<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C109202402420-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0242-24-202606536-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="5/08/2026 17:41:02" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="FAqyR6EBP9NqR7l/HZ0ttLLJJxXLxjNVzcmt3rRYcRuFSaJ8Vrd81Jvgm53ScPZEOlcpuYyWy9edD4ISrJp6p3l7u97TCM+F894+pnG48EQV/XGUjU1C0A9FEzs7A+HB8bhUtMpjx8A1pQnFO7Fe+8+zAOFXeloy7Bv8VO6dMYg=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="randhei" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="ff3944c3-1a6a-480b-89f5-5b54790b1a2e" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0242" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="randhei" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 03-07-26 14:55:12" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-07-21T06:09:36Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="47ba2065aaac4eed948a431aa19814eb" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0242" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 9.7.2026 – Kohtuasi C‑242/24 P</div>
      <div id="rId21" style="default">Komisjon vs. Saksamaa (koostootmiseks antav abi)</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      9. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Soojus- ja elektrienergia koostootmise sektor – Koostootmise toetuskava reform – Euroopa Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Mõiste „riigiabi“ – Riigi ressurssidest antav meede – Kohustusliku tasu olemasolu tingimus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑242/24 P,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 3. aprillil 2024 esitatud apellatsioonkaebus,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar, C.‑M. Carrega ja C. Kovács,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-7" title="page-1">
      apellant,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      teine menetlusosaline:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      Saksamaa Liitvabariik, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-10" title="page-1">
      hageja esimeses kohtuastmes,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-11" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (neljas koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      koosseisus: koja president I. Jarukaitis, Euroopa Kohtu asepresident T. von Danwitz neljanda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud M. Condinanzi (ettekandja), N. Jääskinen ja R. Frendo,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      kohtujurist: D. Spielmann,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      kohtusekretär: osakonnajuhataja D. Dittert,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 11. juuni 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      olles 23. oktoobri 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-18" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 24. jaanuari 2024. aasta kohtuotsuse Saksamaa vs. komisjon (T‑409/21, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2024:34), millega Üldkohus tühistas komisjoni 3. juuni 2021. aasta otsuse C(2021) 3918 (final) riigiabi SA.56826 (2020/N) kohta – Saksamaa – Koostootmise toetuskava ja riigiabi SA.53308 (2019/N) 2020. aasta reform – Saksamaa – Olemasolevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade toetuskava muutmine (21. detsembri 2015. aasta soojus- ja elektrienergia koostootmise seaduse uue reguleerimise seaduse (Gesetz zur Neuregelung des Kraft-Wärme-Kopplungsgesetzes; BGBl. 2015 I, lk 2498; edaspidi „2016. aasta KWKG“) § 13) (edaspidi „vaidlusalune otsus“), milles tuvastatakse, et eri meetmed (edaspidi „vaidlusalused meetmed“) soojus- ja elektrienergia koostootmise (combined heat and power; edaspidi „CHP“) jaamades elektritootmise toetamiseks kujutavad endast riigiabi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 2–26. Käesoleva kohtuotsuse huvides võib selle kokku võtta järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusalused meetmed ja nende rahastamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa ametiasutused teatasid 28. jaanuaril 2019 ja 23. septembril 2020 komisjonile mitmest 2016. aasta KWKG muutmisest tulenevast meetmest, millest mõnda muudeti veel 2020. aasta detsembris. Kõik need muudatused ühiselt ja nendest tulenevad meetmed moodustavad CHP toetamist käsitleva õigusraamistiku, mis kehtis alates 1. jaanuarist 2021 (edaspidi „2020. aasta KWKG“), ning sellele lisandub veel viimane muudatus, mis puudutab tasu ülempiiri, mis on kehtestatud vesinikutootjate kasuks, nagu on ette nähtud 2020. aasta KWKG §‑s 27.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2020. aasta KWKG eesmärk on muu hulgas parandada energiatõhusust ning kliima- ja keskkonnakaitset, suurendades CHP elektrienergia netotoodangut 2025. aastaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks on nimetatud seaduses ette nähtud hulk toetusmeetmeid, esiteks elektrienergia tootmiseks uutes, ajakohastatud ja uuendatud tõhusates CHP jaamades, teiseks energiatõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide jaoks, kolmandaks soojus- ja jahutushoidlate jaoks ning neljandaks elektrienergia tootmiseks olemasolevates suure tõhususega ja gaasiga köetavates CHP kaugküttesektori elektrijaamades (edaspidi koos „CHP toetusmeetmed“). Viiendaks on 2020. aasta KWKGs ette nähtud ka toetusmeede tööstusgaasi tootmise sektoris, kus vesiniku tootmine moodustab suurema osa kogulisandväärtusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need vaidlusalusteks meetmeteks olevad meetmed seisnevad kas preemias, millega võib teatud juhul kaasneda boonus, mis lisandub toodetud elektrienergia turuhinnaga müügist saadavale tulule, või – üksnes tööstusgaasi tootmise puhul, kus vesiniku tootmine moodustab suurema osa kogulisandväärtusest – selle tasu ülempiiris, mille võrguettevõtjad võivad vesinikutootjatelt sisse nõuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Toetust