning see aitaks kindlustada stabiilse ja kindla juurdepääsu strateegilise tähtsusega toodetele. Seega järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole kasutajate huvidega vastuolus.

(324)

Eeltoodu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et uurimise selles etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks asjaomasest riigist pärit asjaomase toote impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(325)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(326)

Hiina RVst pärit terasest õmbluseta kõrgrõhuballoonide impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. Komisjon järeldas, et kahju kõrvaldamiseks kohane tase peaks olema dumpingumarginaal.

(327)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(328)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastasid need asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(329)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes.

(330)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(331)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(332)

Asjaomase toote statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (103) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole asjaomase toote jaoks sellist lisaühikut täpsustatud. Seepärast on vaja ette näha, et lisaks kilogrammides või tonnides esitatud kaalule esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis asjaomase toote impordi puhul ka tükiarv. Tükiarv tuleks märkida vastavalt CN- ja/või TARICi koodidele.

(333)

Nagu on mainitud punktis 1.2, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(334)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada/peatada.

(335)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud / ei saa teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(336)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(337)

BTIC esitas märkusi tema dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud ekspordihinna ja CIF-väärtuse arvutamise kohta. Analüüsi järel aktsepteeriti neid märkusi ja dumpingumarginaali korrigeeriti vastavalt. Koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute ja muude äriühingute dumpingumarginaali korrigeeriti vastavalt.

(338)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(339)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,