antakse kas riikliku reguleeriva asutuse, st Bundesnetzagenturi (Saksamaa föderaalne võrguamet) (edaspidi „BNetzA“) korraldatud hankemenetluste kaudu või otse 2020. aasta KWKG alusel. Viimasel juhul on toetusesaajatel automaatselt õigus saada toetust, kui nad vastavad toetuskõlblikkuse kriteeriumidele, esitades taotluse, mida kontrollib Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (Saksamaa föderaalne majandus- ja ekspordikontrolli amet) (edaspidi „BAFA“). Kui toetusesaajad vastavad kõigile neile kriteeriumidele, peab BAFA väljastama toetuskõlblikkust kinnitava dokumendi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">CHP toetusmeetmete rahastamise mehhanismi kirjeldas Üldkohus järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt on iga jaotus- või põhivõrguettevõtja õiguslikult kohustatud maksma tema võrguga ühendatud CHP toetusmeetmete saajatele 2020. aasta KWKGs ette nähtud summad ja neil toetusesaajatel on õigus see summa saada (edaspidi „KWKG toetus“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt maksavad jaotusvõrguettevõtjad KWKG toetust elektrienergia eest, mis on toodetud koostootmise teel uutes, ajakohastatud ja uuendatud tõhusates koostootmisjaamades ning olemasolevates ja amortiseeritud, suure tõhususega ja gaasiga köetavates koostootmisjaamades.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhivõrguettevõtjad maksavad KWKG toetust energiatõhusate kaugkütte- ja ‑jahutussüsteemide ehitamiseks ja laiendamiseks ning soojus- ja jahutushoidlate ehitamiseks ja uuendamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tagamaks, et igale võrguettevõtjale oleks võimalik hüvitada täiendav rahaline koormus, mis tuleneb tema 2020. aasta KWKGst tulenevatest kohustustest, on selle seadusega kehtestatud mehhanism, mille kohaselt jaotatakse see koormus jaotus- või põhivõrguettevõtjate vahel õiglaselt ja proportsionaalselt nende võrku ühendatud klientide tarbimisega ning seejärel kompenseeritakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii hüvitavad põhivõrguettevõtjad kõigepealt jaotusvõrguettevõtjatele kogu summa, mille viimased on CHP toetusmeetmete saajatele maksnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel arvutavad põhivõrguettevõtjad välja nende poolt vastavalt CHP toetusmeetmete saajatele ja jaotusvõrguettevõtjatele tehtud maksete kogusumma, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 11 ja 13. See kogusumma jagatakse seejärel elektrienergia kogutarbimisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusaluste meetmete puhul on selle tehte tulemus keskmine elektri maksumus kilovatt-tunni (kWh) kohta. Jaotusvõrguettevõtjad on kohustatud maksma põhivõrguettevõtjatele summa, mis vastab sellele keskmisele maksumusele iga kWh elektrienergia eest, mida nad on lõpptarbijatele jaotanud (edaspidi „KWKG tasu“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhivõrguettevõtjad arvutavad KWKG tasu suuruse igal aastal BAFA ja BNetzA kontrolli all vastavalt 2020. aasta KWKGs ette nähtud meetodile. Seda väljendatakse ühtse summana tarbitud elektrienergia kWh kohta, kusjuures teatavatele kasutajakategooriatele kohaldatakse vähendatud määra.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt on võrguettevõtjatel õigus – ilma et nad oleksid selleks seaduse alusel kohustatud – kanda KWKG tasu edasi nende võrgutasude arvutamisel, mida nad küsivad oma klientidelt, kes on elektrienergia lõpptarbijad, iga Saksamaal elektrivõrgu kaudu tarnitud kWh elektrienergia eest. Erandina on põhivõrguettevõtjatel õigus nõuda vähendatud KWKG tasu energia suurtarbijatelt, näiteks vesinikutootjatelt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2020. aasta KWKG näeb kõnealuste meetmete ja niisiis kogu KWKG tasu jaoks ette iga-aastase eelarvepiiri 1,8 miljardit eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusalune otsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon võttis vaidlusaluse otsuse vastu 3. juunil 2021.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon kvalifitseeris kõnealused meetmed riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, leides, et neid rahastati riigi ressurssidest. Täpsemalt järeldas komisjon vaidlusaluse otsuse punktides 220 ja 221 esiteks, et CHP toetusmeetmeid rahastati riigi kehtestatud de iure kohustuslikust maksest saadud tulust, mida hallatakse ja kasutatakse vastavalt õigusnormidele. Teiselt poolt leidis komisjon, et meede, mis puudutab vesinikutootjate kasuks kehtestatud KWKG tasu ülempiiri, kujutab endast loobumist riigi ressurssidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon leidis siiski, et vaidlusalused meetmed on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivad, mistõttu ta otsustas jätta vastuväited esitamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu kantseleisse 9. juulil 2021 saabunud hagiavalduses palus Saksamaa Liitvabariik tühistada vaidlusalune otsus osas, milles tuvastati, et vaidlusalused meetmed kujutavad endast riigiabi. Saksamaa Liitvabariik esitas oma hagi põhjendamiseks üheainsa väite, mille kohaselt on ELTL artikli 107 lõiget 1 vääralt tõlgendatud ja kohaldatud, sest komisjon tuvastas, et ettevõtjad, keda kõnealused meetmed puudutavad, said riigi ressurssidest antud abi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 36 leidis Üldkohus 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsusele DOBELES HES (C‑702/20 ja C‑17/21, EU:C:2023:1, punktid 38, 39 ja 42) tuginedes, et riigi ressurssideks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses võib kvalifitseerida esiteks vahendid, mida rahastatakse maksudest või muudest kohustuslikest tasudest vastavalt riigisisestele õigusnormidele ning mida hallatakse ja jaotatakse vastavalt samadele õigusnormidele, ning teiseks summad, mis on pidevalt avaliku kontrolli all ja seega pädevate riigiasutuste käsutuses, kuna need kaks kriteeriumi kujutavad endast mõiste „riigi ressursid“ alternatiivseid kriteeriume ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 41–118, kas CHP toetusmeetmeid rahastati riigi ressurssidest, ning seejärel analüüsis ta kohtuotsuse punktides 119–126, kas vesinikutootjate kasuks kehtestatud KWKG tasu ülempiiri rahastati sellistest ressurssidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab CHP toetusmeetmeid, siis analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–90 kõigepealt, kas KWKG toetus või KWKG tasu kujutavad endast maksu või muud kohustuslikku tasu käesoleva kohtuotsuse punktis 23 nimetatud esimese kriteeriumi tähenduses. Seejärel kontrollis ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 91–100, kas KWKG toetuse või KWKG tasu summad jäävad pideva avaliku kontrolli alla neist kriteeriumidest teise tähenduses. Viimaks lükkas ta selle kohtuotsuse punktides 101–117 tagasi komisjoni argumendid 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsusest PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) tuleneva kohtupraktika kohaldamise kohta käesolevas asjas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, mis puudutab esimest nendest kriteeriumidest, tuletas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 57 meelde kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb liikmesriigi õigusnormidega kehtestatud kohustuslikest maksetest tulenevaid vahendeid, mida hallatakse ja jaotatakse vastavalt samadele õigusnormidele, käsitada „riigi ressurssidena“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohaldades käesoleval juhul seda kohtupraktikat, leidis Üldkohus kõigepealt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 eelkõige, et võrguettevõtjate kohustuslikud maksed CHP toetusmeetmete saajatele, nimelt maksed, mis tehti elektrienergia tarneahela selles staadiumis, mille ta määratles „esimese tasandina“, puudutasid üksnes vahendite eraldamist vastavalt seadusele, kuna võrguettevõtjad olid seaduse alusel kohustatud CHP toetusesaajaid rahaliselt toetama. Üldkohus leidis siiski, et need maksed ei andnud mingit teavet võrguettevõtjate kasutatud vahendite päritolu kohta. Üldkohtu hinnangul tähendaks järeldus, et need maksed kujutavad endast maksu või muud kohustuslikku tasu, seda, et CHP toetusmeetmete rahastamine on sama, mis rahaliste vahendite andmine toetusesaajatele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel eristas Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 68–70 olukorda käesolevas asjas, kus võrguettevõtjatel ei ole mingit seadusest tulenevat kohustust kanda KWKG tasu edasi oma järgnevatele klientidele staadiumis, mille ta määratles elektrienergia tarneahela „teise tasandina“, olukorrast, mida käsitleti kohtupraktikas, millele komisjon tugines väitmaks, et vahendid, mida võrguettevõtjad kasutasid oma maksekohustuste täitmiseks CHP toetusmeetmete saajatele, olid pärit riigilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leidis Üldkohus kohtuotsuse punktides 71 ja 72, et komisjon ei ole selgitanud, millal ja kes vahendeid haldas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks leidis Üldkohus sama kohtuotsuse punktides 73–77, et võrguettevõtjate võimalus jätta CHP toetusmeetmetega seotud koormus oma klientidele on piisav, et välistada, et need võrguettevõtjad on „finantskoormuse lõppvõlgnikud“ ja järelikult, et nad peavad tasuma õiguslikult kohustuslikku makset.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab teist käesoleva kohtuotsuse punktis 23 nimetatud kriteeriumidest, nimelt pidevat avalikku kontrolli kõnealuste summade üle, siis tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 93 ja 94, et komisjon ei kontrollinud vaidlusaluses otsuses, kas see on täidetud, kuid see asjaolu ei kujutanud endast õigusnormi rikkumist, sest kõnealused kaks kriteeriumi on alternatiivsed. Igal juhul leidis Üldkohus kohtuotsuse punktis 98, et teine kriteerium ei olnud kõnealusel juhul täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101–117, et komisjon välistas käesolevas asjas ekslikult 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsusest PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) tuleneva kohtupraktika kohaldamise, tuginedes asjaolule, et CHP toetusmeetmed ei kujutanud endast „pelka hindade reguleerimise meedet“ selle kohtuotsuse tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles järeldanud, et CHP toetusmeetmeid ei rahastatud riigi ressurssidest, järeldas Üldkohus sellest vaidlustatud kohtuotsuse punktides 119–126, et vesinikutootjate kasuks KWKG tasu ülempiiri kehtestamist ei saa samastada riigi ressurssidest loobumisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle põhjenduse alusel nõustus Üldkohus Saksamaa Liitvabariigi ainsa väitega ja tühistas vaidlusaluse otsuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuses palub komisjon Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">teise võimalusena:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles see puudutab vaidlusaluse otsuse põhjenduse 198 punktides a–d nimetatud meetmeid, st CHP toetusmeetmeid;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista esimese kohtuastme ja apellatsioonimenetluse kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik palub Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista kohtukulud välja komisjonilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon põhjendab oma apellatsioonkaebust üheainsa väitega, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi mõiste „riigi ressursid“ tõlgendamisel ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ja faktiliste asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See väide koosneb kahest osast, millest esimene puudutab õigusnormi rikkumist CHP toetusmeetmete rahalise koormuse hindamisel ja teine 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsusest PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) tuleneva kohtupraktika eiramist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ainsa väite esimene osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ainsa väite esimeses osas väidab komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et CHP toetusmeetmete rahaline koormus, mille kannavad jaotusvõrguettevõtjad, ei kujuta endast maksu või muud kohustuslikku tasu Euroopa Kohtu praktika tähenduses ning et seega ei kasutatud kõnealusel juhul riigi ressursse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ta väidab, et Üldkohus tugines selles osas kolmele hinnangule, mis kõik rikkusid õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena väidab komisjon, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65–70 ja 89, et riigi ressursside olemasolu tuvastamiseks tuleb vältida rahaliste vahendite kasutamise ja nende päritolu segiajamist. Seega tuleb kohustuslikku tasu maksvat isikut eristada isikust, kes maksab toetust, kandes abisaajale üle sellisele tasule vastava summa. Üldkohus leidis, et tegemist ei ole riigi ressurssidega, kui – nagu kõnealusel juhul – üks ja sama isik täidab mõlemat rolli, sest iga jaotusvõrguettevõtja on kohustatud tasuma KWKG tasu ning vastutab CHP toetusmeetmete saajatele KWKG toetuse maksmise eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon on seevastu seisukohal, et miski ELTL artikli 107 lõikes 1 ega Üldkohtu aluseks võetud kohtupraktikas ei anna alust nõuda, et kohustusliku tasu maksmise eest vastutava isiku, abi andmise eest vastutava isiku ja abisaaja vahel oleks kolmepoolne suhe. Määrava tähtsusega on üksnes kohustusliku tasu olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena märgib komisjon, et Üldkohus heitis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 71, 72 ja 88 talle ette, et ta ei tõendanud, et KWKG tasust saadud vahendeid koguti ja hallati vastavalt riigisisestele õigusnormidele. Üldkohus näeb selles lisatingimust lisaks kohustusliku tasu olemasolule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon on seevastu seisukohal, et ei ole vaja, et täidetud oleksid muud kriteeriumid, nagu rahaliste vahendite haldamine ja jaotamine vastavalt riigisisestele õigusnormidele, ning et ainuüksi asjaolu, et tegemist on maksu või kohustusliku tasuga, on piisav riigi ressursside olemasolu tuvastamiseks, arvestades, et maksu võivad sisse nõuda ka eraõiguslikud üksused. Kõnealusel juhul on tõepoolest tegemist teatava isikute kategooria suhtes seadusega ühepoolselt kehtestatud maksekohustusega ja seega kohustusliku maksu või tasuga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsuse DOBELES HES (C‑702/20 ja C‑17/21, EU:C:2023:1) punktis 35 sisalduv viide asjaolule, et summasid „hallatakse ja jaotatakse vastavalt õigusnormidele“, on seotud vajadusega eristada selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas käsitletud olukorda nendest, mida käsitleti kohtuasjades, milles tehti 15. juuli 2004. aasta kohtuotsus Pearle jt (C‑345/02, EU:C:2004:448) ja 30. mai 2013. aasta kohtuotsus Doux Élevage ja Coopérative agricole UKL-ARREE (C‑677/11, EU:C:2013:348), mille puhul ametiasutused piirdusid sellega, et tegid kohustuslikuks tasu, mille oli kehtestanud ja mida haldas eraõiguslik ühing samuti eraõiguslike juriidiliste isikute rühma jaoks. Need olukorrad ei ole võrreldavad käesoleva asja omaga, kuna komisjoni sõnul on KWKG toetuse kehtestanud Saksamaa riik ja võtnud kõik vajalikud meetmed, et vastavaid summasid Saksa õiguse kohaselt „hallata ja jaotada“. Vastupidisele seisukohale asudes tegi Üldkohus ka vea faktiliste asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena lisab komisjon, et igal juhul põhinevad need kaks esimest Üldkohtu järeldust ühel teisel punktides 71 ja 72 tehtud veal, kuna Üldkohus leidis ekslikult, et rahalise koormuse võrguettevõtjate vahel jagamise mehhanismi ei saa pidada „vahendite haldamiseks“, kuna selle mehhanismiga nähti ette üksnes koormuse hüvitamine võrguettevõtjate vahel. Tegelikult ei tulene jaotusvõrguettevõtjate rahaline koormus esiteks KWKG toetuse maksmisest, mille põhivõrguettevõtjad neile hüvitasid, vaid KWKG tasu maksmisest, mida jaotusvõrguettevõtjad maksavad põhivõrguettevõtjatele. Teiseks eiras Üldkohus BAFA ja BNetzA rolli CHP toetusmeetmete saajate valikul ja maksete summa kindlaksmääramisel seaduse alusel. Seega võimaldab selline mehhanism „hallata ja jaotada“ CHP toetusmeetmetega seotud rahalist koormust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana märgib komisjon, et Üldkohus asus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 73–76 seisukohale, et komisjon ei ole tõendanud, et jaotusvõrguettevõtjatele oli tegelikult kehtestatud kohustuslik tasu, kuna neil oli võimalus tasu oma klientidele edasi kanda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni sõnul ei ole aga sellel, et esineb lihtsalt võimalus kanda lisakulu üle kolmandatele isikutele, riigi ressursside olemasolu tuvastamisel tähtsust, nagu nähtub tema arvates 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsusest Saksamaa vs. komisjon (C‑405/16 P, EU:C:2019:268, punktid 65–71).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik leiab, et kõik ainsa väite esimese osa toetuseks esitatud argumendid tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses „riigiabiks“ kvalifitseerimine seda, et täidetud on neli tingimust – nimelt peab esinema riigi sekkumine või sekkumine „riigi ressurssidest“, see sekkumine võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust, see annab abi saajale valikulise eelise ning see kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. Komisjon, C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 146 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esimest tingimust, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et meetme võib kvalifitseerida riigi sekkumiseks või „riigi ressurssidest“ antud abiks, kui esiteks on meede vahetult või kaudselt antud riigi ressurssidest ja teiseks on meede omistatav liikmesriigile (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. Komisjon, C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 147 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt on Euroopa Kohus seoses tingimusega, et eelis peab olema antud „riigi ressurssidest“, oma praktikas välja toonud kaks kriteeriumi, mis võimaldavad tuvastada, et vahendid, mille abil antakse riigisiseste õigusnormide alusel hinnaeelis, on „riigi ressursid“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. Komisjon, C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 148).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena on vahendid, mida rahastatakse maksudest või muudest kohustuslikest tasudest vastavalt riigisisestele õigusnormidele ning mida hallatakse ja jaotatakse vastavalt nendele õigusnormidele, „riigi ressursid“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. Komisjon, C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 149). Sellega seoses ei piisa asjaolust, et tasu rahalist koormust kannab antud juhul tegelikult teatud isikute kategooria, et tõendada, et sellest tasust saadavad vahendid on „riigi ressursid“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Lisaks on vaja, et kõnealune tasu oleks riigisisese õiguse alusel kohustuslik (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus DOBELES HES, C‑702/20 ja C‑17/21, EU:C:2023:1, punkt 36).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena piisab asjaolust, et summad on pidevalt avaliku kontrolli all ja seega pädevatele riigiasutustele kättesaadavad, et need kvalifitseerida „riigi ressurssideks“ selle sätte tähenduses (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. Komisjon, C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 150 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 53 ja 54 nimetatud kriteeriumid on alternatiivsed kriteeriumid, mis võimaldavad tuvastada, et meede on antud „riigi ressurssidest“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. Komisjon, C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 151 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et ressursside riiklikku laadi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses saab tõendada kahe alternatiivse kriteeriumiga, millest üks puudutab tarbijatel või lõpptarbijatel lasuva siduva rahalise kohustuse olemasolu ning teine riigi kontrolli süsteemi haldamise ja eelkõige vahendite või nende vahendite haldajate üle (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. Komisjon, C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 152).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 93, mida apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud, nähtub aga, et komisjon piirdus vaidlusaluses otsuses neist kahest kriteeriumist esimese kohaldamisega. Olles vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–90 analüüsinud esimest kriteeriumi, kontrollis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 91–100 siiski, kas käesoleva kohtuotsuse punktis 56 nimetatud teine kriteerium oli käesoleval juhul täidetud, kuid leidis, et ükski neist kriteeriumidest ei olnud täidetud. Samas, kuna ainsa väite esimene osa puudutab üksnes analüüsi, mille Üldkohus viis läbi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65–89, on selle väiteosa raames kõne all ainult esimene nendest kriteeriumidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab selle väiteosa põhjendamiseks esitatud argumente, siis esimesena osas, milles komisjon väidab oma esimeses etteheites sisuliselt, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65–70 ja 89 õigusnormi, kui ta leidis, et riigi ressursside kindlakstegemiseks on nõutav „kolmepoolse suhte“ olemasolu kohustusliku tasu maksmise eest vastutava isiku, abi andmise eest vastutava isiku ja abisaaja vahel, piisab, kui märkida, et kuigi Saksamaa Liitvabariik kasutas neid sõnu esimeses kohtuastmes esitatud hagis, nagu nähtub selle kohtuotsuse punktist 47, ei korranud Üldkohus neid vaidlustatud kohtuotsuse vaidlustatud punktides. Järelikult puudub sellel etteheitel faktiline alus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas väidab komisjon selles etteheites samuti, et kohustusliku tasu olemasolu on ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses „riigi ressursside“ kindlakstegemisel määrava tähtsusega, ning heidab Üldkohtule ette, et viimane leidis, et ühele eraettevõtjate kategooriale kuuluvate rahaliste vahendite kohustuslik kasutamine teise kategooria eraettevõtjate kasuks ei ole piisav, et tõendada riigi ressursside kaasamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 64 tuletas Üldkohus õigesti meelde käesoleva kohtuotsuse punktis 53 viidatud kohtupraktikat, mille kohaselt selleks, et rahalisi vahendeid saaks pidada „riigi ressurssideks“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad need pärinema eelkõige maksudest või muudest kohustuslikest tasudest vastavalt riigisisestele õigusnormidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohaldades seda põhimõtet käesolevas asjas, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 67 ja 70, et komisjon leidis ekslikult, et võrguettevõtjate kohustus maksta KWKG toetust CHP toetusmeetmete saajatele on piisav, et tuvastada sellise maksu või muu kohustusliku tasu olemasolu, mis iseloomustab riigi ressursside kaasamist. Ta täpsustas, et see asjaolu võimaldab üksnes tuvastada, et rahaliste vahendite eraldamine on seadusega ette nähtud, andmata teavet nende vahendite päritolu kohta, mida võrguettevõtjad oma kohustuste täitmiseks kasutasid. Selle järelduse põhjendamiseks viitas Üldkohus oma kohtuotsuse punktides 68 ja 69 kriteeriumile, et rahaliste vahendite eraldamisest tulenev rahaline koormus kandub üle kolmandale isikule, et teha kindlaks asjaomaste vahendite päritolu ja sellest tulenevalt riigi ressursside võimalik kaasamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on aga juba otsustanud, et riigi ressursside kaasamise tuvastamiseks ei piisa sellest, kui võrguettevõtjad kannavad lõpptarbijatele elektrienergia müügihinnas edasi lisakulutused, mis tulenevad nende kohustusest osta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat seaduses sätestatud hindadega, kui selline kulude hüvitamine on üksnes tava, mitte seadusest tulenev kohustus (vt selle kohta 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon, C‑405/16 P, EU:C:2019:268, punktid 70 ja 71, ning 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus DOBELES HES, C‑702/20 ja C‑17/21, EU:C:2023:1, punkt 37).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pealegi on elektrienergia tarneahela „teise tasandi“ elektrienergia lõpptarbijatel lasuva kohustusliku koormuse olemasolu, millega rahastatakse vahendeid, mida kasutatakse selle ahela „esimese tasandi“ toetuste andmiseks, kohtupraktikas sisuliselt järjepidevalt arvesse võetud – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 66 ja 67 – ning eelkõige 17. juuli 2008. aasta kohtuotsuses Essent Netwerk Noord jt (C‑206/06, EU:C:2008:413, punkt 66); 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsuses Association Vent De Colère! jt (C‑262/12, EU:C:2013:851, punktid 22–24); 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsuses Saksamaa vs. komisjon (C‑405/16 P, EU:C:2019:268, punktid 64–71); 15. mai 2019. aasta kohtuotsuses Achema jt (C‑706/17, EU:C:2019:407, punktid 57 ja 64); 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsuses DOBELES HES (C‑702/20 ja C‑17/21, EU:C:2023:1, punktid 30, 36 ja 37); 7. märtsi 2024. aasta kohtuotsuses Fallimento Esperia ja GSE (C‑558/22, EU:C:2024:209, punktid 76 ja 77); 26. septembri 2024. aasta kohtuotsuses Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. komisjon (C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 178) ning 26. septembri 2024. aasta kohtuotsuses WEPA Hygieneprodukte jt vs. komisjon (C‑795/21 P ja C‑796/21 P, EU:C:2024:807, punkt 124).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 62 ja 63 meelde tuletatud kohtupraktika väljendab vajadust, et selleks, et abisaajale antud toetust saaks kvalifitseerida riigiabiks, peab see toetus koormama riigieelarvet, mis eeldab piisavalt otsese seose olemasolu ühelt poolt selle toetuse ja teiselt poolt riigieelarve vähenemise või eelarvel lasuvate kohustuste piisavalt konkreetse majandusliku riski vahel. Samal eesmärgil on Euroopa Kohus samuti otsustanud, et mis puudutab üksusi, mis ei ole avaliku võimu kandjad, kellel on kohustus osta elektrienergiat, siis on selles osas määrav asjaolu, et sellised üksused on riigi poolt volitatud konkreetset riigi ressurssi haldama ning neil ei ole üksnes ostukohustust, mida nad peavad täitma oma rahalistest vahenditest (vt selle kohta 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon, C‑405/16 P, EU:C:2019:268, punktid 58–60 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kuivõrd puudub igasugune kohustus kanda elektrienergia müügihinnas lõpptarbijatele üle rahaline kohustus, mis vastab võrguettevõtjate poolt tasumisele kuuluvale lisatasule, siis ei saa asuda seisukohale, et seda lisatasu rahastavad vahendid pärinevad maksust või muust kohustuslikust tasust ning seega kujutavad need endast riigi ressursse ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktis 60 Üldkohtu tehtud järeldustest, millele komisjon vastu ei vaidle, et jaotusvõrguettevõtjatel, kes on kohustatud maksma KWKG toetust kõnealuste meetmete saajatele, on küll õigus kanda KWKG lisatasule vastav rahaline koormus üle oma lõpptarbijatele, kuid nad ei ole õiguslikult kohustatud seda tegema. Neil asjaoludel ei rikkunud Üldkohus ühtegi õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon ei ole tõendanud, et CHP toetusmeetmed hõlmasid riigi ressursside kaasamist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei ole komisjoni ainsa väite esimese osa esimese etteheite põhjendamiseks esitatud argumendid, mis on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 65–70 ja 89 vastu, põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab komisjoni teist etteheidet vaidlustatud kohtuotsuse punktide 71, 72 ja 88 kohta, milles Üldkohus leidis sisuliselt, et selleks, et vahendid kujutaksid endast riigi ressursse, ei piisa sellest, et nende rahastamise allikas oleks maks või muu kohustuslik tasu vastavalt riigisisestele õigusnormidele, kuna neid vahendeid tuleb samuti hallata ja jaotada vastavalt nendele õigusnormidele, siis piisab, kui tõdeda, et see etteheide on tulemusetu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 53 meelde tuletatud kohtupraktikale, millele Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 57 ja 64 õigesti viitas, lisandub asjaomaste vahendite vastavalt riigisisestele õigusnormidele haldamise ja jaotamise kriteerium sellele kriteeriumile, mille kohaselt peavad vahendid tulenema maksust või muudest kohustuslikest tasudest. Sellega seoses tõlgendab komisjon vääralt 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsuse DOBELES HES (C‑702/20 ja C‑17/21, EU:C:2023:1) punkti 35, kui ta väidab, et esimesena nimetatud kriteeriumi mainimise eesmärk on üksnes eristada selles kohtuotsuses kõne all olnud olukorda nendest, mida käsitleti käesoleva kohtuotsuse punktis 45 nimetatud kohtuotsustes, kuna 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsusest ei tulene ühtegi sellekohast piirangut. Lisaks kehtestati nimetatud kriteerium riigi ressursside kaasamist iseloomustava iseseisva kriteeriumina, mis täiendab asjaomaste vahendite päritolu kriteeriumi, alates 2. juuli 1974. aasta kohtuotsusest Itaalia vs. komisjon (173/73, EU:C:1974:71, punkt 35).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktidest 58–66 nähtub aga, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et vahendid, millest vaidlusaluseid meetmeid rahastati, ei ole käsitatavad kohustusliku tasuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, isegi kui eeldada, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas kriteeriumi, mille kohaselt kohustuslikust tasust rahastatavaid vahendeid tuleb hallata ja jaotada vastavalt riigisisestele õigusnormidele, ei mõjutaks selline rikkumine kuidagi sellise tasu puudumise tuvastamise põhjendatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samadel põhjustel on tulemusetud ka komisjoni teise võimalusena esitatud argumendid, mis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 46 ja mille kohaselt kohaldas Üldkohus sisuliselt vääralt kriteeriumi, mille kohaselt tuleb vahendeid hallata ja jaotada vastavalt riigisisestele õigusnormidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana, mis puudutab komisjoni kolmandat etteheidet vaidlustatud kohtuotsuse punktide 73–76 kohta, siis piisab, kui märkida, et ainsa väite käesoleva osa esimese etteheite analüüsist nähtub, et CHP toetusmeetmete rahalise koormuse kohustuslik ülekandmine oli riigi ressursside olemasolu hindamisel tõepoolest asjakohane. Täpsemalt tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 62, et komisjon tõlgendab vääralt 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsust Saksamaa vs. komisjon (C‑405/16 P, EU:C:2019:268), kui ta väidab, et Euroopa Kohus otsustas selles, et ainuüksi võimalus kanda lisakulud üle kolmandatele isikutele ei mõjuta küsimust, kas riigi ressursse on kasutatud. Järelikult on see etteheide põhjendamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb apellatsioonkaebuse ainsa väite esimene osa tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ainsa väite teine osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ainsa väite teises osas, mis on esitatud teise võimalusena, väidab komisjon, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101–117 eiras Üldkohus 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsusest PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) tulenevat kohtupraktikat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt on komisjon seisukohal, et selle kohtupraktikaga piirdub Euroopa Kohus järeldusega, et riigi ressursse ei kaasata üksnes juhul, kui riik sekkub turuhindade reguleerimise kaudu – näiteks kehtestades miinimum- või reguleeritud hinnad või minimaalsed ostumahud. Käesoleval juhul ei ole aga 2020. aasta KWKGs sellist hindade reguleerimist ette nähtud. Nimelt on võrguettevõtjad kohustatud maksma KWKG toetust nende võrguga seotud CHP toetusmeetmete saajatele, sõltumata sellest, kas viimased ostavad elektrienergiat. Seega kehtestab riik eraõiguslike isikute vahel otsesed maksekohustused, ilma et need kohustused põhineksid ühelgi lepingulisel suhtel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel leiab komisjon, et selles kohtupraktikas viidatud erandi laiendav tõlgendamine võimaldaks liikmesriigil, kes kehtestab eraettevõtjatele maksekohustused, edendada mis tahes tööstussektorit või mõnda konkreetset ettevõtjat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tuletab komisjon meelde kohtupraktikat, mis tuleneb eelkõige 11. augusti 1995. aasta kohtuotsusest Dubois ja Général cargo services (C‑16/94, EU:C:1995:268, punktid 15 ja 21), mis käsitleb maksu mõistet ELTL artiklite 30 ja 110 tähenduses. Ta leiab, et sellest võib järeldada, et määrav on see, kas makse kujutab endast tasu ettevõtjale tegelikult ja individuaalselt osutatud konkreetse teenuse eest, millisel juhul see tasu ei kuulu maksu mõiste alla, või kas see on mõeldud avaliku teenuse osutamise rahastamiseks, millisel juhul see kuulub selle mõiste alla. Sellises kontekstis ei ole ressursside eraõiguslik päritolu, millele Üldkohus tugineb, asjakohane, kuna mis tahes vormis tasu tuleneb eraressurssidest. Sellega seoses tugineb komisjon ka 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsusele Saksamaa vs. komisjon (C‑405/16 P, EU:C:2019:268), mida Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 111 väidetavalt valesti, ning 7. märtsi 2024. aasta kohtuotsusele Fallimento Esperia ja GSE (C‑558/22, EU:C:2024:209), mis kinnitab, et „ostukohustuse“ olukorda tuleb eristada olukorrast, kus riik kehtestab maksmise kohustuse, mis on tegelikult kohustuslik tasu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik vaidleb nendele argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle ainsa väite osa üle otsustamiseks tuleb meelde tuletada, et 13. märtsi 2001. aasta otsuse kohtuasjas PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) punktis 59 tõdes Euroopa Kohus, et erakapitalil põhinevatele elektrimüügiettevõtjatele pandud kohustus osta kindlaksmääratud miinimumhindadega taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ei too kaasa mingit riigi ressursside otsest ega kaudset üleminekut seda liiki elektrit tootvatele ettevõtjatele. Selle kohtuotsuse punktides 60 ja 61 järeldas ta sellest sisuliselt, et kui riigi ressursside ülekandmist ei toimu, ei muuda asjaolu, et ostukohustus on kehtestatud seadusega ja see annab teatavatele ettevõtjatele vaieldamatu eelise, kõnealust kohustust riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega piisab, kui kõigepealt märkida, et vastupidi sellele, mida väidab komisjon, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 105–108 sisuliselt õigesti, et Euroopa Kohus ei leidnud, et riigiabiks ei saa kvalifitseerida üksnes liikmesriigi õigusnormidega kehtestatud hinnaregulatsiooni. Tegelikult piirdus ta märkusega, et elektrienergiat tarnivatele eraõiguslikele ettevõtjatele kehtestatud kohustus osta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat kindlaksmääratud miinimumhindadega ei kujuta endast riigiabi, kui see kohustus ei too kaasa riigi ressursside otsest või kaudset üleminekut seda liiki elektrienergiat tootvatele ettevõtjatele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas, milles tehti 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsus PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160), ei rahastatud turuhinna ja seadusega kehtestatud miinimumhinna vahest tulenevat makset riigi ressurssidest, vaid see kaeti asjaomaste elektrivarustusettevõtjate omavahenditest, kuna see kohustus jaotati üksnes nende ettevõtjate ja eraõiguslike elektrivõrkude käitajate vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva ainsa väite esimese osa analüüsist nähtub aga, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et sama kehtib ka käesolevas asjas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi ka siis, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 112, et selleks, et välistada 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsusest PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) tuleneva kohtupraktika kohaldamine, pidi komisjon sõltumata sellest, kas CHP toetusmeetmed kujutavad endast „pelka hindade reguleerimise“ meedet või mitte, tõendama, et võrguettevõtjad, kes on eraõiguslikud üksused, ei andnud nendest meetmetest kasusaajatele eelist oma rahalistest vahenditest. Samuti ei teinud Üldkohus viga, kui ta järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 114, et kuna komisjon ei ole tõendanud, et üks käesoleva kohtuotsuse punktides 53 ja 54 nimetatud alternatiivsetest kriteeriumidest on täidetud, kasutavad võrguettevõtjad oma rahalisi vahendeid, et eraldada 2020. aasta KWKGs ette nähtud summad CHP toetusmeetmete saajatele 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsusest PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) tuleneva kohtupraktika tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel tuleneb sellest, et etteheide, mis puudutab vajadust tõlgendada sellest kohtupraktikast tulenevat väidetavat erandit kitsendavalt, on samuti põhjendamatu. Nimelt, nagu nähtub juba käesoleva kohtuotsuse punktist 80, ei kehtestanud Euroopa Kohus 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsuses PreussenElektra (C‑379/98, EU:C:2001:160) erandit, vaid piirdus ELTL artikli 107 lõike 1 ja eelkõige selles sättes kehtestatud nõude tõlgendamisega, mille kohaselt – nagu on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktis 50 – „riigiabiks“ kvalifitseerimine eeldab eelkõige, et tegemist on riigi sekkumisega või sekkumisega „riigi ressurssidest“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna aga komisjon leiab, et see tõlgendus tähendaks, et liikmesriigil, kes kehtestab eraettevõtjatele maksekohustused, võimaldatakse edendada mis tahes tööstussektorit või konkreetset ettevõtjat, siis piisab, kui meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt loetakse riigiabiks üksnes otseselt või kaudselt riigi ressurssidest antud eeliseid ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Asjaolu, et selles sättes tehakse vahet „liikmesriigi poolt“ antaval abil ja „riigi ressurssidest“ antaval abil, ei tähenda, et kõik riigi nõusolekul antud eelised kujutavad endast abi, olgu need siis riigi ressurssidest rahastatud või mitte, vaid selle mõistega on soovitud üksnes hõlmata vahetult nii riigi antud eeliseid kui ka eeliseid, mida antakse riigi poolt selle abi haldamiseks kindlaks määratud või asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse kaudu (13. märtsi 2001. aasta kohtuotsus PreussenElektra, C‑379/98, EU:C:2001:160, punkt 58, ning 27. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Fondul Proprietatea, C‑179/20, EU:C:2022:58, punkt 91).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, mis puudutab selle kohtupraktika asjakohasust, millele komisjon tugineb, siis tuleb esiteks märkida, et 11. augusti 1995. aasta kohtuotsuses Dubois ja Général cargo services (C‑16/94, EU:C:1995:268) ei küsitud Euroopa Kohtult mitte ELTL artikli 107 tõlgendamise kohta, vaid selle kohta, kas maks, mida võetakse kaupadelt seetõttu, et need ületavad piiri, kuulub EÜ asutamislepingu artiklites, mis on asendatud ELTL artiklitega 28 ja 30, ette nähtud keelu kohaldamisalasse või mitte. Lisaks, kuigi Euroopa Kohus otsustas selle kohtuotsuse punktis 21, et viimati nimetatud sätted on kohaldatavad „läbimismaksule“, mille eesmärk on hüvitada eraettevõtja poolt avaliku teenuse osutamise ülesande täitmisest tulenevate kulude katmine, ei ole käesoleval juhul ei KWKG toetuse ega KWKG tasu eesmärk elektrienergia tarneahela esimesel tasandil hüvitada avaliku teenuse osutamise ülesande täitmisest tulenevate kulude katmist. Järelikult tugineb komisjon asjatult nimetatud kohtuotsusele, et tõendada, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon ei ole tõendanud, et CHP toetusmeetmeid rahastati riigi ressurssidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, mis puudutab 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsust Saksamaa vs. komisjon (C‑405/16 P, EU:C:2019:268), siis piisab, kui tõdeda, et – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 108 ja 109 sisuliselt märkis – see kohtuotsus ei sisalda põhjendusi, mille alusel saaks asuda seisukohale, et ainuüksi selle põhjal, et eraõiguslike isikute vahelise vastusoorituse tasandil on turuhinnad reguleeritud, võib tuvastada, et riigi ressursse ei ole kaasatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks kehtib sama ka 7. märtsi 2024. aasta kohtuotsuse Fallimento Esperia ja GSE (C‑558/22, EU:C:2024:209) kohta. Nimelt, nagu nähtub selle kohtuotsuse punktidest 74–77, sai riigi ressursside kaasamise tuvastada põhjusel, et riigiga samastatav üksus ostis nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas kõne all olevaid ülemääraseid rohelisi sertifikaate, kasutades tulu, mis saadi riigisiseste õigusnormidega elektritarbijatele kehtestatud tariifikomponendist ja mis maksti nende sertifikaatide ostmiseks nimetatud üksusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades on ka ainsa väite teine osa põhjendamatu, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna Saksamaa Liitvabariik on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on oma ainsa väitega kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud käesolevas apellatsioonimenetluses välja mõista komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-133" title="page-16">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud käesolevas apellatsioonimenetluses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-136" title="page-16">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: saksa.</p>
</body>
</html>
